Jalka (märts 2019) by Jalka

HIND 2,20 EUROT MÄRTS 2019

Zakaria Beglarišvili: 110% Eesti koondiseks valmis SANDER PURI TAGASI NÕMME KALJUS EESTI KOONDISE VALIKTSÜKLITE STATISTIKA KAS VIDEOKOHTUNIK ON VARSTI PREMIUM LIIGAS? EESTI NOORTEKOONDISED VALIKMÄNGUDES JA BALTI TURNIIRIDEL ISSN 1736-7379

Postrid: Rasmus Peetson / Heung-Min Son / Kylian Mbappe

AIVAR POHLAKU SÜMBOOLNE KOONDIS

LUUBI ALL HENRI JÄRVELAID

märts

Koduse hooaja avab võimas superkarikas Foto: Lembit Peegel

Märtsikuus algab Eesti rahvusmeeskonnal teekond 2020. aasta Euroopa meistrivõistlustele, kui esimeses valikmängus minnakse vastamisi Põhja-Iirimaaga. Matš on 21. märtsil Windsor Parki staadionil Belfastis. Kui omavahel viimati 2011. aasta EM-valikmängudes kohtuti, jäi Eesti kodus peale 4 : 1 ning võõrsil teeniti Windsor Parkis 2 : 1 võit. Peale esimese EM-valikmängu peab koondis 26. märtsil ka sõprusmängu Gibraltariga, kes alistati viimati lausa 6 : 0. Koduses jalgpallis algab uus põnev hooaeg juba 3. märtsil, mil mängitakse välja tänavune superkarikas. Sportland Arenal peetavas mängus kohtuvad eelmise hooaja tšempion Nõmme Kalju ja mullune karikavõitja FCI Levadia. Mõni päev pärast superkarika mängu algab uus Premium liiga hooaeg, mille avavad 8. märtsil Kalju ja Paide Linnameeskond. Saalijalgpallis jõuab märtsis kätte hooaja kulminatsioon, kui Betsafe saaliliigas asutakse pidama playoff-mänge. Märtsikuu jooksul on kavas nii veerand- kui ka poolfinaalid, kuu lõpus alustatakse juba finaalmängudega.

2019 MÄRTS JALKA

sisukord Kaanelugu lk 44–47 Floras aastaid mänginud ja eesti keele omandanud grusiin Zakaria Beglarišvili loodab sel aastal saada Eesti kodakondsuse ja kutse meie jalgpallikoondisse. Lugejate küsimustele vastates ütleb Beglarišvili, et on Eestis elanud üheksa aastat ega pea Gruusia passist loobumist sünnimaa reetmiseks. Zaka räägib ka paljust muust, muu hulgas oma kuulsatest väravatähistustest.

Kolumnid

14 Indrek Schwede 16 Joosep Susi Meie püsikolumnist mõtestab kohtuniku rolli jalgpallis. Ta kirjutab: kohtuniku ideaal on ebatäielik inimlik mängija, keda – olgugi et türann – on meil kõigil võimalik sõimata, aga kes nagu võimuesindajatele kombeks ei tee seda kuulmagi.

Persoonid & intervjuud 20 Minu 11: Aivar Pohlak 22 Kahekõne: Sander Puri Nõmme Kaljusse tagasi pöördunud Eesti koondislane ütleb, et vorm on hea ja sobiva pakkumise korral on ta valmis jälle välisklubisse minema.

28 Luubi all: Henri Järvelaid 30 Treener: Vladimir Vassiljev

Rubriigid 3

Märts

Lembit Peegel

10 Nimed & numbrid 12 Lood & tsitaadid 24 Premium liiga Valisime välja viis jalgpallurit, kellel võiks tänavu silma peal hoida: Rasmus Peetson, Kevin Kauber, Sten Reinkort, Robert Kirss ja Aleksandr Dmitrijev. Neid hindavad Marek Lemsalu, Rimo Hunt ja Ivar Lepik.

24 4

JALKA MÄRTS 2019

42 Saalijalgpall 48 Naised

Kuu tsitaat „Kujutan ette, kuidas poisikesed mõnel murulapil vutti taovad ja väravaposte tähistavatele koolikottidele asetatakse telefonid või mingid spetsiaalsed kuni kümme eurot maksvad vidinad, millega saab luua väravajoone tehnoloogia. Need telefonid või vidinad on omavahel kontaktis ja kui miski veereb või lendab üle nende vahel oleva virtuaalse joone, fikseeritakse see. See on selline fotosilm. Võibolla pole see kõik piisavalt töökindel, ilmselt on tegemist rohkem mänguasjaga, aga poisikestele on päriselu imiteerimine omane ja kindlasti oleks väravajoone tehnoloogia tekitamine neile põnev.“

Andres Must lk 18–19

54 Maailm: mida tähendab

karikavõit väikesele klubile?

Jalgpalliajakirjanik Oliver Lomp koges Edinburghis, mida tähendab kohalikule Hibernianile võita tiitel olukorras, kus Šotimaa jalgpalli valitsevad Celtic ja Rangers. Kui ta oma telefonis vanu videokaadreid vaatas, hakkas terve buss skandeerima võidetud karikast.

58 60 62 64 66

10 aastat tagasi Pipraterad Lõpulugu: Fantasy jalgpall Lisaaeg Ristsõna

Muu 18 Videokohtunik Premium liigasse ja varsti? Kuna tehnoloogia areneb ja odavneb kiiresti, uurisime, kas videokohtunik võiks lähema kümne aasta jooksul jõuda Premium liigasse. Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa arvates on tänapäeval kõik võimalik, EJLi peakohtunik Uno Tutk selgitab, mida on selleks vaja teha.

38 Eesti koondise mängijate statistika valikmängudes

50 Noortekoondiste tulemused

Vaatasime koos EJLi tehnilise direktori Janno Kivisilla ja koolitusosakonna juhataja Karel Voolaiuga meie noortekoondiste tulemusi EM-valiktsüklis ja Balti turniiridel. Hea aeg oli nullindate lõpp ja käimasoleva kümnendi esimene pool.

Postrid Rasmus Peetson Tallinna Levadia Heung-Min Son Tottenham Hotspur Kylian Mbappe PSG 2019 MÄRTS JALKA

lembit peegel

Puurilukud ja tuline Taliturniir Jalka fotograaf Lembit Peegel on seekord välja valinud fotod väravavahtidest ja sel aastal Taliturniiril peetud Levadia ja Nõmme Kalju kohtumisest, kus madinat oli omajagu. Fotod: Lembit Peegel

Karl-Romet Nõmm valvas mullu Viljandi Tuleviku väravat, kuid pidi vigastuse tõttu hooaja lõpus pingile istuma.

Tallinna Kalevi väravavahiks oli eelmisel aastal Daniil Koroljov, kes proovib tõrjuda Flora mängumehe Frank Liivaku üritust saata pall Kalevi võrku.

Levadia väravas on aga esikindana kindel Sergei Lepmets, kes valvas tänavuse aasta alguses ka Eesti koondise puuri. 6

JALKA MÄRTS 2019

lembit peegel

Eelmisel hooajal esiliigas Flora U21 meeskonda esindanud Kristen Lapa mängis aastalõputurniiril Kuressaare eest. Taliturniiril on Lapa sel aastal esindanud nii Florat kui ka Kuressaaret.

Eelmise aasta võitja Nõmme Kalju ja hõbedale jäänud Levadia kohtusid Taliturniiril omavahel jaanuarikuu lõpus. Pildil jagavad omavahel maid Levadia mängumees Mark Oliver Roosnupp ja Kalju võõrleegionär Mbu Alidor Reginald.

Artur Kotenko, kes veel mullu seisis Narva Transi väravas, mängib sel hooajal eelmise aasta hõbedatiimi Levadia eest. 2019 MÄRTS JALKA

lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

Traditsiooniliselt on Taliturniir koht, kus võistkonnad saavad uusi mängijaid katsetada. Nii käis Kalju ridades end näitamas Gambia kaitsja Ali Ceesay (vasakul), kes aga valitsevalt Eesti meistrilt lepingut ei teeninud. Ceesay heitlust Levadia mängumehe Kirill Nesteroviga vaatab kõrvalt teine Kaljus testimas käinud välismaalane Julian Mendoza, kes sõitis samuti Eestist ära ilma lepinguta.

JALKA MÄRTS 2019

Levadia kapten Dmitri Kruglov võib rõõmustada, sest tema kodutiim lõi Kaljule kaks väravat ja teeniti 2 : 1 võit. Ühe värava autor oli tänavuse hooajal eel Levadiaga liitunud Jevgeni Budnik.

lembit peegel

Igor Subbotin näitab korralikku jalasirutust, Kalju mehe graatsiliste liigutuste publikuks on seekord sattunud Levadia ründaja Joao Morelli.

Taliturniiri mängud peetakse küll EJLi jaheda temperatuuriga sisehallis, aga tulist madinat jagub sinna siiski! Seekord on üksteise haardesse sattunud Levadia uus täiendus Jevgeni Budnik ja Kaljus testimas käinud Ali Ceesay. 2019 MÄRTS JALKA

nimed & numbrid Nastja Eesti naiste meistriliiga valitsev tšempion FC Flora täiendas kahe hooaja vahel oma ridasid koguni kolme Nastjaga! Nimelt liitusid rohevalgetega nii Tartu Tammeka ääreründaja Anastasia Ivanova kui ka varem Levadias pallinud väravavaht Anastasija Zabello ning mullu meistriliigas Levadia eest 13 väravat löönud ründav poolkaitsja Anastasia Dodeltseva.

Kohtunike kool Iga-aastane kohtunike baaskursus „Kohtunike kool“ toimub tänavu eri paigus üle Eesti. Peale Tallinna ja Tartu on EJLil soov viia koolitusi läbi ka Pärnus, Hiiumaal, Kagu-Eestis Põlvas või Räpinas, Ida-Eestis Jõhvis või KohtlaJärvel ning lisaks Kesk-Eestis, kus baaskursus toimuks Paides, Põltsamaal või Jõgeval. Rohkem infot leiab leheküljelt jalgpall.ee.

Prantsusmaa Eesti noormeeste U17 koondis peab märtsikuus kaks kõrgetasemelist kohtumist, kui meile sõidavad külla Prantsusmaa noortekoondislased. Sportland Arenal peetavad matšid on kavas 19. ja 21. märtsil. Viimati kohtusid Eesti ja Prantsusmaa U17 koondis omavahel 2016. aasta oktoobris ning toona pidid eestlased vastu võtma 0 : 7 kaotuse.

0 : 13

Just sellise skooriga alistas Paide Linnameeskond Taliturniiri kohtumises mulluse hõbedameeskonna FCI Levadia. Täielikku tõde ja ettevalmistust hooajaks see skoor aga ei peegeldanud, sest FCI Levadia mängis treeningkohtumist noormängijatega, kuna klubi esindustiim oli samal ajal laagris Küprosel.

... võistkonda osaleb sel hooajal U17 eliitliigas – see on rekordarv noortevõistkondi! Turniiri varasem rekord tehti eelmisel aastal, kui U17 eliitliigas lõi kaasa 24 võistkonda. Peale U17 vanuseklassi osaleb sel aastal üheksa tiimi U19 eliitliigas.

JALKA MÄRTS 2019

Premium liiga mängijad on uueks hooajaks valmis! Tiitlit asuvad oma tiimidega jahtima (vasakult) Vladislav Ogorodnik, Kevin Rääbis, Karl Johan Pechter, Frank Liivak, Moorits Veering, Maximiliano Achille Ugge, Viktor Plotnikov, Tarmo Neemelo, Karl-Romet Nõmm ja Sander Laht. Foto: Liisi Troska

Mehised mehed madistasid Männikul Kodune kõrgliiga algab taas kampaaniaga „Mehiste meeste mäng!“, mille tarbeks viidi Premium liiga võistkondade esindajad Männiku metsade vahele. Filmitud reklaamklipi tagamaid avas Premium liiga uus kommunikatsioonijuht Rasmus Raidla. Premium liiga algab taas mehiste meeste mänguga – mida see sümboliseerib ja jalgpalli kontekstis tähendab? „Mehiste meeste mäng!“ on Premium liiga esimese ringi hüüdlause juba kolmandat hooaega järjest ning leiame, et läbi aastate on see aina paremini ka inimeste teadvusesse jõudnud. Jalgpall on ju kahtlemata kontaktne ja mehine ala, kus edu saadab neid klubisid ja mängijaid, kes millegi ees risti ette ei löö ning on valmis läbi raskuste võitude ja tiitli poole püüdlema. Hooaja esimese kampaania tutvustamiseks valmis ka video, mis võeti üles Männiku metsades. Mis on selle video sõnum ja sisu? Nagu ikka on klipp ka sel aastal filmitud lumistes oludes, mis sümboliseerib talvepausilt naasmist: aitab spaas mõnulemisest, on aeg putsad jalga tõmmata ja väljakule joosta! Kuna võte toimus kaitseväe harjutusväljadel, said mängijad seal proovida ka erinevaid kaitseväest tuntud harjutusi, mis sümboliseerivad ränkrasket ja okkalist teekonda, mis tiitlini jõudmiseks läbida tuleb. Ühtlasi iseloomustavad „Mehiste meeste mängu!“ ringi mängijad, kes ei karda midagi ja võitlevad alati lõpuni, kes on meeskonna ihu ja hing, kes on oma suhtumisega inspiratsiooniks ja eeskujuks nii väljakul kui ka väljaku kõrval. Kuidas videotegemise päev välja nägi? Et videoklipis jooksevad mängijad oma mänguvormides ja putsades, oli esmane prioriteet muidugi see, et mängijad võttepäeval haigeks ei jää. Selle tarbeks olime kohale tellinud saunabussi, kus mängijad sooja said. Samuti pakkusime mängijatele sooja suppi, teed ja kohvi, et võtete vahepeal kere sooja saaks. Võtteplatsil mängijad väga kaua viibima ei pidanudki ning pisut enama kui kahe tunniga saime kõik vajaliku enne pimeda saabumist filmitud. Kas kõik läks võttepäeval plaanipäraselt või tuli ette ka vahvaid viperusi? Videotiim käis võttepaigaga muidugi tutvumas juba varem, aga päevale vajutas kerge pitseri öösel maha sadanud lumi, mis muutis kohale jõudmise keeruliseks. Seega jäi nii mõnigi auto lumme kinni ja võttepaiga ettevalmistamisega läks pisut kiireks. Kui mängijad aga kohale jõudsid, oli kõik juba valmis ja saime pärast lühikest juhendamist võttega alustada. Kuidas mängijad võttepäevaga rahule jäid? Eks tiheda ettevalmistusperioodi käigus on raske igast Eesti nurgast mängijaid kohale saada, kuid nii võtte käigus kui ka tagasi sõites tundus mängijate meel rõõmus ja usun, et enamik oleks valmis midagi sarnast tegema ka tulevikus – üheks päevaks rutiinist välja tulla ja midagi uut proovida on ju igati tervitatav. Sama kinnitas näiteks ka Frank Liivak: „Väga lahe oli ja jään lõpptulemust ootama. Saunabuss oli väga hea idee.“

KADI PARTS

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

„Sporti ja liikumist hakataks propageerima kui suurimat alternatiivi ebatervislikele eluviisidele (muide, Islandil nii tehtigi, mille tulemusel riigi jalgpall maailma tippu tõusis).“ Jaan Martinsoni väljavõte Isamaa valimisprogrammist „Ning vutimehed võivad rõõmustada, sest Keskerakond rajab koostöös kohalike omavalitsuste ja Eesti jalgpalliliiduga üle Maarjamaa jalgpallihallid.“ Jaan Martinsoni väljavõte Keskerakonna valimisprogrammist

„Igas võistkonnas oleks vaja à la Raio Piirojat. Aga sellist tüüpi inimesi ei sünni väga tihti. Ta on ikka fantastiline vend. Igas võistkonnas peab olema selline agitaator.“ Spordiarst Gunnar Männik „Väga ootasin kutset. Väga. Naine rahustas: küll tuleb, küll tuleb! Taas uskus tema minust rohkem.“ Sergei Lepmets A-koondise kutsest „Tahetakse näidata, et klubi on boss.“ Agent Andrei Stepanov olukorrast Konstantin Vassiljeviga, keda ei kasutata põhimeeskonnas ega müüda-laenutata teistele „Eriti mõjutasid kohtunikke lõunapoolsete liiduvabariikide esindajad, kellel oli lambaid ja veini.“ Uno Piir ebaõiglusest NSV Liidus „Jalgpallikultuur on Eestis selline, et inimesed, kes jalgpalli vaatavad, ei austa väga siinseid mängijaid. Jalgpallurid saavad hästi vähe palka, inimesed trollivad ja kirjutavad igale poole halvasti. Mingi aeg kassib ära, ei viitsi lugeda sellist jama.“ Endine jalgpallur Erik Listmann

Viimsi pidi karikavõiduks mängima mõlema jalaga Veebruari keskpaigas krooniti Betsafe saaliliiga tiim Viimsi Smsraha tänavuseks saalijalgpalli karikavõitjaks, kui finaalis alistati 7 : 4 Rõuge Saunamaa. Võitjatiimi juhendaja Andrei Golovini sõnul oli Viimsi küll oma finaalivastastest parem, kuid kergelt ei saadud midagi ja veidi lõdvemalt ehk ühe jalaga mängimisest ei tulnud miskit välja. Võrus peetud finaalis kohtusid paberil vaadatuna kaks erineva tasemega tiimi: Betsafe saaliliiga esikolmiku meeskond Viimsi ja teises liigas palliv Rõuge Saunamaa. Samas oli Rõuge varem tõestanud, et alahinnata neid ei saa: veerandfinaalis alistati 17 : 11 kõrgliigas mängiv Tallinna Cosmos ning poolfinaalis mängiti üle esiliiga võistkond Sillamäe Dina. Võitjaks kroonitud Viimsi meeskonna juhendaja Andrei Golovini sõnul ei öelnud keegi Viimsi mängijatest, et finaal eeldatavasti nõrgema meeskonna vastu on väga lihtne, kuid ilmselt tundis seda nii mõnigi mees. Enesekindel Viimsi alustas finaali hea hooga ja kui 28. minutiks juhiti juba 5 : 0, tundus ilmselt nii mõnelegi mängijale ja pealtvaatajale, et mäng on tehtud. Võru publik, kes hoidis peamiselt pöialt Rõuge meeskonnale, aitas aga eeldatava autsaideri oma toetusega järele ning õige pea oli Viimsi eduseis kahanenud skoorile 5 : 4. „Meeskond lõpetas ühel hetkel mängimise ära, sest tundus, et võit on juba käes,“ nentis Golovin. Samas tunnistas ta, et kui Rõuge jõudis neist vaid ühe värava kaugusele, said kõik Viimsi mängijad aru, et tuleb lisakäik sisse lükata. Nii tehtigi ja vaid 13 sekundit pärast Rõuge neljandat väravat suurendas Jevgeni Merkurjev Viimsi edu seisule 6 : 4. Peagi lisati veel üks tabamus ja 7 : 4 võit oligi käes. Golovin tunnistas, et kuigi finaali jooksul ei tekkinud kordagi tunnet, et võit võiks käest libiseda, tehti oma elu liiga keeruliseks. „Pidime võitmiseks pingutama rohkem, kui arvasime,“ rääkis Golovin. „Kuna tiimid olid nii erineva tasemega, siis uskusime, et võime ka nii-öelda ühe jalaga mängides võita, aga see maksis meile kätte.“ Viimsi juhendaja kiitis finaalivastaseid ja ütles, et Rõuge kohta oli juba varem teada, et nad on füüsiliselt hea tiim, kes suudab lõpuni pingutada. Seekord võttis tugevam aga siiski oma, sest Golovini sõnul on Viimsi meestel rohkem kogemust pingelistes olukordades mängimiseks. Värsket karikavõitjat ootavad nüüd ees playoff-mängud, kus loodetakse väljateenitud karikatrofee abil samuti edukalt esineda. „Usun, et kuigi pidime Võrru sõitmiseks ette võtma pika tee ja tegime finaalis oma elu veidike raskeks, annab see võit kõigile lisamotivatsiooni,“ sõnas Golovin otsustavatele mängudele ette vaadates.

KADI PARTS

„Põhiargumendina nimetaksin aga hoopis jalgpalluriameti atraktiivsust tänapäeva Euroopas – alaga tegelemiseks parimate tingimuste loomisega toetaks riik kutseõpet omandamaks oskused, mis lubavad noormeestel ja ka neidudel konkureerida tasuvatele jalgpalluri töökohtadele väljaspool Eestit.“ Aivar Pohlak põhjustest, miks peaks riik jalgpalliga tegelemist toetama „Ma suutsin neid Rahvuste liiga mänge vaadata ainult 45 minutit. Kurb oli vaadata. Mitte, et me oleksime halvasti mänginud, aga kurb, et ei saanud ise osaleda.“ Mattias Käit igatsusest koondise järele

JALKA MÄRTS 2019

Võidukas Viimsi meeskond. All vasakult Rostyslav Vorontsov, Vladyslav Vorontsov, Edwin Stür, Ervin Stüf ja Sergei Kostin. Keskel vasakult Anton Smetanin, Jevgeni Merkurjev, Alex Renin. Ülal vasakult Mark Boskin, Oleksandr Sorokin, Andrey Arhipov, Artur Bõstrov, Artur Makarov, Aleksei Titenok, Juri Pronin, Valeri Vassilenko, Andrei Golovin. Foto: Christer Palu/EJL

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid „Minul olid absoluutselt teised huvid, jalgpall ja mudelautod.“ Hendrik Toompere noorem ei hoolinud Hunt Kriimsilmast ekraanil ega kodus, kus nukunäitlejast isa teda hoidis

Soccernet.ee esimene mälumäng eelmise aasta Meistrite liiga alagrupiturniiri õhtul.

Foto: erakogu

Mälumängu pealinnaks Kitseküla ja Lilleküla asum Nagu jalgpalli mälumänge teab mis palju oleks, juhtus 12. veebruaril nii, et ühel ajal toimus vähem kui kilomeetri kaugusel koguni kaks isuäratavat võistlust. Portaal Soccernet.ee korraldas A. Le Coq Arenal asuvas Amps Arenas oma jõuproovi teist korda ja Betsafe Kristiine keskuses asuvas spordibaaris O’Learys oma sarja avaetapi. Oli Meistrite liiga 1/16-finaalide esimene mänguõhtu ja mõtte-kehakultuurlastel paras pähkel närida: kumba sarja eelistada? „Meil oli alguses plaanis teha interaktiivne mäng nutitelefonide abil,“ selgitas Betsafe’i mälumängu korraldaja Siim Kera. „See oleks traditsioonilisest mälumängust oluliselt erinenud ja kaks sellist üritust oleks ilmselt ühte õhtusse ära mahtunud küll. Aga see plaan läks vett vedama ja nii see duubeldamine juhtuski. Aga kõigest hoolimata oli Lille- ja Kitseküla kant paariks tunniks jalgpalli mälumängu pealinn! Vutiviktoriinide kontsentratsioon oli sel õhtul kindlasti mõne metropoli tasemel. Kui mitte suurem.“ Betsafe’i sari toimub kord kuus ja kestab Meistrite liiga finaalini. Võistkonda kuulub kuni viis liiget, võitjad saavad auhindu Betsafe’ilt ja baarikrediiti. Avaetapil osales seitse võistkonda, võitis tiim Oraaklid, kes kogus 30 võimalikust 19 punkti. Näiteks üks küsimus (1): Meistrite liiga eelkäija Euroopa karika esimene hooaeg mängiti aastatel 1955–1956. Tiitli võitis Madridi Real. Finaalis alistati just see klubi tulemusega 4 : 3. Mis klubi see oli? Küsitav tiim on tulnud kuus korda oma riigi meistriks ning võitnud ka kahel korral karikavõistlused. Kui eemaldada klubi nimest üks täht, jääb alles ühe legendaarse Eesti jalgpallipere nimi (õiget vastust vaata teksti all). Soccernet.ee üritusel osales 11 võistkonda, tiimi lubatud suurus on neli inimest. Auhinnad panid välja Sportland ja Amps Arena. Küsimused koostas Ivar Lepik. Võitis sats Neli Kümnendit (Martin Kasesalu, Kristjan Remmelkoor, Indrek Schwede), kes kogus 26 punkti 40 võimalikust. „Meie mälumäng ei ole ühtne sari,“ selgitas Soccernet.ee peatoimetaja Kasper Elissaar. „Esimese mängu tegime eelmisel aastal Meistrite liiga alagrupiturniiri ajal, seal osales seiste-kaheksa võistkonda ja tundus, et asi õigustas end. Tegemist ongi selliste testvõistlustega. Tahame teada saada, kas jalgpalli mälumängul on piisavalt huvilisi ja kas sellega võiks jätkata.“ Ühe näitena küsimus ka Soccernet.ee mõõduvõtmiselt: (2) selle maa meistrivõistlused toimusid eelmisel aastal 48. korda. Meistrivõistluste nimisponsor on Coca-Cola ning need peetakse erandlikus formaadis – kõigepealt toimuvad eelturniirid eri kohtades üle riigi ning seejärel selgitatakse nädal aega kestval finaalturniiril meister. Sellise asjade korralduse põhjused on puhtpraktilised. Valitsev meister ja ühtlasi 13 tiitliga läbi aegade edukaim klubi kannab nime B-67; number nimes viitab klubi asutamisaastale. Mis riik see on? Nii Elissaar kui ka Kera kinnitasid, et edaspidi samal ajal mälumänguvõistlusi ei korraldata.

HENDRIK EELVEE

„Treenerina motiveerin lapsi ja annan enda sees olevat neile edasi.“ Jalgpallitreener ja „Eesti laulu“ finalist Inger Fridolin „Ka kõiki mu otsuseid on ema alati mõistnud, alates väikese tüdruku jalgpallihullusest ja lõpetades kõigi muude tähtsate valikutega.“ Jalgpallitreener ja „Eesti laulu“ finalist Inger Fridolin „Kui kuulus jalgpallur soovitab kanda kindla firma tossusid, siis me usaldame tema maitset. Aga kui ta väidaks, et kavatseb neid tosse ise valmistama hakata, siis me neid jalga ei paneks, sest teame, et jalgpallur pole kellegi kingsepp. Kingsepaks tuleb ikkagi õppida.“ Andrus Kivirähk riigikokku kandideerivatest asjatundmatutest inimestest „On ütlus, et hea jalgpallur mängib ka mütsiga.“ Rallisõitja Margus Murakas Sebastien Ogieri tiimivahetusest „Sestap tiksub kampaania justkui kahe rangelt kaitsest lähtuva jalgpallimeeskonna pusklemine keskväljal seisus null-null, kus lõpuvile lähenedes ei julge kumbki sats enam rünnakule minna. Mängu lõpus lahkub publik staadionilt, mäletamata mängust mitte midagi.“ Ajakirjanik Arved Breidaks riigikogu valimistest „Olen natuurilt selline inimene, et varumeheks ma ei sobi. (..) Kui aga öeldakse, et ma ei ole enam 100 protsendi mees ning mind peetakse 50 protsendi meheks, siis on aeg lõpetada.“ Rimo Hunt oma loobumisest „Ma ei poolda ka seda, kui me ainult ettesöötmise pärast ette söödame, kui seal ei ole head pakkumist või vaba tsooni.“ Martin Reim koondise mängust Islandiga „Teisalt on kindel, et pärast Bogdan Vaštšuki reaktsiooni on rahupiibu süütamine raskem kui varem.“ Aivar Pohlak Bulgaarias mängiva Vaštšuki ja Martin Reimi suhetest

2019 MÄRTS JALKA

Õiged vastused: (1) Reims; (2) Gröönimaa

11-mõtet

LEVADIA KODU ON A. LE COQ ARENAL!

MIS MÕTTES? T

allinna Levadia soov ja selle täitumine – mängida oma 2019. aasta hooaja kodumänge A. Le Coq Arenal – oli pettumust valmistav uudis. Levadia on Eesti mõistes suurklubi ja pugemine oma suurima konkurendi korterisse kaasüüriliseks ei jäta väärikat muljet. Emotsionaalselt seostavad jalgpallihuvilised Kitseküla asumis asuvat staadioni Floraga. Aga asjal on kaks külge. Alustame esimesest.

Flora moraalne õigus Jah, A. Le Coq Arena ei kuulu enam ka Florale. Aga see on Flora ehitatud

ja klubil on moraalne õigus pidada seda staadioni oma päriskoduks. Kui jalgpalliliit 2011. aastal staadioni ära ostis, lepiti kokku, et Flora saab seda koduväljakuna tarvitada veel kümme aastat. Loogika seisnes selles, et jalgpalliliit ise oli Florale kuulunud A. Le Coq Arenat kasutanud kümme aastat rahvuskoondise kodumängudeks. Seega on kuni 2021. aasta lõpuni A. Le Coq Arena koduks Florale. Kokkulepe puudutab nii peaväljakut kui ka kunstmuruväljakuid. Muruväljakud kuuluvad Florale. Klubi presidendi Pelle Pohlaku sõnul on mõeldud teha alalii-

A. Le Coq Arena lõunatribüün on olnud Flora fännide koduks 17 aastat.

JALKA MÄRTS 2019

dule ettepanek: vahetada muruväljakud välja üle raudtee asuva noorte treeningkeskuse muruväljaku vastu. „Arvatavasti jääb esindusmeeskond ka pärast 2021. aastat A. Le Coq Arenale mängima,“ ütleb Pelle Pohlak. „Pigem on küsimärk, kas ja kui suures mahus noored sinna jäävad.“ Staadioni jagatakse ka mujal maailmas ja üsna tegijate klubide poolt. Enamasti on tegemist ammusest ajast pärit ühiskoduga ja suund on pigem oma staadioni ehitamine. Kuulsamaid jagatud staadione on San Siro Milanos, kus paiknevad AS Milan ja Internazionale. Ametlikult

Foto: Lembit Peegel

Levadia fännidele peaks jääma A. Le Coq Arena põhjatribüün.

kannab San Siro Giuseppe Meazza nime – see väljapaistev pallur mängis oma karjääri jooksul mõlema klubi eest. Kui üritada nalja teha, siis millise jalgpalluri nime võiks kanda Flora ja Levadia kodumänge võõrustav staadion? Kõige esimesena tulevad pähe Indrek Zelinski ja Marek Lemsalu, kes on pallinud mõlema klubi eest. Ilmselt peakski nende kahe kohta fännide seas küsitluse korraldama!

Foto: Lembit Peegel

ZELINSKI VÕI LEMSALU?

Kui üritada nalja teha, siis millise jalgpalluri nime võiks kanda Flora ja Levadia kodumänge võõrustav staadion? pärast lõpuniehitamist suurepärane staadion!“ Levadia treeningkeskus ja klubi süda jäävad endiselt Maarjamäele.

Levadia ei taha loovutada koduväljakueelist

Kellele kuulub lõunatribüün?

Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo sõnul on kolimise peapõhjus valgustuse olukord Kadrioru staadionil. Eelmisel aastal pidi klubi kaks tähtsat mängu valgustuse puudumise tõttu koduväljakult ära viima. „Karikavõistluste 1/8-finaali koduväljakueelise pidime ära kinkima Florale,“ selgitab Petersoo, kelle sõnul ei saanud mängupäeva muuta ja ainus korralik saadaolev väljak oli A. Le Coq Arena. „Samuti pidime meistritiitli saatuse suhtes tähtsa mängu Nõmme Kaljuga üle viima A. Le Coq Arenale. Leidsime, et on mõttekas vältida selliseid olukordi ja pidada kõik esindusmeeskonna mängud ühel staadionil. Ei saa salata, et A. Le Coq Arena on

Kahe rivaali staadionijagamine tekitab intrigeeriva küsimuse: kuidas jagunevad territooriumid kahe klubi fännidele? Kas Levadia fännid tahavad endale seni Flora poolehoidjate koduks olnud väravatagust lõunatribüüni? Ja kui nad seda teevad, siis mis saab omavaheliste madinate ajal? Loogiline oleks, et Flora kodumängul saavad lõunatribüünil olla selle klubi pooldajad ja kui pealinna suurimat vastasseisu võõrustab Levadia, paikneksid lõunatribüünil nemad. Kõige loogilisem ja konfliktivabam oleks muidugi fännitribüünid ära jagada nii, et Flora omadele jääb nende lõunatribüün ja Levadia võtab endale põhjatribüüni. Tõenäoliselt ei ole neil selle vastu midagi ja sellest tüli ei tõuse. On raske

ette kujutada, et Flora fännid oleks nõus oma territooriumi vastasele loovutama. Jalgpallis on tegu püha paigaga. Flora fännikoordinaator Brandon Paimal ütles Jalkale, et nemad on selles osas oma soovid klubile edastanud: lõunatribüün jäägu Florale ja Levadia võtku endale põhjatribüün. Pelle Pohlaku sõnul on sellest Eesti Jalgpalli Liiduga räägitud ja tõenäoliselt avatakse Flora kodumängude ajaks staadioni sissepääsud lõunatribüünipoolsel küljel kuni VIPi-ruumideni ja Levadia kodumängude ajal staadioni sissepääsud põhjatribüünipoolsel küljel kuni VIPi-ruumideni. Jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Mihkel Uiboleht kinnitab, et fännitribüünide kohta on kokkulepped olemas. Levadia poolehoidjad saavad endale põhjatribüüni ja nende vastased (kui tegu pole Floraga) paigutatakse eraldi sektorisse, aga mitte lõunatribüünile. Milliseid sissepääse oma kodumängudel avada, on klubide endi otsustada. INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2019 MÄRTS JALKA

soe ulg

Omadusteta mees ole enam pelgalt mäng, et selle raames aetakse taga muid eesmärke, on kohtuniku eksistents.

Objektiivsus ja ebatäielikkus

Loo autor Joosep Susi Londoni olümpiastaadionil, mis on praegu West Ham Unitedi koduväljak. Foto: erakogu

ui me kunagi koolimaja kõrval tibatillukesel muruplatsil või Nõmmel suurte männipuude all kändude vahel vutti tagusime, unustasime argipäeva. Küll aga elasime nende pikkade tundide vältel läbi kõik need emotsioonid, mida olime igapäevas märksa nõrgemal kujul vaevalt nuusutada saanud. Vihkasime ja armastasime, nääklesime ja naersime. Lõpuks olime ikkagi õnnelikud. Jalgpall oli mäng selle kõige puhtamal kujul – mäng, mille eesmärk pole midagi muud kui mäng ise. Mõistagi polnud meile tarvis kohtunikku. Kedagi, kes hoolitseks mängu voolavuse või reeglite täitmise eest. Isegi kõige tulisemad vaidlused kestsid vaevalt minutikese, sest kõigi 16

JALKA MÄRTS 2019

kihk asuda taas mängima, võtta üles järjekordne rünnak kaalus üle kaks tõde, millest kumbki polnud ei õige ega vale. Me olime vabad ja ausad. Ja neil õnnetutel päevadel, kui mõni koolivend oli haige või vigastatud ja võttis enda kanda kohtuniku tänamatu töö, ei muutunud mäng sugugi õiglasemaks. Vastuoksa, kohtunik suutis kuidagi meie mängu ja loomust ikka ja alati muuta. Me ei mänginud enam üksnes iseendale – kõige keskel töllerdas keegi, kes ei kuulunud päriselt meie sekka, kelle ees pidime head nägu tegema, keda manipuleerima ja üle kavaldama. Nendel õnnetutel päevadel võisime ööpimeduseni vaielda, kas kohtunikul oli õigus või mitte. Esimene märk sellest, et mäng ei

Möödunud kuu Jalkas käsitlesin jalgpalli olemuslikku poliitilisust ja väitsin, et jalgpall on ja peabki olema paljudel tasanditel poliitiline. Pärast platsile tulekut ei ole aga midagi poliitilisemat kui kohtuniku institutsioon – tema ongi Seadus ja Võim. Tema kehastab ühtaegu nii korda kui ka reegleid. Pole ime, et paljud (eriti endistes idabloki riikides) vihkavad kohtunikke – ta meenutab ekspluateerivat võimuaparatuuri, midagi, millele väikene inimene ei saa vastu hakata. Kõik ülestõusukatsed surutakse aegsasti maha, kasutusele võetakse robustseid manipulatsioonivõtteid, et kodanike emotsioone taltsutada. Sestap on mõistetav ka Pierluigi Collina kahe aasta eest intervjuus välja käidud arvamus, et jalgpallikohtuniku otsus on alati objektiivne. Collina pidas eeskätt silmas seda, et otsus tuleb langetada vähem kui sekundiga, vaimselt ja füüsiliselt tipptasemel vahemees valib olemasoleva informatsiooni, teadmiste ja kogemuse põhjal olemasolevatest variantidest parima. Siiski võib Collina väide paista esmapilgul pisut kentsakas (võime aru saada, et kohtunik ei eksigi – kas jumala käsi oli siis objektiivne?), siis näib, et sedapuhku tabas Collina kümnesse! Ja küsimus pole niivõrd selles, et pärast vilet või vilistamata jätmist ei tekiks automaatselt alternatiivseid versioone, mis vastaksid jalgpallireeglitele ehk pareminigi, vaid hoopis selles, et kohtuniku positsioon ja jalgpallimängu sisemine loogika toovad paratamatult kaasa kohtuniku objektiivsuse. Enamgi veel, kohtuniku otsused pole mitte üksnes objektiivsed, nad on samal ajal alati ka ebatäielikud ja subjektiivsed. Collina postuleeritud objektiivsus lahkneb esmapilgul ametlikust statistikast. Nimelt teeb kohtunik uuringute kohaselt näiteks Inglise kõrgliiga mängus umbes kaks ja pool sada otsust, millest

soe ulg umbes 200 on tõlgendatavad olukorrad. ja teisele kohtunikule olla viga. Suur gu seesmist ja välist tasandit ühendava Tõsi, neist valdav osa (umbes 165) on otosa olukordadest ei ole 100 protsenti struktuuriga. Küsimuse kaalukus on aga sused, mida vaataja ei tarvitse märgatagi selged, vaid kohtuniku interpretatsioon, selge: kui kohtunik ei ole osa mängust, – mäng jätkub ja vile ei kõla. Keskmiselt iga otsusega aktualiseerub kohe hulk pole vaja arvestada ka tema inimlikkusetehakse mängus viis eksimust, mis teeb võimalusi, kuidas oleks võinud selle veel ga platsil, võib keskenduda küsimusele, õnnestumisprotsendiks 98. lahendada. kuidas jõuda kõige efektiivsemalt vajalike See muljetavaldav õnnestumisprotsent Ungari kirjanduse suurkuju Peter otsusteni. Kui kohtunik on osa mängust – võtab aluseks kohtuniku oma persEsterhazy on raamatus „Teekond karismis, tahaks loota, vastab vähemalt mingil pektiivi, mida on viimastel aastatel eri tusala sügavusse“ – mille võib peaaegu määral tõele –, tuleks loobuda taotlemast küsimustes tehtud liigagi sageli. Parim iga jalgpallimõtiskluse puhul viljakaks tema eksimatust – ta kehastab ka mängu näide on videokorduste kasutamine, mis aluseks võtta – kirjeldanud seda nii: seesmise tasandi kooshoidvat struktuuri: peaks muu hulgas maandama kohtuniku „Kohtunikud on teadlikud, et nad pole just tema tõuseb esile siis, kui mängumaapingeid, nihutama ta tähelepanu keskkõikvõimsad, ja on tavaliselt vägagi õiilm hakkab paigast loksuma, kui fiktsioopunktist tagaplaanile. Tegelikult ei huvita gustatult kurdid kõigi tagantjärele tehtud nis tekivad häired. ilmselt suurt kedagi, kui paljud otsused protestide koha pealt; nad teavad, et nad Sellest kerkib mu meelest kõige on õiged kohtuniku arvates. Olulisem tunnevad ainult üht mängu versiooni, suurem kohtunikega seotud praegusaja on küsimus, kui palju eksib kohtunik ja kui neil on õnne, siis ka enamiku probleem: liialt palju küsitakse, mida minu (olgu ma kes tahes) või jalgpalli versiooni, ning tõest ja tegelikkusest pole kohtunik vajab, just kohtuniku kui kui sellise perspektiivist. Kui neist kahest siin kunagi juttugi.“ huvirühma perspektiivist. See on kaasa esimene on ennustamatu, oleneb vaataja Objektiivsus. Kui igal otsusel on toonud kohtunike mängust kaugenepositsioonist, teadlikkusest, kontekstist ja mitu tõlgendusvõimalust ning tõest ja mise – neist on saamas institutsioon, emotsioonidest, siis teise puhul on vastus tegelikkusest ei maksa rääkida, siis määmille põhiülesandeks on oma võimulihtne: kõik kohtuniku otsused on õiged. ravaks saab see, et lõppsõna jääb ikkagi positsiooni kehtestamine. Olulisem See üksiklane keset murulapikest – ja ta kohtunikule. Kui jalgpalli üheks keskseoleks küsida, millist kohtunikku vajab on alati üksi, olenemata sellest, kas teda maks võluks ja iluks võib pidada inimese jalgpall kui selline. Vastaksin esmalt nii: küljejoone taga keegi aitab või temaga ebatäielikkuse lakkamatut avaldumist, kohtuniku seesmist ja välimist ühendav kõneleb – on sisse kirjutatud jalgpallisiis tuleks kõhklemata väita, et ka kohtustruktuur peab säilima, mis toob kaasa reeglitesse. Tema käitumine, ka nii-öelda nik ja tema otsused ja eksimused on osa kohtuniku kui mängu olemusliku osa eksimused, on osa mängu seesmisest mängust. ebatäielikkuse ja objektiivsuse. dünaamikast. Kui aga viimatine küsimus Ebatäpsus. Jaotaksin veel labasemalt sõnastada: EBATÄIELIK KOHTUNIK jalgpalli seadused kõige milline on siis ideaalne Kui jalgpalli üheks kesksemaks võluks ja iluks võib kohtunik? Ühelt poolt üldisemalt kolmeks: kirjutatud ja üheselt pidada inimese ebatäielikkuse lakkamatut avaldu- midagi kunstnikusarnast, tõlgendatavad reegmist, siis tuleks kõhklemata väita, et ka kohtunik kelle tegevust ei tohiks vägisi lid (väljakumängija reglementeerida (reeglid on ja tema otsused ja eksimused on osa mängust. ei tohi palli mängida juba nii või teisiti olemas) ja käega); reeglite lisad, nivelleerida. Ta peab leidma Kohtunik on monarh (ehk isegi mis aitavad neid tõlgendada (kuidas ja isikliku stiili, oma käekirja. Filosoof diktaator?), kelle otsustega pole mõtet mis olukorras määrata käega mäng); Jonathan Crowe on väitnud, et nii-öelda vaielda. Tema vastutab mängu eest! kohtunikele antavad suunised (nii-öelda autentne kohtunik on selline, kes „vastuTema vile on seaduseks. Õiglane on see, kirjutamata reeglid). tab oma otsuste eest, aga teeb seda oma mida otsustab kohtunik. Ei tasu segamiSeth Vannatta on kohtunike fenoautoriteediga liialdamata ja eitamata oma ni ajada nii-öelda tegelikkuse ja mängu menoloogiat käsitledes väitnud, et „(s) positsiooni tinglikku olemust“. tõde – mängusisene õiglus on midagi seadused ja jalgpallimäng on alati ainuTeisisõnu, kohtuniku ideaal on muud kui õiglus väljaspool platsi. kordsed ja mitte kunagi universaalsed; ebatäielik inimlik mängija, keda – olguüldiste reeglite rakendamine partikulaargi et türann – on meil kõigil võimalik Ideaalne kohtunik sele tähendab tugevalt kontekstitundlisõimata, aga kes nagu võimuesindajaKüsimus objektiivsuse ja ebatäielikkukes mängudes radikaalset määramatust tele kombeks ei tee seda kuulmagi (ta se kohta oleneb aga otseselt vahemehe (indeterminate – toim.)“. teab, et see on mäng ja et tema on osa positsiooni määratlemisest: kas kohtunik Mida see tähendab? Esmalt seda, mängust). Kes kukub vahel läbi. Ja kelon mängu osa või iseseisev mänguväline et kohtuniku töö on loominguline: iga lel lasub muu hulgas vastutus tekitada institutsioon, mis vastutab üksnes mängu vastu võetav otsus on alati tõlgendus elulisi tundeid, mida jalgpalli kontekstis läbiviimise eest? Tegemist on küsimusega, ja hea kohtunik teab seda. Ta on oma sümboolselt läbi mängida. Näiteks ebamillele pole ühte kindlat vastust. Läheneotsuses enesekindel, aga valmis alati õiglust. Aga iseäranis inimlikku ausust da võiks ilmselt nii, et paljudes käsitlustes tunnistama, et langetatud valik on vaid ja õiglustunnet. peetakse kohtunikku pigem mängu osaks üks võimalikest. Keskväljakul vilistamata JOOSEP SUSI jäetud olukord võib mõnes teises mängus ja teistes jällegi mitte – tegemist on män2019 MÄRTS JALKA

tulevik

Videokohtunik

Premium liigasse lähema kümne aasta jooksul? Kas tehnoloogia kiire areng ja odavnemine võiks videokohtuniku (VK) tuua Premium liigasse kiiremini, kui praegu arvata oskame? Uurisime, kui reaalne see oleks ja mida nõuaks. INDREK SCHWEDE

hel arutelul käis kolleeg Andres Must nagu muuseas välja mõtte, et lähema kümne aasta jooksul on videokohtunik kasutusel ka meie Premium liigas. Tema mõttekäik oli lihtne: tehnoloogia areneb kiiremini, kui tavainimesed oma inertsiga endale sellest aru annavad, ja selle arenguga käib kaasas tehnoloogia kiire odavnemine. Sealjuures ütles Andres, et ei imestaks, kui see juhtub kiiremini kui kümne aastaga – tänane ulme on homne reaalsus. Asusime intrigeerivat teemat uurima. „Kui võrdleme praegust sellega, mis oli 15 aastat tagasi, elamegi nagu ulmes,“ nõustub tehnoloogiaajakirjanik ja uudisteportaali Geenius.ee asutaja Henrik Roonemaa väitega, et tehnoloogia areneb ja odavneb kiiremini, kui inimesed oskavad oodata. „Meie nutitelefonid on võimsamad kui toonased sülearvutid, mobiilne internet kiirem ja odavam kui eelmise kümnendi püsiühendus. Veelgi enam – meie nutitelefonid on võimsamad kui arvutid, mis inimese Kuule viisid. Pildikvaliteet on telefonil läbi teinud suure arengu ja arvutimängu puhul on seda raske eristada filmist. Spotify, mille abil saad kuulata kõiki plaate, maksab seitse eurot kuus. Ei mingeid CDsid enam! Või see, et meil on tasuta telefoni- ja videokõned üle maailma. Kolmkümmend aastat tagasi ei osatud sellest unistadagi. Selles mõttes elame tehnoloogilisel kuldajastul, varasemaga võrreldes tõepoolest nagu ulmes. Kõik on praegu võimalik.“

JALKA MÄRTS 2019

Roonemaa tuletab meelde 3D-animafilme, mis sajandivahetusel inimesed ahhetama pani. Selle tegemiseks oli vaja toatäis arvuteid ja miljoneid eurosid. Praegu tehakse sama töö ära kodus laua taga. Või saekaater, mis Roonemaa sõnul on tänapäeval nagu arvutikeskus, mille abil saadakse puidust kätte iga millimeeter. „Ma saan sellest aru, kui vutifännid arutavad, kas ja mil määral peaks tehnoloogiat jalgpallis kasutama,“ räägib Roonemaa. „Et kas jalgpalli tõlgendades peab minema nii mustvalgeks. Siin on küsimus põhimõttes. Aga puht tehnoloogiliselt on videokohtunike jaoks vajalik võimekus olnud olemas juba poolsada aastat. Mind huvitab pigem see, kas ja kunas hakkab jalgpallis otsuseid tegema tehisintellekt! Juba praegu aitab arvuti lennukitel maanduda, seda ka Tallinnas, ja suluseisu fikseerimine on selle kõrval väike asi.“

VK kasutuselevõtuks on vaja kirjalikku luba Euroopa suurtest liigadest on videokohtunik kasutusel Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. UEFA Meistrite liigas hakati VKd kasutama sel kevadel alates 1/16-finaalidest. VK kasutuselevõtuks on vaja täita nõudmised, mis kirjas vastavas käsiraamatus, ning saada kirjalik luba IFAB-lt (reeglitekomitee) ja FIFA-lt. Eelmisel aastal avasid Itaalia jalgpalliliit ja sporditehnoloogiafirma Hawk Eye Firenze

lähedal Covercianos esimese videokohtunike õppekeskuse, mida juhib tunnustatud kohtunik Roberto Rosetti. Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peakohtunik Uno Tutk tuleb Jalka pakutud mõtteharjutusega kaasa ja ütleb, et Eesti puhul peaks kaaluma, kas VK-tehnoloogia peaks paiknema kindlas kohas või peaks seda saama kasutada mobiilselt seal, kus vaja.

HENRIK ROONEMAA:

„Meie nutitelefonid on võimsamad kui arvutid, mis inimese Kuule viisid.“ „Venemaa MMil oli videokohtunike keskus kindlas kohas, aga näiteks Poola liigas, kus videokohtunikke kasutatakse valitud mängudel, sõidab ringi supervarustusega buss,“ räägib Uno Tutk. „Tõenäoliselt oleks mõttekas teha siiski püsiv VK-ruum. Parim paik on muidu-

tulevik Väravajoone tehnoloogia hoovijalgpallis!

Kas selline ruum tuleb A. Le Coq Arenale? Pildil on Roberto Rosetti (seisab), kes juhib maailma esimest VKtreeningukeskust Itaalias. Foto: Sergei Karpuhhin/Reuters/Scanpix

gi A. Le Coq Arena, mis algavast hooajast on kahe meie tippklubi koduväljak ja kus toimuvad ka koondise mängud – ühel hetkel võib VK-tehnoloogia olla EM-valikmängudel või Rahvuste liigas kohustuslik. Meie puhul on selge, et kui võtaksime videokohtunikud kasutusele koduses liigas, saaksime alguses rääkida valitud mängudest. Me suudaksime kõik ühe vooru viis mängu ära katta inimressursiga, aga mitte tehniliselt.“ ETV poolt üle kantavatel Premium liiga mängudel on seitse kaamerat ja 20 tehnilist töötajat. VK tööks vajalik kaamerate miinimumarv on Tutki sõnul üheksa. Korduste masin, mis suudab korduse hetkega ette mängida, maksab praegu 300 000 eurot. Neid peaks olema kaks. „Nii kallite ettevõtmiste korral me endile katsetusi ei luba, vaid võtame üle mujal läbiproovitud ja end õigustanud abivahendid,“ selgitab Uno Tutk. „Oleme nõnda talitanud kogu aeg. Kui võtsime kasutusele lisa- ehk väravatagused abikohtunikud, katsetati seda

enne noorteturniiridel ja küsiti võistkondadelt tagasisidet. Ka kohtunike mikrofonid võtsime kasutusele kindla peale – kui soomlased katsetasid alles kahe komplektiga, võtsime meie korraga kasutusele kuus komplekti. Usun, et videokohtuniku kasutuselevõtt toimub UEFA toetusprogrammide abiga.“ Tutki sõnul on VK rakendamiseks vaja kõigepealt välja koolitada instruktorid, keda Eestis võiks olla kaks. Tõenäoliselt saaksid nad väljaõppe välismaal ja annaksid siis oma teadmised edasi meie kohtunikele. Iga Premium liiga kohtunik oleks ühtlasi videokohtuniku kvalifikatsiooniga. Nii saaksid nad samal nädalavahetusel teenindada kaht mängu: olla ühel päeval VK ja järgmisel väljakul. „Aga väljaõppe peab saama ka TV-tiim,“ toob Uno Tutk välja olulise aspekti. „Kohtuniku signaalid peavad olema neile arusaadavad ja nad peavad oskama neid jälgida, mis kergendab nende tööd ja parandab selle kvaliteeti. Kui kohtunik jookseb pärast väravat

Jalgpalliajakirjanik Andres Must ütleb, et tema kujutluses hakatakse mõne aasta jooksul ka hoovijalgpallis videotehnikat kasutama. Mitte et see on sellisel tasemel vajalik, vaid see oleks võimalik ja lastele kindlasti huvitav. „Kujutan ette, kuidas poisikesed mõnel murulapil vutti taovad ja väravaposte tähistavatele koolikottidele asetatakse telefonid või mingid spetsiaalsed kuni kümme eurot maksvad vidinad, millega saab luua väravajoone tehnoloogia,“ räägib Andres Must. „Need telefonid või vidinad on omavahel kontaktis ja kui miski veereb või lendab üle nende vahel oleva virtuaalse joone, fikseeritakse see. See on selline fotosilm. Võibolla pole see kõik piisavalt töökindel, ilmselt on tegemist rohkem mänguasjaga, aga poisikestele on päriselu imiteerimine omane ja kindlasti oleks väravajoone tehnoloogia tekitamine neile põnev.“ „See on absoluutselt võimalik,“ kommenteeris Andres Musta juttu Henrik Roonemaa. „Kui on kuus kuni kaheksa mängijat, tähendab see kuut kuni kaheksat telefoni ja nendega annab teha enamatki kui väravajoone tehnoloogia. Neli telefoni saab panna väljaku nurkadesse ja ülejäänud mujale ning seda saab nimetada tehisintellekti rakendamise alguseks hoovijalgpallis. Telefonidel on piisava võimsusega kaamerad ning äpi või süsteemi abil saab käivitada programmi, mille abil saab salvestada videokohtunikule vajalikku materjali.“

keskjoone poole, on see signaal, et värav loeb. Kui on üles tõstetud käsi, on tegemist suluseisu või ohtliku mänguga. Mängu mõistmine on teleinimeste puhul oluline juba praegu, aga VK kasutuselevõtuga on see veelgi tähtsam. Televisioon ei tohiks maha magada ühtki olulist hetke ja kaameratega peab olema kaetud kogu väljak.“ Uno Tutk nõustus, et tehnoloogia kiire areng võib tuua videokohtunikud meie liigasse varem, kui praegu arvame, aga esialgu on mõistlik jälgida arenguid mujal maailmas. Pole ju videokohtunikke praegu kasutusel isegi maailma jälgituimas Inglismaa liigas. 2019 MÄRTS JALKA

minu 11

Aivar Pohlak

ähtusin valikutes võrdsel moel nii elust kui ka jalgpallist ja nii tänapäevast kui ka minevikust. Samuti asjaolust, et olen eestlane ja arvan teadvat ja tundvat, mida see tähendab. Formatsiooniks valisin 4-4-2, mis on mõistetav nii minu kui ka praegusele põlvkonnale. Osa koosseisu valitud mehi on küll juba manala teil, aga nende vaimujõud ja siia maailma jäetud jäljed on sedavõrd võimsad, et saame platsil kindlasti hakkama. Aivar Pohlak Väravasse tahaksin minna ise. See on kõige vastutusrikkam positsioon väljakul, kus on vaja suure pildi nägemise oskust, ja koht, kust saab võistkonda kõige paremini juhtida tagamaks, et alustatud protsessid lõpuni viiakse.

Arnold Pihlak Michel Platini

Vaapo Vaher

Johan Cruyff

Sir Alex Ferguson

David Gilmour

Ivan Bunin

Ain Kalmus

Raio Piiroja

Knut Hamsun

Ivan Bunin Kirjanik, kes aitas mul mõista oma emotsionaalsust, näha kõiki selle külgi, nii pluss- kui ka miinusmärgiga tähendustes.

Aivar Pohlak

Ain Kalmus Kirjanik ja usumees, kelle raamatud ja jutlused aitasid taastada minu sisemise mina, mille olid esimesed seitse jõulisemat aastat jalgpalli juures ja esimesed edusammud sellel teel korralikult segamini paisanud.

Johan Cruyff Mees, kelle arusaam jalgpallist on mõjutanud seda mängu ehk rohkem kui kellegi teise oma. Seda nii väljakul mängu juhtimise kui ka hiljem Barcelona mängufilosoofia kujundamise kaudu.

Raio Piiroja Esimene valik kaaslaseks, kui minna kalale, luurele või lahingusse. Rääkimata olukorrast, kus on vaja panna kokku jalgpallimeeskond. Kõvem mees kui Kalevipoeg.

Sir Alex Ferguson Ideaalne juht üheteistkümnele jalgpalliharrastuse tõttu poolikuks jäänud haridusteega multimiljonärist inimesele. Mees, kes suutis parimal moel ühendada juhtimise ratsionaalse ja emotsionaalse poole ja kelle ametist loobumise järel pole mul õnnestunud leida treenerit, kelle tegemisi samasuguse huviga jälgida. Suudab juhtida protsesse ka 77aastaselt.

Knut Hamsun Mõtlesin pikalt, kas kirjanikke selles koosseisus paljuks ei lähe, aga kuna ainult nii tekib tervik, siis otsustasin jätkata. Mees, kes õpetas mind siduma oma tundeid mõtetega ja nägema inimest koos teda ümbritseva (loodus)keskkonnaga. Kui Hamsun ei ole nõus platsile minema, siis tema asemele tuleks samasse rolli Eesti kunstnik Raul Meel. Vaapo Vaher Pikaajaline Eesti Jalgpalli Liidu juhatuse liige, kirjanik ja kirjandustegelane, kes on õpetanud mind kõigele enda loodule kriitiliselt vaatama. Seda alates aastast 1983 kuni tänaseni.

Arnold Pihlak Esimene Eesti jalgpalliproff, kes ei saanud oma karjäärist maksimumi (muu hulgas ka põhjusel, et Austrias juhtus olema tavalisest karmim talv ning külma ja lume tõttu jäi mitu tema tuleviku jaoks olulist mängu ära). Üks neist, kellest lugedes tekkis minus romantiline usk eestluse ja jalgpalli seose võimalikkusesse, mis saatis mind 1983. aastal sinisilmsena teele. Cruyffi ja Platini kõrval peaks Pihlak mängijana täielikult avanema.

David Gilmour Kuna pall on tänu Cruyffile ja Platinile kogu aeg meie käes, siis saab David Gilmour paremal äärel ehitada üles Pink Floydi ning luua ehedalt ja tõsiselt maailma peegeldavat ja samal ajal ka sellesse uskuvat muusikat.

Michel Platini Jalgpallur, kelle liigutuste kiirus ja koordineeritus, ebatavaline sisemine energeetika ja jäägitu usk oma intuitsiooni ja iseendasse tegid temast ühe enim konkreetset mängu mõjutada suutnud vutimehe.

JALKA MÄRTS 2019

2-kõne

Sander Puri ei tulnud Kaljusse karjääri lõpetama Nõmme Kaljusse naasnud Sander Puri ütleb, et karjääri ta koomale tõmbama ei hakka, sest eelmisel hooajal oli vorm hea. Puri meenutab tipphetki välisklubides ja koondises. INDREK SCHWEDE

iks sa Waterfordis ei jätkanud? Ei jätkanud Waterfordis, sest klubi ei täitnud lepingulisi kohustusi. Kas maksmata palk või midagi muud? Ei hakkaks lepingu sisu avaldama. Mis sind tagasi Nõmme Kaljusse tõi? Kodus on alati hea tagasi olla. Mida peatreener sinult eelkõige ootab? Seda peaks peatreeneri enda käest küsima. Kas te omavahel pole sellest rääkinud? Või tunnete teineteist nii hästi, et kõik on sõnadetagi selge? Aga eks ta teab mind kui mängijat ja teab, mida minult oodata. Frantsev on nõudlik treener ja tal on oma nägemus, kuidas meeskond peaks mängima. Eks ole näha, kuidas meil see algaval hooajal välja tuleb. Ma arvan, et 2016. aastal sujus enam-vähem. Miks ta muidu oleks mind Kaljusse tagasi oodanud. Kas kõne alla tuli ka teisi Eesti klubisid? Teisi Eesti klubisid otseselt kõne alla ei tulnud. Kas vaatad veel välisklubide poole või hakkad karjääri kokku tõmbama?

JALKA MÄRTS 2019

Kui peaks tekkima atraktiivne võimalus välismaalt, siis kaaluks kindlasti. Hetkel keskendun oma tegemistele kodus. Koomale veel midagi tõmbama ei hakkaks, seda enam, et eelmisel hooajal tundsin ennast väga hästi ja vorm oli hea. Kas agent tegeleb uue klubi otsimisega? Hetkel keegi uut klubi ei otsi, kuna olen Kalju mängija. Kas oled paljude agentidega kokku puutunud? Olen väga paljude agentidega karjääri jooksul kokku puutunud. Kui sa just tippliiga mängija ei ole, siis on enamik agente siiski ainult oma kasu peal väljas. Õnneks olen kokku puutunud ka sellistega, kellele lähevad su tegemised korda ka näiteks peale klubi leidmist. Waterford oli välisklubi, kus pidasid kõige enam mänge (35) ja skoorisid kõige rohkem (5). Kas see oli välisklubi, kus tundsid end kõige paremini? Waterfordis oleksin ilmselt rohkemgi mänginud, kui poleks pikka vigastuspausi tulnud 2017. aastal. Enam-vähem terve hooaeg, seitse kuud, jäi vahele.

Jaanuarikuisel Eesti–Soome maavõistlusel Dohas kõrgel hüppel palli taltsutamas. Foto: Jana Pipar

2-kõne Võib öelda küll, et ma tundsin ennast just eelmisel hooajal seal hästi. Oma vorm oli hea ja meeskonnal läks ka hästi. Ning fännid hääletasid mind samuti üheks parimaks mängijaks. Tundsin ennast väga hästi ka teises Iiri klubis Sligo Roversis, kus mind samuti usaldati ja treeneriga oli hea klapp. Üheksa välisklubi, kaheksa jalgpalliriiki. Kui palju puutusid kokku erinevate suhtumiste ja lähenemistega jalgpalli? Oleneb, kuidas võtta. Jalgpall kui mäng on ju igal pool sama. Mulle kui mängijale on taktikalisi lähenemisi eri treenerite poolt olnud mitu. Olen olnud väiksemates ja suuremates klubides. Suuremates klubides ja liigades on kindlasti võimalused paremad ja võib tunduda, et kõik, mis on seotud jalgpalliga, on palju professionaalsem. Aga kui võtta näiteks kogu rahva suhtumine jalgpalli, siis Kreekas ja Poolas on see kindlasti midagi muud kui näiteks Soomes või Iirimaal. Lihtsalt mastaabid on juba nii erinevad. Kogu see fänlus ja meedia paneb tundma, et seal suhtutakse jalgpalli kuidagi tõsisemalt. Kas Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa puhul võib öelda, et see on mentaliteedilt üks ja sama Briti jalgpall? Võib küll öelda nii. Sarnasusi leidub nii treeningutel kui ka isegi puhkepäevades. Näiteks igal nädalal oli kolmapäev tavaliselt puhkepäev. Kõikides liigades lastakse ka ikka korralikku jõulist jalgpalli mängida. Kõige kõvem tase oli ilmselt Kreekas, kus mängisid Larissa eest 21 mängu. Kreeka liiga on ilmselt tõesti tugevaim liiga, kus mänginud olen, kuigi ma arvan, et ka Poola liiga ei jää palju maha. Kreeka suured nagu Olympiakos, PAOK, AEK ja Panathinaikos mängivad Euroopas edukamalt kui Poola tipud, aga liigade keskmine tase on suhteliselt võrdne. Ungari ja Šoti liigad on samuti taseme poolest enam-vähem võrdsed. Ütleks, et ka Iiri ja Soome liigat annab võrrelda, kuigi Soome liiga on kindlasti ühtlasem ja tasavägisem.

Kas Larissa eest löödud võiduvärav PAOKi vastu on su karjääri tähtsaim klubivärav? Täitsa võimalik. See oli mu välisklubi esimene värav. Üleajal löödud 2 : 1. See võit oli ka suureks abiks meie liigasse püsimajäämisel. Ja just see möll, mis pärast seda toimus, on siiamaani hästi meeles. Täis staadion karjub sinu nime, kogu meeskond matab su külakuhja alla ja ka fännid jooksid väljakule särki seljast rebima, kuna mänguaeg oli läbi. Isegi mõni aeg hiljem koondise juurde reisides tegi Thessaloniki taksojuht nalja, et ei vii mind lennujaama kohale – kui sai teada, et mina neile värava lõin. Kindlasti oli tähtis ka KuPSi eest löödud 1 : 0 võiduvärav Bursasporile Euroopa liiga kolmanda eelringi esimeses mängus. Ja Tšehhis 2 : 0 löödud värav Hradec Kralovele, mis aitas meil võita sealse esiliiga.

KREEKA EI UNUSTA

„Mõni aeg hiljem koondise juurde reisides tegi Thessaloniki taksojuht nalja, et ei vii mind lennujaama kohale – kui sai teada, et mina neile värava lõin.“ Sinu puhul meenutab meedia legendaarset seika mängus Brasiilia vastu, kui Kakalt lihtsalt palli ära võtsid ja sellega vastaste värava poole spurtisid. Ühe jalgpalluri karjääri arvestades on see ju tühine moment, aga näed – tegemist on Eesti jalgpallifolkloori osaga! Kui ajakirjandus seda seika meenutab, on see meeldiv, paneb muigama või lihtsalt tüütu? See on ühtmoodi meeldiv, muigama panev ja tüütu! Kui keegi mäletab mind kunagi, et Puri tegi Brasiilia vastu vägevat mängu, siis on see pigem meeldiv. Aga kui ikka veel küsitakse, mis tunne oli Kakalt pall ära võtta, siis see on ikka päris tüütu. Koondisega oli vist kõige parem periood 2012. aasta EM-valiktsükkel, kus jõudsime playoff-mängudeni. See oli kindlasti koondises üks pari-

maid perioode. Playoff’i jõudmine oli suur asi. Hea meel, et sain sellesse oma panuse anda. Vaatasin, et tegid kaasa kümnes mängus kaheteistkümnest. Kuues mängus vahetati sind välja ja alati tuli sinu asemel väljakule Ats Purje! Ats oli meie jokker, kes pingilt tuli ja tegi. Milline mäng koondisega kõige enam meelde on jäänud? Viimane koondisemäng on alati kõige paremini meeles. Meenuvad magusad võõrsilvõidud näiteks Serbia ja PõhjaIirimaa üle. Head kodumängud Brasiilia ja Itaaliaga näiteks. Neid mänge on palju, kui meenutama hakata. Sul oli võimalus osaleda ka kurikuulsas mängus Türgis Bulgaaria vastu. Mäng lõppes seisuga 2 : 2, kõik väravad löödi penaltitest ja hiljem selgus, et tegemist oligi kohtunike manipuleeritud mänguga: nad pidid tagama, et löödaks vähemalt kolm väravat. Kas mängu ajal oli tunda, et midagi sellist on õhus? Tegelikult ei olnud. Mängu ajal küll sellist mõtet ei tekkinud, et kohtunikud kuidagi manipuleeriks mänguga. Peale mängu alles kuulsin, et sellised kahtlused on tekkinud. Transfermarkti järgi oli sinu kõrgeim turuhind 2011. aastal, kui maksid 600 000 eurot. Millal sa oma sisetunde järgi parimas vormis oled olnud? Raske küsimus. Eks hea vorm saab tekkida siis, kui mängid regulaarselt, millega kaasneb ka enesekindlus ja kõik muu. Oled väga heade sportlike geenidega. Vanaisa oli tegev raskejõustikus, ema võrkpallis ning isa ratsutamises ja jalgpallis. Isa elas sulle väga kaasa. Kui valus oli tema lahkumine 2017. aasta detsembris? Väga valus! 2019 MÄRTS JALKA

premium liiga

meest, keda Premium liigas jälgida

Uus aasta on toonud kodumaale tagasi mitu kogenud pallurit ja välismaalast, kelle kõrval tahab oma elu parimat aastat teha ka mitu eestlasest pallurit. Jalka toimetus valis välja neli Eesti mängijat ja ühe treeneri, kellel peaks sel hooajal erinevatel põhjustel silma peal hoidma. Meie valikut aitasid kommenteerida Soccernet.ee vanemtoimetaja Ivar Lepik, endine tippjalgpallur ja ekspert Marek Lemsalu ja värskelt karjääri lõpetanud Rimo Hunt.

Foto: Jana Pipar

Rasmus Peetson (Levadia)

Miks jälgida? – Kas jaanuarikuus tehtud A-koondise debüüt annab Peetsonile Levadias mänguminuteid juurde? Kas 2019. aastal toimub tema läbimurre? Ivar Lepik: Peetsoniga on selles mõttes keeruline lugu, et ühest küljest oleks tal viimane aeg läbimurre teha – vanus tuleb ju peale –, aga kui võrrelda olukorda eelmise aastaga, siis ma ei näe, et mänguminuteid oleks juurde tulemas. Kui vaadata kontrollmänge, 24

JALKA MÄRTS 2019

siis on Aleksandar Rogic eelistanud kasutada Juri Tkachuki ja Igor Žurahovskit. Peetson on nende kõrval jäämas justkui kolmandaks rattaks. Palju oleneb muidugi peatreeneri rotatsioonist – kui palju ta seda julgeb ja teeb –, aga esialgu ei julge ma sel aastal Peetsonile väga suurt hüpet prognoosida. Koondisedebüüt oli talle oluline verstapost, et teda tähele pandi. Kuna tal on paar rasket hooaega seljataga, siis usun, et ta teab sellistest kõrg- ja madalhetkedest rohkem kui mõned mehed, nii et ma ei näe varianti, et ta koondisedebüüdi tõttu kuidagi ära tõuseks. Pigem motiveerib see teda veel rohkem tööd tegema ja oma läbimurret saavutama, sest keegi ju peab lõpuks Levadias need leegionärid üle mängima. Marek Lemsalu: A-koondise kogemus andis talle palju juurde ja kindlasti tuleb teda jälgida – võimalik, et püsivalt lausa koondise tasemel. Ent selleks, et ta satuks koondise vaatevälja permanentselt, peab ta kindlasti juurde panema ja kõige suurem küsimärk selle juures on Levadia välismaalastest

mängijad. On selge, et välismängijad on toodud meeskonna tugevdamiseks ja seni, kuni nad on terved ja mängivad normaalselt, alustatakse hooaega suure tõenäosusega pigem nendega. Peetson on see mees, kes peab proovima neid kõrvale lükata. Ehk siis ütleksin, et Peetson on täpselt piiri peal praegu: võimalik, et kohe algkoosseisus ei ole, aga hingab sealsetele meestele kuklasse. Rimo Hunt: Peetson on teinud viimaste aastatega mitu sammu edasi ja vahepealne Pärnus laenulolek andis talle palju juurde, sest ta pidi meeskonda kandma ja vastutusala oli suurem, kui oleks olnud Levadias või on ka praegu. Aga nüüd oleks hädasti vaja olla Levadias põhikoosseisu mees, sest muidu pole nendest eelmistest sammudest väga palju kasu olnud. Ta on läbimurdeks võimeline ja soovin talle edu, et tervis peaks ja kogemust tuleks juurde, küll hakkab kõik siis laabuma.

Kevin Kauber

(Paide Linnameeskond) Miks jälgida? – Mida suudab pikalt välismaal pallinud Kauber koduses meistriliigas? Kuidas kohaneb ta tugevnenud Paide meeskonnas? Ivar Lepik: Kauber on kindlasti kõigi jaoks huvitav kuju. Ma ei oska talle väga kindlat sihti seada, sest kuigi ta on käinud eri liigades mängimas, siis ei tea me tegelikult seda, kuidas ta siinse tasemega kohaneb. Kui ta oli 2016. aastal pool hooaega Levadias, siis seal kogunes iga saja minuti kohta üks värav. Kui ta seda ka Paides suudaks, siis saaks võibolla isegi öelda, et ta on Paide meeskonna selle hooaja parim täiendus.

premium liiga

Foto: Jana Pipar

Kui rääkida algkoosseisu kohast, siis temalt kindlasti oodatakse palju, aga Paide on ennast pannud huvitavasse seisu, sest konkurents on tihe. Kalevist toodi endale Andre Järve, neil on veel Kristofer Piht, kes on oma põlvkonna üks suuremaid talente, samuti tahab Tarmo Neemelo oma minutid kätte saada. Selles valguses ei ole Kauberil lihtne. Teisest küljest ma usun, et vähemalt esialgu näeb Vjatšeslav Zahovaiko temas põhikoosseisu meest. Marek Lemsalu: Võin oma kogemusest rääkida, et kui tuled välismaalt Eestisse, siis ei loe, milliselt tasemelt sa tuled ja kas siinne liiga on nõrgem või tugevam. Igal juhul on kõige tähtsam suuta ennast motiveerida, sest peab olema väga tähelepanelik, et ei teeks endale hinnaalandust. Ei tohi hakata mõtlema, et ma mängisin välismaal ja hakkan siin lihtsalt panema ning kõik tuleb kergelt kätte. Minu soovitus oleks nii Kevinile kui ka teistele mängijatele, kes tulevad mujalt tagasi Eestisse, et te peate kõike võtma väga tõsiselt. Meeskond ju ootab sinult, et sa panustaksid. Aga kui rääkida Kauberist konkreetsemalt, siis kuulsin, et ta on ikkagi tõsine tegija ja käis ta ju ka Levadias pool aastat mängimas. Usun, et Paidesse siirdumine on talle väga hea võimalus ennast tõestada ja näidata, kes siis on see Kevin Kauber, kellest kõik on kuulnud, aga keda vähesed on näinud.

Ja usun, et kui ta Paidesse võeti, siis kindlasti põhikoosseisu meheks, sest ta on kiire, tehniline ja suunitlusega värava peale – Paidel ongi just seda vaja. Rimo Hunt: Kevinit ma tunnen, sest oleme kunagi koos trenni teinud, ta on tore poiss. Kui rääkida sellest, et ta tuleb välismaalt, siis ma ei paneks tingimata võrdusmärki välismaal mängimise ja kindla taseme vahele, sest meil on ju piisavalt mängijaid, kes on välismaal, aga kes mängivad nõrgemates liigades. Ega me ju praegu ei tea, mis on Kevini oma ambitsioon sel hooajal, aga usun, et ta võiks olla põhikoosseisu vend, ning kui ta seda pole, siis on see talle pettumus.

Sten Reinkort (Tartu Tammeka)

Miks jälgida? – Kas eelmise hooaja lõpus saavutatud hea hoog jätkub ja Reinkort suudab Tristan Koskori lahkumise järel jätkata skoorimisega? Kuidas mõjutab teda kogenud Albert Prosa lisandumine meeskonda? Ivar Lepik: Tema puhul oleneb palju sellest, mida peatreener Kaido Koppel välja mõtleb ja kas Tammeka suudab oma viiemehelise kaitseliini komplekteerida nii, et neil oleks võima-

lik mängida kahe ründajaga. Iseenesest ei ole Reinkort enam nii noor midagi – 20aastane –, nii et olekski paras aeg läbimurre teha. Tal on selleks võimalus, sest füüsiliselt on ta väga võimas kuju ja pole küsimustki, et ta on valmis Premium liigas mängima ja kõigile peavalu tekitama. Praegu on iseenesest raske ennustada, et kui Tammeka mängiks kahe ründajaga, siis kuidas võiks Reinkorti ja Albert Prosa duo töötada, aga teoreetiliselt on see paar, mis võiks kokku sobida. Ütleksin, et Prosa liitumine on Reinkortile boonus, sest kui ta mullu mängis Premium liigas ligikaudu 700 minutit, siis selle pealt oleks päris keeruline astuda Tristan Koskori saabastesse ja vastutada nii suurelt. Praegusel juhul ootavad kõik väravaid Prosalt, mitte Reinkortilt, nii et noorele mängumehele on see hea võimalus avaneda. Nii et kõik on tema enda teha: ole mees ja hakka lööma! Marek Lemsalu: Arvan, et nii Tammekale kui ka Reinkortile on väga hea, et Prosa on tagasi. Prosa on ju tulest ja veest läbi käinud ning heaks eeskujuks nooremale kolleegile. Tema kõrvalt on hea õppida. Ka vaimse poole kohta ütleksin, et Prosa tagasitulek on Reinkortile pigem hea, sest nüüd ei lange talle nii suur pinge, et peab hakkama kütma. Omaette küsimus on aga Kaido Koppelile selle kohta, kas jäädakse mängima ühe või mitme ründajaga. Iseenesest suudaks Prosa mängida ka äärel ründava poolkaitsjana ja see tähendaks, et Reinkortile jääks puhtalt ründaja positsioon. Rimo Hunt: Kahjuks ei ole ma temaga üldse tuttav ega oska midagi välja tuua.

Robert Kirss (Nõmme Kalju)

Foto: Liisa Troska

Miks jälgida? – Kuidas mõjutab Kirssi jaanuarikuus tehtud A-koondise debüüt? Kas temast saab Trevor Elhi ja Rimo Hundi lahkumise järel Nõmme Kalju eestlaste liider? Ivar Lepik: Kirss on hea näide sujuvast karjääritrajektoorist, sest ta on iga hooajaga natuke juurde pannud ja eelmisel hooajal oli Kaljus juba väga selgelt põhimees. Ma ei näe, miks see peaks sel 2019 MÄRTS JALKA

premium liiga Rimo Hunt: Tema esmane prioriteet on püsida terve ja saada mänguaega, et oma koht välja mängida sama hästi kui eelmisel aastal. Kui ta seda suudab, siis küll tulevad ka koondisemängud järele. Me kõik ju teame, milline mängumees ta on, ning kui tema stabiilsus ja tase liiguvad kogu aeg sammu võrra edasi, siis usun, et temaga läheb kõik hästi.

Foto: Jana Pipar

hooajal muutuma. Liidristaatusest rääkides ei näe ma tal selliseid omadusi, et ta oleks Rimo Hundi moodi meeskonna vedur, aga ega selliseid mängijaid ongi vähe. Kirsi selle hooaja eesmärkidest rääkides: ta ei ole küll puhas ründaja, aga väravaid tahaks kindlasti rohkem lüüa. Nina ja oskused on tal selleks olemas. Tema puhul on statistilisi kohti, kus saaks juurde panna, aga eelkõige tooksin ma välja mängulise poole. Ta võiks kujuneda mängulises mõttes liidriks, aga selle jaoks oleks vaja muutuda stabiilsemaks. See tipp, mis tal mängijana on, on ju Eesti mõistes tasemel, aga kui tahta minna välismaale, siis tuleks olla stabiilsem. Koondisedebüüdi puhul näen ma sarnasust Peetsoniga, sest mõlemal on jalad väga hästi maa peal. Kui hakata mõtlema tema debüüdile – kui teha koondisedebüüt selles vanuses (24aastaselt – toim.), ei ole see ju koht, kus hakata mõtlema, et oled kõva mees. Nii et liigse enesekindluse probleemi ma tema puhul ei näe. Marek Lemsalu: Temas on koondisepotentsiaali. Ta on heas mõttes ebastandardne mängija, umbes nagu oli noor Nikita Andrejev Levadias. Kirss üllatab sageli keskkaitsjaid oma läbijooksudega, ta on kiire ja tehniline, mängib hästi peaga ja lööb väravaid. Eesti meister ta juba on, nii et eesmärk võiks olla see, kuidas konstantselt koondiseuksele koputada. 26

JALKA MÄRTS 2019

Foto: Brit Maria Tael/Soccernet.ee

Aleksandr Dmitrijev

(Tallinna Kalevi peatreener) Miks jälgida? – Mida suudab kogenud mängumees oma esimesel treeneriaastal? Kuidas sobivad kokku noor võistkond ja esimesi samme astuv peatreener? Ivar Lepik: Minu jaoks oli Dmitrijevi liikumine Kalevi peatreeneriks selle talve üks põnevamaid käike! Usun, et see aasta on talle suur väljakutse ja tõestamiskoht, sest ega ta lihtsat tööd endale ei võtnud, aga arvan, et ta teab seda ka ise. Omalt poolt ma kiidaksin Dmitrijevit, sest mulle tundub, et ta võtab treeneritööd väga tõsiselt ja südamega. Suurim väljakutse on see, kuidas meeskond mängima panna. Samuti see, kuidas ennast kehtestada, sest mängijana ei olnud ta väga suur rääkija, aga treenerina pead sa teatud olukordades

ikkagi päris palju rääkima. Temasuguse uue treeneri puhul on noore võistkonna juhendamine kahe otsaga asi. Ühest küljest on ju hea astuda oma esimesi samme noortega, aga teisest küljest räägime siiski Premium liigast, mis on Eesti tipptase. Igal juhul juhtkonnalt väga julge käik nii treenerivaliku kui ka koosseisu koostamise puhul. Usun, et aus mõõdupuu on neile eelmise aasta võistkond: nende punktid ja tabelikoht. Kui sel aastal suudetakse saada punkte 30 kandis ja samamoodi nagu eelmisel aastal edestada kaht meeskonda, siis võib neile igal juhul püstist pöialt näidata. Marek Lemsalu: Temaga oleme koos mänginud ja sellest ajast tean, et ta on kõva võitleja, aga mitte eriline jutumees. Usun, et paljudele on küsimärk see, kuidas ta meeskonda juhendab, kui ta eriti palju ei räägi. Aga kõige raskem on tema olukorras ikkagi meeskond. Eelmise aasta tiim läks suures osas laiali ja panustatakse noortele. Samas on Dmitrijevile see võibolla lihtsam, sest noortega mängides ei ole nõudmised nii suured ja talle antakse aega harjuda. Iseenesest usun, et väga suurt pinget tal peal pole, aga praegust koosseisu vaadates klassifitseeriksin nad tabeli põhja olelusvõitluse pärast heitlema ja see on kindlasti raske. Rimo Hunt: Dmitrijev on ju väga hea mängumees ning eks see hooaeg näitab, kuidas talle treeneritöö istub. Minu arust ei ole see probleem, et ta mängib noore meeskonnaga. Ta on ise ikkagi nii kogenud mees, et ma ei näe, et Eestis oleks mõni mängija, kes tema tiimis olles oskaks nõu ja jõuga midagi juurde anda. Need teadmised on tal endalgi olemas. Aga noor võistkond tähendab kindlasti seda, et ootused ei ole nii suured ja see aasta on avastamise aasta. Samas on neil kindlasti ka teatud pinge peal, sest eesmärgiks on Premium liigast mitte välja kukkuda. Meie valitud asjatundjad tõid ka ise välja mängijad, kellel tasuks sel hooajal silma peal hoida. Need mängijad on Vlasi Sinjavski (Flora), Marko Lipp (Levadia), Maarek Suursaar (Kuressaare) ja Mark Oliver Roosnupp (Levadia).

Kinkepilet kehtib maksevahendina Eesti jalgpallikoondiste kodumĂ¤ngudele pĂ¤Ă¤smete ostmisel!

mängija luubi all

Henri Järvelaid FC Flora mängumees Henri Järvelaid käis mullu hooaja teises pooles laenul Tartu Tammekas, kus ta oli kindel algkoosseisu mees. 20aastase noortekoondislase plusse ja miinuseid vaagisid Flora peatreener Jürgen Henn ja Tammeka loots Kaido Koppel. Väljakunägemine

Kaido Koppel: Kui vastane mängis oma äärepoolkaitsja peale pika diagonaalpalli, siis Henri ajastas väga hästi peapallile minekut. Tänu sellele tegi ta pikkade pallide puhul palju vaheltlõikeid ja suunas need pallid ka enamasti oma meeskonna mängija peale. Mängijate markeerimisel on Henri väga kehv ja standardolukordade ajal ei olnud tema peaga mängu oskustest palju kasu. Jürgen Henn: Õhuvõitlust ei karda. Hüppevõime on samuti korralik. Ääreründaja positsioonil mängimiseks on kõik piisaval tasemel, aga äärekaitsja positsioonil vajab hüppe ajastamine ja palli lennu hindamine parandamist.

Vastupidavus Kaido Koppel: Üks tema tugevusi. Jõuab üsna väsimatult äärel üles-alla joosta. Jürgen Henn: Väga hea. Jõuab ja tahab äärel üles-alla töötada.

Jõud

Sisu

Sööt ja löök Kaido Koppel: Henri vasaku jala kvaliteet tõi Tammekale hooaja teises pooles tähtsaid punkte. Ma ei jäänud siiski rahule tema stabiilsusega selles elemendis. Tuli sisse parasjagu tsenderdusi ja lööke, mis lendasid kõrge kaarega sihtmärgist üle või mööda. Temalt ootaks edaspidi samasugust kvaliteeti, nagu suudab pakkuda Dmitri Kruglov, kelle pallid on järjepidevalt head. Jürgen Henn: Kindlasti tema kõige silmapaistvam omadus. Väga ohtliku jalaga. Suudab anda häid tsenderdusi ja kaugelt väravaid lüüa. Söödukiirus on ka väga hea, täpsust saab parandada just kiire tempoga mängudes.

JALKA MÄRTS 2019

Foto: Lembit Peegel

Õhuvõitlus

Kaido Koppel: Hoiab pea üleval ja näeb huvitavaid variante, kuidas kaaslastele ründavaid sööte anda. Lühikeste söötude puhul on isegi rohkem arenguruumi. Võiks veel paremini mõista, et vahel on paar lihtsat ja lühikest söötu väga olulised selleks, et hiljem anda otsustav sööt. Jürgen Henn: Ääreründajana on õppinud otsima ründajaid ja see on äärekaitses mängides väga hea omadus, sest ta on võimeline leidma käike ettepoole.

Kaido Koppel: Henri on väga äge meeskonnakaaslane. Annab meeskonnale energiat. Paneb treeningutel ja mängudes isuga. Ühel hetkel läks muidugi päris lõviks ära ja hakkas ebapädevaid taktikalisi ettepanekuid tegema. Siis pidime poisile verbaalselt vastu kukalt andma. Õnneks saab ta kriitikaga hästi hakkama ja teeb õiged järeldused. Jürgen Henn: Võib öelda, et nii pluss kui ka miinus. Mängib ja treenib alati isuga. Ei loobu kunagi ja jalga kahevõitluses ära ei võta, aga vahel võib pilt silme ees mustaks minna ja selle tõttu eksimusi sisse tulla.

KAIDO KOPPEL: „Kui ta on riietusruumis või väljakul, siis on seal kõvasti rohkem emotsiooni ja elu kui ilma temata.“

Kaido Koppel: Arvan, et ta on üsna optimaalses kehalises vormis. Piisavalt sitke, et duellides hakkama saada, ja piisavalt kerge, et vabalt liikuda. Jürgen Henn: Otsesed jõunäitajad on jalgpalluri jaoks piisavad. Kehamassi oleks ehk natukene juurde vaja.

Tehnika Kaido Koppel: Üldiselt on tehnika heal tasemel. On näha, et on korralik jalgpallikool läbi tehtud. Jürgen Henn: Ütleks, et keskmine või natuke üle selle. Just esimene puude vajab kõrgemal tasemel mängimiseks arendamist.

Liikuvus Kaido Koppel: Liikuvus on tal väga hea. Suudab terve mängu jooksul suured alad ära katta. Jürgen Henn: Kuna töövõime on hea, siis eriti äärekaitsjana on väga liikuv, jõuab rünnakuid toetama.

Kiirus Kaido Koppel: Jällegi üks Henri suurimaid plusse. Suudab vastastest esimeste sammudega mööda saada ja jala sööduks või tsenderduseks vabaks teha. Kaitses ta oma kiiruslikku võimekust ära ei kasutanud, kuna jalgade töö jättis kaitseolukordades veel soovida. Jürgen Henn: Pigem kiire. Jalgpallis vajalik väledus on hea.

Sündinud: 12.11.1998 Klubi: FC Flora Endised klubid: Nõmme United, Tartu Tammeka

Treenerid: Priit Tomingas,

Rainis Maasing, Erki Kesküla, Martin Klasen, Jürgen Henn, Paul Kask, Joel Indermitte, Ats Sillaste, Norbert Hurt, Arno Pijpers, Kaido Koppel, Siim Valtna Koondis: U17 9/1, U19 18/1, U21 7/0

mängija luubi all

Tiigerhai, kes on käinud Harry Kane’i ja Kyle Walkeriga ühes trennis Kas Harry Kane või Antoine Griezmann? Miks? Päris hea pähkel! Arvan, et pigem Griezmann, sest ta on vabama stiiliga jalgpallur. Kane on puhas ründaja ja teeb ründajale kohaseid asju, aga Griezmann saab vabalt mängida ja nii altpoolt üles ehitada kui ka ees väravaid lüüa.

Foto: Lembit Peegel

Kas kino või kontsert? Ma ei ole väga kultuurne inimene, olen tänapäevapoiss ja rohkem kinoinimene. Sellised ooperid, teatrid, kontserdid ei ole väga minu teema. Aga eks korra aastas käin ikka ennast kusagil harimas. Kinos käin korra või kaks kuus, siis kui uued filmid silma jäävad. Millisesse riiki tahaksid kunagi kindlasti reisida? Arvan, et tahaksin näha Copa Libertadorese finaali. Eelmisel aastal lükati seda fännide tõttu edasi ja peeti lõpuks hoopis Hispaanias. Need Lõuna-Ameerika inimesed mõtlevad jalgpallist natuke teistmoodi ja oleks kihvt vaadata seda mängu ja fänne kohalikes oludes. Mis sulle Tartust kõige paremini meelde jäi? Viimane mäng Tallinna Kalevi vastu. Kui saime pärast mängu teada, et sündis klubi publikurekord, ja kui ma andsin intervjuud, siis fännid karjusid sel ajal mu nime. See tegi südame soojaks ja tundsid, et oled osa Tammeka ajaloost. See oli väga kihvt. Kui oleksid loom, siis kes? Võiks ju olla mõni lind – selline rändlind, kes lendab palju ringi ja näeb maailma ülaltpoolt. Tegelikult võiksin olla hoopis tiigerhai. Ookeanist on nii palju veel avastamata, et oleks huvitav oma silmaga seda näha. Ja kuna hail ei ole seal vee all ka eriti konkurente, siis oleks huvitav olla tema nahas. Kellega oma tiimist vahetaksid üheks päevaks kohad? Frank Liivak on noorena käinud akadeemiates ja mänginud mitmel pool välismaal, nii et tahaks tema jälgi proovida. Kas lennuk või laev? Lennuk. Kõrgust ma ei karda nagu mõned inimesed. Mulle sobib lennuk rohkem, sest saab kiiremini sihtpunkti ja pole laevaga tühja loksumist.

EREDAIM JALGPALLIMÄLESTUS

Kui peaksid jalgpalli vahetama mõne muu ala vastu, siis mis see oleks? Kui aus olla, siis kõik pallimängud on mu huviorbiidis, näiteks tennis ja korvpall. Aga arvan, et prooviksin Eesti mõistes midagi uut, näiteks squash’i või padel’it (reketispordiala), et teha endale nime alal, millega Eestis pole veel nime tehtud.

Üks eredamaid mälestusi on see, kui mu noorjalgpalluri karjäär sai läbi – eliitliigad ja noorteklassid olid läbitud ning suutsin seal palju väravaid lüüa ja edukas olla. Siis mõtlesin, et osa tööd on juba tehtud, aga kohe järgnes testimisperiood Tottenham Hotspuris, mis on ju üks paremaid meeskondi Inglise kõrgliigas. Sinna sattudes sain aru, et polegi see elu nii lihtne, pean ikka kõvasti tööd tegema. Mul õnnestus seal Harry Kane’iga koos trenni teha, garderoobist on meelde jäänud veel selline mängija nagu Assou Ekotto, kes oli kihvt kuju ja mängis alati kahe erineva putsaga. Oli veel noori, kes praegugi mängivad: näiteks Kyle Walker oli trennis, samuti Harry Winks. Seal oli mitu suurt nime ja sain näha, kuidas nemad trenni ja ettevalmistusi teevad. Kui profilt see kõik ikkagi käib. See jääb mulle alatiseks meelde.

Kui mõni su tiimikaaslane oleks kuulus mõnel muul alal, siis milles? Kui mõttetult raharaiskamine oleks sport, siis Martin Miller oleks selles päris hea. Selline tulutult raha tuuldeviimine on Milleri põhiala (naerab – toim.). Aga muudest spordialadest või elukutsetest – ma ei kujuta kedagi ette midagi muud tegemas. Ei näe, et kellelgi oleks nii ilus näolapp või muud head oskused, et mujal ilma teha.

2019 MÄRTS JALKA

treener Oma tugevusteks peab Vladimir Vassiljev analüütilisust ja IT-haridust, mille abil suudab ta enda sõnul rohkelt aega kokku hoida. Foto: Lembit Peegel

JALKA MÄRTS 2019

treener

Ambitsioonikas Vassiljev:

treener peab iga päev midagi õppima FCI Levadias tegutsev Vladimir Vassiljev on alati olnud suurte ambitsioonidega ja nii loodab ta kunagi juhendada Eesti koondist. ITtaustaga Vassiljev usub, et hea treener ei tohi kunagi lõpetada õppimist. KADI PARTS

enemaal sügaval Magadani oblastis sündinud Vladimir Vassiljev siirdus koos oma eesti päritolu vanematega juba pärast esimest eluaastat tagasi Eestisse. Tartus üles kasvanud poiss korjas suusatajast ema ja jäähokit mänginud isa käest kiirelt külge spordipisiku ja siirdus karatetrenni. Ühel hetkel kutsusid aga sõbrad noore Vladimiri jalgpallitrenni ja sealt algas tema vutikarjäär. Pärast Tartus veedetud kooliaastaid siirdus Vassiljev pealinna, kus jätkas jalgpalliga ja asus mängima Flora süsteemis, mille kaudu jõudis kõrgliigas mängida Viljandi meeskonna eest. Paraku asus loo peategelast kimbutama mitu vigastust ja just see sai noormehele saatuslikuks. „Mul olid suured ambitsioonid, tahtsin alati välismaale saada, aga midagi segas kogu aeg,“ nentis Vassiljev. Kuigi tippujõudmise unistus oli hakanud hääbuma, mängis jalgpalli kirega suhtuv Vassiljev vutti edasi ja jõudis Levadiasse. Vassiljevi sõnul ei olnud Flora suurima konkurendi juurde siirdumine keeruline otsus, sest kuigi Floras olid tema sõnul väga head tingimused, oli Levadia kogukond sellel hetkel talle lähedasem. Just Levadia eest esiliigas mängides sai noormees ühel päeval kõne Mati Parilt, kes pakkus välja idee, et ehk tahab Vassiljev kätt proovida treenerina.

Mõeldud-tehtud ja nii sai loo peategelane endale esimese noorterühma. Juba veidi hiljem ootas Vassiljevit ees uus proovikivi, kui Levadia esiliigasatsi tüürinud Argo Arbeiter kutsus ta oma assistendiks. „Tänu Argole sain kõige kõvema emotsiooni ja motivatsiooni, et treenerina areneda,“ meenutas Vassiljev hetke. „Just sel hetkel tundsin, et minust peab saama treener!“

TREENERI KOHUS

„Minu ülesanne on noori motiveerida ja inspireerida nii, et nad jätkaksid jalgpalliga.“ Praeguseks on Vassiljevi hallata Levadia 2004. sünniaasta grupp ja esiliigas mängiv U21 võistkond, peale selle on ta Levadia esindustiimi lootsi Aleksandar Rogici üheks paremaks käeks. Esindusmeeskonna juures töötamise kohta selgitas Vassiljev, et kui Rogici debüüthooajal võttis nõudliku serblase käekirjaga harjumine rohkem aega, siis sellel hooajal on tal kui abitreeneril kanda suurem roll. Koos teise abitreeneri Marko Saviciga kavandatakse treeningud, mille viib läbi Rogic. Kuigi mitme võistkonna juures toimetamine võtab palju aega, ei taha

Vassiljev kvaliteedis järele anda ja keskendub esindustiimi kõrvalt väga suuresti ka järelkasvule. Just noorte õigel teel hoidmine on tema sõnul kõige keerulisem: „Mängijad, kes jõuavad edukate noorteklasside järel esiliigasse, arvavad, et seal on sama lihtne. Kui ette tekivad esimesed tõkkepuud, siis loobutakse. Minu ülesanne on noori motiveerida ja inspireerida nii, et nad jätkaksid jalgpalliga.“ Oma treeningutel peab Vassiljev tähtsaks distsipliini ja tehnika arendamist. Tema sõnul on ta välismaal käies näinud, et just tehnikas on käärid meie ja teiste riikide noorte vahel kõige suuremad. „Pärast iga mängu näitan poistele nende nõrkuseid videost, teeme palju videoanalüüse,“ selgitas Vassiljev, kelle sõnul on just analüütilisus üks tema trumpe. Mehel on tagataskus veel üks eelis – tal on IT-haridus. „Ilmselt on suurim erinevus ajas: kui teistel võtab mõni asi aega kolm tundi, siis minul kulub 30 minutit,“ rääkis Vassiljev. „Kuna olen IT-alal töötanud, on mul ka tutvused, kelle käest saan vajadusel abi küsida.“ Oma tööst rääkides rõhutas Vassiljev, et kõige tähtsam on alati jätkata õppimist. Tema sõnul usuvad paljud treenerid, et on leidnud edu valemi, ja nad võivad aastast aastasse kasutada samu meetmeid, samas kui hea treener peaks hoopis suutma iga päev midagi uut õppida. Tulevikku vaatab Vassiljev lootusrikkalt: „Tahaksin välismaalt juurde õppida ja saada nii palju infot kui võimalik. Kui siis tagasi tulla ja saaks olla Eesti koondise peatreener – see oleks väga uhke tunne.“ 2019 MÄRTS JALKA

Tottenham Hotspur

LÃµuna-Korea

HEUNG-MIN SON

Foto: Sebastian Nogier/Scanpix

Tallinna Levadia

RASMUS PEETSON

Foto: Jana Pipar

PSG

Prantsusmaa

KYLIAN MBAPPE

Foto: Darren Staples/Scanpix

statistika

Eesti koondise valikmängude

algkoosseisud

Statistik Mati Kesaväli pani kokku MM- ja EM-valikmängudel rahvuskoondist juhendanud peatreenerite koosseisud. Peale jooniste tõi Kesaväli välja ka iga peatreeneri enim kasutatud mängijate nimekirja, nende mängude ja väravate arvu. Selles numbris avaldame ülevaate esimese osa. KADI PARTS

õhjaliku statistika abil on moodustatud iga treeneri valiktsükli peamine algkoosseis, mille juures on välja toodud ka iga mehe algkoosseisu kuulumiste arv. Joonised ei pretendeeri absoluutsele tõele, sest sageli kasutasid treenerid mängijaid eri positsioonidel. Algkoosseisude väljatoomise juures oli aga esmatähtis see, et suurema algkoosseisu kuulumisega mängijad kõik platsile ära mahuksid, isegi kui see tähendas, et mõni neist sattus veidike tavapäratu koha peale. Enne II maailmasõda olid treeneril võrreldes tänapäevaga teised ülesanded: ta üksnes treenis mängijaid, aga koosseisu valisid jalgpalliametnikud ja välismängudele treener sageli kaasa ei sõitnudki. Seepärast oleme 1934. ja 1938. aasta valikmängudel treenerid välja jätnud.

Mänge/ väravaid

Evald Tipner (VV) Eugen Einman Artur Neuman-Tarimäe Otto Reinfeldt-Reinlo Karl-Rudolf Silberg-Sillak Egon Parbo Georg Siimenson Heinrich Uukkivi Friedrich Karm Richard Kuremaa Leonhard Kass Arnold Laasner

1938. aasta MM-valiktsükkel 1938. aasta valiktsüklis mängisid eestlased ühes alagrupis Rootsi, Saksamaa ja Soomega. Kui nii rootslastele kui ka sakslastele tuli alla vanduda, siis Soome üle teeniti Eesti koondise kõige esimene valikmängude võit! Koondiseringi oli toona kaasatud 15 meest. 38

JALKA MÄRTS 2019

Võite

Viike

Kaotuseid

Punkte

1934. aasta MM-valiktsükkel

Algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Kass

Kuremaa

Karm

Parbo

Uukkivi

Siimenson

Silberg

Reinfeldt

Neuman

Einman Tipner

1934. aasta MM-valiktsükkel Esimest korda püüdis Eesti koondis MMile pääseda, kui finaalturniiri peeti Itaalias 1934. aastal. Valiktsüklis kuuluti ühte alagruppi Rootsi ja Leeduga. 1933. aastal peetud mängus kaotasid eestlased 2 : 6 Rootsile ja kuna rootslased alistasid ka leedulased, jäi Eesti–Leedu kohtumine pidamata. Nii mängis Eesti koondis oma kõige esimeses valiktsüklis vaid ühe mängu, kuhu kaasati 12 meest.

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1/1 1/1 1

Mänge

Mänge/ väravaid

Evald Tipner (VV) Valter Neeris Karl-Rudolf Silberg-Sillak Egon Parbo Georg Siimenson Heinrich Uukkivi Richard Kuremaa Julius Kaljo Elmar Tepp Ralf Veidemann Voldemar Peterson Helmuth Räästas Leonhard Kass Juho Matsalu Ferdinand Murr

3 3 3 3 3/2 3/1 3/1 3 2 2 1 1 1 1 1

1938. aasta MM-valiktsükkel

Mänge

Võite

Viike

Kaotuseid

Punkte

Algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Uukkivi (3) Kass (1)

Veidemann (2)

Matsalu (1) Murr (1) Räästas (1)

Kuremaa (3)

Parbo (3)

Kaljo (3)

Siimenson (3)

Silberg (3)

Tepp (2) Peterson (1)

Neeris (3) Tipner (3)

statistika

Marko Kristal (paremal) 1997. aastal MM-valikmängus Austria koondislase Prilasnig Gilbertiga palli pärast võitlemas.

Igor Prins (vasakult), Risto Kallaste ja Urmas Hepner 1993. aastal MM-valikmängus Portugali vastu.

Treener: Uno Piir

Fotod: Lembit Peegel

Mänge/ väravaid

Mart Poom (VV) Martin Reim Risto Kallaste Igor Prins Andrei Borissov Toomas Kallaste Urmas Kaljend Marko Kristal Indro Olumets Urmas Hepner Sergei Bragin Aleksander Puštov Sergei Ratnikov Lembit Rajala Dzintar Klavan Marek Lemsalu

10 10 10 9 8 8 8 8 8 7 7/1 6 5 5 4 4

1994. aasta MM-valiktsükkel

Mänge

Võite

Viike

Kaotuseid

Punkte

Algkoosseis

(sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv)

Puštov (4)

Borissov (8) Olumets (4)

T. Kallaste (8)

Bragin (5) D. Klavan (4)

Hepner (6) Lemsalu (4)

Prins (9)

Reim (10) Ratnikov (4)

Kristal (7)

Kaljend (8)

R. Kallaste (10)

Poom (10)

Risto Kallaste (vasakul) edestab 1993. aasta MMvalikmängus Kadriorus šveitslast Christian Ohreli.

Kokku osales valiksarjas 23 mängijat.

Uno Piir Peatreener Uno Piir kasutas kokku 23 mängijat, kellega mängiti mitme formatsiooni järgi. Kuigi meie joonisel on esitatud mängijad 5-4-1 joonise järgi, kasutas Piir ka 4-5-1 ja 4-4-2 formatsiooni.

Roman Ubakivi Roman Ubakivi perioodil sai valikmängu kirja 28 mängijat. Joonisel on esitatud tipuründajana Marko Kristal, kuigi ka Lembit Rajala ja Toomas Krõm mängisid sel positsioonil. Neid pole joonisele märgitud seepärast, et nad alustasid algkoosseisudes vähem kui Kristal. Lisaks on oluline märkida, et poolkaitsesse märgitud Meelis Lindmaa mängis ligi pooled mängud hoopis kaitses.

Treener: Roman Ubakivi Mänge/ väravaid

Mart Poom (VV) Urmas Kirs Marko Kristal Martin Reim Toomas Kallaste Tarmo Linnumäe Risto Kallaste Indro Olumets Marek Lemsalu Meelis Lindmaa Alari Lell Viktor Alonen Martin Lepa Toomas Krõm

9 9 9 9/3 8 8 8 8 7 6 6 5 5 5

1996. aasta EM-valiktsükkel

Mänge

Võite

Viike

Kaotuseid

Punkte

Algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Kristal (8) Alonen (5)

Linnumäe (7)

T. Kallaste (8)

Lemsalu (7)

Reim (6)

Olumets (6)

R. Kallaste (7)

Lindmaa (6)

Kirs (9)

Poom (9)

Kokku osales valiksarjas 28 mängijat. 2019 MÄRTS JALKA

statistika Teitur Thordarson Kui islandlasest treener juhendas Eestit 1998. aasta valiktsükli ajal, kasutas ta peamiselt 4-5-1 formatsiooni, samas kui 2000. aasta valiktsükli ajal eelistas ta 4-4-2 joonist. 2000. aasta valiksarja joonise juures tasub tähele panna, et kuigi Viktor Alonen on märgitud kaitsesse, mängis ta ka poolkaitses. Kokku kasutas Thordarson oma perioodi jooksul 30 mängijat.

Treener: Teitur Thordarson Mänge/väravaid

1998 10 10/1 10/1 10 10 9/1 9/1 7 10 7 1 9 7 8

Martin Reim Andres Oper Marko Kristal Mart Poom (VV) Urmas Kirs Indrek Zelinski Sergei Hohlov-Simson Kristen Viikmäe Marek Lemsalu Viktor Alonen Sergei Terehhov Argo Arbeiter Janek Meet Meelis Rooba Ivan O'Konnel-Bronin Urmas Rooba Erko Saviauk Liivo Leetma Maksim Smirnov

2000 10/2 9/3 9 9 9/1 9 9/1 8/1 5 8 10/3 1/1 3

Kokku 20/2 19/4 19/1 19 19/1 18/1 18/2 15/1 15 15 11/3 10/1 10 8 7 6 5 5 5/1

7 3 5

3 5

5/1

1998. aasta MM-valiktsükkel 2000. aasta EM-valiktsükkel Kokku

Kaotuseid

Punkte

(sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv)

Oper (9) Kristal (10)

Alonen (7)

Meet (7)

Lemsalu (10)

Reim (10)

Zelinski (7)

Viikmäe (6)

HohlovSimson (9)

Kirs (8)

Poom (10)

Algkoosseis

2000. aasta EM-valiktsükli algkoosseis

(sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv)

Zelinski (14)

Oper (9)

Zelinski (7)

Terehhov (10)

Kristal (18)

Reim (20)

Viikmäe (11)

Terehhov (10)

Kristal (8)

Reim (10)

Viikmäe (5) Smirnov (4)

Alonen (14)

Lemsalu (14)

HohlovSimson (18)

Kirs (17)

Alonen (7) Saviauk (4)

Lemsalu (4)

HohlovSimson (9)

Kirs (9)

Treener: Tarmo Rüütli Mänge/ väravaid

4/2 4/2 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3

Kokku osales valiksarjas 19 mängijat. JALKA MÄRTS 2019

Viike

1998. aasta MM-valiktsükli algkoosseis

Poom (19)

Võite

Kokku osales valiksarjas 30 mängijat.

Oper (18)

Andres Oper Martin Reim Andrei Stepanov Indrek Zelinski Teet Allas Marek Lemsalu Sergei Terehhov Aivar Anniste Urmas Rooba Mart Poom (VV) Kristen Viikmäe Kert Haavistu Dmitri Ustritski

Mänge

2002. aasta MM-valiktsükkel

Poom (9)

Mänge

Võite

Viike

Kaotuseid

Punkte

Algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Oper (4)

Zelinski (4)

Terehhov (4)

Alonen (2)

Reim(4)

Viikmäe (2)

U. Rooba (3)

Lemsalu (4)

Stepanov (4)

Allas (4)

Tarmo Rüütli (esimene valiktsükkel periood 2002. aastal) Rüütli esimese perioodi ajal teenisid tema käe all mänguaega 19 meest. Suuremas osas jätkas Rüütli algkoosseisus samade mängijatega, keda oli seal kasutanud Teitur Thordarson. Põhilised muudatused toimusid kaitses, kust taandusid Sergei Hohlov-Simson ja Urmas Kirs, keda asendasid Andrei Stepanov ja Teet Allas.

Poom (3)

(järgneb)

LÄHEB MÄNGUKS!

EESTI HOLLAND

PÕHJA-IIRIMAA

SAKSAMAA

VALGEVENE

EM-valikmängude piletipaketid Piletilevist! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

saalijalgpall

MM-valikmänge pidanud Eesti futsalikoondis. Ees vasakult Nikita Tšernei, Ervin Stüf, Edwin Stüf, Madis Rajando, Rene Puhke, Maksim Babjak. Taga vasakult Mark Boskin, Aleksei Panin, Aleksei Titenok, Sergei Kostin, Lehar Savikink, Rasmus Munskind, Kristjan Paapsi, Raul Rebane. Foto: EJL

Saalijalgpalli koondise peatreener: tahaksin stabiilsemat koosseisu Eesti futsalikoondis sai MMvalikturniiri mängudes kolm kaotust. Peatreener Dmitri Skiperski sõnul jäi seekord vajaka realiseerimisest ja füüsilisest vastupidavusest, samas mentaalse poolega saadi hästi hakkama. Järgmise sammu astumiseks vajab meie rahvusmeeskond Skiperski hinnangul stabiilsemat koosseisu. KADI PARTS

ulgaarias peetud MM-valikturniiri alustas Eesti 1 : 4 kaotusega Hollandile, kes oli mitme mängija ütluse põhjal neljaliikmelises alagrupis selgelt kõige tugevam meeskond. Järgmisena kohtus Eesti võõrustajamaa esindusega ning meie meestel 42

JALKA MÄRTS 2019

õnnestus koguni kahel korral mängu juhtima asuda. Paraku anti eduseis käest ja vastu tuli võtta valus 2 : 3 kaotus. „Kõige rohkem jääbki kripeldama mäng Bulgaariaga,“ nentis futsalikoondise peatreener Dmitri Skiperski. Sama sõnas Viimsi mängumees Edwin Stüf, kelle sõnul sai otsustavaks asjaolu, et Bulgaaria mängis meie vastu edukalt ülekaalu*. „Sinna need punktid läksid ja ega tulemustega ei saa rahule jääda,“ nentis Stüf.

Üks samm jäi puudu Turniiri kolmandas mängus kaotas Eesti 0 : 4 Montenegrole, kuid peatreeneri sõnul ei peegelda see skoor adekvaatselt mängu käiku. Skiperski selgitas, et pärast seda, kui endale lasti lüüa kaks õnnetut väravat standardolukordadest, läks Eesti välja riskile ja asus mängima ülekaalu. Paraku ei tasunud risk ennast ära ja Montenegro saatis veel kaks palli meie tühja väravasse, mida ülekaalu tõttu ei valvanud keegi.

„Seis 4 : 0 tundub justkui üks äärmus, aga tegelikkuses ei peegelda skoor saalijalgpallis alati mängu olemust,“ rääkis Skiperski. Valikmängudele tagasi vaadates sai Skiperski hinnangul komistuskiviks meie koondise realiseerimine. Tema sõnul peaks Eesti-sugune meeskond realiseerima positiivse tulemuse lootmiseks ja saavutamiseks 60–70% oma võimalustest, kuid seekord seda ei suudetud. „Esimesed poolajad olid meil head, aga teistel poolaegadel tulid ebaõnnestumised,“ rääkis koondise peatreener. „Näiteks Montenegro vastu olid meil head momendid, aga alati jäi üks väike samm puudu.“ Kaotuste põhjusena nimetas Skiperski eelkõige füüsilist vormi, mis selgelt mõjutaski just teistel poolaegadel meie meeste esitusi: „Kui vastastel saab mõni mängija olla ühe vahetuse jooksul väljakul neli kuni kuus minutit, siis meil läheb raskeks, kui mänguaeg on korraga üle kahe minuti.“

saalijalgpall Futsalikoondise eest 11 kohtumist pidanud Edwin Stüf peatreeneriga päris sama meelt ei olnud. Tema sõnul ei jäänud füüsilisest poolest vajaka, sest joosta ja kaitses rabada meie mehed jaksasid. „Teised meeskonnad olid palliga tegutsemisel enesekindlamad,“ tõi Stüf välja teise põhjuse. „Betsafe saaliliigas ei ole nii palju tugevaid meeskondi, et saaks pidevalt tugevaid mänge. Seetõttu on palliga mängides raske saada sellist enesekindlust nagu mängijatel, kes mängivad tugevamates liigades. Samas häbisse me ei jäänud, päris niisama – pea laiali otsas – me ringi ei jooksnud.“ Kuigi nii Stüfi kui ka Skiperski hinnangul ei saa kolme kaotusega rahule jääda, leidus valikmängude juures ka positiivseid momente. Peatreeneri sõnul oli hea just see, et esimesed poolajad peeti korralikult vastu. Samuti kiitis Skiperski seekordset mentaalset vastupidavust. Ta selgitas, et aastate jooksul on meie meestel olnud mitmemänguliste turniiride puhul sageli probleeme teise mänguga, kus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ära kukutakse. Seekord tehti aga Bulgaaria vastu tubli esitus ja peeti turniiri lõpuni vastu. „Võitlesime lõpuni ja hingega – mentaalne pool oli väga paigas,“ sõnas Skiperski. Ta lisas, et kui tavapäraselt on turniiri lõpuks mitu koondislast haiguste, vigastuste või hoiatuskaartide tõttu rivist langenud, siis seekord võitlesid kõik 14 meest lõpuni.

Suur kaadrivoolavus takistab stabiilsust Positiivsena tõi Skiperski välja ka selle, et suure kaaluga kohtumistes anti mänguaega mitmele uuele mehele, kes kaasati koondiseringi alles eelmise aasta lõpus või jaanuari alguses. Nendeks meesteks olid Aleksei Titenok (Viimsi), Maksim Babjak (Tallinna Cosmos) ja Lehar Savikink, Raul Rebane ja Rene Puhke (kõik Tartu Ravens). Peatreeneril jagus Bulgaarias näidatud esituste kohta vaid kiidusõnu. „Ravensi nelik (kolm uut meest koos varem koondist esindanud Kristjan Paapsiga – toim.) sai oma võimaluse ja nad olid väga tublid,“ rääkis Skiperski. „Turniiri jooksul ei tekkinud kordagi kahtlust, et nad ei saaks hakkama.“ Edwin Stüf tõi uute meeste kaasamise positiivse efektina välja selle, et

koondiseringi toodi uut hingamist. Jaanuari keskel Taani vastu oma koondisedebüüdi teinud Raul Rebane meenutas, et esimeses mängus oli närv ikkagi suur, sest kaalul oli ju palju. „Ei julenud platsil teha asju, mida tavaliselt teeksin, sest eksimishirm oli suur,“ meenutas Rebane. „Ma ei tahtnud, et kohe läheks halvasti, seega ei riskinud väga palju, vaid läksin pigem kindla peale välja.“

EDWIN STÜF:

„Häbisse me ei jäänud, päris niisama – pea laiali otsas – me ringi ei jooksnud.“ Ettevalmistuse kohta sõnas Rebane, et Tartu Ravensi mängijatele oli see, et neid jaanuaris koondiselaagrisse kutsuti, üsnagi suur üllatus. Veel suurem üllatus oli kutse mängudele Taani vastu ning tõelise kirsi pani üllatustordile kutse MM-valikmängudele. „See andis edaspidiseks palju motivatsiooni. Mitte ainult meile, vaid ka teistele Tartu mängijatele,“ sõnas Rebane. „Tõestasime, et ka Tartust on võimalik koondisesse jõuda.“ Uute mängijate kaasamisest ja üldisest ettevalmistusfaasist rääkides nentis Skiperski, et koondiseringis on problemaatiline suur kaadrivoolavus. See tähendab, et detsembris Läti vastu peetud mängudest, jaanuari koondiselaagrist ja Taaniga peetud kontrollkohtumistest käis läbi suur hulk mängijaid. Lai mängijate ring võib ju tunduda positiivne, kuid Skiperski seda nii ei näe. „Me ei saanud ettevalmistuse jooksul

mängida kogu aeg ühe ja sama koosseisuga,“ nentis koondise peatreener. „Ühest küljest on hea, et meie juurest käis läbi palju mehi, sest saadi üksteisega tutvuda ja korralikult trenni teha, aga miinuseks on see, et ma tahaksin ikkagi näha stabiilsemat koosseisu.“ Ta selgitas, et kuna individuaalselt ei ole suurem osa Eesti mängijaid nii heal tasemel, et igas nelikus edukalt esineda, kasutab ta nelikuid, kes on harjunud oma koduklubides kokku mängima. Näiteks MM-valikmängudes pidi ta ühe nelikuna aga kasutama koosseisu, kus oli Augur Enemati mängumees Rasmus Munskind ja kolm Tallinna Cosmose meest (Nikita Tšernei, Aleksei Panin ja Maksim Babjak). Paraku tekkisid tema sõnul selle neliku puhul mitmel korral arusaamatused, sest klubitasandil polnud nelik harjunud omavahel kokku mängima. Selliseid probleeme saab vältida, kui iga klubi potentsiaalsed koondislased saaksid kõikidest koondisemängudest ja -laagritest osa võtta ning niiviisi stabiilsema koosseisu moodustada. Nüüd aga saavadki koondislased keskenduda mängudele oma klubides, sest veebruaris ja märtsis on Betsafe saaliliigas otsustavate mängude aeg. * Ülekaal on olukord, kus ka väravavaht kaasatakse ründefaasi. Samuti võib ülekaalu puhul kasutada „lendavat“ väravavahti ehk tavapärane väravavaht võetakse väljakult ära ja tema asemele läheb mängija, kellel on oma numbriga väravavahisärk. See mängija täidab küll väravavahi kohustusi, aga annab rünnakul teravust juurde, kuna on tegelikult väljakumängija.

Debüütväravad ja rekordimees Bulgaarias peetud MM-valikturniiril jõudis nii mõnigi koondislane oluliste isiklike tähisteni. Sergei Kostinist sai koondise rekordmees ehk esimene mängija, kellel täitus Eesti rahvusmeeskonna eest 40 kohtumist. Ajaloolise tähiseni jõudis Viimsi meeskonna esindaja 30. jaanuaril peetud matšis Hollandi vastu ning see võttis kokku aega 11 aastat ja neli päeva. Kostinile polnud see aga ainuke tähtis hetk MM-valikturniiril: nimelt sai tänavu oma 35. sünnipäeva tähistav Kostin kirja ka oma kõige esimese koondisevärava! Esimest korda koondisekarjääri jooksul sahistas Kostin vastaste võrke 31. jaanuaril, kui Eesti kohtus Bulgaariaga. Oma esimese koondisetabamuse lõi ka Edwin Stüf, kes viis Eesti Hollandi vastu juba kuuendal mänguminutil juhtima. „Emotsionaalselt oli see hea värav ja andis motivatsiooni juurde,“ meenutas Stüf. „Aga see oli vaid üks värav. Mul oli variante, et rohkem lüüa, oleks võinud igas mängus seda ju teha! Kokkuvõttes saab alati paremini, nii et paneksin endale viiepallisüsteemis hindeks kolme.“

2019 MÄRTS JALKA

lugeja küsib Zakaria Beglarišvili eelmisel suvel Meistrite liiga eelringis Hapoeli vastu pildil nähtavas mängus ei skoorinud, kuid 2017. aastal lõi ta Domžale vastu värava, mida peab üheks ilusamaks tabamuseks kogu oma karjääri jooksul. Foto: Lembit Peegel

ZAKARIA BEGLARIŠVILI

Sünniaeg: 30.04.1990 Koduklubi: Budapesti Honved Varasemad klubid: Tbilisi, Gori

Dila, Tbilisi Locomotive, Bolnisi Sioni (kõik Gruusia), FC Flora Eesti meister: 2010, 2011, 2015, 2017

JALKA MÄRTS 2019

lugeja küsib

Zakaria Beglarišvili:

Gruusia kodakondsusest loobumine ei tekita väga suurt stressi Neljakordne Eesti meister Zakaria Beglarišvili loodab aprillis kätte saada Eesti passi. Kui teda seejärel kutsutaks Eesti koondisesse, oleks ta selleks 110% valmis. Oma kodumaa Gruusia kodakondsusest loobumist ei pea 28aastane poolkaitsja suureks probleemiks, sest Eestis veedetud üheksa aasta järel on Eestist saanud tema kodu. KADI PARTS

uidas sünnivad sinu väravatähistused: kas spontaanselt või planeerid neid? (Illimar, Tartu) Erilisemaid asju mõtlen ikka ette. Näiteks kui Kevin Aloe läks kaitseväkke, siis teadsin, et ta tuleb meie mängu vaatama, ja mul oli juba plaan, et kui löön värava, siis teen talle tervituse. Aga enamasti tulevad ideed juba natuke enne mängu ja mulle meeldib väga teha erinevaid väravatähistusi! Flora on enamiku ajast Eesti liigas palliga mängiv ründav meeskond. Siia sobisid sa hästi. Eesti koondises peab palju tegema musta kaitsetööd ja distsipliinist kinni pidama. Kuidas sa enda arvates sellesse mängumustrisse sobitud? (Teodor, Võru) Jah, Flora ja Eesti koondis on erinevad ning kui ma tõesti klubis mängisin rohkem palliga, siis minu jaoks pole probleem teha koondises tööd kaitses. Kui seda on vaja, siis on vaja, sest kui tahad koondise eest mängida, siis tuleb teha nii, nagu treener ütleb. Mis on su suurim pluss ja suurim miinus mängijana? (Lauri, Paide) Suurimat miinust ma tean: tahan füüsiliselt saada paremaks ja tugevamaks. Mis

on minu plussiks? Arvan, et treenerid teavad seda paremini, aga ma ise ütleks, et võibolla on selleks platsinägemine. Mis on olnud su karjääri kõige raskem hooaeg? (Riho, Tallinn) Kõige raskem oli 2015. aasta. Tulime Floraga küll meistriks ja selles osas oli hea aasta, aga mul isiklikult oli raske, sest ma ei löönud väravaid ega aidanud tiimi nii palju, kui oleksin tahtnud. Aga lõpuks siiski leidsin endas jõudu ja kõik läks hästi.

24 TUNDI JALGPALLI:

„Minu ajal oli tõesti nii, et koolis mängiti jalkat, enne trenni mängiti jalkat, pärast trenni mindi koju ja mängiti jälle jalkat.“ Miks sa hakkasid jalgpalliga tegelema? (@sirtsvirts) Kui olin umbes viieaastane, viis isa mu esimest korda staadionile. Vaatasin seal elus esmakordselt jalgpalli ja mulle kohe meeldis, vist juba järgmisel päeval läksin trenni. Mulle meeldis jalgpall nii väga, et tahtsin päevas 24 tundi seda mängida!

Ja vanasti oligi Gruusias nii, et lapsed tegelesid kogu aeg pallimänguga, mitte ei istunud arvutis nagu praegu. Minu ajal oli tõesti nii, et koolis mängiti jalkat, enne trenni mängiti jalkat, pärast trenni mindi koju ja mängiti jälle jalkat. Kuidas jõudsid otsusele, et soovid siiski ennast Eestiga siduda? On ju Gruusia jalgpalli mõistes siiski läbi aegade olnud heal tasemel? (Kaido, Tartu) Olin juba viis aastat Eestis elanud, kui mul tekkis tunne, et tahaksin Eesti kodakondsust saada ja võimalusel Eesti koondise eest mängida. Eesti on mulle väga palju andnud ja ma armastan Eestit. See otsus ei tulnud väga raskelt ja pärast selle langetamist rääkisin oma mõtetest abikaasale, kes ütles, et kui sa nii otsustad, siis nii ongi. Mis on sinu lemmiktoit Eesti köögist? (@hhehelena) Minu lemmiktoit on verivorst! Kogu aeg ootan jõule just seepärast ja söön siis alati palju verivorsti. Kas plaanid Florasse tagasi tulla? (Henry, Tallinn) Muidugi! Ütlesin kohe, et läksin praegu Ungarisse, aga tulen kindlasti tagasi. Ma ei oska öelda, millal see juhtub – võibolla ühe, kahe või hoopis viie aasta pärast –, aga kindlasti tulen, sest tahan oma profikarjääri lõpetada just Floras. Nii et Eesti publikul tasub mind oodata, sest tahan neile veel oma väravatähistusi näidata! Võrdle palun omavahel Gruusia ja Eesti jalgpalli! (Veiko, Rakvere) Minu arust on nende tase üldiselt sarnane. Erinev on see, et Gruusias on 2019 MÄRTS JALKA

Zakaria Beglarišvili saabus Florasse esimest korda Eesti palluritega madistama 2010. aastal. Pildil on ta jalgu ristamas Vlasiy Sinyavskiyga, kes varem esindas Nõmme Kaljut, kuid on nüüdseks selga tõmmanud Flora särgi.

mängijad palliga tehnilisemad, aga samas füüsiliselt on nad nõrgemad. Ütleksin, et Eestis on kõik Premium liiga meeskonnad füüsilise poole pealt head, palliga aga mitte tingimata. Kes on mängija, kelle vastu on Premium liigas kõige raskem mängida? (@sander.gontmacher) Dmitri Kruglov. Mäletan, et ta tegi kunagi ühe võistkonna eest paar mängu keskpoolkaitses ja mängis päris hästi. Kas sulle on tähtsam olla liiga resultatiivseim või fännide lemmik? (Alari, Tallinn) Jalgpall on meeskondlik sport. Kõige tähtsam on see, et meeskond võidaks. Näiteks viimasel aastal valiti mind Premium liiga parimaks mängijaks, aga mulle oli olulisem see, kui tulime Floraga meistriks ja mõni teine mees valiti parimaks. Ma mõtlen alati nii. Loomulikult on seegi hea, kui fännid valivad su lemmikuks, aga ka sellisel juhul on su taga terve meeskond, kes on sulle terve hooaja jooksul abiks olnud. Kas Flora-suguses edukas meeskonnas on keerulisem mängida seetõttu, et 46

JALKA MÄRTS 2019

Zakaria Beglarišvili on näidanud Eesti publikule mitut ägedat väravatähistust, mille hulgast ei ole puudunud ka fännidega selfi tegemine või oma abikaasa suudlemine.

ootused ja pinge on igal hooajal ja igas mängus suured? (Martin, Tartu) Minu arust ei ole seda pinget, sest Floras küll ootavad kõik igal aastal meistritiitlit, aga see on loogiline. Kui sa mängid Floras, siis sa niikuinii tahad igal aastal mängida veel paremini. Floras on ju konkurents suur, mängijaid on palju ja iga mees peab vastutama igas trennis ja mängus. Tuleb arvestada, et kui sa hästi ei mängi, siis järgmises mängus sa ei pruugigi enam mängida. Eelmisel hooajal tegid Tartus ühe väravatähistuse Mait Toomi särgiga – palun selgita selle tagamaid! (Liisi, Viljandi) Mul tuli enne mängu mõte, et võtan Maidu särgi kaasa ja näitan sellega kõigile, et ta oli meie klubis väga tähtis mängija ja väga hea inimene ning et mina ja mu meeskond täname teda kõikide heade tegude eest. Enne ma Maidule midagi ette ei öelnud ja ta oli üllatunud. Pärast kirjutas ta mulle ja ütles „aitäh, Zaka“. Mis on sinu kõige eredam mälestus Gruusiast? Kõige eredam mälestus Florast? (Hannes, Tallinn) Gruusiast on kõige eredam mälestus mu esimene trenn lapsena. Sellega oli selline lugu, et meeskonna peatreener ütles, et

tiim on juba komplekteeritud ja nad ei saa uusi lapsi vastu võtta. Mu isa ütles neile, et proovige üks trenn ära ja kui ei saa, siis me läheme teise meeskonda. Nad vaatasidki ühe trenni ära ja siis ütlesid kohe, et võtavad mu enda juurde! Sealne peatreener kogu aeg meenutab seda lugu ja põhjust, miks nad nii otsustasid: kui teised lapsed said palli, siis nad jätsid selle endale, mina aga söötsin treenerile tagasi. Selle peale ta ütleski, et ta võtab mu trenni. Florast on kõige eredamalt meeles esimene meistritiitel 2010. aastal, sest see oli mu esimene hooaeg Eestis ja enne seda aastat oli Flora viimati Eesti meistriks tulnud 2003. aastal. Kui mina tulin, siis tahtsin kohe meistriks tulla, ja nii läkski. Milline on su karjääri ilusaim värav enda arust? (@rilves45) Tooksin välja kaks väravat. Esiteks 2014. aasta värav superkarika mängu finaalis, kui oli tähtis mäng Levadia vastu ja me võitsime selle 1 : 0. Teiseks värav Euroopa liigas 2017. aastal Domžale vastu. Miks otsustasid just sel hooajal välismaale minna ja miks just Ungarisse siirduda? ( Jakob, Rakvere) Budapesti Honved oli mu vastu huvi

tundnud juba kaua aega: nad ütlesid, et vaatasid mu mänge pool aastat. Nad tahtsid mind enda juurde ja mina omalt poolt vaatasin, et Ungari liiga ei ole halb. Inimesed käivad siin päris palju vaatamas – hiljutigi oli ühel mängul 11 000 pealtvaatajat. Siin on ka väga hea infrastruktuur ning seepärast otsustasingi tulla. Kas eesti keelt oli raske selgeks õppida? Floras oleks ju ka inglise keelega hakkama saanud, nii et kas oli mõtet keerulist eesti keelt selgeks õppida kodakondsuse pärast, kuigi see ei garanteeri kohta koondises? (Tarmo, Tallinn) Kui võtsin vastu otsuse, et tahan end siduda Eestiga, siis teadsin, et pean tegema kõik nii, nagu vaja. Teadsin, et pean õppima eesti keelt paremini rääkima ja kirjutama. Näiteks enne keeleeksamit käisin kolm kuud eraldi õpetaja juures, et paremaks saada. Kas usud, et kutse Eesti koondisesse võib saabuda juba sel aastal? (Kairi, Tartu) Pean veel 5. aprillini ootama, aga kui siis saan Eesti passi, tahan muidugi Eestit esindada. Kui saaksin kutse, siis lähen kindlasti ja olen selleks 110% valmis! Kas see juhtub juba sel hooajal? Loomulikult tahaksin seda, sest seepärast tulin ka Ungarisse mängima, et olla tugevas liigas ja tugevas klubis.

KUI EESTI MÄNGIS GRUUSIAGA:

„Kui ma väljakule läksin, siis kuulsin, kuidas kõik grusiinid ja ka kõik eestlased karjusid minu nime.“ Milline on suurim pluss ja suurim miinus Floras? (@ rennukas10_official) Suurim pluss on see, et igal aastal tulevad esindusmeeskonda noored mängijad. Kui meil on tiimis sellised mehed nagu Rauno Alliku ja Gert Kams, kes on juba pikalt Floras mänginud, siis noored saavad neilt päris palju õppida. Seega plussiks ongi see, et Floral on suur akadeemia ja esindustiimi treenerid vaatavad kogu aeg duubli ja ka noorte mänge, et igal aastal jõuaksid noored mängijad esindustiimi. Miinust ei oskagi ma välja tuua ... ilmselt see, et

Tammeka mängijad vaatavad nõutult, kuidas väle Beglarišvili palliga punuma paneb.

saime eelmisel aastal kolmanda koha. Kes on sinu arust parim mängija Floras? (Kristo, Pärnu) Olen aastate jooksul paljude mängijatega koos mänginud ja ma ei saa öelda, et üks või kaks meest on parimad. Häid mängijaid on palju ja olen alati noortele öelnud, et kui sa mängid Floras, siis sa oledki juba hea. Seega – kõik, kes on Floras mänginud, ongi juba parimad, sest Floras on ainult parimad. Kas Gruusia passist loobumine pole oma kodumaa reetmine? (Eva, Tartu) Ei ole lihtne loobuda Gruusia kodakondsusest, aga olen Eestis elanud juba üheksa aastat ja see tundub samuti mulle, nagu oleksin kodus. Ma ei tunne, et Gruusia kodakondsusest loobumine tekitaks väga suurt stressi. Tõsi, see ei ole lihtne, aga see pole ka nii raske. Kas sinu lastest saavad eestlased? Kas nemad ja sinu abikaasa oskavad eesti keelt? (Martin, Tallinn) Ka neile meeldib väga Eestis elada, aga eesti keelt nad praegu ei oska. Mu naine ütles, et eesti keel on väga keeruline, aga lapsed võibolla veel hakkavad rääkima; näiteks Anastassia juba teab, mis tähendavad „tere“ ja „aitäh“.

Fotod: Lembit Peegel

Oled 2015. aastal esindanud Gruusia koondist, kes mängis toona Eesti vastu. Mis on sul sellest mängust kõige paremini meeles? (Valter, Tartu) Mul on meeles, et see mäng toimus A. Le Coq Arenal ehk minu koduväljakul. Kohal oli päris palju grusiine ja ka päris palju eestlasi ning kui ma väljakule läksin, siis kuulsin, kuidas kõik grusiinid ja ka kõik eestlased karjusid minu nime. See oli väga ilus ja tekitas hea tunde. Kuidas sulle senimaani Ungaris meeldib? Mis on olnud kohanemise juures kõige raskem? (Marit, Rapla) Kui oled jalgpallur, siis loomulikult tahad fännide ees mängida, ja siin käib päris palju inimesi vaatamas; mulle öeldi, et kodumängudel on miinimumarvuks 5000 pealtvaatajat. Mulle meeldibki Ungaris see, et palju inimesi käib vaatamas. Kohanemise mõttes ei ole seni veel midagi rasket olnud. Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Katrin Loo. Saada küsimused kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2019 MÄRTS JALKA

naistejalgpall

Naiste saalijalgpalli meistriliiga astub esimesi samme Eelmise aasta lõpus startis esimest korda Eesti naiste saalijalgpalli meistriliiga, kus lööb kaasa viis naiskonda. EJLi saalijalgpalli tehnilise juhi Kert Küttise hinnangul võib esimeste sammudega rahule jääda, kaugemasse tulevikku vaadates loodetakse koduse meistriliiga abil sillutada teed koondiseni. KADI PARTS

õte naiste saalijalgpalli kõrgliigast on nii võistkondadel kui ka EJLil mõtteis mõlkunud juba mõnda aega ja nii tehti kaks aastat tagasi küsitlus, mille abil uuriti naiskondade huvi meistriliigas mängimise vastu. Vastuste põhjal jõutigi mullu sügisel nii kaugele, et esimest korda startis naiste meistriliiga, mis kestab novembrist kuni märtsini. Debüüthooajal lööb saalijalgpalli meistriliigas kaasa viis naiskonda: Pae United, Põltsamaa Motiiv, Nõmme Kalju, RaDina ja Kuusalu Kalev. EJLi saalijalgpalli tehnilise juhi Kert Küttise sõnul võib esimese aasta kohta osalejate arvuga rahule jääda. „Meil on Eestis juba päris palju naisjalgpallureid ja saalijalgpall on järgmine suund, mida neile tutvustada ja millega soovijad saavad siis edasi minna,“ rääkis Küttis. EJLi liigahaldur Kethy Õunpuu lisas, et kui mullu mängis ainsa naiste saaliliigana toiminud rahvaliigas viis võistkonda, siis tänavu on kahe liiga peale naiskondi kokku üheksa: viis neist meistriliigas, neli rahvaliigas: „Saalijalgpalli võistkondade koguarvu kasv on ju positiivne.“ Ta lisas, et kuigi rahvaliiga oli juba varem loodud, on kõrgliiga hea väljund organiseeritud tasemel mängimiseks. Samuti on meistriliiga juba ainuüksi oma nimetuse poolest prestiižsem ning võib

JALKA MÄRTS 2019

anda võistkondadele lisamotivatsiooni ja paremad võimalused sponsorite leidmiseks.

Mängijad saavad püsida jalgpalli juures Õunpuu ja Küttis tõid uue liiga loomise eesmärkidest rääkides välja kaks peamist aspekti. Ühest küljest on väiksema mängijate arvuga saalijalgpalli meistriliiga hea väljund väiksematest kohtadest pärit võistkondadele, kellel murujalgpalli satsi kokku saada ei õnnestu. Seda kinnitas ka meistriliigas osaleva Põltsamaa Motiivi peatreener Silver Nõmmiksaar.

KETHY ÕUNPUU:

„Usume, et futsal toetab meie jalgpalli üldist arengut sellega, et hoiame naisi jalgpalli juures.“ „Meiesuguses väikeses kohas on mängijate hulk piiratud ja 11 vs. 11 mänguks oleks täiskasvanute võistkonda raske kokku saada,“ selgitas Nõmmiksaar, miks lööb Põltsamaa naiskond sel hooajal meistriliigas kaasa. „Aga trennitegemise jaoks on ikkagi vaja väljakutset ja kohta, kus mängida. Saalivõistkonna tarvis on meil mängijate valik piisav ja saame isegi tekitada võistkonnasisese konkurentsi.“

Põltsamaa Motiivi naiskonnale oli saalijalgpalli meistriliiga hea võimalus oma kodukandi eest mängida. See kogukonnatunne on naiskonna peatreeneri Silver Nõmmiksaare sõnul oluline isegi siis, kui mitu mängijat on nüüdseks kodukohast eemale kolinud. Foto: EJL

Väikeste kohtade võistkondade puhul rõhutas Õunpuu veel seda, et neil pole sageli ka selliseid treeningutingimusi, et aasta ringi välitingimustes jalgpalliga tegeleda. Saalid on seevastu enamikus kohtades olemas ja seal on talvel hea ühiselt treenida, murekohaks võib aga Õunpuu sõnul osutuda saaliaegade saamine ehk see, et igal võistkonnal oleks mängudeks oma kodusaal olemas. Peale väikeste kohtade faktori tõid Õunpuu ja Küttis välja veel teisegi saalijalgpalli meistriliiga loomise eesmärgi: hoida naisi jalgpalli juures. Õunpuu sõnul on saalijalgpalli meistriliiga hea võimalus mängijatele, kes on suurest jalgpallist loobunud või kes soovivad murujalgpalli kõrvalt talvisel ajal veidike vaheldust. Nii näiteks on naiste meistriliiga tipud Flora ja Pärnu JK naiskond osalenud juba aastaid saalijalgpalli ka-

naistejalgpall rikavõistlustel, et hooaja ettevalmistuse algfaasis pakkuda mängijatele vaheldust.

Esimene aasta on õppimiseks Kuigi Jalka ajakirja trükkimineku ajal naiste meistriliiga hooaeg veel kestab, on üldised jõujooned liigas juba välja kujunenud. Võimsa väravate vahega on liigat juhtimas Pae United, kelle ridades mängib mitu endist tippmängijat ja koondislast (Aljona Malets, Marina Karžetskaja, Margarita Matjuhhova). Neile järgnevad Põltsamaa Motiiv ja Nõmme Kalju, seejärel järgneb väikese vahega RaDina ning tabeli viimasel kohal on autsaider Kuusalu Kalev. „Eks esimesel aastal oligi mõnel võistkonnal end keeruline määratleda, kas nad on rahvaliiga või meistriliiga tasemel,“ selgitas EJLi liigahaldur Kethy Õunpuu. Ta avaldas lootust, et kui aastate jooksul liitub liigaga rohkem võistkondi, läheb ka tase ühtlasemaks. Ka EJLi saalijalgpalli tehniline juht Kert Küttis oli sama meelt ja lisas, et vajaduse korral tuleb alaliidul sellele kaasa aidata. „Ebaühtlane tase ei ole murekoht, vaid pigem peame lihtsalt mõtlema, kuidas nõrgemaid võistkondi järele aidata,“ selgitas Küttis. „Kui murujalgpalli mängivad naised alustasid saalijalgpalli karikavõistlustel mängimist, oli ka neil alguses väga raske kohaneda. Eks esimene aasta ongi selline, et vaatad ja õpid, järgmisel aastal oskad vajadusel

Karikavõistlused muutusid saalijalgpallurite mängumaaks Alates 2012. aastast peetud naiste saalijalgpalli karikavõistlused on enamasti olnud murujalgpalli mängivate klubide pärusmaa ning kuni tänavuse aasta jaanuarikuuni olid võidukarikaga koju läinud vaid Flora ja Pärnu JK naiskond. „Oleme karikavõistlustele alati kutsunud murujalgpalli tippvõistkondi ja kõik tulevad väga hea meelega, sest see annab võimaluse teha midagi teistsugust ja minna rutiinist välja,“ selgitas EJLi liigahaldur Kethy Õunpuu. Sel aastal, pärast naiste saalijalgpalli meistriliiga loomist, tehti aga muudatus ja peale muruvuti tippklubide kutsuti osalema ka saali meistriliiga naiskondi. Õunpuu tunnistas naerdes, et eks korraldajatel oli väike hirm selle ees, et murujalgpalli naiskonnad hakkavad saalijalgpallureid suurte skooridega võitma, kuid seda ei juhtunud. Finaalis kohtusid hoopis saali meistriliiga tipud Pae United ja Põltsamaa Motiiv ning esimest korda rändas võidukarikas saalijalgpalli klubile. „Sel aastal ei olnud see tasemevahe veel nii suur, aga järgmistel aastatel on ilmselt juba suurem,“ selgitas Õunpuu saalijalgpalli ja murujalgpalli võistkondade vahet. EJLi saalijalgpalli tehniline juht Kert Küttis lisas, et võitjatele tõid edu väikesed detailid, millele tähelepanu pöörati. „Tavalised võistkonnad tulevad mängima jalgpalli saalis, aga see ei ole sama mis saalijalgpall,“ sõnas Küttis. „Saalijalgpallis teed sa teatud aegadel kindlaid liigutusi ja kombinatsioone ning see tõigi edu saalijalgpalli võistkondadele.“

asju juba teistmoodi teha.“ Põltsamaa Motiivi peatreener Silver Nõmmiksaar rääkis liigatasemest, et alahindama ei saa kedagi minna. Tema sõnul oli stardipositsioon kõikidele meistriliiga võistkondadele võrdselt uus, sest kuna futsal astub Eesti naistejalgpallis alles oma esimesi samme, ei olnud kellelgi teiste ees väga suurt edu. Samas mängivad praegusel hetkel seda enam rolli eelkõige mängijate individuaalsed oskused, mis on andnud edumaa kogenud naistega Pae Unitedile. „Aga ütleksin, et kõik võistkonnad on võrreldes esimese ringi mängudega juurde pannud,“ rääkis Nõmmiksaar liiga üldisest tasemest. „Esimeses ringis oli kõigil – välja arvatud Pae võistkonnal – veel palju õppimisruumi, milline on futsalispetsiifiline jalgpall.“

Sihiks on koondise loomine Põltsamaa naiskonna peatreener tunnistas, et naiste saalijalgpalli meistriliiga on vajalik ja enne seda oli selle väljundi kohal tühimik. Tema sõnul oleks saalijalgpalli mängimise asemel võimalik teha murujalgpallis kaasalöömiseks küll koostööd mõne teise naiskonnaga, kuid sageli pole see mängijate seisukohast vaadates mõistlik. „Kui su töö ja elukoht asuvad kodukandist eemal, siis on loogiline mujal mängida, aga kui oled oma piirkonnaga seotud, siis on väga hea, kui kohapeal on olemas lahendus ja selline väljund,“ kiitis Nõmmiksaar meistriliiga loomist. Kuigi naiste saalijalgpalli meistriliiga esimene hooaeg ei ole veel lõppenud, kinnitavad nii Õunpuu kui ka Küttis, et tegemist ei ole ühe hooaja projektiga: „Usume, et futsal toetab meie jalgpalli üldist arengut sellega, et hoiame naisi jalgpalli juures.“ Küttis selgitas, et Eesti naiste saalijalgpalli meistriliiga loomise taga oli ka üldine areng futsalimaailmas: nimelt kogub naiste saalijalgpall igal pool üha suuremaid tuure. See tähendab, et Eesti loodab tulevikus astuda ka rahvusvahelisele areenile. „Loodetavasti saame ühel hetkel koondise kokku panna ja pidada rahvusvahelisi mänge,“ rääkis Küttis. „Lisaks loodame, et Euroopa Jalgpalliliit loob ühel hetkel ka klubide tasandil mängitava sarja, kus Eesti meister saaks hakata kaasa lööma. Need on sammud, milleks peame valmistuma.“ 2019 MÄRTS JALKA

rubriik

Noortekoondiste tulemuste kõver luubi all E Jalka võttis välja meie noortekoondiste tulemused Balti turniiridel ja EM-valiktsüklis. Vaatasime neid üheskoos Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) tehnilise direktori ja A-koondise abitreeneri Janno Kivisilla ning koolitusosakonna juhataja ja U21 koondise peatreeneri Karel Voolaiuga. INDREK SCHWEDE

elmise sajandi üheksakümnendatel pidid Eesti noortekoondised leppima Balti turniiridel (BT) lõunanaabrite ülevõimuga. Meie kultuurikatkestus jalgpallis oli sedavõrd mõjuv: aastatel 1969–1982 loobus annekteeritud Eesti ainsa tollase niinimetatud liiduvabariigina osalemast NSV Liidu meistrivõistlustel. Eestlased teostasid end spordis teistel aladel, kohalikud slaavlased toksisid edasi, kuid ilma erilise perspektiivita. Kui Eesti taasiseseisvus, oli meil käputäis Roman Ubakivi koolitatud

Henrik Ojamaa (vasakul) Kadrioru staadionil 5. oktoobril 4 : 1 võidumängus Horvaatia U19 koondise vastu. Paremal mulluses MM-finaalmängus osalenud Andrej Kramaric. Foto: Lembit Peegel

JALKA MÄRTS 2019

eestlastest jalgpallureid, kelle baasil moodustati A-koondis. Jalgpalli populaarsus oli noorte hulgas tänu Lõvide noortemeeskonnale tõusuteel, kuid mahajäämus muust maailmast ja lähimatest naabritest oli suur. Mõneti isegi üllatuslikult osutus Eesti A-koondise tasemel kiiresti edukaks: võrdluses endiste NSV Liidu liiduvabariikidega tõusime FIFA edetabelis paljudest ette ja alistasime omavahelistes mängudes neid, kelle esindusmeeskonnad olid pallinud punaimpeeriumi meistriliigas. Võitsime Leedut, korduvalt Aserbaidžaani ja 1996. aastal MM-valikmängus Valgevenet. 2000. aasta EM-valiktsüklis olime viimaste voorudeni edasipääsukonkurentsis. Esimene edu noortega tuli nullindatel. U19 võitis 2007. aastal BT ja kaks aastat hiljem pääses EM-valikgrupist edasi eliitringi (vaata lähemalt kõrvallugudest). Algas Eesti noortekoondiste tulemuste kõvera tõus ja nendest aastakäikudest sai A-koondis hiljem tõhusat täiendust. Eriti hea on olnud 1993. aastal sündinute vanuseklass: Karol Mets, Artur Pikk, Brent Lepistu, Trevor Elhi, Hannes Anier, Andreas Raudsepp. Nemad on võitnud (kõik nimetatud pole küll kuulunud tingimata kõigisse koosseisudesse) Balti turniiri kahel aastal: U17 (2009), U21 (2014) ja osalenud U19 EM-finaalturniiril (2012). Balti turniiride tulemusi ja eliitringi jõudmisi vaadates näeme, et suurim edu on meid saatnud eelmise kümnendi lõpus ja käesoleva esimesel poolel. Praeguse kümnendi teisel poolel oleme võitnud ühe BT (2017). Eliitringi jõudsime viimati 2013. aastal. Kolm eliitringi jõudmist (ja korraldajana EM-finaalturniiril osalemine) mahuvad aastate 2009–2013 sisse. Ja samas: U19 koondise kolm EM-valikmängu andsid hooajal 2016/17 väravate vaheks 0 : 14. „Me olemegi olnud edukad nendes vanuseklassides, kus meil on olnud

rubriik juhtimine on treeneri jaoks erineva iseloomuga tööd ja on oluline, et meie perspektiivikad treenerid saavad võimaluse kogeda mõlemat. See rikastab nende arusaama mängust. Nad kogevad ja õpivad palju uut ning saavad teadmise, mis nende treeneriportfoolios töötab ja mis mitte.“ Janno Kivisilla sõnul on alates 2017. aastast tehtud noortekoondiste treenerite määramisel üks muudatus: varem olid treenerid kinnistunud ühe vanuseklassi juurde, mis tähendas, et mängijad nende käe all vahetusid. „Selle süsteemi pluss oli asjaolu, et treenerite meeskonnal oli kogemus konkreetse vanuseklassiga töötamisel ja nad teadsid valikturniirideks ettevalmistamise spetsiifikat. Miinus oli, et igal aastal pidi end kurssi viima uue aastakäigu mängijate valikuga ja neid tundma õppima. Alates 2017. aastast kinnistasime ühe treeneri kaheks aastaks sama võistkonna juurde. Ta liigub koos oma meeskonnaga järgmisse va-

grupp perspektiivikaid mängijaid, kes on hiljem jõudnud A-koondise vaatevälja,“ ütleb Janno Kivisild. „Seesama 1993. aasta vanuseklass on hea näide.“

Lõunanaabrid leiavad lisakäigu Eesti noortekoondiste edule ladusid vundamendi Frank Bernhardt ja Lars Hopp. Esimesel on ette näidata kaks eliitringi jõudmist ja kaks BT võitu. Lars Hoppi saldoks on 1 + 1. Arno Pijpers juhendas U19 koondist kodusel EM-finaalturniiril. Eesti treeneritest on noortekoondised BT võidule viinud Norbert Hurt ja Martin Reim. Noortekoondiste juures ongi jäme ots läinud eestlaste kätte. See annab meie treeneritele rahvusvahelist kogemust, mida nad saavad rakendada oma igapäevases klubitöös, ja suurendab ühtlasi nende autoriteeti. „Me ju kasvatamegi nii jalgpallureid kui ka treenereid,“ toob Janno Kivisild välja olulise aspekti. „Koondise ja klubi

Eesti finaalturniiril ja eliitringis Eesti noortekoondistest on ainsana EM-finaalturniiril mänginud U19 vanuseklass (peatreeneriks Arno Pijpers) – seda tehti 2012. aastal kui korraldaja. Sama vanuseklass on kahel korral jõudnud valikturniirilt edasi eliitringi, kus selekteeritakse välja finaalturniiril osalejad. Eliitringis mängiti 2009. aastal, kui peatreeneriks oli sakslane Frank Bernhardt. Selles meeskonnas mängisid näiteks Henri Anier, Henrik Ojamaa, Joonas Tamm, Marek Kaljumäe, Rauno Alliku, Mikk Reintam, Igor Subbotin, Andrei Veis, Mait Toom, Meelis Peitre, Artjom Artjunin. Eliitringi pääseti valikturniirilt, kus muu hulgas alistati Horvaatia 4 : 1. Kaotajate poolel mängis Andrej Kramaric – 2018. aasta MM-finaalmänguski platsile pääsenud mees. U19 mängis Frank Bernhardti käe all eliitringis ka 2011. aastal. Koosseisus olid teiste hulgas Marko Meerits, Karol Mets, Nikita Baranov, Joonas Tamm, Joel Indermitte, Karl Mööl, Andreas Raudsepp. U17 koondis pääses valikgrupist edasi ja mängis eliitringis 2013. aastal (peatreener Lars Hopp). Meeskonnas mängisid teiste seas Frank Liivak, Rauno Sappinen, Mihkel Ainsalu, Mark Oliver Roosnupp, Matvei Igonen, Märten Kuusk.

Balti turniiri statistika Balti noorteturniiride statistika on koostanud Heigo Niilop.

U15

1993

1994

1995

3 2 1

2 1 3

3 4 2 1

Eesti Läti Leedu Belgia

U16

1997

Eesti Läti Leedu Poola

U17

1998 2000

3 1 2

4 3 2 1

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

3 1 2

2 1 3

3 1 2

2 1

2 1 3

2 3 1

2 1 3

1 2 2

1995

1996

1997

1998

3 1 2

2 1 3

4 2 1 3

2 3 1

Eesti Läti Leedu Soome

U18 Eesti Läti Leedu Aserbaidžaan Moldova

U19 Eesti Läti Leedu Soome

3 2 1

Eesti–Horvaatia U19 koondise EM-valikmängu tulemus 2008. aastal. Foto: Lembit Peegel

2000

U21

3 2 1

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

3 1 2

3 4 3 1

2 3 1 4

2 2 4 1

1 2 2 4

3 1 4 2

3 4 2 1

1 3 4 2

3 1 4 2

2001

2003

2008

2010

2012

2014

2016

2018

3 2 1

2 3 1

3 1 2

3 2 1

3 4 2 1

1 2 3

2 1 3

3 2 1

Eesti Läti Leedu Soome

2001

2002

3 2 1

3 1 2

2003 2004 3 1 2

3 2 1

2005 2 1

2006 2 1 3

2007 1 2 3

2008 2 1 3

2009 2 1 3

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2 3 1

2 3 4 1

4 1 2 3

3 2 4 1

2 1 3 4

3 4 1 2

4 1 2 3

4 3 1 2

4 1 2 3

2019 MÄRTS JALKA

rubriik

Eesti noortekoondised on kogenud magusaid võite ja valusaid allajäämisi.

nuseklassi ja nende kahe aasta koostöö kulminatsiooniks on EM-valikturniiri mängud. Kuidas see muudatus end õigustab, on veel vara öelda.“ Väikeste ja suurte võrdluses räägitakse sageli, et vähemalt ühes komponendis ei keela keegi end arendada – see on vastupidavus ja füüsiline tugevus. Janno Kivisild nõustub osaliselt. „Olen nõus, et kehalise ettevalmistuse osas on võimalik juurde panna,“ ütleb ta. „Näen seda selgelt A-koondise treenerina ja eriti nägin siis, kui mängisime oma B-koondisega Skandinaavia riikide vastu. Neist oleme praegu maas. Lõviosas tuleb see töö ära teha klubides või individuaalselt, sest koondistes ei jää kehalise võimekuse arendamiseks lihtsalt piisavalt aega. Teisalt on kehaline ettevalmistus väga spetsiifiline. Jalgpallur peab olema võimeline mängima intensiivselt 90 minutit ja selle jooksul tegema väga suurel hulgal plahvatuslikke tegevusi: hüppama, kiirendama, pidurdama, kahevõitlustesse minema jne. Pelgalt jõu ja võhma arendamisest ei piisa.“ Karel Voolaid, kes siiani on jutu vahele pikkinud palju taustinfot, lisab, et eestlaste tehniline pool ei jäägi sedavõrd konkurentidele alla: „Tänapäeva tippjalgpallurid on ühtaegu nii tehnilised kui ka kehaliselt tugevad. Ainult tehnikast enam ei piisa. Küsimus on selles, kuidas säilitada tehnika ja mängust arusaamine ja tuua sellele juurde kehaline võimekus. Muidugi on tähtis ka võitlejahing. Näeme seda lõunanaabrite juures. Nad on vahel meie vastu mängides murdumise äärel. Tundub, et veel natuke ja nad annavad alla ka hinges. Aga sageli nad ei murdu ja siis tuleb mängija, kes skoorib individuaalse sooritusega ja muudab mängu 52

JALKA MÄRTS 2019

Balti turniiri võitjad Vaatame, kes meie mängijatest on tulnud Balti turniiri võitjaks noorteklassis. 2007. aastal on ainus kord võitnud U19 koondis (peatreener Frank Bernhardt). Koondises mängisid teiste hulgas Henri Anier, Siim Luts, Igor Morozov, Janar Toomet, Rauno Alliku. 2009. aastal võitis U17 koondis (peatreener Frank Bernhardt). Koosseisu kuulusid teiste seas Karol Mets, Brent Lepistu, Artur Pikk, Trevor Elhi, Andreas Raudsepp. 2014. aastal võideti esikoht peatreener Lars Hoppi juhendusel. Ainsa pallurina on praeguseks sellest koosseisust A-koondisse jõudnud Mattias Käit. 2017. aastal võitis U17 koondis esikoha kolmandat korda (peatreener Norbert Hurt). Kõige tuntum sellest meeskonnast on Londoni Arsenali särgis palle püüdev väravavaht Karl Jakob Hein. U21 koondis on oma seni ainsa BT võidu saanud 2014. aastal (peatreener Martin Reim). Selle aitasid vormistada teiste seas Marko Meerits, Madis Vihmann, Trevor Elhi, Brent Lepistu, Hannes Anier, Pavel Marin, Maksim Gussev, Karl Mööl, Andreas Raudsepp.

käiku. Me ei jää neile alla ei tehniliselt ega taktikaliselt, meie mängijad on taiplikud ja ülesandekesksed, aga leedukatel ja lätlastel on kõigele sellele lisada veel mingi ekstra, mingi lisakäik.“

Treeneritel on vabadus raamide sees Balti turniir A-koondistele on tähtis meie fännidele. Samas on raske kokku saada parimat koosseisu ja hoolimata

Foto: Lembit Peegel

pallurite endi kinnitustest panevad sooritused murul vahel kahtlema nende motiveerituses. Noortekoondiste puhul on teisiti. Koondislased pallivad üldjuhul koduliigas, nad ei pruugi olla veel profid ja Balti turniir on oluline ettevalmistus sügisel toimuvaks EM-valiktsükliks. See on koht, kus oma sobivust koondisse tõestada. Karel Voolaiu sõnul lähevad kõik meie noortekoondised Balti turniirile eesmärgiga võita. Janno Kivisild ütleb, et noortekoondiste eesmärk on küll ette valmistada mängijaid A-koondisele, kuid ka noortekoondiste võidud Balti turniiridel on olulised. Ühtset mängustiili viljelemist meie noortekoondistelt ei nõuta. Treeneritele on antud vabad käed. Igaüks saab ise proovida ellu viia oma arusaama jalgpallist. Janno Kivisilla sõnul on hea, kui treenerid ise oma vigadest õpivad. Isegi siis, kui kõrvalt tundub, et mõni peatreener kavatseb proovida taktikat, mis konkreetsele meeskonnale ei sobi, keegi koondise juhendajate valikutesse ei sekku. Tulemused analüüsitakse läbi hiljem ja siis saab vajaduse korral juhtida tähelepanu ka nendele detailidele, mis kõrvaltvaatajale algusest peale silma torkasid. „Selle vabaduse juures on meil siiski teatud raamid,“ räägib Kivisild. „Oleme kirjeldanud üldisi printsiipe, millist jalgpalli ootame noortekoondistelt neljas mängu põhimomendis: rünnakul, palli kaotusel, kaitses, palli võitmisel. Aga see ei puuduta treeneri valitud mängustiili. Noortekoondis võib mängida nii domineerivat kui ka kontrarünnakutele rajatud jalgpalli. Mängimise stiil oleneb nii meie koondislaste kvaliteedist kui ka vastaste tugevustest ja nõrkustest. Iga treeneri nägemus jalgpallist peab säilima.“

maailm

Hiberniani fännide lugu Ehk kuidas ühe hetke nimel tasub elada See lugu Edinburghist on mõeldud jalgpallisõpradele, kes on pühendanud oma elu väikeklubide toetamisele. Olgu te Inglismaa, Hispaania, Itaalia või koduse klubijalgpalli tulihingelised toetajad, ärge visake oma toetajalippu nurka isegi siis, kui elu tundub ebaõiglane ja raske. Kui teie aeg tuleb, on see magusam kui mis tahes gigandi järjekordne tiitel. OLIVER LOMP Vykintas Slivka on Hibsi kodupubliku ees Easter Roadil skoorinud Šoti meistriliiga mängus Glasgow’ Celticu vastu. Foto: Scanpix

uigi mu uuel (vuti)sõbral Tamil oli seljas õnnesärk, millega staadionil viibides pole Hibernian kunagi kaotanud, oli see just juhtunud – Hibs jäi kodusel Easter Roadil St Johnstonile 0 : 1 alla. Pärast paari pinti staadionilähedases tavernis, kus sai arutatud selle üle, miks mäng nõnda haledalt välja kukkus, saadeti mind bussi peale ja juhendati täpselt, mitmendas peatuses ma maha peaks minema, et oma külalistemajja jõuda.

KOOR BUSSIS

Kuna kuulasin esireas videot ilma klappideta ja üsna valju häälega, karjus terve bussi ülemine korrus pärast väravat ühel häälel: „We have won the cup!“ Edinburgh pole suur linn, aga kuna bussipeatuseid on väga tihedalt, sõidab isegi mõnda kilomeetrit üsna kaua. Punased bussid on kihvtid kahekordsed, just nagu Londonis ja nagu me neid fil54

JALKA MÄRTS 2019

mide või postkaartide järgi teame. Mul avanes küll suurepärane võimalus istuda teise korruse esimesse ritta ehk kohe suure akna ette, kuid vaatamisväärsuste asemel otsustasin välja koukida telefoni ja vaadata Youtube’ist üle selle mängu hetked, millest kõik sealsed fännid vahetpidamata räägivad – ehk hetkest, mida tõsisemad Hiberniani fännid nimetavad elu kõige ilusamaks emotsiooniks. Mis siis, et sellest momendist oli möödas juba kaks aastat. Lühidalt sellest, mida bussisõidu ajal Youtube’ist nägin: 2016. aasta karikafinaalis Hampden Parkis kohtusid üks kahest Šotimaa hiiust, suur Glasgow’ Rangers ja pisike Hibernian. Hibernian oli mängus tegelikult üritavamaks pooleks ja läks juba 3. minutil Anthony Stokesi väravast 1 : 0 juhtima. Rangers vastas kahe väravaga, kuid Stokes viigistas 80. minutil. Mäng oli tiksumas lisaajale, kuni Hibernian sai nurgalöögi, pärast mida kerkis kõige kõrgemale külaliste keskkaitsjast kapten David Gray, kes palli sisse virutas. Kuna kuulasin esireas videot ilma klappideta ja üsna valju häälega, karjus terve bussi ülemine korrus pärast

Hibernian Football Club Asutatud: 6. augustil 1874 Kodustaadion: Easter Road Šotimaa meister: 1903, 1948, 1951, 1952. Šotimaa karikavõitja: 1887, 1902, 2016 Šotimaa liiga karikavõitja:1973, 1992, 2007 Muu: Hiberniani fännide „Sunshine on Leith“, mida peetakse üheks Suurbritannia jalgpalliklubide kauneimaks hümniks, räägib südamevalust ja lunastusest. Hibsi fännide kinnitusel polnud selle laulu sõnumil paremat väljundit kui 21. mai 2016.

väravat ühel häälel: „We have won the cup!“ (meie võitsime karika! – toim.). Ma polnud mängu momentide lummuses märganudki, et minu selja taga on auditoorium, kes samamoodi videole kaasa elab. Hullumeelne, mõtlesin omaette ja näitasin publikule heakskiitvalt ülessuunatud pöialt.

maailm Majutusasutusse jõudnud, oli esimene bussis saadud vahva ootamatu emotsioon lahtunud ja hakkasin olukorra üle süvenenumalt mõtisklema. Kui esmapilgul tundub eufooria „tühipalja karikavõidu“ pärast veidi tobe, siis arvestades Šotimaa jalgpallis valitsevat Glasgow’ hegemooniat ja tõika, et see oli Hiberniani esimene selline tiitel pärast 114 aastat, hakkas mul enda pärast isegi veidi piinlik. Kuidas ma sain Briti saartel, jalgpalli sünnimaal, selle võidu väärtust kahandada! Mida rohkem ma 2016. aasta 21. mai ümber olevatesse lugudesse süvenesin, seda sümpaatsemaks sai mulle mõte, et väikeklubi tulihingeline toetamine ja selle suure vaeva eest väärt autasu saamine võib olla üsna ületamatu tunne. Näiteks üks mu uutest tuttavatest, Stuart, oli staadionil koos isa ja vennaga ning rääkis, et sai elu kõige tugevama emotsiooni. „Meil oli kolme peale kokku 117 aastat kannatusi (siin pidas rääkija silmas koondvanust – toim.)! Sellel päeval tundus kõik kuidagi eriline, nägin

juhuslikult fännidest tuttavaid, keda polnud ammu kohanud, ning staadioni atmosfäär oli teistmoodi. Ka mängijad võitlesid iga palli pärast, nagu see oleks elu ja surma peale. Ent kui Halliday skooris (Rangersi 2 : 1 juhtvärav), peatus mu maailm ja süda jäi seisma. Nägin silme ees ajalehtede pealkirju stiilis „Vapper Hibs jõudis nii läheda-

HETK ISAGA

„Me kõik nutsime õnnest! See jääb igaveseks minu ja isa kõige erilisemaks omavaheliseks hetkeks.“ le, ometi jäi nii kaugele“,“ meenutas Stuart. „Kui Gray üleminutitel võiduvärava lõi, juhtus aga midagi maagilist. Ma olin šokeeritud ja värisesin üle kere. Ma ei suutnud seda uskuda. Pöörasin end oma isa poole, kes oli seniseid kannatusi läbi elanud oluliselt kauem. Ta tõstis mu üles ja kallistas mind tugevamini kui ei iial varem. Me kõik

nutsime õnnest! See jääb igaveseks minu ja isa kõige erilisemaks omavaheliseks hetkeks.“ Sarnaseid järelehüüdeid sellele legendaarsele päevale on meeletult. Iga tõeline Hiberniani fänn räägib sellest uhkusega, nagu oleks tuldud maailmameistriks või vähemalt Meistrite liiga võitjaks. Ja seda mitte Brasiilia või Madridi Realiga, vaid Islandi või Nõmme Kaljuga. Näiteks minu sõber Tam Heinitz – juudi juurtega inglane, kes 18aastasena Edinburghi sattus, sellesse linna armus ja elama jäi – tuleb aeg-ajalt endiselt baarist mõnepindisena koju ja vaatab Youtube’ist kokkulõigatud emotsionaalseid videoid 21. mail toimunust. „Esimesed paar kuud pärast finaali hakkasid iga kord kui neid momente vaatasin, pisarad automaatselt voolama,“ tunnistas ta. Kui kasutada Google’i abi ja selle suursündmuse kohta lähemalt lugeda, ütlevad pildid ja emotsioonid oluliselt rohkem kui tuhat sõna. Linnatänavad olid mängu järel pidutsejaid täis, pubi-

maailm „George Best oli enamasti svipsis või pohmellis“

Glasgow Rangersi fännid 21. mail 2016 Šotimaa karikavõistluste finaalis Hampden Parkis, kus Edinburghi Hibernians võttis suure võidu. Foto: Russell Cheyne/Reuters/Scanpix

vaadid joodi kuivaks ja nagu Edinburgh News kirjutab: mitte kunagi pole selles linnas nähtud nii palju täiskasvanud mehi nutmas. Ja kuigi Hampten Parkis tormasid Hiberniani fännid kohe pärast lõpuvilet sadade kaupa väljakule juubeldama ning nende korrale kutsumiseks oli vaja politseiarmeed, siis Edinburghis kulgesid pidustused suuremate intsidentideta. Nagu fännid kaks aastat hiljem rääkisid – keegi ei tahtnud, et see päev lõpeks, kõik tahtsid lihtsalt hetke nautida. Miks karikavõit nii palju tähendab? Jalgpallisõbrad teavad Šotimaa tausta – sisuliselt on kohalikus meistrisarjas kaks klubi, kes omavahel meistritiitli jagavad. Glasgow’ Rangers ja nende linnarivaal Glasgow’ Celtic on jaganud

LÕPUTU PÄEV

Nagu fännid kaks aastat hiljem rääkisid – keegi ei tahtnud, et see päev lõpeks, kõik tahtsid lihtsalt hetke nautida. tiitli viimasel 33 aastal. Šotlased räägivad isegi, et pronksile tulek on justkui liigavõit. Kahe gigandi domineerimise võtavad hästi kokku jalgpallifännid. Iga Hiberniani poolehoidja, kellega vestlesin, vastas küsimusele, kumba ta Glasgow’ vastasseisus toetab: „Vihkan südamepõhjast mõlemat!“ Kusjuures oluliselt rohkem kui Hibsi linnarivaali Heartsi. 56

JALKA MÄRTS 2019

Mõistagi paneb kõik paika raha. Läinud aasta novembris avaldas Evening Times Šotimaa kõrgliiga palganumbrid. Kui Celticus on nädala keskmine tasu 16 646 naela (19 000 eurot) ja Rangersis 8972 naela (10 000 eurot), siis pärast tükki tühja maad tulevad Aberdeen 2667, Hearts 2146 ja Hibernian 1988 naelaga. Katsu selliste numbritega võidelda … „Me oleme leppinud sellega, et kõik mängijad, kes särama löövad, võtavad meilt kas Celtic või Rangers ära,“ nentis Tam. „Sinna pole mitte midagi teha ja palkasid arvestades ei saa mängijatele ka midagi ette heita.“ Mis asjaoludel sai minu vutisemuks just Tam? Läksin Šotimaale üsna juhuslikult, kuna mõtlesin, et lähen tööreisile Barcelonasse ringiga. Reede hilisõhtul ühe külalistemaja lähedal asuva baari ees sattusin telefonist jalgpallimängude skoore vaatama. Mingil põhjusel küsisin endale võõralt inimeselt, kas ta plaanib ka pühapäeval vutti vaatama minna. Ta ütles, et plaanib küll, aga mäng on homme ehk laupäeval. Tam, palju lugenud pianistist kelner ja elukunstnik, kellega võis rääkida Eestist, meie ühtlasest maksusüsteemist (selleks hetkeks see muidugi polnud enam ühtlane – toim.) ja Arvo Pärdist, on ehe näide sellest, et spordialade kuninga jalgpalli kaudu võib leida tuttavaid üle kogu maailma. Ja mina ega lugejad poleks muidu saanudki sellest väikesest, ent rahvaarvult umbes Tallinna-suuruse linna elanikele ikoonilisest sündmusest nii lähedalt kunagi teada.

Vähesed mäletavad, et maailma läbi aegade üks paremaid mängijaid Diego Armando Maradona mängis lühikest aega FC Sevilla ridades. Samuti seda, et peaaegu sama kategooria suurkuju George Best mängis jupp aega Hibernianis. Manchester Unitedi napsi- ja naistemehena tuntud legend oli 1969. aasta lõpuks pigem tuntud alkohoolikuna, kuid oma debüütmängul 24. novembril lõi ta ometi värava. Besti tõi klubisse Hiberniani juht Tom Hart, kes oli ühelt ajakirjanikult kuulnud, et põhjaiirlasest väravakütt on vabaagent. Hart lootis, et Best, kellele maksti lepingu kohaselt muide iga mängitud kohtumise eest, päästab Hiberniani väljalangemistsoonist, ent paraku see ei õnnestunud. 325 Hiberniani juures veedetud päevaga kogunes tema arvele 22 mängu ja kolm väravat ning Hibsi aste madalamale kukkumisest ta päästa ei suutnud. Küll aga suutis ta staadionid täita. Besti avamatšil oli neli korda rohkem publikut kui sellele eelnenud mängus ning suur staadionikülastatavus saatis temaga seotud kohtumisi Hibsi-karjääri lõpuni. Ka jäädakse teda mäletama napsiga seotud juhtumitest. Vastasfännid lõõpisid pidevalt Besti alkoholisõltuvuse üle, ent üks juhtum kuulsa Glasgow’ Rangersi vastu jääb igaveseks õllekuldsete tähtedega Hiberniani folkloori. Vahetult enne jõule peetud kohtumises viskasid Rangersi fännid Besti poole õllepurke. Best korjas ühe neist üles, avas selle, võttis korraliku lonksu ja kogu staadion, nii omad kui ka vastasfännid, puhkesid naerma. 1970. aasta veebruaris sattus ta North British Hoteli baaris Prantsusmaa ragbitiimiga kokteilile, ent paraku kestis pralle mitu päeva ja tal jäi seetõttu vahele karikamäng. „Väidetavalt oli ta isegi kohtumiste ajal kas natukene svipsis või tugevas pohmellis, ent see ei muuda fakti, et nii suur kuju nagu George Best meil mängis,“ kommenteeris Hiberniani tulihingeline fänn Tam Heinitz.

SUPERKARIKAS

2019

TALLINNA FC FLORA VS

PÄRNU JK

23. MÄRTS KELL 14.00 SPORTLAND ARENA PILETID PILETILEVIST! Eesti naiste jalgpall

10 aastat tagasi

Kui tahad sõpru leida – tunne kohalikke jalgpallureid!

kes mängis Nõmalgpalliliidu noortetöö abi me Kaljus treener Lars Hopp tutvustas enda Mikk Haavistu loodud andmebaasi, kus oli käe all. Samal ajal infot 440 noormängija kohta. tegeles poiss ka Andmebaasi eesmärk oli üles leitšellomänguga ja da iga anne ja mitte lasta kaduma hind 29 Krooni märts 2009 malega. minna väiksemate ja kaugemate „Jalka meeldib kantide talentidel. See sisaldas ikka rohkem, siin infot nende kohta, kes jäid U13 saab palju joosta ja ja U21 vahele. Exceli tabelis rabeleda,“ kinnitas oli iga vaadeldud jalgpallurit Aleksander Sebashinnatud viiepallisüsteemis 18 tian. „Tahan suureks (väravavahte 17) elemendis, mis saades jalgpalluriks jaotatud nelja kategooriasse: saada.“ karakter, kehaline valmisolek, Jalkale kirjutas tehnika, taktikaline käitumine. kolumni poliitiKarakteri alla kuulusid näiteks kavaatleja Toomas motivatsioon/tahtejõud, agresAlatalu, kes märkis siivsus, suhtlemine, keskenduoma isikliku jalgpalmine ja enesekindlus, tehnika lurikarjääri kohta: alla aga sööt, löök/realiseerimi„Maalt Pärnu elama ne, peamäng ja tsenderdamine. olin noor ja rumal! asunult läksin Rääma Andmebaasi täiendati pidevalt, koolist kõigepealt kõigi 18 elemendi juures oli UrmAs LAttiKAse poeg: JALgpALL, mA Le või tšeLLo? raamatukogusse ja hindepanija nimi ja kuupäev. 440 noorpALLUrit AndmebAAsis sealt kodu poole vantAndmebaas sisaldas ka infot postrid: Arjen rob ben / hernan Crespo sides uuesti mööda mängijate vigastuste kohta, et / Ze roberto emmanuel Adebayor / dani Alves koolimajast, mille võimaldada neile pärast parapluss: eino puri, Alo bärengrub, Karim ben ees koolivennad alles nemist sobivat koormust. zema, norbert hurt, vadim dobiža, pärnu vaprus , tür i jalkat mängisid. Minu „Muidugi ei vali me meesganvix, tartu Fauna, FC majandusmagis ter 1 koduteelt mahavõtkondi hinnete järgi,“ selgitas misel oli kaks plussi Lars Hopp andmebaasi mõtet. suhted aia taha. Enne seda – minu ranits ja eriti „Kõige tähtsam on ikkagi see, mis hoiti mind nagu-ei-tea-misasja. Kui raamatud andsid kopsaka lisa kahele toimub väljakul. Küsimus on taustinoleksin Spartakisse edasi jäänud, siis hunnikule, mis tähistasid väravaposfos. See on omamoodi mälu, mis aitab kes teab, kus oleks praegu mänginud. te, ning kuna peaaegu kõik tahtsid treenereid ja näitab mängijate arengut Olin nõrk inimene, ei pidanud vastu.“ väravaid lüüa, siis mind lausa sunniti eri mänguelementides. Hinnangud Muu hulgas rääkis Kink oma mänpeaaegu alati väravavahiks ...“ mängijatele aitavad kiiremini selgeks gijaomadustest ja treenerite nõudmisMuu hulgas on Alatalu välismaal saada, kas esimene mulje mõnest pallutest: „Aga kui hakatakse suruma ja ringi liikudes õppinud, et „kui ikka rist oli õige.“ ruudustikke tegema, siis ma kaon ära. tahad võõras kohas kere peale saada, Pikas intervjuus tunnistab Tarmo (..) Kui Lätiga 1 : 1 mängisime, ütles piisab vihjest, nagu ei oskaks kohalik Kink, et ei pidanud moraalselt vastu Rüütli: ma annan sulle vabad käed, tee, meeskond mängida. Õigemini – kui Moskva Spartakis, mille duublis oli ta mis tahad. Teine asi on nii mängida. tahad võõras kohas sõpru leida, on Venemaa liiga parim väravakütt ja osaSaan rünnakul teha ja ette võtta, nagu kasulik mõnda kohalikku jalgpallurit les põhimeeskonna treeningutel. Talle oskan, ma pole mingi joonis.“ teada ja kiita“. pakuti uut lepingut, kuid ta rääkis: Rubriigis „Käbi ja känd“ tegime jut„Olin noor ja tahtsin koju. Tüdruk ja tu helilooja ja pianisti Urmas Lattika INDREK MARJAMAA sõbrad olid ju siin. Lõpu poole hakkaja tema poja Aleksander Sebastianiga, sin Spartakis ise vinguma ja siis läksid

tArmo KinK: ISSN 1736-7379

2009 MÄRTS JALKA

JALKA MÄRTS 2019

SUPERKARIKAS

2019

NÕMME KALJU FC VS TALLINNA FCI LEVADIA 3. MÄRTS KELL 13.00 SPORTLAND SPORTLAND ARENA ARENA 3. MÄRTS KELL 13.00 3. MÄRTS Piletid Piletilevist! Piletid Piletilevist! PILETID PILETILEVIST!

pipraterad

Taliturniiri pilt TTV bussis Jalgpall ja d. vanad sõbra a n o n o io is v tele b jub on (TTV) tee io is v le e i T a Tallinn esti Jalgpall E id e d n a k üle aastaid otse iirilt ja pilti rn u t u p lõ a t s a lt. Liidu (EJL) a e Taliturniiri s u lg a a t s a ka a b näidatakse kuhu jookse i, s s u b V T T Pildil näeme t toimuvast is ll a ih ll a p pilt EJLi jalg t. Taliturniiris

JALKA MÄRTS 2019

pipraterad pipraterad

Foto: Jana Pipar

2019 MÃ&#x201E;RTS JALKA

fantaasialiiga

Suurenenud auhinnalauaga

Fantasy stardib taas Tänavu stardib juba kolmandat korda Premium liiga fantaasialiiga, kus saavad kaasa lüüa kõik huvilised olenemata sellest, kui suur on nende koduse liiga teadmiste pagas. Soccernet.ee peatoimetaja Kasper Elissaar rääkis fantaasialiigast lähemalt ja andis lubaduse, et võitjaid ootav auhinnalaud on sel aastal suurem kui kunagi varem. Seega – põhjuseid mängida jagub! KADI PARTS

Kuna enamiku virtuaaltreenerite meeskonnad koosnevad suures osas esikolmiku tiimi meestest, võivad otsustavaks saada madalamate satside jokkerid. Mullu oli üks selline mees Sander Laht, kes hoolimata Kuressaare üheksandast tabelikohast kuulus Fantasy mängus parimate punktitoojate hulka. Foto: Jana Pipar

JALKA MÄRTS 2019

lmselt ei oota paljud jalgpallifännid uut Premium liiga hooaega mitte ainult põnevate lahingute pärast, vaid ka sel põhjusel, et saab ise taas treeneriks hakata. Koduse kõrgliiga Fantasy mäng, milles saab kaasa lüüa Soccernet.ee portaalis, just seda võimaldabki, sest igast osalejast saab virtuaalne treener, kes paneb kokku oma meeskonna. Tasa ja targu sõudvad treenerid võivad oma koosseisu kokku panna vaid hooaja alguses ja siis vaikselt jälgida, kuidas tiimil läheb, kuid aktiivsemad osalejad lihvivad ja muudavad oma meeskonda iga vooru eel. Kolmandat aastat alustavas fantaasialiigas jäävad alles kõik senised vidinad, kuid ees ootab ka mitu põnevat muudatust. „Tulesid ja vilesid tuleb juurde,“ lubas Soccernet.ee peatoimetaja Kasper Elissaar. Ta selgitas, et sel hooajal on varasemast rohkem võimalusi punkte teenida. See tähendab, et lisatakse juurde kategooriaid, mille abil mängijaid hinnatakse, ja nende eest jagatakse igas vooru punkte. Millised need uued punktiteenimise võimalused täpsemalt on, selgub juba siis, kui uus Fantasy hooaeg peale hakkab.

Elissaare kinnitusel on mängu Soccernet.ee keskkonnas muudetud ka kasutajasõbralikumaks, sest tagasisidet saadi nii mängus osalejatelt kui ka Premium liiga küsitluses kaasa löönud inimestelt. Sellest aastast peaks olema lihtsam näiteks oma tabelikoha vaatamine või mängijate hinna muutumise jälgimine. Samuti on panused varasemast suuremad ehk auhinnalaud rikkalikum. Peaauhinnaks on endiselt novembrikuine reis koondisemängule, kuid seekord on võitjal võimalus valida kahe kohtumise vahel: Ukraina–Eesti või Holland–Eesti. Just seda peab Elissaar selle hooaja tippauhinnaks: „Eesti ja Hollandi mäng on ju väga magus!“ Ent auhinnad ei oota vaid hooaja üldvõitjat, vaid endiselt premeeritakse ka iga ringi ja nädala parimaid. Uuendusena on võimalik võita koondise kodumängu ehk Eesti ja Põhja-Iirimaa kohtumise VIPi-pileteid vaid selle eest, kui oma meeskonna kokku paned. „Selleks, et inimesi motiveerida kaasa lööma, loosime koondise kodumängu auhinna välja kõikide nende vahel, kes on teatud hetkeks enne hooaja algust

fantaasialiiga oma tiimi ära moodustanud,“ selgitas Elissaar. „See tähendab, et inimestel ei pea tingimata hästi minema, vaid piisab ka lihtsalt osavõtust.“

Miks mängida? Kahele varasemale aastale tagasi vaadates sõnas Elissaar, et olnuga võib rahule jääda. Kuigi mullu oli kaasalööjate arv veidi väiksem kui esimesel aastal, on Soccernet.ee peatoimetaja sõnul sellele põhjus olemas. „Esimesel aastal oli palju neid inimesi, kes tahtsid näha, mis see Fantasy on ja kas see sobib neile,“ rääkis Elissaar. „Osalejate number oli suur uue asja vaimustuse pärast.“ Eelmisel aastal seevastu oli Elissaare sõnul küll üldine kaasalööjate arv väiksem, kuid rohkem oli aktiivseid virtuaaltreenereid, kes iganädalaselt oma koosseisu timmisid. Väga positiivse nähtusena tõi ta välja asjaolu, et inimesed on hakanud jõudma Fantasy kaudu Premium liigani. „Olen oma tutvusringkonnast saanud tagasisidet korvpalluritest sõpradelt, kes mängivad Premium liiga Fantasyt ja ütlevad, et see on väga põnev,“ rääkis Elissaar. „Ühtlasi on Fantasy pannud neid Premium liigat jälgima ja see on väga äge.“ Tänavuse hooaja eesmärkidest rääkides tahaks Elissaar, et koduse kõrgliiga fantaasialiiga jõuaks veel rohkemate inimesteni. Samuti julgustas Soccernet.ee peatoimetaja kaasa lööma kõiki Premium liiga mängijaid ja treenereid, sest samamoodi nagu eelmisel aastal on ka neil osalemine lubatud. Miks aga peaksid inimesed üldse fantaasialiigat mängima?

Eelmise hooaja võitja Mario Tromp sõnas, et see on hea viis ennast testida: „Saad panna end proovile mängude ja mängijate analüüsimises.“ Ta lisas, et kuigi põhjuseid osaleda võib olla mitu, on talle ja paljudele teistele virtuaaltreeneritele tähtis, et see pakub toredat meelelahutust. Kasper Elissaar sõnas, et Fantasy mängus kaasalöömine muudab nii liiga kui ka oma lemmikklubi jälgimise palju põnevamaks. „Sul tekib lisamotivatsioon hoida end kursis ka teiste mängude tulemustega ja kui vaatad mõnda kohtumist staadionil või otseülekandest, siis ikka loodad, et mõni mängija skoorib või hoiab taga nulli,“ selgitas Elissaar.

KASPER ELISSAAR:

„Vaja läheb tarmorüütellikku kõhutunnet, mis aitab ennustada, kes võiks hea olla.“ Teise tähtsa faktorina tõi ta välja asjaolu, et virtuaalse meeskonna koostamine aitab inimestel end liiga ja Eesti jalgpalliga paremini kurssi viia. Teadmised ja arenemine on olulised ju kõigile ja miks mitte avardada oma maailmapilti koduse jalgpalliga.

Kuidas mängida? Kui varem fantaasialiigadega kokku puutunud inimestel peaks olema üsna selge, kuidas Premium liiga Fantasy töötab, siis uuel osalejal võib tekkida küsimusi. Kuigi mängu juhend on Soccernet.ee leheküljel olemas, ei pruu-

gi sellest alati piisata, sest kogenematu inimene põrkub kohe küsimusega: keda oleks tark valida? Elissaar nentis, et universaalseid juhiseid tiimi koostamiseks pole. „Eks hooaja eel on võistkonna koostamine natuke loterii, aga Fantasy ongi ju suures osas õnnemäng,“ selgitas Soccernet.ee peatoimetaja. „Vaja läheb tarmorüütellikku kõhutunnet, mis aitab ennustada, kes võiks hea olla.“ Eelmise hooaja võitja Mario Tromp soovitas, et kui kohe alguses ei saa kõigest aru, ei ole vaja mängu nurka visata: „Loe reeglid hoolega läbi ja lihtsalt proovi. Ajapikku saad mängimise käigus ka mängu loogikast aru.“ Elissaar lisas, et kui hooaja eel võib tiimi kokkupanek olla keerulisem, siis hooaja jooksul viskab Soccernet.ee abivajajatele ka õlekõrsi: iga vooru eel tehakse põhjalik eelvaade mängijate kohta, keda valida või vältida. Lisaks on huvilistel alati võimalik kaevuda eelmiste aastate statistikasse ja selle põhjal ennustada, kes võiksid väravate löömise või väravasöötudega punkte tuua. Samuti on statistikarubriik olemas Fantasy mängu lehel, nii et iga osaleja saab Premium liiga mehi jälgida nii punktide järgi kui ka näiteks selle põhjal, kui palju teised virtuaaltreenerid kedagi valinud on. Kokkuvõtteks julgustas Elissaar kõiki huvilisi proovima isegi siis, kui teadmised Premium liigast on hetkel kasinad. „Fantasy on mõnus protsess läbi kogu hooaja,“ sõnas ta. „Alguses on aega õppida ja keegi rongist liiga maha ei jää.“

Võitja käis koondisemängul Kreekas Eelmise aasta Fantasy mängus jagus põnevust kuni lõpuni ja võitja selgus alles viimases voorus, kui Mario Tromp suutis oma Garfieldi-nimelise võistkonnaga edestada teise koha omanikku vaid ühe punktiga. Valitsev F antasy meister selgitas, milliste mõtetega ta eelmisel aastal fantaasialiigas osales. „Kuigi peamiseks eesmärgiks on Eesti liigajalgpalli vaatamisele lihtsalt veelgi põnevust lisada, siis ei salga, et minu jaoks on oluline olla selles ka võimalikult edukas,“ sõnas Nõmme Kaljut fännav Tromp. „Otseselt sellise eesmärgiga ma hooajale vastu ei läinud, et kui ma ei võida, siis oleks miskit hirmus halvasti, aga kaotama ma ka kohe kindlasti ei läinud.“ Oma taktikast rääkides sõnas Tromp, et edu tõid eelkõi-

ge stabiilsus ja pika perspektiiviga valikud. Tema sõnul said lõpuks määravad pisidetailid, sest tabeli esiotsa virtuaaltreeneritel oli meeskondade koosseis üpris sarnane. Peaauhinnaks oli Fantasy võitjale välja pandud koondise võõrsilmängu reis Kreekasse. Seda meenutades sõnas Tromp, et kuigi koondise võit on alati tore emotsioon, ei olnud atmosfäär staadionil kiita. Samas jagus tal kiidusõnu hoopis kohaliku korvpalli kohta. „Õnnestus enne jalgpallikohtumist külastada Panathinaikose ja Olympiakose korvpalliderbit, mis on Euroopa spordikultuuri üks tulisemaid vastasseise, ning ma ei pidanud pettuma – atmosfäär hallis oli metsik ning äge on näha, millist rolli täidab ja emotsiooni pakub üks spordiklubi oma kogukonnas,“ meenutas Tromp.

2019 MÄRTS JALKA

lisaaeg Passikontroll

Autor: Margus Kontus

vana

Andrei Borissov kodakondsussõja keskmes Andrei Borissov sattus eelmise sajandi üheksakümnendate aastate alguses tahtmatult kodakondsussõja osaliseks. Nimelt tekkis Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) tolleaegsetel juhtidel kiusatus kaasata koondisse siin elavaid välismaalasi. Seda 1992. aastal tehtigi. EJLi asepresident Mart Tarmak väitis, et FIFA on andnud nõusoleku kaasata koondisse siin sündinud välismaalasi. Aleksandr Puštovi kohta EJL valetas, sest tegelikult on mees ilmale tulnud Kaliningradis. Ühel hetkel tunnistas Tarmak, et UEFA ega FIFA ei luba mittekodanikel koondises mängida. Nüüd tegi EJL kavala käigu, kuulutades 13. oktoobril, et edaspidi tohivad koondises mängida üksnes kodanikud, kuid seda alates 1. aprillist 1993. Vahepealset aega kasutati selleks, et enne 1. aprilli saaksid koondises debüteerida need mittekodanikud, kes arvati ära kuluvat ka pärast 1. aprilli. Kui 25. oktoobri MM-valikmängu võõrsil Maltaga ei juletud uusi mängijaid veel kaasata, siis 1993. aasta alguses Vantaas peetud turniiril debüteerisid Andrei Borissov ja Sergei Bragin. See teguviis leidis hukkamõistu ja viis avaliku pöördumiseni Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Jalgpalli Liidu poole. 58 allakirjutaja seas oli palju tuntud inimesi, nende seas Ants Antson, Jaak Joala, Kauksi Ülle, Tunne Kelam, Jaan Kross, Ivo Linna, Jüri luik, Mart Niklus, Peeter Olesk, Lagle Parek, Tiit Pruuli, Hain Rebas, Enn Tarto, Sulev Teppart, Lauri Vahtre, Enn Vetemaa, Heido Vitsur, Peeter Volkonski.

JALKA MÄRTS 2019

foto

Andrei Borissov (paremal) oma kaheksandas koondisemängus Pärnus Balti turniiril Läti vastu. Foto: Lembit Peegel

Borissov ja Bragin jätkasid Eesti koondises mängimist, esimene jõudis koondist esindada 14, teine 12 mängus, lüües kolm väravat.

INDREK SCHWEDE

lisaaeg Märtsikuu sünnipäevad 01.03 Mikk Sillaste 02.03 Rauno Alliku 02.03 Renate-Ly Mehevets 02.03Karl Johan Pechter 02.03 Rasmus Saar 02.03 Markus Soomets 03.03 Märt Siigur 03.03 Ivo Lehtmets 03.03 Annaliis Strigin 04.03 Siim Roops 04.03 Karl Mööl 04.03 Artjom Davõdov 05.03 Artur Pikk 05.03 Anastasia Ivanova 07.03 Jaanus Mutli 08.03 Andres Prits 08.03 Jaanus Getreu 08.03 Mihkel Ainsalu 09.03 Aleksandr Puštov 10.03 Erki Kesküla 10.03 Sander Reelo 10.03 Silver Nõmmiksaar 10.03 Vladimir Avilov 11.03 Rauno Kald 11.03 Inger Fridolin 12.03 Siim Luts 13.03 Martin Klasen 14.03 Reio Laabus 15.03 Priit Pikker

32 29 20 23 19 19 76 44 21 33 27 20 26 20 45 54 46 23 55 50 34 34 24 28 20 30 29 29 33

15.03 Richard Aland 16.03 Aavo Tomingas 16.03 Andri Hõbemägi 16.03 Andrei Stepanov 16.03 Laura Jaansen 17.03 Roman Minlibajev 18.03 Heiko Tamm 19.03 Sergei Bragin 19.03 Mikk Metsa 19.03 Marko Lipp 20.03 Raido Kannel 21.03 Viktor Alonen 21.03 Jan Harend 22.03 Kaarel Kallandi 22. 03 Ruslan Mironov 23.03 Kevin Kauber 24.03 Roman Ubakivi 24.03 Viktor Mets 25.03 Madis Rajando 26.03 Bruno Rammo 26.03 Brent Lepistu 27.03 Aleks Taurafeldt 27.03 Mikk Haavistu 27.03 Meelis Peitre 28.03 Ats Kutter 28.03 German Šlein 29.03 Argo Aava 29.03 Riin Emajõe 31.03 Markus Meresma

25 59 47 40 21 32 32 52 26 20 21 50 32 30 47 24 74 65 30 44 26 74 34 29 28 23 33 26 19

LHV edetabel Jaanuarikuu tehingute arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (5.) FC Elva 5. (4.) JK Tallinna Kalev 6. (6.) Viljandi JK Tulevik 7. (7.) Tallinna FC Levadia 8. (8.) FC Nõmme United 9. (9.) JK Tabasalu 10. (10.) FC Kuressaare 11. (13.) FC Kose 12. (11.) Põhja-Tallinna JK Volta 13. (12.) JK Welco 14. (14.) Viimsi JK 15. (16.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 16. (15.) FC Hiiumaa 17. (–) Paide Linnameeskond 18. (19.) Rakvere JK Tarvas 19. (17.) Põlva FC Lootos 20. (–) Keila JK LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: ZAKARIA BEGLARIŠVILI FOTO: BRIT MARIA TAEL NR 3 (135) 2019

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

Sünnipäevalaps Inger Fridolin Ma alustasin jalgpalliga Martin Reimi Jalgpallikoolis, olin kuue-seitsmeaastane ja poiste hulgas ainuke tüdruk. Ega poisid mulle söötu andnud. Aga ma harjutasin palju üksi, vaatasin Youtube’ist ja mujalt internetist igasugu nippe ja proovisin järele teha. Iga kord kui ma trenni läksin, oli mul midagi uut näidata. Olin kiire ja tehniline, poisid nägid, mis puust ma tehtud olen, ja minu positsioon nende seas tõusis. Nii hakkasin ka söötu saama. Treenisin koos poistega, sest tüdrukute võistkondi oli vähe. Paljud teised klubid kutsusid mind endaga koos turniiridele. Mäletan, et käisin Nõmme Kaljuga Soomes ja võitsin seal parima mängija auhinna. Olin ainuke eestlane, kes turniiri lõpetamisel välja kutsuti, olin väga väike ja üllatus oli suur. Olin hirmus õnnelik!

 Hiljem hakkasin mängima Floras. Mäletan ühte mängu, kuid mitte oma täpset vanust, aga mängisime Tallinna Kalevi vastu ja me võitsime 10 : 0. Mina lõin kaheksa väravat. Kui olin kaheksanda ära löönud, ütles treener Minna Kallas, et nüüd teeme ühe vahetuse: et ma olen piisavalt väravaid löönud ja lähen väravavahiks! Väravate löömisega on meeles see, et ühel hooajal olin Eesti noorte meistrivõistlustel 19 tabamusega parim väravakütt. Eesti noortekoondises lõin aga ükskord värava vasaku jalaga. Olen paremajalgne, ei uskunud, et vasakuga lüües värava saavutan, aga kui see tuli, pakkus koondise eest skoorimine erakordse tunde. Muuseas, mulle meeldib palli peaga mängida, aga kuna olen lühemat kasvu, siis ma väga kõrgele ei hüppa. Lapsi Martin Reimi Jalgpallikoolis treenides näen, kuidas julgus mängida peaga oleneb inimesest ja tema enesekindlusest. Eks mul on enesekindlust jagunud ja seepärast pole peamängu kartnud.

 Lapsed teevad iga päev mu tuju heaks. Nende soov mängida jalgpalli on suur. Olime suvel Taanis turniiril 11 tüdrukuga. Varumängijaid polnudki. Seal oli väga kuum, aga kõik olid väga tublid ja hakkajad. Tulime kuldsete medalitega tagasi. Viimati tegid lapsed mulle üllatuse, kui olin „Eesti laulu“ poolfinaalist edasi pääsenud ja järgmisel päeval trenni läksin. Nad panid minu laulu käima ning hüppasid õhupallide ja šokolaadidega välja. See oli meeldejääv. Mulle tähendab väga palju, et nad mul ka väljaspool jalgpalli silma peal hoiavad.

REKLAAM: SIIM JUKS +372 517 8198, siim.juks@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2019 MÄRTS JALKA

ristsõna

Veebruarikuu ristsõna vastus oli „nii vaht kui treener“. Õige vastuse eest võitis fotograaf Lembit Peegli raamatu „Eesti jalgpall pildis“ Õnne Õuemaa. Võitjaga võtame ühendust. Märtsikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 17. märtsiks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti jalgpallikoondise fännide joogipudeli. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA MÄRTS 2019

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile. Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.