Jalka (detsember 2023) by Jalka

SELLES NUMBRIS: IVAR VENDELIN  KAREL MUSTMAA  TARTU HELIOS  JUTA PETERSOO

DETSEMBER 2023

Kas A. Le Coq Arenast saab kunstmurustaadion?

Ajakirjanike ennustusvõistlus sai taas uue võitja

Noppeid ja mõtteid Premium liiga hooajast

Kõikide liigade tabelid ja statistika

Postritel:

FC Flora meeskond, d, iskon FC Flora na Lisette Tammik

FC FLORA teenis tasavägiseima hooaja

lõpuks vapile kolmanda tärni ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Koondis kahe võidu kaugusel EMist

Naised püstitasid rekordeid

Prantsusmaa napsas Itaalial EM-tiitli käest

EESTI SPORDI

SUURTOETAJA

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

DETSEMBER

Sülle kukkunud võimalus Foto: Liisi Troska

Elu on juba selline, et vahel toob see häid võimalusi kaasa ka siis, kui ise seda pealtnäha ei vääri. Just nii juhtus Eesti koondisega, kes ei saanud EM-valikgrupis küll kirja mitte ühtegi võitu, ent pääses sellegipoolest märtsis toimuvasse playoff’i. Kui võidame seal Poolat ja seejärel kas Walesi või Soomet, olemegi EM-finaalturniiril ja kogu varasem rist ja viletsus on ühtäkki ebaoluline ajalugu! Eelseisev talv kulgeb Eesti jalgpallis kindlasti suuresti nende mängude ootuses, kuid viimase aasta väga kehvad tulemused muudavad selle aja kindlasti ühest küljest negatiivselt ärevaks, teisalt aga pingevabaks: ootused on ju väga väikesed, koondisel ei ole märtsis kaotada sisuliselt mitte kui midagi. 2023. aasta viimane Jalka vaatab peale koondisemängude otsa ka lõppenud liigahooajale – nagu traditsiooniks on saanud, trükime ära kõik meistrivõistluste lõpptabelid ja toome välja parimad väravakütid, samuti pakume Premium liiga kohta veel palju huvitavat statistikat. Aga loomulikult ka arvamust, intervjuusid, fakte ja ajalugu, nagu ikka! Head ootust, kallid lugejad – nii jõuluootust kui märtsikuiste mängude ootust!

2023 DETSEMBER JALKA

SISUKORD 14

KAANELUGU LK 18–21 Premium liigas jääb seljataha kõigi aegade tasavägiseim aasta, mis lõppes FC Flora 15. tiitlivõiduga. Millised arvud, persoonid ja sündmused meile lõppenud hooaega meenutama jäävad?

22 Kolumn

12 Raul Ojassaar

Rahvaliiga finaali ümber käivitunud trall oli küll totter, kuid tõstatas taas kord küsimuse: kas A. Le Coq Arena võiks olla hoopis kunstmurustaadion?

KOHUSTUSLIK LUGEMINE: Nõmme Unitedi Premium liigasse tõusmise taga on klubis tehtud suur töö, mida on suures osas rahastanud ärimees Ivar Vendelin. Jalkale räägib endine kossumees esimest korda avalikult kirest jalgpalli vastu ja plaanidest Unitedi klubiga. 2-kõne lk 14–16

Persoonid & intervjuud

14 2-kõne: Ivar Vendelin 26 Mängija luubi all: Karel Mustmaa Rubriigid

3 6 8 10 18 22

Detsember Lembit Peegel Nimed & numbrid Lugu & tsitaadid A. Le Coq Premium liiga Koondis

Eesti koondis on teist korda ajaloos olukorras, kus oleme EM-finaalturniirist otseselt kahe mängu kaugusel. Kui esimene kord, kuulus 2011. aasta sügis, mis on siiani meie koondise ajaloo tipphetk, on seda kogenud Eesti jalgpalliinimestel ilmselt igaveseks meeles, siis nüüd, tosin aastat hiljem, on tunne hoopis teistsugune.

48 Faktifoto: Naistekoondise kaks võitu Armeenia üle 50 Klõpsud 52 Ajalugu

Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga, kus on luubi all varasemad EM-finaalturniirid. Seekord hüppame aastasse 2000, kui Holland ja Belgia võõrustasid seni vaat et kõige vaatemängulisemat EM-finaalturniiri üldse.

IMPRESSUM 42

ESIKAANEL: FC FLORA MEESKOND FOTO: KATARIINA PEETSON NR 12 (192) 2023

24 62 10 aastat tagasi 63 Pane end proovile!

Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

24 Täringujalgpall 28 Taristu: Tartu Heliose oma sisehall 46 Ennustus

Jalka palus neljandat korda täita Premium liigat kajastavatel ajakirjanikel hooaja alguses ennustussedeli. Nüüd on aeg tulemused kokku võtta!

Hooaja statistika

39 42 43 44 45

A. Le Coq Premium liiga Esiliiga ja esiliiga B Naised ja II liiga III liiga IV liiga

Poster

FC Flora naiskond FC Flora meeskond Lisette Tammik

PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: MAARJA TRAUSS FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI SANDER REKLAAM: MATTIAS KAUK +372 5650 9217 mattias.kauk@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD PRINTALLIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2023 DETSEMBER JALKA

PEEGELDUSED

FLORA

Fotod: Lembit Peegel

taas meister

FC Flora tuli viimase viie hooaja jooksul juba neljandat korda Eesti meistriks. Neist neljast tiitlist tuli see aga kindlasti kõige keerulisemalt – ühest küljest oli pinge õhus viimaste minutiteni, teisalt oli Floral vigastuste tõttu kogu hooaja jooksul koosseis väga õhuke. Võib arvata, et nüüdne võit maitseb selle võrra veel magusamini!

Meistrikarika võttis Marek Lemsalult FC Flora nimel vastu Rauno Alliku, kes tõusis kaheksa meistritiitliga ühtlasi taasiseseisvumisjärgseks Eesti rekordimeheks.

6 JALKA DETSEMBER 2023

PEEGELDUSED

Hetk, mis oleks võinud Levadiale tuua tiitli: eelviimase vooru omavahelises kohtumises Levadia ja Flora vahel valitses pikalt viigiseis, mis oleks Florale tiitli juba enne viimast vooru kindlustanud. Levadia keskkaitsja Bourama Fomba 90 + 5. minuti koll tekitas aga viimaseks vooruks pingeseisundi ja seadis Flora tiitlivõidu ohtu.

Eesti meistri eest tegi ainsa mängijana sel liigahooajal kõik mänguminutid kaasa 22aastane väravavaht Evert Grünvald, kellel oli enne seda hooaega Premium liigas kirjas vaid viis kohtumist. 2023 DETSEMBER JALKA

NIMED & NUMBRID

Pille Raadik

Sirje Kapper

Oktoobris lõpetas mängijakarjääri pikaaegne Eesti koondislane Pille Raadik, kes mängis koguni 13 hooaega Soome kõrgliigas Åland Unitedi ridades. 2012. aastal Eesti parimaks jalgpalluriks valitud Raadik esindas Eesti koondist 88 korral, Åland Unitedi eest sai ta kirja 261 liigamängu ja 17 väravat.

Ühel ajal nii Eesti naistekoondist kui Tartu Tammeka naiskonda tüürinud Sirje Kapper otsustas töö Tammekas lõpetada. Kapper pikendas koos kaaspeatreeneri Anastassia Morkovkinaga värskelt lepingut ning jätkab naistekoondise eesotsas, saades nüüd keskenduda vaid ühele treeneritööle.

JALGPALLIFÄNNID PÜSTITASID LHV kaarte kasutades rekordi

Foto: Liisi Troska

Eesti jalgpallifännid ja klubide kogukonna liikmed näitasid rekordilist aktiivsust LHV jalgpallikaardi kasutamisel, kogudes aasta jooksul Eesti jalgpalli toetuseks rekordit tähistavad 152 316 eurot. Veel eelmisel aastal oli see summa näiteks 128 242 eurot. Kokku on LHV jalgpallikaardi kasutajaid 5807, mida on 552 võrra rohkem kui mullu. Aastaga kogus iga kaardiomanik keskmiselt 26 eurot oma lemmikklubi toetuseks. „LHV jalgpallikaart annab meie kogukonnale võimaluse toetada oma lemmikklubi ja anda seeläbi hoogu juurde klubide arendamisele. Selliselt ambitsioonidele kaasa aitamine on ajas kasvava väärtusega ja seda eriti aastal, mil näeme laste ja noorte jalgpalli juurde tuleku märkimisväärset tõusu. Teeb suurt rõõmu, et juba üle kümne aasta toetab LHV

300.

Eesti meestekoondist esindanud mängija sai Oliver Jürgensist, kes tegi debüüdi novembris mängus Austriaga. Enne teist maailmasõda esindas sinisärke täpselt 100 mängijat, taasiseseisvumise järel on koondislasi olnud nüüd täpselt kaks korda rohkem.

8 JALKA DETSEMBER 2023

jalgpalliperet läbi mudeli, millesarnane on isegi rahvusvahelises spordimaailmas silmapaistev,“ ütleb Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. Klubide arvestuses koguti tänavu suurim toetus Tallinna FC Florale, kelle fännide tehtud ostudelt kogunes toetuseks 10 395 eurot. Järgnesid Tartu JK Tammeka 9555 euroga ja Nõmme Kalju FC 5224 euroga. Eesti Jalgpalli Liidule kogusid vutifännid aastaga 20 834 eurot. Kokku saab toetusi 142 jalgpalliklubi üle kogu Eesti. LHV jalgpallikaart on Eesti jalgpalli ametlik fännikaart, millega tehtud ostudelt maksab LHV pank 10 senti kaardiomaniku valitud jalgpalliklubi toetuseks. Jalgpallikaarti on võimalik tellida ka virtuaalsena. LHV on Eesti Jalgpalli Liidu ja Eesti rahvuskoondise peatoetaja juba alates 2010. aastast.

24.

välisriigi meistriks kroonitud Eesti jalgpalluriks sai Markus Poom, kelle tööandja Shamrock Rovers tuli Iirimaa tšempioniks.

329

Premium liiga mängu ja 51 väravat sai kirja FC Kuressaare legend Sander Laht, kes otsustas tipptasemel mängija karjäärile joone alla tõmmata. Mängude arvult on Laht Premium liiga ajaloos 34. kohal, väravate arvult 69ndal, kusjuures neli aastat oma parimast mängijaeast veetis Laht Kuressaarega esiliigas ja esiliiga B-s.

LUGU & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Harjumaal Raasiku vallas näib spordi rahastamine käivat viisil, kus penaltit lööb ja väravas seisab üks ja sama inimene.“ Äripäev avastas, et Raasiku vallavolikogu liikmed teevad poliitilisi otsuseid, mis puudutavad otseselt nende oma spordiklubisid „Mulle meeldib väga jalgpall. Ragnar Klavan mängis oma viimased mängud Euroopas Cagliari võistkonnas Itaalias, jälgisin neid mänge pidevalt. Me võiksime rohkem näha kunsti asjades ka siis, kui neil pole juures silti „kunst“. Jalgpall on minu jaoks nauditav kunstiliik, kui seda mängitakse ilusalt. Kunsti on elus võimalik näha igas hetkes, see tuleb osata vaid üles leida.“ Näitleja Andres Dvinjaninov „Seda on olnud jalgpalliväljakul ja rattasõiduradadel, on öeldud, et olete valed inimesed, te ei peaks siin sõitma. Peaks kokku leppima, et seda ei saa olla – kui lapsed mängivad jalgpalliväljakul jalgpalli, siis võiks nad seda seal mängida, mitte et nad aetakse sealt ära, sest pole selle kooli lapsed.“ Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas võitleb lukustatud koolistaadionitega „Nüüd, mil klubi on end viimase kümne aastaga Eesti tippude hulka võidelnud ja plaanid on ka edasiseks suured, siis järgmise kahe peamise arengutõukurina näemegi sisehalli ja esindusstaadioni ehitust. Mõlema valmimisel saaks võimalikuks ka meie praegune plaan järgmise kahe aasta jooksul esindusmeeskond püsivalt Paidesse kolida, et klubipüramiid paremini kokku liimida.“ Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe „Olles vaadanud ja analüüsinud kõiki Eesti euroklubisid ja selle aasta mänge, siis arvan, et kui sama meeskonnaga mängiksime järgmine aasta tänu õnnele Fääri saarte või Soome või Läti klubidega, siis seesama võistkond on võimeline neid võitma.“ Tallinna Kalevi spordidirektor Joel Lindpere Kalevi järgmise suve euromängudest

10 JALKA DETSEMBER 2023

Jalgpalliliidu ametnikud Juta Petersoo ja Teet Allas läbisid FIFA Guardiansi programmi ning said spordi lastekaitse ametniku diplomi. Petersoo ja Allase vahel on Uus-Meremaa jalgpalliliidu president Johanna Wood. Foto: Harold Cunningham, FIFA

Juta Petersoo: eesmärk on luua lastele jalgpallis hea ja turvaline keskkond Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ametnikud Juta Petersoo ja Teet Allas läbisid FIFA Guardiansi programmi ning said spordi lastekaitse ametniku diplomi. Tekst: Maarja Trauss „Programmis osalejad said vajalikke teadmisi ning oskusi laste õiguste ja heaolu edendamiseks spordis. See väljendub lastekaitsealaste dokumentide, juhiste ning protseduuride rakendamises, riskide hindamises ja juhtimises, koolituste korraldamises, üldise teadlikkuse tõstmises ning erinevate juhtumite ennetamises ja lahendamises. Nii FIFA kui Eesti Jalgpalli Liidu eesmärgiks on kõikide jalgpallis tegutsevate inimeste turvalisuse ja heaolu tagamine,“ ütleb EJLi laste turvalisuse ja heaolu ekspert Petersoo. Koolitus vältas kaks ja pool aastat ning koosnes viiest moodulist, mis omakorda jagunesid alamteemadeks. FIFA Guardiansi programm on välja töötatud FIFA, Inglismaa The Open University ning eri riikide lastekaitse ekspertide, praktikute ja akadeemikute koostöös. Programm hõlmab 211 FIFA liikmesriiki ja kuut konföderatsiooni ning keskendub eelkõige laste kaitsele ja nende heaolu tagamisele jalgpallis. Põhjaliku koolituse raames korraldati osalejatele nädalane õppetsükkel Inglismaa jalgpalliliidu treeningubaasis St. George’s Parkis. Petersoo toonitas, et laste turvalisuse ja heaolu kaitse ei ole lastekaitse. „Eesti Jalgpalli Liidu näol ei ole tegemist lastekaitseasutusega. Meie eesmärk on luua keskkond, kus kõigil inimestel, aga eelkõige lastel, on hea ja turvaline olla. Spordis on enim mõjutatud haavatavad sihtrühmad ja lapsed, kes vajavad kaitset – nemad on meie tulevik ning õpivad läbi meie tegude maailma tajuma ja tundma. Soovime olla suunanäitajad, kuna jalgpall on maailmas enim harrastatud spordiala. Ühel vanuseperioodil muutub lapse jaoks kõige tähtsamaks inimeseks tema treener ja seepärast peab laps tundma end treeningutel turvaliselt ja hästi,“ selgitab ta. Piltlikult öeldes on tegemist justkui staadioni ehitamisega, kus kõik alustalad peavad toimima ühtse struktuurina. Nagu ehituski ei valmi üleöö, nii käib ka laste turvalisuse ja heaolu tagamine samm-sammult. „Nüüd vaatleme edasi: kui staadion on valmis, siis kuuluvad sinna juurde inimesed, treenerid. Millised on need treenerid, kes lapsi juhendavad? Kas nad on koolitatud ja pädevad? Kas nende tausta on kontrollitud? Tuleb lähtuda sellest, mis on lapsele vajalik – tema õigused, turvalisus ja heaolu peavad olema tagatud kogu treeninguprotsessi vältel, samuti peab treener tundma end turvaliselt ja kaitstult,“ selgitab ta. „Kui infrastruktuur valmis ja treenerid olemas, siis järgnev samm on vaadelda seda ümbritsevat organisatsiooni, mis peab oma tegevustes olema eesmärgipärane ja jätkusuutlik. Peame mõtlema, kas ja kuidas osapooled

LUGU & TSITAADID mõjutavad last ning kuidas saame luua turvalise keskkonna. Seda kõike järgides saamegi kokku ühtse tervikliku staadioni,“ selgitab ta. Laste turvalisust ja heaolu toetava programmi juht Petersoo jätkab: „Lastekaitse teema olulisus on tõusnud jalgpallis tervikuna esile viimaste aastate jooksul, selle peamiseks põhjuseks on eelkõige seksuaalse väärkohtlemise juhtumite avalikuks saamine. Kahjuks on see ka meie väikest kogukonda puudutanud. Oleme saanud valusad õppetunnid ja neist vajalikud järeldused teinud. Need on varjuküljed, mida me jalgpalli juurde ei soovi. Seepärast ongi oluline tegeleda organisatsioonis lastekaitse teemaga juba rohujuuretasandil.“ Ta lisab, et kui vaadata väärkohtlemise liike, siis esimesel kohal on emotsionaalne väärkohtlemine ehk sõnad, solvangud ja hüüdnimed. „Kui sõnadest jääb väheseks, lähevad käiku käed ja jalad ning tekib füüsiline väärkohtlemine. Seksuaalne väärkohtlemine on alles kolmandal kohal ning võib omakorda jaotuda eri liikideks – emotsionaalseks ja füüsiliseks,“ selgitab ta. Jalgpalli tulevikku silmas pidades on olulisel kohal eesmärgipärane ja mõtestatud tegevus. „Levib arusaam, et kasvatame ühiskonnas lumehelbekesi. Tegelikult kasvatame lapsi, kes on vaimselt ja füüsiliselt terved ning hiljem täiskasvanuks saades väärtuslikud ühiskonnaliikmed. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline, et uue ja vana koolkonna treenerid teeksid omavahel koostööd,“ lisab Petersoo. „Samuti on tähtis, et treenerid saaksid koolituste kaudu vajalikke teadmisi ja oskusi, kuidas treeninguid läbi viia, milline käitumine on sobiv, milline treeningumeetod on tänapäeval lubatud ja mis ei ole lubatud. Näiteks võistkonnasiseselt naljaga pandud hüüdnimed ei ole sobilikud, kui need panevad last ennast halvasti tundma. Kedagi ei tohi alandada tema nahavärvi, seksuaalse sättumuse, usulise tausta või rahvuse pärast. Oluline on leida kuldne kesktee ehk tasakaal, kus kõik tahavad tulla treeningutele ja seda nautida. Sama põhimõte kehtib ka võistlustel osalemise kohta. On oluline, et meil oleksid lastekaitse teemadel koolitatud treenerid, kel on ühtne arusaam, mis suunas me liigume, ja ühtne reeglistik, mida järgitakse. Peab olema selge arusaam, kuhu või kelle poole tuleb murede või juhtumite puhul pöörduda, kuidas juhtumi või murega tegeletakse ning kes on vastutav isik juhtumi käsitlemisel. Need kõik on võtmeasjad. Koos teiste spordialaliitudega oleme tänaseks koolitanud üle 600 inimese ning peamiseks teemaks on olnud väärkohtlemise ennetamine ja märkamine spordis tervikuna,“ selgitab ta. Segane ja stressirohke maailm on Petersoo sõnul muutnud inimesed emotsionaalselt haavatavamaks ja oma väljaütlemistes agressiivseks. Tema tööski on näha, et emotsionaalset väärkohtlemist on rohkem kui varem. „Sõnadega tehakse üksteisele väga palju haiget, seda on kurb vaadata. Ühest küljest räägime laste heaolust ja turvalisusest, aga peame jälgima, et ka treenerite turvalisus ja heaolu oleks tagatud. Siinkohal sooviksin panna lastevanematele südamele, et laps on ainulaadne isiksus ja ta peab saama vastavalt oma eale ja oskustele nautida jalgpalli. Te ei saa olla lapsevanem ja treener samal ajal, samuti mitte klubi omanik. Lapsevanema peamiseks ülesandeks on oma last motiveerida ja toetada. Soovitan kõigil lugeda Eesti Jalgpalli Liidu koduleheküljelt juhendmaterjali lapse turvalisuse ja heaolu tagamiseks,“ võtab Petersoo teema kokku.

Nii nad

ütlesid „Olen mängijate üle uhke, selle üle, kuidas nad said hakkama meeskonna vastu, kes minu arvates peaks olema tänavune meister. Arvan, et nad mängisid paremini, ent see on minu arvamus.“ Paide Linnameeskonna peatreener Ivan Stojković leidis, et meistriks oleks pidanud tulema Levadia „Kui eile ütlesime poistele, et Ragnar alustab põhis ja Pank ei alusta, siis Pangal tuli korraks pisar silma. Korraks. Aga ta aktsepteeris seda ja sai aru.“ Tallinna Kalevi peatreener Daniel Meijel hooaja viimasest mängust, kus noor keskkaitsja Georg Pank esimest korda kogu hooaja jooksul pingile jäi „Minul on näiteks tänase mängu järel piinlik! Viis-null. Vahet ei ole, kas meil on midagi kaalul või mitte, aga niimoodi ei saa! Ma eeldan, aga olen suhteliselt kindel, et mängijatel on ükskõik. Minule läheb see korda ja minu arust see ei ole normaalne!“ Narva Transi ründaja Tristan Koskor pärast hooaja viimases mängus saadud 0 : 5 kaotust „Suvel olime väga lähedal, et ma ütlen klubile, et läheme teistmoodi edasi. Tundus, et ükskõik mida proovime, mäng ei jookse. Nagu abielus ühel hetkel – kõik läheb oma raja peale ja särtsu pole. Aga jalgpallis niimoodi ei saa.“ FC Flora peatreener Jürgen Henn kaalus suvel ameti mahapanemist „Nad teevad alati nalja meie riigi kohta. Ütlevad, et sa oled Eestist, seal võib igaüks mängida. Ma vastan, et no tulge mängige siis! Kusjuures kui me U19 koondisega itaallasi võitsime, siis ma tegin nalja nende üle, et te räägite ja räägite, aga minge vaadake, mis skoor jäi! Siis ma ei pidanud nendega rohkem suhtlema.“ Martin Vetkal AS Roma tiimikaaslaste aasimisest

„Lapse ökoloogiline struktuur jalgpallis“: joonise keskel paiknevad laps ning need, kes hakkavad teda ümbritsema, kui ta otsustab hakata tegelema jalgpalliga.

„Olen ammu hakanud mõtlema, et äkki tuleks Eesti jalgpallis ületreenimise asemel rohkem muretseda hoopis alatreenimise pärast.“ Jalgpalliagent Harri Ojamaa noorte Eesti jalgpallurite arendamisest

2023 DETSEMBER JALKA

MÕTISKLUSI

Kas A. Le Coq Arena tulevik tähendab kunstmurustaadioni? Coolbet rahvaliiga A-tasandi finaalmängu ümber lahvatanud skandaal oli piinlik mitme külje alt. Ühest küljest pani jalgpalliliit kommunikatsiooniga puusse, lubades esialgu ekslikult mängu A. Le Coq Arenal korraldada, teisalt oli häbiväärne ka meeskondade seakisa, mis läks lahti, kui kohtumine esialgu Tartusse Annemõisa sisehalli liigutati.

Palju õnne, FC Kohvile – nemad olid finaalis teist aastat järjest. Aga miks ometi peetakse rahvaliiga finaal üldse A. Le Coq Arenal? Mitte ühelgi korral pole seda sinna vaatama tulnud isegi 200 inimest. Tegu on pööraselt ülepaisutatud sündmusega, mille koht võikski olla mõnel kohalikul väljakul või väikesel staadionil, mitte sellise mängu jaoks väga kõledaks Tekst: jääval rahvusstaadionil. Seda enam, et viimastel Raul Ojassaar aastatel on süvenenud trend, mille järgi on rahvaliigasse eduelamust saama tulnud meeskonnad, kelle tegelik tase vastab pigem II või III liigale. Vaadake kasvõi seekordse võitja JK Pärnu Sadama koosseisu – 20st finaaliks koosseisu nimetatud mängijast täpselt pooled ehk kümme olid kas Premium liiga või saalijalgpalli meistriliiga kogemusega (Premium liigas kamba peale kokku 324 mängu ja 39 väravat!), veel neli olid mänginud esiliigas. Jah, es looga kursis ei ole, siis kiire selgitus: esiti paljude mängijate puhul jäid viimased matšid Eesti oleks pidanud meeste rahvaliiga kõrgeima tipptasemel kümmekonna aasta taha, kuid tundub tasandi finaal toimuma 25. oktoobril rahäärmiselt küsitav, kas tugeva kõrgliigakarastusega vusstaadionil. Kuna staadioni koormus oli sügise veteranidele A. Le Coq Arenal mängimise pakkumiteises pooles suur, otsustati väljaku koondisemänne peaks olema rahvaliiga eesmärk. gude nimel säästmise eesmärgil liigutada rahvaÜhest küljest on ju tore, et amatööridele paliiga finaal mujale – kuna mõlemad kutakse võimalust sportlikul alusel meeskonnad mängivad kodumänge rahvusstaadionile mängima jõuda – aga Tartus, leiti aeg 29. oktoobriks Anneei tasu unustada, et selline võimalus on mõisa sisehalli Tartus. väikeste karikavõistluste kujul juba oleKuna muudatus tehti vähem kui nämas. Viimane finaal Tallinna FC Zapoosi dal enne esialgset finaaliaega, tekitas ja Saue JK vahel, mis tõi kohale üle 1300 Aga miks ometi peetakse see meeskondades pahameelt – kuidas inimese, näitas hästi ära, et on olemas rahvaliiga finaal üldse on see võimalik, et meie suur mäng ka amatööride kohtumisi, mis A. Le A. Le Coq Arenal? Mitte tõstetakse nüüd ühtäkki Lillekülast Coq Arenale sobivad. Ei ole mitte minühelgi korral pole seda sinna gisugust põhjust, miks peaks rahvaliiga Annelinna? Pahameeletorm kulmineerus sellega, et mõni päev hiljem jõudsid finaal olema kuidagi erilisem või oluvaatama tulnud isegi osapooled kokkuleppele: rahvaliiga filisem II, III või IV liiga finaalmängust, 200 inimest. naal toimub hoopis peaaegu kuu aega mida ei peeta rahvusmurul. hiljem, 18. novembril, aga ikkagi A. Le Coq Arenal, Ja kui rahvaliiga finaali ei peeta A. Le Coq kui koondised on seal oma mängud selleks aastaks Arenal (loodetavasti tehakse edaspidi meeskonjuba ära mänginud. Kõlama jäi sealjuures väide, dadele juba varakult selgeks, et selline võimalus nagu olekski rahvaliiga A-tasandi meeskondade on välistatud!), suunab see ehk rahvaliiga tugehooaja ainus motivatsioon pääseda finaali A. Le vamad pundid julgemini liigasüsteemi mängima. Coq Arenale mängima. Seesama rahvaliiga võitjaks kroonitud Pärnu Palju õnne võistkondadele FC Kohvile ja JK PärSadam pidas näiteks lõppenud hooajal kokku 12 nu Sadam – jonn tõi tulemuse, mäng toodi ikkagi kohtumist, millest sai 11 võitu ja ühe viigi. VäraA. Le Coq Arenale. Palju õnne JK Pärnu Sadamale, vate vahe? 86 : 11. Millist mõnu pakuvad sellised kes tuli rahvaliiga võitjaks juba kolmandat korda. mängud ühele või teisele osapoolele?

12 JALKA DETSEMBER 2023

MÕTISKLUSI

Rahvaliiga finaal A. Le Coq Arena looduslikul murul. Loodetavasti viimast korda! Foto: Katariina Peetson

Muru asemele kunstkate?

Rahvaliiga finaali ümber toimunud trall kergitas päevakorda aga ühe juba varemgi aeg-ajalt esile tõusnud teema. Eesti jalgpallis on mänge, mis peaksid toimuma või võiksid toimuda A. Le Coq Arenal, tunduvalt rohkem, kui selle staadioni kate reaalsuses välja kannatab. Ja ei ole märke, et neid kuidagi vähemaks jääks – pigem vastupidi. Klubide eurosarjad on üha paisumas ning korra on Eesti klubi juba Konverentsiliigas alagrupiturniirile jõudnud. Suurel staadionil mängib kodumänge kaks Premium liiga tipptiimi, kelle selle hooaja viimased kodumängud tõsteti kehva ilma tõttu Sportland Arena kunstmurule. UEFA on naiste võistluskalendri millegipärast teinud sellise, et Meistrite liiga alagrupiturniir mängitakse novembri lõpust jaanuari lõpuni ehk vaat et kõige külmemal ja kõledamal ajal. Ja naistekoondiste Rahvuste liiga playoff, mis ootab loodetavasti juba sel talvel ees ka Eestit, mängitakse veebruaris! Rääkimata nii hilissügisel kui hilistalvel ehk novembris ja märtsis peetavatest meeste A-koondise mängudest, mille jaoks vutimuru peaaegu igal aastal tohutu töö ja rahaliste kulutustega valmis seatakse. A. Le Coq Arenal on olemas tribüünid ja

taristu, mis on aga alakasutatud, kuna selle keskel olevat väljakut saab kasutada vaid kindlal ajal aastast. Kvaliteetsel kunstmurul mängimine ei ole isegi Euroopa tippjalgpallis enam teab mis tabu või haruldus. Isegi Meistrite liigas on olnud ning on ka sel hooajal meeskondi (Berni Young Boys), kelle kodumängud peetakse kunstmuruväljakul. Ja mõelda, kui palju mugavam oleks hooaja alguses mänge jälgida Sportland Arena asemel A. Le Coq Arena tribüünidelt, kus vahepeal saaks tuule ja külma eest minna siseruumi… Kui see kõik oleks nii lihtne ja ühene, oleks see liigutus ilmselt juba praeguseks ära tehtud – aga mõtleme korra ka selle peale, et kunstmurul peetaks sel juhul ka suvised suurmängud ja kõik Eesti koondise lahingud. Paljudel oleks sellega raske leppida. Teame, et pikas perspektiivis on plaanis ehitada Sportland Arena neljast küljest tribüünidega ümbritsetud kunstmurustaadioniks, kuid lähiaastatel see plaan kindlasti realiseerumas ei ole. Talvised kodumängud on selle aja sees aga vägagi reaalne väljavaade. Kas lõpuks on kunstmuru rahvusstaadionil paratamatu? 2023 DETSEMBER JALKA

2-KÕNE

Ivar Vendelin:

Nõmme United teeb asju teisiti kui Eesti jalgpallis seni Uueks hooajaks Premium liigasse tõusnud Nõmme Unitedi mänguvormi ehib nii Apollo kui O’Learyse logo. Ei ole saladus, et klubile on tugevalt õla alla pannud mõlema ettevõtte omanik Ivar Vendelin (48), kel on klubiga ka otsene seos: tema poeg Tristan (18) on juba kolm aastat Unitedi esindusmeeskonnas pallinud. Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska Võidukas meeskond peatreener Vladimir Vassiljevit tänamas. Uuest hooajast saab Nõmme United aga uue peatreeneri, sest Vassiljev võttis vastu töökoha Slovakkia esiliigas.

var Vendelin on sealjuures tegelikult hoopis tugeva korvpallitaustaga: nooruses mängis ta mitu hooaega Eesti korvpalli meistriliigas ning hiljem aastaid harrastajana esiliigas, kuuludes vahepeal ka korvpalliliidu juhatusse. Tuleb välja, et ka poja suunas ta esmalt just kossu juurde, kuniks too aga kannapöörde tegi. Oled tegelikult varem olnud korvpalliinimene. Kuidas ja millal sai sinust jalgpalliklubi toetaja? Nõmme Unitedi juurde sattusin juhuslikult, kui pa-

14 JALKA DETSEMBER 2023

lusin kunagi ammu kaheksa-aastasel pojal Tristanil valida korvpalli kõrvale veel üks spordiala: kas jalka või tennis. Olles ise pikemalt komandeeringus, sain enda üllatuseks teada, et Tristan valis hoopis jalka ja tennise ning loobus korvpallist sootuks! Paljudel tekib ilmselt küsimus – kui Tristan ei peaks enam Unitedi eest mängima, kas sul jätkuks motivatsiooni ja tahtmist klubi edasi toetada? Kui rääkida Nõmme Unitedi meeskonna tulevikust, siis on meil hetkel käimas kolmeaastane projekt,

2-KÕNE mille jooksul soovime klubi viia väikese kasvatajaklubi staatusest tugevasse ja jätkusuutlikku konditsiooni, et võidelda Premium liiga tugevamatega. Meie eesmärk ei ole mingil juhul võita iga hinna eest. Ka oma treenerite hindamiskriteeriumiks oleme seadnud klubi noormängijate arengu hooaja jooksul, mitte võidetud mängude arvu. Meie tuumikuks on poisid, kes on jalgpallihariduse saanud Nõmme Unitedi klubis juba pisikesest peale. Mis puudutab Tristanit, siis seda, kui kaua tema Nõmme Unitedis mängib, ma ei tea, sest ta on keskkooli viimases klassis ja isa loodab, et ta läheb seejärel ülikooli väljaspool Eestit. Aga ta on suur poiss ja teeb oma otsused ise ja õigel ajal. Milline näeb välja sinu ja Mart Poomi vaheline dünaamika? Tänapäeval kohtab ju väga harva seda, et sponsor on toetatava võistkonna või klubi juures passiivselt – enamasti soovitakse ka ise otsustes teatud määral kaasa rääkida. Kui rääkida esindusmeeskonnast, siis seda juhib neljaliikmeline nõukogu, mitte Mart Poom või Ivar Vendelin üksi. Lisaks meile kuuluvad sinna Daniil Savitski ja Sten-Martti Merilai. Kindlasti räägivad kõik nõukogu liikmed klubi otsuste juures oma sõnaga kaasa ja otsused sünnivad üheskoos. Küll aga oleme algusest peale ajanud sellist rida, et ujume vastuvoolu kõigele sellele, millist jalgpalliharidust Eestis senimaani on pakutud. Üritame asju teha omamoodi ja mitte kuulata liiga palju kõiksugu „jalgpalliasjatundjaid“. See, kas meie valitud kurss on õige, selgub tulevikus. Kui palju raha ja aega oled viimaste aastate jooksul jalgpalli panustanud? Nõmme Unitedil on palju asjalikke ja toredaid toetajaid. On lahe näha, et nüüd, kus klubi on kindlustanud koha meistriliigas, liitub neid meiega järjest veelgi. Aega läheb sinna parasjagu, sest klubi on endiselt noor ja oleme võibolla liikunud viimastel aastatel arengus isegi liiga suurte sammudega. See kõik tähendab, et klubi on pidevas muutuses ja väikesest Mart Poomi „pereklubi“ struktuurist on jõutud järgmisesse faasi, mis tähendab juba professionaalsemat klubi, pikema visiooniga otsuseid ja paraku ka natuke suuremat bürokraatiat.

Apollo on Nõmme Unitedi särgisponsor. Foto: Katariina Peetson

jalgpalli ja muudki. Mardil on piisavalt kogemust ja kontakte välismaa tippklubides, kellelt õppida.

Tõite just klubisse noortetreeneri, kes töötas enne seda Saksamaa tippklubis Mönchengladbachi Borussias. Kuidas jõudsite just Thomas Maibaumini? Kas oskusteavet on plaanis klubisse veel tuua? Thomase toomine sündis tegelikult heade asjade kokkulangemisena, lisaks oli meil olemas üks väga tugev lapsevanem, kes selle protsessi läbi viis. Aeg näitab, kuidas see end õigustab. Poistele on igatahes võimalus antud, nüüd peab igaüks neist end ise tõestama. Tore on ka see, et Thomase kaudu saavad tugevamad poisid minna jalgpalliharidust Saksamaalt toodud saama Borussia akadeemiasse.

noortetreenerist Thomas Maibaumist: „Tore on ka see, et Thomase kaudu saavad tugevamad poisid minna jalgpalliharidust saama Borussia akadeemiasse.“

Viimase paari aastaga on United väljastpoolt vaadatuna teinud mitmes osas samme edasi ja muutunud veelgi professionaalsemaks. Kust leiate ideid ja eeskujusid, mida klubi arengus aluseks võtta? Üritame teha asju teistmoodi, kui Eesti jalgpallis on siiani tehtud. Näiteks hakkasime juba kümneaastastele poistele tegema videoanalüüse ja neid treeningutel GPS-süsteemiga jälgima. Kaasasime nende juurde spetsialiste väljastpoolt

Hooaja alguses hõigati välja, et klubi loodab kolme aastaga Premium liigasse jõuda. Lõpuks tuli välja, et see plaan osutus liiga tagasihoidlikuks – esiliiga võit kindlustati juba oktoobri alguses. Kas nii kiire edu tuli üllatusena? Jah. Nagu juba ütlesin, ei hinda me meie treenerite tööd esmajärgus tabelikoha või võitude arvu järgi, vaid poiste arengu järgi. See, et tuli kohe esimene koht, on tore, kuid kui see oleks olnud mõni muu positsioon ja areng oleks olnud veelgi suurem, valiksin alati teise variandi. Ma ei kujuta kuidagi ette Nõmme Unitedi meeskonda mängimas ükskõik mis liigas, kui enamik poistest ei oleks saanud jalgpalliharidust Nõmme mändide all. Selge see, et Premium liigas peame ka meie vaatama, millisele positsioonile mõni mängija juurde tuua, aga ka siin peavad olema kindlad kriteeriumid paigas. Eelistame tuua tagasi mõne klubi enda kasvandiku. 2023 DETSEMBER JALKA

2-KÕNE 16 mängust 14 võitu ja kaks viiki ning edestas järgmist võistkonda lausa 15 punktiga – toim.). Siis vaatame juba Eestist väljapoole. Kui toome kedagi väljast, siis on meil aga väga täpsed kriteeriumid paigas, milline see mängija olema peab. Jällegi – meil ei ole mingit kohustust võita teatud arvu mänge või saavutada kindel koht kohe esimesel hooajal. Tahame mängida palliga ja järgida Nõmme Unitedi mängufilosoofiat, mida Vova Vassiljev koos oma abilistega on edukalt kogu selle hooaja jooksul täiendanud. Mitte ükski pea ei lange, kui mängime ilusat jalkat ja poisid arenevad, aga lõpetame esimesel hooajal tabeli tagaosas. Meil on väga tugev peatreener ja head treenerid, kellel on loomulikult suured ambitsioonid, nii et proovime leida hea tasakaalu tulemuse ja arengu vahel. Talendika ründaja Egert Õunapuu tuleviku suhtes võtab klubi otsuse vastu koos mängija ja tema vanematega. Foto: Katariina Peetson

Tänavune hooaeg on Tallinna Kalevi ja Pärnu Vapruse puhul näidanud, et Premium liigas on võimalik väga korralikus konkurentsis püsida ka nii-öelda väiksematel klubidel. Kahjuks ajapuudusel ma Premium liiga mänge vaadata ei ole jõudnud ja ei oska seda kommenteerida. Ma ei tea isegi seda, mis seisud seal on ja kes millisel tabelipulgal asub. Klubidest meeldib mulle Paide, kelle strateegiast ja ärimudelist saan aru.

Milline võiks Nõmme Unitedi klubi olla viie aasta pärast? Aga kümne? Mida soovite selle aja jooksul korda saata või millises suunas areneda? Hetkel on meil paika pandud kolme aasta tegevuskava, viie ja kümne aasta oma veel mitte, aga tegeleme sellega. Tahame olla tugev ja iseseisev klubi, kes mängiks Nõmmel korralikul staadionil Nõmme kohalike fännide ees ilusat vutti.

Millised on sinu hinnangul hetkel Eesti jalgpalli kõige suuremad valupunktid, kitsaskohad? Arvan, et kõige suurem mure on Eesti treenerite vähene koolitus. Maailma Treenerite oskusteadmiste jalgpall on teinud viimase viie-kümne Kui palju tuleb Unitedil Premium puudumisest: liigaks meeskonda ja klubi veel aastaga läbi tohutu arengu. Mäng ja täiendada? Mis võiks esimesel kõrglii- „Mäng ja treeningumeetodid, treeningumeetodid, mängust arusaagahooajal olla realistlik siht? mine ja mängijate valik on viimase viie mängust arusaamine ja Kõigepealt vaatame oma poistele otsa, aastaga täiesti pea peale keeratud. Eesmängijate valik on viimase ti jalgpallis, ka koondiste tasemel, jäädi et aru saada, kes jääb, kes lahkub, kes viie aastaga täiesti pea läheb õppima, kes välismaale ja nii edasi. sellest rongist paraku maha. Treenerid Siis vaatame, millistele positsioonidele teevad otsuseid ja mängujooniseid enpeale keeratud. Eesti meil mängijaid tarvis on. Eesti kõrgliidiselt selle järgi, mis pidas paika viis või jalgpallis, ka koondiste gas mängib palju meie klubist sirgunud kümme aastat tagasi, kuid see on jalgtasemel, jäädi sellest rongist pallis paraku tänaseks juba kiviaeg. poisse, kindlasti eelistaksime nende taparaku maha.“ gasitoomist, kui keegi on huvitatud. Nii kaua, kuni Eesti treenerid ei õpi Samas ei hoia me ka kedagi kinni, kui aastaid Euroopa klubides, ei saa asjad on soov minna välismaale mängima. Hiljuti lahkus siin paremaks minna. Meil on väga asjalikke noomeie juurest väravavaht Gregor Pürg, 2005. aasta ri jalgpallitreenereid, kellel on tugev potentsiaal, poiss, kelle müüsime Itaaliasse Venezia klubisse. aga paraku piirdub suurema osa jaoks eneseKindlasti oleks ta olnud meil järgmisel hooajal Preareng mõne koolitusega aastas. Treenerid tuleb mium liigas väga tugev tegija, aga otsustasime, et saata välismaale ja tasuda nende palk, elamine, tema karjäärile oleks parim hetkel Eestist lahkuda transport ja kõik muu – paraku võetakse Eesti ja välismaal läbilööki proovida, Itaalia on selleks hea treenereid klubidesse ainult tasuta vastu, keegi koht. Kindlasti vaatame, mis pakkumised on laual meid seal ei oota. Egert Õunapuu osas, ja teeme koos tema perega Jalgpalliliit on loonud klubidele noortetöö juhi otsuse Egerti tuleviku kohta. stipendiumid, aga suurem osa klubidest kasutab Kindlasti tahaksime anda järgmisel hooajal seda meeskonna abitreeneri või treeneri palgameistriliigakogemust juba ka meie 2008. aastal kuluks. Selliselt paraku ei saa. Positiivset algatust, sündinud poistele. Arvan, et nad on selle auga välja mille jalgpalliliit on teinud, tuleb nüüd kohandada, teeninud – nad võitsid just U16 vanuseklassis Eesti nõrgad kohad asendada ja lõpuni viia. Usku peab meistritiitli. (Nõmme Unitedi U16 meeskond teenis olema!

16 JALKA DETSEMBER 2023

A. LE COQ PREMIUM LIIGA

Noppeid ja mõtteid

tasavägiseima hooaja kohta Tänavune Premium liiga hooaeg oli Eesti jalgpallile tervikuna keeruliseks osutunud aasta üheks suureks trööstiks. Sedavõrd tasavägist, ettearvamatut ja lõpuni välja üllatusi täis liigahooaega polegi Eestis varem nähtud! Millised on aga need märksõnad, mis hooaega ja selle lõpplahendust meenutama jäävad? Tekst: Raul Ojassaar

Kohtunike prohmakas jättis Levadia suhtes õhku küsimärgi 2021. aasta meister FCI Levadia oli ka sel hooajal viimaste sekunditeni tiitlimängus sees, kuid pidi lõpuks siiski FC Flora kahepunktilist paremust tunnistama. Üldiselt kehtib jalgpallis põhimõte, et pika liigahooaja jooksul tasanduvad kohtunike eksimused ära ning ükski meeskond üldiselt meeletut edu teiste ees ei saa, kuid otsustavas faasis tehtud eksimused, mis tulemusi otseselt mõjutavad, jäävad siiski skandaalina meelde. Just nii läks Levadia kohtumises Pärnu Vaprusega hooaja üle-eelviimases voorus, kui 0 : 0 seisult jäeti lugemata Levadia värav. Kuigi peakohtunik luges esialgu värava ära, sekkus esimest hooaega töös olnud VAR ja suunas kohtunikku käega mängu tõttu kolli tühistama. Hiljem tuli välja, et videokohtunik oli reegleid vääralt tõlgendanud ja tabamus oleks pidanud lugema. Levadia esitas hiljem suisa protestiks nimetatud märgukirja, kuid midagi see enam ei muutnud – 0 : 0 skoor jäi kirja. Oleks Levadia selle kohtumise 1 : 0 võitnud ja ülejäänud mängud lõppenud sellise tulemusega, nagu nad lõppesid, oleks Levadia meistriks kroonitud.

Just nii sündis värav, mis esialgu luges, siis jällegi ei lugenud, aga hiljem selgus, et oleks pidanud lugema! Foto: Katariina Peetson

18 JALKA DETSEMBER 2023

Tallinna Kalev võis hooaja viimase mängu järel platsil šampanjat pritsida. Keskel 35aastane soomlasest väravavaht Oskari Forsman, kelle toomisega pandi täkkesse. Foto: Johannes Paul Tamm

Tallinna Kalev Euroopas! Paljud arvasid, et Kalevi eelmise hooaja teise poole hoog, mis lubas justkui esineliku koha nimel võidelda, on juhus. Väikesest valimist ja teiste tiimide kesisest hooajalõpust tingitud anomaalia. Võta näpust! Kalevlased jätkasid Aivar Anniste ja Daniel Meijeli juhtimisel täpselt sealt, kus mullu pooleli jäädi, ning kokku pandi selline hooaeg, mida jäävad asjaosalised ilmselt elu lõpuni mäletama. Nii iseenda võimsa esituse kui dramaatilise lõpplahenduse pärast: oma viimase vooru kohtumise Narva Transiga juba lõpetanud kalevlased pidid väljakul pingsalt ootama uudiseid Paidest, kus Levadia hiline viigivärav Kalevi tabelis Paidest mööda kergitas. Kalevi võitlusvaimu ilmestab fakt, et nad suutsid sel hooajal Premium liigas kaotusseisu jäämise järel kõige rohkem punkte võita: 21 mängust, kus jäädi kaotusseisu, suudeti lõpuks neli võita ja kuus viigistada ehk teenida koguni 18 punkti. Ei pea vist üle kordama, et kolmanda kohaga kaasneb pilet järgmisel suvel eurosarja. Paided ja Kaljud peavad nüüd aga europiletit karikasarjast ootama jääma. Väga võimalik, et Kalev on Premium liigas läbi aegade kõige suurem üllatusmedalist. Jääb üle vaid oodata, kas uuel hooajal suudab Kalev samuti jätkata sealt, kus pooleli jäädi, sest viimase viie vooruga koguti Premium liigas kõige rohkem punkte…

A. LE COQ PREMIUM LIIGA

Kõigi aegade tasavägiseim Premium liiga Kõlab justkui sõnakõlksuna? Vaatame siis otsa tuimadele arvudele. ^ 36 vooru ja kümne meeskonnaga Premium liigat on mängitud alates 2005. aastast. Ärme praegusel juhul arvesta 2020. ja 2021. aastat, kui peamiselt koroonapandeemiast tingitud põhjustel mängisid meeskonnad lõpuks tavapärasest vähem ja eri arvu kohtumisi. ^ Mitte kunagi varem pole tiitlit võidetud nii väikese punktisummaga (79), mitte kunagi pole saadud kolmandat ja neljandat kohta (53 ja 53) nii väikese punktisummaga. Mitte kunagi varem pole seitsmenda koha võistkond teeninud nii palju punkte (43) ja mitte kunagi varem pole liigas viimaseks jäänud meeskond teeninud nii palju punkte (23). Suures plaanis teenis tabeli alumine viisik rekordpalju, tabeli ülemine viisik aga rekordvähe punkte. ^ Lisaks sellele, et tagumise otsa meeskondade viigid või võidud kohtumistes medalinõudlejatega ei olnud enam teab mis meeletu üllatus, mängiti sel hooajal välja ka rekordarv viigiga lõppenud kohtumisi. 180 liigamängust lõppes viigiga sel hooajal lausa 50 (27,8%)! Varasem kogu liiga ühe hooaja tippmark oli 39 viigimängu (2012 ja 2022). ^ Ainuüksi Paide Linnameeskond tegi lõppenud hooajal 14 viiki, mis on uus Premium liiga rekord. Varasem rekord oli 11 viiki, kusjuures juba kümne viigini jõudmine oli pigem haruldane. Sel hooajal tegi aga vaid kolm meeskonda (Kuressaare 7, Trans 2, Harju 8) hooaja jooksul alla kümne viigimängu, varasemast rekordist enam viike tegid veel Kalju, Vaprus ja Tammeka! ^ Tänavusel hooajal oli vaid neli kohtumist, kus üks meeskond alistas teise vähemalt viie väravaga. Tallinna Kalev sai 7 : 2 jagu Tartu Tammekast ja viimases voorus 5 : 0 Narva Transist. Lisaks said viieväravalise võidu kirja veel FCI Levadia (6 : 1 Harju JK Laagri üle)

Hea näide selle Premium liiga hooaja ettearvamatuse kohta: mai alguses suutis selle hetkeni võiduta olnud tabeli viimane meeskond Harju JK Laagri alistada sel hetkel kaotuseta tabeliliidri FCI Levadia! Levadialt sai Harju hiljem kätte ka viigipunkti. Foto: Jana Pipar

ja FC Flora (5 : 0 Transi üle). Võrdluseks: eelmisel hooajal oli vähemalt viieväravalisi võite 13 (suurim neist 10 : 0). Eelmisel täispikal hooajal, 2019. aastal oli juba pelgalt vähemalt kuueväravalisi võite suisa 11, millele lisandus veel sama palju viieväravalisi „saunamänge“. 2018. aastal oli vähemalt viieväravalisi võite liigas 28, 2017. aastal 26. Meeletu vahe! ^ Riburada pidi püstitas lõppenud hooaeg tippmarke eri punktivahesid puudutavate näitajate osas. Esimest ja viimast kohta lahutas sel hooajal vaid 56 punkti (varasem rekord 71), esikohta ja tabeli teist poolt 31 (varasem rekord 21), medalikohta ja üheksandat ehk üleminekumängudele viivat kohta 26 (varasem rekord 40), medalit ja viimast kohta 30 (varasem rekord 49) ning neljandat kohta ehk potentsiaalset europiletit ja üheksandat kohta 26 punkti (varasem rekord 30). Kõik see räägib üht: meeskonnad olid tabelis pretsedenditult kokku surutud!

Tipud andsid tasemes tagasi

Paide Linnameeskonna ja Nõmme Kalju duellid osutusid medalimängude asemel tabelikeskmike pusimiseks! Foto: Liisi Troska

Kõigi tasavägisust puudutavate näitajate osas jääb aga paraku õhku ka oluline nüanss. Jah, alumised meeskonnad olid ilmselt tugevamad ja asisemad, kui Premium liiga kunagi varem näinud on, aga väga võimalik, et tippmeeskonnad pole mitte kunagi (vähemalt kümne meeskonna ajastul) olnud ka sedavõrd kehvad. FC Flora tuli meistriks hoolimata meeletust vigastuskriisist, hooaja keskel tekkinud koomalaadsest madalseisust ja sellest, et võrreldes mulluse tiitlihooajaga teeniti koguni 18 punkti vähem. FCI Levadia läks eelmise aastaga võrreldes uuele hooajale vastu täiesti uue näoga ning jäi suvel ilma kevadisest vedurist Ernest Agyirist, ent suutis lõpuks siiski tiitlimängus püsida. Paide ja Kalju, kellelt samuti medalit oodati, jäid sellisest virelevast Flora-Levadia duost omakorda veel ümmarguselt 25 punkti kaugusele. Kalju oli punktide poolest viimasele kohale lähemal kui tiitlile. Eurosarjades lõid Eesti klubid kamba peale vaid kaks väravat ning ei suutnud mitte ühestki vastasest jagu saada. Kas tasavägisus tuligi eelkõige sellest, et tippmeeskonnad andsid tasemes märgatavalt tagasi?

2023 DETSEMBER JALKA

A. LE COQ PREMIUM LIIGA Premium liiga uus rekordpublik – 3510 inimest. Foto: Andre Böttker

Publikurekordid tegid rõõmu Kogukonnajuhtide projekt, mille töö esimesed viljad koroonapandeemia juba peaaegu neli aastat tagasi sisuliselt ära nullis, kütab täie hooga edasi ning tulemuseks olid varasemast uhkemad publikunumbrid. FCI Levadia suurepärane töö tõi suvisele Tallinna derbile 3510 ini-

mest, mis on uus Premium liiga absoluutrekord, samuti püstitas Levadia tänu sellele ka hooaja keskmise publikuarvu tippmargi (750). Kogu liiga keskmine publikuarv 396 on samuti uus rekord, kusjuures eelmise aastaga võrreldes (301) on kasv peaaegu veerandi jagu.

Karikatuur: Margus Kontus

Kuhu jäävad tippründajad? Ühest küljest saab seda muidugi osaliselt selgitada liiga üldise taseme tõusuga, kuid üle ega ümber ei saa sellest, et tõeliselt kvaliteetseid väravamasinatest tipuründajaid Premium liigas sel hooajal sisuliselt ei nähtudki. Narva Transi ründajale Tristan Koskorile piisas parima väravaküti tiitliks vaid 16 tabamusest, mis on tabeli üle-eelviimase meeskonna eest küll korralik saavutus, kuid samal ajal ei ole Koskor isegi koondiseringis. Viimane meistriliiga parim Eesti passiga väravakütt, kes samal ajal koondisesse ei kuulunud, oli 2002. aastal Andrei Krõlov. Kui veel mõned aastad tagasi rikastasid Premium liigat tugevad ja resultatiivsed tipuründajad nagu Vladimir Voskoboinikov, Tarmo Neemelo, Rimo Hunt, Ingemar Teever, Albert Prosa, Jevgeni Kabajev ja teised (rääkimata uuema põlvkonna tegijatest nagu Rauno Sappinen ja Erik Sorga), siis nüüd oleme ootamatult jõudnud olukorda, kus sellise kaliibriga ässa ei olegi ühtäkki enam peale kasvanud. Nõmme Kalju on palju lootnud Alex Matthias Tammelt, kes lõi kogu hooajaga aga vaid seitse väravat (neist neli penaltitest). Levadiasse otse Brasiilia kõrgliigast toodud Felipe Felicio sai liigahooajaga kirja kuus väravat – ühe võrra vähem, kui ta ise hooajaeelsetes mängudes suutis. Sten Reinkort ei suutnud Floras läbi lüüa ja saadeti poole hooaja pealt Kuressaarde, teistpidise tee ette võtnud Mark Anders Lepik sai 25 mänguga kirja vaid viis kolli. Mattias Männilaane kaheksa väravat 35 mänguga Kuressaare eest ei ole küll halb tulemus, aga samas ka mitte midagi sellist, et rusikaga vastu rinda taguda.

20 JALKA DETSEMBER 2023

Võime rääkida ilusaid lugusid kaitsemängu kvaliteedi meeletust tõusust, ent seni, kuni kõik mehed peale Tristan Koskori jäävad väravaküttide edetabelis pika puuga 39aastase Konstantin Vassiljevi (14 väravat ja 15 väravasöötu!) seljataha, tuleb eelkõige peeglisse vaadata meie ründajatel ja nende treeneritel.

A. LE COQ PREMIUM LIIGA Rauno Alliku, kaheksakordne Eesti meister! Foto: Katariina Peetson

Flora kolmas tärn ja Alliku ainulaadne saavutus FC Florale oli tänavune meistritiitel nende klubi ajaloo 15s, mis tähendab seda, et Eesti Jalgpalli Liidu reglemendi järgi on neil esimese Eesti klubina võimalik nüüd särgil oma logo kohale lisada teise tärni kõrvale ka kolmas – üks tärn iga viie tiitli kohta. Individuaalselt jõudis aga märgilise saavutuseni Rauno Alliku, kellest sai taasiseseisvunud Eesti esimene jalgpallur, kes tulnud riigi tšempioniks kaheksal korral. Lisaks sellele on Allikul veel kirjas üks hõbe ja kolm pronksi. Kõigi aegade medalitabelis edestavad teda veel vaid kolm esimese Eesti aegset ässa: Heinrich Paal (üheksa kulda, neli hõbedat), Evald Tipner (kaheksa kulda, neli hõbedat, üks pronks) ja Eugen Einman (kaheksa kulda, neli hõbedat). Allikust aga vaat et veel muljetavaldavam on Konstantin Vassiljevi saldo. Kui 33aastane Alliku on kogu karjääri mänginud Eestis, siis Vassiljev veetis vahepeal lausa 11 aastat välisklubides – ent jõudis sellest hoolimata tänavu juba oma seitsmenda Eesti meistrikullani! Taasiseseisvumise järel on seitsme kulla klubis veel Martin Reim, Konstantin Nahk, Andrei Kalimullin, Marko Kristal, Martin Kaalma, Indrek Zelinski, Marek Lemsalu ja Tihhon Šišov. Noorematest florakatest on viiekordsed meistrid nüüd Martin Miller, Mark Anders Lepik ja Marco Lukka

Pärnu Vapruse tuhast tõusmine Kuigi Tallinna Kalev kergitas end üle igasuguste ootuste medalile, ei olnud nad siiski selle hooaja kõige enam arenenud meeskond. See tiitel läheb hoopis Pärnu Vaprusele, kes jäi küll lõpuks kuuendale kohale, kuid oli samuti viimaste mängudeni medalimängus sees. Eelmisel hooajal lätlase Dmitrijs Kalašņikovsi käe all vaid 11 punkti kogunud ja täiesti selgelt viimaseks jäänud Vaprus alustas uut hooaega Igor Prinsiga ning see tõi meeskonda totaalse vabanemise. Juba esimestest voorudest peale näidati täiesti teistsugust vastupanu ning keskmiselt 664pealise kodupubliku ees võeti ka mitu vägevat skalpi. Kui hooaja algul sõnastati eesmärgina, et seekord soovitakse sportliku printsiibi järgi liigasse püsima jääda, siis tegelikult sai mullusest peksupoisist ühtäkki vägagi arvestatav jõud – hooaja lõpuks kogus Vaprus huvitaval kombel võrdselt 12 võitu, 12 viiki ja 12 kaotust. Eelmise aasta 11 punktist sai koguni 48 – see on enam kui neljakordne tõus! Nagu ka Tallinna Kalevil, on Vapruse puhul nüüd suur kü-

Tammeka liigahooaja viimast mängu tulid tartlased huviga vaatama. Kas uuel hooajal üldse saab aga Tamme staadionil kõrgliigavutti näha? Foto: Liisi Troska

Pärnu Vaprusele sai võidumängude järel fännide tänamine meeldivaks rutiiniks. Foto: Liisi Troska

simus see, kas uuel hooajal suudetakse tõestada, et tegu ei olnud üheaastase sähvatusega. Pärnu jalgpallipublik on heal tasemel meeskonda oodanud juba liiga kaua…

Tartu Tammeka mandumine Eesti suuruselt teise linna jalgpallimeeskond pole kunagi olnud Premium liigas medalinõudleja, kuid viimaste aastatega on varasemast tabeli keskmikust saanud hoopis klubi, kes on vajunud tabeli tagumisse otsa. Kogenud koondislaste Sander Puri ja Taijo Teniste palkamine oli küll märk positiivses suunas, kuid Puri lõpetab selle hooajaga karjääri ning Teniste on raske põlvevigastusega vähemalt järgmise suveni audis. Isegi kui üleminekumängud Viimsi vastu võidetakse ja koht kõrgliigas säilitatakse, ei paista Tammeka tulevik hetkel üldse mitte helge. Väike lootuskiir on aga see, et jalgpall paistab Tartu publikule siiski teatud määral korda minevat. Kui keskmist Tammeka kodumängu käis enne viimase vooru lahingut Harjuga vaatamas vaid 292 inimest, siis otsustava üheksanda-kümnenda koha lahingu eel lookles piletijärjekord kaugele Tamme staadioni aia taha ning pealtvaatajaid loeti lõpuks kokku 1023. Loodetavasti oli nende tuhande inimese seas ka neid, kes nägid oma silmaga, et Tartu tippjalgpall väärib ja vajab enamat kui see, mida Tammeka praegu pakkuda suudab.

2023 DETSEMBER JALKA

KOONDIS

Saavutus, mis ei tekitanud tundeid Siin me nüüd siis oleme. Eesti koondis on teist korda ajaloos olukorras, kus oleme EMfinaalturniirist otseselt kahe mängu kaugusel. Kui esimene kord – kuulus 2011. aasta sügis, mis on siiani meie koondise ajaloo tipphetk – on seda kogenud Eesti jalgpalliinimestel ilmselt igaveseks meeles, siis nüüd, tosin aastat hiljem, on emotsioonid nullilähedased. Tekst: Raul Ojassaar | Foto: Liisi Troska

meti olid kaks 12aastase vahega õhtut mõneti üsna sarnased. Eesti koondis oli oma töö juba ette ära teinud, vaja oli oodata sobivaid tulemusi teistest kohtumistest. 2011. aastulemus, seekordne edasipääs jätab aga äärmiselt tal jälgis kogu Eesti hinge kinni hoides Sloveenia kentsaka mulje, eriti Eesti ajalooliselt kehva valikja Serbia omavahelist kohtumist, kus meil oli vaja sarja tuules. Oleme playoff’is justkui kontvõõrad, loota, et Serbia võõrsil ei võida. Dare Vršići imekes piletita ja tagaukse kaudu peole sisse jalutasid, värav peaaegu poolelt väljakult ja Samir Handanoteades, et kui ei juhtu just midagi pöörast, visatakse vići penaltitõrje Nemanja Vidići vastu jäädvustasid meid sealt esimesel võimalusel välja tagasi. end Eesti vutifolkloori. Seesama ajakiri Jalka valis ju Väga suur roll selles, et seekordne playoff’i pääHandanovići Eesti aasta väravavahiks, Vršići särkisemine erilist emotsiooni ei tekitanud, des viidi aga näiteks läbi järgmine karioli kogu võistlussüsteemil. Rahvuste kavõistluste loos. liiga tulek on Euroopa koondistejalgIdee poolest oli 20. novembri õhtul pallile mõjunud üldiselt värskendavalt ja sarnane olukord. Kogu eelnev sündkindlasti kasulikult, eelkõige seepärast, muste jada kulmineerus sellega, et Oleme playoff’is justkui et see tekitab rohkem võistlusmänge ja meil oli tarvis ühel õhtul pöialt hoida, kontvõõrad, kes piletita ja reaalsete tagajärgedega (liigade vahel et Tšehhi–Moldova kohtumises ja Ukliikumised, seosed valiksarjadega) kohraina–Itaalia mängus saaksid tšehhid tagaukse kaudu peole sisse tumisi sarnasel tasemel vastaste vahel, ja itaallased kahe peale vähemalt ühe jalutasid, teades, et kui ei kuid paraku on selle kõrvalsaadus liiga viigipunkti kätte. Meie õnneks suutjuhtu just midagi pöörast, keerulised võistlussüsteemid, kus isegi sid seda mõlemad – Tšehhi võitis 3 : 0, visatakse meid sealt esimesel asjatundjatel tuleb reglemendis näpuga Itaalia aga mängis ukrainlastega väravajärge ajada, et aru saada, mida üks või teta viiki, kusjuures lõpuminutitel leidsid võimalusel välja tagasi. teine tulemus kaasa tuua võib. kohtunikud erinevalt paljudest neutraalMõtteharjutus: teile helistab teie vanaema setest vaatajatest, et Ukraina ei väärinud Mõhailo (asendage soovi korral mõne muu jalgpalli- ja tehMudrõki kukutamise eest penaltit. noloogiakauge inimesega) ja soovib teada saada, David Douděra, Tomáš Chorý ja Tomáš Souček, kuidas on võimalik, et Eesti valikturniiril nii kehkelle väravad ju lõpuks Eestile ajaloolise võimaluse vasti mängis, aga ikkagi edasi pääses. Kui lihtne on tõid, paraku meie jalgpallilukku suurte tähtedega Eesti olukorda võimalikult arusaadavalt ja lihtsalt ei jää. Pigem ei jää nad sinna üldse. 2011. aastal oli (ja telefonis ei saa joonistada skeeme ega žestikuEM-valiksarja playoff’i jõudmine tõeliselt vägev saaleerida!) puust ja punaseks teha? vutus, mis oli Eesti koondise oma vägevate esituste

22 JALKA DETSEMBER 2023

KOONDIS

Rääkimata sellest, et praegune süsteem tekitab aeg-ajalt olukordi, kus finaalturniirile pääsemise nimel on mõnel meeskonnal mõistlik valiksarjas teatud mängud kaotada. Eesti koondis mängis näiteks valiksarja viimases aknas Austria ja Rootsiga – õnneks olid nad juba enne jõudude vahekorra Austria kasuks selgeks teinud, sest muidu oleks võinud tekkida olukord, kus meil oleks kasulik austerlastele võimalikult suurelt kaotada ja Rootsilt iga hinna eest midagi kätte saada. Kas kujutate sellise stsenaariumi korral ette Eesti koondise peatreeneri olukorda, kui ta peab minema vastu sellisele kohtumisele Austriaga? Ükskõik mida teed ja milline on tulemus, kriitika oleks garanteeritud!

Noored pakkusid kaotustele pisutki tröösti

Null võitu, üks viik ja seitse kaotust, väravate vahe 2 : 22. Hetkel ei näita mitte ükski märk, et Eestil oleks märtsikuus esmalt Poola vastu midagi peale hakata, aga neli kuud on pikk aeg, mille jooksul võib juhtuda nii mõndagi. Ei tasu unustada, et meie vastas on samuti meeskond, kelle standardite järgi oli äsja lõppenud valiksari ebaõnnestumine – poolakad jäid suhteliselt nõrgavõitu grupis Albaania ja Tšehhi seljataha ning edestasid vaid ühe punktiga Moldovat. Moldova on sealjuures varem olnud ka Eestist grammi jagu nõrgem meeskond, kuid suutis võõrsil Poolaga viigistada ja kodus neid suisa võita.

Martin Vetkali ja Oliver Jürgensi jõuline esiletõus A-koondises on üks väheseid positiivseid asju, mida saame lõppenud valikmängudest kaasa võtta.

Päris lootusetu meie olukord vist õnneks siiski pole, kuigi illusioone tekitada ei maksa. Igal juhul saame Varssavisse sõita täiesti pingevabas olukorras. Kuigi novembrikuu kohtumised Austria ja Rootsiga lõppesid meie poolt vaadatuna mõlemad 0 : 2 kaotusega ja nullilähedase ründemänguga, jäi nendest siiski sisse tunduvalt parem tunne kui selle sügise eelmistest mängudest. See, kuidas Thomas Häberli noored mängijad platsile usaldas ja kuidas nad (eriti Martin Vetkal!) seal end kehtestasid, on palsam, mida kaotushaavadele peale määrida. Tegu on hea näitega selle kohta, kuidas treeneritel on mõne lihtsa nõksuga võimalik ka kehvade tulemuste puhul fännidele ja publikule midagigi positiivset pakkuda. Kodumängus Austria vastu (0 : 2) oli platsil käinud Eesti koondislaste keskmine vanus 25,7 aastat, kodumängus Rootsi vastu (0 : 5) aga 27,3 aastat. Pealtnäha mitte eriti suur vahe, aga tunnetuslikult siiski märkimisväärne. Suur tegur on selles võrrandis muidugi 39aastane Konstantin Vassiljev, kes Rootsi vastu käis platsil, Austria vastu mitte. Aga nagu ta ka ise Õhtulehele hiljuti lausus: „Kuni mind vajatakse, ma tulen. Ausõna, ka mina ootan juba pikemat aega, et nooremad koondises kandvamatesse rollidesse asuks. Tunnen rõõmu, kui nad mu kõrvale lükkavad. Aga nad peavad need sammud astuma ise, mitte nii, et vanemad mängijad lähevad lihtsalt eest ära.“ 2023 DETSEMBER JALKA

TÄRINGUJALGPALL

Kokku võttis meistrivõistlustest osa 39 täringusportlast.

Täringujalgpalli suurim

seaduspära jäi endiselt kehtima Eesti meistrivõistlused täringujalgpallis on toonud meile 16 aasta jooksul 16 eri meistrit. Tiitlit kaitsta või uuesti saada pole seni suutnud mitte ükski täringujalgpallur – värskeim kanne tšempionide nimekirjas on Lauri Juursoo, kes alistas finaalis juba neljanda(!) medali võitnud Kaupo Õismaa. Tekst: Raul Ojassaar

022. aasta võistluste eel kuulutas Viljar Voog, et temast saab tänavu esimene kahekordne võitja ja esimene, kel õnnestub tiitlit kaitsta. Kui eelmisel aastal tegigi Voog pool tööd ära, tulles eelmiseks täringutšempioniks, siis sedapuhku jäi asi tiitli kaitsmisest kaugele: A-alagrupis langes ta konkurentsist juba kahe esimese kaotatud mänguga ja sai vaid lohutuseks Vosem Noli käest ühe viigipunkti. Paistab, et täringuvuti meistrite needuse murdmiseks ei piisa ka meeletust enesekindlusest! Varem on täringujalgpallis Eesti meistriks kroonitud mitu päris mängijat – otsa tegi lahti Janar Toomet, aastatel 2015–2017 võitsid Erik Listmann, Marek Kaljumäe ja Kristian Marmor

24 JALKA DETSEMBER 2023

aga suisa kolm tiitlit järjest, 2019. aastal lisandus võitjate nimeTäringujalgpalli kirja ka Markus Poom. Seekord Eesti meistrid läks meistriliigas mängivatel või mänginud meestel-naistel aga kol2008 – Rootsi Kunn lektiivselt üsna kehvasti: kui välja 2009 – Aivar Pohlak arvata nüüd neljanda koha saanud 2010 – Jaanus Nuutre 2011 – Janar Toomet Marek Kaljumäe, kes oli seega tiitli 2012 – Patrik Saksus kordamisele Voogist tunduvalt lä2013 – Meelis Kalda hemal, läksid ülejäänud kolinal alt: 2014 – Indrek Nuume alagrupis kogusid Rauno Sappinen, 2015 – Erik Listmann Juhan Jograf Siim, Heleri Saar, Kai2016 – Marek Kaljumäe re Palmaru, Mark Anders Lepik ja 2017 – Kristian Marmor 2018 – Monica Rand Pelle Pohlak kamba peale 17 män2019 – Markus Poom gust vaid 14 punkti ja jäid kõik 2020 – Semmo Juks selgelt kaheksandikfinaali ukse 2021 – Jaan Jalas taha. Küll aga näitas head vaistu 2022 – Viljar Voog tippkohtunik Kristo Tohver, kes sai 2023 – Lauri Juursoo pronksimängus Kaljumäest jagu. Juursoo on juba vana täringujalgpallur – esimest korda osales ta tšempionaadil 2011. aastal. Koroonaajal jäi kolm aastat küll vahele, kuid nüüd naastes sähvatas ta kohe esikohaga. „Vahepeal jäi justkui olümpiatsükkel vahele, aga nüüd tulin nagu mees metsast!“ naerab Juursoo, kelle sõnul ta esiti endale suuri ootusi-lootusi ei seadnud. „Kui kohale jõudsin, vaatasin, et nii palju mängijaid on kohale tulnud, et kõrge koha lootust väga ei olegi, võtsin eesmärgiks alagrupist edasi pääsemise. Kui aga mängud algasid, hakkasid väravad tulema, käsi oli lahti ja raskeid hetki ei olnudki, kuigi playoff’is jäin igas mängus kaotusseisu.“

TÄRINGUJALGPALL Kaasa lõid ka vigastatud Eesti koondislased Konstantin Vassiljev ja Rauno Sappinen, kuid alagrupist edasi kumbki ei pääsenud – tegevpalluritest tabas sama saatus veel ka Mark Anders Lepikut. Ainsa päris mängijana jõudis kaugele Marek Kaljumäe, kes tuli neljandaks. Fotod: Katariina Peetson

Juursoo sõnul on täringujalgpall küll suures osas õnnemäng, kuid edukatel mängijatel on siiski omad nipid, kuidas edu saavutada. „Taktika ja tehnika loeb ka!“ Tehnika!? „Tehnika ka, muidugi! Täringu viskamise tehnika! Vastase viskeid tuleb jälgida – mõni võtab täringu kohe niimoodi kätte, et alati jääb see peos ühtmoodi. Ja kui visked on nõrgad, siis ei ole seal üldiselt väga palju variante, mis tulla võivad. Värava kaitsmisel on sellest väga suur kasu,“ jagab värske võitja põneva nõuande. Muide: vanasti korraldas täringujalgpalli võistlusi ka FC Flora, kusjuures viimase Flora Cupi

täringujalgpallis võitis 2016. aastal just klubi fänn Juursoo. Seekord hõbeda võitnud Õismaale oli tegemist juba neljanda täringujalgpalli meistrivõistluste medaliga: seekordse hõbeda kõrval on tal varasemast ette näidata lausa kolm pronksi, mis teeb temast läbi aegade kõige enam medaleid võitnud täringujalgpalluri – kolm medalit on ette näidata vaid Semmo Juksil. Nüüd on Õismaa komplektist veel puudu see kõige kirkamat värvi medal! Muide: kaks kogenud täringujalgpallurit Õismaa ja Juursoo olid omavahel vastamisi läinud varemgi: 2018. aastal kohtuti alagrupimängus ja ka toona jäi 2 : 1 peale Juursoo.

16. Eesti meistrivõistluste tulemused alates playoff’idest Kaheksandikfinaalid Kert Rannu – Marek Kaljumäe 3 : 3, l.a 3 : 3, pen 5 : 6 Siim Juks – Kirsika Kirss 2 : 3 Lauri Juursoo – Kert Küttis 4 : 1 Marili Nuume – Brandon Paimal 4 : 1 Marten Teras – Indrek Nuume 2 : 2, l.a 3 : 3, pen 6 : 7 Einar Lillo – Kristo Tohver 3 : 6 Karl Johannes Teetlaus – Kaupo Õismaa 0 : 6 Rasmus Hugo Vatter – Meelis Kalda 3 : 3, l.a 4 : 3 Veerandfinaalid Marek Kaljumäe – Kirsika Kirss 1 : 0 Lauri Juursoo – Marili Nuume 4 : 4, l.a 4 : 4, pen 8 : 7 Indrek Nuume – Kristo Tohver 1 : 5 Kaupo Õismaa – Rasmus Hugo Vatter 4 : 2 Poolfinaalid Marek Kaljumäe – Lauri Juursoo 7 : 8 Kristo Tohver – Kaupo Õismaa 3 : 7 3.–4. koha mäng Kristo Tohver – Marek Kaljumäe 2 : 0 Finaal Lauri Juursoo – Kaupo Õismaa 3 : 1

Täringujalgpalli Eesti meistrivõistluste esikolmik 2023: Kaupo Õismaa, Lauri Juursoo, Kristo Tohver. Foto: Katariina Peetson 2023 DETSEMBER JALKA

MÄNGIJA LUUBI ALL

Karel Mustmaa Jalka luubi all on Eesti U19 koondise ja Lissaboni Benfica U23 meeskonna ründemängija Karel Mustmaa. Kaks suve tagasi Harju JKst Portugali siirdunud mängumeest hindavad U19 koondise peatreener Joel Indermitte ja tema endine treener Harju JKst Indrek Nuuma. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Indermitte: Arvestades tema gabariite on kindlasti koht, milles kõige rohkem juurde panna. Täpsemalt selles, kuidas õhus vastast edestada ja kuidas keha oskuslikult ära kasutada. Nuuma: Pole olnud tugevam külg – pigem soovis mängida, pall maas.

Indermitte: Suudab heade läbisöötudega kaaslasi leida. See, kuidas ja millisel hetkel triblades vastased ette võtta ja millisel hetkel surve alt sööte leida, vajab veel parandamist. Nuuma: Kipub vahel liiga palju ise palliga toimetama, samas on intelligentne mängija.

JÕUD

Indermitte: Ta on teinud selles arengu, läinud mehisemaks ja on küllaltki plahvatuslik mängija, aga arenguruumi jagub võimsuse arendamisel. Nuuma: Noorteklassides ei olnud tugev külg, aga tänu plastilisusele sai hakkama.

VASTUPIDAVUS

Indermitte: Töökas mängija. Suudab mängus palju sprinte teha ja võistkonda aidata. Nuuma: Noortes sellega probleeme polnud, tahtis kogu aeg väljakul olla.

LIIKUMINE

SISU

Indermitte: Väga terav mängija, terava nõksuga. Suudab pette- ja suunaliigutustega liikuda vastastest mööda, see muudab ta teravaks ja väljakul ettearvamatuks. Nuuma: Väljakul aktiivne ja tahab kogu aeg palliga mängida.

Indermitte: Väga püüdlik, tahab asju hästi teha ning olla julge, aga tuleb õppida, kuidas mängu käigus ebaõnnestumistega paremini toime tulla ja mitte lasta end liialt sellest mõjutada. Nuuma: Tahe pingutada, võita ja teistest parem olla oli olemas juba noorteklassides.

TEHNIKA

Indermitte: Koos löögiga on tehnika üks tema tugevamatest kohtadest. Suudab teha tihedaid puuteid enda lähedal ja mängida vastased üle erinevate petete ja suunamuutustega. Nuuma: Suutis raskeid sööte hästi kontrollida, mis võimaldab mitu vastast üle mängida.

SÖÖT JA LÖÖK

Indermitte: Selgelt tema tugevad elemendid. Tema vasakus jalas on väga tugev ja täpne löök. Samamoodi suudab ta mängida häid läbisööte ja pikemaid sööte. Nuuma: Leidis palju selliseid sööte, millele mõni teine ei mõtleks. Vasakus jalas oli hea löök olemas juba varakult.

KIIRUS

Indermitte: Ründava mängija kohta on kiirus päris hea. Kindlasti annab palju plahvatuslikumaks teha esimesi samme, et olla väljakul veelgi võimsam. Suudab kiirust kasutades vastastest mööduda. Nuuma: Noorteklassides oli vastastel talle väga keeruline järele jõuda. Palliga kiirus on samuti hea.

5 4 3 2 1 0

4,5

Väljakunägemine

Vastupidavus

Liikumine

26 JALKA DETSEMBER 2023

Tehnika

Õhuvõitlus

Jõud

4,5

Sisu

Kiirus

Sööt ja löök

MÄNGIJA LUUBI ALL FOTOD: erakogu, Kalevi Hämäläinen

CV Sünniaeg: 8.08.2005 Positsioon: teine ründaja, paremäär Klubi: Lissaboni Benfica Endised klubid: Võru Helios, Harju JK Endised ja praegused treenerid: Paulo Lopes, Filipe Coelho, Victor da Silva, Indrek Nuuma, Erik Listmann, Miguel Machado, Jaanus Vislapuu, Kert Joakit, José Da Paz, Joel Indermitte Koondisekarjäär: U17 7/3, U18 3/0, U19 14/1

Ángel Di María fänn küpsetaks legendidele sušit Kuidas senine aeg Portugali läbi aegade edukaimas klubis on möödunud? Senine aeg Portugalis on läinud hästi, kuid tunnen, et oleksin suuteline rohkemaks ja alati saab paremini. Kui saaksid kohtuda ükskõik millise jalgpalluriga ja küsida tema käest ükskõik mida, siis kes see oleks ja mida küsiksid? Kui saaksin kohtuda ükskõik millise jalgpalluriga, siis see oleks Lionel Messi, ja küsiksin tema käest, mis on tema arust kõige efektiivsemad harjutused triblingu arendamiseks. Milline on sinu supervõime väljakul? Minu suurimaks supervõimeks väljakul on leida ja tekitada liini taha liikumisi. Mis on Portugalis kõige kummalisem asi, mis on sinuga juhtunud? Arvan, et see, kui pidin juba 16aastaselt harjuma, kuidas on ilma pereta elada. Kes on kõige tuntum jalgpallur, keda oled Benfica ajal kohanud? Ángel Di María. Tegemist on minu ühe iidoliga, sest mul on temaga väga sarnane mängustiil. Jalgadest nõrgaks päris ei võtnud, aga meeldejääv tunne oli küll. Milline su värav ja mäng on olnud unustamatud? Minu esimene mäng Benfica eest, kus ma teenisin kaks penaltit. Üht läksin ise lööma ja lõin sisse! Kui saaksid õhtusöögile kutsuda kolm jalgpallilegendi, kes nad oleksid ja mida neile küpsetaksid? Zinedine Zidane, Paolo Maldini ja Eden Hazard. Küpsetaksin neile sušit! Kui saaksid luua jalgpallis uue reegli, siis mis see oleks? Mängus võiks saada teha rohkem vahetusi. Milline on hetkel su kõige hullumeelsem unistus? Võita Eesti koondisega MM-tiitel!

Milline on sinu kõige eredam mälestus jalgpallist? Minu esimene kõige eredam mälestus jalgpalliga oli see, kui sain oma esimese Eesti noortekoondise kutse.

2023 DETSEMBER JALKA

TARISTU

Tartu jalgpalliklubi

ehitas remondihallist treeningusaali

Täismõõtmetest on asi küll kaugel, kuid Heliose hall pakub siiski talvel võimalust kunstmurul vutti mängida.

FC Helios ehitas endise ehitusettevõtte hoone, kus varem remonditi elektriseadmeid, nüüdisaegseks jalgpallihalliks, kus Tartu jalgpallurid saavad treenida heades tingimustes. Tekst: Mathias Sinimäe / Foto: Liisi Troska

eeriku linnaosas asuvas kolmekorruselises hoones on Heliose klubi käsutuses 500ruutmeetrine kunstmurukattega köetud saal, kus on isegi pakase ajal suvised plusskraadid. Lisaks küttevõimekusele on saalis ventilatsioonisüsteem ja tasemel LED-valgustus. Teisel korrusel asuvas saalis saavad täiskasvanud mängida formaadis 4 + 1, nooremaid gruppe mahub saali korraga harjutama kaks. Peale saali on teisel korrusel riietusruumid, dušid ja isegi saun. Korrus kõrgemal asuvad jõusaal ja õppeklass, samas hoones tegutseb ka klubi kontor.

28 JALKA DETSEMBER 2023

Kuna hoone oli varem Leonhard Weissi 12 meetrit kõrge laega remondihall, siis otsustati korruseid juurde ehitada. „Mõtlesime, et nii kõrge laega pole meil küll midagi peale hakata,“ ütleb Heliose juhatuse liige Urmo Viickberg. Jalgpallisaali lae kõrgus on nüüd kuus meetrit, mis on Viickbergi sõnul jalgpalli mängimiseks täiesti piisav. Mõte saal rajada tekkis 2020. aasta kevadel, vahetult enne koroonapandeemia puhkemist. Nüüdseks on hall sisuliselt valmis, kuid mängida sai juba varem. Helios on otsustanud saali ka välja rentida. Saali on kasutanud nii rahvaliigameeskonnad kui ka kaitseväe akadeemia ning tagasiside on olnud positiivne. „Lisaks grupitrennidele on siin korraldatud sünnipäevapidusid ja individuaaltrenne,“ lisab Viickberg. Hall on avatud ka hommikuti, et Heliose esindusmeeskonna ja U19 meeskondade mängijad saaksid enne koolipäeva iseseisvalt trenni teha. „Oma inimeste jaoks on see tehtud ja kui keegi soovib hommikuti trenni teha, siis miks mitte seda võimalust pakkuda,“ ütleb Viickberg.

TARISTU

Kahe meetri kõrgune ja 150 inimest mahutav tribüün pakub ka lastevanematele võimalust võsukesi vudimas jälgida.

Heliose juhatuse liige ja treener Urmo Viickberg veel nimisponsorita hallis. Täismõõtmetes hallidest eristab Heliose areeni tõsiasi, et nende baasis on ka talvel suviselt soe.

Halle on juurde vaja

Hoolimata sellest, et eelmisel aastal avati Annemõisa jalgpallihall, valitseb Tartu jalgpallis endiselt treeninguaegade puudus. „Annemõisa hallis on küll vabu aegu, kuid seal treenib korraga mitu gruppi ning seetõttu on treeninguteks ruutmeetreid üsna vähe. Kvaliteetsete treeningute jaoks peab olema rohkem ruumi, et mängijad saaksid kiirust ja teisi vajalikke omadusi arendada,“ ütleb Viickberg. Heliose oma hallis on ruumi küll samuti vähe, kuid jalgpallurite kvaliteet on hallide tekkides

Viickbergi sõnul Tartus sellest hoolimata paranenud. „Nooremates vanuserühmades on seda eriti selgelt näha. Noorte puhul, kes on saanud hallides palju mängida, on näha, et soojad ja kuivad treeningutingimused on nende tehnikale hästi mõjunud. Mängijad ei pea keskenduma väljakul püsti jäämisele, vaid saavad minna olukordadesse suure kiirusega ja mängida nii, nagu päris mängus mängima peaks,“ ütleb Viickberg noorjalgpallurite kohta. 2023 DETSEMBER JALKA

TARISTU

Sisehalliga samas hoones asub ka klubi kontor.

Halli juurde kuulub ka kaks riietusruumi, neist üks saunaga.

Lisaks pallitrenni tegemisele saavad Heliose inimesed Veerikul kasutada ka jõusaali.

Praktika kõrval on oluline ka teooria – sestap kuulub kompleksi ka õppeklass.

30 JALKA DETSEMBER 2023

FC Flora

Eesti

Lisette Tammik

Eesti meister 2023

Foto: Katariina Peetson

Esireas vasakult füsioterapeut Kristiina Lind, Vladislav Kreida, Nikita Mihhailov, Rauno Alliku, Tristan Pajo, Konstantin Vassiljev, Henrik Ojamaa, Ken Kallaste, Kristo Hussar, Bruno Vain, Mihkel Järviste, Mark Anders Lepik, massöör Oliver Papp. Tagareas vasakult videoanalüütik Ants Jaakson, füsioterapeut Maali Pruul, Michael Lilander, Marko Lipp, Sergei Zenjov, Danil Kuraksin, Marco Lukka, Mihhail Kolobov, abitreener Sander Post, Tony Varjund, Robert Veering, väravavahtide treener Aiko Orgla, Ingmar Krister Paplavskis, Erko Jonne Tõugjas, Evert Grünvald, Kristen Lapa, Henrik Pürg, abitreener Joel Indermitte. Teiste varjus Martin Miller, peatreener Jürgen Henn.

FC Flora Eesti meister 2023

Foto: Katariina Peetson

Esireas vasakult Kelly Rosen, Karola Purgats, Mari Liis Lillemäe, Eline Ruth Häberli, Jaanika Volkov, Getter Saar, Jessika Uleksin, Maarja Saulep, Egle-Eliise Kurg, Kristiina Tullus. Tagumises reas vasakult abitreener Maria Sootak, Anastasia Ivanova, Elisabeth Õispuu, Liselle Palts, Siret Räämet, Kaisa Triin Arike, Marta Panova, väravavahtide treener Mattias Traublum, Katarina Elisabeth Käpa, Victoria Vihman, Vlada Kubassova, Helina Tarkmeel, Lisette Tammik, Kristina Teern, füsioterapeut Roger Teor, peatreener Aleksandra Ševoldajeva.

FC Flora

Eesti

Lisette Tammik

Eesti meister 2023

Foto: Katariina Peetson

Foto: Liisi Troska

LIIGATABELID

Foto: Katariina Peetson

Eesti jalgpalliliigad arvudes Järgnevatel lehekülgedel avaldame kõigi meeste ja naiste täiskasvanute liigade tabelid ja parimad väravakütid. Meeste Premium liiga kohta toome ära kõik väravalööjad ning statistikat väravasöötude, penaltite, kollaste ja punaste kaartide ja kohtunike kohta. Premium liiga Võistkond Mänge 1. Tallinna FC Flora 36 2. Tallinna FCI Levadia 36 3. JK Tallinna Kalev 36 4. Paide Linnameeskond 36 5. Nõmme Kalju FC 36 6. Pärnu JK Vaprus 36 7. FC Kuressaare 36 8. JK Narva Trans 36 9. Tartu JK Tammeka 36 10. Harju JK Laagri 36

Võite Viike Kaotusi 23 10 3 22 11 3 14 11 11 13 14 9 12 13 11 12 12 12 12 7 17 12 2 22 5 12 19 5 8 23

Väravaid 74 : 24 67 : 24 49 : 41 50 : 34 50 : 42 40 : 43 36 : 60 32 : 64 33 : 65 27 : 61

Punkte 79 77 53 53 49 48 43 38 27 23

Vanim väravalööja: Konstantin Vassiljev (Tallinna FC Flora), 39 aastat, 2 kuud ja 13 päeva (28.10 mängus Paide Linnameeskonna vastu) Noorim väravalööja: Marlon Liivaru (Nõmme Kalju FC), 16 aastat, 1 kuu ja 1 päev (5.08 mängus JK Narva Transi vastu)

Väravakütid Mängija Tristan Koskor Konstantin Vassiljev Guy Merlin Mollo Bessala Sergei Zenjov Ernest Agyiri Kevin Mätas Tristan Toomas Teeväli Sten Reinkort Bourama Fomba Foday Trawally Kevin Kauber Mattias Männilaan Ahmed Adebayo Basher Alex Matthias Tamm Henrik Ojamaa Promise David Siim Luts Bubacarr Tambedou Felipe Felicio Märten Pajunurm Nikita Mihhailov Sander Kapper Aleksandr Volkov Daniil Rudenko Igor Subbotin Kaarel Usta Mark Anders Lepik Martin Miller Mechini Gomis Rauno Alliku Ronaldo Tiismaa Aleksandr Šapovalov Andre Fortune Arseni Kovaltšuk Ats Purje Daniil Tarassenkov Herol Riiberg Karl Mööl Mihkel Ainsalu Robi Saarma Vadim Mihhailov Andre Frolov Artur Uljanov Danil Kuraksin Harlin Suárez Heitor Henri Välja Joan Jakovlev Giannis Tsivelekidis João Pedro

Võistkond JK Narva Trans Tallinna FC Flora Tallinna FCI Levadia Tallinna FC Flora Tallinna FCI Levadia Tartu JK Tammeka JK Tallinna Kalev Tallinna FC Flora Tallinna FCI Levadia JK Tallinna Kalev Pärnu JK Vaprus FC Kuressaare Tartu JK Tammeka Nõmme Kalju FC Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Tallinna FCI Levadia FC Kuressaare Tallinna FC Flora Pärnu JK Vaprus Nõmme Kalju FC Harju JK Laagri Nõmme Kalju FC Harju JK Laagri FC Kuressaare Tallinna FC Flora Paide Linnameeskond Tallinna FC Flora Pärnu JK Vaprus Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Narva Trans Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Tallinna FCI Levadia Paide Linnameeskond JK Tallinna Kalev Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora JK Narva Trans Tallinna FCI Levadia Pärnu JK Vaprus Tallinna FCI Levadia Nõmme Kalju FC Tallinna FCI Levadia

Väravaid 16 14 13 12 11 10 10 9 8 8 8 8 7 7 7 7 7 6 6 6 6 6 5 5 5 5 5 5 5 5 5 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3

2023 DETSEMBER JALKA

LIIGATABELID Karel Eerme Mark Oliver Roosnupp Michael Lilander Sander Sinilaid Sergei Mošnikov Zyen Jones Taaniel Usta Yohan Mannone Aleksandr Ivanjušin Andre Järva Andreas Kiivit Artjom Jermatšenko Daniel Luts Dominic Laaneots Gerdo Juhkam Henri Järvelaid Herman Pedmanson Karl Rudolf Õigus Kaspar Laur Ken Kallaste Kristjan Kask Kristjan Kriis Mark Maksimkin Martin Käos Mathias Villota Märten Kuusk Nikita Ivanov Nikita Vassiljev Otto-Robert Lipp Patrick Genro Veelma Pavel Marin Ramol Sillamaa Ramon Smirnov Rasmus Peetson Roman Sobtšenko Sander Laht Uku Kõrre Abdul Razak Yusif Aleksandr Jegorov Aleksandr Nikolajev Aleksandr Zakarljuka Alex Markovic Alieu Gibba Ander-Joosep Kose Andero Kivi Artjom Dmitrijev Babou Cham Carl Robert Mägimets Daniil Ševjakov Dehninio Muringen Denis Poljakov Devid Lehter Dominique Simon Edgar Tur Enrico Veensalu Erko Jonne Tõugjas Eugenio Bracelli German Šlein Gleb Pevtsov Hugo Palutaja Ilja Antonov Illja Markovskõi Joonas Sild Joonas Soomre Kaimar Saag Kevin Aloe Kevin Anderson Kevin Burov Marek Kaljumäe Marko Lipp Marlon Liivaru Mathias Palts Matvii Burenko Nikita Komissarov Oliver Rass Olivier Rommens Pavel Dõmov Ranet Ristikivi Reinhard Reimaa Reno Mark Robert Kirss Robert Veering Robin Limberg Rommi Siht Sander Alex Liit Sten Jakob Viidas Taavi Jürisoo Tanel Lang Thomas Agyepong Tony Varjund Vinny Loic Nkwinga Virgo Vallik Vukashin Latinovich

Harju JK Laagri Tallinna FCI Levadia Tallinna FC Flora JK Tallinna Kalev Paide Linnameeskond Nõmme Kalju FC Harju JK Laagri Nõmme Kalju FC Harju JK Laagri Harju JK Laagri JK Tallinna Kalev FC Kuressaare Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka Paide Linnameeskond Nõmme Kalju FC Tartu JK Tammeka FC Kuressaare JK Tallinna Kalev Tallinna FC Flora Pärnu JK Vaprus Harju JK Laagri JK Narva Trans Pärnu JK Vaprus Pärnu JK Vaprus Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC Tallinna FCI Levadia FC Kuressaare Tartu JK Tammeka Nõmme Kalju FC JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev Tallinna FCI Levadia Harju JK Laagri FC Kuressaare Pärnu JK Vaprus Paide Linnameeskond JK Narva Trans JK Narva Trans Tallinna FCI Levadia JK Narva Trans Paide Linnameeskond Harju JK Laagri FC Kuressaare Nõmme Kalju FC Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka JK Tallinna Kalev Paide Linnameeskond JK Narva Trans Tartu JK Tammeka Paide Linnameeskond Tallinna FCI Levadia Pärnu JK Vaprus Tallinna FC Flora Tartu JK Tammeka Nõmme Kalju FC JK Narva Trans JK Tallinna Kalev Nõmme Kalju FC Tallinna FCI Levadia Pärnu JK Vaprus FC Kuressaare Paide Linnameeskond Pärnu JK Vaprus Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka JK Tallinna Kalev Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC FC Kuressaare JK Narva Trans Nõmme Kalju FC FC Kuressaare Nõmme Kalju FC FC Kuressaare Pärnu JK Vaprus Harju JK Laagri Pärnu JK Vaprus Tallinna FCI Levadia Tallinna FC Flora Pärnu JK Vaprus Nõmme Kalju FC FC Kuressaare Paide Linnameeskond JK Tallinna Kalev Tartu JK Tammeka Paide Linnameeskond Tallinna FC Flora Paide Linnameeskond Pärnu JK Vaprus Tallinna FCI Levadia

40 JALKA DETSEMBER 2023

3 3 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Väravasöödud Mängija Konstantin Vassijev Daniil Tarassenkov Alex Matthias Tamm Edgar Tur Ernest Agyiri Aleksandr Šapovalov Martin Miller Patrick Genro Veelma Mihkel Ainsalu Robi Saarma

Võistkond Tallinna FC Flora JK Narva Trans Nõmme Kalju FC Paide Linnameeskond Tallinna FCI Levadia JK Tallinna Kalev Tallinna FC Flora Tartu JK Tammeka Tallinna FCI Levadia Paide Linnameeskond

Sööte 14 11 9 8 8 8 8 8 7 7

Penaltid Mängija Tristan Toomas Teeväli Konstantin Vassiljev Tristan Koskor Märten Pajunurm Alex Matthias Tamm Kevin Mätas Ronaldo Tiismaa Ahmed Adebayo Basher Ernest Agyiri Robi Saarma Daniil Rudenko Joao Pedro Kevin Kauber Sergei Mošnikov Sten Reinkort Henrik Ojamaa Pavel Dõmov Felipe Felicio Aleksandr Volkov Andre Järva Bubacarr Tambedou Daniil Tarassenkov Guy Merlin Mollo Bessala Henri Välja Herol Riiberg Mark Anders Lepik Olivier Rommens Sander Laht Andre Fortune Artur Uljanov Do-hyun Kim Harlin Suárez Taaniel Usta

Võistkond

RealiLöödud seeri- Protsent tud

JK Tallinna Kalev

77,8

Tallinna FC Flora 6 JK Narva Trans 6 FC Kuressaare 5 Nõmme Kalju FC 5 Tartu JK Tammeka 5 Pärnu JK Vaprus 3

6 6 5 4 3 3

100 100 100 80 60 100

Tartu JK Tammeka 3

66,7

100

2 1 1

100 50 50

1 1

100 100

100

1 1 1 0 0 0 0 0

100 100 100 0 0 0 0.0000 0.0000

Tallinna FCI 3 Levadia Paide 3 Linnameeskond Harju JK Laagri 2 Tallinna FCI 2 Levadia Pärnu JK Vaprus 2 Paide 2 Linnameeskond Tallinna FC Flora 2 Tallinna FC Flora 2 FC Kuressaare 2 Tallinna FCI 2 Levadia Nõmme Kalju FC 1 Harju JK Laagri 1 Paide 1 Linnameeskond JK Narva Trans 1 Tallinna FCI 1 Levadia Pärnu JK Vaprus 1 Paide 1 Linnameeskond FC Kuressaare 1 Nõmme Kalju FC 1 FC Kuressaare 1 Nõmme Kalju FC 1 Tartu JK Tammeka 1 JK Narva Trans 1 JK Narva Trans 1 Harju JK Laagri 1

Tõrjutud Mööda 3 1 2 0 1 0 1 0 1 0 1 0 1 0

Kaardid Kollased kaardid

Penaltitõrjed Mängija Klubi Oskari Forsman JK Tallinna Kalev Ivans Baturins Harju JK Laagri Aleksandr Kraizmer JK Narva Trans Karl Andre Vallner Tallinna FCI Levadia Magnus Karofeld FC Kuressaare Richard Aland Tartu JK Tammeka Aleksei Matrossov JK Narva Trans

Tristan Koskor kerkis esimest korda Premium liiga parimaks väravakütiks. Foto: Liisi Troska

Sisse 5 6 0 3 3 5 7

Võidetud vead Mängija Klubi Võidetud vigu 90 min kohta Rauno Alliku Tallinna FC Flora 2,38 Tristan Toomas Teeväli JK Tallinna Kalev 2,34 Patrick Genro Veelma Tartu JK Tammeka 2,21 Do-hyun Kim JK Narva Trans 2,13 Andre Frolov Paide Linnameeskond 2,10 Arseni Kovaltšuk JK Tallinna Kalev 2,08 Ernest Agyiri Tallinna FCI Levadia 2,07 Reno Mark Pärnu JK Vaprus 2,05 Bi Sehi Elysée Irie JK Narva Trans 1,98 Sander Kapper Pärnu JK Vaprus 1,93

Mängija Bi Sehi Elysée Irie Danõl Maštšenko Tanel Tammik Märten Pajunurm Jako Kariste Giacomo Uggeri Henrik Ojamaa Ilja Antonov Marek Kaljumäe Marius Alexandre Samoura Patrick Genro Veelma Reimo Madissoo Til Mavretič Ats Purje Dominic Laaneots Mark Edur Märten Kuusk Usalifa José Indi Igor Subbotin Kevin Kauber Maksim Podholjuzin Mark Maksimkin Ahmed Adebayo Basher Aleksandr Ivanjusin Aleksandr Kulinitš Andre Järva Andres Järve Arseni Kovaltšuk Bourama Fomba Dominique Simon Enrico Veensalu Herman Pedmanson Joonas Soomre Karl Mööl Mark Anders Lepik Michael Schjønning-Larsen Pavel Dõmov Promise David Silver Alex Kelder

Võistkond JK Narva Trans Harju JK Laagri Tartu JK Tammeka FC Kuressaare Harju JK Laagri Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC JK Tallinna Kalev Harju JK Laagri Tartu JK Tammeka Pärnu JK Vaprus Tallinna FCI Levadia JK Tallinna Kalev Tartu JK Tammeka Harju JK Laagri Tallinna FC Flora Harju JK Laagri Nõmme Kalju FC Pärnu JK Vaprus Nõmme Kalju FC JK Narva Trans Tartu JK Tammeka Harju JK Laagri JK Narva Trans Harju JK Laagri Harju JK Laagri JK Tallinna Kalev Tallinna FCI Levadia Paide Linnameeskond Pärnu JK Vaprus Tartu JK Tammeka FC Kuressaare Paide Linnameeskond FC Kuressaare Tallinna FCI Levadia FC Kuressaare Nõmme Kalju FC Paide Linnameeskond

Kokku 16 16 13 12 11 10 10 10 10 10 10 10 10 9 9 9 9 9 8 8 8 8 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7

Hoiatuste põhjused Põhjus Kokku Ebasportlik käitumine – hoolimatu viga 451 Ebasportlik käitumine – lubava rünnaku peatamine 152 Ebasportlik käitumine – lugupidamatus mängu vastu 130 Rahulolematuse näitamine sõnas või teos 38 Jätkamisega viivitamine 27 Ebasportlik käitumine – simuleerimine 16 Korduv rikkumine 14 Ebasportlik käitumine – ilmse väravavõimaluse 2 ärahoidmine üritusega palli mängida Ebasportlik käitumine – muu

LIIGATABELID Kohtunikud

Punased kaardid Mängija Eugenio Cristoforo Bracelli Pavel Dõmov Reimo Madissoo Tanel Tammik Aleksandr Nikolajev Aleksandr Šapovalov Andre Frolov Dominic Laaneots Enrico Veensalu Georg Pank Heitor Hendrik Vainu Joan Jakovlev Mark Maksimkin Markkus Seppik Mihhail Kolobov Rauno Alliku Aleksandr Kulinitš Alex Markovic Bi Sehi Elysée Irie Daniil Rudenko Do-hyun Kim Giacomo Uggeri Henrik Ojamaa Ilja Antonov Illja Markovskõi Jegor Žuravljov Joonas Soomre Kevin Aloe Mairo Miil Maksim Podholjuzin Michael Lilander Michael Schjønning-Larsen Märten Kuusk Märten Pajunurm Rasmus Peetson Reginald Roman Sobtšenko Sander Kapper Silver Alex Kelder Taaniel Usta Usalifa José Indi Vladimir Avilov

Võistkond Tartu JK Tammeka FC Kuressaare Pärnu JK Vaprus Tartu JK Tammeka JK Narva Trans Tallinna FC Flora Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka Pärnu JK Vaprus JK Tallinna Kalev Tallinna FCI Levadia Pärnu JK Vaprus Tallinna FCI Levadia JK Narva Trans Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora JK Narva Trans JK Narva Trans JK Narva Trans Harju JK Laagri JK Narva Trans Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora Nõmme Kalju FC Tallinna FCI Levadia JK Narva Trans FC Kuressaare Pärnu JK Vaprus FC Kuressaare Nõmme Kalju FC Tallinna FC Flora Tallinna FCI Levadia Tallinna FC Flora FC Kuressaare Tallinna FCI Levadia JK Narva Trans Harju JK Laagri Pärnu JK Vaprus Paide Linnameeskond Harju JK Laagri Harju JK Laagri Nõmme Kalju FC

Otsene 2 2 1 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Teine hoiatus 0 0 1 2 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Neljandad kohtunikud

Kokku

Väljakukohtunikud

2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Kohtunik Joonas Jaanovits Grigori Ošomkov Juri Frischer Kevin Kaivoja Kristo Tohver Martti Pukk Karl Koppel Kristo Külljastinen Jagnar Jakobson Kristjan-Eric Lääne Tanel Üprus Rasmus Maalinn Andrei Karhu

Mänge 18 16 16 16 16 16 15 14 12 12 12 10 7

Penalteid 5 12 10 9 6 3 5 6 6 5 8 2 2

Hoiatusi Eemaldamisi Väravaid 75 6 44 84 3 47 78 5 47 84 4 36 80 6 35 63 1 35 70 2 35 58 4 41 63 4 30 58 4 29 46 3 39 40 3 23 32 2 17

Mänge 22 20 20 19 19 18 18 18 18 17 17 17 16 15 15 15 14 13 12 10 7 7 7 5 1

1. abikohtunik 20 12 12 4 18 15 12 10 5 8 7 6 9 5 6 3 5 5 10 5 0 1 1 1 0

Abikohtunikud Kohtunik Silver Kõiv Jaan Roos Riivo Stolts Sten Klaasen Veiko Mõtsnik Aron Härsing Neeme Neemlaid Petteri Schultz Sander Saga Andrus Õun Silver Sepp Maikel Mikson Egerd Pajustik Risto Eelmaa Dmitri Vinogradov Thor Vaas Erkko Liiv Lauri Salei Tauno Rämson Sander Jürjens Kristjan Kruk Karolin Kaivoja Kristjan Lukk Sandra Nigulis Marto Kiisk

2. abikohtunik 2 8 8 15 1 3 6 8 13 9 10 11 7 10 9 12 9 8 2 5 7 6 6 4 1

Eemaldamiste põhjused Põhjus Teise hoiatuse saamine Ilmse väravavõimaluse ärahoidmine Tõsine viga Vägivaldne käitumine Solvavate jms väljendite kasutamine

Kohtunik Martti Pukk Karl Kena Paul Kask Reelika Turi Roman Daniljuk Rasmus Maalinn Karl Koppel Kristjan-Eric Lääne Jürgen Lorenz Denis Nõmm Tanel Üprus Maksim Ramazanov Kevin Kaivoja Johann Kuldmäe Timo Sujev Richard Toom Andrei Karhu Kristo Külljastinen Voiteh Karnatsevitš Jagnar Jakobson Elar Tarkus Priit Alekask Joonas Jaanovits Juri Frischer Kristjan Kattus Martin Altmets Marko Liiva

Mänge 15 12 12 12 10 9 9 8 8 8 8 7 6 6 6 6 5 5 5 4 4 4 4 2 2 2 1

VAR Videokohtunikud Marko Liiva Kristjan-Eric Lääne Kristo Tohver Joonas Jaanovits Kristo Külljastinen Kevin Kaivoja Rasmus Maalinn Grigori Ošomkov Karl Koppel Tanel Üprus Juri Frischer Jagnar Jakobson

29 18 18 17 16 15 14 13 12 11 9 8

Abi-videokohtunikud

Kokku 29 9 5 3 1

Tauno Rämson Aron Härsing Jaan Roos Sander Saga Lauri Salei Riivo Stolts Erkko Liiv Petteri Schultz Veiko Mõtsnik Thor Vaas Risto Eelmaa Egerd Pajustik

Kaardid minutite kaupa

27 19 18 17 16 16 16 13 12 9 9 8

xG ja xPts tabel

Väravad minutite kaupa

Eeldatav väravate arv (xG) näitab iga meeskonna hooaja jooksul tehtud pealelöökide eeldatava kvaliteedi kogusummat. Igal pealelöögil on oma xG väärtus, mis oleneb löögi sooritamise asukohast, vastaste paiknemisest ja muudest teguritest, mis mõjutavad löögi keerukust. Iga üksiku pealelöögi maksimaalne xG väärtus on 1,00 (väravajoonelt täiesti üksi tühja väravasse löömine). Eeldatav punktide arv (xPts) arvestab iga mängu kohta mõlema meeskonna xG arvu ning arvutab selle pealt välja kõige tõenäolisema resultaadi (ühe tiimi võit või viik). Siin tabelis on kokku löödud iga meeskonna kogu hooaja xPts. Erinevus lahutab tegelikust väravate vahest ja punktiarvust xG ja xPts-i näitaja. Mida suurem positiivne vahe, seda rohkem on meeskond suutnud reaalselt väljakul võimalusi realiseerida (või on tema vastased võimalusi eeldatavast kehvemini realiseerinud). Tabel on reastatud xPts-i järgi. Andmed: Wyscout Koht Meeskond 1. Tallinna FC Flora 2. Tallinna FCI Levadia 3. Paide Linnameeskond 4. Nõmme Kalju FC 5. JK Tallinna Kalev 6. FC Kuressaare 7. Tartu JK Tammeka 8. JK Narva Trans 9. Pärnu JK Vaprus 10. Harju JK Laagri

Väravad 74 : 24 67 : 24 50 : 34 50 : 42 49 : 41 36 : 60 33 : 65 32 : 64 40 : 43 27 : 61

xG väravad 81,8 : 32,3 64,7 : 35,2 58,1 : 45,8 57,7 : 49,2 55,1 : 61,9 49,9 : 66,3 48,4 : 63,5 44,1 : 60,3 34,7 : 55,1 28,4 : 53,1

Erinevus +0,5 +13,6 +3,7 –0,5 +14,8 –7,6 –16,9 –15,9 +17,4 –9,3

Punkte 79 77 53 49 53 43 27 38 48 23

xPts 76,2 66,5 57,4 55,7 45,4 43,9 42,8 41,2 37,8 33,1

Erinevus +2,8 +10,5 –4,4 –6,7 +7,6 –0,9 –15,8 –3,2 +10,2 –10,1

2023 DETSEMBER JALKA

ESILIIGA Esiliiga võidu võttis kindlalt Nõmme United. Foto: Liisi Troska

Esiliiga Võistkond Mänge 1. FC Nõmme United 36 2. Viimsi JK 36 3. Tallinna FC Flora U21 36 4. Tallinna FCI Levadia U21 36 5. JK Tabasalu 36 6. FC Tallinn 36 7. Paide Linnameeskond U21 36 8. FC Elva 36 9. Tallinna JK Legion 36 10. Ida-Virumaa FC Alliance 36

Võite Viike Kaotusi 28 6 2 21 8 7 22 3 11 16 9 11 18 1 17 16 4 16 12 5 19 12 4 20 5 6 25 6 2 28

Väravaid Punkte 114 : 29 90 67 : 35 71 86 : 53 69 57 : 46 57 81 : 70 55 72 : 65 52 66 : 82 41 45 : 75 40 37 : 97 21 50 : 123 20

Võistkond FC Nõmme United FC Nõmme United Viimsi JK FC Tallinn JK Tabasalu FC Nõmme United Ida-Virumaa FC Alliance JK Tabasalu Tallinna FC Flora U21 Tallinna FCI Levadia U21

Väravaid 32 25 25 18 16 16 16 15 14 14

Vanim väravalööja: Jevgeni Gurtšioglujants (Tallinna FCI Levadia U21), 37 aastat, 7 kuud ja 4 päeva (6.11 mängus Ida-Virumaa FC Alliance’i vastu) Noorim väravalööja: Maksimilian Skvortsov (Tallinna FCI Levadia U21), 15 aastat, 2 kuud ja 20 päeva (9.03 mängus Ida-Virumaa FC Alliance’i vastu)

42 JALKA DETSEMBER 2023

Võistkond 1. Tartu JK Welco 2. JK Tallinna Kalev U21 3. JK Narva Trans U21 4. FA Tartu Kalev 5. FC Kuressaare U21 6. Viljandi JK Tulevik 7. Tartu JK Tammeka U21 8. Nõmme Kalju FC U21 9. Läänemaa JK 10. Pärnu Jalgpalliklubi

Mänge 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

Võite Viike Kaotusi 23 5 8 19 10 7 19 7 10 18 7 11 17 10 9 16 7 13 12 8 16 12 5 19 8 2 26 3 5 28

Väravaid 92 : 42 99 : 53 69 : 48 85 : 71 87 : 76 58 : 55 63 : 70 90 : 103 67 : 120 34 : 106

Punkte 74 67 64 61 61 55 44 41 26 14

Väravakütid

Väravakütid Nimi 1. Egert Õunapuu 2. Jevgeni Demidov 3. Gregor Lehtmets 4. Kirill Nesterov 5. Peeter Klein 6. Henri Leoke 7. Mihhail Orlov 8. Joosep Põder 9. Mait Eenmaa 10. Maksimilian Skvortsov

Esiliiga B

Nimi 1. Priit Peedo 2. Kenlou Laasner 3. Martin Jõgi 4. Andero Kivi 5. Promise David 6. Akaki Gvineria 7. Andreas Tiits 8. Maarek Suursaar 9. Deniss Drabinko 10. Juhan Jograf Siim

Võistkond FA Tartu Kalev JK Tallinna Kalev U21 Tartu JK Welco FC Kuressaare U21 Nõmme Kalju FC U21 Tartu JK Tammeka U21 Läänemaa JK FC Kuressaare U21 Nõmme Kalju FC U21 Läänemaa JK

Väravaid 36 33 31 30 22 18 17 17 15 14

Vanim väravalööja: Aivar Anniste (JK Tallinna Kalev U21), 43 aastat, 0 kuud ja 23 päeva (13.03 mängus Tartu JK Welco vastu) Noorim väravalööja: Mait Vaino (Tartu JK Tammeka U21), 15 aastat, 10 kuud ja 20 päeva (6.04 mängus JK Narva Trans U21 vastu)

NAISED JA II LIIGA Väravakütid

Naiste meistriliiga Võistkond Tallinna FC Flora Saku Sporting Tartu JK Tammeka JK Tallinna Kalev JK Tabasalu Viimsi JK

1. 2. 3. 4. 5. 6. *** 7. Põlva FC Lootos 8. Pärnu JK Vapruse ja Viljandi JK Tuleviku ÜN

Mänge 26 26 26 26 26 26

Võite Viike Kaotusi 25 1 0 17 4 5 14 5 7 11 3 12 8 8 10 5 3 18

Väravaid Punkte 147 : 13 76 84 : 30 55 70 : 33 47 45 : 47 36 43 : 48 32 21 : 78 18

21 21

3 2

15 : 71 11 : 116

1 3

17 16

10 9

Nimi 1. Kristina Teern 2. Katriin Saulus 3. Mari Liis Lillemäe 4. Liisa Merisalu 5. Lisette Tammik 6. Jaanika Volkov 7. Kirkeliis Lillemets 8. Emma Treiberg 9. Getter Saar 10. Maria Orav

Võistkond Tallinna FC Flora Saku Sporting Tallinna FC Flora Tartu JK Tammeka Tallinna FC Flora Tallinna FC Flora Tartu JK Tammeka Saku Sporting Tallinna FC Flora JK Tallinna Kalev

Väravaid 30 23 20 20 20 16 15 15 15 14

Kolme ringi järel mängisid tabeli kaks viimast esiliiga kahe esimesega üleminekuturniiri, kuus esimest mängisid veel ühe ringi omavahel.

Väravakütid

Naiste esiliiga 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8.

Võistkond Tallinna FC Ararat Tallinna FC Flora II Lasnamäe FC Ajax FC Elva Tallinna FC Levadia Tartu JK Tammeka II JK Tallinna Kalev II Saku Sporting II

Mänge 21 21 21 21 21 21 21 21

Võite Viike Kaotusi 14 4 3 14 3 4 14 1 6 11 1 9 7 3 11 6 3 12 4 3 14 4 2 15

Väravaid Punkte 77 : 34 46 84 : 29 45 78 : 48 43 49 : 43 34 37 : 46 24 45 : 81 21 41 : 79 15 28 : 79 14

Nimi 1. Anželika Jotkina 2. Anastasija Južaninova 3. Margarita Matjuhhova 4. Kaili Lilles 5. Luiza Ghazaryan 6. Darja Uzjukina 7. Nicole Kelli 8. Elisabeth Õispuu 9. Simona Põlismäe 10. Darina Kudjavnina

Võistkond Lasnamäe FC Ajax Tallinna FC Ararat Tallinna FC Levadia Tallinna FC Flora II Tallinna FC Ararat Tallinna FC Ararat Tartu JK Tammeka II Tallinna FC Flora II Tallinna FC Flora II Tallinna FC Ararat

Väravaid 46 25 24 22 15 15 14 13 11 10

Foto: Katariina Peetson

II LIIGA PÕHJA/IDA PIIRKOND Võistkond Mänge 1. Maardu Linnameeskond 26 2. Jõhvi FC Phoenixi ja 26 JK Noova ÜM 3. Rakvere JK Tarvas 26 4. Tallinna FCI Levadia U19 26 5. Viimsi JK II 26 6. Tartu JK Welco II 26 7. FCI Tallinn U21 26 8. FA Tartu Kalev II 26 9. Tartu FC Helios 26 10. Võru FC Helios 26 11. Lasnamäe FC Ajax 26 12. Tallinna FC Ararat 26 13. Kohtla-Järve JK Järve 26 14. Valga FC Warrior 26

Võite Viike Kaotusi 22 3 1 18 4 4

Väravaid 125 : 23 97 : 22

Punkte 69 58

18 15 14 13 13 10 9 8 7 6 1 1

97 : 24 75 : 29 75 : 24 78 : 43 74 : 38 54 : 56 67 : 76 66 : 77 49 : 77 44 : 86 21 : 108 10 : 249

58 51 49 45 42 35 28 28 24 22 5 3

4 6 7 6 3 5 1 4 3 4 2 0

4 5 5 7 9 11 15 14 16 16 23 25

Väravakütid Nimi 1. Jelissei Zahharov 2. Erik Utgof 3. Vitali Gussev 4. Tarvi Suvi 5. Mattias Roop 6. Roland Pakaste 7. Trevor Elhi 8. Andre Väin 9. Roden Vahe 10. Ilja Zelentsov

Võistkond Väravaid Jõhvi FC Phoenixi ja JK Noova ÜM 34 Maardu Linnameeskond 23 Maardu Linnameeskond 21 Tartu FC Helios 20 Rakvere JK Tarvas 19 Rakvere JK Tarvas 19 Tallinna FCI Levadia U19 19 Võru FC Helios 17 Viimsi JK II 15 Maardu Linnameeskond 14

2023 DETSEMBER JALKA

II JA III LIIGA Väravakütid

II LIIGA LÕUNA/LÄÄNE PIIRKOND Võistkond Mänge 1. Harju JK Laagri U21 26 2. Pärnu JK Vaprus U21 26 3. Tallinna FC Flora U19 26 4. FC Hiiumaa ja Läänemaa 26 JK II ÜM 5. Saku Sporting 26 6. FC Nõmme United U21 26 7. Pärnu JK Tervis 26 8. Vändra JK Vaprus 26 9. Saue JK 26 10. JK Tabasalu U21 26 11. Raplamaa JK 26 12. Keila JK 26 13. FC Kose 26 14. Pärnu JK Poseidon 26

Võite Viike Kaotusi 22 1 3 20 0 6 19 1 6 12 6 8

Väravaid 107 : 36 79 : 41 83 : 38 50 : 55

Punkte 67 60 58 42

12 10 11 10 11 9 8 6 5 3

67 : 64 53 : 38 88 : 80 52 : 59 56 : 61 57 : 45 56 : 72 44 : 69 46 : 100 26 : 106

39 37 36 35 35 32 30 25 16 10

3 7 3 5 2 5 6 7 1 1

11 9 12 11 13 12 12 13 20 22

Nimi 1. Martin Pärn 2. Henri Hanson 3. Ander-Joosep Kose 4. Madis Nurmik 5. Marten Metsniit 6. Kristjan Kriis 7. Sander Pabo 8. Magnar Vainumäe 9. Tõnis Vihmoja 10. Kristjan Jürisalu

Võistkond Vändra JK Vaprus Pärnu JK Tervis Harju JK Laagri U21 Raplamaa JK Saku Sporting Harju JK Laagri U21 Keila JK Harju JK Laagri U21 Pärnu JK Tervis FC Kose

Väravaid 23 22 21 21 21 20 18 18 13 12

Foto: Liisi Troska

Eelmisel hooajal II liiga lõuna/lääne tsoonis võitnud Paide Linnameeskond III langes selleks aastaks aste madalamale ja triumfeeris III liigas.

III LIIGA IDA PIIRKOND Võistkond Mänge 1. Paide Linnameeskond III 22 2. JK Loo 22 3. Türi Ganvix JK 22 4. Jõgeva SK Noorus-96 22 5. Sillamäe FC NPM Silmet 22 6. FC Maardu Aliens 22 7. Rakvere JK Tarvas II 22 8. JK Kuusalu Kalev 22 9. Raasiku FC Joker 22 10. Anija JK 22 11. Põhja-Tallinna JK Volta 22 12. FC Järva-Jaani 22

Väravakütid Võite Viike Kaotusi 22 0 0 14 3 5 12 4 6 12 3 7 11 1 10 10 3 9 9 2 11 7 4 11 6 4 12 7 1 14 5 0 17 4 1 17

Väravaid 127 : 12 69 : 45 77 : 49 50 : 45 82 : 52 52 : 57 45 : 65 38 : 54 27 : 54 41 : 68 38 : 92 42 : 95

Punkte 66 45 40 39 34 33 29 25 22 22 15 13

Väravaid 82 : 20 55 : 36 70 : 31 56 : 66 38 : 32 43 : 27 48 : 52 33 : 74 22 : 59 27 : 77

Punkte 49 38 34 29 28 26 22 14 13 8

44 JALKA DETSEMBER 2023

Võite Viike Kaotusi 16 1 1 12 2 4 11 1 6 9 2 7 9 1 8 7 5 6 7 1 10 4 2 12 4 1 13 2 2 14

Võistkond Paide Linnameeskond III Paide Linnameeskond III FC Järva-Jaani Sillamäe FC NPM Silmet Põhja-Tallinna JK Volta FC Maardu Aliens JK Loo Türi Ganvix JK Anija JK Rakvere JK Tarvas II

Väravaid 28 25 21 21 21 19 18 17 15 12

Võistkond Tallinna FC Zapoos Tallinna JK Piraaja Tallinna FC Wise Tallinna FC Zapoos Tallinna FC Maksatransport Tallinna FC Eston Villa Tallinna FC Maksatransport Tallinna FC Hell Hunt Tallinna FC Zapoos Tallinna FC Olympic Olybet

Väravaid 23 19 14 14 13 12 9 9 9 9

Väravakütid

III LIIGA PÕHJA PIIRKOND Võistkond Mänge 1. Tallinna FC Zapoos 18 2. Tallinna SC ReUnited 18 3. Tallinna FC Maksatransport 18 4. Tallinna FC Zenit 18 5. Tallinna FC Eston Villa 18 6. Tallinna FC Hell Hunt 18 7. Tallinna JK Piraaja 18 8. Tallinna FC Wise 18 9. Tallinna FC Olympic Olybet 18 10. Tallinna FC Ararat II 18

Nimi 1. Jüri Jevdokimov 2. Rivo Reinson 3. Elvis Homin 4. Roman Bažkov 5. Vladislav Titkov 6. Dmitri Jegorov 7. Ülari Tohver 8. Karel Seire 9. Jüri Dmitrenko 10. Sergei Akimov

Nimi 1. Oliver Karlson 2. Rene Prans 3. Anton Bolotin 4. Mark-Rene Väljas 5. Marcus Suurväli 6. Mart Paul Preiman 7. Mathias Ranna 8. Jaan Sinka 9. Jürgen Orumaa 10. Alar Petrovits

III JA IV LIIGA III LIIGA LÄÄNE PIIRKOND Võistkond Mänge 1. Tallinna JK Puuma 18 2. Tabasalu Ulasabat C.F. 18 3. JK Tallinna Kalev Juunior 18 4. Rummu Dünamo 18 5. Rumori Calcio Tallinn 18 6. Tallinna JK Legion II 18 7. Läänemaa JK Haapsalu 18 8. Harju JK Laagri III 18 9. Tallinna FC Flora IV 18 10. Saku Sporting II 18

Väravakütid

Võite Viike Kaotusi 17 0 1 16 1 1 10 2 6 8 1 9 8 0 10 8 0 10 6 3 9 6 1 11 6 1 11 0 1 17

Väravaid 86 : 37 78 : 11 59 : 37 53 : 60 36 : 48 50 : 57 43 : 65 39 : 43 40 : 61 17 : 87

Punkte 51 49 32 25 24 24 21 19 19 1

Võite Viike Kaotusi 16 1 3 13 4 3 14 1 5 13 2 5 11 0 9 9 2 9 9 1 10 7 1 12

Väravaid 83 : 25 71 : 31 70 : 41 78 : 32 61 : 77 51 : 58 56 : 53 56 : 63

Punkte 49 43 43 41 33 29 28 22

5 3 1

34 : 58 27 : 70 26 : 105

16 13 4

III LIIGA LÕUNA PIIRKOND Võistkond Mänge 1. Tartu Team Helm 20 2. FC Otepää 20 3. Tartu JK Welco X 20 4. FC Elva II 20 5. Põlva FC Lootos 20 6. SK Imavere 20 7. FC Vastseliina 20 8. Viljandi Tuleviku ja 20 Suure-Jaani Unitedi ÜM 9. Tartu JK Tammeka III 20 10. Tõrva JK 20 11. FC Jõgeva Wolves 20

Nimi 1. Albert Prosa 2. Aivo Menken Parts 3. Anton Pfening 4. Robin Sööt 5. Sergei Mištšenko 6. Ralf Friedemann 7. Kenno Muraveiski 8. Ivan Timofejev 9. Armin Loorits 10. Illja Lõsak

Võistkond Tallinna FC Puuma Harju JK Laagri III Tallinna FC Puuma Tabasalu Ulasabat C.F. Rummu Dünamo Tabasalu Ulasabat C.F. Rummu Dünamo Tallinna JK Legion II Tabasalu Ulasabat C.F. Tallinna FC Puuma

Väravaid 38 19 17 17 16 14 13 13 10 8

Võistkond FC Elva II SK Imavere Tartu Team Helm Põlva FC Lootos Tartu JK Welco X FC Otepää FC Jõgeva Wolves Tartu JK Welco X FC Vastseliina Viljandi Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜM

Väravaid 24 18 18 14 14 14 12 12 11 10

Väravakütid

1 4 1

14 13 18

Nimi 1. Karl-Ernst Saal 2. Alar Arula 3. Renee Püvi 4. Markus Lina 5. Artur Aus 6. Priit Lehismets 7. Eduard Kovbasnjuk 8. Reimo Austa 9. Jürgen Kolk 10. Rait Oja

III LIIGA VÕITJA: Paide Linnameeskond III – Tartu Team Helm 5 : 4

IV LIIGA PÕHJA/IDA PIIRKOND Võistkond 1. Kristiine JK 2. Aruküla FC Vigri 3. Tallinna FC Eston Villa II 4. FC Kose II 5. Tallinna FC Maksatransport II 6. FC Tallinna Gorillad 7. Tallinna FC Soccernet 8. Püssi SK ja Kohtla-Järve FC Järve ÜM 9. FC Toompea 10. Põhja-Tallinna JK Volta II ja JK Arsenali ÜM 11. Kohila Püsivus

Mänge 20 20 20 20 20

Võite Viike Kaotusi 18 0 2 13 3 4 11 3 6 9 3 8 9 1 10

Väravaid Punkte 93 : 32 54 67 : 43 42 55 : 37 36 63 : 51 30 50 : 43 28

20 20

8 7

3 3

9 10

56 : 80 38 : 51

27 24

20 20 20

7 5 5

0 5 3

13 10 12

49 : 84 43 : 49 40 : 62

21 20 18

39 : 61

IV LIIGA PÕHJA/LÄÄNE PIIRKOND Võistkond Mänge 1. Tabasalu Ulasabat C.F. II 20 2. Märjamaa Kompanii 20 3. FCP Pärnu 20 4. Saue JK II 20 5. Tallinna FC EstHam United 20 6. Tallinna JK Jalgpallihaigla 20 7. Tallinna FC Reaal 20 8. FC Tallinna Wolves 20 9. Vändra JK Vaprus II 20 ja FC Lelle ÜM 10. Rumori Calcio II Tallinn 20 11. Tallinna JK Piraaja II* 20

Nimi 1. Kristjan Rattasepp 2. Alvar Terasma 3. Oskar Vint 4. Tauri Leppik 5. Kirill Kornilov 6. Joosep Piirisild 7. Rando Randjõe 8. Gerdo Kalde 9. Sten Meerbach 10. Kris-Sten Toom

Võistkond Kristiine JK Aruküla FC Vigri FC Tallinna Gorillad Kristiine JK FC Toompea Kristiine JK Aruküla FC Vigri Tallinna FC Eston Villa II Kohila Püsivus Põhja-Tallinna JK Volta II ja JK Arsenal ÜM

Väravaid 30 20 18 17 15 13 11 10 9 9

Võistkond Tallinna FC EstHam United Tallinna JK Jalgpallihaigla Märjamaa Kompanii Tallinna JK Piraaja II FCP Pärnu Saue JK II Tallinna FC EstHam United Tabasalu Ulasabat C.F. II Tallinna JK Jalgpallihaigla Tallinna FC Reaal

Väravaid 18 18 15 11 10 9 9 9 8 8

Väravakütid

Võite Viike Kaotusi 15 2 3 13 3 4 12 4 4 11 4 5 8 5 7 8 4 8 7 5 8 6 4 10 4 4 12

Väravaid Punkte 55 : 18 47 54 : 32 42 59 : 30 40 49 : 32 37 54 : 48 29 45 : 51 28 39 : 49 26 25 : 46 22 30 : 59 16

2 5

17 : 70 35 : 27

1 2

Väravakütid

17 13

7 17

Nimi 1. Jako Kanter 2. Markus Soodla 3. Karel Kaldma 4. Rene Prans 5. Henry Hoolma 6. Janar Pajo 7. Joosep Kalbus 8. Amor Orgusaar 9. Margus Reinaru 10. Juss Tamming

IV LIIGA VÕITJA: Kristiine JK – Tabasalu Ulasabat C.F. II 3 : 0

* Tallinna JK Piraaja II andis hooaja lõpus üheksa loobumiskaotust.

2023 DETSEMBER JALKA

ENNUSTUS

Ajakirjanike ennustuse neljandaks võitjaks kerkis

RASMUS VOOLAID

ärtsikuu numbris palusime Premium liigat kajastavatel ajakirjanikel hooaja eel vastata kümnele ennustusküsimusele, et teada saada, mida nad uuelt jalgpalliaastalt ootavad. Selle aasta võitjaks kerkis ka mullu tugeva neljanda koha saanud Rasmus Voolaid, kellele piisas võiduks ajakirjanike ennustuse ajaloo kõige madalamast skoorist: üllatusi täis aastal oli Voolaid ainus, kes pani kümnest küsimusest täppi neli. Voolaidile järgnes Postimehe žurnalist Karl Juhkami, kes jõudis esikolmikusse teist aastat järjest.

Rasmus Voolaid,

Kolmandaks tuli Jalka peatoimetaja Raul O jassaar. Kui Levadia viimase vooru viigivärav Paides röövis Paidelt medali, siis päris suur mõju oli sellel ka meie ennustustabeli tulemustele: ilma selle tabamuseta oleks esikolmik olnud hoopis Juhkami, Kristjan Jaak Kangur ja Voolaid! Kui 2022. aasta ennustuse võitis Kristjan Remmelkoor lausa üheksa punktiga, siis seekord osutusid küsimused keeruliseks: mitte keegi ei osanud õigesti ennustada Premium liiga esikolmikut (kes olekski Tallinna Kalevit võinud pronksile prognoosida!?), karikavõitjat (Narva Trans), pa-

Karl Juhkami,

Raul Ojassaar,

Jana Pipar,

fotograaf

Kasper Elissaar,

Soccernet.ee

Steiv Silm, S-Film

Andres Vaher,

Õhtuleht

Postimees

Flora

Milline näeb välja esikolmiku järjestus?

Flora, Levadia, Kalju

Flora, Levadia, Paide

Flora, Kalju, Levadia

Flora, Levadia, Paide

Flora, Levadia, Kalju

Flora, Levadia, Paide

Kes võidab suvel Eesti karika?

Flora

Paide

Flora

Kuressaare

Flora

Kellest saab Premium liiga parim väravakütt?

Felipe Felicio

Sten Reinkort

Alex Matthias Tamm

Felipe Felicio

Millises järjestuses lõpetavad hooaja Tartu Tammeka, Narva Trans ja Tallinna Kalev?

Tammeka, Kalev, Trans

Tammeka, Trans, Kalev

Tammeka, Kalev, Trans

Kalev, Trans, Tammeka

Tammeka, Trans, Kalev

Trans, Tammeka, Kalev

Tammeka, Kalev, Trans

Mis kuus vahetab esimene Premium liiga meeskond peatreenerit?

Juuni

Juuli

Mai

Juuli

Juuni

Mai

Juuli

Kas mõni Eesti klubi jõuab eurosarjas alagrupiturniirile?

Jah

Eelmisel aastal jäi FC Kuressaaret esinelikust lahutama 15 punkti. Kas saarlastel õnnestub seda vahet tänavu veelgi vähendada?

Jah

Rohkem

Vähem

Rohkem

Vähem

Rohkem

Vähem

1811

2222

2076

1982

1900

1877

1825

1400

Kes tuleb Eesti meistriks?

Kas Harju JK teenib debüüthooajal rohkem või vähem kui 22,5 punkti? Kui suureks osutub Premium liiga ühe mängu publikurekord?

46 JALKA DETSEMBER 2023

Jalka

Kristjan Jaak Kangur,

Soccernet.ee

Õhtuleht

ENNUSTUS Foto: Katariina Peetson

rimat väravakütti (Tristan Koskor) ega seda, mis kuus esimene meeskond peatreenerit vahetab (Nõmme Kalju asendas Kaido Koppeli Nikita Andrejeviga juba aprillis). Ülejäänud küsimustest tõi Voolaidile edu see, et ta ennustas täpselt, et FC Kuressaare vähendab esinelikuga vahet (hoolimata kahe koha äraandmisest jäi vahe lõpuks kümme punkti) ning et Harju JK teenib debüüthooajal üle 22,5 punkti (tuli lõpuks 23!). Nagu ikka, oli publikunumbri küsimus ühtlasi viigilahutajaks ning punkti sai selle eest ainult kõige täpsem pakkumine – seekord pakkus kõige lähemale Mart Treial, aga isegi tema 3337 jäi tegelikule rekordile (3510) natuke alla. Kõik teised panid suurima publikuarvu ennustamisel mööda enam kui tuhande silmapaariga! Eelmistel aastatel on ajakirjanike ennustuse võitnud Madis Kalvet, Tarmo Tiisler ja Kristjan Remmelkoor.

Kaspar Ruus,

Mart Treial, Õhtuleht

Madis Kalvet, Delfi/EPL

Flora

Paide

Flora, Levadia, Kalju

Eigo

Gunnar

Delfi/EPL

Flora

Paide, Flora, Levadia

Flora, Levadia, Paide

Levadia

Flora

Robi Saarma Trans, Tammeka, Kalev

Kaljurand, Leheste,

Ott Järvela,

Siim Pulst,

Kris Ilves,

Kristjan Aet Süvari, Liisi Troska, Remmelkoor, ERR EJL fotograaf

Soccernet.ee

Flora

Flora, Levadia, Paide

Flora, Levadia, Kalju

Flora, Levadia, Paide

Flora, Kalju, Levadia

Flora, Levadia, Kalju

Flora, Paide, Levadia

Flora

Levadia

Paide

Felipe Felicio

Alex Matthias Tamm

Sergei Zenjov

Sten Reinkort

Robi Saarma

Felipe Felicio

Robi Saarma

Kalev, Tammeka, Trans

Tammeka, Trans, Kalev

Trans, Tammeka, Kalev

Tammeka, Trans, Kalev

Trans, Tammeka, Kalev

Tammeka, Trans, Kalev

Juuni

August

Mai

Delfi/EPL

Trans, Tammeka, Tammeka, Kalev, Trans Kalev

Soccernet.ee

Tammeka, Tammeka, Kalev, Trans, Kalev Trans

Juuni

Mai

Juuli

Juuni

Juuli

mitte keegi ei vaheta hooaja jooksul

Jah

Rohkem

Vähem

1250

3337

2500

2222

2000

1950

1913

1850

1712

1455

1005

2023 DETSEMBER JALKA

FAKTIFOTO

Foto: Liisi Troska

Eesti naiste kaks seljavõitu Armeenia üle Eesti naistekoondis jätkas tänavust Rahvuste liiga turniiri oktoobris omalaadse topeltkohtumisega: esmalt sõideti Armeeniale külla Jerevani, neli päeva hiljem võeti armeenlannad vastu juba Tallinna paduvihmas. Kahest mängust sai Eesti kirja kaks veenvat võitu: võõrsil jäime peale 4 : 1, kodus suisa 5 : 1.

Uus punktimängude väravarekord

Varem oli Eesti naistekoondise rekord punktide peale mängus neli väravat – 2022. aasta juunis alistasid sinisärgid Pärnu rannastaadionil 4 : 2 Kasahstani. Nüüd korrati Armeenia vastu esmalt võõrsilmängus seda saavutust, neli päeva hiljem kodus püstitati aga viie väravaga uus tippmark!

Tammikust ette jääb vaid Morkovkina

Lisette Tammik tõusis kahe mänguga löödud viie kolliga 13 koondisevärava peale, millest rohkem on Eesti naiskonnas suutnud vaid Anastassia Morkovkina (40), Signy Aarna (26), Katrin Loo (20) ja Ave Pajo (19). Kui arvestada aga ainult punktimängudes (MM- ja EM-valiksari ja Rahvuste liiga) löödud väravaid, kerkis Tammik jagama suisa teist kohta – Morkovkina sahistas sellistes mängudes vastaste võrku 16 korral, Tammik jagab aga Signy Aarnaga nüüd teist kohta (kuus väravat). Reelika Vaher ja Katrin Loo lõid valikmängudes viis kolli, aktiivsetest koondislastest on nüüd kolme värava peal Getter Saar, Kairi Himanen ja Emma Treiberg.

48 JALKA DETSEMBER 2023

FAKTIFOTO Treiberg avas viimaks väravaarve

Saku Sportingu ründaja Emma Treiberg on küll naistekoondises mänginud juba 2018. aastast saati, kuid kuni oktoobrikuuni polnud ta 32 koondisemängu jooksul suutnud kordagi väravat lüüa – väga sageli sekkus ta mängu vahetusest, mistõttu ei olnud tal tihtipeale ka eriti palju aega ja võimalusi. Nüüd oleks justkui šampanjapudelilt kork maha saadud ja väravaid aina pritsib: Armeenias sai ta kirja debüütvärava, neli päeva hiljem kodumängus pääses ta üle kahe aasta algkoosseisu, lõi juba esimesel poolajal kaks väravat ja andis Lisette Tammiku tabamusele ka söödu.

Kristina Bannikovast sai viies sajaline

Jerevanis peetud võõrsilmäng oli eriline poolkaitsjale Kristina Bannikovale, kel täitus koondises 100 kohtumist. Bannikovast sai viies mängija, kel Eesti naistekoondise eest peetud kolmekohaline arv kohtumisi: eksklusiivses klubis ootavad teda ees Kethy Õunpuu (116), Katrin Loo (114), Kaire Palmaru (107) ja Signy Aarna (107). Bannikova koondisekarjäär on kestnud õige pisut üle kümne aasta – debüüdi tegi ta Luksemburgi vastu 2013. aasta märtsis.

Rahvuste liigas võidud kirjas

Alles sel sügisel alanud läbi aegade esimesel naiste Rahvuste liiga turniiril on Eestil nüüd kirjas kaks võitu, üks viik (Kasahstaniga) ja üks kaotus (Iisraelilt). Rahvuste liiga alagrupiturniir saab Eesti jaoks lõpu juba detsembri esimestel päevadel, kui võõrsil kohtutakse nii Kasahstani kui Iisraeliga. Kuna Iisrael on grupis selge soosik, saab teise koha peale heitluses ilmselt otsustavaks just Kasahstani–Eesti kohtumine. Tuletame meelde: 2022. aastal suutsime MM-valikturniiril samast vastasest kaks korda jagu saada! Teine koht alagrupis võib meie naistele tuua võimaluse mängida üleminekumänge B-liigasse tõusmise nimel – seda juhul, kui mahume viie alagrupi peale kolme parema teise koha naiskonna sekka. 2023 DETSEMBER JALKA

KLÕPSUD

Otsustav hilissügis Hilissügis on Eesti jalgpallis teadupoolest kõige otsustavamate mängude aeg. Meie piltnike objektiivi ette jäid seekord uhked hetked nii meeste, naiste kui poiste otsustavatest matšidest!

Platsil ainult kaotajad. Paide ja Levadia 2 : 2 viik viimases voorus ei sobinud kummalegi meeskonnale: Levadia vajas võitu, et tulla Eesti meistriks, Paide vajas võitu, et tulla medalile. Viik jättis Levadia hõbedale, Paide sootuks neljandaks. Foto: Liisi Troska

Haruharva, kui jalgpalliplatsil telefoni vahtimine on asjakohane! Tallinna Kalev oli Premium liiga viimases voorus oma kohtumise Narva Transi vastu juba lõpetanud, kuid ootas põnevusega uudiseid Paidest, kus sealse linnameeskonna ja FCI Levadia kohtumine veel kestis. Levadia hiline viigivärav ja lõpuvile vallandasid kalevlaste seas rõõmupeo: see tõi neile pronksmedali! Foto: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

50 JALKA DETSEMBER 2023

U17 eliitliigas krooniti meistriks FCI Levadia noored. Kuigi pildi järgi võiks arvata, et kohtumine toimus südatalvel, kastis ilmataat Tallinna lumesajuga tegelikult 28. oktoobril! Foto: Katariina Peetson

KLÕPSUD

Siilid udus! Hetk Premium liiga eelviimase vooru kohtumisest FCI Levadia ja FC Flora vahel, kui fännide tekitatud tossupilv mängu justkui vati sisse saatis. Foto: Katariina Peetson

Järjekordne hall püsti! Pärnu jalgpalliharrastajatel on sel talvel võimalik külma tuule ja sademete eest pageda värskelt avatud Pärnu jalgpallihalli. Foto: Liisi Troska

Üks, kaks, kolm! Lisette Tammik säras Rahvuste liiga kohtumises võõrsil Armeenia vastu kübaratrikiga. Foto: Liisi Troska

Lõpuks ometi olemas! Lisette Tammiku kõrval sai 4 : 1 võidumängus Armeenia vastu jala valgeks ka Emma Treiberg, kes pidi oma esimest koondiseväravat ootama 33 kohtumist. Siin tähistab ta seda hea sõbranna Mari Liis Lillemäega. Neli päeva hiljem kodumängus sama vastase vastu säras Treiberg juba kahe kolliga! Foto: Liisi Troska 2023 DETSEMBER JALKA

AJALUGU

EM 2000: kas kõigi aegade parim suurturniir?

Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga, mis võtab järjepanu luubi alla kõik seni toimunud EM-finaalturniirid. Seekord on järg jõudnud 2000. aasta turniiri juurde – seni viimase, 2020. aasta EMini jõuame maikuus, vahetult enne järgmise turniiri algust! Tekst: Raul Ojassaar

eel aasta enne seda, kui FIFA otsustas 2002. aasta MM-finaalturniiri anda kahasse Jaapanile ja Lõuna-Koreale, tegi UEFA täitevkomitee 1995. aasta juulis suure otsuse: 2000. aasta EM antakse ühiselt korraldada Hollandile ja Belgiale. Kui Ida-Aasias olid kaks korraldajat teineteisega justkui sundabielus, siis Belgia ja Hollandi suhted olid tunduvalt soojemad ja sõbralikumad ning turniiri muutis kohapeal olevatele fännidele mugavamaks ka selle geograafiline kontsentreeritus. Mõlemas riigis mängiti neljal staadionil ning kaht teineteisest kõige kaugemat staadionit eraldas vaid paarsada kilomeetrit. Valiksarjas jagati välja 14 finaalturniiri piletit (korraldajana olid Holland ja Belgia oma koha juba

Kaks tiitlit kolme aastaga! Didier Deschamps sai karika tõstmist harjutada 1998. aasta MMil ning sama tööd tuli tal teha ka 2000. aasta EMil. Foto: ekraanitõmmis

kindlustanud). Otse edasi pääsesid üheksa valikgrupi võitjad ja parim teise koha meeskond, ülejäänud teise koha meeskonnad loositi omavahel paaridesse, mille võitjad samuti finaalturniirile pääsesid. Kvalifikatsiooni suurim põruja oli 1998. aasta MM-pronks Horvaatia, kes jäi oma valikgrupis Jugoslaavia ja Iirimaa järel napilt kolmandaks. Sealjuures oli horvaatidel viimases voorus koduplatsil võimalik edasipääs kindlustada, ent tuline vastasseis Jugoslaaviaga jäi 2 : 2 viiki. Inglismaa venitas end ülinapilt esmalt playoff’i, kus suutis seejärel läbi raskuste Šotimaast jagu saada.

Filimonovi valus aps Putini silme all Tugevatest vutiriikidest jäi EMilt eemale veel näiteks Venemaa, kes jäi tihedas võitluses Prantsusmaa ja Ukraina järel kolmandaks – sealjuures oli tolle alagrupi viimane voor tõeliselt vaatemänguline. Enne viimaseid lahinguid juhtis gruppi 19 punktiga Ukraina, kelle järel tulid 18 punktiga Prantsusmaa ja Venemaa. Kui prantslastelt oodati kodus Islandi vastu kindlat võitu, siis Venemaa ja Ukraina läksid Moskvas omavahel vastamisi. Suurt kohtumist tulid vaatama ka väga kõrged ninad eesotsas Venemaa toonase peaministri ja vähem kui aasta pärast esimest ametiaega presidendina alustanud Vladimir Putiniga. Prantslased suutsid oma ülesande ootamatult raskeks kujunenud mängus täita – nad andsid küll teisel poolajal käest 2 : 0 edu, kuid suutsid David Trezeguet’ väravast lõpuks siiski 3 : 2 võita. Moskvas viis Valeri Karpin samal ajal venelased 75. minutil 1 : 0 ette, mis oleks neile tähendanud ühtlasi alagrupi võitu, ent 88. minutil pudistas Venemaa väravavaht Aleksandr Filimonov sisse Andri Ševtšenko

52 JALKA DETSEMBER 2023

küljejoone juurest antud kõrge karistuslöögi, mis kukutas Venemaa hoobilt esikohalt kolmandaks ja saatis hoopis Prantsusmaa otse finaalturniirile. Ukraina pääses küll Venemaa arvelt playoff’i, kuid jäi seal mõneti üllatuslikult alla Sloveeniale, kelle eest lõi Milenko Ačimovič värava poolelt väljakult. Häbistatud Filimonov mängis küll veel neljas koondisemängus, kuid need kõik olid sõpruskohtumised. 2011. aastal hakkas ta mängima rannajalgpalli ning tuli kohe Venemaa koondisega maailmameistriks, kusjuures pärast seda naasis ta veel murujalgpalli, käies hooajal 2014–15 Tula Arsenali eest platsil Venemaa kõrgliigaski. Karjääri lõpetas Filimonov alles 44aastaselt tugevuselt kolmandas liigas FSK Dolgoprudnõi ridades, olles tol hetkel Venemaal viimane aktiivne mängija, kes pallinud ka Nõukogude Liidu meistrivõistlustel. 2000. aasta EM-valiksari on senimaani ainus kord, kui Venemaa ja Ukraina jalgpallikoondis on ametlikus võistlusmängus vastamisi läinud.

OLE KURSIS

EESTI JALGPALLI TEGEMISTEGA

@EESTIJALGPALL WWW.JALGPALL.EE

AJALUGU

Eesti tõusis arvestatavaks vastaseks Kui 1996. aasta EM-valiksarja lõpetas Eesti kümnest mängust kümne kaotusega ja 1998. aasta MM-valikgrupis teenisime vaid neli punkti, siis 2000. aasta EM-valiksari oli sinisärkidele juba tunduvalt rõõmsam aeg. Valiksarja alustuseks alistasime kodus Fääri saared lausa 5 : 0 ning suutsime seejärel võõrsil Bosnia ja Hertsegoviina käest 1 : 1 viigi kätte saada. Kõva lahingu andsime võõrsil Šotimaale, kelle vastu juhtisime suure osa kohtumisest 1 : 0, ent jäime lõpuks alla 2 : 3. Plusspoolele jäid veel aga kodune 0 : 0 viik šotlastega ja võõrsil saadud 2 : 1 võit Leedu üle, samuti suutsime Fääri saartest ka võõrsil jagu saada. Kogutud 11 punkti andis meile küll kuue meeskonna konkurentsis viienda koha, ent kolmandast kohast jäime vaid viigilahutaja kaugusele: nii Bosnia kui Leedu said samuti 11 punkti, ent omavaheliste mängude punktide arv jättis meid selles võrdluses viimaseks. Alagrupi võitis täiseduga Tšehhi, teisena sammus playoff’i Šotimaa. Eesti lõi kümne mänguga lausa 15 väravat (sama palju kui näiteks Šotimaa ning rohkem kui Bosnia ja Leedu!), meie parimad väravakütid olid kolme tabamusega Andres Oper ja Sergei Terehhov.

Saksamaa ajaloo halvim EM 1980. aastal koondisedebüüdi teinud Lothar Matthäus oli 2000. aasta EMiks juba 39aastane ja mängis klubivutti MLSis New York MetroStarsi meeskonnas (hiljem sai sellest New York Red Bulls, kus pallis ka Joel Lindpere). Juba turniiri eel arvas Saksa meedia, et Matthäusist pole meeskonnale enam suurt kasu, kuid 1998. aastal mõneti ootamatult koondise treeneriks määratud Erich Ribbeck oli veendunud, et libero kogemusi ja tarkust on tiimile endiselt tarvis. Kui mitte „kõlblik kuni“, siis „parim enne“ oli selgelt möödas ka 63aastasel Ribbeckil. Mees, keda kaaluti koondise etteotsa juba 1978. aastal, sai pärast aastaid Saksa tippklubide juhtimist koondises võimaluse lõpuks 1998. aastal, kui Saksamaa vutiliit teda Berti Vogtsi lahkumise järel sinna kutsus. Ribbeck oli selleks ajaks juba paar aastat Tenerifel golfi mänginud ja pensionipõlve nautinud, kuid soostus tulema – paraku on tema ametiaeg Saksamaa koondise ajalukku kirjutatud läbi aegade halvimana ning ka 2000. aasta EMi tulemus – kolmest mängust vaid üks punkt ja kokkuvõttes 15. koht – märgib sakslaste halvimat EM-finaalturniiri. Juba esimese mängu eel plaanis neli Bayernis mängivat koondislast (Markus Babbel, Dietmar Hamann, Jens Jeremies ja Christian Ziege) meeskonna eesotsas igasuguse autoriteedi minetanud Ribbecki asendada just nimelt Matthäusiga, kuid plaani lörtsis eelkõige see, et Matthäus ise polnud millestki sellisest huvitatud. Selle asemel pani Ribbeck Matthäusi põhikoosseisu, kus 39aastane mees silmanähtavalt mängutempoga hätta jäi. Hoolimata sellest, et avamängu 1 : 1 viigi järel Rumeeniaga kirjeldas Saksamaa press Matthäusi kui turvariski, jäi Ribbeck veteranile kindlaks ja mängitas teda ka kahes järgmises mängus, mille sakslased kaotasid. Matthäusil sai viimases mängus Portugali vastu täis küll ümmargused 150 koondisemängu, mis teeb temast tänini Saksamaa rekordinternatsionaali, ent kõigile oli selge, et viimast kolme neist ei oleks pidanud tegelikult tulema. Ribbeck pani katastroofilise turniiri järel ameti maha – nii uskumatu kui see ka ei tundu, sai temast alles esimene Saksamaa koondise peatreener, kes ei suutnud oma ametiajal võita ei EM- ega MM-tiitlit!

54 JALKA DETSEMBER 2023

2000. aasta EMi parim mängija Zinedine Zidane finaalis. Foto: imago images / HJS / Scanpix

A-grupp Portugal 9 Rumeenia 4 Inglismaa 3 Saksamaa 1 A-grupi täheks said portugallased, kes pöörasid avamängus inglaste vastu 0 : 2 kaotusseisu 3 : 2 võiduks ning kütsid viimases kohtumises sakslastele Sérgio Conceição kübaratriki toel lausa 3 : 0 sauna, marssides täiseduga edasi kaheksa parema sekka. Edasipääsu suhtes sai viimases voorus aga otsustavaks kohtumine Inglismaa ja Rumeenia vahel, mille vaatajad said etendust kogu piletiraha eest hoolimata sellest, et rumeenlaste 35aastane talisman Gheorghe Hagi mängukeelu tõttu eemale jäi. Vaid 19aastane Cristian Chivu viis rumeenlased õnneliku tabamusega esmalt juhtima, enne kui inglased avapoolaja lõpus Alan Sheareri ja Michael Oweni

AJALUGU väravatest seisu ümber pöörasid. Dorinel Munteanu viigistas 48. minutil küll taas mänguseisu, aga Rumeenial oli edasipääsuks vaja võitu, mitte viiki. Vajaliku värava said nad kätte alles päris lõpuminutitel, kui Ioan Ganea realiseeris Viorel Moldovani teenitud penalti. Kaks jalgpalli suurjõudu Inglismaa ja Saksamaa olid mõlemad juba alagrupiturniiri järel audis, kusjuures kumbki ei saanud süüdistada mitte kedagi teist peale iseenda. Nende omavahelise mängu eel (Inglismaa võitis selle 1 : 0) tekitasid pahandust mõlema meeskonna fännid, kes Charleroi linnas üksteist peksid ja tänavaid rüüstasid – märulipolitseid sunniti kasutama veekahurit ja pisargaasi, vahistati sadu huligaane. Kui Saksamaa peatreener Erich Ribbeck lahkus ametist kohe pärast turniiri (vaata lisalugu), siis inglaste loots Kevin Keegan pidas vastu veel neli kuud – enne kui vana Wembley staadioni viimases mängus sellelesamale Saksamaale alla jäi ja samuti lahkuma suunati.

ses kodumeeskonnast Belgiast 2 : 0 jagu saada. Kahe Hakan Şüküri tabamusega ära otsustatud kohtumises oli belglaste ründajal Émile Mpenzal kolm-neli suurepärast šanssi asjade käik ümber pöörata, kuid Schalke ründajal oli üks koondisekarjääri halvemaid päevi. Lisaks on tegu ilmselt EM-ajaloo esimese ja viimase kohtumisega, kus vigastuse tõttu tuli vahetada peakohtunikku (Kim Milton Nielseni asemele asus avapoolaja lõpus Günter Benkö) ja üks meeskond oli sunnitud kohtumise lõpus väravasse panema väljakumängija (Belgia väravavaht Filip De Wilde sai 84. minutil punase kaardi, aga kõik vahetused olid belglastel juba tehtud).

C-grupp Hispaania 6 Jugoslaavia 4 Norra 4 Sloveenia 2

B-grupp Itaalia 9 Türgi 4 Belgia 3 Rootsi 1 Ka B-grupi suutis üks meeskond läbida täiseduga – selleks oli Itaalia, kes ei sõitnud vastastest küll üle, kuid suutis siiski igast mängust kolme punktiga välja tulla. Nende avavärav esimeses mängus Türgiga oli kogu turniiri üks kaunimaid – praegune tipptreener Antonio Conte säras väravaesises segaduses ülepealöögiga. Vaid belglastest sai Itaalia jagu kahe väravaga (2 : 0), nii Türgi kui Rootsi vastu löödi 2 : 1 võiduvärav mängu viimase paarikümne minutiga. Kuigi Itaalia lasi kolme mänguga endale lüüa vaid kaks väravat, sai nende kaitsemäng kõvasti kriitikat. Üks süüdlane oli ka väravavaht – 1997. aastal vaid 19aastaselt koondises debüteerinud Gianluigi Buffon murdis turniirieelses treeningmängus käeluu, mistõttu sai esikindad endale Fiorentina puurilukk Francesco Toldo. Juba esimeses mängus Türgi vastu oskas 196sentimeetrine Toldo aga kaotada õhuvõitluse 169sentimeetrisele Okan Burukile ja sellest sündis türklaste tabamus. Veel enne seda võis Toldo süda paar lööki vahele jätta, kui üks vastaste väljakupoolelt teda üllatama saadetud pall napilt väravast mööda põrkas. Itaallaste seljataga puges teisena edasi Türgi, kes suutis otsustavas viimase vooru kohtumi-

2000. aasta EMi ametlik mängupall. Foto: Harold Cunningham, UEFA via Getty Images

Ülipõnev C-grupp algas kahe väga eriilmelise kohtumisega. Esmalt suutis Norra oma vägeva põlvkonna toel jagu saada Hispaaniast, kel oli küll kasutada ports väga häid mängijaid, kuid kes ei olnud aastaid suutnud nendest tugevat meeskonda kokku panna. Norra jalgpall nautis kõrgaegu (ründekolmik Steffen Iversen, Tore André Flo ja Ole Gunnar Solskjær mängis näiteks Tottenhamis, Chelseas ja Manchester Unitedis!), ent peatreener Nils Johan Semb jäi truuks üsna arhailisele pikk-pall-ette-mängustiilile, mis hispaanlaste vastu lõpuks ka edu tõi: kohtumise ainsa värava lõi Iversen Norra väravavahi Thomas Myhre ülipikast söödust ette, mida hindas Hispaania väravavaht José Molina sedavõrd valesti, et lasi Iversenil sellele pea vahele susata. Tohutu eksimuse teinud Molinale jäigi see viimaseks mänguks koondises – järgmiseks kohtumiseks asendati ta Santiago Cañizaresega. Sloveenia ja Jugoslaavia kohtumist peetakse aga senimaani üheks EM-finaalturniiride ajaloo parimaks – ja see on ka seni ainus mäng, kus üks meeskond on suutnud kolmeväravalisest kaotusseisust tagasi tulla. Ometi ei pruukinud see olla isegi selle alagrupi parim kohtumine! Kahe naabri duellis haaras pealtnäha kindlalt ohjad väike Sloveenia, kellest ei osatud turniiri eel suurt midagi arvata. Ometi viisid Zlatko Zahovići kaks väravat ja Miran Pavlini koll sloveenid 57. minutiks juba 3 : 0 ette ning kui vaid kolm minutit hiljem teenis Serbia keskkaitsja Siniša Mihajlović veel ka punase kaardi, paistis mäng 2023 DETSEMBER JALKA

AJALUGU olevat täiesti otsustatud. Ometi oli vaid kuraditosin minutit hiljem tablool viigiseis! Kaks väravat sai kirja vahetusmees Savo Milošević, nende kahe kolli vahel tegi skoori ka Ljubinko Drulović. Veel päris viimasel minutil oli sloveenidel hea võimalus kohtumine ikkagi ära võita, kuid segadus Serbia väravaesisel klaariti. 3 : 3 viik võttis mõlemast tiimist emotsionaalselt viimast. Olles ühes mängus nii vägevalt tagasi tulnud, paistsid jalgpallijumalad leidvat, et Jugoslaavia peab korra ka edu väga valusalt käest andma. Pärast Norrast napilt jagusaamist läks tõeliseks laadaks nende viimase vooru kohtumine Hispaaniaga, kus lõunaslaavlased lausa kolmel korral juhtima asusid, kuid lõpuks siiski pöörasel kombel mängu täiesti lõpus käest pillasid. Tulevärk läks käima alles pooltunni järel – aga see paugutamine kestis lõpuvileni välja! Hispaania suutis küll kahel korral leida viigivärava väga kiirelt (Pedro Munitis lõi näiteks 51. minutil 2 : 2 värava vaid 58 sekundit pärast seda, kui Dejan Govedarica teisel pool platsi oli skoorinud), kuid paremkaitsja Slobodan Komljenovići 75. minuti kollile kohest vastust ei leitud. Hispaanial oli edasipääsuks vaja võitu ning kõik tundus juba lootusetu – ent neljandal üleminutil realiseeris Gaizka Mendieta penalti. Vaid mõni hetk hiljem kasutas Alfonso karistusalas tekkinud segaduse taas ära ja tõi Hispaania rongi alt välja. Kuna Norra ja Sloveenia mängisid samal ajal 0 : 0 viiki, kergitas 4 : 3 võiduvärav hispaanlased alagrupis kolmandalt kohalt esimeseks ja viis nad edasi veerandfinaali, jättes kõige valusamal moel sealt välja mitte platsil lagunenud Jugoslaavia, vaid hoopis Norra. Muide: pöörase mängu parimaks valiti Hispaania keskväljamees Pep Guardiola.

D-grupp Holland 9 Prantsusmaa 6 Tšehhi 3 Taani 0 „Te ei hinda ju ometi Pavarottit selle järgi, kuidas ta duši all laulab?“ torkas Hollandi koondise peatreener Frank Rijkaard pärast seda, kui tema juhendatav meeskond oli turniiri eel 17 sõpruskohtumisest (valiksarjast oli Holland finaalturniiri võõrustajana ju vabastatud) võitnud vaid neli. Kogu 1999. aasta jooksul olid hollandlased jäänud ilma ühegi võiduta, kuid nagu Rijkaard vihjas: piisas vaid oranžides särkides Pavarottidel lavale astuda, kui kõik eelnev oli kui peoga pühitud. Avamängus Tšehhi vastu saadi võit kätte küll alles 89. minutil kaheldavast penaltist, ent seejärel sõideti Taanist üle 3 : 0 ja lõpetuseks suruti 3 : 2 selili ka valit-

56 JALKA DETSEMBER 2023

Hollandi hirmutavad püksid Kui 1998. aasta MMil olid Hollandi koondise koduvormi oranži särgi ja oranžide kedrade juurde kuulunud valged püksid, siis koduseks EMiks tehti sümboolne muudatus, vahetades valged püksid mustade vastu. Peatreener Frank Rijkaardi sõnul olid kaalutlused psühholoogilised. „Tundsin, et must värv tähistab suuremat jõudu. Valge on puhas, korralik ja atraktiivne jalgpall. Must on aga see, kui viskud viimasel minutil palli ette ja hoiad sellega kindla värava ära,“ avas Rijkaard oma filosoofiat. Mustade pükstega mängisid hollandlased aga vaid paar aastat: 2004. aasta EMil oldi taas valgete pükstega, sealt edasi on aga nende põhivorm olnud üksikute eranditega üleni oranž.

Musti pükse kandsid hollandlased ka 2001. aasta suvel A. Le Coq Arena avamängus Eesti vastu. Fotol üritab Raio Piiroja takistada Patrick Kluivertit, kel jäi 2000. aasta EMi poolfinaalis realiseerimata penalti, mis oleks võinud hollandlased finaali viia. Foto: Lembit Peegel

sev maailmameister Prantsusmaa, kelle sisuliselt B-koosseisu vastu (edasipääs oli mõlemal tiimil selleks ajaks kindlustatud) tuldi kahel korral kaotusseisust välja. Võõrustajate kõrval said sellest alagrupist teisena edasi just prantslased, kellele osutus võtmemänguks teise vooru kohtumine tugevate tšehhidega. Juba avamängus Hollandile väga kõva lahingu andnud ja kaotusmängus kahel korral posti-latti ragistanud Tšehhi mängis ka prantslastega täiesti võrdselt, kusjuures kahemeetrine Jan Koller tabas teist mängu järjest pealöögiga latti, kuid taas kord tuli neil vastu võtta napp kaotus – sedapuhku 1 : 2. Kuigi tšehhid kuulusid taseme poolest kindlasti vähemalt turniiri kaheksa, kui mitte viie parema meeskonna sekka, tähendas teine kaotus, et neist sai kogu turniiri esimene meeskond, kes välja langes. Viimase vooru 2 : 0 võit Taani üle oli vaid väike lohutus.

Tooted saadaval:

AJALUGU Veerandfinaalid Portugal–Türgi 2 : 0 Itaalia–Rumeenia 2 : 0 Holland–Jugoslaavia 6 : 1 Hispaania–Prantsusmaa 1 : 2 Suurem osa veerandfinaalidest olid üsna rutiinsed kohtumised. Portugal sai Türgist jagu tänu Nuno Gomese kahele väravale ja törtsule õnnele. Juba 30. minutil saatis kohtunik punase kaardiga duši alla Türgi keskkaitsja Alpay Özalani, kes lõi kolleeg Fernando Coutot rusikaga. Couto pääses ise 1 : 0 seisul imekombel aga teisest kollasest kaardist, kui tema selge viga karistusalas türklastele penalti tõi. Arif Erdemi löögi suutis Vítor Baía aga tõrjuda ning Gomese teine värav vajutas Portugali edasipääsule kinnitava pitseri. Itaalia ja Rumeenia kohtumises ei olnud paremas meeskonnas kahtlust – Francesco Totti ja Filippo Inzaghi väravad viisid itaallased juba avapoolajal mugavalt juhtima. Sellele vaatamata läks platsil päris tuliseks – portugallasest kohtunikul Vítor Melo Pereiral jäi punase kaardiga karistamata mitu väga julma taklamist, kusjuures ühe autor oli Rumeenia koondises oma viimast mängu pidanud legend Gheorghe Hagi, kes paistis tahtvat Antonio Contel jalaluud murda. Kuumavereline Hagi sai oma punase kaardi aga kätte vaid mõni minut hiljem, kui üritas Itaalia karistusalas sukeldudes penaltit välja meelitada. 17 aasta ja 124 mängu pikkune uhke koondisekarjäär sai kiretu lõpu.

Rumeenia läbi aegade parim jalgpallur Gheorghe Hagi lõpetas koondisekarjääri totralt saadud punase kaardiga. Foto: imago/Contrast/Scanpix

58 JALKA DETSEMBER 2023

Hollandi meedia oli hoolimata täiseduga läbitud alagrupist meeskonna vastu endiselt pigem negatiivne, kusjuures esikriitikuks osutus legendaarne Johan Cruyff. Veerandfinaalis andis Oranje aga kriitikutele mõnusa ninanipsu – aukliku kaitsega Jugoslaaviast sõideti Patrick Kluiverti kübaratriki toel üle lausa 6 : 1. Tegu on tänini ainsa korraga, kui EM-finaalturniiril lööb üks meeskond kuus väravat. „See oli vägev jalgpall. Unustage, mida ütlesin eelmisel nädalal!“ märkis pahviks löödud Cruyff oma kolumnis kohtumise järel. Peaaegu samavõrd dramaatiline, kui oli Hispaania alagrupist edasipääs, oli ka nende veerandfinaali lõpplahendus. Pärast seda, kui Zinedine Zidane’i karistuslöök ja Youri Djorkaeffi imeilus tabamus (nende vahele jäi Gaizka Mendieta täpne penalti) olid Prantsusmaa esimesel poolajal 2 : 1 ette viinud, jahtis Hispaania kogu ülejäänud mängu viigiväravat. Eriti teravana paistis silma lühike, aga ülimalt väle vasakäär Pedro Munitis, kes terroriseeris Lilian Thurami. Viigivõimalus kingiti hispaanlastele aga 90. minutil, kui Prantsusmaa väravavaht Fabien Barthez pisut naiivselt vastase jala pealt palli jahtima läks ja neile sellega penalti kinkis. Kuna Mendietat polnud enam platsil, sai 11 meetri trahvilööki proovida Real Madridi noor ründetäht Raúl. Tähtsal hetkel vedasid aga närvid alt – pall lendas üle värava. „Nutsin platsil, nutsin riietusruumis, nutsin hotellis,“ tunnistas Raúl. „Pidin selle endast välja laskma. Ootasin seda hetke kaua, aga tean, et selliseid võimalusi tuleb veel.“ Kuigi tegu oli oma ajastu

AJALUGU ühe maailma parima ründajaga, kes sai kümne aastaga koondises kirja 102 mängu ja 44 väravat, sai tema aeg Hispaania rahvusmeeskonnas otsa vahetult enne seda, kui koondis kolm suurturniiri järjest võitis.

Poolfinaalid Prantsusmaa–Portugal 2 : 1 (l.a) Itaalia–Holland 0 : 0, pen 3 : 1 Poolfinaalid said aga tõeliselt dramaatilise alguse – täpsemini öeldes oli ääretult tuline esimese poolfinaali lõpp, sest Prantsusmaa ja Portugali kohtumise 1 : 1 viigiga lõppenud normaalajast ei ole palju rääkida. Küll aga mäletavad kõik seda mängu näinud inimesed seda, kuidas kohtumine lisaajal lõppes. Kuus minutit enne penaltiseeriat tabas Sylvain Wiltordi väga terava nurga alt teele saadetud pealelöök lähima posti juurde väravaesist katma jõudnud Portugali paremkaitsja Abel Xavieri kätt. Austria kohtunik Günter Benkö määras esialgu nurgalöögi, kuid olukorda nägi ideaalse nurga alt abikohtunik, kes Benkö enda juurde kutsus, mispeale austerlane hoopis penalti määras. Otsus vallandas platsil kaose: portugallased kaotasid täielikult pea, süüdistades nii Benköt kui slovakist abikohtunikku Igor Šramkat seitsmes surmapatus, kuigi kohtunikud olid vastu võtnud täiesti õige otsuse. Normaalajal Portugali värava löönud Nuno Gomes oli kõige bravuurikam ning sai Benkö lükkamise eest punase kaardi, kusjuures kaartidega oleks võinud tahtmise korral karistada sisuliselt kogu Portugali rivistust, keda pidi kohtuniku juurest eemale tõmbama tulema peatreener Humberto Coelho ise. Portugali suurim täht Luís Figo oli aga otsuses niivõrd pettunud, et rebis juba enne Zinedine Zidane’i täpset penaltit (mis oli ühtlasi mängu lõpetav kuldne värav) särgi seljast ja marssis riietusruumi. UEFA ei jätnud asja niisama: Xavierile määrati üheksakuuline, Nuno Gomesele kaheksakuuline ja kohtunikult punase kaardi endale haaranud Paulo Bentole kuuekuuline koondisemängude keeld, lisaks karistati Portugali alaliitu rahatrahviga. Veerandfinaalis Jugoslaaviast üle sõitnud Holland alustas ka poolfinaali Itaalia vastu hästi: avapoolaja jooksul tabas Dennis Bergkamp posti, Boudewijn Zenden teenis Itaalia äärekaitsjale Gianluca Zambrottale teise kollase kaardi ja Patrick Kluivert teenis penalti. Paraku suutis Itaalia kindamees Francesco Toldo Frank de Boeri löögi tõrjuda ja seisu viigis hoida. Teisel poolajal said kodupubliku ees mänginud hollandlased uue penalti – seekord sai proovida Kluivert, kuid tema paigutatud löök põrkas vastu posti. Kui väravateta mäng lõpuks penaltiseeriani jõudis, paistis olevat selge, et eelis on nüüd juba imekombel vastu pidanud itaallastel.

Saatuslik hetk poolfinaalist Portugali ja Prantsusmaa vahel: Sylvain Wiltordi (nr 13) pealelöök terava nurga alt tabab blondeeritud peaga Abel Xavieri kätt. Penalti! Foto: ekraanitõmmis

Nii ka oli: Toldo tõrjus taas de Boeri löögi, Jaap Stam virutas penalti sootuks tribüüni ülemistesse ridadesse ja Paul Bosvelti löögil olid vastas Toldo kämblad. Itaalia oli finaalis, Hollandil jäi aga kasutamata suurepärane võimalus kodupubliku ees finaalis mängida.

Finaal Prantsusmaa–Itaalia 2 : 1 (l.a) 90 + 4. Sylvain Wiltord, 103. David Trezeguet – 55. Marco Delvecchio Finaali alustas väga suure soosikuna Prantsusmaa – seda eelkõige itaallaste ülimalt õnneliku poolfinaali pärast, kus Holland neist väljakul justkui selgelt parem oli, aga imekombel väravani ei jõudnud. Isegi poolfinaalide eel ei nähtud itaallasi üldse potentsiaalsete võitjatena ning ilmselt võis mõnele inimesele alles finaali 55. minutil kohale

Jalgpallihümn, mida lauldakse siiani Jalgpalli suurturniiride ametlikud laulud võivad teinekord olla totaalsed läbikukkumised või kiirelt unustatavad poplaulud, ent 2000. aasta EMil pandi turniiri tunnusloo valimisel igatahes kümnesse. Rootsi artisti E-Type’i „Campione 2000“ on küll olemuselt väga konkreetselt tolle ajastu lugu, ehtne näide üheksakümnendate eurodance’i kohta, kuid lihtsa ülesehituse ja meeldejääva refrääniga, mille puhul on imiteeritud just nimelt jalgpallifännide ühist skandeerimist, on sellest saanud tõeline vutihümn, mida oskab ilmselt siiani kaasa ümiseda iga jalgpallisõber. Tihtipeale laulavad seda tähistamise ajal ka äsja mõne tiitli võitnud jalgpallurid. Muide, „Campione 2000“ refrääni meloodia on laenatud vanalt Hollandi rahvalaulult „Oranje Boven“, mida hollandlased ise tänini jalgpallimängude ajal oma tiimi toetuseks laulavad.

2023 DETSEMBER JALKA

AJALUGU

Mehe nägu, kes on just löönud võiduvärava EM-finaalis. Iroonilisel kombel siirdus David Trezeguet turniiri järel klubijalgpalli mängima just Itaaliasse Juventuse ridadesse. Foto: ekraanitõmmis

jõuda, et Itaalia võibki paberil selgelt nõrgema meeskonnaga võidukarikani jõuda. Just 55. minutil saatis Francesco Totti efektne kannasööt palli tõusvale äärekaitsjale Gianluca Pessottole, kelle tsenderduse Marco Delvecchio oma karjääri esimeseks koondiseväravaks sisse kõmmutas. Totti lõi seejärel suurepärase võimaluse ka vahetusest sekkunud Alessandro Del Pierole, kes aga täiesti kohutava löögiga silma paistis. Saatuse tahtel sai Del Piero pisut hiljem veel peaaegu identsest kohast proovida, aga saatis palli seekord vastu Prantsusmaa väravavahi Fabien Barthezi jalga. Sellest hoolimata olid itaallased endiselt võidus kinni. Neljanda üleminuti alguseks oli suurem osa nende vahetusmängijatest juba valmis otsinud riigilipu ja vaatasid etendust püsti seistes, olles iga hetk valmis lõpuvile kõlades väljakule juubeldama sööstma. Lõpuminutite draamast niigi tiinel turniiril oli aga pakkuda veel üks viimane pööre. Barthezi ülipikk pall ette leidis David Trezeguet’, kelle peapuutest jõudis pall karistusala vasakus ääres Sylvain Wiltordile. Bordeaux’ klubi ründaja, kes siirdus turniiri järel Arsenali, võttis palli rinnaga omaks ja kihutas madala löögi väravasse. Toldol oli küll pisut aega, et sellele käsi vastu saada, kuid

ta ei reageerinud piisavalt kiiresti ja peitis näo kiirelt kinnaste vahele. Itaalia pidu ei saanud veel alata – ja Wiltord andis tribüüni suunas tehtud näpuviibutustega sellest mõnuga mõista. Itaallased olid viigiväravast sisuliselt murtud. Inerts kandis neid lisaajal veel natuke edasi, kuid 103. minutil sööstis Robert Pires mängleva kergusega rampväsinud kaitsjatest mööda ja leidis madala sööduga Trezeguet’, kes penaltipunkti juurest palli põrkelt värava lakke tulistas. Kuldne värav, šahh-matt! Itaalia peatreener Dino Zoff, kes jõudis vaid sekundite kaugusele EM-tiitlist, otsustas suurüllatusena ülejärgmisel päeval ameti maha panna. Tõuke selleks andis AC Milani president ja Itaalia parlamendi opositsiooniliider Silvio Berlusconi, kes süüdistas Zoffi amatöörluses ja väitis, et finaalis oleksid itaallased pidanud Zinedine Zidane’i isiklikult markeerima. Olgugi et turniiri parimaks mängijaks valitud Zidane’i hoidsid itaallased finaalis üsna vaka all ja Berlusconi oli oma süüdistustega üksi, pani maruvihane Zoff lahkumisavalduse lauale. „Mind solvati kui meest. Ma ei võta Berlusconilt õppetunde, mis puudutab aud. Tal ei olnud mingit põhjust mulle öelda, mida teha.“ Turniiri tervikuna peetakse aga senimaani üheks aegade parimaks suurturniiriks. Palju väravaid, dramaatilisi lõpplahendusi ja tagasitulekuid, esile kerkinud tähti, isiksusi ja head jalgpalli – EURO 2000 pakkus seda kõike!

Fakte 2000. aasta EMi kohta ^ Belgiast sai esimene korraldajamaa, mis jäänud EMil alagruppi pidama. ^ Esimest korda mõistis EM-finaalturniiril õigust aafriklasest kohtunik: egiptlasele Gamal Al-Ghandourile usaldati kaks alagrupikohtumist. ^ Tegu on senimaani viimase suurturniiriga, kus on osalenud Norra koondis. See seeria jätkub vähemalt 2026. aasta MMini, sest ka järgmisel suvel peetavale EMile ei ole enam norralastel võimalik pääseda. ^ Prantsusmaast sai esimene valitsev maailmameister, kes tulnud Euroopa meistriks. Kaht tiitlit oli varem korraga hoidnud ka Lääne-Saksamaa, kes tuli 1972. aastal Euroopa meistriks ja kaks aastat hiljem maailmameistriks. ^ Prantsusmaa on seni viimane koondis, kes suutnud EM-finaalis kaotusseisust välja tulla ja kohtumise võita.

Kolm

punast kaarti teenis Jugoslaavia alagrupiturniiri kolme mänguga. Kohtumises Norraga eemaldati tragikoomilisel moel 21aastane vahetusmees Mateja Kežman, kes oli jõudnud platsil olla umbes 90 sekundit, kui tõsise vea eest punase kaardi sai.

Prantsusmaa mängijat kuulusid koondise koosseisu nii 1998. aasta MMil kui 2000. aasta EMil. See tähendab, et kahe aastaga vahetus 22 mängija seas vaid neli nime!

väravat lasi Jugoslaavia koondis endale nelja mänguga lüüa. See on tänini ühe EMi negatiivne rekord. Jugoslaavia (hiljem Serbia ja Montenegro, veel hiljem Serbia) koondis ei ole sealjuures pärast 2000. aastat kordagi EM-finaalturniirile kvalifitseerunud, kuid on selle aja sees käinud neljal MM-finaalturniiril!

60 JALKA DETSEMBER 2023

16.12 - 30.12.2023 KALEVI SPORDIHALL

TULE ELA KAASA!

10 AASTAT TAGASI

13 protsenti

Gareth Bale’ist

400.

tõusis Premium liiga publikuarv. Keskmist liigamängu käis vaatamas 215 inimest.

oli saanud maailma ajaloo kalleim jalgpallur: Real Madrid maksis tema eest 100 miljonit eurot.

Eesti koondise kõigi aegade värava lõi Joel Lindpere 15. novembril 2013 Aserbaidžaani võrku.

Miks kipuvad meie ässad välisklubides pingile jääma?

013. aasta detsembrikuu Jalka oli suures osas pühendatud lõppeva aasta kokkuvõtetele. Aasta parimaks jalgpalluriks valiti kolmandat korda Konstantin Vassiljev, kes alistas tihedas heitluses Ragnar Klavani. 32 hääletaja seast asetas Vassiljevi esikohale 17, Klavani 13 žüriiliiget. Klavani ja Vassiljevi duell kujutas endast sealjuures sisuliselt klubi ja koondise vastasseisu: Klavani kasuks rääkisid tema esitused Saksamaa Bundesligas Augsburgi meeskonnas, Venemaal Permi Amkaris põhikoosseisu piiril kõlkunud Vassiljevi aasta säravaim saavutus oli 2 : 2 viigiga lõppenud koondisemängus Hollandi vastu löödud kaks imelist väravat. Pärnakas ja kahe jalkapoisi ema Kirsi Altjõe vaatles oma kolumnis Belgia koondise jõulise esiletõusu põhjuseid. „Kolmteist aastat tagasi võeti ette radikaalne muutus noortetöös – kohalik jalgpalliliit lõi igasse maakonda oma eliitakadeemiad. Talentidega asuti süstemaatiliselt tööle. Appi võeti isegi haridusministeerium, kelle abiga lisati tunniplaanidesse ka jalkatrennide ajad – nõnda tagati, et noor sai nädalas 20 tundi trenni teha, ilma et keegi (õpetajad, emad-isad) oleks viltu vaadanud.“ Tollal Eesti Päevalehes ja Delfis töötanud spordiajakirjanik Andres Vaher arutles jalgpallis tänapäevalgi aktuaalse teema üle: miks on tihtipeale nii, et need mängijad, kes Eesti koondises säravad või on liidrirollis, ei suuda välismaal teha nii kõrget lendu, nagu meie siin tahaksime nende puhul loota? „Oleks padunaiivne arvata: kõik need piiritagused treenerid, kes meite koondislasi koduklubides pingil hoiavad, on purulollid ega jaga jalgpallist tuhkagi. Tänapäeva vutis on töökoht liiga kallis ja vallandamishirm liiga suur, et teha teadlikult jaburaid valikuid,“ kirjutas Vaher ja tõi näiteks Konstantin Vassiljevi käekäigu Venemaal, Sergei Mošnikovi oma Poolas ja kunagise suurlootuse Sander Puri töökoha Inglismaa tugevuselt neljanda liiga satsi pingil. Peatoimetaja Indrek Schwede tõi oma kolumnis välja, et Tallinna FC Levadiale tõid 2013. aastal tiitli nende tugevad esitused mängu viimastel minutitel. Schwede oli välja arvutanud, et kui kohtumised

62 JALKA DETSEMBER 2023

oleksid lõppenud 80. minutil, oleks Levadia jäänud kulla asemel hoopis pronksile, 85. minuti puhul hõbedale. Levadia ridades värskelt Eesti meistriks tulnud äärepoolkaitsja Andero Pebre avaldas aga Jalka veergudel, et plaanib talvel hoopis Austraaliasse kolida. „Eestis on nii välja kujunenud, et sa teed palju tööd, näed vaeva ja käid trennis. Tekib küsimus, kas see tasu, mis sa saad, on väärt seda pingutust,“ märkis Pebre. Treenerilugu oli Tallinna Puuma treeneri Vitali Kobašoviga (lk 28), kes oli omal ajal treeninud mitut hilisemat koondislast: noorena olid tema hoole all näiteks Sergei Pareiko, Vladimir Voskoboinikov, Artur Kotenko, Tihhon Šišov, Dmitri Kruglov, Ilja Antonov ja Nikita Baranov. Kobašov pidas tähtsaimaks põhimõtteks noorte harmoonilist arengut. „Jalgpallur ei pea teadma mitte ainult jalgpallitarkusi, vaid ühiskonnas hakkama saama.“ Talvisteks oludeks aitas valmistuda lugu sellest, mis aitas eri temperatuuride puhul trenniriietust valida. Siim Kera rõhutas oma loos kolme kihi (aluskiht, vahekiht, pealmine kiht) tähtsust ning vahendas Nike edasimüügiga tegeleva ASi Jalajälg turundusjuhi Alari Lelli ja müügijuhi Erik Aibasti sõnumit: puuvill on out, sest sinna imendub liikumisel tekkiv higi, mis muudab riided märjaks, kleepuvaks ja raskeks. Jalka käis külas Pärnumaal vast loodud vutiklubil Poseidon, mille eestvedajad olid vaid 23aastased Martin Kuldmägi ja Joonas Einfeldt. „Me ei ole talendikütid, kes mööda Eestit uut Messit otsivad, pigem tahaks lastele anda tervisliku ja laiahaardelise maailmapildi. Plaanime vutitrennide kõrval noortele ka malet, joogat, tantsu ja võimlemist õpetada, rääkida toitumisest, aga ka vutifilosoofiast laiemalt, et areng ei oleks ühekülgne,“ tutvustas Kuldmägi klubi filosoofiat. Toona päris lapsekingades olnud klubi, kellel polnud veel isegi oma mänguvormi, on praeguseks kasvanud umbes 350 palluri koduklubiks!

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!

PANE END PROOVILE!

Pane end proovile! Foto: Katariina Peetson

„Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu õiget vastust kaheksa küsimuse peale kokku saad?

Mälumäng 1. Kristina Bannikovast sai värskelt viies Eesti naismängija, kes jalgpallikoondises 100 mänguni jõudnud. Kes on eelmised neli? 2. Milline riik on teinud läbi kõige rohkem MMja EM-valikturniire kordagi finaalturniirile jõudmata? Seni ainus kord, kui finaalturniirile on lähedale jõutud, oli EM 1964, kui Taani vajas tema alistamiseks kahe viigilise kohtumise järel lisamatši. 3. Millised on rahvaarvult kolm suuremat riiki, mille jalgpallikoondistega pole Eesti veel kunagi kohtunud? 4. Viimaste ametlike andmete kohaselt on ühes maailma riigis peaaegu sama palju elanikke kui Eestis – Eesti rahvaarv oli 1. jaanuari seisuga 1 365 884, küsitavas riigis eelmise aasta 30. juunil 1 365 805. Milline riik see on? Erinevalt Eestist on see riik osalenud jalgpalli MMfinaalturniiril, kuid nende seni ainus vastasseis Eestiga lõppes 2013. aastal sinisärkide 1 : 0 võiduga. 5. Novembrikuus vanimaks Meistrite liigas värava löönud mängijaks saanud 40aastane Pepe tegi Meistrite liigas debüüdi juba 2004. aastal FC Porto eest. Sama hooaja teises pooles mängis ta klubis koos ründajaga, kelle mängijanimi kattub tuntud artisti esinejanimega, kes esitas muu hulgas ka 2014. aasta MM-finaalturniiri tunnuslaulu. Milline nimi ühendab toonast Porto mängijat ja maailmakuulsat artisti?

Sina oled kohtunik 1. Ründav võistkond sooritab pealelööki, värav on tühi ja pall on väravasse minemas. Enne kui pall ületab väravajoone, viskab pallipoiss väljakule palli, mis tabab väravasse veerevat palli. Selle tulemusel põrkab pall üle otsajoone ja kindel värav jääb sündimata. Milline on sinu otsus? a) värav loeb b) väravalöök kaitsvale võistkonnale c) vabalöök ründavale võistkonnale d) kohtuniku pall 2. Lüüakse värav. Värava löömise hetkel on mõlema võistkonna vahetusmängijad astunud kahe meetri jagu väljaku piiridest sissepoole, aga mängu keegi sellega ei sega ega mõjuta. Sinu otsus? a) värav loeb b) värav ei loe, mäng jätkub vabalöögiga kaitsva võistkonna kasuks c) värav ei loe, mäng jätkub kohtuniku palliga kaitsva võistkonna väravavahi kasuks d) värav ei loe, mäng jätkub kohtuniku palliga kohast, kus olid üleliigsed isikud väljakul 3. Väravavaht mängib oma karistusalas lahti karistuslööki, tõstes selle kaitsja pea peale. Kaitsja kõksib palli pehmelt väravavahile tagasi, et ta saaks selle kätte võtta. Sinu otsus? a) penalti ja kollane kaart väravavahile b) vabalöök, kollane kaart kaitsjale c) mäng jätkub d) vabalöök, kollane kaart väravavahile

Vastused 1. Õige on variant d) – reegel 5 sätestab, et kui mängu ajal siseneb väljakule lisapall, muu ese või loom, peab kohtunik mängu peatama ja selle kohtuniku palliga taasalustama vaid juhul, kui see segab mängu. 2. Õige on variant a) – reegel 3 sätestab, et kui kohtunik mõistab pärast värava löömist ja enne mängu taasalustamist, et värava löömise hetkel oli mänguväljakul üleliigne inimene ja see inimene ei sekkunud mängu, siis peab kohtunik värava lugema. 3. Õige on variant d) – reegel 12 sätestab, et väravavahti karistatakse sellisel juhul, kui tema on reeglitest kõrvale hiilimise eesmärgil toimuva trikitamise algataja. 2023 DETSEMBER JALKA

2. 3. 4. 5.

Vastused 1. Kethy Õunpuu (116), Katrin Loo (114), Kaire Palmaru (107) ja Signy Aarna (107) Luksemburg India, Pakistan ja Nigeeria Trinidad & Tobago Pitbull

LISAAEG Detsembrikuu sünnipäevad 1.12 Lembit Rajala 1.12 Vitali Leitan 2.12 Mati Püü 2.12 Otto-Robert Lipp 3.12 Risto Eelmaa 4.12 Aivar Gutmann 4.12 Marco Lukka 4.12 Kethy Õunpuu 5.12 Argo Arbeiter 5.12 Karl Palatu 5.12 Nikolai Mašitšev 5.12 Ilja Antonov 6.12 Enn Läänmäe 6.12 Kevin Kaivoja 7.12 Raili-Raine Ellermaa 7.12 Denis Petrov 7.12 Henri Kuusk 8.12 Sander Kapper 9.12 Kätlin Hein 9.12 Martin Taska 9.12 Elizaveta Rutkovskaja 11.12 Kaido-Meinhard Kukli 11.12 Rain Tölpus 11.12 Henri Järvelaid 11.12 Mark Edur 12.12 Are Altraja 12.12 Heigo Niilop 13.12 Anni Rahula 13.12 Andreas Raudsepp 14.12 Eesti Jalgpalli Liit 14.12 Tauno Tekko 14.12 Tauno Rämson 15.12 Imbi Hoop 17.12 Henri Anier 18.12 Heigo Paglant 20.12 Argo Zirk 20.12 Maarja Virula 21.12 Taivo Keinast 22.12 Roman Daniljuk 23.12 Kert Küttis 25.12 Atko Väikmeri 26.12 Daniel Meijel 26.12 Birjo Rasmussen 27.12 Tõnu Metsson 27.12 Joel Indermitte 28.12 Marko Kuusik 28.12 Maksim Smirnov 28.12 Edgar Tur 29.12 Vjatšeslav Zahovaiko 30.12 Aivar Vood 31.12 Kristiina Lind 31.12 Pelle Pohlak 31.12 Pavel Dõmov 31.12 Siret Räämet

64 JALKA DETSEMBER 2023

53 45 61 23 47 59 27 36 50 41 35 31 57 28 56 36 31 29 38 37 26 53 41 25 25 53 52 37 30 102 29 29 35 33 47 37 28 73 34 44 47 49 29 60 31 48 44 27 42 54 36 35 30 24

Karikatuur: Meelis Naudi

Kaks tilka vett

Emma Treiberg Eesti koondise odaviskaja

Gedly Tugi Eesti koondise jalgpallur

Pühendunud Schalke fänn põhjustas tuhandetes eurodes kahju Kesk-Saksamaal Gotha linna lähedal ületas uudiskünnise üks tulihingeline Schalke 04 fänn, kes otsustas juhuslikult ehitusplatsilt eemaldada maas olnud juhtmeid sõidukite rataste eest kaitsnud kaablisillad. Väidetavalt oli mehele tugevalt närvidele käinud, et nende värvikombinatsioon – must ja kollane – ühtis Schalke suurima rivaali Dortmundi Foto: kemmerling.ee Borussia omaga! Võimalik, et mees ei adunud, et tema tegu võib põhjustada arvestatava varalise kahju – igatahes lõhkusid sõidukid enne vembu avastamist juhtmeid umbes 6500 euro väärtuses, kirjutab Mitteldeutscher Rundfunk. Üle maailma peaks tal tööpõldu igatahes jaguma, sest analoogsed kaablisillad on traditsiooniliselt just nimelt mustakollased…

LISAAEG RUBRIIK

Argo Arbeiter

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

Detsembri viiendal päeval täitub pool sajandit Nõmme Kalju spordidirektoril ja endisel Eesti koondise ründajal Argo Arbeiteril. Viljandist pärit Arbeiter tegi Eesti meistriliigas debüüdi kodulinna Tuleviku ridades, kust liikus edasi FC Florasse. Sajandivahetuse paiku pallis Arbeiter Soome kõrgliigas Kotka TPs, Eestisse naasmise järel mängis kolm hooaega FC Levadia ridades, kellega tuli 2004. aastal ka Eesti meistriks. Eesti koondises on Arbeiteri arvel 29 mängu, kuus väravat ja uhke rekord: nimelt on ta seni ainus Eesti meestekoondise mängija, kes löönud ühes mängus neli väravat – see juhtus 1996. aastal Andorra koondise läbi aegade esimeses kohtumises, mille Eesti 6 : 1 võitis. Sealjuures lõi Arbeiter kõik neli kolli teisel poolajal 20 minuti jooksul! Peale selle on Arbeiter koos Tarmo Rüütliga ainus Eesti jalgpallitreener, kes olnud mõne teise UEFA liikmesriigi kõrgliigaklubis peatreener. 2020. aastal vedas ta Kotka TP Soome esiliigas teisele kohale ja teenis üleminekumängudel koha kõrgliigas, kus ta 2021. aastal mõnda aega sama klubi ka tüüris. Sellel fotol heitleb Arbeiter 2004. aastal FC Levadia eest kohtumises FC Valga vastu. Valgalaste number 3 on sealjuures hilisem koondislane Alo Bärengrub!

LHV edetabel Oktoobrikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1. (1.) Tallinna FC Flora 2. (2.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (7.) Paide Linnameeskond 6. (6.) Pärnu JK Vaprus 7. (5.) FC Nõmme United 8. (8.) Viljandi JK Tulevik 9. (11.) JK Tabasalu 10. (10.) Tallinna JK Legion 11. (12.) JK Tallinna Kalev 12. (9.) FC Kuressaare 13. (–) FC Hiiumaa 14. (17.) FC Tallinn 15. (13.) Rakvere JK Tarvas 16. (18.) Pärnu JK Poseidon 17. (20.) Põhja-Tallinna JK Volta 18. (16.) Viimsi JK 19. (–) Läänemaa JK 20. (14.) FC Kose LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2023 DETSEMBER JALKA

RISTSÕNA

Novembrikuu ristsõna õige vastus oli „Kotkasilmne VAR“. Õige vastuse eest võitis EJLi advendikalendri Kristofer Nava. Võitjaga võtame ühendust. Detsembrikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. detsembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja EJLi talvemütsi. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66 JALKA DETSEMBER 2023