Jalka (detsember 2019)

SELLES NUMBRIS: MIHKEL JÄRVISTE  KETHY ÕUNPUU  PIRJO ORN  KARL PALATU

DETSEMBER 2019

Miks muutub koondistevutt igavamaks?

Premium liiga õnnestujad ja põrujad Aastalõputurniir saab värskenduse POSTRID:

Tippklubid lustivad sotsiaalmeedias

FC Flora, Virgil van Dijk, Pierre-Emerick Aubameyang

NOORED JA VANAD ÄSSAD TÕID FLORALE TIITLI ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Kahekõne Vjatšeslav Zahovaikoga

Pille Raadik vastab lugejate küsimustele

Indrek Schwede sümboolne koondis

NR. 1 SPORDIENNUSTUS EESTIS

T채helepanu! Tegemist on hasartm채ngu reklaamiga. Hasartm채ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvu reeglitega ja m채ngi vastutustundlikult!

DETSEMBER

Detsember käib käsikäes aastalõputurniiriga

Toimetuselt: Üks korralik jalgpalliaasta ei lõpe ilma põneva aastalõputurniirita ja nii saavad ka tänavu detsembris madistada Kalevi spordihallis nii suured kui väikesed! Aastalõputurniir algab juba 16. detsembril ja kestab 30. detsembrini, puhkepäevi mahub selle aja sisse vaid kaks: 24. ja 25. detsember. Kalevi spordihall saab minijalgpalliturniiri ajaks spetsiaalselt aastalõputurniiri jaoks paigaldatud kunstmurukatte, mis loob hallis võimalikult samasugused tingimused nagu väljas mängitava jalgpalli puhul. Täpsema ajakavaga saab tutvuda turniiri kodulehel, mille leiab lehelt jalgpall.ee. Tule ja veeda aasta lõpp mõnusa minijalgpalli seltsis!

Mihkel Uiboleht, EJLi avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja: Traditsioonilisele aastalõputurniirile tasub tulla seepärast, et see on hea pühadeaegne jalgpallirahva kokkutulek, kus näeb sageli inimesi, keda aasta jooksul töötuhinas võibolla muidu ei kohta. Tihti on vaatajana kohal ka välismaal mängivad pallurid. Lisaks katsetavad võistkonnad sageli uusi mängijaid, seega võib näha nii mõndagi huvitavat. Samuti annab see turniir võimaluse saada kindla perioodi jooksul ühtses formaadis lühiülevaate Eesti jalgpallist, alates noortest kuni tippudeni. Ja loomulikult garanteerib viimase minuti seisva aja kasutamine selle, et sageli võib mängu lõpp olla ülipõnev ja kõik võib viimastel sekunditel muutuda!

Foto: Jana Pipar

2019 DETSEMBER JALKA

3

SISUKORD 18

KAANELUGU LK 6–7, 22–25, 48–49, 53–55 Stabiilselt tugeva hooaja teinud FC Flora meeskond krooniti selge ülekaaluga Eesti meistriks. Klubi ajaloo 12. meistritiitli kõrval teatas meeskonna kapten Gert Kams, et lõpetab karjääri, mitmele noormängijale oli aga tegu selge läbimurdehooajaga.

KUU TSITAAT „Ma ei arva, et pean kõigega nõustuma. Mul ei pruugi olla õigus, aga see on minu nägemus.

Selline ma olen, otsekohene.“ Paide Linnameeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko lk 28–30

22 Kolumnid

12 Raul Ojassaar Persoonid & intervjuud

18 Lugeja küsib: Pille Raadik

Naistekoondise pikaaegne mängija Pille Raadik ei kipu Soomes oma koduklubist Åland Unitedist ära minema, sest on väga rahul sealsete tingimustega. Oma karjääri suurimaks õppetunniks peab 32aastane kaitsja seda, kuidas aktsepteerida iga inimest ja mängijat sellisena, nagu ta on.

26 Luubi all: Mihkel Järviste

19aastane Mihkel Järviste on Tartu Tammeka ridades kaasa teinud juba kolm Premium liiga hooaega, teenides üha rohkem mänguaega. Noort poolkaitsjat iseloomustasid Tammeka treenerid Kaido Koppel ja Mario Hansi.

28 2-kõne: Vjatšeslav Zahovaiko 42 Treener: Pirjo Orn 44 Minu 11: Indrek Schwede

Jalka endine peatoimetaja Indrek Schwede koostas oma sümboolse koondise mängijaist, kellega ta on füüsiliselt kokku puutunud.

46 Naised: Kethy Õunpuu Rubriigid

3 Detsember 6 Lembit Peegel 8 Nimed & numbrid 10 Lood & tsitaadid 22 Premium liiga

Premium liiga hooaja eel valisime viiest klubist välja viis meest, kelle kohta ennustasime, et neid võiks tänavusel hooajal jälgida. Aasta lõpus vaatame lõppenud kõrgliigahooajale tagasi ja analüüsime Soccernet.ee vanemtoimetaja Ivar Lepiku abiga õnnestujaid ja ebaõnnestujaid, peale selle vaatame üle ka ülejäänud viie klubi esilekerkijad.

48 Klõpsud

IMPRESSUM ESIKAANEL: ERIK SORGA

14

FOTO: JANA PIPAR NR 12 (144) 2019 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

50 50 Saalijalgpall

Eesti Jalgpalli Liit loob noorteklassidesse saalijalgpalli karikavõistlused, et pakkuda jalgpallurihakatistele ka talvel võimalust end kvaliteetselt organiseeritud võistlustel proovile panna.

60 10 aastat tagasi 62 Lõpulugu: Sotsiaalmeedia toob välja

jalgpalliklubide lõbusa külje

Seda, et sotsiaalmeedia on võimas tööriist, ei pea tänapäeval vist enam paljudele tõestama. Uusimate trendidega tuleb kaasas käia ka jalgpalluritel ja vutiklubidel, kusjuures laineid löövad üha julgemate postitustega kontod.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP REKLAAM: EVA NÕMME +372 5816 4595 EVA@JALGPALL.EE KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT

14 EM-valikturniir

Hollandi koondis rullis Eestist kodupubliku ees 5 : 0 üle. Suured kaotused on kodumaist jalgpallipublikut viimastel aastatel kõvasti nörritanud, kuid selle kõrval ei maksa tähelepanuta jätta suuremat pilti – Euroopa jalgpall on üha selgemalt jagunemas tippudeks ja peksupoisteks.

39 Täringujalgpall Hooaja statistika

53 Premium liiga 56 Esiliiga, esiliiga B 57 Naiste meistriliiga, I ja II liiga 58 II ja III liiga 59 III ja IV liiga Postrid

FC Flora Eesti meister Virgil van Dijk Holland Pierre-Emerick Aubameyang Arsenal

VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 29,80 EUROT POOLAASTA 16 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2019 DETSEMBER JALKA

5

LEMBIT PEEGEL

Novembrikuised tähistamised Fotod: Lembit Peegel

Hooaja lõpp on alati olnud tähistamise aeg. Kui FC Flora sai pidutseda klubi ajaloo 12. Eesti meistritiitli puhul, siis 13. novembril oli põhjust hoopis teistsugusteks õnnitlusteks: Eesti jalgpallilegend Uno Piir sai 90aastaseks.

FC Flora sai ihaldatud meistritiitli kätte Maardus. Klubi kapten Gert Kams sai võitjakarika jalgpalliliidu presidendilt Aivar Pohlakult ja pilk meeskonna poole reedab: läheb peoks!

Eesti meistrid – ja see on fakt!

6

JALKA DETSEMBER 2019

LEMBIT PEEGEL

Flora tiitlile tüürinud peatreener Jürgen Henn ei pääsenud loomulikult ka õhulendudest, millele aitasid kaasa ekstaasis fännid.

Eesti Jalgpalli Liit kinkis taasiseseisvunud Eestis esimesena jalgpallikoondise peatreeneri ametit pidanud Uno Piirile 90. sünnipäeva puhul elutöö eest tänuplaadi. Tegu on läbi aegade esimese elutöö eest antava tänuplaadiga, millega kaasneb ka 3000 euro suurune preemia. Piir tähistas suurt juubelit Lillekülas Amps Arenal.

Aastaid küll 90, aga Aivar Pohlakuga võib nooruslikult rusikad kokku panna siiski!

2019 DETSEMBER JALKA

7

NIMED & NUMBRID

Jalgpallikonverents

Läti ja Taani

Ajakiri Jalka korraldab 3. detsembril esimest korda jalgpallikonverentsi, kus selgitatakse viie ettekande abil jalgpalli fenomeni. Ettekannetele järgneb vestlusring, mille teema on „Jalgpall ja tehnoloogia“. Konverentsi ettekanded ja ülevaate vestlusringist toome lugejateni jaanuarikuu Jalkas.

Eesti saalijalgpalli koondis kohtub Euroopa meistrivõistluste valiksarja kvalifikatsiooniturniiri alagrupifaasis lätlaste ja taanlastega. Turniir toimub 29. jaanuarist 1. veebruarini Lätis.

Bussiliin viib Lihulast Virtsu trenni Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi pani koostöös Lääneranna vallavalitsuse ja AS L&L-iga alates novembri algusest käima bussiliini, mis viib noori Lihulast Virtsu treeningule. Asjade sellist käiku selgitas Lõuna-Läänemaa klubi treener Jaanus Getreu.

Tekst: Kadi Parts Miks oli klubil tarvis käima panna omaette bussiliin?

Lihula spordihoone läks remonti ja vana saal lükati maha, mistõttu treeninguid seal pidada ei saa. Kuna valmistume oma klubi vanemate poiste grupiga kevadel algavateks noorte Eesti meistrivõistlusteks, ei piisa sellest, et teeme praegu ainult üldfüüsilist trenni ja mängime õues. Peame vähemalt korra nädalas tegema saalitrenni ja selleks on vaja sõita Lihulasse.

Trennibuss on olnud liinil alates 5. novembrist ja Virtsu sõidetakse kord nädalas; kui palju lapsi seda võimalust kasutab?

Huvi on olnud väga suur: meil on 19kohaline buss, aga vanemas grupis on poisse 22, nii et üks lapsevanem peab treeningule oma autoga kaasa sõitma.

Esialgu arvasin, et kui trenni tahavad sõita ka noorema grupi krapsakamad lapsed, siis me ei saa kätt ette panna, aga praegu pole meil neid kuhugi mahutada.

Lisaks peame mõtlema ka sellele, et treeninggruppi tuleb hoida optimaalsena; võime ju panna uuel aastal kaks bussi sõitma, aga kui siis on poolteist tundi kestval treeningul 35 poissi, ei saa seda enam kvaliteetselt läbi viia.

Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi poisid esimesel treeningul Virtsu saalis.

Foto: Lõuna-Läänemaa JK koduleht

Kas otsus see liin sõitma panna sündis kergelt või raskelt?

Meie jaoks ei ole see esmakordne: kui kümmekond aastat tagasi oli meie klubis tüdrukute jalgpalli õitseaeg, panime samamoodi bussi käima 25 kilomeetrit eemal asuva Kullamaa keskkooli vahel, et sealsed tüdrukud saaksid Lihulas treenida.

8

Aga seekordse otsuse kohta saan öelda, et polnud küsimust: teadsime, et peame raske aja üleelamiseks seda tegema. Ent kuna olen ligikaudu 30 aastat lastega töötanud, siis kartsin veidike nende reaktsiooni.

Tunnen erinevust 20 aasta taguste laste ja praeguste noorte vahel: kui 20 aastat tagasi tehti trenni iga hinnaga, siis nüüd kalkuleeritakse rohkem. Kartsin, et lapsed ei viitsi pärast koolipäeva mujale sõita, hakkavad mõtlema, mis kell nad tagasi jõuavad jne.

Aga pean ütlema, et see kartus oli asjatu: kutid on väga tublid! Nad saavad aru, miks me seda teeme ja et seda on vaja Eesti meistrivõistlustel osalemiseks.

Kui nad sellest aru ei saaks, siis poleks muidugi ka mõtet osaleda meistrivõistlustel, sest siis poleks see õige tasemega tiim. Aga praegu on nii lapsed kui lapsevanemad hästi aru saanud, miks me seda teeme.

Kui kaua plaanib bussiliin jätkata?

Lihula spordihoone valmib alles järgmise aasta sügiseks, aga meie kavatseme Virtsus saalitrenni teha maksimaalselt märtsikuuni. Siis kolime juba õue mängima ja seepärast pole bussiliini enam tarvis.

„Jalgpall kooli!“

0 : 15

28 877

EJLi kooliprojekt alustas tänavu septembris juba kuuendat hooaega. Esimese kahe kuuga külastati üheksat kooli, projektist võttis osa 435 last. Projekti „Jalgpall kooli!“ on plaanitud 2020. aasta lõpuni, esimese viie aasta jooksul on projektist osa võtnud 30 609 last.

oli Eesti U19 koondise nukker väravate vahe EM-valikturniiril, mida peeti tänavu novembris.

Eesti noormehed pidid tunnistama nii Rootsi kui Ukraina eakaaslaste 0 : 4 paremust, viimases kohtumises kaotati Sloveeniale koguni 0 : 7.

mänguminutit jäi koduses Premium liigas Gert Kamsi arvele, kes tänavuse hooaja järel otsustas kõrgliigas mängimisele joone alla tõmmata. Kokku võitis Kams Floraga viis Eesti meistritiitlit, neli Eesti karikavõistluste trofeed ja neli superkarikat. Flora otsustas oma kapteni auks külmutada tema särginumbri 19.

JALKA DETSEMBER 2019

LOOD & TSITAADID

PlayGreeni projekt kutsub roheliselt mängima ja mõtlema

Nii nad

ütlesid „Jätame jalgpallis peale löömata, sest väravavaht võib haiget saada.“ Ajakirjanik Aarne Mäe iroonia rahvastepalli keelamise debati kohta

Tekst: Kadi Parts | Foto: Gertrud Alatare Eesti Jalgpalli Liit osaleb ühena kolmest üleeuroopalises projektis PlayGreen, mille eesmärk on muuta jalgpalliüritused keskkonnasõbralikumaks.

Projektis saab kaasa lüüa nii ajutrusti liikme kui mängupäeva läbi viiva vabatahtlikuna, osalema on oodatud kõik huvilised alates 16. eluaastast.

Eesti Jalgpalli Liidus on üheks projekti koordinaatoriks Juta Petersoo, kelle sõnul on PlayGreeni projekti eesmärk korraldada spordiüritusi rohelise mõtteviisi järgi. „Jalgpalliüritused – nii mängud kui festivalid – on ju sageli meeletult suured ning seal toodetakse palju prügi ja tarbitakse rohkelt energiat,“ rääkis Petersoo. „Selle projekti eesmärk on läbi mõelda kõikvõimalikud sammud ja valdkonnad, et leida lahendusi, kus rohelisemalt käituda. Näiteks koguda festivalialadel plastpudeleid kokku või taaskasutada toidujäätmeid – meie tahaksime selleks kaasata Tallinna loomaaia ja uurida, kas saame selles osas nendega koostööd teha. PlayGreen tähendabki, et mängime ja mõtleme roheliselt,“ lisas Petersoo. Üleeuroopalise projektiga on hetkel liitunud kolme riigi jalgpalliliit: peale Eesti veel Malta alaliit ja Belgia jalgpalliliidu flaami allüksus. Iga osalev alaliit pidi endale valima projekti elluviimiseks sobiva ürituse. Eestis valiti selleks 23. mai ehk klubijalgpalli pidupäev. Peale ürituse läbiviimise on projekti juures oluline ka teaduslik lähenemine ehk analüüs, mis hõlmab nii vabatahtlike käitumise uurimist kui ka korraldatud ürituse edukuse hindamist.

Keskkonnasäästlik käitumine on üle maailma juba paljude projektide fookuses, aga PlayGreeni projekti eripära on selge suunitlus vabatahtlikele.

Petersoo selgitas, et vabatahtlikke kaasatakse nii planeerimise kui elluviimise juures. „Moodustame kuni 20-liikmelise Green Teami, kelle ülesanne on 23. mai pidupäeva kontseptsioon välja mõelda: millistes valdkondades proovida keskkonnasäästlikke lahendusi, kuidas neid ellu viia jne,“ sõnas Petersoo. Ajutrusti ehk Green Teami liikmeks saab kandideerida kuni detsembrikuu alguseni.

Peale selle kaasatakse vabatahtlikke ka ürituse läbiviimise juures ja selle jaoks saab kandideerida kuni maikuu alguseni. Petersoo lisas, et PlayGreeni projekti puhul pööratakse suurt tähelepanu ka naiste osalusele ning alaliitudele on ette antud kindel protsent, mille peavad naised kõikidest vabatahtlikest moodustama. Paika on pandud ka vabatahtlike miinimumvanus, milleks on 16 eluaastat. „Oleme jõudnud arusaamani, et see on kõige mõistlikum vanus, millest alates vabatahtlikke kaasata,“ selgitas Petersoo.

Samas ukse taha ei jäeta tema sõnul ka veidi nooremaid: „Kui tõesti tuleb tubli 13aastane, kes on vabatahtlikuna meie projektides varem kaasa löönud, siis ust me kinni ei löö ja kindlasti leiame ta kaasamiseks lahenduse.“ Petersoo julgustas kõiki huvilisi kandideerima nii PlayGreeni projekti kui muude Eesti Jalgpalli Liidu korraldatavate ürituste vabatahtlikuks. „Ei tasu mõelda, et keegi ei sobi vabatahtlikuks, sest vabatahtlik olemine tähendabki seda, et inimene pakub meile oma oskusi ja teadmisi ning meie leiame sellele kasutust,“ rääkis Petersoo.

Vabatahtlikuks saab kandideerida aadressil vabatahtlikud@jalgpall.ee või Facebookis Eesti Jalgpalli Liidu vabatahtlike grupi kaudu.

„Veel 90ndate keskel peeti mõnel staadionil meistriliiga mänge vaheldumisi koertenäitusega, ja kuna neljajalgsete sõprade järel pidi koristama, tuli nii mõnigi mäng edasi lükata.“ Literaat Mart Soidro Eesti jalgpalli arengust „Jalkafännina oleks ju ka kurb, kui on ainult üks lemmikmeeskond ja teiste poolt ei tohi üldse olla. Olen näiteks Santose fänn, aga Tartus käin alati ka Tammeka mängudel – mõnes teises jalgpallikultuuris oleks see vist võimatu, et oled ühe meeskonna poolt, aga käid ka teistele kaasa elamas.“ Luuletaja Contra „Ma olin juba arvestanud, et kui Soome võidab, siis ma lähen Tartu Raekoja platsi purskkaevu, aga purskkaevus ei olnud vett. Ja siis pidin minema koju.“ Lastekirjanik Mika Keränen tahtis Soome pääsu EM-finaalturniirile sobivalt tähistada, ent jäi pika ninaga „Algul tuleb majale rajada vundament.

Ei ole nii, et tood kohe mööbli või televiisori sisse.“ FC Kuressaare peatreener Dmitrijs Kalašnikovs tiimi kaitsvast mängustiilist „Iga inimene, absoluutselt igaüks, on kiiruspiirangut 40 km/h võrra ületanud.

Pead lihtsalt teadma, millal ja kus seda teha. Mina jäin vahele.“ Tallinna–Narva maanteel 132 km/h kihutanud ja riigist välja saadetud Jevgeni Kabajev ei mõista Eesti võimude otsust „Raio Piiroja saatis mulle ükspäev sõnumi, et miks sa nüüd ära lõpetad, sul just hakkas välja tulema! Ta mainis ka ära, et tal on paatkonnas üks vaba koht, et äkki läheksin kalameheks.“ Gert Kams sai karjääri lõpetamise teate järel huvitava pakkumise „Üks tark inimene saadab mulle järjepidevalt kirju, et kuidas me ei õpi, õige on Krišjanu Runaldu, mitte Cristiano Ronaldo, nagu terve maailm ütleb. Mul pole mõtet temaga diskussiooni astuda.“ Spordikommentaator Kalev Kruus nimede hääldamisest

10

JALKA DETSEMBER 2019

 Eesti Jalgpalli Liidus veavad PlayGreeni projekti Siim Juks, Juta Petersoo ja Juss Tamming.

LOOD & TSITAADID

Nii nad

ütlesid Premium liiga aastalõputurniir saab värskenduse Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar Pikki aastaid võrdlemisi sarnasena püsinud Premium liiga aastalõputurniir saab tänavu põneva formaadimuutuse, mis muudab turniiri nii sportlikus mõttes kui ka pealtvaatajatele huvitavamaks. Kui varem toimus turniir kahepäevase maratonüritusena, kus kõik kümme meeskonda mängisid üksteisega läbi, siis sedapuhku jaotatakse tiimid samamoodi nagu esiliiga turniiril esmalt kahte alagruppi, misjärel kulmineerub võistlus väljalangemismängude ja finaaliga.

Säärase formaadimuudatuseni jõudis jalgpalliliit koos klubidega ja fännide esindajaga olukorda arutades – viimastel aastatel on olnud tunda, et üldine huvi Premium liiga aastalõputurniiri vastu on pisut vähenenud, kuid loodetavasti puhub uus süsteem selle turniiri kroonile taas elu sisse. „Pärast mullust turniiri tegime kõigepealt põhjalikuma tagasisideküsitluse klubide hulgas ja kutsusime nende teemade arutamiseks kokku eraldi töögrupi, kus oli muu hulgas ka fännide esindaja,“ selgitas Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht muudatuste tagamaid. „Jõudsime selleni, et viisime mais toimunud klubide dialoogkohtumistele variandid, kuidas aastalõputurniiriga edasi minna. Andsime nii Premium liiga, esiliiga kui esiliiga B klubidele ette kolm alternatiivi. Üks oli olemasoleva formaadiga jätkamine, teine oli Premium liiga turniiri sarnaselt esiliigaga ühepäevaseks muutmine ning kolmandaks alternatiiviks tõime välja mõtte korraldada Premium ja esiliiga ühine kahepäevane turniir 16 võistkonna osavõtul.“ Klubid ei olnud küll päris üksmeelsed, kuid selgelt toetati kõige rohkem just teist valikut ning nii toimubki Premium liiga turniir sedapuhku pühapäeva, 29. detsembri õhtupoolikul.

Uibolehe sõnul võivad aga Premium liiga ja esiliiga aastalõputurniir saada varsti veel põhjalikuma reformi. „Meie mõte on aastalõputurniiri rohkem väärtustada ning viia Premium liiga ja esiliiga turniir tulevikus võimalikult magusale ajale ja näiteks Kalevi spordihallist Tondiraba halli, kus on võimalus katta sarnase vaibaga jäähokiareeni sisemus. Otstest ümarate ja kõrgete hokipoortide kasutamine võib mängu ennast veelgi atraktiivsemaks muuta.“ Premium liiga kõrval muutub aastalõputurniiril pisut ka madalamate liigade turniiride süsteem – kui varem osales ühel turniiril 16 võistkonda, nii et ühele tiimile oli garanteeritud minimaalselt kolm matši, siis nüüd osaleb ühel turniiril 12 meeskonda, kes saavad kõik vähemalt viis korda platsil käia.

Meistriliiga turniiri teise päeva arvelt saavadki just madalamad liigad ühe turniiri juurde, nii et võistkondade üldarv kokkuvõttes oluliselt ei kahane.

Kahe nädala jooksul käib aastalõputurniiril tavapäraselt väljakul üle 4000 mängija, nende seas nii poisid, tüdrukud, fännid, harrastajad kui ka tipud. Pikal turniiril on kaks puhkepäeva: 24. ja 25. detsember.

Turniiripassid on müügil Piletilevis. Ühe passi hinnaks on 12 eurot (kohapealt soetades 15 eurot). Päevapiletit hinnaga kolm eurot saab osta kohapeal.

„Tegelikult olid emotsioonid juba enne mängu päris head, sest vaatasin Oti viimast katset ka ja see tegi tuju heaks.

Täna oli pigem tunne, et tuleb ära!“ Flora peatreener Jürgen Henn ammutas otsustavaks osutunud mängu eel inspiratsiooni ralliäss Ott Tänaku MM-tiitlivõidust „Me ei mänginud Eesti, vaid Frankfurdi vastu.“ Müncheni Bayerni ja Saksamaa koondise väravavaht Manuel Neuer pärast seda, kui Bayern oli Bundesligas Frankfurdi Eintrachtile 1 : 5 hävinud „Tänaseks on Teeväli Premium liiga kolme parema keskpoolkaitsja seas.

See on minu ja mitme teise jalgpalliinimese, kellega ma suhtlen, arvamus.“ Tallinna Kalevi spordidirektor Joel Lindpere on 16aastasest Tristan Toomas Teevälist vaimustuses „Kübaratrikiga oleks olnud muidugi veel parem lõpetada, aga mulle tundus, et sellest piisab.“ Tarmo Neemelo sai karjääri viimases mängus kirja värava ja väravasöödu ning aitas Paide 3 : 1 võidule Levadia üle „Mediteerisin ja olin kuus kuud spaas.“ FCI Levadia peatreeneriks asunud Martin Reim naljatas selle üle, mida ta koondise peatreenerikohast loobumise järel teinud on „Põhjamaa poiss, kelle tehnika pole parem kui meie Erik Sorgal ja Rauno Sappinenil. Ta on nende kahe vahel.“ 90 aasta juubelit tähistanud Uno Piir leiab, et Soome koondise liidrit Teemu Pukkit eristab Eesti tippründajatest eelkõige füüsis ja platsinägemine „Tema edasise karjääri asjus on oluline sõna perekonnal, eelkõige emal.“ Narva Transi president Nikolai Burdakov loodab ründaja Eric McWoodsi ema ära rääkida, et ameeriklane veel ühe hooaja Narvas jätkaks „Müts maha tema ees. Inimene on terve päeva tööl ja tuleb ikka mängule.

Kui vaja, istub ka bussis ega vingu.“ Viljandi Tuleviku peatreener Sander Post kiidab amatöörpallurit Rainer Peipsi

2019 DETSEMBER JALKA

11

ARVAMUS

Kelle nimele läheb

värav?

M

a isegi ei tea, miks täpselt, aga minule on nii suures kui „väikeses“ jalgpallis olnud alati pinnuks silmas omaväravad. Viimasel ajal on jäänud sealjuures mulje, et videopilt ja selle kaader kaadri haaval üle vaatamise võimalus võivad omaväravaid jalgpalli suisa juurde tekitada, kuna on rohkem võimalusi tõendada, et esialgne löök ei läinud näiteks tegelikult raamide vahele. Tegelikult võiks aga asi minna hoopis risti vastupidist teed. Kuidas? Lubage selgitada!

Möönan, et suures plaanis on tegu totaalselt mitteolulise teemaga ning kindlasti on vutimaailmas suuremaid probleeme, millega tegeleda, ent aeg-ajalt tuleb ka selliste asjade üle juurelda, vaielda, väidelda ning vajaduse korral korrektiive teha. Korvpallis või jäähokis näiteks omakorve või -väravaid ju ei ole. Miks ei võiks ka jalgpall sinnapoole suunduda?

Mänguolukord: ründav meeskond teeb suurepärase kombinatsiooni ja mängib vabaks ründaja, kes jõuab otsajoonega kohakuti ja otsustab panna värava eest läbi terava palli: ehk saab keegi sellele jala vastu. Saabki – väravajoone juures asuv kaitsja ei suuda tugevale löögile reageerida ja tema jalast põrkab pall võrku. Värav! Ründaja viskab näpud püsti, kaaslased tormavad temaga koos tähistama. Kaitsja peidab näo kätesse, ehk viskub ahastuses seliligi, tahtes maa alla vajuda.

Protokolli ei lähe aga kirja hea lahenduse leidnud ründaja tabamus, vaid hoopis täiesti mõttetu täheühend „ov“. Omavärav.

Näpuga järge ajavad statistikud kerivad videopilti ja jõuavad järeldusele: kõik on õige, tegu on omaväravaga. Ründaja tsenderdus, mille kaitsja võrku suunas, ei oleks ilma selle puuteta teed väravasse leidnud. Kuna pealelöök ei läinud raamide vahele, tuleb protokolli kirjutada omavärav.

Täielik jama!

Miks ei või me sellist väravat kirjutada ründaja nimele, kelle kaval tegutsemine palli väravasse aitas? Nägi ta ju tsenderdust andes, et väravaesisel on palju mängijaid, kellest igaühest võib pall väravasse põrgata. Niisuguste omaväravate puhul on

12

JALKA DETSEMBER 2019

Tekst: Raul Ojassaar

kaitsja ja ründaja ilmselt ühel nõul: las see minna protokollis pigem ründaja tabamuseks. Ei taha omaväravat oma kontole kaitsja; samal ajal oleks õiglane, et ründemängijat tunnustataks resultatiivse tegutsemise eest. Tema plaan võiski ju olla see, et pall kaitsemängija põrkest väravasse saata.

Peale väljatoodud stsenaariumi on mõistagi veel miljon võimalust, kuidas võib omavärav sündida, kuid paljudel puhkudel võiks tabamuse rahumeeli hoopis ründaja arvele kirjutada. Näiteks juhul, kui kaitsja ja ründaja koos palli ründavad, ent kaitsja lihtsalt selleni esimesena jõuab ja kogemata palli väravasse suunab (näide: Eesti koondise hiljutine võiduvärav võõrsil Kreekale).

Või siis, kui väravavaht tõrjub ründaja pealelöögi vastu posti, kust pall puurivahi selja vastu põrkab ja sealt väravasse veereb. Miks peaks sellistes olukordades ründajalt värava ära võtma?

Loomulikult on jalgpall selline mäng, kust omaväravaid päris välja juurida on sisuliselt võimatu. Meenutame kasvõi lõppenud Premium liiga hooajast Nõmme Kalju mehe Vladimir Avilovi omaväravat Tallinna Kalevi kasuks, kus ta lihtsa tagasisöödu kogemata oma võrku saatis. Selliseid asju on isegi parima tahtmise juures keeruline mõne ründaja kasuks märkida. Rusikareegel võiks olla selline, et kui kaitsja teeb ründajate poolt segamatult löögi- või sööduliigutuse värava poole, on tegu omaväravaga – kui mitte, tuleks vaadata, milline ründaja värava saavutamise juures kõige suuremat rolli mängis.

Ilmselt jääb selline mõte paraku soovunelmaks. „Omaväravareform“ vajab jõustumiseks suurt paradigmamuutust ja ühtset arusaamist, mida niisama lihtne saavutada ei ole. Võimalik, et näiteks statistikud ja jalgpalliajaloolased on sellele kategooriliselt vastu – kui kogu aeg on omaväravaid ühtpidi tõlgendatud, on järjepidevuse huvides mõistlik nii ju ka edaspidi talitada. Samal ajal muutub jalgpall nii või teisiti pidevalt – näitena võib tuua kasvõi viimastel aastatel palju poleemikat tekitanud videokohtunikud või väikesed reeglimuudatused, mis mudivad vutimängu iga paari aasta tagant õige pisut ühes või teises suunas.

Kõige selle juures on aga märgata ka ebaühtlast lähenemist. Eesti koondise viimaseid mänge meenutades: kodumatšis Saksamaa vastu lõi ametliku protokolli järgi kaks väravat İlkay Gündoğan, kuid kordused näitasid, et esimene neist oleks ehk pidanud minema hoopis Marco Reusi arvele, kuna pall puutus pealelöögi järel ka teda; teine Karol Metsa omaväravaks, kuivõrd Gündoğani pealelöök ei paistnud esiti raamide vahele suunduvat.

Rahvuste liigas Ungari vastu ei saanud aga Artur Pikk väravat kirja, kui tema terav pall rikošetist kõrge kaarega väravas maandus.

Igatahes palve kohtunikele: kui vähegi võimalik, pange värav kirja ikka ründajale, mitte õnnetule kaitsjale. Siis on kõik õnnelikumad!

ARVAMUS

Premium liiga keskmine omavärav: Paide mängijalt Levadia kasuks Premium liigas löödi lõppenud hooajal ametliku statistika järgi kokku 18 omaväravat, kusjuures ülekaalukalt enim (6) said enda nimele Paide Linnameeskonna mängijad. 18 omaväravat lõid kokku 16 mängijat, kahel korral sahistasid oma võrku Akim Sairinen (Tammeka) ja Kaur Tomson (Tulevik), kusjuures Tomson sai hakkama lausa sellise tembuga, et lõi oma kaks omaväravat Levadia kasuks ühes ja samas mängus kümneminutilise vahega.

Kõikide Premium liiga klubide kasuks tehti tänavu vähemalt üks omavärav, kõige enam lõikas omaväravatest kasu FCI Levadia, kellele tehti sellisel viisil skoori viis korda. Seega võib naljaga pooleks öelda, et lõppenud hooaja keskmise omavärava lõi Eesti meistriliigas Paide mängija Levadia kasuks – muide, Muhammed Sanneh saigi 7. vooru matšis täpselt sellise teoga hakkama.

Pall on väravas. Kes saab tabamuse enda nimele?

Foto: Jana Pipar

2019 DETSEMBER JALKA

13

KOONDIS

Tippkoondised rebivad eest ära.

Paratamatus või süsteemiviga?

Holland on Eesti vastu järjekordse värava löönud.

Sergei Lepmets mõtleb elu üle järele.

Hollandi koondis justkui väga ei pingutanudki, ent rullis Eestist kodupubliku ees ikka 5 : 0 üle.

Suured kaotused on kodumaist jalgpallipublikut viimastel aastatel kõvasti nörritanud, kuid selle kõrval ei maksa tähelepanuta jätta suuremat pilti – Euroopa jalgpall on üha selgemalt jagunemas tippudeks ja peksupoisteks.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Jana Pipar

K

uigi põhjused on kindlasti sügavamad ja mitmetahulisemad, võib tervikuna öelda, et käärid tippmeeskondade ja väiksemate koondiste vahel on viimase paari aastaga väga jõuliselt suuremaks läinud. Äsja lõppenud EM-valiksarjas peeti 55 meeskonna osavõtul kokku 250 kohtumist, millest lausa rekordiline hulk – 54 ehk 21,6% – lõppes ühe tiimi vähemalt neljaväravalise võiduga. Võtsin selles artiklis aluseks just vähemalt nii suured võidud, kuna mitme jalgpalliinimesega vesteldes selgus, et tunnetuslikult jookseb piir tavalise allajäämise ja suure kaotuse vahel just seal.

Paneme need 21,6 protsenti perspektiivi. Tegu on lausa hüppelise tõusuga, sest pikki aastaid püsis see näitaja Euroopa valiksarjades (nii EM- kui MM-valikturniirid) suhteliselt stabiilselt 9–12 protsendi peal. Viimases kahes valiktsüklis (2018.

14

JALKA DETSEMBER 2019

aasta MM-valiksari ja 2020. aasta EM-valiksari) on „pakke“ aga äkitselt hakanud suisa taevast sadama.

Viimases MM-valiksarjas liigitusid selle määratluse järgi suureks võiduks 270 mängust 47 (17,4%).

Võrdluseks: 2016. aasta EM-valiktsüklis oli see protsent 11,9, 2014. aasta MM-valiktsüklis samuti 11,9 ning Eesti jaoks lausa legendaarses 2012. aasta EM-valiktsüklis vaid 9,1.

See kuulus valiksari, kus Eesti koondis oma alagrupis Itaalia järel teise koha sai ja valiksarja playoff’i pääses (olime toona Euroopa 20 parema seas, mis praeguse süsteemi järgi tähendaks otsepääsu finaalturniirile!), ongi olnud teatud mõttes viimase 30 aasta kõige ühtlasem Euroopa koondiste valikturniir, sest hiigelvõite sai seal näha kõige vähem. Enne seda oli viimati nii vähe ülekaalukaid võite 1990. aasta MM-valikturniiril (9,5%), kui Euroopas ei olnud mitu suurriiki veel väiksemaks lagunenud. Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia lagunemine tõi üheksakümnendatel ajutiselt kaasa suurvõitude arvu kasvu, kuid kui ka uued väikeriigid jalad alla said, hakkas see näitaja tsükkel-tsüklilt jõudsalt kahanema.

Kusjuures probleem ei peitu sugugi vaid selles, et jalgpallikääbused ainult ketukaid saaks – kaugel sellest. Isegi kui viimases valiksarjas eemaldada valimist San Marino, Gibraltari, Liechtensteini ja Andorra kohtumised, püsib „pakiprotsent“ ikka ülimalt kõrge 17,9 juures. Eelkõige on vähikäiku teinud varasemad nõrgad keskmikud, sealhulgas Baltimaad.

KOONDIS Isegi üheksakümnendate keskel ei olnud koondistejalgpallis suuri võite nii palju kui tänavuses valiksarjas. Miks ometi?

Rahvuste liiga karuteene

Kuigi suurte võitude hüppelist kasvu 2018. aasta MM-valiktsüklis sellega seletada ei saa, võib tänavuse valiksarja mängude niivõrd ühepoolseks kujunemisel välja tuua värskelt loodud Rahvuste liiga rolli. Esimest korda mullu sügisel peetud alagrupiturniir täidab lüngad, mis jäid varem koondiste mängukalendrisse – kui Eestil oli positiivne harjumus pidada igal võimalikul puhul valikmatšidest vabal mängupäeval sõpruskohtumisi, siis paljud teised meeskonnad kas jätsidki mänguvõimaluse kasutamata või viisid platsile mõne eksperimentaalsemat sorti koosseisu.

Rahvuste liiga tulekuga on aga võimalusi sõpruskohtumisi pidada jäänud minimaalselt – kuna mõisa peale mänge on nüüd varasemast tunduvalt rohkem, saavad maailmastaaridega suured koondised üha enam kokkumängu harjutada. Kui varem oli tavaline, et mõni väiksem koondis, kus mängijad olid aastast aastasse üksteise kõrval mänginud, suutis suuremaid regulaarselt üllatada, siis see eelis kipub nüüd kaduma. Jumal tänatud, et Soome koondis oma valikgrupis teisele kohale tuli – muidu oleks edasipääsejate nimekiri olnud totaalselt üllatusvaba!

Jumal tänatud, et Soome koondis oma valikgrupis teisele kohale tuli – muidu oleks edasipääsejate nimekiri olnud totaalselt üllatusvaba!

Teisest küljest loob Rahvuste liiga väiksematele võimaluse madistada pideva kaotamise asemel teiste omasugustega, mida ei saa alahinnata. Rahvuste liiga kaotamine ei oleks kindlasti lahendus, mis aitaks nõrgemaid tippudele lähemale – osalt on selline jõujoonte veelgi teravam välja joonistumine lihtsalt paratamatu. Millegi arvelt tuleb lõivu maksta.

Võib vaid loota, et ajapikku hakkab vahe tugevamate ja nõrgemate koondiste vahel vähenema, kuid nagu paralleelselt näeme ka Meistrite liigas – suuremad, tugevamad ja jõukamad tiimid muutuvad üha stabiilsemaks ja annavad üllatajatele aina vähem võimalusi. Kusjuures isegi Inglismaa Premier League’is, mis peaks ju idee poolest olema ühtlase tasemega väga tugev liiga, on Manchester City ja Liverpool viimase paari aastaga oma taset sedavõrd parandanud, et iga matši, kus jäädakse võiduta, peetakse vaat et katastroofiks.

Seda rohkem tasub esile tõsta kõiki neid, kes suudavad suurte poiste mängumaale murda ja seal ka tegusid teha, olgu tegu siis Amsterdami Ajaxi, Leicester City või Soome koondisega.

Jalgpalliliidu juhatus käituks naiivselt, kui ei pikendaks Voolaidi lepingut Eesti jalgpallikoondis on saanud peatreeneri kohusetäitja Karel Voolaidi käe all kirja viis kaotust ja ühe väravateta viigi, ent Voolaidiga lepingu pikendamine näib olevat asjade kõige loogilisem jätk.

Kuigi kriitikud võivad Voolaidile ette heita, et ta on teinud mängijate koondisse arvamisel üksikuid küsitavaid valikuid ja jätnud avalikus retoorikas aegajalt kergelt võltsi mulje, on platsi peal siiski näha, et Eesti koondislased on seal vähemalt ründefaasis enesekindlust leidmas. Isegi esimestes mängudes Martin Reimi käe all ei liigutanud sinisärgid platsil nii julgelt söötu kui Amsterdamis Hollandi vastu! 0 : 5 kaotus ei ole tulemus, millega lihtsalt leppida, ent kui selle kõrval suudab meeskond mängu poolest teha samme edasi, tuleb sellised asjad alla neelata ja pilk ettepoole suunata.

Naiivne oleks arvata, et Eesti koondisele ei leidu laiast maailmast hetkel mõnda treenerit, kes suudaks võistkonna panna vähegi tulemusi tegema, kuid veel naiivsem oleks arvata, et see treener suudetakse just nüüd üles leida ja koondise etteotsa määrata. Voolaidi käe all on tulemused puhtalt paberil olnud lausa kohutavad, ent ta väärib võimalust selle meeskonnaga edasi minna ja oma nägemust realiseerida. Seda enam, et ka mängijad seisavad endiselt tema taga.

See, kas Karel Voolaid jätkab koondise peatreenerina, peaks selguma hiljemalt detsembri keskel.

Foto: Jana Pipar

27

43%

1 : 51

koondist 55st kaotas lõppenud EM-valikturniiril mõne mängu nelja või enama väravaga.

mängudest I-grupis (Belgia, Venemaa, Šotimaa, Küpros, Kasahstan, San Marino) lõppes ühe meeskonna vähemalt neljaväravalise võiduga.

oli valikturniiri kõige kehvema meeskonna San Marino väravate vahe kümne mänguga.

2019 DETSEMBER JALKA

15

KOONDIS

Kilde suurest ja

väikesest Hollandist L äbi ajaloo suurte naabrite Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa anastatud Holland tunnetab end suuresti väikeriigina. Jalgpallis võrreldakse end sageli Saksamaaga ja mastaabid on tõesti erinevad. Holland liigitub aga suurte hulka nii oma rahvaarvu (17 miljonit) kui jalgpallikultuuri ja -saavutuste poolest: Euroopa meister (1988), kolmekordne MM-finalist (1974, 1978, 2010), Rahvuste liiga finalist (2019), maailma jalgpalli mõjutanud taktikauuendused ja rikkalik valik tippmängijaid läbi aastakümnete.

Hollandi vastuolulisus skaalal suur–väike tuleb ilmekalt välja võrdluses Eestiga: meie pindala (arvestamata juriidiliselt ikka Eestile kuuluvat Narva-tagust ja Petseri ümbrust) on Hollandi omast Saaremaa ja Hiiumaa jagu suurem, aga rahvaarv 14 korda väiksem. Ehk siis: Hollandi-tunde saavutamiseks peab kujutlema, et Eestis elab praegusest 14 korda rohkem inimesi...

Hollandi kuningliku jalgpalliliidu treeningukeskuse Amsterdami äärelinnas jagab kaheks seda läbiv autotee. Jalgsi liikleja saab ühelt poolt teisele läbi oranžiks võõbatud maa-aluse tunneli. Päev enne Hollandi–Eesti EM-valikmängu toimunud treeningu järel tegid Hollandi koondislased seda aga... maa pealt ja jalgratastel. See oli tingitud asjaolust, et keskuse administratiivhoone asub ühel pool ja treeninguväljakud teisel pool. Pärast treeningut sisenesid pallurid korraks kõrval asuvasse abihoonesse, istusid siis jalgratastele ja väntasid suurde majja sööma. Seda nähes tuli tahtmatult silme ette Inglismaa koondis: kui Fabio Capello 2007. aastal selle etteotsa asus, timmis ta luksusega harjunud mängijate olmetingimusi spartalikumaks.

Hollandi koondise treeningul oli mõistagi palju kvaliteeti. ETV eksperdina töötanud Flora abitreener Joel Indermitte imetles meeste tugevat täpset madalat söötu. Pallid lendasid vihinal jalgpallimuru kõrgusel ja efektselt ümber oma telje pööreldes.

Hollandi jalgpalliliidu treeningukeskuse skulptuuripargi keskel seisab treener Rinus Michels.

Fotod: Indek Schwede

Niimoodi lahkusid hollandlased treeningult.

16

JALKA DETSEMBER 2019

Maradona kohta öeldi kunagi poeetiliselt, et tema puutest tegi pall ka teistsugust häält. Hollandi staaride pallihelist õhkus professionaalsust.

Olev Reim nimetas kümmekond aastat tagasi Eesti jalgpalli peamiseks probleemiks siseküljesöötu. Et see on ebatäpne. Kui Tarmo Kink eelmisel kümnendil Eesti koondisse jõudis, oli selgesti näha erinevus tema ja teiste mängijate söödukvaliteedi vahel. Kingi söödud olid just tugevad ja täpsed. Tema sööduheliks oli raksatus. Praegustest koondislastest on hea söödukultuuriga Karol Mets, kelle passides on energiat. Tugev ja täpne sööt jõuab kiiremini adressaadini ja seda on raske vahelt lõigata. See ajab mängu kiiremaks ja jätab vastasele vähem aega ründava poole manöövreid ära aimata ja nurjata.

Hollandi vutiliidu treeningukeskuses on väike skulptuuripark. Ümmargust haljasala piiravad eri ajastute mängijad. Mõned on sedasi ajalukku jäädvustatud poosis, mis on tuttavad mõnelt fotolt või mällu sööbinud telerist: Johan Cruyff õpetlikult käega kaugusse osutamas, Dennis Bergkamp talle omase konksuga – põlv rinna alla tõmmatuna – kõrget söötu surmamas jne. Aga haljasala keskel seisab ainult üks mees. Erinevalt teistest on ta tänavariietuses, kaks kätt mantlitaskus. See on Rinus Michels, kes juhendanud nii Amsterdami Ajaxit kui FC Barcelonat, aga ajalukku kirjutas end totaalse jalgpalli ühe autorina aastal 1974, kui maailma südamed vallutanud Hollandi koondis MM-finaali jõudis. 1988. aastal võitis koondis Michelsi juhatusel Euroopa meistritiitli.

Indrek Schwede

JALGPALLIGALA

2019 SINIMUSTVALGE

PALLIGA (NEWTONI RADADEL) 15. DETSEMBER

ESTONIA KONTSERDISAAL Uksed avatakse kell 17.00. Gala algab kell 18.00.

Piletid Piletilevist!

LUGEJA LUGEJA KÜSIB KÜSIB

Raadiku suurim õppetund: aktsepteerida inimesi nii, nagu nad on

Naistekoondise pikaaegne mängija Pille Raadik ei kipu Soomes oma koduklubist Åland Unitedist ära minema, sest on väga rahul sealsete tingimustega. Oma karjääri suurimaks õppetunniks peab 32aastane kaitsja seda, kuidas aktsepteerida iga inimest ja mängijat sellisena, nagu ta on.

Tekst: Kadi Parts | Fotod: Lembit Peegel

M

is on sul oma koondisedebüüdist meeles? (Edgar, Pärnu) A-koondise eest ma ei mäletagi oma esimest ametlikku mängu, sest enne oli mitu sõpruskohtumist, mis ei läinud kirja. Mäletan, et Poola vastu oli üks kohtumine ja Rootsis käisime sealsete noortekoondiste vastu mängimas, kui oli üks esimesi mänge, kus ma astusin viimaseks 12 minutiks platsile väravavahina. Need momendid on küll meeles, aga esimene ametlik A-koondise mäng... Ilmselt oli see Balti turniiril ja kui õigesti mäletan, siis läksin sisse vasakkaitsjana. Treener veel küsis, kas olen valmis sellel positsioonil mängima, ja vastasin, et muidugi: kui platsile saab, siis mängin seal, kus vaja!

Milline on ilusaim värav, mille oled löönud?

(Liisbet, Tallinn) Tooksin välja kõige meeldejäävama hetke seoses väravatega ehk selle, kui lõin oma esimesel aastal Åland Unitedis hooaja viimases mängus kübaratriki.

Milline oli su esimene kokkupuude jalgpalliga? (@randarlepik) Kehras alustati ühel hetkel tüdrukute jalgpallitren-

18

JALKA DETSEMBER 2019

Koondise eest on Pille Raadikul veel skoor avamata, aga omaette eesmärgiks ta seda ei pea.

LUGEJA LUGEJA KÜSIB KÜSIB

Pille Raadik Sünniaeg: 12.02.1987 Koduklubi: Åland United Varasemad klubid: JK Piraaja, Tallinna Kalev, Tallinna Flora Koondisekarjäär: 79/0

niga ja kui ma esimesel suvel veel ei julgenud sinna minna, siis septembris läksin küsima, kas tohin ka liituda. Olin siis juba 16aastane, seega alustasin jalgpalliga hilja. Muudest spordialadest mängisin kogu kooliaja korvpalli ja tegelesin neli aastat karatega.

Ma ei tahakski kellegi teisena elada! Mulle meeldib elada endana ning võtta vastu uusi väljakutseid ja võimalusi, mida elu pakub mulle just minuna, mitte elada neid läbi kellegi teise.

Kui palju tegeletakse sinu koduklubis ja Eesti koondise juures spordipsühholoogiaga? Kas arvad, et see on mängijale vajalik? (Anna-Liisa, Viljandi) Arvan, et spordis on see vajalik, aga on iseasi, kui palju peaks sellele tähelepanu pöörama klubi ja kui palju mängijad ise. Mina olen psühholoogilise poole pealt ise palju tööd teinud, uurinud ja lugenud, et oleksin mängijana tugevam. Loomulikult on hea, kui klubis on personal, kes sind rasketel hetkedel juhendab ja aitab teatud küsimustes, aga mina isiklikult tunnen, et suudan ennast ise sellistel teemadel väga palju aidata.

Oled Soomes pikalt mänginud Åland Unitedi eest, aga kas sooviksid mängida ka mõnes teises Soome klubis? Või kas sooviksid liikuda Soomest välja? (Andrei, Narva) Mis on olnud su senise karjääri tipphetk?

Olen iga hooaja lõpus mõlgutanud mõtteid, kas (Maria, Tartu) peaksin mujale vaatama, aga siin klubis on alati Kuldmedali võitmine Åland Unitediga on kindlasti olnud väga head tingimused. Tunnen, et olen iga klubijalgpalli üks tähtsamaid ja paremaid momente. aastaga mängijana edasi arenenud, sest pidevalt Koondise eest jäävad kindlasti meelde need mänon võistkonnas uued mängijad ja ka treenerid on gud, kui ühel aastal (2010. aastal – toim.) väga hästi vahetunud. Siinne keskkond pole mu jaoks ennast mängisime ning Serbiat ja Põhja-Iirimaad võitsime. ammendanud ja ma pole tundnud, et ei saa siin enam areneda. Nii et kuigi olen iga hooKui saaksid elada ükskõik kus, siis millise aja lõpus mõelnud sellele, kas peaksin edakoha valiksid? (@beccilainen) si liikuma, siis on siinsed head tingimused Eesti! üheks põhjuseks, miks ma pole seda teinud.

EI KIPU ÅLAND Teiseks on nüüd siin juba oma elu, sõbrad Kas oled kahetsenud, et jõudsid jalgUNITEDIST MINEMA: jne, nii et selle võrra on raskem seda otsust palli juurde alles hilja ehk 16aastaselt? „Siinne keskkond teha. Ma ei näe mõtet minna mängima mu(Jaanus, Kehra) jale samaväärsesse klubisse, siis peaks juba pole mu jaoks ennast Muidugi tuleb kasuks, kui varem alustada, tegema sammu kõrgemale. aga usun, et olen jõudnud üsna kaugele ammendanud.“ Mis on Eestis mängitud ajast kõige eredamalt meeles? (Timo, Tallinn) Kõigepealt tuleb meelde superkarikas, mille võitsime Floraga. Eestis ma muid tiitleid võita ei suutnud, aga superkarika võitsime. See on meeles, sest mängisin kaitses Ave Pajo vastu ja suutsin hoida teda nullil. Oli hea mäng. Kui meenutada esimesi aastaid kõrgliigas Piraaja ridades, siis alustasime üsna noore võistkonnaga liigas, kus paljud naised olid juba pikalt mänginud. Esimestel aastatel tuli vastu võtta suuri kaotusi ja olid väga rasked mängud, see oli omamoodi katsumus.

Mis on sinu unistuste klubi või liiga, kus tahaksid mängida? (Marten, Tallinn) Kunagi tahtsin väga minna Rootsi kõrgliigasse, aga nüüd mõtlen, et tahaks minna kuhugi soojale maale, näiteks Itaaliasse. Seal oleks kindlasti huvitav: on teistsugune atmosfäär ja keskkond, saaks praegusest erineva jalgpallikogemuse.

Kui saaksid elada ühe päeva kellegi teisena, siis kelle sa valiksid? (@kirkeaedmae)

selle kohta, kui hilja ma alustasin. Ma ei kahetse seda, vaid olen tänulik, et leidsin tee jalgpalli juurde ja mul on need võimalused tekkinud.

Mis on su elu suurim unistus? (@awwesterlund) Olla tulevikus mõnes tippklubis treener.

Kas sul on plaanis kunagi veel ka Eesti klubi eest mängida? (@reelikaraag) Seni, kuni mu tase lubab mängida Soomes või mujal välismaal, soovin seda teha. Samas kunagi ei tea, kuidas läheb, seega ei saa välistada, et ma veel ka mõnda Eesti klubi esindan.

Mida tähendas sulle aasta parima naisjalgpalluri tiitel 2012. aastal?

(Oliver, Pärnu) Kui alles alustasin mängimist, oli esimestel aastatel üks mu unistusi, et saaksin kunagi ise olla aasta parim. Sellel ajal läks tiitel mitu aastat järjest Anastassia Morkovkinale, nii et kui mina

2019 DETSEMBER JALKA

19

LUGEJA KÜSIB

Nii jalgpallikontekstis kui üldiselt peab Pille Raadik end tõsiseks

Pille Raadik (esiplaanil) ja inglanna Danielle Carter 2015. aastal

inimeseks.

palli pärast võitlemas. Taamal hindab olukorda Liis Lepik.

selle sain, siis see oli ühe unistuse täitumine. Mulle tähendas see väga palju. Nüüd tagantjärele jääb see alati väga tähtsaks hetkeks mu karjääris, aga eks igal aastal tuleb uusi tähtsaid momente juurde. Loodetavasti on mul veel mõned head aastad mängida ja selliseid tähtsaid momente tuleb veel.

Mis on suurim õppetund, mille oled professionaalse jalgpallurina saanud? (@nutmeg0909) Huvitav küsimus... Kui mõtlen viimaste aastate peale, siis ütleksin, et suurim õppetund on aktsepteerida iga inimest sellisena, nagu ta on. Arvan, et see on elus tähtis asi, sest kui oled võistkonnas, kus on alati palju erinevaid mängijaid, siis on hästi toimimise jaoks kõigil oluline üksteist aktsepteerida.

Kuidas veedad koondises olles vaba aega? (@signyaarna) Loen hästi palju raamatuid: mul on alati mitu tükki neid kaasas ja kõige rohkem olen ühe koondiselaagri jooksul läbi lugenud neli raamatut. Lisaks mängin iPadil ka eri mänge.

JALKA DETSEMBER 2019

Oled nooremana mänginud ka muudel positsioonidel peale kaitsja – kas sooviksid ka praegu ennast mujal proovile panna? (Karl, Tartu) Kaitses tunnen ennast kõige kindlamalt, aga mul on alati olnud huvi mängida poolkaitses. Olen mõned aastad seal isegi mänginud ja hea meelega prooviksin uuesti, aga saan aru, et minu tugevused tulevad kaitsjana paremini välja. Võibolla kui ühel hetkel mängin oma lõbuks, tekib võimalus poolkaitses mängida.

KAS KEEGI ON OLNUD IIDOLIKS? „Kindlasti on olnud suureks eeskujuks Raio Piiroja oma võitlustahte ja tugevusega.“

Kas oled tavaelus ka nii tõsine, nagu sageli piltidel tundud? (Mikk, Valga) Jah. Muidugi on momente, kus ma naeran ja olen lõbus, aga kui mõtlen üldiselt jalgpallikontekstile või üldse elule, siis olen pigem ikkagi tõsine inimene.

20

Mis on palliplatsil su nõrkused ja tugevused? (@ellen.ahlstrom) Hea küsimus! Kuna alustasin jalgpalliga hilja, võiksid palliga otsuste tegemine ja platsinägemine olla paremad. Olen viimastel aastatel sellega palju tegelenud ja neid asju arendanud, aga need võiksid siiski paremad olla. Tugevuseks ütleksin, et mu kaitsetöö.

Loen kaitses hästi mängu, olen üks ühele olukordades tugev ja lähen füüsilise poole pealt julgelt kehasse.

Kas koondise eest skoorida on sulle eraldi eesmärk? Kas koondise eest 100 mängu täitumine on su eesmärk? (@cedricbalssa; Kristi, NarvaJõesuu) Väravalöömine ei ole omaette eesmärk, kuigi muidugi on tore see kirja saada. Mul on karjääri jooksul olnud küll neid hetki, kui oleks võinud ära lüüa,

LUGEJA KÜSIB

Kogenud koondislane Pille Raadik sõnas, et valitseva Euroopa meistri Hollandi vastu mängimine lisapingeid talle ei tekitanud. Pildil võtab Raadik mõõtu hollandlanna Jill Roordiga.

aga pigem on tähtis, et koondis võidaks; kas mina annan selle jaoks väravasöödu, skoorin ise või teen edukat kaitsetööd, ei ole otseselt oluline. 100 mängu täitumiseks on vaja veel mõned hooajad mängida ja saada stabiilselt mänguaega. Loomulikult oleks väga tore sellise tähiseni jõuda, aga tean, et seda ei ole kerge saavutada.

Kas tänavu Hollandi vastu mängida oli kuidagi erilisem selle võrra, et nad on valitsev Euroopa meister? (Vera, Tallinn) Selle võrra oli erilisem, et teadsime, et saab mängida maailma tippvõistkonna vastu, aga lisapingeid see mulle ei tekitanud. Mäng on mäng ja alati tahad ju endast parima anda. Sellised mängud on heaks õppetunniks, mis näitavad ära su nõrkused.

 2012. aastal valiti Pille Raadik aasta parimaks naisjalgpalluriks. sil. Kõikidelt treeneritelt on olnud midagi õppida ja neist igaüks on kaasa aidanud sellele, et olen hetkel oma karjääris selles punktis, kus ma olen.

Millised õpetussõnad annaksid praegustele noormängijatele? (@liislepik) Oluline on oma tahe pidevalt areneda, trenni teha ja olla jalgpallist huvitatud. Ma näen praegu meil üht noormängijat, kes on oma vanuse kohta väga hea, ja ta on teistest nii palju parem just seepärast, et tal on tahe igapäevaselt jalgpalliga KIIKAB POOLKAITSE POOLE: tegeleda, informatsiooni saada ja areneda.

„Olen mõned aastad seal isegi mänginud ja hea meelega prooviksin uuesti.“

Milline sportlane on olnud su suurim iidol? (@ssspora) Mul ei ole otseselt olnud iidolit, kelle järgi tahaksin kõike teha, aga Eesti jalgpallis on kindlasti olnud suureks eeskujuks Raio Piiroja oma võitlustahte ja tugevusega.

Milline treener on sind enim mõjutanud?

(Johannes, Tallinn) Väga raske on välja tuua üht konkreetset treenerit, sest igaüks on mind mõjutanud erineval vii-

Mida sooviksid Eesti naistejalgpallis järgmise viie aasta jooksul näha? (@liislepik) Sooviksin näha, et koondisesse tuleb peale tugevaid noormängijaid, kes parandavad pidevalt taset ja toovad värskust.

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel.

Järgmises numbris vastab teie küsimustele Märten Kuusk.

Saada küsimused aadressile kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2019 DETSEMBER JALKA

21

PREMIUM LIIGA Pole kahtlustki, et tänavuse hooaja üks suurimaid komeete oli Flora mängumees Erik Sorga, kes lõi Premium liigas 31 väravat ja murdis end koondiseringi.

Foto: Jana Pipar

Kes õnnestus, kes põrus?

Premium liiga hooaja eel valisime viiest klubist välja viis meest, kelle kohta ennustasime, et neid võiks tänavusel hooajal jälgida. Aasta lõpus vaatame lõppenud kõrgliigahooajale tagasi ja analüüsime Soccernet.ee vanemtoimetaja Ivar Lepiku abiga õnnestujaid ja ebaõnnestujaid, peale selle vaatame üle ka ülejäänud viie klubi esilekerkijad.

Tekst: Kadi Parts | Fotod: Liisi Troska

K

odusele vutiaastale ette vaadates pöörasime tänavu hõbemedalitega lõpetanud Levadiast tähelepanu Rasmus Peetsonile, kes oli aasta alguses teeninud esimese A-koondise kutse. Püstitasime Peetsoni kohta küsimused, kas teekond koondises jätkub ja kas Aleksandar Rogići juhendatud tiimis jagub talle piisavalt mänguminuteid.

Pilk Premium liiga statistikale näitab, et Peetson pani tänavu juurde peaaegu kõikides kategooriates: mängude arv vähenes küll 27-lt 25-le,

22

JALKA DETSEMBER 2019

kuid minutid kasvasid 992-lt 1677 peale. Kui 2018. aastal lõi Peetson kolm väravat ega andnud ühtegi väravasöötu, siis sel hooajal skooris ta viiel korral ja sai kirja neli resultatiivset söötu.

Peetsoni ja Kirsi sarnased hooajad

„Peetsoni puhul saab öelda, et teatud samm on edasi astutud, aga samas oleks temalt oodanud rohkem,“ nentis Soccernet.ee vanemtoimetaja Ivar Lepik. Ta selgitas, et Levadia keskvälja vaevanud probleemid ehk Juri Tkatšuki ja Igor Žurakovski vigastused oleksid võinud anda Peetsonile võimaluse teenida endale kindel põhimehekoht, kuid seda Pärnust pärit poolkaitsja ei suutnud. „Peetsoni kohta oleks aus öelda, et päris pettumus ei olnud see hooaeg, aga kui vaadata, et ta sai kevadel 24aastaseks ja selget läbimurret ei tulnud, siis ei saa jälle päris rahul olla,“ ütles Lepik.

Peale klubitasandi võis Peetsoni puhul loota ka koondises figureerimist, kuid kui peatreeneri vahetuse järel sai mitu teist noort rahvustiimi juures oma võimaluse, siis Peetsoni kutse jäi saabumata. Lepik nentis, et kui Levadia mängumees tahab veel selgelt koondiseuksele koputada, tuleks end sellesse ringi murda kindlasti järgmisel aastal, muidu võib olla juba hilja.

Levadiast rääkides tõi Lepik aga välja Marko Lipu, kes asus Aleksandar Rogići käe all Tallinna meeskonna keskkaitsesse. Veel mullu oli Lipp teeninud Premium liigas minuteid vaid 352, sel hooajal mängis ta kokku aga 1166 minutit. „Lipu jaoks oli tegemist suurema läbimurde aastaga,“ kiitis Lepik. „Tulla 20aastasena Eesti tippsatsi keskkaitsjaks ja teenida ka U21 koondise kaptenipael – Lipp võib kindlasti hooajaga rahul olla.“

PREMIUM LIIGA

24

4. novembril

1166

punkti kogus Tallinna Kalev oma esimesel hooajal peatreener Aleksandr Dmitrijevi käe all.

sai 18aastaseks Paide poolkaitsja Henri Välja, kes lõi liigas üheksa väravat ja andis seitse väravasöötu.

mänguminutit teenis Levadia ja U21 koondise noor kaitsja Marko Lipp, kes lõi tänavu ka ühe värava.

Järvamaa tiimist tõi Lepik positiivsena välja täEelmise aasta meistrist ja tänavusest pronknavu 18aastaseks saanud Henri Välja. „Tal on tase sitiimist Nõmme Kaljust valisime hooaja eel huolemas ja temast võib tulla väga huvitav mängija,“ viorbiiti Robert Kirsi, kes tegi samamoodi nagu rääkis Lepik. Kiidusõnu jagas Lepik ka Kristjan PelPeetson jaanuaris esimese mängu A-koondise dile, kes sai Soccernet.ee vanemtoimetaja hinnaneest. Eelmise ja selle aasta statistiline võrdlus on gul noore mängija kohta keskkaitses hästi hakkama. järgmine: 2018. aastal sai Hiiumaalt pärit mees Tartu Tammeka ridadest tõstsime kirja 35 mängu, 2300 minutit, seitse hooaja eel esile Sten Reinkorti. Tartu tiim väravat ja kümme väravasöötu, tänavu oli märtsikuu Jalka trükkimineku ajaks olid need numbrid 29 mängu, 1982 miseisus, kus eelmise hooaja tippskoorija nutit, kuus väravat, neli söötu.

Tristan Koskor oli siirdunud välismaale Lepik nentis, et numbreid vaadaNarva meeskonnast: ja ründeliini toodi juurde kogenud Albert tes astus Kirss tänavu sammu tagasi, „Transil noort talenti on, Prosa. Paraku selgus juba üsna kiirelt, et kuid see oli üldiselt kogu Nõmme Kalju aga neile kõigile kuluks ära Prosa peab vigastuse tõttu hooaja katki meeskonna probleem. Lepik lisas, et kui jätma, ja Koskor oli lõpuks pärast mitut Kaljust lahkus hooaja keskel peatreener stabiilne hooaeg.“ segadust hoopis ise tagasi Tammekas.

Sergei Frantsev ja tema asemel võttis tiiReinkort suutis oma numbreid hoolimata ründemi üle Roman Kožuhhovski, toimusid meeskonnas partnerite vahetusest mullusega võrreldes korralirollide muudatused, mis jätsid Kirsi justkui laokile. kult kergitada: 2018. aastal oli poolkaitsja saldo 20 „Tal on oskuseid ja universaalsust sobituda ja täita mängu, 695 minutit, kolm tabamust ja viis väravaeri rolle, aga oma kindlat kohta pole ta praeguse söötu, tänavu sai ta kirja 36 kohtumist, 2350 minupeatreeneri käe all leidnud,“ nentis Lepik. „Kindtit, 11 tabamust ja seitse väravasöötu. lasti lootis Kirss ise hooajalt rohkem ja sarnaselt „Reinkort oli Tammeka rünnakul koos Sander Peetsoniga jäi tallegi koondiseuks pärast jaanua18aastane Kapperiga läbi hooaja kõige stabiilsem lüli,“ rääkis rikuud suletuks. Ent ütleksin, et Peetsonil võib Henri Välja Lepik. „Kuna alguses mängis ta Prosa ja hiljem Kostekkida võimalus sinna üsna pea pääseda, aga Kirsi (palliga) tegi tänavusel aastal kori kõrval, ei pidanudki väravate löömise põhirasjaoks on see uks kindlamalt kinni.“ Paide Linnakus jääma tema õlgadele ning toetava ründajana Kalju nooremate mängijate hooaega vaadeldes meeskonna eest tegi ta kindlasti sammu edasi.“ Samas nentis Lepik, nentis Lepik, et keeruline on välja tuua kedagi, kes väga tubli hooaja, et tänavu 11 väravat kõmmutanud mängumehe koholeks teinud läbivalt stabiilse hooaja. Aastat alussama saab öelda ta on raske öelda, mida peaks tooma tulevik: kas tas hästi Alex Matthias Tamm, kuid tema hooaeg Flora kaitsja Märten Kuuse kohta Tammeka on arenguks piisav koht või oleks järgmijäi pooleli vigastuse tõttu. Roman Kožuhhovski (paremal). se sammu astumiseks vaja end tõestada mujal? Või käe all tegi hüppe edasi Peeter Klein, kuid tedagi Foto: Liisi Troska kimbutasid vigastused. „Kui kedagi esile tuua, siis Kaspar Pauri,“ leidis Lepik siiski mängija, keda kiita. „Kui eelmisel aastal oli üleminek Tammekast Kaljusse ebaõnnestumine, siis nüüd on ta kindel põhimees. Paur ei ole küll selge liider, aga tal on oluline roll ja selles võtmes on ta Kirsi praegusel hetkel üle mänginud.“

Kauber jäi mõistatuseks, Reinkort tegi oma ära

Paide Linnameeskonnaga ühines hooaja eel Kevin Kauber, kes oli Eesti jalgpallirahvale suur mõistatus, sest Maarjamaa kõrgliigas nähti teda vaid poolel hooajal 2016. aastal. Soomes, Sloveenias, Lätis ja Walesis mänginud ründaja sai kaasa teha vaid seitsmes kohtumises, sest sai aprillis peetud karikamängus vigastada ja oli sunnitud hooaja lõpetama. Seetõttu on tema hooaega raske hinnata. „Tema aeg oli üürike, kahju, et nii läks,“ nentis Lepik. Ta avaldas lootust, et Paides jätkav ründaja terveneb ja tema kohta saab uusi küsimusi esitada järgmisel hooajal.

2019 DETSEMBER JALKA

23

PREMIUM LIIGA suudab Tartu esiklubi lähiaastatel mängida medalitele, mis annaks Reinkordile võimaluse panna end proovile muutunud olukorras, kus Tammekal lasub võidukohustus? Eks tulevik annab arutust.

Tartlastest rääkides kiitis Lepik veel ka Patrick Genro Veelmad, kes rõõmustas Tartu kodupublikut sellega, et lõi Tamme staadionil Transile kübaratriki. „Tal läheb veel paar aastat aega, aga ta on eriksorgaliku mõtlemisega ehtne väravakütt. Arenguruumi veel on, aga paari aasta pärast võib ta juba suuri tegusid teha,“ sõnas Lepik.

Ainsa treenerina tõime enne hooaega fookusesse Tallinna Kalevit tüürima asunud Aleksandr Dmitrijevi. „Arvan, et ta võib rahule jääda, ja ma ei usu, et ühegi nurga alt oleks tema töökoht järgmiseks aastaks ohus,“ avaldas Lepik Kalevi lootsile kiitust. „Vedada nii noor meeskond kaheksandale kohale ja seda veel nii, et nad suutsid suurema osa ajast kaotusseisu jäädes jalgadele püsima jääda – see on suur tunnustus treenerile.“ Treeneri kõrval tõi Soccernet.ee vanemtoimetaja tublimate noormeeste hulgas välja Tristan Toomas Teevälja. „Tulla 15aastasena ja mängida meesteliigas lõhkuva poolkaitsjana sellisel tasemel sellise rahuga – ma ei mäleta Eesti jalgpallist sellist meest,“ kiitis Lepik Kalevi mängumeest.

Peale selle teenis Premium liiga asjatundjalt kiitust ka Reinhard Reimaa, kes tegi sammu edasi.

Pallini jooksevad võidu Narva Transi mängumees Vadim Mihhailov ja Levadiat esindav Rasmus Peetson.

Foto: Jana Pipar

varem jälginud Premium liigat ja esiliigat, ei olnud üllatus, et Sorga oskab väravaid lüüa,“ sõnas Florakate tähelend Soccernet.ee vanemtoimetaja.

Kümnest Premium liiga klubist ei võtnud me hooMullu peamiselt esiliigas mänginud Kreida aja eel vaatluse alla kedagi Florast, Narva Trankohta ütles Lepik, et tema tase oleks juba eelmisel sist, Viljandi Tulevikust, Kuressaarest ega Maardu hooajal lubanud mängida kõrgemal. „Aga konkuLinnameeskonnast. Sellest hoolimata heidame rents oli tihe ja ta ei saanud veel võimalust. Nüüd nende meeskondade mängijatele pilgu ta selle sai ja kasutas hiilgavalt ära; hettagantjärele. kel on ta Floras alumise poolkaitsja rolSuureks tähelendude klubiks oli tälis üsna asendamatu mees,“ kiitis Lepik. navu Flora, kelle edukuse võtmena Koos Kreida ja Sorgaga koondisesse tõi Ivar Lepik välja peatreener Jürgen murdnud Sinjavski kohta nentis Lepik, Maardu hooajast: Henni. Lepiku sõnul muutus 32aastane et tema peab veel vaeva nägema füüsi„Pole nii, et vanem Henn hooaja jooksul palju küpsemaks lise poolega, et terve hooaeg ära kesta. nii taktikaliselt kui mängijate juhtimi- harrastajate punt saab tulla Edulugude kõrval mainis kogenud jalgpalliasjatundja neidki, kellel ei läinud se poolest. Samuti ei saa Lepiku sõnul vana rasva pealt ässama, tänavune hooaeg Eesti meistri ridades noorte edukuse juures alahinnata platnagu nad teatud mõttes ilmselt nii roosiliselt, kui oleks loodetud. sil neile eeskujuks olnud kogenud mehi lubasid.“ „Michael Lilander, kes tuli Paidest Konstantin Vassiljevit ja Gert Kamsi. suurte ootustega; Herol Riiberg, kes Hea hooaja teinud florakad jagas Lepik lootis täita Zakaria Beglarišvili saapad, aga siis kolme rühma. Esmalt need, kes olid juba varem siltoodi klubisse hoopis Konstantin Vassiljev – kuigi ma paistnud, kuid tegid seda tänavu veel tublimalt.

Heroli puhul tuleb märkida, et ta oli vigastustega „Mihkel Ainsalu, Frank Liivak, Märten Kuusk – need kimpus; ja Markus Poom, kes tegi mänguminutite mängijad olid juba varem koondise mõttes serva mõttes sammu tagasi,“ loetles Lepik. Samas lisas peal, aga nüüd on rohkem pildis,“ selgitas Lepik. ta, et nende meeste arvelt on Floral ka järgmisel „Nende puhul oli tänavune hooaeg järgmine loogihooajal suur potentsiaal. line samm.“ Teisena tõi Lepik välja mängijad, kes murdsid end eelkõige Premium liiga koosseisu; sellisteks meesteks olid Henri Järvelaid ja Richard Aland.

Ning siis tänavuse aasta komeedid: Erik Sorga, Vladislav Kreida ja Vlasi Sinjavski. „Neile, kes on

24

JALKA DETSEMBER 2019

Transist Maarduni

Kuuenda kohaga lõpetanud Narva Transi hooaega jäi mängijate esilekerkimise asemel ilmestama pidev treenerite vahetus, kuid Lepik tõi siiski ühe

PREMIUM LIIGA Kas Tallinna Legion saab ära kasutada Maardu õppetunnid?

Kui 2017. ja 2018. aastal valitses esiliigat Maardu Linnameeskond, siis sel hooajal tegi Eesti tugevuselt teises liigas väga kindla hooaja Tallinna JK Legion. Denis Belovi juhendatud meeskond on lubanud 2020. aastal mängida Premium liigas ja peatreeneri sõnade järgi soovitakse vältida Maardu selle hooaja käekäiku. Kas Legion ja Maardu on piisavalt sarnased, et Tallinna klubi saaks järgmisel hooajal Maardu tänavused õppetunnid ära kasutada? „Kindlasti on need klubid sarnased nii kultuurilise keskkonna kui ka selle poolest, et nad on mängijate jaoks üsna sarnased sihtkohad: Tallinnas või selle lähedal asuvad klubid, kus pole garantiid, et mängid medalitele,“ rääkis Ivar Lepik. „Samuti ei tule kindlasti kummagi meeskonna puhul puudu bravuurikusest.“ Lepiku sõnul saaks Legion õppida Maardu käekäigust seda, et pole mõtet tulla kõrgliigasse sama koosseisuga, nagu mängiti esiliigas. Samas kiitis Soccernet.ee vanemtoimetaja Tallinna klubi selle eest, et on suudetud juba õppida ka oma vigadest: „Kui Legion kaotas Transile Tipneri karikas 0 : 7, siis ei hakatud rääkima, et ikka läheb mõni mäng aia taha, vaid Denis Belov tegi kohe korrektiivid, kui selgus, et nii ei saa mängida Premium liiga tasemel. Tähtis on õppida mitte ainult teiste, vaid ka oma vigadest ja mulle tundub, et Legionis on seda juba tehtud.“ Hooaja üheksanda kohaga lõpetanud Kuressaare stabiilse mängijana välja Joseph Saliste. Peale selkohta ütles Lepik, et seal on noortesektoris olukord le väärivad tema sõnul kiitust ka vennad Vadim ja veidi parem kui Viljandis. Ta tõi välja U21 koondiNikita Mihhailov, kellest esimene on Transi esinses põhikoha kindlustanud Mairo Miili, vigastusduse eest sage põhimees, teine kergitas oma Pretest hoolimata veidi juurde pannud Rasmus Saare, mium liiga minutite arvu mullu 169-lt 1397 peale. esimest hooaega kõrgliigas mänginud „Transil noort talenti on, aga neile kõiOtto-Robert Lipu ja keskkaitses üsna gile kuluks ära stabiilne hooaeg; loodestabiilset mängu näidanud Ranon Kriisa. tavasti näeme seda järgmisel aastal!“ Kahel eelmisel hooajal esiliigat valitvaatas Lepik uue hooaja poole. senud Maardu pidi tänavu leppima viiTänavune seitsmes tiim Viljandi TuKiitus noorele kalevlasele: mase kohaga ja Lepik sõnas selle kohta levik võib Lepiku sõnul tabelikohaga nii: „Kõrgliiga tase on tõusnud ja pole „Tulla 15aastasena ja rahule jääda, kuid arengu mõttes oli nii, et vanem harrastajate punt saab tegu raske aastaga. Tema sõnul oleks mängida meesteliigas tulla vana rasva pealt ässama, nagu nad olnud huvitav näha, kuidas oleks meeslõhkuva poolkaitsjana teatud mõttes lubasid.“ kond hakkama saanud kogenud Kaimar sellisel tasemel sellise Maardu kogenud koosseisu lahates Saagita, kes oli tiimi suurim väravakütt sõnas Lepik sedagi, et ilmselt mängis korahuga – ma ei mäleta Eesti ja selge liider. „Nooremate mängijate gemus meeskonnale vastu. „Nad teadsid osakond Viljandis hetkel ei hiilga,“ nenjalgpallist sellist meest.“ üsna hästi, millistest mängudest neil on tis Lepik. Positiivsete näidetena tõi ta võimalik punkte koguda ja millistest mitsiiski välja Mark Eduri, Alex Roosalu ja te,“ selgitas Lepik. „Kui jäädi 0 : 2 kaotusseisu, siis Kristjan Kase, kes on teiste klubide juurest üsna visati püss põõsasse ja hakati mõtlema järgmistele noorena Tulevikku mängima toodud. „Nemad on mängudele.

Neil puudus nooruslik uljus, julgus ja teinud teatud sammu edasi, aga mitte nii märkiisegi tahe minna suurtelt punkte püüdma,“ võttis misväärse, et suudaksid hetkel meeskonda vedaLepik Maardu hooaja kokku. da,“ sõnas Lepik.

Kübaratriki

91

538

lõi Transi vastu Tammeka mängumees Patrick Genro Veelma, olles sel hetkel vaid 17aastane.

punkti teenis tänavu esiliiga võitnud Legion. Maardu saldoks jäi esiliiga võitjana mullu 88 silma.

minutit sai Premium liigas kaasa teha Kevin Kauber, enne kui vigastus tema hooaja aprillis lõpetas.

2019 DETSEMBER JALKA

25

MÄNGIJA LUUBI ALL

Mihkel Järviste Tartu Tammeka noormängija Mihkel Järviste teenis tänavu Premium liigas rohkem kui 2600 minutit mänguaega ja lõi neli väravat. 19aastast Järvistet iseloomustasid Tammeka treenerid Kaido Koppel ja Mario Hansi.

VÄLJAKUNÄGEMINE

ÕHUVÕITLUS

Kaido Koppel: Tuleb meelde episood eelmisest hooajast, kus Mihkel pani palli peaga nii võimsalt klaariks, et see lendas 40 meetri kaugusele üle kaitseliini ja Tristan Koskor pääses Paide väravavahi Andrea Liottiga üks ühele ja teenis penalti.

Mario Hansi: Kuigi on lühikest kasvu, on võimeline tänu oma heale koordinatsioonile ja ajastusele võitma õhuduelle ka endast pikemate mängijate vastu.

JÕUD

Kaido Koppel: On käesoleva aastaga muutunud tugevaks ja sitkeks. Duellides väga ebameeldiv vastane, kuna ta mängib hea agressiivsusega.

Mario Hansi: Kasvult väike, aga hingelt suur ehk duellides kontakti ei karda ning on agressiivne ja jõuline.

Kaido Koppel: Eelmistel aastatel tegi väljakul ära lihtsamad lühikesed söödud, aga on nüüd aeg-ajalt hakanud üllatama huvitavate läbisöötudega ründajatele. Seda kvaliteeti peab ta nüüd edasi lihvima.

Mario Hansi: Võibolla üks näitajaid, milles sooviks näha paremat taset. Leiab üles lihtsad pallivaldamissöödud ja ruumid palli küsimiseks vastase jaoks ohutumates tsoonides, aga et kõrgemal tasemel sama positsiooni mängijatest eristuda, peaksid tema arsenali lisanduma ka loomingulised ja hea kvaliteediga läbisöödud kaaslastele ning ootamatud pakkumised vastase liinide vahele ja kaitseliini taha.

VASTUPIDAVUS

Kaido Koppel: Premium liigas vastupidavuse taha midagi ei jää.

Mario Hansi: Kui tahab saada tippmängijaks, siis peab heas mõttes masinaks muutuma ja kõigepealt domineerima füüsiliselt oma treeningukeskkonnas, siis liigas ja lõpuks juba ka koondise tasemel.

SISU

Kaido Koppel: Kui sinu ees mängivad Tauno Tekko ja Reio Laabus, siis ei ole kindlasti lihtne platsile saada. Mihkel suutis sellel hooajal mängida teatud perioodidel nii hästi, et oli treenerite hinnangul neist mõlemast parem.

Mario Hansi: On küllaltki nõudlik oma tegemiste suhtes, aga võibolla tuleks seda nõudlikkust paremini mingiteks eesmärkideks suunata.

LIIKUVUS

Kaido Koppel: Liigutused on tal sportlikult sujuvad ja suudab väljakul palju ringi liikuda.

Mario Hansi: Hea rütmi ja liikuvusega mängija, tunnetab hästi kontakti. Noorena oli üks tema firmamärkidest kitsastest oludest palliga välja triblamine – seda tahaks ka Premium liiga ja koondise tasemel järjest rohkem näha.

TEHNIKA

Kaido Koppel: Põhitõed on hästi selgeks tehtud ja suudab väikeses alas palli säilitada.

Mario Hansi: Noorteklassis oli omavanuste seas tehniliselt pigem üks parimaid. Nüüd Premium liigas tuleb teatud olukordades sisse musti puuteid.

KIIRUS

Kaido Koppel: Liigutus on Mihklil terav, aga lõppkiirus pigem keskpärane. Sellega silma ei paista.

Mario Hansi: Kui tegi esimesi samme Premium liigas, siis jäi kiirusest natuke vajaka.

Nüüd on lisaks kogemustele ka suuremad pakud alla kasvatanud ja seda on hästi näha pressingu kiiruse tõusus.

SÖÖT JA LÖÖK

Kaido Koppel: Suudab anda ründajatele päris tugevaid sööte, mis annab neile omakorda rohkem aega.

Mario Hansi: Pole kunagi olnud tuntud oma tugeva kauglöögi poolest, aga viimaste aastatega on järjest paremaks läinud üle/ümber müüri krutitud karistuslöögid.

5 4 3 2 1 0

Väljakunägemine

26

4,5

3,5

Vastupidavus

JALKA DETSEMBER 2019

4,5

Sisu

4

Sööt ja löök

4,5

Õhuvõitlus

4

3,5

Jõud

Tehnika

4

Liikuvus

3

Kiirus

MÄNGIJA LUUBI ALL

MMist unistav tartlane, kes eelistab džunglit merele

FOTOD: Jana Pipar, Liisi Troska

CV Sündinud: 28.05.2000 Klubi: Tartu Tammeka Endised klubid: – Treenerid: Ken Viidebaum, Indrek Koser, Timo Teniste, Sander Lember, Mario Hansi, Kristjan Tiirik, Marti Pähn, Kaido Koppel, Siim Valtna, Karel Voolaid, Lars Hopp, Argo Arbeiter, Igor Prins Koondis: U16 2/0, U17 9/1, U19 12/0, U21 4/0

Kes on hetkel maailma parim jalgpallur?

Minu jaoks on parim Lionel Messi, sest ta on perfektne mängija: suudab väravaid lüüa, oskab sööta, võtab vastasmängijaid hästi ette.

Millisel spordialal tahaksid peale jalgpalli Eesti koondisesse kuuluda?

Kuna käisin väiksemana lauatennise trennis, siis ilmselt oleks see mu valik. Praegu ma muidugi vajalikul tasemel ei mängi, aga vahel sõpradega saab ikka mängitud.

Kas oleksid pigem politseinik, tuletõrjuja või meedik?

Arvan, et valiksin politseiniku elukutse. Arstindus on keeruline ja selles ei ole ma kõige pädevam, tuletõrjuja elu tundub aga üksluisem kui politseiniku oma.

Millist sööki sa ei söö kunagi?

Oliive!

Millist üritust/kohta/riiki tahaksid kindlasti elu jooksul külastada?

Ma pole kunagi ühelgi jalgpalli MMil käinud, nii et sinna tahaksin kunagi kindlasti jõuda. Kuna ma seni pole MMi külastanud, siis sobiks vaadata ka mõnd alagrupimängu, kuigi finaal oleks muidugi põnevam. Koondiste osas pole mul konkreetseid eelistusi, keda vaadata tahaksin.

Mis on parim asi Tartu juures?

Linna suurus: Tartu on piisavalt suur, nii et siin on kõik olemas, aga samas on kõik üksteisele piisavalt lähedal.

Kas veedaksid aasta džunglis või mere peal?

Valiksin džungli, sest merel tundub olevat üksluisem: iga päev on samasugune nagu eelmine, välja arvatud muidugi juhtudel, kui on tormid vms.

Paku, mida toovad treenerid sind analüüsides välja sinu suurima nõrkuse ja tugevusena.

Nõrkuseks võiks praegu veel olla kiirus, aga tugevuseks äkki mängulugemine.

Kas raamat või kino?

Eelistan kino. Ma ei ole kunagi väga suur lugeja olnud, aga kinos saab ikka üsna tihti käidud.

Mario Hansi:

„Sisu on Mihklis kõvasti. Valmis kuulama ja pingutama – ei anna lihtsalt alla.“

Mis on su senine eredaim mälestus jalgpallist?

Enamik asju, mis mulle meelde tuli, pärineb lõppenud hooajast, nii et ütleksin tervikuna kogu tänavune aasta.

See oli minu jaoks väga meeldejääv, sest näitasime, et võime mängida ükskõik kellega, kui proovime ja meil on hea päev. Näiteks A. Le Coq Arenal Florat võita oli väga-väga positiivne tunne; samamoodi viimane voor, kui üle 11 aasta Nõmme Kaljut võitsime – väga super tunne.

Alustasime hooaega küll rabedalt, aga tulime sellest välja ja näitasime, et meis on sisu.

2019 DETSEMBER JALKA

27

2-KÕNE

Vjatšeslav Zahovaiko:

kui ennast lõdvaks lased, võid treeneriameti unustada Tänavu taas suure sammu edasi teinud ja alles viimastes voorudes medalikonkurentsist pudenenud Paide Linnameeskonna edusammude taga peitub peatreener Vjatšeslav Zahovaiko, kes on Järvamaa esindustiimi eesotsas töötanud juba kolm hooaega. Intervjuus Jalkale räägib Zahovaiko Paide arengust, oma põhimõtetest ja karikamängul puhkenud konfliktist FC Flora lootsi Jürgen Henniga.

Tekst: Raul Ojassaar | Fotod: Liisi Troska

P

aide püsis tänavu pikalt esikolmiku konkurentsis, aga lõpetas hooaja lõpuks neljanda kohaga. Hoolimata sellest, et hooaja algusest alates rõhutas klubi, et sihite neljandat kohta, tundus, et medalita jäämine oli teile lõpuks ikkagi pettumus.

Ma usun, et võime küll pettumusest rääkida. Olime medalile niivõrd lähedal, see oli käeulatuses.

Veidi jäi puudu õnnest, veidi ehk tasemest. Natuke oleme pettunud, aga elu läheb edasi. Tegelikult täitsime ju oma eesmärgi.

Vaatame seda mis otsast tahes, Paide puhul oli tegemist läbimurdehooajaga. Mis oli edu põhjus?

Number üks – mängijad. Ilma nendeta ei tee me midagi. Nende entusiasm, tööeetika, usk iseendasse ja treeneritesse. Number kaks on treeninguprotsess. Ma usun sellesse väga – alati saab seda täiendada, õige retsepti leidmine on keeruline asi. Kolme aastaga oleme nüüd leidnud oma

28

JALKA DETSEMBER 2019

mängulise nägemuse ja koos sellega on ka treeninguprotsess kokku pandud.

Mida olete teisiti teinud?

Läksime rohkem detailidesse. Analüüsisime kaks eelmist hooaega põhjalikult läbi, leidsime oma nõrgad kohad üles ja hakkasime nendega tegelema. Hästi oluline oli nii individuaalne kui meeskondlik kaitsetegevus, millele panime talvisel ettevalmistusperioodil suurt rõhku.

See kandis vilja, mängijad võtsid sellest kinni ja said põhimõtetest aru. See oli kindlasti üks edu võti – lasime sel hooajal endale lüüa vaid 30 väravat, mis on mullusega võrreldes drastiline vahe (eelmisel hooajal lasi Paide endale lüüa 73 väravat – toim.). Loomulikult saame rääkida ka sellest, et meile lisandusid uued kaitsemängijad ja väravavaht, kes andsid meile kvaliteeti juurde, aga sellest hoolimata näen siin veel arenguruumi.

2-KÕNE Samas hakkasime treeningute peale mõtlema – Kui vaadata, kellele Paide tänavu punkte loovumängijal, kes trenni tuleb, peab olema huvitav, tas, tulevad suured käärid sisse just kohtumisaga samas tuleb ka kõvasti tööd teha. Proovisites esikolmiku tiimidega – 36 punktist, mis oli me trennis peaaegu kõike. Nüüd, kus oleme oma laual mängudes Flora, Levadia ja Kaljuga, suutmängustiili leidnud, võivad treeningud ehk mänsite võtta üheksa silma, samal ajal kui näiteks gijatele üksluisemaks muutuda, aga teeme seda, Flora suutis selle seltskonna seas kirja saada 23 mis töötab. Väga suure osa harjutustest oleme ja Kalju 22 punkti. Kas see ongi koht, kus saate kõrvale pannud. kõige enam juurde panna?

Olen ilmselt persoon, keda paljud võivad viLiigud õigetel jälgedel: medal ongi selles kinni, et hata: meie juurest käis suur hulk mängijaid läbi peame esikolmikuga tulemused tasakaalustama. ja pole lihtne neile ära öelda. See on Kui nendega neli korda hooaja jooksul kogemus, mis võib noort inimest elu läbi mängime, siis ideaalne oleks sealt lõpuni saata. Paksu nahka tuleb aga vähemalt pooled punktid ära võtta – see kasvatada, see on sport ja see on konannaks hea eelduse medalile. Meie nälg kurents. Usun, et oleme teinud õigeid järjest suureneb. Arvan, et mängupildi Vjatšeslav Zahovaiko: otsuseid. poolest ei jäänud me neile alla, aga pi„Minu emotsionaalne Arvan, et olen teinud treenerina sikesed detailid… võibolla mängis kuskil sammu edasi, aga minule oli keerurolli õnnefaktor, võimalik, et mingitel pool on olnud võibolla hetkedel jäi meisterlikkusest puudu. vaenlaseks, kohati tunnen, line järsk üleminek mängijast treeneriks. Mängija emotsioon on kohati Mängu iseloomu ja intensiivsuse hoidet ehk lähen mõnes teistsugune, treenerina pean nägema mise poolest olime aga väga head. olukorras üle võlli. kõiki detaile. Minu emotsionaalne pool on olnud võibolla vaenlaseks, Tegu oli sinu kolmanda hooajaga PaiEhk tuleb see rahulikkus kohati tunnen, et ehk lähen mõnes des, kusjuures igal aastal on meeskond aastatega.“ olukorras üle võlli. Ehk tuleb see rateinud suure sammu edasi. Kui palhulikkus aastatega. Fakt on see, et ju tunnetad, et oled ka ise mulle meeldib see töö, võib lausa öelda, et artreenerina samme edasi teinud? mastan seda. Näen ennast siin pikalt. Teades Olen ikka arenenud. Esimene hoomeie jalgpallikultuuri: kui ennast treenerina aeg oli sisuliselt tundmatusse vette lõdvaks lased, võid selle ameti ära unustada. hüppamine – ei olnud kogemust, ei Iga päev tuleb mõelda ja pingutada. teadnud, kuidas treeninguprotsessi läbi viia, ma ei olnud mängijategaMis on Paide meeskonna arengu juures praegu gi kursis. Täiesti nullist sai tehtud ja suurimad takistused või pidurid? proovitud sai praktiliselt kõike. See Ma ei nurise üldse! Juhtkond on andnud muloli mulle pigem korralik õppeaasta, le kõik võimalused. Kõik! Millest aga unistada mis läks sellele, et aru saada, mida trennis teha võib, on oma baas, kus oleksid kõik tingimused tuleb, et teatud tasemele jõuda. paremal-vasakul olemas. Seda meil praegu paÜks asi, millest kohe aru sain: meie füüsiline raku ei ole, aga mul on hea meel selle üle, et seis oli vilets ja seda oli vaja hakata parandama.

PNEUMOHALLID SOE, VIHMA- JA LUMEKINDEL MEIE PÕHJAMAA TINGIMUSTESSE

www.sportbuilding.ee

2-KÕNE juhtkond pingutab selle nimel, et mul oleksid kasvõi sellele lähedased tingimused. Ma arvan, et igal klubil võiks oma baas olla, kõikide kvaliteet paraneks väga kiiresti.

Mõneti tundub, et oled pisut vastuoluline tegelane, kes ei pelga asju välja öelda ja selga sirgena hoida. Oled näiteks võtnud sõna KTMi reegli vastu. Kas ei või tekkida ohtu, et põletad niimoodi sillad?

Kui mul on eesmärk ja ma näen, et reglement takistab jalgpalli üleüldist arengut, siis ütlen selle välja – mis siis? Meie jalgpalliühiskonnas on seda vähe, võibolla ei olegi. Ma ei arva, et pean kõigega nõustuma. Mul ei pruugi olla õigus, aga see on minu nägemus. Selline ma olen, otsekohene.

Hooaja lõpus toimunud karikamängus Floraga läks sul ütlemiseks värskelt meistriks tulnud Flora peatreeneri Jürgen Henniga ning lõpuvile järel tekkis isegi väike kähmlus. Mis seal juhtus?

See konflikt on end praeguseks ammendanud.

Mõni päev hiljem põrkasime juhuslikult kokku ja rääkisime asjad sirgeks, nii et kõik on korras.

Läks tuliseks, läks põnevaks, mõlemad tahtsid võita – tema võitis, meie kaotasime. Emotsioonid said mõlemast natuke võitu. Ma ei leia, et olin paha pätt: minu jaoks oli see normaalne olukord, keegi haiget ju ei saanud, oli vaid kerge tõmblemine. Mitte midagi erilist. Mõlemad saime õppetunni.

jõudnud veel mitte midagi tegema hakatagi, kui hooaeg läheb juba nahka. Kustutad ühe aasta oma karjäärist lihtsalt ära – miks?

Number kaks on ettevalmistusperiood. Mina valmistan meeskonda ette välishooajaks. See turniir on kalendris täiesti ebaloogilisel kuupäeval ja see mõjutab meie ettevalmistust. Kui tahan perfektselt tööd teha, siis see turniir mulle lihtsalt ei sobi.

Number kolm on see, mida tihti ära unustatakse – mängime samade võistkondadega vahel viis-kuus korda aastas, kui taliturniirid ja karikamängud juurde arvestada. See on üliigav! Lisaks tuleb rääkida veel mängukoormusest: koondise mängijad võivad aastas teha kaasa kokku üle 50 kohtumise.

Palju veel, milleks?

Ma ei taha kellelegi mäkra mängida, aga minu meelest on need mõjuvad argumendid.

Paide otsustas teist aastat järjest meistriliiga aastalõputurniirist loobuda. Selgita palun selle otsuse tagamaid.

Minust kumaks justkui välja mingisugune traditsioonide lõhkuja, mida ma tegelikult ei ole.

Põhjus number üks on minu jaoks mängijate tervis. Kui vaatame formaati – me läheme suurest jalgpallist saali, kus on poordid, kus füüsiline jõud mängib veel suuremat rolli… See on nii ohtlik!

Kui reegleid oleks võimalik muuta niimoodi, et see sarnaneks saalijalgpalliga, siis võiks juba midagi muutuda. Sisuliselt iga turniir lõpeb sellega, et vähemalt üks mängija vigastab eesmisi ristatisidemeid. See tähendab seda, et ta ei ole

30

23 punkti

Kaks põhitegijat

36 väravat

teenis Paide võrreldes eelmise hooajaga rohkem.

käisid Paide esindusmeeskonna eest mängimise kõrvalt ka tööl – Sander Sinilaid ja Martin Kase.

lõi Zahovaiko aastatel 2015–16 Paide eest Premium liigas mängides.

JALKA DETSEMBER 2019

2019

5000 MÄNGIJAT, 400 LAHINGUT, 13 PÄEVA JA PALJU VÄRAVAID! 16.-30. DETSEMBER 2019, KALEVI SPORDIHALL

Liverpool FC

Holland

Virgil van Dijk

Foto: John Walton / EMPICS Sport / Scanpix

Tallinna Flora Eesti meister 2019

Foto: Janek Eslon

Alumine rida vasakult: Vlasi Sinjavski, Pavel Dõmov, Erik Sorga, Märten Kuusk, Konstantin Vassiljev, Gert Kams, peatreenerJürgen Henn, Frank Liivak, Michael Lilander, Anselmi Mikael Nurmela, Markus Poom, Martin Miller, füsioterapeut Kristiina Lind. Ülemine rida vasakult: spordidirektor/abitreener Norbert Hurt, väravavahtide treener Aiko Orgla, abitreener Joel Indermitte, Matvei Igonen, Herol Riiberg, Richard Aland, Vladislav Kreida, Rauno Alliku, Henrik Pürg, Kristen Lapa, Henri Järvelaid, Marco Lukka, Enar Jääger, Mihkel Ainsalu, Mark Anders Lepik, massöör Oliver Papp, fitnessitreener Ilo Rihvk.

Arsenal

Gabon

Pierre-Emerick Aubameyang

Foto: Jana Pipar

TÄRINGUJALGPALL

Täringujalgpalli Eesti meistrid

Eesti meistrivõistluste esikolmik 2019. aastal: keskel värske tšempion Markus Poom, vasakul hõbemedalist Semmo Juks ja paremal pronksivõitja Brandon Paimal.

2008 – Rootsi Kunn 2009 – Aivar Pohlak 2010 – Jaanus Nuutre 2011 – Janar Toomet 2012 – Patrik Saksus 2013 – Meelis Kalda 2014 – Indrek Nuume 2015 – Erik Listmann 2016 – Marek Kaljumäe 2017 – Kristian Marmor 2018 – Monica Rand 2019 – Markus Poom

Täringujalgpalli meistriks tuli

Markus Poom

12. korda toimunud Eesti meistrivõistlustel täringujalgpallis nähti taas uut võitjat – sedapuhku osutus parimaks FC Flora poolkaitsja Markus Poom.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Lembit Peegel

F

inaalmatš kümneaastase Semmo Juksi vastu kujunes sealjuures tõeliselt finaalivääriliseks – pingelises lahingus lõppes viigiga nii normaal- kui lisaaeg, penaltiseerias sai Poom võidu alles seitsmendas löögivoorus! „Vaatasin, et kui ma mängu sees number kuue vabaks jätsin, siis ta lõi alati sinna ja tegi skoori. Penaltiseerias panin pidevalt numbrid kolm ja kuus kinni – võib öelda, et selle pealt tuli võit ka!“ avaldas võidumees edu võtme.

Täringujalgpalli meistrivõistlused meelitavad peaaegu alati kohale ka Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku, kes naudib tšempionaati täiel rinnal.

FC Flora ja Eesti koondise keskkaitsja Märten Kuusk jõudis veerandfinaali, kus kaotas lisaajal hilisemale võitjale Markus Poomile.

Kui vahel on täringujalgpalli meistrivõistlustel triumfeerinud ka seda esimest korda elus proovivad mängijad, siis Poomi ja Juksi puhul oli tegemist kogenud tegijate duelliga. Hoolimata vaid kümnest eluaastast osales Juks meistrivõistlustel juba viiendat aastat järjest! Täringujalgpalliga on üles kasvanud ka Poom, kelle isa Mardi pilt kaunistab teadupoolest patroonina ka mängu karpi. „Kodus on meil täringujalgpall olemas küll, ent see on natuke vana ja katkine versioon. Oleme seda päris palju mänginud – alguses oli see meil Inglismaal ja kui Eestisse kolisime, siis sai see natuke viga. Väga hea meel on võita – mul on vii2019 DETSEMBER JALKA

39

TÄRINGUJALGPALL

Saatus jätkab püsiosaleja nörritamist

Seletamist on täringujalgpallis alati mõnusalt palju. Märten Kuuse ja Markus Poomi mängus aitab selgust majja tuua täringujalgpalli looja Indrek Schwede.

Siim Luts oli edukaim meistrivõistluste debütant, tulles lõpuks auväärsele neljandale kohale. mastel aastatel päris kehvasti läinud. Ehk andis see mulle mingi tõuke juurde, et isa pilt karbi peal on?“ arutles Poom. „Peab vist tema käest küsima!“ Päris jalgpalluritest olid seekord peale Poomi võistlustules meeskonnakaaslane Florast Märten Kuusk ja Paide pallurid Andre Frolov, Henri Välja ja Siim Luts, kusjuures kõik neist said alagrupist edasi. „Olin varem üks-kaks korda sõpradega mänginud, aga see oli juba aastaid tagasi,“ meenutas lõpuks neljanda koha saanud Luts. „Õnnefaktor on siin suur – palju oleneb sellest, kui hästi täringut veeretad ja mis number tuleb. Selles mängus on ilmselt väga raske õppida ja heaks mängijaks saada – õnnel on väga suur osakaal.“ Hoolimata juba enam kui kümneaastasest traditsioonist pole täringujalgpalli Eesti meistrid veel kordunud – mitte keegi ei ole suutnud tiitlit kaitsta ega korrata. Ka sel korral jäi mitu varasemat tšempioni pika ninaga – tiitlikaitsja Monica Rand jäi alagrupis kahe kaotuse ja ühe viigiga viimaseks, 2009. aasta Eesti meister Aivar Pohlak pudenes samuti konkurentsist juba alagrupiturniiril. 2013. aasta Eesti meister Meelis Kalda sai küll alagrupist edasi, ent jäi siis kaotajaks kaheksandikfinaalis.

40

JALKA DETSEMBER 2019

Vutifänn Žurawski on ainsa täringujalgpallurina osalenud kõigil senistel meistrivõistlustel, kusjuures saatuse irooniana edutult – ta pole 12 aastaga mitte kordagi isegi veerandfinaalist edasi pääsenud! „Ebaedust on asi tegelikult kaugel,“ selgitab Žurawski ise. „Kui mängin ja näen, et vastane tahab väga võita, läheb mul süda härdaks ja kukun väravaid laskma. Eks see näitab, kui palju selles mängus õnne vaja on. Väikesed taktikalised nipid on, aga üldiselt on õnne ja oskuste osakaal ehk 80-20.“ Peale püsiosalejaks olemise peab Žurawski ka Eesti täringujalgpalli põneva süsteemiga jooksvat edetabelit, kus punkte jagatakse meistrivõistlustel viimasel neljal aastal osalenud täringuveeretajatele. „See on samuti põhjus, miks ma ei saa liiga hästi mängida – oleks ju imelik, kui ise pean tabelit ja olen seal esikohal!“ Väidet, et tegelikult on ta tugev, aga tihtipeale laseb vastastel võita, tõendas Žurawski kohe seejärel väga veenvalt – oma sõnade kinnituseks kutsus ta artikli autori „maavõistlusmatšiks“ välja ja võttis halastamatu ründetegevuse tulemusena 6 : 1 võidu!

12. Eesti meistrivõistluste tulemused alates playoff’idest Kaheksandikfinaalid Frank Kolde – Lauri Juursoo 5 : 4 Siim Luts – Mihkel Uiboleht 3 : 1 Semmo Juks – Kaupo Õismaa 3 : 1 Lauri Evert – Meelis Kalda 2 : 2, l.a 2 : 2, pen 4 : 2 Kaido Kaspar Õismaa – Andre Frolov 2 : 1 Brandon Paimal – Sirli Moks 4 : 0 Märten Kuusk – Kert Rannu 5 : 3 Henri Välja – Markus Poom 2 : 1 Veerandfinaalid Siim Luts – Frank Kolde 3 : 0 Semmo Juks – Lauri Evert 2 : 2, l.a 3 : 2 Brandon Paimal – Kaido Kaspar Õismaa 1 : 0 Markus Poom – Märten Kuusk 3 : 3, l.a 4 : 3 Poolfinaalid Semmo Juks – Siim Luts 8 : 3 Markus Poom – Brandon Paimal 3 : 2 3.–4. koha mäng Brandon Paimal – Siim Luts 3 : 3, l.a 3 : 3, pen 3 : 1 Finaal Markus Poom – Semmo Juks 4 : 4, l.a 4 : 4, pen 6 : 5 Kõik tulemused on täringujalgpalli kodulehel www.dicefootball.eu.

Karbi sees on eesti- ja ingliskeelne mängulaud ning õpetus.

Mäng jäljendab kõiki jalgpallimängu elemente: saab triblada, sööta, nurgalööki toimetada, aega viita, suluseisu jääda, küljejoone taga vigastust ravida, penalti teenida või sukeldumise eest kollase kaardi saada. Võib tühjast väravast mööda lüüa või punase kaardi saada. Väga tähtis on oma värava kaitsmine: ükski vastane ei suuda lüüa väravat, kui sul on suurepärane väravavahivaist! Mäng on tempokas ja täis ootamatusi.

Müügil Rahva Raamatus ja Apollos www.dicefootball.eu

TREENER

Pirjo Orn:

kui jala annad, oled südame ja kõigega jalgpalli juures Endine koondislane Pirjo Orn töötab igapäevaselt lennujuhina, kuid on hetkel ametis ka neidude U19 koondise abitreenerina. Pärast korvpallitrenni vuti juurde jõudnud Orn on hobi korras harrastanud ka muid spordialasid, kuid kinnitab, et kui kord juba end jalgpallile pühendad, siis ega see lahti sinust enam ei lase.

kuuluv grupp treenis Viimsis kohaliku piirkonna ja Pirita tüdrukutega.

Toona ei olnud Martin Reim oma jalgpallikoolis veel neidude rühma moodustanud, aga kui see juhtus, siis Orniga raksu ei mindud. „Oleme alati Reimiga telefonis vestelnud sellest, mis teise poole plaanid on, ehk me pole samas vanuses konkureerima hakanud; ütleksin, et meie koostöö on olnud väga hästi korraldatud,“ rääkis Orn. Endine naistekoondislane praegu enam klubitreenerina ei tööta, sest Viimsis asunud neiduderühm siirdus naisteklassi ja treenib nüüd kesklinnas koos Kalevi naiskonnaga. Sügisel Tekst: Kadi Parts | Foto: Anna Andreas proovis Orn võtta endale kesklinnas uut gruppi, kuid Viimsist sõitmisele kulunud aeg oli nii aplas kasvanud Pirjo Orn käis küll esmalt meeletu, et sellest tuli loobuda. „Seda aega tuli korvpallitrennis, kuid kui ainsa tüdrukuvõtta oma pere, nelja- ja kuueaastase lapse arterühma treener sellega lõpetas, siirdus velt,“ selgitas Orn. neiu jalgpalli juurde. „Mulle meeldis jalgpall juba Klubitöö asemel on ta nüüd ametis neidude varem ja olin trenni ukse vahelt piilumas käinud, U19 koondise abitreenerina. Viimsis aga kuna korvpallitrenn oli neli kortehtud tööd noortekoondise omaga da nädalas, siis ei jäänud selleks mahti võrreldes sõnas Orn, et aega selleks ei enne, kui korvpall ära lõppes,“ meenutule panustada päris igapäevaselt, kuid tas Orn. siiski iganädalaselt. „Töö on teistsuguKuigi kooli ja ülikooli ajal jätkas neiu ne: kui Viimsis alustasin, siis õpetasin Tööst U19 koondise ka korvpalli põrgatamisega ja ta on hobi jalgpalli ABCd, aga koondise tüdrukutel abitreenerina: korras harrastanud talvespordialasid, on see kõik olemas, neid tuleb teist„Tase, mida pead koondises moodi suunata,“ rääkis Orn. „Tase, mida jäi ta kõige tõsisemalt tegelema jalgpalliga. „Kui jala juba annad, siis oled südapead koondises õpetama, on kõrgem ja õpetama, on kõrgem ja me ja kõigega jalgpalli juures,“ sõnas loo keerulisem.“ keerulisem.“ peategelane.

Hea treeneri omadusteks peab Orn Nii läkski, et kossuplikast sai jalgpalkolme asja: konkreetsust, võimet molitüdruk ja naiste kõrgliigas jõudis Orn esindada tiveerida ja head suhtlemist. „Treener peab oma aastate jooksul nelja naiskonda: Lellet, Pärnu JKd, mõtetega suutma mängijani jõuda, et oma kogeTartu Tammekat ja Tallinna Kalevit. „Äge oli!“ musi edasi anda ja mängijale selgeks teha, et see meenutab naine seda aega. teeb teda paremaks,“ selgitas Orn. „Eriti tähtis on Mängija ei ole aga ainuke amet, mida Orn on hea suhtlemis- ja motiveerimisoskus tüdrukute jalgpalli juures pidanud, sest pärast Tartu ülikooli jalgpallis, sest poisid leiavad sageli motivatsiooni kehakultuuri teaduskonna sportmängude eriala mängimiseks justkui lihtsamalt.“ lõpetamist ei hakanud ta küll kohe treenerina Oma ambitsioonidest rääkides sõnas Orn, et tööle, kuid hiljem juhtus see siiski. Nimelt tekkis hetkel pole tal piisavalt kogemust, et kiigata naisOrnil selleks aega siis, kui ta läks oma praegute meistriliiga võistkondade poole. Pigem tahakssele põhitööle, milleks on lennujuhiamet. Viimsi ki ta tegeleda noortega: „Hetkel ei ole ma väga elanikuna pidi Orn nentima, et selles piirkonnas konkreetseid sihte selles valdkonnas seadnud, polnud veel ühtegi tüdrukute rühma, ja nii sai aga mulle meeldib lastega töötada. See võiks olla see moodustatud selliselt, et Tallinna Kalevi alla minu suund.“

R

42

JALKA DETSEMBER 2019

TREENER Pirjo Orn peab hea treeneri üheks tähtsamaks omaduseks head suhtlus- ja motiveerimisoskust ning seda eriti tüdrukute jalgpallis.

A-koondise

Lumelauasõit,

Lennujuhina

eest on Pirjo Ornil ette näidata viis mängu, kus ta lõi kaasa aastatel 2007–2008.

mäesuusatamine, murdmaasuusatamine – neid alasid on Pirjo Orn harrastanud hobi korras.

töötab Pirjo Orn igapäevaselt, ühegi klubi juures tal hetkel treeningrühma pole.

2019 DETSEMBER JALKA

43

MINU 11

Indrek Schwede J

EUSÉBIO

   

O JEAN-PIERRE DIEGÁN OTT FORL N PI PA MÕTSNIK

RICHARD KUREMAA



JOHAN NEESKENS

 TÕNU KIRS

ALEXI LALAS



Fernando Muslera

2011. aastal lendasid Eesti ja Uruguay koondis väikelennukis Montevideost Riverasse maavõistlusele. Sattusin samal aastal Laziost Galatasaraysse siirdunud Fernando Muslera pinginaabriks.

TOSTÃO

JOHAN-INDREK E CRUYFF-SCHWED



alka endine peatoimetaja Indrek Schwede koostas oma sümboolse koondise mängijaist, kellega ta on füüsiliselt kokku puutunud.







FERNANDO M



USLERA

Tõnu Kirs

Mu Saksa jalgpallist vaimustunud klassivend, kellega pidasime 1970ndail Hollandi ja Saksamaa vahelisi „maavõistlusi“. Külalismeeskonda kostitati kodus suupistetega.



Diego Forlán

Kui Riverast Uruguay koondisega (mina Muslera pinginaabrina) Montevideosse tagasi lendasime, küsisin hea kamraadi pojale autogrammi tolle lemmikmängijalt Diego Forlánilt, kes oli aasta varem valitud MMi parimaks mängijaks.



Alexi Lalas

1994. aastal kohtusin USA koondise treeningukeskuses Mission Viejos nende Serie A-s mängiva kaitsja Alexi Lalasega.

Mees laulis end kitarril saates enne mängu Eestiga USA hümni. Kaks aastat hiljem nägime Atlanta OMil, kus ta vastas ühe ajakirjaniku küsimusele „Millal USA maailmameistriks tuleb?“ filosoofilis-mõtlikult: „See on aja küsimus“.



Tostão

2006. aasta MMil keeldus intervjuust 1970. aasta maailmameister Tostão, Valge Pele, kes laiutas käsi ja ütles inglise keeles: „Ma ei oska inglise keelt.“ Ettepaneku, et Brasiilia ajakirjanikud tõlgivad, ta tõrjus: „Nad teevad tööd.“



Johan-Indrek Cruyff-Schwede

Poisipõlves mängisin hoovijalgpalli oma iidoli Johan Cruyffi eeskujul oranžis särgis, mille varrukal oli ema õmmeldud kaptenipael Hollandi lipu värvidega. Kasutan võimalust olla Cruyffina dirigendiks ülejäänud suurepärastele mängijatele!



Johan Neeskens

2015. aastal intervjueerisin Tallinnas Hollandi koondise, Amsterdami Ajaxi ja FC Barcelona tähte Johan Neeskensit. Mäletan kui eilset päeva, kuidas ma rõõmust karjatasin, kui Neeskens 1974. aastal MM-finaalmängus sakslaste vastu penaltist skoori avas.

44

JALKA DETSEMBER 2019



Jean-Pierre Papin

Indrek Schwede (paremal) koos Alexi Lalasega USA koondise treeningukeskuses Mission Viejos Californias.

Foto: erakogu

1991. aasta aprillis pärast Moskvas toimunud Euroopa meistrite karikavõistluse poolfinaali avakohtumist kohaliku Spartaki ja Marseille’ Olympique’i vahel oli pressikonverentsi ruum puupüsti ajakirjanikke täis. Kellegi nõudlik käesurve sundis mind eest astuma. See oli samal aastal Euroopa parimaks mängijaks valitud Jean-Pierre Papin, kes tegi endale teed laua taha.



Ott Mõtsnik

Okupatsiooniaegses kaubapuuduses oli suur asi saada Otilt tema kasutatud Adidase putsad. Olin igas seltskonnas tehtud mees.



Richard Kuremaa

1980ndatel hakkasin käima sõjaeelse ründetuusa Richard Kuremaa juures vanu aegu meenutamas. Ühel päeval võtsin kaasa pudeli konjakit. Riks muheles, võttis kapist pitsid ja jutt jooksis vulinal.

Eusébio

Päev enne 1993. aasta MM-valikmängu Lissabonis Portugali vastu trehvasin Benfica staadioni ees Euroopa 1965. aasta parima mängija Eusébio büsti kõrval Eusébiot ennast. Sain albumisse väärt pildi.

NAISTEJALGPALL Kolmanda eestlannana koondise eest 100 mängu piiri ületanud Kethy Õunpuu ei kahetse, et ta välismaal mängimas pole käinud, ja ütleb, et on viimastel aastatel jõudnud faasi, kus tunneb ennast väga hästi just emotsionaalses ja vaimses plaanis. „Kõik toimib Floras minu jaoks praegu nii, nagu peab; hinges on rahulolu,“ sõnab Flora poolkaitsja.

Tekst: Kadi Parts | Foto: Liisi Troska

Kethy Õunpuu võtab koondisesärgis mõõtu valgevenelannadega. Tänavu juunis peetud kohtumine oli Flora poolkaitsjale koondise eest 97s.

100 mängu klubisse jõudnud Õunpuu: hinges on rahulolu

D

etsembris oma 32. sünnipäeva tähistav Kethy Õunpuu jõudis jalgpalli juurde tänu sellele, et seda sai hoovis sõpradega mängitud. Kui poistest sõbrad ühel hetkel Flora trenni läksid, käis väike Kethy treeningut piilumas ja kõksis samal ajal palliga värava taga. Treener Olev Reim astus seepeale noorele neiule ligi ja kutsus ta poistega mängima. Kuigi sportliku tüdrukuna mängis Õunpuu ka korvpalli ja võrkpalli ning proovis mõned korrad isegi ujumist ja kergejõustikku – individuaalalad ei sobinud talle aga üldse –, oli jalgpall selleks hetkeks jäägitult ta südame võitnud.

Lubatud vanuseni treenis ja mängiski Õunpuu koos poistega ja see mõjus talle hästi. „Usun, et teatud vanuseni tasakaalustavad poisid ja tüdrukud üksteist: tüdrukud on enamasti kohusetundlikumad, poisid seevastu energilisemad,“ räägib ta. „Kui need asjad kokku panna, siis mõlemad õpetavad üksteisele midagi.“ Kuigi Õunpuu oli peaaegu terve aja poiste treeningutel ainuke tüdruk, ei tundnud ta, et temasse oleks teisiti suhtutud. Vahel võis küll juhtuda, et poistel ei olnud lihtne andekale vutitüdrukule alla jääda, aga üldiselt probleeme ei tekkinud.

46

JALKA DETSEMBER 2019

„Mind hoiti võistkonnas väga ja mäletan siiani, et kui Mustamäel saali läksime, siis ütles Olev Reim alati: „Leedi läheb esimesena!“,“ naerab Õunpuu tagantjärele.

Hirmus Flora ja rasked ajad

Kui käes oli aeg liikuda noorteklassist naistejalgpalli juurde, käis Flora noortesüsteemist sirgunud Õunpuu piilumas Flora naiste trenni. „See oli minu jaoks veidi hirmus, sest seal olid kõik naised, aga mina olin alles pisikest kasvu tüdruk,“ meenutab Õunpuu, kes toona otsustas Flora trenni minemata jätta.

Jalgpallist aga noor neiu loobuda ei tahtnud ja nii käis ta mitu aastat rongiga Kehtnas Gunnar Kure trennis, misjärel pallis kolm hooaega Tallinna Kalevis, enne kui FC Florasse naasis. „Kümme aastat Floras on läinud väga ruttu,“ imestab Õunpuu, et on rohevalgete naiskonnas veetnud juba kahekohalise arvu aastaid. „See tundub pikk aeg, aga meil on olnud nii palju treenereid, mängijaid ja faase. Viimaste aastatega olen jõudnud vaimses mõttes kõige paremasse seisu. Lähen iga päev hea meelega trenni ja kõik toimib Floras minu jaoks praegu nii, nagu peab; hinges on rahulolu.“

NAISTEJALGPALL Kuigi Õunpuu on aastaid mänginud Eesti tippklubis, pole välismaal ta ennast proovile panna saanud. Flora poolkaitsja meenutab sellega seoses, et kui 2009. aastal sai Eesti naistekoondise peatreeneriks Keith Boanas, hakkas Õunpuu endalt rohkem nõudma ja pingutama. Paraku tabas teda suurema edu asemel hoopis tagareievigastus, mille vastu ei aidanud puhkus, harjutused ega arstid, kes vigastuse põhjust välja selgitada ei suutnud. „See oli mulle väga raske aeg, sest teadmatus on sportlasele kõige keerulisem,“ nendib Õunpuu.

Lõpuks sai poolkaitsja abi Lauri Rannamalt, kelle juures ta siiani nii väiksemate kui suuremate murede korral käib, kuid pikast vigastusperioodist võttis ta kaasa nii mõndagi. „See aeg õpetas ja rahustas mind teatud aspektide poolest,“ räägib Õunpuu mõtlikult. „Pani mõtlema, miks sellised vigastused tekivad, ning et puhkuse, trenni ja endalt teatud asjade nõudmise tasakaal peab paigas olema, sest ka täiskohaga töö võtab oma aja ja energia. Elu ei koosne ainult jalgpallist. Võibolla seepärast ma polegi tingimata punnitanud, et minna välismaale mängima, sest tean, et ainult jalgpall ei teeks mind 100% õnnelikuks.“ Rasked õppetunnid polnud aga sellega veel möödas: 2012. aastal tundis Õunpuu, et töö Eesti Jalgpalli Liidu koondiste varustajana ei paku enam rõõmu, ning ta otsustas mõneks ajaks aja maha võtta ja puhata. Töömuredele järgnes taas kord terviseprobleem: Õunpuu haigestus puukborrelioosi. Mõneks ajaks paranes ta tervis Hawaiil, kus neiu veetis kaks kuud, ent Eestis tagasi olles pidi ta taas maadlema palaviku ja väsimusega.

Koondise emotsioonid ja sära silmis

Kui lõpuks jäid rasked perioodid seljataha, tegi Õunpuu taas palliplatsil tegusid ning seda märgati: 2014. aastal valiti ta aasta parimaks naisjalgpalluriks. Õunpuu enda sõnul oli tal toona tõesti hea aasta ja ilmselt mängis selle juures rolli ka asjaolu, et pärast keerulisi aastaid oli tahe mängida ja ennast tõestada veel suurem kui tavaliselt.

Koondisemänge oli loo kangelannal toona septembrikuu lõpuks ette näidata 53, kuid järge ta nendes ei pidanud. Esimest korda sai ta oma rahvusnaiskonna kohtumiste arvust aimu 2017. aasta lõpus, kui oli ületanud EJLi hõbemärgi väärilise 75 mängu piiri. „Siis pöörati sellele tähelepanu ja ise mõtlesin ka: „Vau, kas tõesti on nii palju juba koos?“,“ meenutab Õunpuu. Kuigi kolmekohalise koondisemängude arvu saavutamine ei olnud talle

Parimaks naisjalgpalluriks valiti Kethy Õunpuu 2014. aastal. Parimaks meespalluriks valiti toona Ragnar Klavan.

Reim, Boanas ja Ševoldajeva Oma kõige tähtsamate treeneritena toob Kethy Õunpuu välja kolm nime: Olev Reim, Keith Boanas ja Aleksandra Ševoldajeva. Õunpuu selgitab, et Reim kui esimene treener pani kõigele aluse: „Tema õpetas mulle tehnikat: kõksimist, söötmist, pallipeatamisi jne; ning kindlasti ka mängutarkust. Ja lisaks ka elulisi väärtusi, ma hindan Reimi inimesena väga.“ Teine oluline mõjutaja Õunpuu karjääris on olnud naistekoondise juhendaja Keith Boanas. Tema kohta sõnab loo peategelane, et välismaine peatreener andis Eesti naistejalgpallile tervikuna palju juurde. „Minu jaoks olid tema treeningud alati väga põnevad ja tegime kõike mängimise kaudu, mis ongi ju see, mida sa trennis teha tahad!“ räägib Õunpuu.

Samuti on koondise poolkaitsja karjääri oluliselt mõjutanud Flora naiskonna praegune peatreener Aleksandra Ševoldajeva. Õunpuu räägib tema kohta nii: „Ma ei mäleta, et teiste treeneritega oleks mõtestatust ja taktikalist poolt nii palju olnud. Aleksandra tugevus on kindlasti see, et ta usub oma mängijatesse ja soovib, et mängijad annaksid nii trennides kui mängudes endast alati maksimumi. Ta on heas mõttes maksimalist, sest mängijatel ei teki sellist tunnet, et nüüd ongi piisav – alati saab juurde panna.“ omaette eesmärk, tekkis Õunpuul veidi enne 100. matši sportlik hasart: see number tuleb täis saada!

Nüüdseks on 2014. aasta parim naisjalgpallur esindanud koondist juba 14 aastat, kuid oma esimese koondisemängu ja rahvusnaiskonna tipphetkede meenutamisega läheb tal raskeks. „Mitte midagi pole sellest meeles!“ nendib Õunpuu oma debüüdi kohta. Ta lisab, et oli 2005. aastaks ilmselt liiga vähe naistejalgpallis kaasa löönud ega tajunud, milline vastutus on oma riiki esindada.

Parimate või halvimate koondisemängude kohta sõnab Õunpuu aga nii: „See on kõige raskem küsimus! Erilisi hetki ja mänge on nende aastate jooksul olnud palju. Ma ei ole nii hullult emotsionaalne naine, et oskaksin välja tuua, et mõni kindel mäng oli nii eriliselt hea emotsiooniga või vastupidi nii negatiivne.“ Koondise- ja klubimänge tundub Õunpuul jalas olevat veel õige piisavalt, aga kui kaua ta ise end veel mängimas näeb? Flora ja koondise poolkaitsja mingeid lubadusi anda ei taha. „Võtan päev korraga, mulle ei meeldi suuri ajalisi eesmärke endale seada,“ räägib Õunpuu. „Mängin seni, kuni tervis lubab. Teiseks – elus on palju muid asju peale jalgpalli ja võib tekkida mitu erinevat olukorda. Kokkuvõttes tahan anda endast alati parima ja mängida seni, kuni teen seda nii, et sära on silmis.“

Varustaja

103

oli Õunpuu esimene amet Eesti Jalgpalli Liidus. Praegu töötab ta liigade haldurina.

mängu on Õunpuul novembrikuu lõpuks kirjas naistekoondise eest.

2019 DETSEMBER JALKA

47

KLÕPSUD

Kuu parimad fototabamused

Vahetusest sekkunud Erik Sorga viis FC Flora võõrsil Nõmme Kalju vastu küll juhtima…

…ent kogenud Konstantin Vassiljev tuletas noorele ässale meelde: vara veel tähistada!

48

JALKA DETSEMBER 2019

Fotod: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

KLÕPSUD

FC Flora võidupidu võttis pärast otsustavaks osutunud kohtumises Paide alistamist riietusruumis uhked mõõtmed. Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

Stiilinäiteid ragbi MMilt demonstreerivad Martin Vetkal ja Lauri Välja.

Foto: Liisi Troska

2019 DETSEMBER JALKA

49

SAALIJALGPALL

Noorte karikavõistlused loovad head pinnast ja arendavad tehnikat Jaanuaris stardivad Eestis esimest korda noorte saalijalgpalli karikavõistlused, mida viiakse piirkondlike turniiride kaudu läbi kolmes vanuseklassis. Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild sõnas, et noortele suunatud karikavõistlused annavad hea võimaluse noormängijate arendamiseks ja loovad head pinnast saalijalgpalli püramiidi arenemiseks.

Tekst: Kadi Parts

N

oorte karikavõistluseid peetakse kolmes vanuseklassis: U16 seas saavad kaasa lüüa poisid sünniaastaga 2004 ja 2005*, U14 vanuseklassis 2006. või 2007. aastal sündinud poisid ja U12 vanuseklassis nii poisid kui ka tüdrukud sünniaastaga 2008 või 2009.

EJLi tehniline direktor Janno Kivisild selgitas, et noorte saalivuti karikavõistlustega alustamiseks on mitu põhjust. „Oleme veendunud, et saalijalgpall on orgaaniline osa meie jalgpallisüsteemist,“ selgitas Kivisild. „Usume, et saalijalgpalli iseloom – kitsas ruumis kiirelt otsuste vastuvõtmine – aitab arendada mängijate meisterlikkust nii saali- kui tavajalgpalli mõistes. See aitab mängijatel mitmekülgsemalt areneda ja oleme selle kohta head praktikat näinud teistes riikides.“ Teise põhjusena tõi EJLi tehniline direktor välja saalijalgpallipõhise argumendi. Ühest küljest on Kivisilla sõnul tarvilik pakkuda koduste futsaliklubide kasvandikele väljundit, mille kaudu end proovile panna, teisest küljest on selleks tarvilik just ühtse süsteemi loomine. „Eestis on olemas palju erineva tasemega saalijalgpalli turniire, aga neid peetakse lähtuvalt sellest, millised on nende toimumiskohtade eripärad,“ sõnas Kivisild. „Kohati mängitakse futsalipalliga, kohati tavalise jalgpalliga jne. On oluline luua ühtne üle-eestiline formaat, kus saalijalgpalli mängitaksegi lastele mõeldud palliga.“

Kuidas leiti piirkonnad?

Uute karikavõistluste alagrupiturniirid peetakse jaanuaris-veebruaris, finaalturniirid on kavas märtsis. Kivisild selgitas, et 2020. aasta on alus-

50

JALKA DETSEMBER 2019

tamiseks hea aeg seepärast, et selliste võistluste vastu on huvi nii EJLil kui klubidel. „Organisatsioonina tunneme, et on vajadus selle järele, et oleks ühtsete reeglitega võistlusformaat, mis sobituks kokku meie mängijate arendamise filosoofiaga,“ rääkis Kivisild. „Samuti on klubidest tuntud huvi, kas alaliidul on plaanis selliseid võistluseid käivitada – seega on huvi olnud mitmepoolne.“ Tänavused karikavõistlused toimuvad piirkondlike turniiride printsiibil ja neid peetakse Raplas, Sillamäel, Raasikul ja Käärikul. Esmapilgul võib selline kohtade valik tunduda kummaline, kuid Kivisilla sõnul on selle aluseks hea eeltöö ja teadmised, kus selliseid turniire pidada saab. „Saalijalgpall on piisavalt spetsiifiline ala, mida ei saa kõikides spordisaalides mängida,“ nentis Kivisild. Ta lisas: „Üritasime leida saalid, kus on saalivutiga eelnev kokkupuude olemas ja kus on piisavalt ruumi, et võõrustada 12 võistkonnaga turniiri.“ Tänavu peetakse turniiri kolmes vanuseklassis, kuid sellega tahetakse luua pinnast ka laie-

Kuidas noorte karikavõistluseid läbi viiakse?

Karikavõistluseid mängitakse saalijalgpalli palliga, U16 vanuseklassis ka FIFA saalijalgpalli reeglitega. Tavapärasest erinev on mänguaeg (1 x 12 minutit) ja see, et mängitakse jooksva ajaga (erandiks on viimane minut). Nii U16 kui ka U14 vanuseklassis on kohtumise alguses väljakul tavapäraselt neli väljakumängijat ja väravavaht, U12 vanuseklassis on peale väravavahi platsil viis väljakumängijat. Võistluste juhendiga saab tutvuda jalgpalliliidu koduleheküljel.

U16 ja U14 vanuseklassis toimub neli piirkondlikku turniiri. Igale turniirile pääseb 12 võistkonda, kes loositakse kahte alagruppi. Igas alagrupis mängivad võistkonnad omavahel ühe korra läbi ning iga alagrupi võitja kvalifitseerub finaalturniirile.

U12 vanuseklassis toimub kaheksa piirkondlikku turniiri. Igale turniirile pääseb 12 võistkonda, kes loositakse kahte alagruppi.

Igas alagrupis mängivad võistkonnad omavahel ühe korra läbi ning mõlema alagrupi võitjad mängivad omavahel ühe mängu, millega selgitatakse võistkond, kes kvalifitseerub finaalturniirile.

Kõigi kolme vanuseklassi finaalturniiril mängitakse kahes alagrupis, millele järgnevad kohamängud. Võistlustele registreerimine lõppeb 15. detsembril.

EJLi pressiteenistus

SAALIJALGPALL

Noorte karikavõistluste ajakava

Karikatuur: Margus Kontus

male saalijalgpalli kultuurile. „Need võistlused on väljundiks või võimaluseks hakata mõtlema ka rahvusvahelisele tasandile, et luua noortekoondiseid,“ sõnas Kivisild.

Eestis hetkel tõepoolest ühtegi saalijalgpalli noortekoondist pole, ent sellel on perspektiivi, sest alles septembris võõrustas Läti esimest korda korraldatud U19 futsali EMi, kus ka lõunanaabrite oma noortekoondis kaasa lõi.

Murujalgpalliga tülli ei lähe

Noortekoondiste võimalikku tulevikku vaadates sõnas Kivisild, et noorte karikavõistluste projekt ei ole tingimata selle nurgakivi, kuid kindlasti on sellest kasu. „Nende võistlustega loome paremad eeldused saalijalgpalli püramiidi aluseks,“ ütles EJLi tehniline direktor. „Inimesi on erinevaid ja leidub neid, kellele ühel või teisel põhjusel ei paku murujalgpall seda väljundit, mida suudab pakkuda saalijalgpall.“ Ta lisas, et noorte karikavõistlused on just õige formaat selleks, et üha rohkem noori puutuks saalivutiga kokku ja leiaks endale jalgpallis õige koha. Kui palju sirgub tänu sellele projektile juurde (noorte)koondislasi ja kui paljud saavad lihtsalt kogemuse võrra rikkamaks – seda näitab aeg.

Kas startiv projekt ei läida aga vana muru- versus saalijalgpalli tüli ehk kas saalivuti propageerimine ei võta lapsi ära tavavuti juurest? Kivisilla sõnul seda vastasseisu ei teki: „Rõhutame veel

U12 vanuseklass I alagrupp 4. jaanuar, Rapla Sadolini spordihoone 11. jaanuar, Sillamäe spordikompleks Kalev 18. jaanuar, Raasiku spordihoone 25. jaanuar, Kääriku spordikeskus II alagrupp 1. veebruar, Rapla Sadolini spordihoone 8. veebruar, Sillamäe spordikompleks Kalev 15. veebruar, Raasiku spordihoone 22. veebruar, Kääriku spordikeskus Finaalturniir 28. märts, Rakvere spordihall U14 vanuseklass I alagrupp 19. jaanuar, Raasiku spordihoone 26. jaanuar, Kääriku spordikeskus II alagrupp 2. veebruar, Rapla Sadolini spordihoone 9. veebruar, Sillamäe spordikompleks Kalev Finaalturniir 22. märts, Suure-Jaani gümnaasiumi spordisaal U16 vanuseklass I alagrupp 5. jaanuar, Rapla Sadolini spordihoone 12. jaanuar, Sillamäe spordikompleks Kalev II alagrupp 16. veebruar, Raasiku spordihoone 23. veebruar, Kääriku spordikeskus Finaalturniir 21. märts, Suure-Jaani gümnaasiumi spordisaal

kord, et saalijalgpall annab mängijatele võimaluse areneda mitmekülgsemalt nii saali- kui tavajalgpalli jaoks. Näeme, et need kaks ala täiendavad teineteist, mitte ei räägi üksteisele vastu.“ Kuna noorte karikavõistluseid viiakse sel aastal läbi esimest korda, võib järgnevatel aastatel oodata muudatusi, sest EJLi tehnilise direktori sõnul vaadatakse ava-aasta pealt, kas on tarvis formaati kohandada. Tema sõnul on aga kindlasti tegemist pikaajalise projektiga: „Soovime, et saalijalgpallist saab noortejalgpalli kontekstis loomulik osa. See ei ole üheaastane projekt, vaid oleme selle loonud selleks, et noormängijaid jätkusuutlikult ja pidevalt arendada.“ * Igas vanuseklassis saab võistkonda registreerida kolm mängijat, kes on sündinud varasemal aastal pärast 1. augustit (näiteks U16 vanuseklassi puhul pärast 1. augustit 2003. aastal).

Neymar Jr

15. detsembrini

Suure-Jaanis

on üks kuulsamaid mängijad, kes on tunnistanud, et saalijalgpalli mängimine aitas arendada tema oskuseid.

saab noorte saalijalgpalli karikavõistlustele registreeruda, juhendiga saab tutvuda lehel jalgpall.ee.

peetakse U16 ja U14 vanuseklassi finaalid, kõige nooremate ehk U12 klassi võitja selgub Rakveres.

2019 DETSEMBER JALKA

51

JALKAFÄNN!

TUTVU SISUGA www.jalgpallpildis.ee

SOOVITA SÕBRALE, RUTTA RAAMATUPOODI!

Lembit Peegel

PREMIUM LIIGA

Eesti jalgpalliliigad arvudes Järgnevatel lehekülgedel avaldame kõigi meeste ja naiste täiskasvanute liigade tabelid ja parimad väravakütid. Meeste Premium liiga kohta toome ära kõik väravalööjad ning statistikat väravasöötude, penaltite, kollaste ja punaste kaartide ning kohtunike kohta.

Võistkond Mänge Võite Viike 1 Tallinna FC Flora 36 29 3 2 Tallinna FCI Levadia 36 24 6 3 Nõmme Kalju FC 36 22 11 4 Paide Linnameeskond 36 23 5 5 Tartu JK Tammeka 36 14 7 6 JK Narva Trans 36 13 9 7 Viljandi JK Tulevik 36 7 7 8 JK Tallinna Kalev 36 6 6 9 FC Kuressaare 36 6 5 10 Maardu Linnameeskond 36 4 5

Premium liiga parimaks väravakütiks tuli võimsa edumaaga FC Floras läbimurdehooaja teinud Erik Sorga.

Foto: Jana Pipar

Kaotusi Väravaid Punkte 4 110 : 21 90 6 98 : 32 78 3 79 : 34 77 8 78 : 30 74 15 57 : 62 49 14 57 : 49 48 22 35 : 75 28 24 29 : 89 24 25 24 : 87 23 27 30 : 118 17

Vanim väravalööja: Deniss Malov (Maardu Linnameeskond) 39 aastat, 3 kuud ja 11 päeva (18.09.2019 Paide Linnameeskonna vastu) Noorim väravalööja: Martin Vetkal (JK Tallinna Kalev) 15 aastat, 8 kuud ja 18 päeva (09.11.2019 Viljandi JK Tuleviku vastu)

Väravakütid Mängija Erik Sorga Alassana Jatta Eric McWoods Kaimar Saag Nikita Andrejev Herol Riiberg Konstantin Vassiljev João Morelli Mark Oliver Roosnupp Sten Reinkort Yann Michael Yao Jevgeni Budnik Gando Biala Aleksandr Zakarljuka Ander Ott Valge Ellinton Antonio Costa Morais Henri Välja Igor Subbotin Max Mata Sander Sinilaid Frank Liivak Markus Jürgenson Andre Frolov Eduard Golovljov Märten Pajunurm Wale Musa Alli Henrik Pürg Kirill Nesterov Maximiliano Uggè Robert Kirss Vlasi Sinjavski Aleksandr Volkov Jevgeni Osipov Indrek Ilves Jasper Uwaegbulam Joseph Saliste Julius Kasparavičius Kaspar Paur Markus Poom Martin Miller Mihkel Ainsalu Mikel Gurrutxaga Patrick Genro Veelma Rainer Peips Rasmus Peetson

Võistkond Väravaid Tallinna FC Flora 31 Paide Linnameeskond 13 JK Narva Trans 13 Viljandi JK Tulevik 13 Tallinna FCI Levadia 13 Tallinna FC Flora 12 Tallinna FC Flora 12 Tallinna FCI Levadia 11 Tallinna FCI Levadia 11 Tartu JK Tammeka 11 Paide Linnameeskond 11 Tallinna FCI Levadia 10 Tallinna FCI Levadia 9 JK Narva Trans 9 Paide Linnameeskond 9 Nõmme Kalju FC 9 Paide Linnameeskond 9 Nõmme Kalju FC 9 Nõmme Kalju FC 9 Paide Linnameeskond 9 Tallinna FC Flora 8 Tallinna FCI Levadia 8 Paide Linnameeskond 7 JK Narva Trans 7 FC Kuressaare 7 JK Tallinna Kalev 7 Tallinna FC Flora 6 Tallinna FCI Levadia 6 Nõmme Kalju FC 6 Nõmme Kalju FC 6 Tallinna FC Flora 6 Nõmme Kalju FC 5 Tallinna FCI Levadia 5 Viljandi JK Tulevik 5 Maardu Linnameeskond 5 JK Narva Trans 5 JK Narva Trans 5 Nõmme Kalju FC 5 Tallinna FC Flora 5 Tallinna FC Flora 5 Tallinna FC Flora 5 Paide Linnameeskond 5 Tartu JK Tammeka 5 Viljandi JK Tulevik 5 Tallinna FCI Levadia 5

Rauno Alliku Sander Laht Sander Puri Tauno Tekko Tristan Koskor Vitali Gussev Vladislav Homutov Andre Paju Andreas Raudsepp Daniil Ševjakov Ilja Zelentsov Markas Beneta Mihkel Järviste Märten Kuusk Otto-Robert Lipp Reinhard Reimaa Sander Kapper Sho Hayasaka Viktor Plotnikov Albert Prosa Aleksandr Kulinitš Artur Uljanov Frankline Okoye Deniss Tjapkin Gert Kams Hannes Anier Henri Järvelaid Kevin Kauber Kotaro Amemiya Mikk Reintam Abdoulaye Diallo Anselmi Mikael Nurmela Artjom Komlov Artjom Škinjov Edgar Tur Igor Žurakovski Illimar Loigo Janar Õunap Karl Mööl Kristjan Kask Kristofer Piht Maksim Podholjuzin Markus Soomets Markus Vaherna Martin Jõgi Nikita Mihhailov Pavel Marin

Tallinna FC Flora FC Kuressaare Nõmme Kalju FC Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka Maardu Linnameeskond Nõmme Kalju FC Tartu JK Tammeka JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev Maardu Linnameeskond JK Narva Trans Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora FC Kuressaare JK Tallinna Kalev Tartu JK Tammeka Maardu Linnameeskond JK Narva Trans Tartu JK Tammeka Nõmme Kalju FC Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka Nõmme Kalju FC Tallinna FC Flora JK Tallinna Kalev Tallinna FC Flora Paide Linnameeskond Maardu Linnameeskond Nõmme Kalju FC JK Narva Trans Tallinna FC Flora Tallinna FCI Levadia JK Narva Trans Paide Linnameeskond Tallinna FCI Levadia Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Paide Linnameeskond Viljandi JK Tulevik Paide Linnameeskond Tallinna FCI Levadia Tartu JK Tammeka JK Tallinna Kalev Tartu JK Tammeka JK Narva Trans Tallinna FCI Levadia

5 5 5 5 5 5 5 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2

Peeter Klein Rauno Tutk Tanel Lang Tarmo Neemelo Vadim Aksjonov Vadim Mihhailov Akim Sairinen Alex Matthias Tamm Alger Džumadil Andre Järva Andri Markovitš Anton Aristov Bi Sehi Elysée Irie Deniss Malov Domantas Antanavičius Erick Moreno Jevgeni Kabajev Héctor Núñez Igor Dudarev Ivan Lobai Joonas Soomre Karl Ivar Maar Karl Rudolf Õigus Kaur Tomson Kevin Aloe Kevin Rääbis Maarek Suursaar Marek Kaljumäe Mark Petrov Marko Lipp Mart Paul Preiman Martin Kase Martin Vetkal Mihhail Slaštšev Märten Opp Nikolai Mašitšev Pavel Dõmov Ranon Kriisa Rasmus Alles Reio Laabus Siim Aer Vadim Šalabai Vladimir Avilov Vladislav Ogorodnik Watson Fabrice Hounkpe Juri Tkatšuk

Nõmme Kalju FC FC Kuressaare Viljandi JK Tulevik Paide Linnameeskond Maardu Linnameeskond JK Narva Trans Tartu JK Tammeka Nõmme Kalju FC Maardu Linnameeskond Paide Linnameeskond Nõmme Kalju FC Maardu Linnameeskond JK Narva Trans Maardu Linnameeskond Maardu Linnameeskond Tallinna FCI Levadia Tallinna FCI Levadia Nõmme Kalju FC Tallinna FCI Levadia Nõmme Kalju FC FC Kuressaare FC Kuressaare Tallinna FCI Levadia Viljandi JK Tulevik Tartu JK Tammeka JK Tallinna Kalev FC Kuressaare Tallinna FCI Levadia JK Tallinna Kalev Tallinna FCI Levadia Tartu JK Tammeka Paide Linnameeskond JK Tallinna Kalev Tartu JK Tammeka FC Kuressaare Nõmme Kalju FC Tallinna FC Flora FC Kuressaare Viljandi JK Tulevik Tartu JK Tammeka Paide Linnameeskond Maardu Linnameeskond Nõmme Kalju FC Maardu Linnameeskond JK Tallinna Kalev Tallinna FCI Levadia

2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

2019 DETSEMBER JALKA

53

PREMIUM LIIGA Väravasöödud Mängija Konstantin Vassiljev Yann Michael Yao Gert Kams Gando Biala Dmitri Kruglov Andre Frolov Karl Mööl Joseph Saliste Kaspar Paur Vlasi Sinjavski Kirill Nesterov Sander Kapper Martin Miller Illimar Loigo João Morelli Aleksandr Zakarljuka Sten Reinkort Sander Laht Henri Välja Märten Kuusk Nikita Andrejev Ellinton Antonio Costa Morais Pavel Marin Igor Subbotin Martin Allik Julius Kasparavičius Vitali Gussev Sander Puri Rauno Alliku Mihkel Ainsalu Erik Sorga Eric McWoods

Võistkond Väravasööte Tallinna FC Flora 17 Paide Linnameeskond 12 Tallinna FC Flora 12 Tallinna FCI Levadia 11 Tallinna FCI Levadia 11 Paide Linnameeskond 11 Paide Linnameeskond 9 JK Narva Trans 9 Nõmme Kalju FC 8 Tallinna FC Flora 8 Tallinna FCI Levadia 8 Tartu JK Tammeka 8 Tallinna FC Flora 8 Viljandi JK Tulevik 7 Tallinna FCI Levadia 7 JK Narva Trans 7 Tartu JK Tammeka 7 FC Kuressaare 7 Paide Linnameeskond 7 Tallinna FC Flora 6 Tallinna FCI Levadia 6 Nõmme Kalju FC 6 Tallinna FCI Levadia 6 Nõmme Kalju FC 6 Viljandi JK Tulevik 5 JK Narva Trans 5 Maardu Linnameeskond 5 Nõmme Kalju FC 5 Tallinna FC Flora 5 Tallinna FC Flora 5 Tallinna FC Flora 5 JK Narva Trans 5

PENALTID

Mängija Võistkond Löödud Reali- Protsent seeritud

Markus Jürgenson Tallinna FCI Levadia 8 8 Jevgeni Budnik Tallinna FCI Levadia 8 7 Erik Sorga Tallinna FC Flora 7 7 Igor Subbotin Nõmme Kalju FC 5 5 Märten Pajunurm FC Kuressaare 5 4 Tauno Tekko Tartu JK Tammeka 5 4 Maximiliano Ugge Nõmme Kalju FC 5 3 Henri Välja Paide Linnameeskond 3 3 Ilja Zelentsov Maardu Linnameeskond 3 3 Konstantin Vassiljev Tallinna FC Flora 3 2 Daniil Ševjakov JK Tallinna Kalev 2 2 Eric McWoods JK Narva Trans 2 2 Kaimar Saag Viljandi JK Tulevik 2 2 Nikita Andrejev Tallinna FCI Levadia 2 1 Aleksandr Volkov Nõmme Kalju FC 1 1 Henri Järvelaid Tallinna FC Flora 1 1 Mart Paul Preiman Tartu JK Tammeka 1 1 Dmitri Kruglov Tallinna FCI Levadia 1 0 Ellinton Antonio Costa Morais Nõmme Kalju FC 1 0 João Morelli Tallinna FCI Levadia 1 0 Kevin Rääbis JK Tallinna Kalev 1 0 Max Mata Nõmme Kalju FC 1 0 Patrick Genro Veelma Tartu JK Tammeka 1 0 Sander Laht FC Kuressaare 1 0 Sander Puri Nõmme Kalju FC 1 0 Vitali Gussev Maardu Linnameeskond 1 0 Kokku 72 56

100 87,5 100 100 80 80 60 100 100 66,7 100 100 100 50 100 100 100 0 0 0 0 0 0 0 0 0 77,8

KAARDID

Kollased kaardid Mängija Sander Seeman Elari Valmas Jevgeni Osipov Vadim Aksjonov Vladimir Avilov Aleksandr Kulinitš Kristjan Kask Mairo Miil Mark Edur Tauno Tekko Bi Sehi Elysée Irie Denis Poljakov Deniss Kovtun Igor Subbotin Janar Õunap Nikita Andrejev Rasmus Peetson Tanel Lang Andri Markovitš Gustav-Hendrik Seeder Klimenti Boldõrev Mihhail Slaštšev

54

Võistkond Kokku FC Kuressaare 13 FC Kuressaare 12 Tallinna FCI Levadia 12 Maardu Linnameeskond 11 Nõmme Kalju FC 11 Nõmme Kalju FC 10 Viljandi JK Tulevik 10 FC Kuressaare 10 Viljandi JK Tulevik 10 Tartu JK Tammeka 10 JK Narva Trans 9 JK Narva Trans 9 Maardu Linnameeskond 9 Nõmme Kalju FC 9 Viljandi JK Tulevik 9 Tallinna FCI Levadia 9 Tallinna FCI Levadia 9 Viljandi JK Tulevik 9 Nõmme Kalju FC 8 Viljandi JK Tulevik 8 Maardu Linnameeskond 8 Tartu JK Tammeka 8

JALKA DETSEMBER 2019

Roger Colville Lee Alger Džumadil Andre Paju Denis Maksimenko Deniss Malov Ilja Zelentsov Markus Jürgenson Martin Kase Muhammed Sanneh Silver Alex Kelder Tanel Tamberg Vadim Mihhailov Vladislav Kreida Gando Biala Alex Roosalu Ander Ott Valge Andre Frolov Artjom Škinjov Daniil Ševjakov Henri Välja Henrik Pürg Karl Mööl Martin Allik Mihkel Järviste Robert Kirss Viktor Plotnikov Vladislav Ogorodnik Juri Tkatšuk Aleksandr Zakarljuka Bangaly Theodor Kouyate Frankline Okoye Dmitri Kruglov Gerdo Juhkam Joseph Saliste Kevin Anderson Mikel Gurrutxaga Märten Pajunurm Oliver Rass Ranon Kriisa Sander Kapper Sander Sinilaid Andreas Raudsepp Anselmi Mikael Nurmela Bruno Caprioli Eric McWoods Erik Grigorjev Erik Sorga Frank Liivak Indrek Ilves Joonas Kartsep Julius Kasparavičius Kaspar Laur Kirill Nesterov Kotaro Amemiya Maksim Podholjuzin Mark Oliver Roosnupp Mikk Reintam Märten Opp Pavel Marin Ridwan Ayinla Babatunde Roman Nesterovski Sho Hayasaka Tarmo Neemelo Vladislav Homutov Wale Musa Alli Abdoulaye Diallo Akim Sairinen Aleksandr Volkov Artur Uljanov Daniil Sõtšugov Dmitri Prošin Ellinton Antonio Costa Morais Gert Kams Henri Järvelaid Jevgeni Budnik Ivan Lobai João Morelli Karl Ivar Maar Karl Johan Pechter Karl-Romet Nõmm Kevin Aloe Kevin Kauber Mait Toom Marek Kaljumäe Markas Beneta Markus Vaherna Martin Miller Nikita Komissarov Nikolai Mašitšev

JK Tallinna Kalev Maardu Linnameeskond Tartu JK Tammeka JK Tallinna Kalev Maardu Linnameeskond Maardu Linnameeskond Tallinna FCI Levadia Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond FC Kuressaare JK Narva Trans JK Narva Trans Tallinna FC Flora Tallinna FCI Levadia Viljandi JK Tulevik Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond JK Narva Trans JK Tallinna Kalev Paide Linnameeskond Tallinna FC Flora Paide Linnameeskond Viljandi JK Tulevik Tartu JK Tammeka Nõmme Kalju FC JK Narva Trans Maardu Linnameeskond Tallinna FCI Levadia JK Narva Trans JK Tallinna Kalev Tartu JK Tammeka Tallinna FCI Levadia Viljandi JK Tulevik JK Narva Trans Tartu JK Tammeka Paide Linnameeskond FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare Tartu JK Tammeka Paide Linnameeskond JK Tallinna Kalev Tallinna FC Flora Paide Linnameeskond JK Narva Trans Maardu Linnameeskond Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Viljandi JK Tulevik Tartu JK Tammeka JK Narva Trans JK Tallinna Kalev Tallinna FCI Levadia Maardu Linnameeskond Tallinna FCI Levadia Tallinna FCI Levadia Nõmme Kalju FC FC Kuressaare Tallinna FCI Levadia Viljandi JK Tulevik JK Narva Trans Maardu Linnameeskond Paide Linnameeskond Nõmme Kalju FC JK Tallinna Kalev JK Narva Trans Tartu JK Tammeka Nõmme Kalju FC Tartu JK Tammeka JK Tallinna Kalev JK Narva Trans Nõmme Kalju FC Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FCI Levadia Nõmme Kalju FC Tallinna FCI Levadia FC Kuressaare Tartu JK Tammeka Viljandi JK Tulevik Tartu JK Tammeka Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Tallinna FCI Levadia JK Narva Trans JK Tallinna Kalev Tallinna FC Flora FC Kuressaare Nõmme Kalju FC

8 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

Peeter Klein Rainer Peips Rasmus Alles Rauno Tutk Reinhard Reimaa Sergei Lepmets Sören Kaldma Vitali Gussev Bogdan Vaštšuk Brandon Bachmann Deniss Tjapkin Domantas Antanavičius Eugen Zasavitši Ifeanyi David Onyeanula Kaimar Saag Karl Rudolf Õigus Kevin Rääbis Romeo Da-Costa Lauri Elur Maarek Suursaar Martin Jõgi Matvei Igonen Mihkel Ainsalu Märten Kuusk Patrick Genro Veelma Pavel Dõmov Rasmus Saar Sander Laht Vlasi Sinjavski Jaroslav Dmitriev Alari Saar Alassana Jatta Albert Prosa Aleksei Stepanov Alex Matthias Tamm Anton Aristov Anton Krutogolov Artjom Komlov Artjom Ostrovski Edgar Tur Enar Jääger Hannes Anier Héctor Núñez Herol Riiberg Igor Dudarev Ilja Kassjantšuk Illimar Loigo Joonas Soomre Karl Andre Vallner Karmo Paju Kaspar Paur Kaur Tomson Kristjan Pelt Kristofer Piht Magnus Karofeld Mario Pruul Mario Stern Mark Petrov Marko Meerits Markus Poom Max Mata Maximiliano Ugge Mikk Kruusalu Nikita Mihhailov Otto-Robert Lipp Rasmus Kallas Rasmus Tauts Rauno Alliku Reginald Mbu Alidor Sander Puri Siim Aer Siim Luts Stanislav Tsõmbaljuk Tristan Koskor Vladislav Zanfirov Vladislav Tšurilkin Watson Fabrice Hounkpe Yann Michael Yao

Nõmme Kalju FC Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik FC Kuressaare JK Tallinna Kalev Tallinna FCI Levadia Paide Linnameeskond Maardu Linnameeskond Tallinna FCI Levadia JK Tallinna Kalev Nõmme Kalju FC Maardu Linnameeskond Nõmme Kalju FC Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik Tallinna FCI Levadia JK Tallinna Kalev Viljandi JK Tulevik Viljandi JK Tulevik FC Kuressaare Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora FC Kuressaare FC Kuressaare Tallinna FC Flora Maardu Linnameeskond FC Kuressaare Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka JK Narva Trans Nõmme Kalju FC Maardu Linnameeskond Tallinna FCI Levadia Tallinna FCI Levadia JK Tallinna Kalev Paide Linnameeskond Tallinna FC Flora JK Tallinna Kalev Nõmme Kalju FC Tallinna FC Flora Tallinna FCI Levadia Maardu Linnameeskond Viljandi JK Tulevik FC Kuressaare JK Tallinna Kalev FC Kuressaare Nõmme Kalju FC Viljandi JK Tulevik Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare JK Tallinna Kalev JK Narva Trans Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC JK Tallinna Kalev JK Narva Trans FC Kuressaare Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Maardu Linnameeskond Tartu JK Tammeka Viljandi JK Tulevik Maardu Linnameeskond JK Tallinna Kalev Paide Linnameeskond

3 3 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

PREMIUM LIIGA Hoiatuste põhjused

Eemaldamiste põhjused

Neljandad kohtunikud

Põhjus Kokku Ebasportlik käitumine – hoolimatu viga 370 Ebasportlik käitumine – lubava rünnaku peatamine 170 Ebasportlik käitumine – lugupidamatus mängu vastu 95 Rahulolematuse näitamine sõnas või teos 46 Jätkamisega viivitamine 26 Ebasportlik käitumine – simuleerimine 18 Korduv rikkumine 9 Ebasportlik käitumine – muu 6 Ebasportlik käitumine – ilmse väravavõimaluse ärahoidmine üritusega palli mängida 2 Ettenähtud vahemaa eiramine 2

Põhjus Kokku Teise hoiatuse saamine 24 Ilmse väravavõimaluse ärahoidmine 4 Vägivaldne käitumine 3 Ilmse väravavõimaluse ärahoidmine käega mängides 1 Tõsine viga 1

Kohtunik Mänge Revo Sirel 14 Tanel Üprus 13 Viljar Pennert 9 Siim Rinken 9 Martti Pukk 8 Maksim Ramazanov 8 Jagnar Jakobson 8 Mart Martin 8 Elar Tarkus 8 Eiko Saar 8 Toomas Nõmmiste 7 Andrei Karhu 6 Denis Petrov 5 Kristo Külljastinen 5 Juri Frischer 5 Marko Liiva 5 Miko Pupart 5 Reelika Turi 5 Egerd Pajustik 4 Karl Koppel 4 Joonas Jaanovits 4 Raul Kaivoja 3 Maikel Mikson 3 Grigori Ošomkov 3 Neeme Neemlaid 2 Kristo Tohver 2 Igor Kübarsepp 2 Lauri Salei 2 Dmitri Kulikov 2 Jaan Roos 1 Tomi Rahula 1 Roomer Tarajev 1 Kristjan-Eric Lääne 1 Aron Härsing 1 Marto Kiisk 1 Sten Klaasen 1 Silver Kõiv 1 Rasmus Maalinn 1 Richard Toom 1 Rando Kesküla 1 Sander Saga 1 Dmitri Kirilov 1

Mängija Võistkond Otsene Teine Kokku hoiatus Muhammed Sanneh Paide Linnameeskond 0 2 2 Sander Seeman FC Kuressaare 0 2 2 Alex Roosalu Viljandi JK Tulevik 1 0 1 Alger Džumadil Maardu Linnameeskond 1 0 1 Bogdan Vaštšuk Tallinna FCI Levadia 1 0 1 Denis Poljakov JK Narva Trans 1 0 1 Henrik Pürg Tallinna FC Flora 1 0 1 João Morelli Tallinna FCI Levadia 1 0 1 Karl Mööl Paide Linnameeskond 1 0 1 Mark Edur Viljandi JK Tulevik 1 0 1 Roman Nesterovski JK Narva Trans 1 0 1 Gando Biala Tallinna FCI Levadia 0 1 1 Artjom Škinjov JK Narva Trans 0 1 1 Daniil Sõtšugov JK Tallinna Kalev 0 1 1 Deniss Malov Maardu Linnameeskond 0 1 1 Jevgeni Osipov Tallinna FCI Levadia 0 1 1 Frank Liivak Tallinna FC Flora 0 1 1 Karl Ivar Maar FC Kuressaare 0 1 1 Kevin Aloe Tartu JK Tammeka 0 1 1 Kotaro Amemiya Maardu Linnameeskond 0 1 1 Kristjan Kask Viljandi JK Tulevik 0 1 1 Martin Allik Viljandi JK Tulevik 0 1 1 Mikel Gurrutxaga Paide Linnameeskond 0 1 1 Märten Opp FC Kuressaare 0 1 1 Nikita Komissarov FC Kuressaare 0 1 1 Robert Kirss Nõmme Kalju FC 0 1 1 Tanel Lang Viljandi JK Tulevik 0 1 1 Viktor Plotnikov JK Narva Trans 0 1 1 Vladimir Avilov Nõmme Kalju FC 0 1 1 Wale Musa Alli JK Tallinna Kalev 0 1 1 Juri Tkatšuk Tallinna FCI Levadia 0 1 1

Kaardid minutite kaupa

Väljakukohtunikud

Kohtunik Mänge Penalteid Hoiatusi Eemal- Väravaid damisi

Kristo Tohver Juri Frischer Joonas Jaanovits Grigori Ošomkov Kristo Külljastinen Karl Koppel Roomer Tarajev Siim Rinken Miko Pupart Martti Pukk Andrei Karhu Mart Martin Tanel Üprus

22 21 20 18 18 15 15 15 12 9 7 5 3

10 6 3 7 5 5 10 8 8 2 3 4 1

97 95 80 73 71 46 92 52 51 32 25 22 8

3 3 4 3 2 0 11 2 1 0 3 1 0

76 46 56 58 53 59 44 52 41 41 29 22 20

Abikohtunikud Kohtunik

Aron Härsing Riivo Stolts Veiko Mõtsnik Neeme Neemlaid Silver Kõiv Sten Klaasen Dmitri Vinogradov Jaan Roos Lauri Salei Egerd Pajustik Silver Sepp Raul Kaivoja Artur Telling Hannes Reinvald Sander Saga Risto Eelmaa Rando Kesküla Marto Kiisk Maikel Mikson Erkko Liiv Karolin Kaivoja Rein Väin Tauno Rämson Igor Kübarsepp Thor Vaas

Mänge

1. abikohtunik

23 22 22 21 20 20 19 18 18 17 17 16 16 16 15 15 14 12 11 9 9 3 3 3 1

9 12 12 11 17 8 11 11 13 14 7 8 3 11 7 5 7 3 6 4 0 0 0 1 0

2. abikohtunik

14 10 10 10 3 12 8 7 5 3 10 8 13 5 8 10 7 9 5 5 9 3 3 2 1

Väravad minutite kaupa

Löödud penaltite tsoonid

Graafik: InStat

Löödud väravate tsoonid

Graafik: InStat

Punased kaardid

KOHTUNIKUD

2019 DETSEMBER JALKA

55

ESILIIGA JA ESILIIGA B Esiliiga B-tasandil võttis tänavu võimsa võidu FC Nõmme United.

Foto: Liisi Troska

Esiliiga

Esiliiga B

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte 1 Tallinna JK Legion 36 29 4 3 127 : 35 91 2 Tallinna FC Flora U21 36 22 7 7 85 : 37 73 3 Pärnu JK Vaprus 36 21 4 11 73 : 48 67 4 Tartu JK Tammeka U21 36 18 4 14 59 : 55 58 5 FC Elva 36 18 2 16 67 : 63 56 6 Tallinna FCI Levadia U21 36 16 5 15 80 : 65 53 7 Kohtla-Järve JK Järve 36 12 4 20 51 : 82 40 8 Rakvere JK Tarvas 36 8 4 24 35 : 98 28 9 JK Tallinna Kalev U21 36 8 4 24 38 : 82 28 10 Tartu JK Welco 36 6 6 24 39 : 89 24

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte 1 FC Nõmme United 36 27 4 5 118 : 38 85 2 Vändra JK Vaprus 36 21 5 10 97 : 71 68 3 Pärnu Jalgpalliklubi 36 19 5 12 82 : 53 62 4 Nõmme Kalju FC U21 36 19 4 13 79 : 50 61 5 Viimsi JK 36 16 4 16 75 : 68 52 6 Keila JK 36 14 4 18 67 : 87 46 7 JK Tabasalu 36 13 4 19 77 : 79 43 8 Paide Linnameeskond U21 36 11 6 19 61 : 87 39 9 Võru FC Helios 36 10 4 22 48 : 101 34 10 Põhja-Tallinna JK Volta 36 9 2 25 53 : 123 29

Väravakütid Nimi 1 Rejal Alijev 2 Marek Šatov 3 Kristen Saarts 4 Raivo Saar 5 Karl Anton Sõerde 6 Aleksandr Šapovalov 7 Ronaldo Tiismaa 8 Duván Mosquera Torres 9 Artjom Jermatšenko 10 Erki Mõttus

Väravakütid Nimi 1 Martin Pärn 2 Oliver Jürgens 3 Robi Saarma 4 Kein Makovei 5 Ken-Marten Tammeveski 6 Geir-Kristjan Suurpere 7 Taavi Laurits 8 Jevgeni Demidov 9 Kevin Mätas 10 Ralf Friedemann

Võistkond Tallinna JK Legion Tallinna JK Legion Pärnu JK Vaprus Kohtla-Järve JK Järve JK Tallinna Kalev U21 Tallinna FC Flora U21 Pärnu JK Vaprus Kohtla-Järve JK Järve Tallinna FC Flora U21 Tartu JK Tammeka U21

Väravaid 38 26 19 17 16 16 16 15 14 14

Vanim väravalööja: Andrei Sidorenkov (Tallinna JK Legion) 35 aastat, 8 kuud ja 13 päeva (26.10.2019 Kohtla-Järve JK Järve vastu) Noorim väravalööja: Mikk Johannes Siitam (JK Tallinna Kalev II) 15 aastat, 8 kuud ja 25 päeva (19.09.2019 Tallinna FC Levadia U21 vastu)

56

JALKA DETSEMBER 2019

Võistkond Vändra JK Vaprus FC Nõmme United FC Nõmme United Pärnu Jalgpalliklubi Viimsi JK Viimsi JK FC Nõmme United Nõmme Kalju FC U21 FC Nõmme United Keila JK

Väravaid 37 28 26 24 20 17 15 15 13 13

Vanim väravalööja: Egon Mõek (Keila JK) 45 aastat, 6 kuud ja 20 päeva (28.09.2019 FC Nõmme Unitedi vastu) Noorim väravalööja: Marten Luik (Võru FC Helios) 14 aastat, 11 kuud ja 3 päeva (11.10.2019 Põhja-Tallinna JK Volta vastu)

NAISED NAISTE MEISTRILIIGA

1 2 3 4 --5 6

7 8

Võistkond Tallinna FC Flora Pärnu JK JK Tallinna Kalev Saku Sporting

NAISTE ESILIIGA

Mänge Võite Viike Kaotusi 20 18 2 0 20 14 4 2 20 9 2 9 20 6 4 10

Tartu JK Tammeka JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN Põlva FC Lootos Tartu SK 10 Premium

Väravaid Punkte 106 : 8 56 73 : 13 46 39 : 40 29 39 : 48 22

20

6

4

10

20 : 51

22

20 20 20

6 5 3

4 5 1

10 10 16

32 : 60 24 : 49 15 : 79

22 20 10

Esmalt mängiti kaheringiline turniir, kus kõik võistkonnad mängisid omavahel kaks korda läbi kodus-võõrsil printsiibil. Pärast seda mängisid kodus-väljas printsiibil kaheringilise turniiri omavahel neli paremat, et selgitada välja 1.–4. koht, ja neli tagumist, et selgitada välja 5.–8. koht.

Kõik esimese faasi tulemused võeti teise ringi kaasa.

Väravakütid Nimi 1 Katrin Loo 2 Ulrika Tülp 3 Mari Liis Lillemäe 4 Emma Treiberg 5 Maarja Saulep 6 Evelyn Šilina 7 Ketlin Saar 8 Teisi Toomsalu

9 Kärt Hüdsi 10 Anastasia Dodeltseva

Võistkond Tallinna FC Flora Pärnu JK Tallinna FC Flora JK Tallinna Kalev Tallinna FC Flora Pärnu JK Pärnu JK JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN Põlva FK Lootos Tallinna FC Flora

Väravaid 29 26 19 15 15 13 12 11 11 10

1 2 3 4 --5 6 7 8

Võistkond Pärnu JK II Tallinna FC Flora II Tallinna FC Ajax Tallinna JK Legion JK Tallinna Kalev II Tartu JK Tammeka II Nõmme Kalju FC FC Elva

Mänge Võite Viike Kaotusi 20 14 4 2 20 11 7 2 20 8 4 8 20 6 3 11 20 20 20 20

11 4 4 4

1 7 6 4

8 9 10 12

Väravaid Punkte 75 : 13 46 60 : 16 40 29 : 44 28 33 : 77 21 41 : 32 12 : 27 16 : 32 18 : 43

34 19 18 16

Esmalt mängiti kaheringiline turniir, kus kõik võistkonnad mängisid omavahel kaks korda läbi kodus-võõrsil printsiibil. Pärast seda mängisid kodus-väljas printsiibil kaheringilise turniiri omavahel neli paremat, et selgitada välja 1.–4. koht, ja neli tagumist, et selgitada välja 5.–8. koht.

Kõik esimese faasi tulemused võeti teise ringi kaasa.

Väravakütid Nimi 1 Elizaveta Rutkovskaja 2 Margarita Matjuhhova 3 Gerli Israel 4 Marta Liisa Staalfeldt 5 Žanna Smirnova 6 Triin Väljataga 7 Liis Tamberg 8 Anna Kulieva 9 Anastasia Ivanova 10 Liisa Mägi

Võistkond Pärnu JK II Tallinna JK Legion Tallinna FC Ajax Nõmme Kalju FC JK Tallinna Kalev II Tallinna FC Flora II JK Tallinna Kalev II Tallinna JK Legion Tallinna FC Flora II FC Elva

Väravaid 19 17 14 12 9 9 9 8 8 7

NAISTE TEINE LIIGA

1 2 3 4 5 6

Võistkond FC Kuressaare Pärnu JK Vaprus Paide Linnanaiskond JK Narva Trans Põlva FC Lootos II Kohtla-Järve JK Järve

Väravakütid Nimi 1 Kristina Teern 2 Anastasija-Grazyna

Shcherbachenia 3 Darja Potapova 4 Eva Ratas 5 Kristel Lepik 6 Marie Puust 7 Anastasia Andrejeva 8 Evelin Harjakas 9 Laura Usta 10 Melissa Mägisalu

Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte 15 11 3 1 58 : 18 36 15 10 2 3 60 : 21 32 15 4 6 5 30 : 36 18 15 5 1 9 19 : 37 16 15 3 3 9 8 : 30 12 15 3 3 9 9 : 42 12

Võistkond FC Kuressaare

Väravaid 24

Pärnu JK Vaprus Paide Linnanaiskond FC Kuressaare Pärnu JK Vaprus FC Kuressaare JK Narva Trans Pärnu JK Vaprus Pärnu JK Vaprus Pärnu JK Vaprus

22 10 10 10 8 7 7 6 5

Naiste meistriliiga parim väravakütt Katrin Loo sai kirja 29 tabamust.

Foto: Liisi Troska

2019 DETSEMBER JALKA

57

II JA III LIIGA II LIIGA PÕHJA/IDA PIIRKOND

II LIIGA LÕUNA/LÄÄNE PIIRKOND

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte 1 FCI Tallinn 26 20 4 2 85 : 24 64 2 JK Sillamäe Kalev 26 18 5 3 70 : 24 59 3 JK Narva Trans II 26 18 2 6 98 : 39 56 4 Tallinna JK Legion II 26 17 4 5 78 : 34 55 5 Maardu Linnameeskond II 26 12 5 9 63 : 35 41 6 Tartu JK Welco II 26 13 2 11 53 : 45 41 7 Põhja-Tallinna JK Volta II 26 9 5 12 42 : 65 32 8 Kohtla-Järve JK Järve II 26 9 2 15 49 : 80 29 9 Jõgeva SK Noorus-96 26 8 3 15 27 : 57 27 10 Lasnamäe FC Ajax 26 8 3 15 50 : 77 27 11 Tartu JK Tammeka III 26 8 3 15 42 : 50 27 12 Tallinna FC Ararat 26 7 6 13 43 : 57 27 13 FC Jõgeva Wolves 26 5 4 17 42 : 111 19 14 Tartu FC Santos 26 3 6 17 31 : 75 15

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte 1 Paide Linnameeskond III 26 20 4 2 100 : 26 64 2 JK Tallinna Kalev III 26 17 5 4 72 : 35 56 3 Läänemaa JK 26 16 1 9 88 : 66 49 4 FC Kuressaare II 26 15 2 9 63 : 36 47 5 Tallinna JK Piraaja 26 11 6 9 66 : 62 39 6 Põhja-Sakala 26 12 2 12 51 : 56 38 7 Pärnu JK Vaprus II 26 10 6 10 46 : 46 36 8 Tallinna FC Flora U19 26 11 1 14 48 : 71 34 9 Raplamaa JK 26 9 5 12 48 : 60 32 10 Viimsi JK II 26 9 4 13 43 : 52 31 11 Raasiku FC Joker 26 8 3 15 46 : 60 27 12 Pärnu JK Poseidon 26 8 2 16 47 : 80 26 13 Viljandi JK Tulevik II 26 7 4 15 40 : 70 25 14 FC Kose 26 5 3 18 38 : 76 18

Väravakütid Nimi 1 Sander Pabo 2 Vassili Kulik 3 Eduard Kovbasnjuk 4 Denis Zakharets 5 Andrei Kobjakov 6 Roman Grigorevski 7 Nikita Mihhailov 8 Artur Aus 9 Raigo Kuusik 10 Duván Mosquera Torres

Väravakütid Nimi 1 Juhan Jograf Siim 2 Martin Salf 3 Riho Domberg 4 Artur Šalda 5 Andres Dobõšev-Proosväli 6 Rene Puhke 7 Kaarel Kivimägi 8 Lauri Varendi 9 Maarek Suursaar 10 Gregor Lehtmets

Võistkond Väravaid Tallinna JK Piraaja 35 Läänemaa JK 31 Põhja-Sakala 19 Pärnu JK Poseidon 17 Läänemaa JK 17 Paide Linnameeskond III 17 Paide Linnameeskond III 16 Paide Linnameeskond III 15 FC Kuressaare II 14 Viimsi JK II 14

Väravakütid Nimi 1 Karel Seire 2 Andrei Kalimullin 3 Kristo Kiik 4 Gerdo Kalde 5 Vladimir Gorbatov 6 Jaan Joosep Isotamm 7 Raido Vespere 8 Matis Jürgen 9 Andrii Nahula 10 Kert Arviste

Võistkond Väravaid Paide Linnameeskond IV 28 FC Tallinn 19 Türi Ganvix JK 15 JK Loo 15 FC Tallinn 15 Põhja-Tallinna JK Volta III 12 FC Järva-Jaani 12 Koeru JK 12 FC Tallinn 11 SK Kadrina 11

Võistkond FCI Tallinn JK Sillamäe Kalev FC Jõgeva Wolves Tallinna FC Ararat Lasnamäe FC Ajax Tallinna JK Legion II JK Narva Trans II Tartu JK Welco II Tartu JK Welco II Kohtla-Järve JK Järve II

Väravaid 29 26 19 15 15 13 12 11 11 10

II LIIGA VÕITJA Paide Linnameeskond III – FCI Tallinn 1 : 1 (pen 6 : 5)

III LIIGA IDA PIIRKOND Võistkond 1 FC Tallinn 2 Türi Ganvix JK 3 Paide Linnameeskond IV 4 FC Järva-Jaani 5 Koeru JK 6 FC Maardu Aliens 7 JK Loo 8 FC Sillamäe 9 SK Kadrina 10 Anija JK 11 Põhja-Tallinna JK Volta III 12 Tallinna JK Augur

Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte 22 19 1 2 111 : 25 58 22 15 2 5 91 : 37 47 22 15 1 6 79 : 38 46 22 11 5 6 63 : 40 38 22 10 4 8 40 : 39 34 22 10 3 9 45 : 47 33 22 10 2 10 51 : 55 32 22 10 2 10 30 : 43 29 22 6 1 15 46 : 68 19 22 5 3 14 31 : 88 18 22 5 1 16 39 : 61 16 22 3 1 18 22 : 107 10

II liiga võitis tänavu Paide Linnameeskond III, kes kordas sellega mullust saavutust.

Foto: Liisi Troska

58

JALKA DETSEMBER 2019

III JA IV LIIGA III LIIGA PÕHJA PIIRKOND

III LIIGA LÕUNA PIIRKOND

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte 1 Harju JK Laagri 22 18 0 4 60 : 23 54 2 Lilleküla JK Retro 22 15 0 7 70 : 29 45 3 Tallinna FC Zapoos 22 14 2 6 81 : 39 44 4 Tallinna FC Eston Villa 22 13 3 6 54 : 34 42 5 Saku Sporting 22 11 2 9 68 : 47 35 6 Tallinna FC Hell Hunt 22 10 3 9 57 : 47 33 7 Maarjamäe FC Igiliikur 22 9 2 11 46 : 65 29 8 Rumori Calcio Tallinn 22 8 2 12 48 : 47 26 9 Tallinna FC Zenit 22 7 4 11 42 : 54 25 10 Tallinna JK Dünamo 22 6 2 14 42 : 70 20 11 Tallinna FC Olympic Olybet 22 4 5 13 34 : 62 17 12 Tallinna KSK FC Štrommi 22 4 1 17 32 : 117 13

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte 1 FC Otepää 22 19 1 2 95 : 26 58 2 Tartu FC Helios 22 15 4 3 92 : 20 49 3 FC Tarvastu ja JK Tõrva ÜM 22 14 2 6 87 : 47 44 4 Valga FC Warrior 22 13 4 5 74 : 43 43 5 FC Vastseliina 22 13 1 8 93 : 62 40 6 EMÜ SK 22 8 5 9 65 : 60 29 7 Võru FC Helios II 22 6 10 6 62 : 66 28 8 FC Elva II 22 8 4 10 50 : 47 28 9 Tartu JK Welco X 22 6 5 11 43 : 62 23 10 Tartu JK Tammeka IV 22 3 3 16 38 : 97 12 11 SK Illi ja Jõgeva SK Noorus-96 ÜM 22 3 2 17 36 : 114 11 12 FC Äksi Wolves 22 2 3 17 27 : 118 9

Väravakütid Nimi 1 Dmitri Skiperski 2 Jaan Sinka 3 Mark-Rene Väljas 4 Alar Petrovits 5 Ken-Glaid Nool 6 Erik Listmann 7 Artur Oganezov 8 Georg Kaseorg 9 Oliver Karlson 10 Jürgen Orumaa

Väravakütid Nimi 1 Erki Alliksoo 2 Marek Naal 3 Tarvi Suvi 4 Raul Lehismets 5 Steven Toomemäe 6 Risto Saarniit 7 Oleg Lepik 8 Mats Plado 9 Alar Arula 10 Sander Rõivassepp

Võistkond FC Vastseliina Valga FC Warrior Tartu FC Helios FC Otepää Tartu FC Helios FC Vastseliina Võru FC Helios II EMÜ SK EMÜ SK Valga FC Warrior

Väravaid 32 25 23 22 19 18 17 17 16 15

Väravakütid Nimi 1 Dmitri Sui 2 Joonas Meer 3 Raido Leokin 4 Aleksandr Seppago 5 Kristjan Suurjärv 6 Peeter Seppel 7 Artur Šalda 8 Mart Pint 9 Indrek Nõulik 10 Kenno Muraveiski

Võistkond Rummu Dünamo JK Kernu Kadakas Keila JK II Pakri SK Alexela Saue JK Saue JK Pärnu JK Poseidon II Kohila Püsivus FC Hiiumaa Keila JK II

Väravaid 26 25 18 16 15 14 14 14 12 12

Võistkond Väravaid Lilleküla JK Retro 30 Tallinna FC Hell Hunt 25 Tallinna FC Zapoos 25 Tallinna FC Olympic Olybet 16 Harju JK Laagri 16 Harju JK Laagri 16 Tallinna FC Eston Villa 16 Saku Sporting 15 Tallinna FC Zapoos 14 Tallinna FC Zapoos 13

III LIIGA LÄÄNE PIIRKOND Võistkond 1 Saue JK 2 Pärnu Jalgpalliklubi II 3 FC Hiiumaa 4 JK Kernu Kadakas 5 Keila JK II 6 Rummu Dünamo 7 Kohila Püsivus 8 Pakri SK Alexela 9 Märjamaa Kompanii 10 Pärnu JK Poseidon II 11 Haapsalu JK 12 Saaremaa JK aameraaS

Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte 22 21 1 0 116 : 16 64 22 13 4 5 60 : 35 43 22 13 3 6 51 : 39 42 22 12 3 7 51 : 40 39 22 12 2 8 64 : 45 38 22 11 3 8 49 : 43 36 22 8 3 11 40 : 48 27 22 8 2 12 54 : 67 26 22 8 1 13 37 : 53 25 22 6 1 15 36 : 68 19 22 4 2 16 32 : 91 14 22 3 1 18 25 : 70 10

IV LIIGA A-TASAND*

1 2 3 4 5 6

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte Nõmme Kalju FC III 10 7 0 3 35 : 19 21 Viimsi Lõvid 10 6 2 2 33 : 22 20 FC Lelle 10 5 2 3 20 : 16 17 Kristiine JK 10 4 2 4 20 : 22 14 Põhja-Sakala II 10 2 2 6 17 : 31 8 Tallinna FC TransferWise 10 1 2 7 11 : 26 5

IV LIIGA B-TASAND*

1 2 3 4 5 6

Võistkond Tallinna FC Reaal Kohtla-Järve JK Järve III Tartu FC TRT77 Tallinna JK Piraaja II Tallinna FC Eston Villa II FC Toompea

Mänge Võite Viike Kaotusi 10 6 2 2 10 6 1 3 10 4 1 5 10 4 1 5 10 4 0 6 10 3 1 6

Väravad Punkte 39 : 16 20 25 : 25 19 19 : 32 13 32 : 20 13 19 : 20 12 15 : 36 10

*IV liigas mängiti sel aastal hooaeg kahes faasis: hooaja alguses moodustati kolm piirkondlikku tsooni, hooaja teises pooles jaguneti nende tulemuste põhjal ümber a-, b- ja c-tasandiks. Väravaküttide edetabelis on liidetud mõlemas faasis löödud tabamused.

III LIIGA VÕITJA Saue JK – FC Tallinn 1 : 0

IV LIIGA C-TASAND*

1 2 3 4 5 6

Võistkond Mänge Võite Viike Kaotusi Väravaid Punkte Tallinna JK Jalgpallihaigla 10 7 2 1 28 : 11 23 Tallinna FC Soccernet 10 6 0 4 28 : 20 18 FC Tallinna Wolves 10 6 0 4 28 : 17 18 JK Kuusalu Kalev 10 4 1 5 21 : 22 13 Põlva FC Lootos 10 3 1 6 19 : 29 10 FC Kose II 10 2 0 8 12 : 37 6

IV liiga väravakütid Nimi 1 Even Laanemaa 2 Arlo Talmar 3 Egert Roio 4 Tarmo Kose 5 Kristo Rämson 6 Taavi Ustal 7 Kristo Linder 8 Karel Kask 9 Martin Lillmaa 10 Kender Adler

Võistkond Väravaid Tallinna FC Reaal 31 Viimsi Lõvid 28 Tartu FC TRT77 19 FC Toompea 15 Nõmme Kalju FC III 14 Kristiine JK 14 Tallinna FC Eston Villa 13 FC Toompea 12 Tallinna JK Jalgpallihaigla 12 Nõmme Kalju FC III 11

2019 DETSEMBER JALKA

59

10 AASTAT TAGASI

Peeter Jõgioja

FC Levadia

Hundikoer Jerry

sõnas, et oli juba pikalt oodanud, et keegi paluks tal fännamise jaoks teha korralikud trummid, nagu ta Tammeka fännidele tegi.

kui 2009. aasta Eesti meister ilutses Jalka keskel oleval postril. Meeskonna viis tiitlini peatreener Igor Prins.

ja vanaisa Valdo Janter olid „Käbi ja kännu“ rubriigis kajastatud noore Jasper Janteri esimesed vutipaarilised.

Tarmo Neemelo lubas Paide peale mõelda E sikaaneloos muljetas Tarmo Neemelo oma senisest karjäärist nii Eestis kui välismaal. Neemelo meenutas, kuidas ta Rootsis, hind 29 Krooni detsember 2009 Soomes ja Belgias eri klubides mängis, ja kuigi viimane hooaeg enne Eestisse siirdumist ei olnud üleliia särav, jäi ta Belgias Zultes mängimise kogemusega rahule. „Tase oli suhteliselt hea ja publikuhuvi suur,“ rääkis Neemelo. „Tippmängudel käis ikka 20 000 – 25 000 inimest, Zultes oli meil väiksem lli loodab lüüa üle 41 ko väljak, umbes 10 000 pealtvaastAtis tiK A Kõ iKid e Liig Ade rAi o piir oJA taja jaoks, kuid see oli alati täis AAs tA pAr im on VAL do JAn ter JAs per , tõn u JA ja ikka teine tunne oli mängida ie Ko on dis LAs ed?

Ku st on pär it me kui viimasel Narva mängul, kus / Carlos tevez Levadia / david Villa postrid: tallinna Jack Wilshere / raul oli 40 inimest tribüünil.“ is rooba, tiit raudnagel, meel pluss: Andre Frolov, ere, balti liiga, AbC uno piir, Jack Wilsh Neemelo rääkis ka koondisest ja avaldas lootust, et kuigi kahel eelneval aastal ei olnud ta rahvusmeeskonna peatreeneri Tarmo Rüütli käest kutset teeninud, ei ole see uks veel päriselt sulgunud. Peale jalgpallurikarjääri muljetas ründetuus ka sellest, kuidas ta ülikoolis õppides käis kuu aega õpetajapraktikal. „Ega keegi mind seal kuulanud küll, kui algklassidele tunde andsin,“ nentis Neemelo oma esituse kohta. Samas lisas ta, et kuigi lärm oli sageli suur, sai ta siiski arvestatavalt hakkama.

Toona Levadia eest mänginud Neemelo vaatas ka tulevikku ja ütles, et võiks mõnel hetkel mängida oma kodulinna Paide meeskonna eest. „See on rohkem tulevikuteema muidugi, sest praegu tahaks võimalikult kõrgel mängida, kuid miks mitte karjääri lõpu poole kodulinna esindada,“ sõnas Neemelo intervjuu lõpetuseks.

Suure Eesti kaardi abil tutvustati meie koondislaste kodukohti. Arvesse võeti viimasel kolmel aastal koondist esindanud meeste sünnipaiku ja lõviosa mängijatest – 15 – pärines Tallinnast.

Järgnesid kaheksa koondislasega Tartu ja seitsme mehega Pärnu. Välja toodi seegi, et varem rohkemate koondislastega hiilanud Viljandimaal

tArmo neemeLo

ISSN 1736-7379

on „mulgi maffia hääbunud“, sest kaardile pääses seekord vaid kaks Viljandi meest: Ragnar Klavan ja Kaimar Saag.

Mitu koondislast tutvustas ka oma esimesi samme jalgpallis. Nii rääkis Martin Vunk, kuidas ta korvpallitaustaga vanemate kaudu esmalt korvpallitrenni jõudis, kuid sealt ära tuli, sest aasta-paar vanemad poisid ei tahtnud talle passi anda.

Selle asemel läks Vunk jalgpallitrenni ja tema esimeseks klubiks sai Tampere PP-70. Kehtna jalgpallikoolis alustanud Kristian Marmor meenutas, kuidas tema alavalik valmistas pettumuse kergejõustikutreenerile Leonard Soometsale, kes olevat öelnud nii: „Eestis ei hakata kunagi jalgpalli mängima.“ „Mängija“ rubriigis vaadeldi Andre Frolovi, kes oli pettunud, et oma esimesel hooajal Floras sai ta meistriliigas platsile vaid kuues mängus. Pärnu Tervises Frolovi treeninud Karel Voolaid leidis, et mängumehe üleminek Viljandi Tulevikust Florasse oli veidike arusaamatu, sest rohevalgete eest pidi Frolov peamiselt mängima U21 meeskonna eest, mis kuulus esiliigasse. Sellel tasemel sai Frolov regulaarset mänguaega aga juba neli hooaega varem.

Loomulikult kuulutati 2009. aasta viimases Jalkas välja ka lõppenud hooaja parimad. Meestest valiti parimaks Raio Piiroja, kelle kohta kõlasid järgnevad read: „Palli pärast võitluses piiri ta ei pea / oht et selle käigus võib ta lõhki lüüa pea / pole tema jaoks küll mitte piiraja / pea ees lahingusse sööstab Raio Piiroja.“ Tallinnas nukuteatris toimunud parimate autasustamise üritusel oli kõige teatraalsemaks tegelaseks kohtunik Neeme Neemlaid, kes oli oma pea värvinud jalgpalliks ehk musta-valgeruuduliseks.

2009 DETSEMBER JALKA

60

JALKA DETSEMBER 2019

1

KADI PARTS

JALGPALLIGALA

2019 SINIMUSTVALGE

PALLIGA (NEWTONI RADADEL) 15. DETSEMBER

ESTONIA KONTSERDISAAL Uksed avatakse kell 17.00. Gala algab kell 18.00.

Piletid Piletilevist!

LÕPULUGU

Sotsiaalmeedia

toob välja jalgpalliklubide lõbusa külje Seda, et sotsiaalmeedia on võimas tööriist, ei pea tänapäeval vist enam paljudele tõendama. Uusimate trendidega tuleb kaasas käia ka jalgpalluritel ja vutiklubidel, kusjuures laineid löövad üha julgemate postitustega kontod.

Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Twitteri ekraanitõmmised

J

algpallisõbrad teavad, et Mohamed Salahi ja Alisson Beckeri siirdumine AS Romast Liverpooli ridadesse on Inglise meeskonna viinud uutesse kõrgustesse. Hoopis vähemad teavad aga seda, et 2015. aastal liikus vastupidises suunas inimene, kes on Roma klubi kuvandit kõvasti muutnud. Ei, tegu ei ole mängijaga – jutt käib mehest nimega Paul Rogers, kes asus Romas tööle rahvusvahelise digitaalse arengu juhina.

Rogersi juhatusel muudeti Roma internetis ja sotsiaalmeedias varasemast tunduvalt ingliskeelsemaks – itaaliakeelsete kontode ja tekstide kõrval hakati üha suuremat tähelepanu pöörama ingliskeelsele sisule, et jõuda varasemast kümnetes kordades suurema auditooriumini. Kui baas selleks oli loodud, alustati 2017. aastal tõelise sotsiaalmeedia revolutsiooniga –praeguseks on AS Roma ingliskeelne Twitteri konto jalgpalliklubide omadest ehk isegi kõige loomingulisem, kusjuures sellega on alus pandud mitmele trendile.

Esmalt püüti pilke naljakate paroodiavideotega, millega anti teada uutest mängijatest – sellega pilgati parasjagu populaarsemaks muutunud suunda, kus klubid leiutasid üha originaalsemaid viise, kuidas uutest mängumeestest maailmale teada anda. Tasapisi hakati Twitteris ka muul moel üha julgemalt tegutsema. Enda mitte liiga tõsiselt võtmine, vastaste pihta lõbusate torgete tegemine, emotsionaalsus ja ohter meemide kasutamine ei pruugi esmapilgul tunduda kui märksõnad, mis iseloomustaksid jalgpalliklubi ametlikku Twitteri kontot, kuid AS Roma ja tema eeskujul ka mitme teise Euroopa tipptiimi puhul vastab see tõele.

Kuigi kriitikud on täheldanud, et mitme klubi kontot näib haldavat üks ja sama sotsiaalmee-

62

JALKA DETSEMBER 2019

Just sellise ko omiliselt kehv asti photosho AS Roma Brya p’itud pildiga n Cristante pa teatas lkamisest.

diakompanii, mistõttu on naljad kohati sarnased ja vahel ka pisut punnitatud, räägivad jälgijate ja reageerimiste arvud selget keelt – sellised kontod on lihtsalt tunduvalt populaarsemad kui „igavamate“ klubide omad.

Kuigi pöörased üleminekuteated ei olnud otseselt Roma algatatud trend, on nad selles vallas teistele klubidele ikkagi teenäitajad. Möödunud suvel alustati näiteks fantastilise projektiga, kus kõrvuti uuest mängijast teatava sõnumiga seisis postituses pilt mõnest parasjagu maailmas kadunud lapsest – kusjuures neli last leiti selle abil ka üles.

Piire ületada ei maksa

Mängijate puhul ei ole sedavõrd „poppide ja noortepäraste“ postituste tegemine küll niivõrd levinud, kuid humoorikaid kontosid leidub sellegipoolest. Tippmängijatest on ehk kõige isikupä-

LÕPULUGU rasem Manchester City ja Prantsusmaa koondise äärekaitsja Benjamin Mendy, kelle teravad torked, sarkasm ja lõbusad fotod on teda sotsiaalmeedias pildil hoidnud ka pikkade vigastuspauside ajal.

Sarnaselt kasutavad oma sotsiaalmeedias eneseirooniat näiteks Peter Crouch, Michy Batshuayi ja James Milner, nüüdseks karjääri lõpetanud Patrice Évra paistab aga aeg-ajalt silma totaalsete veidrustega, mis paeluvad jälgijaid oma kummalise iseloomu pärast. Eelmisel aastal postitas Évra tänupühade paiku Instagrami näiteks video, kus ta toorest kana millegipärast suudles, lakkus ja seejärel nüpeldas.

Kuigi tippmängijate sotsiaalmeediakontosid haldavad tihtipeale professionaalsed sotsmeediainimesed, on ka atleetidel endil enamasti võimalus segamatult pilte, videoid ja sõnumeid postitada. See võib aga vabalt kaasa tuua ka jama.

Septembris postitas näiteks Manchester City mängumees Bernardo Silva Twitterisse pildi, kus võrdles tiimikaaslase Mendy lapsepõlvefotot Hispaania kompvekibrändi Conguitose maskotiga, milleks on primitiivse pärismaalasena kujutatud väike must mehike. Kuigi Mendy võttis asja naljaga ja väitis, et pilt ei solvanud teda, kustutas Silva pildi peagi oma kontolt ja kirjutas asemele solvunult: „Tänapäeval ei või isegi sõbraga nalja teha…“ Inglismaa jalgpalliliit leidis, et Silva postitus oli rassistlik, ning määras talle ühe matši pikkuse mängukeelu ja 50 000 naela suuruse trahvi, peale selle tuleb portugallasel läbida rassismiteemaline kursus.

Eesti klubid lähenevad teadlikult

Premium liiga kommunikatsioonispetsialisti Rasmus Raidla sõnul on ka Eesti klubide ja meistriliiga oma tegevus sotsiaalmeedias muutunud viimasel ajal märgatavalt läbimõeldumaks. „Klubid mõtlevad aina rohkem turundusele ja seda on

upöörasest tagasit s tulenes Roma mi , e ng rit ha ist ipu Me l on Emotsio aasta kevade na vastu eelmise emaks rs laa pu po s lekust FC Barcelo ek üh Roma konto ajaloo kordi. liigas, osutus AS ud sadu tuhandeid rit ee ag re on le säutsuks, mille

Sellise lõbusalt krüptilise säutsuga teatas Arsenal Sead Kolašinaci liitumisest. Kas leiad tema nime pildilt üles?

ka näha, aga paratamatult ei jätku igal klubil veel võimalusi, et palgata inimene, kes saaks ainult sellega tegeleda,“ sõnas Raidla. „Kui tahad olla atraktiivne klubi, siis pead sotsiaalmeedias nähtav olema. Üha rohkem inimesi saabki oma infot sotsmeediast.“ Eesti kõrgliigatiimidel on seks puhuks abis ka UEFA: kogukonnajuhtidega klubid saavad oma sotsiaalmeediakäitumise kohta igakuiselt tagasisidet, kus tuuakse välja, mida võiks teha rohkem, mida vähem. „Inimene, kes seda projekti veab, aitab sama teenusega ka näiteks Torino Juventust,“ toob Raidla välja.

Premium liiga klubidest oskab sotsiaalmeedias kogukonda hästi siduda Viljandi Tulevik. Loominguliste ja lõbusate postitustega on aga ehk kõige enam silma paistnud Tallinna Kalev, Tartu Tammeka ja FC Flora. Kalevi klubi on Facebookis jälgijaid naerutanud tabavate videotega, kus mõnele teada-tuntud klipile on peale kleebitud oma klubi mängijate näod, Tammeka on katsetanud ka meemidega. Florat võib tunnustada hea visuaali ja sisuka materjali eest, seda vahel ka lihtsate võtetega: näiteks hiljuti postitati Facebooki isadepäeva puhul galerii, mis koosnes esindusmeeskonna mängijate lapsepõlvepiltidest, kus nad olid koos oma isaga.

Kuigi Eestis on praegu peamine suhtluskanal Facebook, on viimasel ajal selle kõrvale jõuliselt tõusnud ka nooremate inimeste seas populaarne Instagram. Twitter, mis on mujal maailmas jalgpalliklubide puhul vaat et kanal number üks, on Eestis seni olnud pigem nišiväljund. Nii Premium liiga ametlik Twitteri konto kui ka näiteks Tallinna Kalevi oma muudetigi seepärast hiljuti ingliskeelseks, et jõuda hoopis välismaalastest huvilisteni.

2019 DETSEMBER JALKA

63

Foto: Lembit Peegel

LISAAEG Detsembrikuu sünnipäevad 01.12 Lembit Rajala

64

48

01.12 Vitali Leitan

41

02.12 Mati Püü

57

02.12 Otto-Robert Lipp

19

03.12 Martin Kella

19

03.12 Leonid Arhipov

17

04.12 Aivar Gutmann

55

04.12 Marco Lukka

23

04.12 Kethy Õunpuu

32

05.12 Argo Arbeiter

46

05.12 Karl Palatu

37

05.12 Ilja Antonov

27

05.12 Carl Kaiser Kiidjärv

18

06.12 Enn Läänmäe

55

06.12 Mikk Kruusalu

19

07.12 Raili-Raine Ellermaa

52

08.12 Sander Kapper

25

09.12 Elizaveta Rutkovskaja

22

09.12 Martin Taska

33

11.12 Kaido-Meinhard Kukli

49

11.12 Henri Järvelaid

21

11.12 Mark Edur

21

12.12 Are Altraja

49

12.12 Heigo Niilop

48

13.12 Anni Rahula

33

13.12 Andreas Raudsepp

26

14.12 Eesti Jalgpalli Liit

98

14.12 Tauno Tekko

25

15.12 Rain Tölpus

37

15.12 Imbi Hoop

31

17.12 Henri Anier

29

18.12 Heigo Paglant

43

20.12 Maarja Virula

24

20.12 Jesper Juha

21

21.12 Taivo Keinast

69

23.12 Kert Küttis

40

24.12 Dmitri Iljin

21

25.12 Atko Väikmeri

43

26.12 Daniel Meijel

45

26.12 Birjo Rasmussen

25

27.12 Tõnu Metsson

56

Sünnipäevalaps Karl Palatu Minu sünnipäev on langenud alati puhkuseperioodile, sest Eesti liiga jalgpalluril on detsembrikuu alguses üldiselt puhkus.

 Kui mõtlen tagasi oma karjäärile, siis kindlasti meenuvad eredamalt võidetud Eesti meistritiitlid ja kuulumine Eesti rahvuskoondisesse läbi ajaloo edukamatel aastatel: perioodil, mil koondis jõudis Tarmo Rüütli juhendusel playoff-mängudeni.



28.12 Edgar Tur

23

29.12 Argo Zirk

33

Üks huvitav kogemus koondisega on võõrsilt, kui mängisime Uruguay vastu.

Kohtumine toimus vaeses ja väikeses Rivera-nimelises linnas. Võistkonnad lennutati mängupäeva hommikul pealinnast Montevideost sama lennukiga Riverasse ning paigutati tolleks päevaks samasse hotelli. Kogesime päeva jooksul, mida tähendas selle väikese linna elanikele oma rahvuskoondis ning nende tähtmängijad Diego Forlán, Luis Suárez ja Edinson Cavani. Kohalikud inimesed saatsid võistkondi terve selle päeva jooksul alates kohalikus lennujaamas maandumisest kuni äralennuni.

Terve hotellis oleku aja ümbritsesid maja häälekad fännid. Välistatud oli kuskile eraldi liikuda.

29.12 Vjatšeslav Zahovaiko

38

30.12 Aivar Vood

50



31.12 Siret Räämet

20

27.12 Joel Indermitte

27

28.12 Marko Kuusik

45

28.12 Maksim Smirnov

40

31.12 Pelle Pohlak

31

31.12 Kristiina Lind

32

JALKA DETSEMBER 2019

Kuid olen kindel, et kõige huvitavamad hetked jalgpallis on mul veel ees Pärnu JK Vaprusega. Töötame iga päev selle nimel, et viia meid Eesti tippklubide seltskonda, kuid soovime seda saavutada pärnakatest koosseisuga. Kindlasti ei ole see lihtne ülesanne, kuid seda põnevam see teekond on.

LISAAEG

Rõõmsa pidupäeva jäädvustus.

Foto: Lembit Peegel

Norma jalgpallimeeskond tähistas 60. sünnipäeva Novembrikuu keskel kogunesid omaaegsed tippjalgpallurid tähistama Norma jalgpallimeeskonna 60. sünnipäeva. 1959. aastal asutatud klubi pidupäevale olid tulnud teiste seas ka näiteks Rein Jauk, Toomas Kaldma, Toivo Vapper, Valeri Bondarenko ja paljud teised. Üheskoos meenutati aegu, mil Norma ridades saadi kaela kuldmedaleid, sest ENSV meistritiitleid on

Läti võõrustas ajaloo esimest U19 saalijalgpalli EMi Septembrikuus tehti meie lõunanaabrite lätlaste juures ajalugu, kui esimest korda toimusid U19 Euroopa meistrivõistlused saalijalgpallis. Oma ametlikus ajakirjas UEFA Direct selgitas Euroopa jalgpalliliit turniiri tähtsust: futsalis domineerivad sageli vanemad mängijad ja noorema generatsiooni juurdetoomine on ala jätkusuutlikkuse mõistes äärmiselt oluline.

UEFA kiitis lätlaste korralduslikku poolt, kuid kodupubliku kurvastuseks ei suutnud võõrustajad alagrupis ühtegi kohtumist võita. Kuueliikmelistest alagruppidest pääsesid poolfinaali neli paremat ja seal võtsid omavahel mõõtu Portugal–Horvaatia ning Hispaania–Poola. Eriti põnevaks kujunes esimene poolfinaal, kus horvaadid kindlustasid 2 : 2 viigi järel edasipääsu alles penaltite järel.

Finaal kujunes ühepoolseks ja noored hispaanlased võtsid oma, kindlustades ajaloo esimese U19 EM-tiitli seisuga 6 : 1. Kusjuures finaalis kohtunud Hispaania ja Horvaatia mängisid omavahel ka alagrupivoorus, siis olid hispaanlaste võidunumbrid 3 : 0.

Värsked U19 Euroopa meistrid ehk hispaanlased rõõmustamas.

Foto: UEFA Futsali Facebooki leht

normakatel ette näidata viis ja taasiseseisvunud Eestis tuldi meistriks kahel korral. Sünnipäeval oli kohal ka novembris 90. sünnipäeva tähistanud Uno Piir, kes pikalt Norma meeskonda treenerina tüüris.

KADI PARTS

LHV edetabel Novembrikuu esikakskümmend tehingute arvu põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool

Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (5.) JK Tallinna Kalev 6. (8.) FC Nõmme United 7. (7.) Viljandi JK Tulevik 8. (6.) Tallinna FC Levadia 9. (9.) Põhja-Tallinna JK Volta 10. (11.) JK Tabasalu 11. (13.) JK Welco 12. (10.) Viimsi JK 13. (12.) FC Kuressaare 14. (14.) FC Kose 15. (15.) FC Hiiumaa 16. (18.) Paide Linnameeskond 17. (19.) Pärnu JK Poseidon 18. (16.) Rakvere JK Tarvas 19. (17.) Keila JK 20. (20.) Põlva FC Lootos LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

2019 DETSEMBER JALKA

65

RISTSÕNA

Oktoobrikuu ristsõna vastus oli „Kostjast tehti film Kastist väljas“. Õige vastuse eest võitis siiliparuka Johann Kore.

Võitjaga võtame ühendust. Novembrikuu ristsõna vastuseid ootame UUEL AADRESSIL ristsonad@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 16. detsembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Lembit Peegli raamatu „Eesti jalgpall pildis“.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA DETSEMBER 2019

1

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

2

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

3

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.