Jalka (aprill 2018)

HIND 2,20 EUROT APRILL 2019

Katrin Loo: kaotused motiveerivad JALGPALLIAKADEEMIA ESIMESEST AASTAST JÜRI HOMENJA MUUSIKAST JA JALGPALLIST EESTI KOONDISE PALLURID VALIKMÄNGUDES JOEL LINDPERE: KALEVIL TULEB KERGE, MÄNGIJATEL RASKE AASTA ISSN 1736-7379

Postrid: Vlasiy Sinyavskiy Matthijs de Ligt

LUUBI ALL KRISTOFER PIHT

AET SÜVARI TAHTIS DETEKTIIVIKS

NR. 1 SPORDIENNUSTUS EESTIS

T채helepanu! Tegemist on hasartm채ngu reklaamiga. Hasartm채ng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvu reeglitega ja m채ngi vastutustundlikult!

aprill Foto: Lembit Peegel

Premium liiga kogub tuure Märtsikuus alguse saanud Premium liiga hooaeg saab aprillis sisse õige hoo, kui kavas on 4.–8. vooru kohtumised.

Kohe kuu alguses, 2. aprillil peetakse põnevuskohtumine, kus valitsev meister Nõmme Kalju võõrustab aasta varem võidutsenud Florat. Aprilli lõppu jääb teinegi põnev Tallinna madin, kui 28. aprillil lähevad vastamisi Levadia ja Flora. Seega – aprill on tõeline Premium liiga kuu!

Noortekoondistest jookseb aprillikuus platsile U17, kes võõrustab UEFA sõprusturniiri. Tallinnas Sportland Arenal peetavale turniirile sõidavad Eesti noormeestega mõõtu võtma Liechtenstein (Eestiga mängitakse 22. aprillil), Fääri saared (kohtumine Eestiga peetakse 24. aprillil) ja Leedu (mäng Eestiga 26. aprillil). Kodust UEFA sõprusturniiri mängib ka neidude U17 koondis, kelle matšid on 28. ja 30. aprillil ning 2. mail. Eestlannade vastasteks on Liechtenstein, Läti ja Kosovo.

Aprillikuus jätkuvad Tipneri karikavõistlused, kus on käes aeg veerandfinaalideks. Kaheksa parema hulgas loositi kolm paari, kus kohtuvad omavahel Premium liiga tiimid: Narva Trans – Maardu Linnameeskond, Paide Linnameeskond – FCI Levadia ja Nõmme Kalju – Tartu Tammeka.

Neljandas paaris lähevad vastamisi Tabasalu ja Elva, mis tähendab, et poolfinaali jõuab üks tiim, kes liigahooaega kõrgseltskonnas kaasa ei tee. Veerandfinaalid peetakse 23. ja 24. aprillil.

2019 APRILL JALKA

3

sisukord Kaanelugu lk 46–49 USAs ja Soomes pallinud ning eelmisel hooajal Flora kaptenina Eesti meistriks tulnud Katrin Loo tunnistab, et kaotustest ta kergelt üle ei saa, kuid need mõjuvad talle motiveerivalt. Peale selle mõlgutab 28aastane poolkaitsja mõtet, et naistekoondise arengu jaoks oleks huvitav selline asjade käik, kui rahvusnaiskonnal õnnestuks kaasa lüüa Soome naiste kõrgliigas.

Kolumnid

16

14 Indrek Schwede 16 Joosep Susi

Meie püsikolumnist kirjutab jalgpalli ja elu suhetest: „Usun, et jalgpallikauge inimene võib staadionile sattudes saada naerukrampides vaeveldes tõsiseid tervisehäireid, kui kuuleb fänne jorisemas „Nõmme Kalju kohal on“. Väljaspool tribüüne (ka kujundlikke) kõlaks see kõik banaalselt, koledalt ja lapsikult. Aga jalgpallis on see lubatud, infantiilsusest saab nõue. Kuidas muidu oleks võimalik tribüünidel skandeerida „Makedoonia on pasa, võit on meie oma“ või „Eesti, suru Gibraltar vastu muru“.“

Persoonid & intervjuud 20 Minu 11: Kasper Elissaar 22 Kahekõne: Joel Lindpere

JK Tallinna Kalevi spordidirektori Joel Lindpere tööpõld ulatub klubi juhtimisest kuni traktorijuhtimiseni. Vahel vaatab tema Eestis ja klubi president Ragnar Klavan Itaalias Kalevi mänge internetist ning Skype’i vahendusel arutatakse nähtut ka Premium liiga kontekstis.

22

30 Luubi all: Kristofer Piht 38 Treener: Sergei Vassiljev

Rubriigid 3 Aprill 6 Lembit Peegel 10 Nimed & numbrid 12 Lood & tsitaadid 24 Premium liiga 40 Naised: Aet Süvari

40 4

JALKA APRILL 2019

ERRi sporditoimetuse toimetaja-saatejuht Aet Süvari teenis mullu suvel rohkelt tähelepanu jalgpallistuudioga, mida ta jalgpalli MMi ajal vedas. Aastaid spordiajakirjanduses tegutsenud Süvari rääkis, kuidas ta stuudio juhtimise eest veidike võitlema pidi, mil moel ta üldse sporti jõudis ja sellestki, et väikesena tahtis ta saada hoopis detektiiviks!

Kuu tsitaat Suurima enesekindluse annavad kaotused. Sealt algab protsess, mille jooksul selgub, kas sinust kasvab võitja või kaotaja.

Kaotus ei ole ainult tulemus. Ebaõnnestumine on tagasiside tehtud tööst, millele peaks järgnema analüüs leidmaks kohad, mis õnnestusid või mis vajavad parandamist. Ebaõnnestumise ületamise kaudu tuleb enesekindlus. Litsents on tore ja annab ka enesekindlust, aga selle sisu on siiski konkreetsed töötunnid.

Litsents on tegelikult teekond.

Aleksandra Ševoldajeva lk 10

42 Pipraterad 44 Saalijalgpall: Sergei Kostin 50 Maailm: finantsilisest ausast mängust

50

Euroopa jalgpalliliidu UEFA ellu kutsutud projekt nimega „Finantsiline aus mäng“ saab idee tasandil sel sügisel kümneaastaseks. Tegemist on võimuvõitlusega, sest Euroopa tippklubid pole loobunud mõttest luua neile tulus superliiga.

58 10 aastat tagasi 60 Aprillikuu kalender 62 Lõpulugu: jalgpall ja muusika

Jalgpalliga olid seotud kaks „Eesti laulu“ finalisti Inger ja Andrei Ževakin. Laulavad Mart Poomi poeg ja Marek Lemsalu tütar. Muusikast ja jalgpallist räägib meie lugejatele laulja Jüri Homenja.

62

64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu 18 FC Otepää ja Tartu Tammeka

asusid koostööle

Tartu Tammeka ja FC Otepää allkirjastasid kolmeaastase koostöölepingu, millest peaks võitma väiksema klubi andekamad poisid ja suurenema suurema klubi valikuvõimalus. Tugevamad peavad saama koos tugevamatega treenida ja mängida, arvavad klubijuhid Kristjan Tiirik ja Martin Teder.

18

26 Jalgpalliakadeemia Arte gümnaasiumis 54 Eesti koondise mängijate statistika valikmängudes

Postrid Vlasiy Sinyavskiy Tallinna Flora Matthijs de Ligt Amsterdami Ajax 2019 APRILL JALKA

5

lembit peegel

Mehiste meeste merele saatmine Käesoleva aasta jalgpallihooaeg avati Balti jaama renoveeritud ootepaviljonis, kuhu jalgpallurid olid kutsutud koos kaaslastega. Suupistete ja karastusjookide kõrval aeti mõnusalt juttu ja kuulati Noepi etteastet. Jälle on käes aeg, kui mehised mehed hakkavad selgitama Eesti meistrit.

Fotod: Lembit Peegel

Aivar Pohlak: „Kutsusime teid koos kaaslasega, sest märtsist kuni sügiseni on jalgpallurid nagu meremehed – kodust ära.“

Bi Sehi Elysee Irie (vasakul) käis Evald Tipneri karikavõistluste loosi võtmas ja uudistab, mis meeskonna ta välja tõmbas.

6

JALKA APRILL 2019

lembit peegel

Koduse vuti kõige ihaldatum trofee tagab pääsu Euroopa Meistrite liiga eelringi mängudele ja väljakukkumise korral saab jätkata Euroopa liiga eelringis.

2019 APRILL JALKA

7

lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

Palliga on plehku saanud Kaljus mängiv brasiillane Ellinton Antonio Costa Morais (11). Tema liikumist saadavad Igor Žurahhovski (52), Marko Lipu (2) ja Jevgeni Ossipovi (19) pilgud.

Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak (paremal) annab Nõmme Kalju kaptenile Maximiliano Uggele üle superkarika ...

Ukrainlane Igor Žurahhovski (vasakul) on selja taha jätnud prantslase Reginald Mbu Alidori.

8

JALKA APRILL 2019

lembit peegel

... mille Ugge t천stab 체les meeskonnakaaslaste r천천muks ...

... ja millega lustib Alex Matthias Tamm.

2019 APRILL JALKA

9

nimed & numbrid Karl Joosep Mark Betsafe’i Fantasy Premium liigas tegi avavooru järel parima tulemuse Tartu Welco mängija Karl Joosep Mark.

Virtuaaltreenerina kogus ta 79 punkti ja edestas järgnevaid veenvalt.

Roger Lee Tallinna Kalevi kaitsja Roger Lee sai kutse Bermuda koondisse. Tegemist on olulise mänguga CONCACAFi Rahvuste liigas, kus mängitakse Dominikaaniga.

5

... aasta jooksul tahab Keila JK jõuda Premium liigasse. Selle eesmärgi täitmiseks nimetati klubi tegevjuhiks Tiit Tikenberg, kes peab oluliseks kujundada klubist kaubamärk, mille üle saaksid inimesed uhked olla.

10-

... mänguline võitude seeria sai lõpu, kui Itaalia naiste meistrivõistlustel Serie C-s mängiv Napoli tegi 0 : 0 viigi Salentoga. Selle mängu Napoli parimaks valiti Lisette Tammik, kaasa tegid ka Kristina Bannikova ja Vlada Kubassova. Eneli Kutter seekord kaasa ei löönud.

60

... protsenti on kasvanud Eesti noorte meistrivõistlustel (koos rahvaliigaga) osalevate võistkondade arv võrreldes 2013. aastaga. Neid on nüüd 552, oli 345. Kasvanud on noorte jalgpallurite arv. Spordiregistri andmetel on kasv tüdrukute puhul viimase viie aasta jooksul 36,4% ja poiste puhul 21%.

10

JALKA APRILL 2019

Aleksandra Ševoldajeva: enesekindluse annavad kaotused!

Märtsi keskel korraldas Eesti Jalgpalli Liit kokkutuleku kõigile Pro litsentsi omandanud ja seda taotlema asunud treeneritele. Mitteformaalses õhkkonnas toimunud üritusel oli ka 2017. aastal Pro litsentsi kursuse lõpetanud Aleksandra Ševoldajeva.

Mis on sul Pro litsentsi kursustest kõige enam meelde jäänud?

Meelde on jäänud mõnus ja kirju seltskond: meid oli üheksa väga erinevat treenerit. Mõnel oli seljataga ka huvitav ja edukas karjäär nii treeneri kui ka mängijana.

Mis on peamine tarkus või teadmiAleksandra Ševoldajeva naudib oma töös teekonda. ne, mille said Pro litsentsi koolitu Foto: Lembit Peegel selt?

Me analüüsisime palju mänge. Selleks kulus palju töötunde, mis nõudsid süvenemist: mida siit õppida, mida parandada, millised oleksid lahendused. Minu jaoks ei ole koolitus koht, kus treener saab kogu oma tarkuse. Treener on pidevas õppimisseisundis ja alati valmis uut vastu võtma. Treener on treener ka vabal ajal. Koolitused aitavad tema väljakujunemisele kaasa, aga ei saa loota, et ainult koolitused teevad kellestki hea treeneri.

Koolituste suur pluss on see, et sealsete arutelude käigus saavad alguse paljud mõtteprotsessid. Sealt saad kinnitust seni tuntule, aga ka uusi teadmisi ja vaatenurki. Kõike ei saa ega peagi automaatselt üle võtma. Igaüks peab mõtlema, mis tema lähenemisega sobib ja mis mitte.

Pro litsents on kõrgeim treeneriaste. Kas selle omandamine suurendab treeneri eneseteadvust ja enesekindlust?

Ma olen seda usku, et enesekindlust annab korduste arv. Treeneri jaoks on nendeks kordusteks treeningute ja mängude ettevalmistus, treeningud ja mängud ise ning nende hilisem analüüs. Kõike peab vaatama nädala, kuu ja aasta lõikes. Suurima enesekindluse annavad kaotused. Sealt algab protsess, mille jooksul selgub, kas sinust kasvab võitja või kaotaja. Kaotus ei ole ainult tulemus. Ebaõnnestumine on tagasiside tehtud töö kohta, millele peaks järgnema analüüs leidmaks kohad, mis õnnestusid või mis vajavad parandamist.

Ebaõnnestumise ületamise kaudu tuleb enesekindlus. Litsents on tore ja annab ka enesekindlust, aga selle sisu on siiski konkreetsed töötunnid. Litsents on tegelikult teekond.

Oled koolituse kolm lendu läbinud 33st treenerist teine naine. Kas mehed hoiavad naistreenereid või olete konkurendid?

Me oleksime vist rohkem konkurendid siis, kui mängiksime samas sarjas. Kuna mina treenin naisi, siis on see teistmoodi. Ideid jagades või ühiselt arutledes oleme võrdsed. Jalgpall on jalgpall.

Kas Pro litsentsi saanud treenerid on kuidagi omaette kogu- või vennaskond?

See on teekond, mis meid kindlasti ühendab. Oma igapäevatöös on meil suur mõju mängijatele ja tervele Eesti jalgpallile. See on tegelikult väga suur vastutus ja see ühendab meid ka.

INDREK SCHWEDE

lood & tsitaadid

nii nad

Foto: Viljandi Tuleviku Facebooki leht

ütlesid

Karl-Romet Nõmm (vasakus ääres) ja Kristjan Kask hüppasid koolikülastuste raames läbi Viljandi Jakobsoni kooli balletitunnist.

„Soligorsk on nagu Lasnamäe, ainult viie- ja üheksakorruselised majad. Ma ise elasin ka ühes sellises. Linn on nõukogude perioodist ning mingit arengut pole.

Samad vanad majad ning käidki ringi nagu muuseumis.“ Artur Kotenko „Tänaval mängiti tihti üsna hooletult kättesaadavatest materjalidest ise meisterdatud jalgpalliga. Pallilahingut peeti koguni Raekoja platsil. Inimesed aga pahandasid, et isegi järjekorras esimene taksojuht ei olnud oma sõidukis.“ Ajakirjanik Ivo Karlep Tallinna taksondusest enne II maailmasõda „Kõige suurem miinus puudutab ikkagi emotsiooni. Pärast värava löömist ei julge enam rõõmustadagi. (..) Keegi ei julgegi karistusalasse minna! Löö 30 meetri pealt ristnurka ja keegi ei hakka midagi üle vaatama! (..) Eesti on ikkagi jalkariik!

Meile jääb privileeg ka tavalist jalgpalli nautida!“ Tarmo Kink videokohtunikust „Konstantin Vassiljev on niivõrd kõrgel tasemel mängija, et tema valib endale klubi ise!“ Kuno Tehva „Ma ei pea kuskilt august välja ronima, sest olen kogu aeg normaalselt trenni teinud.“ Konstantin Vassiljev oma vormist Floras „Praegu pole kaitsjad enam tüüpilised keskkaitsjad. Neilt oodatakse keskpooliku kombel mängu ehitamist, mistõttu pannakse rohkem rõhku palliga mängimisele. (..)

Arvan, et vana kooli vendade vastu poleks ka Ronaldol midagi teha.“ Raio Piiroja ei tõtta Cristiano Ronaldot kõigi aegade parimaks peamängijaks tituleerima „Pea kõikide riikide jalgpallifännid arvavad meist, et Eesti satsilt tuleb küll valikturniirilt kuus punkti võtta. Ega nad meist suurt muud mõtle, ei hakka huvi tundma selle väikese, kuid uhke rahva ajaloo ja hinge vastu. Meie omalt poolt ei viitsi neile üldse mõelda, ammugi sellele, mida nad meist arvavad. Hoiame ainult pöialt, et vutimehed ja -naised suudaksid vastased üle mängida, ja karjume vaoshoitud, tuimal moel hääled kähedaks.“ Kirjanik Jüri Kolk

12

JALKA APRILL 2019

Tulevik rõõmustab lapsi koolikülastustega Viljandi Tuleviku mängijad jätkavad oma traditsioone, mille järgi külastatakse kohalikke koole. Kui varem on seda tehtud veidi juhuslikumalt, siis nüüdseks on jaanuari alguses ametisse astunud kogukonnajuht Marek Tiits pannud projekti süsteemsemalt käima. Senine tagasiside on olnud äärmiselt positiivne.

Tiits selgitas, et Tuleviku mängijad on ka varasematel aastatel Viljandi koole külastanud, ent visiidid ei toimunud regulaarselt. Kui Euroopa jalgpalliliit käivitas selle aasta alguses täismahus kogukonnajuhtide projekti, oli üks nende juhis ja soov, et klubid asuksid senisest rohkem ja süsteemsemalt suhtlema oma piirkonna koolidega.

Viljandi Tulevik ei hakanud pikalt ootama ja kogukonnajuht Tiits asus kohe Viljandi koolidega läbirääkimisi pidama. Ta selgitas, et tahtis koolidele pakkuda pikaajalisema koostöö võimalust, ja mõtles selleks läbi, mida oleks Tuleviku klubil võimalik pakkuda. „Kuna meie võistkonnas on amatöörmängijad, siis see on korraga meie võlu ja valu,“ rääkis Tiits. „Kuigi see kõlab kummaliselt, teeb see meie klubi põnevamaks kui tavalise profiklubi. Meie mängijad on kalurid, ehitajad, kokad, elektrikud – igaühel on jalgpalli kõrval teine elu, mida ta elab.“ Nii läkski, et Tuleviku kogukonnajuht koostas koolidele mängijate ankeedid, kus olid kirjas ka nende ametid, hobid ja kogemused. Esimesena haaras võimalusest kinni Viljandi Jakobsoni kool, kus oli märtsi keskpaigaks läbi viidud kaks inimeseõpetuse tundi, kus Tuleviku mängijad käisid külalisõpetajana oma kogemusi jagamas. Lisaks tavatundidele kaasas Tiits kaks mängijat koolikülastuste projekti raames ka veidi erilisemasse kohta: jalgballetitundi, kus tehti nii jalgpalli kui ka tantsu. „Ütlesin lihtsalt Karl-Romet Nõmmele ja Kristjan Kasele, et nüüd nii ongi ja lähete balletitundi,“ meenutas Tiits muheledes. „Alguses nad veidi naersid, aga siis hakkasid juba kokku panema kava, mida jalgpalli mõttes seal tunnis tüdrukutega teha.“ Tiits kinnitas, et klubi mängijaid pole kooliprojekti – või üleüldse mis kogukondlikku projekti – kaasata raske olnud, kõik tulevad hea meelega kaasa.

Tema sõnul tundub, et ettevõtmisega on rahule jäänud ka koolid. „Piltlikult öeldes on koolid kõrvade peal sellest, mida oleme neile pakkunud,“ sõnas Tiits. „Õpetajate ja õppejuhtide tagasiside on nii positiivne, et kohati on piinlik, et nii palju kiidetakse!“ Lastest rääkides sõnas Tuleviku kogukonnajuht, et tunnid on hästi vastu võetud. Peale selle on Tiitsi sõnul oluline ka teadvustustöö. Tema sõnul ei ole ilmselt paljud lapsed varem mõelnud ega adunud, et Eesti tipptasemel mängivad jalgpallurid liiguvad nende endiga iga päev samas linnas. „Paljude laste jaoks on see suur teadmine,“ rääkis Tiits. Kui emakeelepäevaks olid Tuleviku mängijad jõudnud kahte inimeseõpetuse ja ühte balletitundi, siis sama hooga plaanitakse edasi panna. Koolid on juba broneerinud Tulevikuga ühiseid emade- ja isadepäevi, spordipäevi ja veel mitu koolitundi.

KADI PARTS

lood & tsitaadid Uuendused rannajalgpalli esiliigas 8. juunil alustav Eesti rannajalgpalli esiliiga naaseb turniirisüsteemi juurde.

Eesti Jalgpalli Liidu rannajalgpallikomisjon otsustas, et esiliigas toimub viis etappi, mis koosneb alagrupiturniirist ja playoff-mängudest. Meeskonnad saavad punkte olenevalt etapil saavutatud kohast ja hooaja lõpuks enim punkte teeninud meeskond on 2019. aasta esiliiga võitja, kes saab õiguse mängida järgmisel aastal meistriliigas. „Euroopas ei ole kindlaks kujunenud viise, kuidas meistrivõistlusi korraldada, ja iga alaliit saab võistluste formaati kujundada ise omal äranägemisel,“ räägib rannajalgpalli liiga juht Kari-Andri Kask. „Viimasel kolmel aastal toimus meie meistri- ja esiliigas kaks-kolm vooru. See oli väga hea, et saime seda süsteemi proovida. Veendusime, et rannajalgpallis toimib ikkagi etapipõhine loogika. Sel aastal on veel üks uuendus: etapi kaheksa paremat saavad punkte (10, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2) ja neile lisanduvad ka alagrupimängudes teenitud punktid (võidu eest normaalajal 3, võidu eest lisaajal 2 punkti ja võidu eest penaltiseerias 1 punkt). Seda süsteemi rakendatakse ka MM-võistlustel.“ Kui meistriliigas alustab sel aastal kaheksa meeskonda, siis esiliigas on piirmääraks seatud 16. Eelisjärjekorras saavad end üles anda eelmisel aastal osalenud võistkonnad. Meeskonda saab hooaja alguses registreerida 8 kuni 14 mängijat, igas mängus saab osaleda kuni 12 mängijat. Ühe uuendusena saab iga meeskond igale etapile registreerida veel neli uut mängijat (keda pole hooaja alguses registreeritud).

Samas tohib mängija hooaja jooksul esindada vaid üht meeskonda.

Enne iga etappi loositakse meeskonnad alagruppidesse. Playoff-mängudele pääsevad alagruppide kaks parimat. Autasustatakse kolme esimest ja valitakse välja etapi parimad mängijad.

Registreerimine esiliigasse on alanud (www.rannajalgpall.ee). Esiliigas osalemine annab meeskonnale võimaluse mängida ka Eesti rannajalgpalli karikavõistlustel.

HENDRIK EELVEE

nii nad

ütlesid „Naisõigusluse ideoloogia, mida seotakse liialt võimuga. Ma pean seda lähenemist liialt mehelikuks – võitluse ja väravate löömise mentaliteet, mis teeb poliitika minu jaoks ebameeldivaks. (..) Jalgpall on mäng ja selline lähenemine muudab ka poliitika mänguks, aga poliitika on midagi muud.“ Marju Lauristin feminismist ja macho-likkusest poliitikas „See, et Placido Domingo ei tulnud Tallinna mitte jalgpallituristina (nagu mullu suvel), vaid lauljana, on juba iseenesest kultuurisündmus.“ Kultuurikriitik Alvar Loog „Laulupidu on justkui üldrahvalik mesinduskursus, kuidas välkõppuste käigus üht tohutut suurt rahvussülemit moodustada.

Enamikul maailma rahvastel on selleks kollektiivseks ühisväljaks jalgpall, meil on aga Juhan Liivi „Ta lendab mesipuu poole“.“ Valdur Mikita „Sõjaoperaator Ivar Heinmaa ütles vana kogenud tüübina, et kuule, sõber, sul on selle jalkameeskonna särk seljas? Vaata, mul on selle meeskonna oma! Ta tegi mingi jalkasketši ja murdosa sekundiga läksid kõik laiali. Sellest õppisin, et teinekord on väga kasulik ka jalgpalli jälgida, eriti Aafrikas, see võib päästa elu!“ Ken Saan sattus Keenias enne valimisi rahvarahutuste keskele „Mäletate, kui Ewert Sundja kunagi jalgpalli eel hümni interpreteeris ja pärast selle eest peksa sai? Ütleme nii, et on mingid asjad ... on inimesi, kelle arvates ei tohiks ega peaks olema mingeid pühasid asju, kuid enamiku arvates siiski on mingid lood ja asjad, mille puhul ei taluta eksperimenteerimist.“ Näitleja Priit Loog „Inglise jalkaliigas hoian endiselt pöialt FC Liverpoolile ja loomulikult Eesti koondisele.“ Riigikogu valimistel põrunud Eiki Nestor „Tunnistan, et kui elu ja dokumentalistika koostöö annaks tulevikus tulemuseks samasuguse stsenaariumi ja tundetooniga filmi Tartu Tammeka ja/või FC Liverpooli – minu kahe kõige vihatuma klubi – hooaegadest, vaataksin seda mitte üksnes korduvalt, vaid igal võimalusel.“ Kultuurikriitik Alvar Loog tõsieluseriaali „Sunderland ’Til I Die“ arvustuses

Hetk eelmise aasta esiliiga mängust.

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

„Munadeta mehed on mõttetud. Respekt, Juki!“ Neeme Korv Joel Lindpere elulooraamatu arvustuses

2019 APRILL JALKA

13

11-mõtet

MESSI VÕI RONALDO? TIPPVUTT VÕI BAKAKRAAD?

I

nimesed jagunevad kaheks: ühtede arvates on Lionel Messi parem jalgpallur kui Cristiano Ronaldo ja teiste arust on portugallane parem argentiinlasest. Aga kui palju võib olla neid, kes on oma arvamust aja jooksul muutnud? Üks selliseid on ajakirja World Soccer kolumnist Jim Holden, kes tunnistab, et on alati pidanud paremaks Messit, sest ta eelistab lummavaid oskusi pimestavale jõule, aga tähtis on ka pehmem ego ja vähem teatraalsust.

Viimased arengud on ta aga pannud teistmoodi mõtlema.

Holden peab silmas 33aastase Ronaldo siirdumist Serie A-sse ja seal enesekehtestamist. Klubivahetus pole kunagi kerge ja nõuab kohanemist. Aga Ronaldo sai sellega hakkama, olles poole hooaja peal liiga parim väravakütt. Üks asi on särada supermeeskonnas nagu Madridi Real, kus saad alati abi teistelt tipp-palluritelt ja kus võib alati esile kerkida mõni teine, kes otsustab mängu saatuse.

Sama kehtib Messi ja Barcelona kohta. Ta on terve oma karjääri mänginud vaid ühes klubis ja me ei tea, kuidas saaks hakkama kusagil mujal.

Holden toob sisse olulise võrdluse: Diego Maradona, kes samuti pallis Barcelona eest, suutis Itaalia meistritiitlini tassida täiesti keskpärase Napoli. Meenutame veel: paljude ekspertide arvates võitis Maradona 1986. aastal Argentiinale MM-tiitli piltlikult öeldes ihuüksi. Messi pole koondist suure võiduni tüürinud ja keskpärases klubis pallides oma suurust tõestanud. See on peamine põhjus, mis minu arvates teeb Maradonast parema jalgpalluri kui Messi. Ja

14

JALKA APRILL 2019

parema kui Cristiano Ronaldo, kes pole samuti õnnestunud MMil ega tõstnud oma oskustega meistritiitlini mõnd tavalist klubi.

Aga kahe tänapäeva suure – Messi ja Ronaldo – vastasseis jätkub ja kipun Holdeniga nõustuma: Messi ülekaal Ronaldo ees on muutunud küsitavaks.

Lionel Messi oskustele oleme saanud Pisut ootamatul kujul kaasa elada enam kui tosina aasta vältel. kangastusid need Foto: Scanpix kaks silme ees siis, kui rääkisin FC Otepää juhatuse liikme Martähelepaneku: eesti peredes suunataktin Tederiga (vaata lk 18–19). Teder mõtiskleb jalgpalli, lapsevanemate ja se lapsi tegelema võimalikult paljude Eesti ühiskonna üle laiemalt ning toob tegevustega, mis on iseenesest tore. välja enam kui tosin aastat kestnud See tagab lapse mitmekülgse arengu. noortetreeneri karjääri jooksul settinud Kuid asjalood pole sugugi head siis, kui seejuures usutakse, et sedaviisi on võimalik näiteks jalgpallis päris tippu PIGEM jõuda. Või kui surutakse alla lapse oma TIPPSPORTLANE soovi ainult jalgpalliga tegeleda.

Teder küsib: „Aga milline maailma Pigem tippklassi sportlane, tippjalgpallur on lapsena teisi alasid kel hilisemas elus rakenteinud? Jalgpall ise arendab inimest dada hindamatu kogemus piisavalt mitmekülgselt. Kui lastele ja suur suhtlusvõrgustik üks tegevus väga-väga meeldib ja tal välismaal, kui veel üks on suur kirg selle tegevuse vastu, miks teda pidurdada? Miks vanemad ei lase bakalaureusekraadiga oma lastel tegeleda selle hobiga, mis (sisuliselt lõpetamata juba väga meeldib!? Mis mõte kõrgharidusega) noor, keda lapsele on lasta tal teha mitut asja keskpärameie kliendisuhetele üle selt?“ läinud kõrgharidussüsteem Tõepoolest, ka eesti keeles on tänapäeval toodab. juba nimetatud Messist ja Ronaldost

11-mõtet

Cristiano Ronaldo on nagu vein, mis läheb aastatega aina paremaks.

Mart Poom on näidanud, et jalgpallur võib ametiks olla ka eestlasele.

Foto: Scanpix

Foto: Lembit Peegel

avaldatud mitu raamatut. Näiteks on kirjastus Sinisukk hakanud välja andma just nooremale lugejale suunatud sarja „Tõelised jalgpallikangelased“, milles ilmus eelmisel aastal Ronaldo ja sel aastal Messi elulugu. Ja tõsi ta on – kirjasõnast ei tule küll välja, et Messi või Ronaldo oleks jalgpalliga paralleelselt tegelenud mõne muu harrastusega. Muidugi mängis kaasa ka ümbruskond, kus jalgpallitogimine oli enesestmõistetav, aga sama enesestmõistetav on see poistele olnud ka Eestis. Meie sotsiaalne surve omandada tõeline haridus ja elukutse on ilmselt oluliselt suurem. Nagu see oli ka Mart Poomi peres, kuid tänu Roman Ubakivi karmile treenerikäele lõigati meie tippväravavahi muud võimalused ära: lapsepõlvesuved möödusid treeninglaagrites, pärast kuldmedaliga lõpetatud keskkooli jäi kõrgkool poo-

leli, sest profisportlase elu muuks aega ei jätnud. Tulemus on aga suurepärane! Pigem tippklassi sportlane, kel hilisemas elus rakendada hindamatu kogemus ja suur suhtlusvõrgustik välismaal, kui veel üks bakalaureusekraadiga (sisuliselt lõpetamata kõrgharidusega) noor, keda meie kliendisuhetele üle läinud kõrgharidussüsteem tänapäeval toodab.

Kas see polnud mitte olümpiavõitja Erki Nool, kes ütles, et aastas sünnib üks Ronaldo ka Eestis, aga treenerid rikuvad tema potentsiaali ära. Võimalik, et ärarikkujateks osutuvad hoopis vanemad, kes head soovides piiravad hoopistükkis lapse tegevusvälja tema armastatud alal ja kasvatavad ta mitmekülgsete huvidega toredaks tavakodanikuks. Mis ei ole iseenesest halb.

Kurb on siis, kui see on juhtunud ühe andeka inimese eneseteostuse hinnaga,

mis on rahva ilma jätnud kangelasest, kellele kaasa elada, keda imetleda ja järgida.

Muidugi on suund tippvuti poole riskantne, sest garanteeritud pole midagi. Hea haridus on kindla peale minek. Aga kui noores on sisemine tung end spordis teostada, ei tohiks seda kalkuleeritud nõuannetega pidurdada. Las ta proovib. Õppida jõuab alati. Mida annaks maailmale juurde (töötu) insener Lionel Messi või maailmavalu napsitamisse uputav kirjanikuhärra Cristiano Ronaldo?

Aitäh mõlema mehe perekonnale!

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2019 APRILL JALKA

15

soe ulg

Jalgpall kui elu hüperbool S

pordifilosoofia tüvitekstis, 1978. aastal ilmunud raamatus „The Grasshopper: Games, Life and Utopia“ kirjeldab autor Bernard Suits mõtteeksperimendi korras utoopilist maailmakorda, kus inimesed saavad kõike, mida hing ihaldab: võrratu kodu, täieliku teadmise universumist, ideaalse seksuaalpartneri jne. Suits küsib seepeale, mida inimene sellises olukorras peale hakkaks.

Mida teha, kui enam pole vaja näiteks tööd teha, kui armastust ja õhku on, aga tagatipuks on ka raha ja naudinguid? Suits on veendunud, et inimene hakkab sellises olukorras kunstlikult takistusi looma, ise katsumusi välja mõtlema: täielikus rahulolus ja õnnes on ainus väljapääs mäng. Väljamõeldud eesmärgid ja tahtlikult konstrueeritud tõkked/reeglid, mis nendeni jõudmist raskendavad.

Kuivõrd see kõik päriselt tõele vastab, on muidugi iseküsimus, aga midagi inimkäitumisele loomuomast ses muidugi peitub. Meenub Rousseau tegelane Heloise, kes pidas end lõputult õnnetuks, sest tal ei olnud ühtegi probleemi. Ja meenub see äraspidine ja kõikehõlmav tühjustunne, kui kõik tuntavad takistused on ületatud ja mured lahendatud. Nüüd meenub ka jalgpallireporterite kunagine siseringi mäng: faktikeskse reportaaži vältimiseks anti reporterile ette trobikond asjasse mittepuutuvat sõna, mis tuli eetris ette kanda.

Utoopia kirjeldamine tähendab autorile kahte peaülesannet: osutada mängu kui sellise olemusele ja tõendada mängu vajalikkust inimelus. Viimase puhul on asi selge: võistlusmoment on üldinimlik ja kõigiti loomulik nähtus.

Esimene idee on märksa kõnekam, sest erinevalt paljudest mänguteoreetikutest postuleerib Suits ka mitu mängu kui sellist defineerivat omadust. Sportmängude puhul võiks need kokku võtta ühe tunnusena: mängu olemuse määravad kokkuleppelise eesmärgi saavutamist takistavad kokkulepped. No näiteks golfis tuleb pall auku toimetada, aga

16

JALKA APRILL 2019

kõige lihtsam viis – võta see pall kätte ja pista auku! – on muidugi keelatud.

Ses kontekstis on keeruline ette kujutada mängulisemat mängu kui jalgpall, milles on täielikult unustatud nüüdisinimese areng. Näiteks tema aastatuhandetega kujunenud võimekus käelises tegevuses. Pall tuleb toimetada väravasse, aga käsi ei tohi kasutada. Mõjub, tõtt-öelda, lausa kentsakalt. Nagu algklasside klassiõhtutel, kui mingi tobe ese tuli tobedal moel toimetada tobedasse kohta. Veelgi anekdootlikumaks muudab selle aga tõsiasi, et pea kui inimese arengu keskne saavutus toimib peamiselt jalgade pikendusena. Kui jalaga ei ulatu, võid vajaduse korral pea appi võtta.

METAFOOR KAOB

Jalgpalli ja elu vahelistest suhetest kipub üha enam kaduma metafoorne mõõde.

Tegemist pole enam varjatud võrdluse või kujundlikkusega, vaid tõsimeelse usuga, et mäng ise tõuseb eluga võrdväärsele positsioonile.

Kui siia lisada veel eksistentsialisti Jean-Paul Sartre’i kuulus väide „Jalgpallis muudab kõik keeruliseks vastasmeeskonna olemasolu“, jõuame mingis mõttes juba täielikku absurdi.

Kõik jalgpalli loomust määratlevad ja ülesehitavad teljed on sedavõrd infantiilsed ja võimendunud, et mingist tervemõistuslikkusest on võrdlemisi kohatu rääkida. Ses mõttes tabab kulunud klišee „22 meest ajavad ühte palli taga“ naelapea pihta: pea veerandsada inimest evivad sama eesmärki, aga kannatavad justkui täieliku puuduse käes: neil puudub võimalus rakendada inimarengule omaseid oskuseid, neil puudub ruum ja neil puudub vabadus.

Tolles puuduses on küsimus vaid selles, kuivõrd oskuslikult suudetakse olematuid ressursse ümber jaotada.

Eesmärgi saavutamiseks ette nähtud takistus mõjub oma primitiivsuses mängu kui sellise paroodiana. Jalgpall on justkui kõikide teiste mängude liialdatud versioon. Tegu on sedavõrd markantse liialdusega, et vahel on keeruline selles kõiges enam mängu ära tunda.

See lihtsalt peab olema mingi nali ...

***

Hiljuti väitis Alvar Loog ühe jalgpalliteemalise seriaali arvustuses, et „dokumentalism tõukub äratundmisest, et elu suudab pakkuda rohkem kui fantaasia“ ning et „elu tegi siin kunstile ära“. Kogu arvustuse vältel kumab autori retoorikast läbi, et elu ja jalgpalli piirjooned on sisuliselt olematud. Loogi käsitluses on need paljuski kattuvad kategooriad.

Võib oletada, et selle samastamistehte algimpulss põhineb just jalgpalli olemuslikul hüperboolsusel. Eespool kirjeldatud algprintsiipide liiasus tingib kõikvõimalikud liiasused jalgpallivälja kõikvõimalikes teisteski kihtides.

Alustades kasvõi sellest, et vähemasti metafoorses tähenduses ongi jalgpall sõda ja elu, mis meenutab sõda või elu rohkemgi kui sõda või elu ise.

Ses mõttes pole Loogi lähenemises midagi ainukordset. Jalgpalli kui maailma asjade seletajat, mõtestajat tunneb akadeemilinegi kirjandus juba kümnendeid. Oluline nihe seisneb ehk vaid selles, et jalgpalli ja elu vahelistest suhetest kipub üha enam kaduma metafoorne mõõde. Tegemist pole enam varjatud võrdluse või kujundlikkusega, vaid tõsimeelse usuga, et mäng ise tõuseb eluga võrdväärsele positsioonile.

Isegi nii, et väite „elu tegi siin kunstile ära“ võib vabalt asendada lähenemisega „jalgpall tegi elule ära“. Nii tribüünidel, platsil, jalgpallis kui ka äris võimenduvad elu ja sõja kesksemad tunnusjooned sedavõrd, et teataval stereotüüpsel tasandil on jalgpall elulisem kui elu.

Jalgpall kui poeetiline liialdus ilmneb peaaegu kõikjal, kuhu pilk suunata.

Narratiivid palliplatsil meenutavad oma lakkamatus korduses argipäevasuse

soe ulg võivad reaktsioonid hakata toimuma peadpööritava kiirusega (majanduslikud aspektid, rahvuslikkuse tõus ja langus jne).

***

Loo autor Joosep Susi Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljakul Tartu Tammeka tänavusel Premium liiga avamängul Maardu Linnameeskonna vastu.

Foto: Mihkel Uiboleht

ja ennustamatusega pigem ettekujutust elust kui elu ise. Ja kas pole nii, et vahel harva, kui mängu või hooaja stsenaarium muutub oma dramaatilisuses filmilikumaks kui film, tunneme ära, missugune elu võiks olla. Kasvõi see mälestusväärne õhtu Pariisis, kui United PSG alistas – see on ju ennemini utoopiline fiktsioon ja unistus kui tõeline narratiiv.

Jalgpalliväli on nagu pärm: viska aga mõni objekt sisse ja see hakkab kohe paisuma. Jalgpallimajanduses võimenduvad maailmamajanduse trendid meeletu kiirusega, mängijaturg ei meenuta enam ammu tavapärast äritegevust, vaid mingit liialdatud versiooni nüüdismajandusest. Globaliseerumine klubijalgpallis on nagu Prantsusmaa suurlinn mõnekümne aasta pärast.

Miski ei kirjelda jalgpalli kui hüperbooli etemini kui tribüün, kus kõik sotsiaalmajanduslikud konfliktid muutuvad mustvalgeks ja neid elatakse läbi kordades intensiivsemalt kui päriselus. Kunagised vastuolud töölisja keskklassi vahel jõuavad staadionile

puhastunud kujul justkui mingis katseklaasis. Neid on võimalik suurendada, ajas säilitada, edasi kanda. Usun, et jalgpallikauge inimene võib staadionile sattudes saada naerukrampides vaeveldes tõsiseid tervisehäireid, kui kuuleb fänne jorisemas „Nõmme Kalju kohal on“. Väljaspool tribüüne (ka kujundlikke) kõlaks see kõik banaalselt, koledalt ja lapsikult. Aga jalgpallis on see lubatud, infantiilsusest saab nõue. Kuidas muidu oleks võimalik tribüünidel skandeerida „Makedoonia on pasa, võit on meie oma“ või „Eesti, suru Gibraltar vastu muru“. Või kuidas muidu saaks doktorikraadiga keskealine härrasmees röökida kohtuniku poole: „Ime munni, raisk, kuradi türahiinlane“?

Selle kõige keskmes on kummaline vastuolu: jalgpalliväli on kõiksuguste sotsiaalmajanduslike, religioossete tendentside suhtes paralleelselt nii konservatiivne kui ka reaktsiooniline. Ühelt poolt võib ses katseklaasis nähtuseid suurendada ja säilitada (vanu kogukondlikke või religioosseid tõekspidamisi, lojaalsust jne), aga samal ajal

Võiksime veel kord ette kujutada alul kirjeldatud utoopilist maailmakorda ja küsida, mida inimene selles peale hakkaks. Vastus on muidugi lihtne: inimene hakkab mängima jalgpalli. Ja hakkab tribüünidel röökima jõulisi loosungeid, millesse ta võibolla päriselt ei usu, ta hakkab taaslooma kunagisi konflikte, et tunda kogukondlikkust või turvatunnet.

Eks ole ju jalgpall paljuski modernismi kõrvalnäht, mis võimaldab vaba (rahu)ajaga üle jääval energial vallanduda.

Aga kui jalgpall on poeetiline liialdus ja liialdus ükskõik mille kohta, siis muutub mäng pelgast metafoorsest positsioonist ise maailma muutvaks ja tähendusi genereerivaks jõuks: nüüd hakkavad säilinud elemendid reageerima uutega, moodustades meeletu kiirusega uusi konflikte, uusi tõekspidamisi, uusi uskumusi ja uusi lootuseid. Kõik käib nii kiiresti, et me ei pane enam tähelegi, et see on mäng, mitte elu, sest mängus on elu juba olulisemalt suuremaks ja arusaadavamaks kasvanud.

Protsesside samaaegne aeglus ja kiirus paneb aga mõtlema, et põhjalikud käsitlused ühe või teise rahva jalgpalliloo kohta 20. sajandil peegeldavad ühiskondlikke arenguid märksa etemini kui puhtajaloolised eritlused.

Eks tõenda seda ka ju Eesti jalgpallilugu, selle anomaalne katkestus: Eesti jalgpall kadus pooleks sajandiks maailmakaardilt, aga samal ajal elati mingil vaoshoitud intellektuaalsel tasandil televiisori vahendusel kaasa näiteks jalgpalli suurvõistlustele. Võib eeldada, et jalgpalliväljal on võimendunud ja lihtsustunud ka Eesti ajalugu ja näiteks demograafilised küsimused.

Ehk peaks vahelduseks keskenduma mitte niivõrd jalgpalli ja sotsiaalmajanduslike tendentside seostele, vaid jalgpallile kui hüperboolsele vormile, mis võiks nii mõndagi öelda ühiskonna kohta laiemalt. Kusjuures see, missugused muutused toimuvad staadionidel, on hea indikaator ühiskondlike protsesside suundade kohta laiemalt, ja sellegi kohta, mis maailmas õige pea juhtuma hakkab.

2019 APRILL JALKA

17

klubilood

FC Otepää on Tartu Tammeka kasvatajaklubi Tartu Tammeka ja FC Otepää allkirjastasid koostöölepingu, millest peaks võitma väiksema klubi andekamad poisid ja laienema suurema klubi valikuvõimalus. Tugevamad peavad saama koos tugevamatega treenida ja mängida, arvavad klubijuhid Kristjan Tiirik ja Martin Teder.

INDREK SCHWEDE

K

ui FC Otepää noortetreener Martin Teder eelmisel aastal Eesti Jalgpalli Liidu piirkondlikel treeningutel noortele õpetusi jagas, veendus ta, kui kasulik on selline ühistreening just väiksemate kohtade palluritele. Kuid need treeningud toimusid vaid korra nädalas ja teatud vanusele. „Näiteks meie klubi on just selline, kus sisekonkurents on paratamatult nõrgem, sest valik on väiksem ja täisvõistkonna väljapanek mõnes vanuseklassis raske,“ selgitab Martin Teder. „Osa poisse on ise väga motiveeritud paremaks saada, osal tahavad vanemad, et laps sporti teeks, ja mõned käivad trennis sõprade pärast. See kõik on õige ja arusaadav, aga tähendab ebaühtlase tasemega gruppe. Paremad ja ambitsioonikamad peaks siiski saama treenida tugevamas konkurentsis. See on lausa hädavajalik.“ Eelmisel aastal käis Teder kahe oma klubi poisiga Balti jalgpallikooli ridades piiri taga mängimas. Balti jalgpallikool koondab kolme Balti riigi mängijaid. Muu hulgas mängiti Manchester Unitedi ja Berliini Hertha noortega. Teder nägi, et poisid pole kehvemad kui teistel, aga juba 11aastaste poiste puhul on meil raskusi tempoga kaasas püsida, sest meie igapäevane treeningukeskkond on liiga aeglane. „Kui nad jäävad Otepääle, kui neil puudub võrdväärne konkurents, siis jäävad nad maha,“ rääkis Teder. „Tek18

JALKA APRILL 2019

kis mõte, et oleks loogiline, kui igas piirkonnas on üks suurem klubi, kuhu väiksemad saavad oma poisse suunata.

See ei ole kitsalt klubi huvides, see võib olla klubile lausa kahjulik, aga on kindlasti konkreetsete laste huvides ja Eesti tippjalgpalli huvides.“ Teder teeb oma mõtte puust ja punaseks: kui trennis on väga hea väravavaht, siis arendab see ka ründajaid, kes peavad rohkem pingutama, et pall väravasse jõuaks. Kui on head ründajad, siis sunnib see väravavahti maksimumi andma. Või võtame kaitsjad ja ründajad. Kui kaitsja on heal tasemel, siis sunnib see ründajat mitmekülgsemalt tegutsema, sealhulgas ka oma nõrgema jala peale liikuma. Kolmas näide veel – mängutempo ei saa minna kiiremaks, kui kaaslane ei suuda täpselt sööta või ei saa tugevat söötu omaks võtta. Kui tase on ebaühtlane, siis paremad poisid ei arene, sest saavad lihtsamalt hakkama.

Neil puudub motivatsioon oma oskuste

MARTIN TEDER:

„Kui ei taheta oma mängijaid suurematesse ja tugevama konkurentsiga klubidesse edasi suunata, siis see pidurdab mängijate arengut ja motivatsioon võib üldse kaduda.“

Martin Teder (vasakul) ja Kristjan Tiirik sõlmivad koostööleppe FC Otepää ja Tartu Tammeka vahel.

Foto: Tartu Tammeka

arsenali täiendada ja mitmekesistada.

Nad jäävad ühekülgseks ja ühel hetkel, kui hakatakse mängima rahvusvahelisel tasemel, ei saa nad lihtsalt hakkama. „Niimoodi meie andekad hakkavadki teiste riikide parimatest maha jääma,“ räägib Teder. „Minu arusaamise järgi moodustati ka kunagine Lõvide noortemeeskond just niimoodi, et tugevamad toodi ühte punti kokku.“

Transport on pere korraldada Kolmeks aastaks sõlmitud leping võimaldab FC Otepää parematel mängijatel osaleda Tammeka treeningutel ja treeneritel osaleda Tammeka koolitustel. Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik nõustub, et see on Otepää poiste arengut silmas pidades õige samm. „Oleme lihtsustanud kahe klubi mängijate üleminekuid, aga samas ei tähenda meie leping seda, et järgiksime seda jäigalt,“ ütleb Tiirik. „Anname endale aru, et FC Elva on lähedal ja vahel võib mõnel poisil olla mõttekam treenida ja mängida Elvas. Peame arvestama, mis on mängijatele ja lapsevanematele parim la-

klubilood „Meil on küll oma noortesüsteem, aga grupid on moodustatud juhuslikkuse alusel ja tase on meilgi kohati ebaühtlane,“ räägib Tiirik. „Kvaliteedi nimel peab ringi vaatama laiemalt. Seepärast on koostöö Otepääga meile oluline. Kui Barcelona skaudib oma tiimi kokkusaamise nimel mängijaid 2000 palluri seast, siis meie reaalsus on teine. Aga iga hea poiss meie noortegruppides loeb ning aitab iseendal ja treeningukaaslastel paremaks saada. FC Otepää treeneritel on kindlasti huvitav osaleda ka meie iga kahe kuu tagant toimuvatel klubisisestel koolitustel, kus käsitletakse eri teemasid.“

Koonduda piirkonna suurema klubi ümber

hendus, sest kaasa mängib ka logistika.“ Martin Teder toob välja olulise aspekti: transport Otepäält Tartusse treeningule ja tagasi on perekonna enda korraldada. Seepärast peavad otsuse taga käia Tammekas trennis olema ka lapsevanemad. „Kõigile, kes tahavad hakata oma lapsi Tartusse treeningule viima, selgitame, mis vanusest on see mõistlik,“ räägib Teder. „Mida varem see otsus tehakse, seda kauem peab last vedama.

Kuni kümneaastaste puhul pole see minu hinnangul mõttekas, sest selle eani suudame Otepääl anda korraliku koolituse ja kõik vajalikud baasoskused.

Aga sellest vanusest alates on just see oluline hetk, kus peaks otsustama. Samas ei tähenda Tammekasse siirdumine sidemete katkemist meiega. Kui vahel ei saa Tartusse minna, siis tullakse ja treenitakse meie juures.“ Kuigi Kristjan Tiiriku sõnul ei järgita lepingut jäigalt, on selle sõlmimine siiski oluline, sest aitab teadvustada uusi võimalusi. Otsus hakata lapsega Tartusse treeningule sõitma ei sünni üleöö ja hea, kui seda on võimalus pikemalt kaaluda.

FC Otepää juhatusse kuuluv Martin Teder hoolitseb endiselt klubi organisatoorse poole eest ja abistab vajaduse korral treeningute juures, kuid oma treenerioskusi annab ta edasi ennekõike Tammekas, kus ta on kahe rühma juures abitreener. „Sain esimese treenerikogemuse 2006. aastal ja alates 2008. aastast olen järjepidevalt töötanud treenerina. Kutsun teisi klubisid üles vaatama oma ambitsioonid kriitiliselt üle,“ räägib Teder. „Ma ei taha ühegi klubi unistusi maha teha, aga peaks

mõtlema ka selle peale, mis on hea ja vajalik poiste jaoks. Kui ei taheta oma mängijaid suurematesse ja tugevama konkurentsiga klubidesse edasi suunata, siis see pidurdab mängijate arengut ja motivatsioon võib üldse kaduda. Treeneritel ja väiksematel klubidel peaks olema hea meel ka selle üle, kui poiss teeb järgmise sammu ja on edukas suuremas klubis. Minu arvates on perspektiivikas koonduda piirkonna mõne suurema klubi ümber. See tekitaks sideme kõrgema taseme jalgpalliga ja oleks, kellele kaasa elada. Ütlen ausalt, et mulle treenerina ei paku enam mingit rahulolu, kui Otepää poisid võidavad Põlvat või Valgat.

Olen rahulolematu, kui neist kehvemini mängime, aga võit nende üle ei näita suurt midagi, sest suures pildis on see konnatiigi võrdlus. Kui Eesti-siseselt üldse ennast kellegagi võrrelda, siis ikka kõrgeima tasemega ja rõõm on näha oma õpilasi mängimas paremini kui Tallinna parimad. Kuna see on aga praktikas võistkonnana väga raske, siis on hea võimalus kogeda neid positiivseid emotsioone piirkonna tugevaima noortesüsteemi kaudu. Muidugi ei saa seda arusaama jõuga peale suruda. Selleni peab klubi ise jõudma: võtma arvesse poiste ja meie jalgpalli üldised huvid.“

Kas jäämegi keskpäraseks? „Meil Eestis tahavad vanemad, et laps tegeleks eri hobidega, käiks mitme spordiala trennis ja veel mõnes huviringis,“ räägib Martin Teder. „Ühiskonnas näib ka olevat üldine arusaam, et spordis tippu jõudmiseks peab olema tegelenud mitme spordialaga. Tegin ülikoolis sel teemal mahuka uurimistöö ja uskusin pikka aega isegi, et see on väga vajalik. Aga milline maailma tippjalgpallur on lapsena teisi alasid teinud? Jalgpall ise arendab inimest piisavalt mitmekülgselt. Kui lapsele üks tegevus väga-väga meeldib ja tal on selle tegevuse vastu suur kirg, miks teda pidurdada? Miks ei lase vanemad oma lastel tegeleda selle hobiga, mis lapsele juba väga meeldib!? Mis mõte on lasta tal teha mitut asja keskpäraselt?

Jah, on erandeid, aga üldjuhul saavad tipud neist, kes pühenduvad ühele alale. Mul pole midagi selle vastu, kui mõni minu õpilastest otsustab, et kergejõustik või rattasõit on tema jaoks palju kihvtimad. No mine ja tee seda siis korralikult! Terve Brasiilia, terve maailm on täis poisse, kes tahavad saada tippjalgpalluriks. Nemad arenevad edasi, kuid sina killustad end jalgpalli ja teiste alade vahel.

Elasin aastatel 2007–2008 Saksamaal ja nägin, kuidas FSV Mainz 05-s tehti kaheksa-aastastele lastele kolm skautimispäeva. Iga päeva jooksul vaadati üle 50 last, et lõpuks selle 150 seast 12 välja valida. Kui meie siin Eestis ütleme, et liiga vara ei tohi spetsialiseeruda ja peab olema mitmekülgne, siis lubage küsida, mille põhjal me siin Eestis väidame, et sakslased eksivad ja nad selekteerivad mängijaid liiga vara. Tublimate kokkupanemiseks pole kunagi liiga vara. Muidugi on reeglid ja piirangud laste sotsiaalse heaolu nimel. Näiteks sel ajal oli Saksamaal reegel, et mingis vanuses tohtis parimaid kokku tuua 50 kilomeetri raadiuses ja mingis vanuses kaugemalt. Aga põhimõte on õige – paremad arenevad parematega koos treenides ja paremate vastu mängides.“

2019 APRILL JALKA

19

minu 11

M

ulle meeldivad hingestatud ja targad jalgpallurid ning see oli võistkonda pääsemise üks peamisi kriteeriumeid.

Iker Casillas Läbi aegade parim väravavaht. Minu armastus Real Madridi vastu tekkis samal ajal, kui Casillas end esinduses tõsisemalt pildile murdis, seega alustasime justkui koos seda teekonda.

Suurepärane isiksus. Väravasuul pühak.

Märten Pajunurm Hiiumaa vanasõna ütleb, et igas heas võistkonnas peab olema vähemalt kaks Arsenali fänni. Koos Marko Lauriga täidavad selle kriteeriumi. Kuigi Märten on kindlasti natuke pahane, et ta peab mängima ääre- ja mitte keskkaitses, teab ta tõelise meeskonnamängijana, et tiimi nimel tuleb teha ohverdusi.

USAs pallides hüüti teda Klavaniks – ilmselgelt sarnaste mängijaomaduste pärast. Pajo vasak jalg on vastaseid karistanud väravatega nii keskringist kui ka otse nurgalöögist. Need on Youtube’is olemas! Pealegi ei saa vaadata mööda mehest, kes on mängujärgses usutluses võtnud kokku poolajapausi olemuse: „Essa poolaja lõpp oli raske, aga siis läks kergemaks ja teise poolaja algus oli jälle väga raske.“ Nupukus kulub ära.

Sergio Ramos Emotsionaalsuselt ei jää kindlasti Raio Piirojale alla. Ramose kanda jääks tagant mängu ülesehitamine ja vastaselt isu röövimine. Ta on jalgpallur, kelle vastu ei taha mitte keegi mängida. Põhjusega. Koos Raioga löövad muidugi nurgalöökidest lugematu arvu väravaid.

Raio Piiroja Eesti jalgpalli suurim hing. See võitlusvaim teeb igast meeskonnast võitja. Kui tema on kaitses, pole vastasel võimalustki.

Marko Lauri Minu onupoeg, kellega olen elus tõenäoliselt kõige rohkem vutti mänginud. Ta on kiire nagu Speedy Gonzales, hüpanud kõrgust üle oma pikkuse ja jaksanud ka kangi tõsta.

Mul on elavalt meeles, kuidas ta vanaema ja vanaisa juures õunapuudest Marseille’ ruletti kasutades mööda triblas. Lõi oma karjääri ilusaima värava kõva soolo järel FC Toompeale.

Paremat äärekaitsjat on raske tahta.

Zinedine Zidane Lemmikmängija number üks. Iidol. Legend. Parimatest parim. Tema võistkonda kuulumist ei ole vaja põhjendada mitte ühelegi jalgpallihuvilisele. Elementaarne.

20

JALKA APRILL 2019

Foto: Jana Pipar

Kasper Elissaar

Andres Oper

Raul Konstantin Vassiljev Zinedine Zidane

Märten Pajunurm

Mattias Käit

Guti

Sergio Ramos

Raio Piiroja

Marko Lauri

Iker Casillas

Guti Üks loovamaid mängujuhte üldse. Jagab alati sööte, mida keegi ei oska oodata. Lisab keskväljale natuke äkilisust. Minu jaoks lemmikmängija number kaks.

Mattias Käit Igas satsis peab olema noorust, kuigi Mattiase mängust kumab kogenud mehele omast rahulikkust. Väga liikuv ja osav.

Mõistagi ka fantastiline persoon.

Raul Real Madridi ikoon ja nägu. Mees, kes tegi number seitsme kuulsaks enne Cristiano Ronaldot. Erakordse suhtumisega väravalööja. Tõeline eeskuju.

Konstantin Vassiljev Kuigi mu satsi poolkaitseliin on tarkusest tiine, jääb professori auks number kümne peal õigete niitide tõmbamine.

Esimest korda oma karjääri jooksul pääses nüüd sellise tasemega võistkonda, kus olemist vääris juba ammu. Kostja on pakkunud mulle kindlasti kõige rohkem positiivseid emotsioone seoses koondisega.

Andres Oper Ei ole võimalik teha võistkonda ilma Eesti parima ründajata.

Lööb ära kõik asjad, mis talle ette antakse. Lisaks lõi ta värava mitme aasta eest, kui ma noore Hiiumaa poisina esimest korda koondisemängu vaatamas käisin.

2-kõne

Joel Lindpere:

klubijuhi leib on kõva meelakkumine JK Tallinna Kalevi spordidirektor Joel Lindpere ütleb, et tema tööpõld ulatub klubi juhtimisest kuni traktorijuhtimiseni. Vahel vaatab tema Eestis ja klubi president Ragnar Klavan Itaalias Kalevi mänge internetist ning Skype’i vahendusel arutatakse nähtut ka Premium liiga kontekstis.

INDREK SCHWEDE

O

led nüüd kaks aastat Tallinna Kalevit juhtinud. Kui magus on klubijuhi leib?

Kõva meelakkumine! Minu amet on klubi juhist kuni traktorijuhini välja.

Klubi ülesehitamine on raske ja kõike, mida tahaks, ei saa paraku teha.

Miks ei saa kõike teha?

Rahaliselt ei ole võimalik. Teiseks on meil piiranguid seoses sellega, et oma baasi ja klubihoonet pole. Üürime mõlemat suurelt Kalevilt. Suuri töid me baasis teha ei saa, sest sõltume teistest.

Tähtsaim on siiski meie sportlik areng.

Eelmiseks aastaks saime Premium liiga koha kunstlikult, selleks ei olnud klubi päris valmis. Aga oleme teinud edasi suurema sammu, kui eeldasime.

Ehk siis vana tõde: jalgpalluril on muresid vähem kui treeneritel ja klubijuhtidel?

Absoluutselt. Näen seda iga päev.

Sõber ja klubi president Ragnar Klavan mängib ikka edasi, mis tähendab kõigi jalgpallurite puhul, et neil on nädalas üldjuhul kaks tundi võistlusmängu ning ülejäänud aja nad treenivad, lõõgastuvad ja puhkavad, et olla valmis järgmiseks mänguks. Treenerite ja klubijuhtide

22

JALKA APRILL 2019

Klubi- ja traktorijuht Joel Lindpere Kalevi salliga.

Foto: EJL

2-kõne murede hulk on laiem ja selle hulka kuulub ka vastutus teiste inimeste eest.

Meil on palgal poolsada inimest alates lasteaiatreeneritest ja lõpetades mängijatega. Klubijuht peab igapäevaselt mängima ellujäämismängu. Ütleksin, et nullist on lihtsam klubi üles ehitada, sest siis saad teha algusest peale nii, nagu õigeks pead. Klubi ülevõtmine tähendab, et pead osa väljakujunenud asju oma käe järgi kohandama ja see on keeruline. Ega Kalevist pole otse mindud A-koondisse ja U21 koondisse. Eelmisel aastal U21 juba mindi. Me töötame õiges suunas.

Milline on Ragnar Klavani osa Kalevis?

Meil on kindlad tõekspidamised, mille järgi töötame. Kui Ragnaril on kiire aeg, siis me ei torgi üksteist. Kui ta on vigastatud, siis ta tegeleb raviga ja meie siin saame ise hakkama. Jalgpalluri aeg on tippjalgpallis üürike. Tal on vaja keskenduda mängimisele. Me saame jalgpallist ühtmoodi aru, oleme mänginud heade treenerite käe all ja teame, mil viisil peab meie klubi arenema. Põhiasjadest pole meil vaja rääkidagi. Aga Ragnari tähtis roll on see, et saame läbi arutada detaile: kuidas veel paremini teha, mida uut sobiks sisse tuua välismaa kogemusest. Oleme selles mõttes teistmoodi tandem, sest meil on nii suur rahvusvaheline kogemus. Näiteks Aleksandr Dmitrijevi palkamine. Keegi poleks mõelnudki, et tema võiks olla peatreener. Meie nägime, et tema kogemust ja isiksust on vaja ära kasutada.

Kas peatreener Aleksandr Dmitrijevi töö kohta saab anda esimesi hinnanguid?

Veel on vara. Ta pole oma A-kursustki lõpetanud. Ta on uus ja värske treener, aga ta on õiged asjad koos minuga koondises läbi teinud.

Mis on see rahvusvaheline kogemus, mida saate koos Ragnariga Eesti jalgpallile anda?

Klubijuhtidena oleme ise ka algajad ja osa etappe oleme koos Kaleviga forsseeritult läbi elanud. Kindlasti oleme saanud sellest kasu. Näiteks eelmisel aastal oli meil kogenum meeskond ja nägime, et see ei toiminud. Sel aastal on meil kõige noorem sats Premium liigas.

Mängijatena oleme mõlemad mänginud Euroopa liigas, Ragnar on

välja jõudnud Meistrite liiga finaali. Me teame, mida on vaja ühe klubi ülesehitamiseks, et saavutada Euroopas edu. Pean silmas Eesti klubi Euroopa klubivõistluste alagrupiturniirile jõudmist. Loodame leida toetajaid, kes usuvad meie plaani.

Usun, et meie panus oma klubisse aitab ka koondist ja Eesti jalgpalli tervikuna.

Kas olete kumbki Kalevisse ka oma raha pannud?

See on toimunud aastaid ja toimub edasi. Ragnar on president. Minu üks tähtsamaid rolle on leida toetajaid ja viise, kuidas neid leida.

KALEVIL KERGE, PALLURITEL RASKE

„Klubil tuleb kerge aasta, aga poistel tuleb raske aasta. Areng on tähtsam kui tulemus. Õppimine ja koostöö leidmine on olulisem.“ Kui palju aitab su nimi kaasa toetajate leidmisele?

Eestis ei jagata raha kellelegi niisama.

Ma ei tahagi meie klubi toetajaid sponsoriteks nimetada. Ideaal oleks see, kui klubi on üks pere. Et meie arengusse usuksid lapsevanemad, kes on selle pere liikmed. Eesti on väike, mul on palju tuttavaid, kellega oleme vastastikku kasulikud. Me teeme klubiga ka heategevust: annetame oma piletitulu SOS Lastekülale. See ring tuleb tagasi. Ühe euro otsustasid SOS Lastekülale annetada ka igalt müüdud elulooraamatult.

Nemad seda ise veel ei tea. Aga koos kirjastajaga otsustasime, et ka tagasiulatuvalt, alates 2019. aasta algusest müüdud eksemplaride pealt annetame ühe euro SOS Lastekülale. Sport ja heategevus käivad käsikäes.

Eelmisel aastal ilmunud elulooraamatus „Mina otsustan mänge!“ rääkisid sinust lähedased inimesed ja sõbrad.

Enne trükkiminekut sa nende juttu ei lugenud. Nüüd oled seda kindlasti teinud. Kas keegi suutis sind üllatada?

Ütleme, et mitte väga. Olen nende inimestega teatud eluperioodidel tihedalt kokku puutunud ja alati olnud seltskonna hing ja püüdnud kujundada head õhkkonda. See nende jutust välja tuligi ja nii ongi olnud.

Millist vastukaja oled raamatule saanud?

Väga positiivset. Paljud on öelnud, et see raamat on suurepärane lugeda lennukis – paari-kolme tunniga jõuab läbi lugeda.

See on lihtne ja sorav lugemine, mis oligi eesmärk. Et oleks palju teksti toetavaid pilte. Mulle ei meeldi faktipõhised raamatud. Mulle on tähtis tegemine ja hetkes olemine. Ajaloos on hea sumbata, sealt vaatavad meile vastu tulemused ja arvud, aga mind huvitab see, mis toimus selle kõrval ja taustal.

Märtsis alustasid treeneri Pro litsentsi kursustega. Kas tulevikus on plaan hakata treeneriks?

Sellele küsimusele vastaks, et juba 2017. aastal olin U19 koondise treener.

Sooviti, et jätkaksin, aga Premium liiga kalendri kõrvalt on väga raske end veel mujal sada protsenti rakendada. Kui ma ei saa endast kõike anda, siis pole mõtet.

Igatsen oma meeskonna juures olemist, jälgin igapäevaselt selle treeninguid.

Kas oled kohal igal Kalevi mängul?

Igal mängul pole. Vahel on nii, et vaatame koos Ragnariga internetist Kalevi mängu ja suhtleme samal ajal Skype’is.

Vaatame mänge ka selle pilguga, millises seisus on Eesti liiga tervikuna, mitte ainult Kalev.

Kas Kalevil tuleb raske aasta?

Ei tule! Klubil tuleb kerge aasta, aga poistel tuleb raske aasta. Areng on tähtsam kui tulemus. Õppimine ja koostöö leidmine on olulisem.

Mida näeb ette klubi arenguplaan – mis aastal on plaanis võita Eesti meistritiitel?

Loomulikult tahame kunagi meistriks tulla. Iga klubi tahab. Klubi ülevõtmise juures oli see viie aasta plaanis sees, aga oleme näinud, et reaalne eesmärk on jõuda kolme kuni viie aastaga sinnamaale, et hakkame mängima Euroopa klubivõistlustel. Peame kanna Premium liigas kinnitama ja sinnapoole astuma.

2019 APRILL JALKA

23

premium liiga

Levadiat ootab tõehetk, Paidelt ja Nõmme Kalju alustas hooaega kaotusega Paidele, kuid juba teises voorus teeniti suur 5 : 0 võit uue tulija Maardu Linnameeskonna üle. Pildil lendab koos palliga õhus Kalju ründaja Igor Subbotin.

Foto: Jana Pipar

Heitsime Soccernet.ee ajakirjaniku Kristjan Jaak Kanguri ja kogenud treeneri Marko Pärnpuu abiga pilgu eesootavatele kuudele Premium liigas ja otsisime vastuseid küsimustele, kes tuleb Eesti meistriks, kas keegi võib suure Tallinna kolmiku kõrval pretendeerida medalitele ning mis võib toimuda tabeli tagumises pooles.

KADI PARTS

8.

märtsil algas Premium liiga hooaeg korraliku üllatusega, kui valitsev Eesti meister Nõmme Kalju kaotas koduplatsil 0 : 2 Paide Linnameeskonnale. Sellega katkes Kalju pikk kaotusteta seeria, sest mullu ei saadud kõrgliigas kirja ühtegi kaotust. Viimati pidi Nõmme Kalju tunnistama vastaste paremust 2017. aasta oktoobri keskel, kui 33. voorus jäädi 2 : 4 alla toonasele FCI Tallinnale.

Marko Pärnpuu sõnul oli kaotus Kaljule hea äratuskell. „Nii imelikult, kui see ka ei kõla, usun, et kaotus tuli neile kasuks,“ rääkis Pärnpuu. „Nad olid pikalt olnud kaotuseta ja eks seda heietati palju ning arutleti, kas tuleb kohe teine kaotuseta

24

JALKA APRILL 2019

hooaeg otsa. Selles mõttes on hea, et pinged said maha võetud.“ Pärnpuu lisas, et kuigi avavoorus kaotatud punktid võivad kätte maksta sama valusalt kui näiteks viimases voorus ära antud punktid, on Kaljul nüüd vähemalt terve hooaeg aega, et esimeses voorus tehtud vigu heastada.

Levadiale ennustatakse tiitlit Tallinna suurest kolmikust rääkides sõnasid nii Pärnpuu kui ka Kangur, et peavad tiitlivõidu favoriidiks FCI Levadiat. „Paljud arvavad, et Levadiale on pandud liiga palju pingeid, aga mina usun, et nad saavad hakkama,“ ennustas Kristjan Jaak Kangur. „Vabandusi enam ei ole, Eesti mõistes on neil olnud kõik

olemas: väga korralik ettevalmistus ja hea komplekteeritus. Levadia jaoks oleks kindlasti pettumus, kui sel aastal tiitlist ilma jäädakse.“ Ka Pärnpuu arvas, et kuigi tiitliheitlus tuleb esimese kolme meeskonna vahel tasavägine, tõmbab seekord pikema kõrre Aleksandar Rogici juhitud Levadia. „Neil on küll olnud kahe hooaja vahel paar olulist muudatust, aga need said tehtud ammu enne uut hooaega ja nii on olnud aega meeskonda kokku sulatada,“ arvas Pärnpuu.

Levadia järel teisele kohale ennustas Kangur FC Florat. Kuigi mitu põhimeest on kahe hooaja vahel lahkunud, liitus meeskonnaga Eesti koondise tugitala Konstantin Vassiljev. Kanguri sõnul ei peaks Flora olema pettunud, kui isegi Vassiljeviga tugevdatud tiim jääb sel hooajal tiitlist ilma. „Võibolla oleks pettumus siis, kui Flora oleks toonud ta meeskonda eesmärgiga tulla tema abil meistriks,“ selgitas Soccernet.ee ajakirjanik. „Aga nad ei toonud teda selle eesmärgiga.

Nad tõid ta noortele eeskujuks, nii et minu arust ei peaks nad olema pettu-

premium liiga

Narvalt loodetakse tugevat aastat nud, kui jäävad teiseks või kolmandaks.

Probleem oleks see, kui nad jäävad medalita.“ Kolmandale kohale peaks Kanguri ennustuse järgi tulema mullune meister Nõmme Kalju. Põhjenduseks tõi Kangur asjaolu, et enamasti ei suuda tiitlit kaitsev tiim teist aastat järjest võidutseda, ja ka eesmärgi, et Kalju võib sel aastal rohkem keskenduda euromängudele.

Suurele kolmikule järgnesid mullu Narva Trans ja Paide Linnameeskond, kellele ennustatakse sel hooajal samasugust saatust. Pärnpuu selgitas, et kuigi mõlemad tabeli keskmikud on kahe hooaja vahel oma tiimi oluliselt täiendanud, ei usu ta, et kumbki neist suudaks end medalitele mängida: „Hooaeg on nii pikk ja esikolmiku tiimide komplekteeritus on ikkagi parem.

Usun, et mäng korraga võttes suudavad nii Narva kui ka Paide suurtelt meeskondadelt punkte napsata, aga esikolmikusse neil veel asja pole.“

KRISTJAN JAAK KANGUR LEVADIAST:

„Vabandusi enam ei ole, Eesti mõistes on neil olnud kõik olemas.“

Kangur sõnas, et ootab sel hooajal põnevusega just Paide ja Narva mänge, et näha, milleks need tiimid võimelised on. Ta kiitis Paide meeskonna täiendusi, Narva puhul tõi aga välja asjaolu, et terve hooaja kestmiseks on neil pink liiga lühike. „Usun, et mõlemad tiimid suudavad püsida esikolmiku kannul, aga medalivarianti ma siiski ei näe,“ nentis Kangur. „Võimalused ja eelarve on lihtsalt esikolmiku klubidel nii palju paremad.“ Eelmisel aastal kuuenda koha saanud Tartu Tammeka kahe hooaja vaheline peamine täiendus puudutas ründajaid. Võistkonnast lahkus Tristan Koskor, kes hooaja eel lendas laenulepingu alusel Indoneesiasse, kus klubi aga loobus testperioodi järel tema teenetest. Nii tuli Tammeka ründaja tagasi Eestisse. Tammeka teda oma

meeskonda üles ei andnud, nii et praegu on segane, kas ja millal Koskor taas Tammekat taas esindab või kuhu edasi siirdub. Koskori asemel toodi Tartusse tagasi aga Albert Prosa. Kanguri sõnul on kogenud ründajal Tammekale pakkuda rohkem, kui oleks olnud Koskoril. „Võibolla ei löö Prosa nii palju väravaid, aga ta annab juurde kõvasti just kogemust: nii välismaalt, koondisest kui ka Premium liiga tippklubidest,“ selgitas Kangur. „Koskor on väga tubli võimaluste äralööja, aga hetkel veel mitte nii hea võimaluste tekitaja.“

Kes jääb püsima?

Tabeli alumises osas peaksid esialgsete ennustuste järgi kohti jagama Viljandi Tulevik, noorenenud Tallinna Kalev, mullu üleminekumänge pidanud Kuressaare ja eelmisel aastal esiliigas triumfeerinud Maardu Linnameeskond. Selle neliku kohti jagades tunnistasid nii Pärnpuu kui ka Kangur, et on keeruline järjekorda ennustada.

Mõlemad eksperdid leidsid ühiselt, et tagumisest nelikust võiks kõige kõrgemale kohale ehk liigatabeli seitsmendale reale platseeruda Kuressaare. „Neil on väga hea meeskonnavaim ja tagumises otsas loeb see väga palju,“ põhjendas oma arvamust Kangur.

Pärnpuu lisas, et kahes esimeses kohtumises on saarlased näidanud väga head kaitset, sest Trans ja Levadia suutsid 180 minuti peale lüüa vaid ühe värava.

Samas ei saanud Kuressaare mehed esimeses kahes mängus ise kordagi

jalga valgeks, seega võib realiseerimine olla murekohaks.

Koos Kuressaarega ennustas Pärnpuu 7.–8. kohale värskelt Premium liigasse kerkinud Maardu Linnameeskonda. Kangur sõnas Maardu hooajale ette vaadates, et erilisi täiendusi meeskonda ei toodud ja pink on seetõttu lühike. Peale selle tõi ta välja asjaolu, et pärast kaht võidukat esiliiga hooaega võib keeruliseks saada vaimne pool, kui tuleb üle mitme aasta hakata leppima kaotustega.

Pärnpuu ütles tabeli teist poolt vaadates, et kuigi punktivahed jäävad ilmselt üsna väikesed, ennustab ta kahele viimasele positsioonile Tulevikku ja Kalevit. Viljandi meeskonna paigutaks ta viimaste hulka seepärast, et keerulise talve tõttu olid nad raskustes hooajaeelse ettevalmistusega. Erinevalt Pärnpuust usub Kangur, et Viljandi suudab kõrgseltskonda püsima jääda. „Tulevikul on viimastel aastatel sõltunud palju sellest, milliseid mängijaid nad suvel suudavad juurde tuua,“ rääkis Kangur. „Usun, et nad suudavad jälle saada tippklubidest endale mõned noored, kes tahaksid rohkem mänguaega.“ Liiga kõige nõrgemaks meeskonnaks ennustavad nii Kangur kui ka Pärnpuu Tallinna Kalevit. „Neil on kogemust lihtsalt kõige vähem,“ nentis Kangur.

Pärnpuu lisas, et noore võistkonna ja uue peatreeneri koostöö võib vajada aega, et „kogu masinavärk käima saada“.

Pärast koondisepausi jätkub Premium liiga 30. märtsil.

Tallinna Legion alustas Premium liiga kursil Eelmise aasta esiliiga B kindel võitja Tallinna Legion alustas tänavust hooaega esiliigas kindlalt: esmalt alistati 2 : 0 mullu Premium liigas mänginud Pärnu Vaprus, seejärel oldi võõrsil 4 : 2 parem Tartu Welcost. Nii Marko Pärnpuu kui ka Kristjan Jaak Kangur usuvad, et Legion võidab sel aastal esiliiga ära ja sammub kindlalt kõrgliigasse. „Iseseisvatest klubidest on Legion kindlasti kõige tugevam ja esiliiga võitmise favoriit,“ sõnas Pärnpuu. „Usun, et neil ei ole sel aastal sama lihtne, kui oli eelmisel aastal esiliiga B-s, aga arvan küll, et 2020. aastal näeme Legionit Premium liigas.“ Kangur ütles, et Legioni edu võib väärata vaid nende oma ebaõnnestumine: „Ma ei näe varianti, et keegi iseseisvatest klubidest kokkuvõttes neile vastu saaks. Ainuke võimalus Premium liigasse mitte tõusta on siis, kui nad ise midagi ära rikuvad.“

2019 APRILL JALKA

25

akadeemia

Fitnessitreener Andrei Veis näitab ette ja korrigeerib vutimehe asendit harjutusel.

Foto: Lembit Peegel

Jalgpalliakadeemia

jälgib noorpallurite koormust Eelmisel sügisel avasid Eesti Jalgpalli Liit ja Arte gümnaasium jalgpalliakadeemia, mille 8. klassi võeti vastu 22 poissi. Hommikul ärgates annavad nad interaktiivse treeningupäeviku Quanteri vahendusel treeneritele teada, kuidas magasid ja milline on enesetunne. Selle põhjal oskavad treenerid päevasel treeningul doseerida poiste koormust. Jalka uuris, kuidas esimene õppeaasta on kulgenud.

INDREK SCHWEDE

S

eptembris alustasid uues jalgpalliakadeemias 2004. aastal sündinud jalgpallipoisid, kellest on enamik pärit Tallinna ümbrusest: Tabasalust, Peetrist, Jürist, Laulasmaalt, Maardust jm. Kaks poissi tulid Pärnust, neist üks elab Tallinnas isa juures ja teine vanavanemate juures, ning üks käib Raplast. Logistiliselt kõik toimib. Akadeemia moodustamiseks suheldi kõikide pealinna klubidega.

Poisid lähevad hommikul Arte

26

JALKA APRILL 2019

gümnaasiumi tundidesse, kust buss nad neljal päeval nädalas A. Le Coq Arenale treeningule toob. Peale nelja pallitreeningu nädalas toimub ka kaks fitnessitreeningut. Reedest pühapäevani on poisid oma klubi juures.

Akadeemia eesmärk ongi pakkuda selle vanuseklassi Tallinna ja linna lähikonna mängijatele head treeningukeskkonda koos võimalusega mängida omavahel suurel platsil 11 üheteistkümne vastu, mis on suure koormuse tõttu treeningväljakutel klubidele

raskendatud – väljakutel treenib sageli mitu gruppi (akadeemia eesmärkidest vaata lähemalt Jalka 4/2018). „Me teadvustasime kohe alguses võimalikke kitsaskohti ja seetõttu pole me suuremaid tagasilööke kogenud,“ hindab akadeemia juhataja Marko Lelov senist kogemust. „Kõige suuremaks mureks oli treeningukoormus.

Kuidas poisid selle suurenemisele vastu peavad? Mingil perioodil me ka vähendasime koormust. Klubi treenerid on öelnud, et poisid on uue koormusega harjunud ja nad on muutunud füüsiliselt tugevamaks.“

Kasvuspurt ja koormused Akadeemia peatreener Marko Pärnpuu rõhutab, et koormuste jälgimise teeb oluliseks asjaolu, et mõnel poisil on klubiga mäng reedel, teisel pühapäeval, ja seetõttu peab kõigile mängijatele lähenema individuaalselt. „Sellele lisaks on poisid eas, kus toimub niinimetatud kasvuspurt – mõni kasvab sentimeeter kuus, mida me pea-

akadeemia me vigastuste vältimiseks arvestama,“ räägib Pärnpuu.

Nii Eesti A-koondisse jõudnud Lelov kui ka noortekoondistes pallinud Pärnpuu teavad, mida räägivad, sest just treeningukoormus on teema, mille teadvustamine eristab praegust aega sellest, kui nad ise noorpallurid olid. „Tulin 16aastasena Pärnust Tallinna, mängisin juba ka meesteklassis ja mitte keegi ei lugenud minu mängu- ega treeninguminuteid,“ räägib Pärnpuu. „Põlved ei pidanud vastu, mulle tehti mitu ristatisideme operatsiooni ja 22aastaselt oli mu karjäär läbi. Ma ei tea muidugi kindlalt, kas põhjuseks oli liiga suur koormus, aga see on üks variante. Võimalik, et asi oli ka treeningutingimustes, sest meie mängisime talvel jäisel kõval väljakul.“ Aeg oligi erinev ja ka kõva mahvi pealt sirgus tippjalgpallureid. Marko Pärnpuu lisab koormuste teema kohta: „Vahepeal valitses paljudes edumeelsetes jalgpallimaades arusaam, et vähem on parem. Nüüd on see muutunud.

Näiteks Hollandis on aru saadud, et väike koormus siiski ei toimi. Aga väga palju sõltub konkreetsest jalgpallurist.“ Akadeemia fitnessitreener Andrei Veis toob välja sama asja: võrreldes tema ajaga tehakse akadeemia noortele koormuse monitooringut ja loodud on võimalus korralikult toituda. „Hommikul söövad nad kodus, aga neil on võimalus süüa hommikuputru ka koolis,“ ütleb Veis. „Lõunat süüakse koolis ja pärast treeningut on õhtusöök A. Le Coq Arena pubis Amps Arena.

See on tähtis, et poisid ei ostaks puhvetist suvalist söögipoolist.“ Andrei Veisi roll akadeemia treeningutel on suur, sest just tema harjutused juhatavad need sisse. Poisid teevad rulliga veerand tundi lihastele erinevaid harjutusi, et keha oleks trenniks valmis ja viia võimalik vigastusoht miinimumini. Väga oluline on, et neid harjutusi tehes tekiks rutiin, et need muutuksid treeningu lahutamatuks osaks. „Kahel korral nädalas teeme 45 minutit jõutrenni,“ räägib Andrei Veis. „Alustasime baasharjutustest ja õppisime õiget tehnikat, sest harjutusi peab tegema õigesti. Eesmärgiks oli õppida tundma oma keha. Raskusi saab hiljem lisada. Oleme teinud ka kätekõverduste ja lõuatõmmete katseid. Mida tugevam on keha, seda vastupidavam sa oled ja vigastusi tekib vähem.“

Tähelepanu individuaalsel meisterlikkusel Üks kartusi akadeemia puhul oli klubide suhtumine sellesse. Kui treeningurühma parimad hakkavad neljal päeval nädalas treenima hoopis mujal, siis kuidas see mõjub grupi sisekliimale? Kas saadakse õigesti aru akadeemia eesmärkidest? Kas hakatakse sellele vastu töötama?

Marko Lelovi hinnangul on suudetud akadeemias osalevate poiste klubidega hoida paindlikku suhet. Infovahetus on hea ja vastastikku ollakse kursis, mis toimub klubis ja akadeemias. Kui klubid vajavad oma mängijaid nädala sees, on seda alati võimaldatud. Koo-

Lilleküla sisehall pakub akadeemia noortele häid talviseid treeningutingimusi.

Lilli Arumäe: poisid on koolielu loomulik osa Arte gümnaasiumi õppealajuhataja Lilli Arumäe sõnul on akadeemia kaasatud jalgpalliklassi algusest peale kooliellu võrdselt teiste õpilastega, et nad saaksid kõigist kooli tegemistest osa. „Me keegi ei oska ette näha, millisel tasemel mängijad neist tulevikus saavad,“ räägib Lilli Arumäe. „Seega on meie eesmärk, et nad saaksid koolist edasiseks eluks võimalikult mitmekülgse ettevalmistuse.

Erinevad üritused (näiteks vabariigi aastapäeva tähistamine, klassiõhtutel osalemine) püüame läbi viia niiviisi, et jalgpallipoistel ei jääks ära samale ajale planeeritud mäng või treening. Tulemusliku planeerimise teeb võimalikuks kooli ja treenerite hea koostöö. On oluline, et poiste elu ei koosneks ainult õppetööst ja jalgpallist. Tähtis on ka igapäevane suhtlus kaasõpilastega.“ Lilli Arumäe sõnul tuli sügisel loodud klass kokku teistest koolidest ja seetõttu oli paratamatu, et nende teadmiste tase oli ebaühtlane ja suhtumine õppetöösse erinev.

Eriti keeruline oli kohanemine vene koolidest tulnud poistele, kellest mõned said eesti keelega väga hästi hakkama, kuid osal oli raskusi. „Kõige keerulisem oli neile keelekeskkonna vahetus,“ selgitab Arumäe. „See nõuab harjumist. Vanemate sõnul on nende laste eesti keele oskus muutunud paremaks.

Meil, õpetajatel, on kokkulepe, et igapäevane suhtlus nendega toimub koolis eesti keeles.“ Jalgpalliakadeemia klassiga tegelevad nii treenerid, klassijuhataja kui ka õppealajuhataja. Unustada ei tohi ka lapsevanemaid, kelle panus on poiste saavutuste juures väga oluline. Loomulikult tuleb ette ka arusaamatusi, aga need lahendatakse ühiselt. „Ka Aivar Pohlak on öelnud, et Eesti vajab tarku jalgpallureid,“ räägib Arumäe. „Meil on heameel tõdeda, et jalgpalliakadeemia klassi suhtumine õppetöösse ja õppeedukus on hea. Meie hulgas on ka neid, kes samamoodi nagu Mart Poom õpivad ainult viitele. Pärast treeningute lõppu võimaldame õpiabi A. Le Coq Arenal, kuhu õpetaja läheb ise kohale. Tunni kuni pooleteise jooksul aidatakse abivajajaid järele eri õppeainetes.“

Foto: Lembit Peegel

2019 APRILL JALKA

27

akadeemia

Akadeemia juhataja Marko Lelov (vasakul) ja peatreener Marko Pärnpuu treeningut läbi viimas. Foto: Lembit Peege

ees eesmärk pääseda endast vanemate sekka koondisse. Marko Pärnpuu sõnul on U16 vanus, kus arengukiirus on erinev ja aastaga võib palju muutuda.

Koondisse võib saada mängija, kel ei olnud aasta alguses sinna asja. „Pallitreeningutel on meie tähelepanu individuaalse meisterlikkuse parandamisel,“ selgitab Marko Pärnpuu. „Taktika poolelt on rõhk baasasjadel.“ Treeningul tegeleb poistega neli treenerit: Lelov, Pärnpuu, Veis ja väravavahtide treener Andrus Lukjanov, keda vajaduse korral asendab Oliver Ani. Peale nende on treeningul füsioterapeut Sten Ütsmüts. Seega on väljakul mitu silmapaari, mis jälgivad poisse. Kui on vaja mingit tegevust korrigeerida, sekkutakse. Andrei Veis tegeleb tavaliselt nendega, kes ei saa treeningut kaasa teha. See tagab, et kõik on tegevuses. „Eriti suurt tähelepanu saavad kolm väravavahti, sest klubidel ei ole luksust selles eas puurivahtidele eraldi treenerit palgata,“ rõhutab Lelov. „Sealjuures pöörab Andrus Lukjanov tähelepanu ka kaitseliini tegevusele.“

Akadeemia uks on lahti! livaheajal ja suvel on mängijad nagunii oma klubi juures. Akadeemia ise üheski sarjas ei osale, kuigi aeg-ajalt on peetud sõprusmänge. Detsembris käidi Soomes, kus võideti omaealiste Soome meistri B-koosseisu 4 : 2 ja kaotati A-koosseisule 2 : 3. Mõned poisid olid kaasas ka väljastpoolt akadeemiat.

Praegu kuuluvad akadeemia U16 vanuseklassi õpilastest pooled selle vanuseklassi Eesti koondisse või on selle kandidaatide ringis. Ometi pole see näitaja, mille nimel akadeemia töötab. „Meile pole omaette eesmärk, kui palju on meil koondislasi,“ räägib Lelov. „Meil pole suurt valikut nagu suurtel riikidel ja seepärast on oluline mängijate oskuste parandamine. U15 vanuseklassis, kus kandidaatide ring on laiem, on peaaegu kõigil meie poistel koondisekogemus. U16 astmel on läinud kitsamaks, aga meie lähtume üksikute mängijate arengust. Näiteks on suure arengu läbi teinud need, kes U16 koondisse ei kuulu.“ Lelov lisab, et järgmisel aastal toimub Eestis U17 EM-finaalturniir ja kuigi meie akadeemia 8. klassi poisid on aasta nooremad, on mõnelgi silme 28

JALKA APRILL 2019

Lelov, Pärnpuu ja Veis on rahul, et poisid on akadeemia elurütmiga kohanenud ja hoiavad kokku. Seda kinnitavad

ka personaalsed vestlused poistega.

Senises vormis jätkavad nad ka järgmisel aastal 9. klassi õpilasena. Gümnaasiumiosas, alates 10. klassist kandub jalgpalliline põhirõhk klubidesse. Selles vanuses hakkavad mängijad oma klubi esindama meesteklassis kas esindusrivistuses või duublis ja on loomulik, et sel juhul treenitakse klubis. Meesteklassis on meie eliitklubidel endil võimekus ja ressurss mängijatega kõrgel tasemel tegeleda.

Sügisel võtab akadeemia vastu uue lennu 8. klassi ja Marko Lelov julgustab sinna tulema. Käesolev õppeaasta on näidanud, et Tallinna lähiümbruse puhul pole transport probleem ja tulla saab ka mujalt, kui lahendada elukoha küsimus. „Akadeemia õpilased saame ennekõike talenditreeningute põhjal, aga hea meelega ootame ka klubitreenerite initsiatiivi ja käime noori ise vaatamas,“ seletab Lelov. „Kui on huvi, tuleb meile sellest teada anda ja küll leiame võimaluse, kuidas asjad lahendada! Kui huvi tekib mängijatel või lapsevanematel, peaks alguses kindlasti ühendust võtma oma klubiga.

Akadeemia toimib tihedas koostöös klubidega ja oma treeneritest ei tohiks mööda minna.“

Poisid harjusid akadeemiaga kiiresti Jalka küsitles kolme jalgpalliakadeemia poissi, kes kõik mängivad JK Tallinna Kalevis. „Hakkasin jalgpalli mängima lasteaias ja kuna mu treener oli Kaleviga seotud, läksin sinna trenni,“ rääkis Keila-Joa lossi lähedal elav Markus Riisenberg. „Linna viivad ja toovad mind ema-isa. Meie treeningutingimused on väga head ja eriti hea on see, et meil on füsioterapeut treeningul. Vigastuse puhul saame kiiresti abi.“ Ka Hugo Palutaja mängib Tallinna Kalevis. Tema elab Jüris ning transport linna ja tagasi pole probleem. Akadeemiast kuulis ta oma treenerilt, emale-isale see variant sobis. Hugolegi meeldib, et treeningul on füsioterapeut ja mängijatega tegeleb mitu treenerit. „Hommikul anname treeneritele teada, kui kaua me magasime, kuidas on lihased ja enesetunne,“ räägib Palutaja. „Sellega arvestatakse sama päeva trennis.

Alguses oli raske harjuda sellega, et kool on nii kaugel. Jüris oli see kodu lähedal.

Nüüd olen harjunud.“ Kristofer Robin Grün tuli akadeemiasse Kilingi-Nõmmelt. Enne Tallinna tulekut ja Kalevisse minekut mängis ta Pärnu Poseidonis. Tallinnas elab ta vanaisa-vanaema juures. „Kui me Poseidoniga ühel turniiril käisime, pakuti isale Kalevisse tööd ja mina oleksin ka tulnud, aga lõpuks läks nii, et tulin üksi,“ selgitas Kristofer Robin Grün. „Suurim erinevus klubiga on see, et tingimused on väga head, trennis on mängijaid rohkem ja nende kvaliteet on parem.“ „Arte gümnaasiumiga harjusin väga kiiresti, ma arvan, et paari nädalaga,“ lisas Grün. „Alguses oli Tallinnas orienteerumisega tegu, aga nüüd enam mitte.

Mulle meeldib, et hoolitseme palju oma keha eest. Mul olid enne puusaprobleemid, aga nüüd on hulga parem.“

mängija luubi all

Kristofer Piht Noortekoondislane Kristofer Piht siirdus meesteklassi mängima tunamullu, kui ta esindas Premium liigas Paide Linnameeskonda. Aprillis 18. sünnipäeva tähistavat ründajat iseloomustasid tema endine treener Paul Kask ja Paide tiimi praegune loots Vjatšeslav Zahovaiko.

Väljakunägemine

Vjatšeslav Zahovaiko: See on tema trump. Füüsiliselt on hea, hüppevõime on hea, ajastus tabada palli kõrgelt on hea. Samuti on julgust minna õhuvõitlusesse.

Paul Kask: Oma vanuse kohta on õhuvõitluses väga okei. Suudab ajastada hüpet ja võita duelle ning on väravalööjale kohaselt näljane tsenderdustele mineja vastase kastis.

Jõud Vjatšeslav Zahovaiko: Sihvakas ja peenike kutt, kes vajab jõusaalis rassimist, aga see protsess võtab aega. Ta ei ole meesteklassis ju eriti pikalt mänginud ja eks see vajab kohanemist. Iga mänguga läheb paremaks selles osas.

Paul Kask: 17aastase mängija kohta läheb veel natuke aega, kuni liha luudele kasvab ja tekib suurem võimekus duellides, aga tal on olemas potentsiaal olla „füüsiline“ ründaja.

Sisu Vjatšeslav Zahovaiko: Iseloomu on küll ja küll. Talle ei meeldi kaotada. Kõva võitleja, ei anna üheski olukorras alla ja võitleb avavilest lõpuvileni. Seisab vajadusel meeskonnakaaslaste eest ega pööra pead ära isegi siis, kui on vaja rasket palli blokeerida.

Paul Kask: Nooremana võitles alati kompromissitult ning lasi ennast väga palju mõjutada emotsioonidel. Vanusega on tekkinud parem enesekontroll, aga tahe väljakul olla ja asju ära teha on säilinud. Mängija, kes ei loobu mitte kunagi.

Vastupidavus Vjatšeslav Zahovaiko: Füüsiline võimekus on uskumatult hea, ta võib hullumeelselt teha musta tööd. Kahtlemata trump tema jaoks.

Paul Kask: Kindlasti üks tema tugevaid külgi, ta on juba praegu võimeline mängima arvestatava tempoga mängudes 90 minutit.

Tehnika

Liikuvus Vjatšeslav Zahovaiko: Näljane, tahab palli saada ja talle meeldib joosta ning väsimatult ennast pakkuda. Nooruse ja kogemuse vähesuse tõttu ei oska veel nii hästi hinnata, millal avaneda ja millal veidike seista, aga ta on aktiivne ja see on hästi positiivne omadus.

Paul Kask: Kristofer on õpetatav ja tark mängija, kelle liikuvus väljakul on suur, aga see lähtub alati kasulikkusest meeskonnale, mitte sellest, et liikuda kuhugi lihtsalt seepärast, et ta ise seda tahab.

Sündinud: 24.04.2001 Klubi: Paide Linnameeskond Eelmised klubid: Oper JK, Keila JK, Tallinna Kalev, Nõmme United Treenerid: Kait Talve, Tõnu Metsson, Aivar Iisrael, Tauri Tamkivi, Ott Aunver Jr, Priidu Ahven, Paul Kask, Erki Kesküla, Vjatšeslav Zahovaiko Koondis: U19 12/0, U17 21/5

30

MÄRTS 2019 2019 JALKA APRILL

Foto: Jana Pipar

Õhuvõitlus

Vjatšeslav Zahovaiko: Ta ei ole egoist, vaid ikkagi meeskonnamängija, ja palli saades otsib kaaslasi. Aga mängulugemisoskus ei piirdu ainult palliga mängides, vaid on oluline ka kaitsefaasis. See kõik läheb järjest paremaks, aga ta vajab selleks aega.

Paul Kask: Kategooria, milles Kristofer saab kõige rohkem juurde panna, et arendada ründajale vajalikku mitmekülgsust.

Kui ta õpib mängima selliselt, et oskab ka liinide vahele vabasse ruumi palli küsida, siis avab see tema jaoks hulga rohkem vaatenurki ning sunnib järgmise käiguga enam kaasmängijaid otsima.

CV

Vjatšeslav Zahovaiko: „Julge poiss ja sisu poolest väga-väga hea kutt!“

Vjatšeslav Zahovaiko: Võiks tunduvalt parem olla.

Lapsepõlves on päris palju tööd jäänud tegemata, aga üritame teda igati aidata, et tehnika läheks paremaks.

Paul Kask: Ta on pigem ebastandardse tehnikaga mängija, kelle kiiruslikud omadused mõjutavad tehnilist sooritust ja sisse tuleb „ebapuhtaid puuteid“.

Kiirus Vjatšeslav Zahovaiko: Väle jalg! Kui ta hoo üles saab, on teda väga raske peatada. Kiirus on kindlasti üks tema paremaid omadusi.

Paul Kask: Kiirus on üks tema suuremaid plusse.

Nii esimesed sammud kui ka kiiruse hoidmine distantsil on heal tasemel ja teevad temast eelkõige ohtliku mängija vastase liini taga.

Sööt ja löök Vjatšeslav Zahovaiko: Need ma paneksin ühte patta tehnikaga. Sööt ja löök vajavad korrigeerimist, vaeva tuleb näha ka vasaku jalaga, et see oleks tal nii-öelda löögirusikas.

Paul Kask: Kindlasti saab ta järele aidata söödu ja löögi kvaliteeti eelkõige nõrgema ehk vasaku jalaga. Parema jalaga löödud väravad on enamasti olnud ründajalikud realiseerimised kastis, mitte aga kasti tagant sooritatud kauglöögid. Paljuski oleneb see muidugi ülesannetest, mis treener talle püstitanud on.

mängija luubi all

Pitsa ja kanatiibade sõber, kes tahaks maailma näha Tarmo Neemelo silmade läbi Foto: Liisi Troska/EJLi pilvekonto

Kas Harry Kane või Antoine Griezmann?

Griezmann kindlasti, sest teda on mängustiili poolest palju meeldivam vaadata. Kane on tipuründes küll eeskujulik, seisab seal ilusti, aga stiili poolest pooldan Griezmanni, sest ta on tehnilisem ja ehitab ise mängu rohkem üles.

Kas soolane või magus söök?

Soolane söök, sest seal on kõvasti rohkem valikuid kui magusa puhul.

Mu lemmiksöögiks on pitsa ja kanatiivad, aga jalgpallurina saan neid süüa siis, kui on cheat day ehk petupäev, sest kogu aeg kindlasti ei tohiks selliseid asju süüa.

Milline on olnud su kõige meeldejäävam reis?

Arvan, et alles hiljutine reis Küprosele, sest käisin seal koos sõpradega ja see oli mu esimene reis rohkem omapead. Sai ise mõelda, kuhu minna ja mida teha, nii et see oli selles mõttes eriline.

Kui saaksid endale võtta eksootilise kodulooma, siis kelle?

Kindlasti ei võtaks ma madu ega ämblikku! Arvan, et võtaksin koju suurde akvaariumisse mõõkkala – see oli esimene mõte, mis mulle pähe hüppas!

Kellega oma tiimist vahetaksid üheks päevaks kohad?

Tarmo Neemeloga, sest ta on füüsiliselt suur kuju ja mängib hästi targalt.

Ta on hoopis teistsugune ründaja kui mina, nii et tahaksin proovida läbi elada, kuidas oleks tema moodi mängida.

Mis on sinu elu moto?

Have fun! Peab olema lõbus.

Mis on su parim ja halvim omadus mängijana?

Parimad omadused on kiirus ja vastupidavus, sest ma jaksan väljakul tööd teha. Nõrkus – võibolla peaksin pallikatmist ja esimesi puuteid rohkem harjutama.

MIS ON SU SENINE EREDAIM MÄLESTUS JALGPALLIST?

Kas Kelly Sildaru või Ott Tänak?

Ise jälgin rohkem rallit, nii et Ott Tänak. Ta on viimasel ajal päris tublisti esinenud.

Kõige eredam mälestus ehk kõige emotsionaalsem mäng oli mu debüütmäng 2017. aasta suvel, kui sekkusin Paide eest Nõmme Kalju vastu. Ma küll ei löönud väravat, aga see emotsioon ja kogemus, mis sellest mängust sain, olid väga meeldejäävad. Kõva mäng oli.

2019 APRILL JALKA

31

Päevane laager

Kõigile 2007 – 2012 sündinud poistele ja tüdrukutele Nike särk, püksid ja põlvikud Ekskursioonipäev Tallinnas A. Le Coq Arenal Eelnevat kogemust jalgpallis pole vaja

#KÕIKMÄNGIVAD

17.06 - 21.06 ja 05.08 - 09.08 Hind 80 €

Registreerimine alates 9. aprillist kodulehel www.jalgpall.ee Lisainfo kodulehel ja epost suvelaager@jalgpall.ee

Foto: Scanpix

Tallinna FC Flora

VLASIY SINYAVSKIY

Foto: Jana Pipar

Amsterdami Ajax

Holland

MATTHIJS de LIGT

treener

Sergei Vassiljevi sõnul ei ole tal ühtset käekirja: iga mängija puhul tuleb vaadata tema iseloomu, vanust ja muid faktoreid. Kõiki ei saa lüüa ühe puuga.

Foto: Maarika Hiiemäe

38

JALKA APRILL 2019

treener

Suure-Jaani vedur

Sergei Vassiljev annab noortele avarust Aastakümneid Suure-Jaanis ja selle lähiümbruses jalgpalli vedanud Sergei Vassiljev mõlgutab küll igal aastal loobumismõtteid, aga seni pole süda lubanud oma hoolealuseid jätta. Vassiljev tahab kohalikele noortele pakkuda avarust ja paremat võimalust elus läbi lüüa.

KADI PARTS

S

el hooajal hakkab naiste meistriliigas mängima Viljandi ja Suure-Jaani ühendnaiskond, mille peatreener on just Vassiljev. Lisaks koostööle Viljandi klubiga majandab jalgpalliarmastaja aga ka enda loodud Suure-Jaani Unitedis, mille juures ei lõppe töö eal. Kõik sai alguse hoopis Viktor Metsast.

Just Mets oli see, kes Vassiljevisse jalgpallipisiku süstis, kui loo peategelane lapsena Ida-Virumaalt Paidesse kolis. Põhikooli keskel läks Vassiljev trenni ja kuigi esialgu oli eestikeelses treeningkeskkonnas keelebarjääri tõttu keeruline, jäi armastus jalgpalli vastu peale ja noormees jätkas vutiga. Samas tunnistab Vassiljev nüüd hiljem, et mängijana ei olnudki tal kunagi ambitsiooni päris tippu jõuda. „Nõukogude Liidus ei olnud jalgpall prioriteetne ala ja võimalused olid toona teistsugused,“ meenutab Vassiljev.

Kuigi mängijana jäid kõige kõrgemad tipud vallutamata, ei tahtnud Vassiljev jalgpalli jätta. Ta meenutab, et kui kolis Viljandisse, sai ta hea impulsi Võhmas tegutsenud Toivo Klampilt: „Ta andis mulle usku, et ka väikeses kohas saab jalgpalli arendada.“

Usku täis Vassiljev rajaski 2000. aastal kohaliku valla jalgpallikooli ja kuigi paljud sealsed inimesed suhtusid uude projekti skeptiliselt, asuti peagi koostöös klubiga SK Kirm osalema Eesti noorte meistrivõistlustel. Aastate möödudes jõuti vanusega meesteklassidesse ja koostöös Rolling Doorsiga mängiti mitu aastat madalamates liigades. Paralleelselt meeste treenimisega sai Vassiljev veel ühe tähtsa ülesande. „2008. aastal usaldas Aivar Lillevere mulle Viljandimaa naiskonna juhtimise,“ meenutab Vassiljev. „Just Mets, Klamp ja Lillevere on need mehed, kes on teatud etappides minu jaoks väga olulised olnud.“

SERGEI VASSILJEV:

„Inimesed on tänanud ja öelnud, et tänu nendele reisidele ja jalgpallile oli elus lihtsam läbi lüüa.“ 2011. aastal otsustas Vassiljev, et tahab rohkem ära teha, ja asutas oma klubi: Suure-Jaani Unitedi. Praeguseks on klubis üle 100 harrastaja ning mängijaid on alates nelja-viieaastastest lastest kuni täiskasvanuteni. Päris oma jõududega väikeses piirkonnas hakkama ei saa ja nii selgitab Vassiljev, et eri vanuseklassides tehakse koostööd mitme teise klubiga, et mängijatel oleks võimalus Eesti meistrivõistlustel kaasa lüüa. Oma klubi vedamine ja mitme võistkonna juhendamine on suur töö ja Vassiljev tunnistab, et mõtleb igal aastal, et just see hooaeg jääb nüüd viimaseks. „Aga kui vaatan otsa väikestele lastele ja ka meie täiskasvanud mängijatele ...“ jätab Vassiljev õhku rippuma mõtte, et ei taha kedagi alt vedada.

Ta selgitab, et ega Suure-Jaani Unitedi eesmärk ei olegi kasvatada tippjalgpallureid, vaid olla kogukonnas hea väljund. Nii on juba aastaid olnud klubi noormängijatel võimalus käia väikesest peale välismaal: esmalt Lätis-Leedus, vanemana juba Poolas, Valgevenes, Rootsis. Vassiljev selgitab, et nende reiside eesmärk pole ainult sport, vaid silmaringi laiendamine. „Meil on igal reisil nii sportlik, meelelahutuslik kui ka kultuurne programm,“ räägib ta. „See annab noortele avarust. Tallinnas on jah inimesed julgemad, aga väikestes kohtades on inimesed pigem kinnised. 20 aasta jooksul olen saanud head tagasisidet, inimesed on tänanud ja öelnud, et tänu nendele reisidele ja jalgpallile oli elus lihtsam läbi lüüa. See ongi meie klubi moto.“ Suure-Jaani Unitedi asutaja on treenerina oma sõnul paindlik, sest iga mängijat ei saa lüüa sama puuga: olenevalt mängija iseloomust, vanusest ja soost tuleb mõnega olla karm ja mõnega pehmem. Kõige keerulisemaks peab Vassiljev aga hoopis päris pisikesi lapsi, keda ta kaks aastat kohalikus lasteaias liikumisõpetajana juhendas. „See oli pagana raske!“ meenutab Vassiljev naerdes. „Kui keegi tahab tõestada, et ta on kõva treener, siis vaat mingu laste liikumisõpetajaks!“ Oma unistustest rääkides sõnab Vassiljev, et neid on mitu. Kindlasti tahaks ta, et kohalikus piirkonnas paraneks kvaliteet nii väljakute kui ka personali poolest, sest vaid nii suudetakse suurematele piirkondadele konkurentsi pakkuda. Peale selle loodab ta, et suudab tegusid teha sel hooajal kõrgliigasse tõusnud naiskonnaga: „Kui suudame naistejalgpalli hoida Viljandimaal sama kõrgel kui meeste oma – see ongi unistus.“ 2019 APRILL JALKA

39

naine jalgpallis

Kuidas Aet Süvarist sai detektiivi asemel jalgpallistuudio nägu ERRi sporditoimetuse toimetaja-saatejuht Aet Süvari teenis mullu suvel rohkelt tähelepanu jalgpallistuudioga, mida ta jalgpalli MMi ajal vedas.

Aastaid spordiajakirjanduses tegutsenud Süvari rääkis, kuidas ta stuudio juhtimise eest veidike võitlema pidi, mil moel ta üldse sporti jõudis ja sellestki, et väikesena tahtis ta saada hoopis detektiiviks!

KADI PARTS

K

ui 1977. aastal sündinud Aet üles kasvas, ei olnud ta sugugi sporditüdruk. Küll proovis ta ema soovitusel nii iluvõimlemist kui ka ujumist, kuid neist esimest enda sõnul vihkas ja teist katsetades pidi esimeses trennis peaaegu ära uppuma. Tagantjärele mõtiskleb Süvari, et kui oleks olnud üks trenn, mis oleks võinud talle sobida, oleks see olnud just jalgpall, kus oleks saanud oma energiat kulutada.

Jalgpallitrenni ta aga ei jõudnud, vaid keskendus hoopis loometööle. „Ma võtsin raamatu ja hakkasin seda lihtsalt vihikusse ümber kirjutama,“ meenutab Süvari naerdes. „Mulle meeldis asju talletada.“ Kuigi huvi kirjutamise vastu oli suur, ei tahtnud ta saada kirjanikuks, vaid hoopis detektiiviks. Noorel tüdrukul oli märkmik täis kahtlusaluste nimekirju ja põhjuseid, miks keegi salapärane tundub.

Detektiivi kombel nuhkimine meeldib Süvarile veel praegugi, sest enda sõnul on tal sageli hetki, kus tunneb, et lihtsalt peab midagi teada saama, ja siis tuleb minna selle kohta uurima ja puurima.

Tee sporditoimetusse Elu läks aga nii, et ühel hetkel jäi detektiivitöö sinnapaika ja juba üheksa-aastaselt asus Süvari tegema kaastööd lastelehele Säde. Vanemaks saades jätkus kirjutamine mitmele ajalehele ja ajakirjale ning pärast keskkooli lõppu ei 40

JALKA APRILL 2019

olnudki muud ideed, kui minna ajakirjandust õppima.

Enne spordivaldkonda jõudmist töötas Süvari aastaid Eesti Ekspressis ja käis Šotimaal magistriharidust omandamas, kuid sealne traditsioonides kinni ühiskond ei sobinud mässumeelsele neiule. Nii sai kirjutatud sõbranna Kristi Kirsbergile, kes oli toona Eesti Päevalehes. Arupärimise peale selgus, et EPLis on juhuslikult vaba spordireporteri koht, ja Süvari otsustas selle vastu võtta.

Aasta oli 2006 ja jalgpall oli juba mõned aastad varem võitnud Süvari südame. See juhtus 1999. aastal Kadrioru staadionil, kui Eesti mängis Tšehhiga.

Varem jalgpalli lausa kerge põlgusega suhtunud Süvari meenutab, mis teda vaid kümneminutilise vaatamise järel siis ära võlus: „Sain korraga aru sellest kuulumise tundest. See on sama tunne, mis tekib laulupeol. Inimene ei pruugi olla laulja ega tohutu patrioot selles mõttes, et käib kogu aeg ringi, lipp peos, aga laulupeol sa saad aru, et sa kuulud kuskile. Jalgpall on samasugune: see on justkui kõigi oma.“ Kuigi vutiarmastus oli Süvaril juba olemas, ei kulgenud esimesed sammud sporditoimetajana sugugi kergelt, sest enamik teemasid olid võõrad. Süvari meenutab, et kui ta saadeti vaid kaks nädalat pärast tööleasumist ujumise EMile, oli kõik talle nagu pudru ja kap-

Aet Süvari tunnistab, et kuigi võtab kriitikat südamesse, pole see ekraanilt lahkumise mõtteid mõlgutama pannud.

Foto: Brit Maria Tael/EJLi pilvekonto

naine jalgpallis

Väike naine suurte meeste maailmas Väikest kasvu Aet Süvari end pikemate meeste maailmas halvasti ei tunne. „Ma ei lase end selle pärast ära suruda, et olen väike!“ põrutab Süvari enesekindlalt. Ta selgitab, et on lühikese kasvuga lapsest saadik harjunud ja seega pole see talle midagi uut. „Olin juba koolis väga väike. Vahel oli isegi nii, et klassi toodi nii-öelda ekskursioon, et lähme vaatame seda erakordselt väikest last.“ Oma 158sentimeetrist pikkust Süvari ei häbene ja ütleb, et kui intervjuud tehes on pika sportlase intervjueerimiseks vaja seista tooli peal, siis nii lihtsalt on. Ja kui jalgpallistuudiosse tuleb külla Marek Lemsalu, kellel on pikkust üle 190 sentimeetri, siis tuleb olla kaval ja külalisega lihtsalt maha istuda, mitte kõrvuti seista.

Mehiste meeste spordimaailmas ei häiri Süvarit seegi, et ta on naine valdkonnas, kus valdav osa kolleege on mehed. Ta selgitab, et kuigi nooremad meessportlased võivad temaga sageli rääkida veidi teisel toonil kui näiteks noorema meeskolleegi Alvar Tiisleriga, ei ole see tema tööd seganud: „Kui eesmärk on saada inimene südant puistama, siis võib see saada määravaks, aga kui sa pead kätte saama kvaliteetset infot või panema inimese rääkima konkreetsest mängust, siis ei ole vahet.“

sad. Vaikselt, aga kindlalt hakkas Süvari spordiellu sisse elama ja sinna ta jäigi.

2014. aastaks oli Süvari juba ligi üheksa aastat Eesti Päevalehes kirjutanud, kui otsustas, et tahab proovida elu televisioonis. Üleminekut meenutades sõnab ta, et kõige raskem oli selle juures nüanss, mis vaevab teda siiani: inimestega ei saa pikalt rääkida, sest televisioonis on uudislõigud vaid paar minutit pikad. „Ajalehes oli nii, et intervjueeritav tuli, istus maha ja said pikalt temaga rääkida,“ selgitab Süvari. „Sa said palju põnevat teada ja mitte ainult spordist, vaid ka inimesest endast. Sellest tunnen ma puudust.“ Varem on Süvari meedias välja öelnud, et teda häirib kriitika, sest ta võtab seda väga südamesse. Sellest rääkides ta nendib, et loomulikult on igal inimesel õigus oma arvamusele, kuid kas alati peab seda väljendama? „Mina ju ei käi ringi ega ütle poemüüjatele või teistele, et kuule, sa ei meeldi mulle,“ selgitab Süvari oma mõttekäiku. „Kas alati peab oma arvamust avaldama lihtsalt seepärast, et sa seda teha saad?“

Mis ühendab Aet Süvarit ja Kersti Kaljulaidu?

Kuigi tal on kriitikaga raske leppida, pole kordagi pähe tulnud, et peaks kurjade sõnade tõttu ekraanilt lahkuma.

Seda enam, et sageli öeldakse ka hästi.

Süvari meenutab, et suvise MM-stuudio järel kirjutasid talle paljud inimesed, kellest 90% avaldas toetust. Ka tänaval astuti ligi ja kiideti, fännid on tahtnud Süvariga ka pilti teha. Ja kord astus talle Stockmanni kaubamajas ligi võõras tädi, kes teda kallistas. „See oli muidugi kergelt imelik, aga läheb hinge ja on meeles,“ räägib Süvari. Väga positiivse tagasisidena teenis Süvari eelmise aasta lõpus ka ERRi aastapreemia, mis anti just jalgpallistuudio vedamise eest. Sellest rääkides jääb loo kangelanna tagasihoidlikuks ning kiidab kolleege ja selleks projektiks kokku pandud meeskonda, kellega üheskoos tehti valmis suurepärased saated.

Kuigi suurem osa jalgpallistuudio saadetest möödus Süvari taktikepi all, ei tulnud selline asjade käik päris ilma võitluseta. Süvari meenutab, et kui toimetuses hakati MMi jaoks plaane tegema, oli selge, et neljast jalgpalli-

ajakirjanikust kolm – Alvar ja Tarmo Tiisler ning Kristjan Kalkun – võtavad enda kanda ülekannete kommenteerimise. Seda põhjusel, et Süvari pole kommenteerimise kunsti veel ära õppinud, ja nagu ta ise sõnab: võibolla on see asi, mida ta kunagi selgeks ei saa.

Nii jäigi justkui vaikimisi nõusolek, et kui mehed on kommenteerimisega hõivatud, jääb stuudiosaate juhtimine Süvari õlgadele. Siis aga juhtus midagi, mis sundis Süvari barrikaadidele. Ta meenutab: „Meie poistel tekkis idee, mis oli ilmselt täiesti siiras. Nad ütlesid nii: „Aet, sul on nii suur koormus, me aitame ka stuudiot teha!“ Vaat see oli koht, kus pidin end kehtestama, ja ütlesin, et ma ei lase stuudiot endalt ära võtta! Kui te tahate selle tegemises kaasa lüüa, siis palun väga, ma ei ole kade. Aga ärge tulge mind potitama ja ütlema, et mul on suur koormus ja seepärast tõttate appi. Mina tahan ka igapäevaselt MMi sees olla! Mina tahan ise stuudiosaateid teha! No ja kuna ma olen piisavalt kuri, siis ega poisid ei julenudki mulle vastu hakata!“

VÕITLEB ENDA EEST:

„Ärge tulge mind potitama ja ütlema, et mul on suur koormus ja seepärast tõttate appi!“ Nii saigi Süvarist peamine jalgpallistuudio nägu ja see läks paljudele korda. Ühe toreda episoodina meenutab ta, kuidas aastapreemia teenimise järel astus ligi kolleeg, kes sõnas, et tema kaks väikest tütart joonistasid terve suve kahte inimest: Aet Süvarit ja Kersti Kaljulaidu. „See oli hästi suur kompliment,“ sõnab Süvari. „See on hea tunne, kui oled kellelegi eeskujuks.“ Kui eelmise suve suurprojekti lõpetuseks uurime, kuidas Süvari ise oma esitustega stuudios rahule jäi, jääb kõlama mõte, et eelkõige on oluline see, et teoks ei saanud tema suurim hirm. „Loomulikult kartsin kriitikat, aga seda just selles mõttes, et meie ühiskond ei ole valmis selleks, et naine juhib sellist saadet,“ selgitab ta. „Kartsin, et pärast on ETV-l ja kogu kollektiivil halb tunne. Aga see hirm on alusetu: ühiskond oli ja on selleks valmis!“ 2019 APRILL JALKA

41

pipraterad

Otsajoone taha on tõrjutud nii pall kui ka Vlasiy Sinyavskiy.

Karl-Romet Nõmm teenis kiitust ka Vassiljevilt Premium liiga avavoorus tegi hea mängu ja sai vanameister Kostja Vassiljevilt kiita Viljandi Tuleviku väravavaht Karl-Romet Nõmm. Peamiselt tänu tema heale tõrjetööle jäi tulemuseks vaid 0 : 2. Järgnev pildiseeria on Karl-Romet Nõmme mängust.

Martin Milleri löök sai tõrjutud ühe käega.

42

JALKA APRILL 2019

Fotod: Jana Pipar

Nõmm puhastas oma trahvikastis palle ja kamandas kaitset.

Teisel korrusel oli ruumi ainult Karl-Romet Nõmmele.

Nõmm tegi end suureks ja ... Frank Liivak lõi väravast mööda.

Tagatipuks võttis Nõmm ära Konstantin Vassiljevi penaltilöögi.

2019 APRILL JALKA

43

saalijalgpall Sergei Kostin Smsraha eest pallimas.

Foto: Jana Pipar

Sergei Kostin

ületas saalikoondises esimesena 40 mängu piiri Kui meie rekordinternatsionaalil Martin Reimil on mängijana kirjas 157 koondisemängu, siis saalijalgpallis on samal positsioonil Sergei Kostin 41 kohtumisega.

ALVER KIVI

„11

aastat on sinna liigutud ja see on pikk aeg,“ tunnistab selle aasta algul Bulgaarias toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiril saalijalgpallis koondisemängudega esimesena 40 piiri ületanud Sergei Kostin. „Aga 50 mängu koondises võiks olla selline 44

JALKA APRILL 2019

number, kuhupoole võiks veel püüelda.

Varem ei ole mul sellist eesmärki olnud, aga nüüd on. Kui on veel jõudu joosta ja mängida, siis on see võimalik, igatahes tahtmine on mul olemas.“ On tavapärane, et suures jalgpallis on mängijatel üldiselt maagiliseks numbriks sada koondisemängu. Sellist saavutust soovivad oma jalgpalluri-CVsse vist kõik, kes koondisesärgi selga tõmbavad ning tribüünidel möllavate fännide toetusel rohelisel murul oma riiki ja rahvast esindavad.

Sergei Kostini hinnangul võib ju 41 kohtumist sinises särgis tunduda esialgu väikesena, kuid saalijalgpalli koondises on tegu väärt saavutusega ja temale on see tähtis. Tegelikult võiks Kostinil neid mänge isegi rohkem olla,

aga paraku oli ta erinevatel põhjustel mõned aastad koondisest eemal. „Eesti riiki on loomulikult tähtis esindada igale kohalikule jalgpallurile,“ rõhutab Sergei Kostin. „Kui klubis ootad ikka esikohta, siis koondises tähtsaid mänge tugevate meeskondadega. Tegelikult on koondises mängides isegi rohkem pinget, sest vastased on kõrgest klassist ning see paneb täiega pingutama ja endast kõike andma.“

Saalijalgpall meeldis juba noorena Paljuski tehakse nii elus kui ka spordis oma valikud juba nooruspõlves. Kas suunavad siis vanemad, sõbrad või inimese oma valikud ja soovidest arusaamisele jõudmine. Jalgpallis tahab enamik noori jalgpallureid jõuda ikka tippmeeskondadesse ja võita maailmas ihaldatud tiitleid.

Tartus sündinud Sergei Kostini sõnul meeldis talle saalijalgpall juba lapsena. „Talvel mängisime tihti saalis, kus harjutasime tehnikat,“ märgib ta. „Mulle meeldib palju palliga olla ja sööta ning saalis saab seda rohkem teha.“ Oma karjääri jooksul on Sergei Kostin mänginud suurt jalgpalli kolmandas liigas Tartu JK Tammekas, teises liigas JK Maag II Tartus ja JK Merkuur-Juunioris, esiliigas Kiviõli Tamme Autos, Maardu JKs ja Lasnamäe Ajaxis ning

saalijalgpall meistriliigas Tallinna JK Dünamo meeskonnas. Ta on esindanud paaril korral ka Eesti noortekoondist.

Mingil hetkel tuli Sergei Kostinil aga valida, kuidas elus edasi minna, ja nii said tema eelistuseks õpingud Tallinna tehnikaülikoolis infotehnoloogia alal, kus ta õppis arvuti- ja süsteemitehnikat.

Armastus jalgpallimängu vastu aga jäi ja nii on tema karjäär jätkunud viimasel ajal peamiselt saalis, kus ta on mänginud Tallinna FC Anži, Viimsi FC Rinopoli ja Viimsi Smsraha ridades. „Eesti liigas mängib medalitele neli meeskonda, teised pingutavad ka, et konkurentsis püsida. Vundament on laotud, nüüd tuleks seda laiendada, siis oleks me ka Euroopas veelgi rohkem konkurentsis,“ leiab Sergei Kostin.

Karjääris nii võite kui ka kaotusi Koondisemängudest on Sergei Kostinil kõige enam meeles 2015. aastal saadud 2 : 1 võit Armeenia üle: „Meeskonnal tuli siis mäng hästi välja ja see oli ka esimene võit, mida oli kaua oodatud.“ Esile tõstab ta veel ka selle aasta jaanuari mängu Bulgaaria vastu, kus Eestil jäi võidust napilt puudu ja kaotati eduseisust 2 : 3. Just selles kohtumises lõi Sergei Kostin oma koondisekarjääri seni ainsa värava, kui viis Eesti 2 : 1 juhtima. „Seda väravat olin ma muidugi väga kaua oodanud ja kindlasti tegi tabamus meele rõõmsaks, sest see oli ka ilusti löödud, aga mingit suurt tähistamist pärast küll ei ole olnud,“ räägib Kostin.

Samas on tal ka mänge, mida ei

tahaks enam eriti meenutada, ja need on just koondise esimesed kohtumised, kus väljakul ei tegutsetud veel nii, nagu pidi, ning paljuski oldi õpipoisi ja algaja rollis. Siis saadi ka palju suuri kaotusi ja üks valusamaid oli Sergei Kostini hinnangul 2014. aasta mäng Leedu vastu, mis kaotati 3 : 0 eduseisust 3 : 7.

Koondis on edasi sammunud Debüüdi Eesti saalijalgpalli koondises tegi Sergei Kostin 2008. aastal Soome vastu, kus põhjanaabrid jäid 9 : 0 peale.

Peale suure kaotuse ei meenu talle sellest kohtumisest enam suurt midagi, kuid kindlasti andis ta nagu ikka väljakul endast parima. „Koondis on nende aastatega palju arenenud ja saanud oluliselt tugevamaks,“ leiab Sergei Kostin. „Oleme õppinud, kuidas kaitses mängida, ja taktikas oleme rohkem juurde pannud. Praegu suudame me hoida senisest enam ka ise palli, tänu millele on võimalusi ka rohkem peale lüüa ja väravaid saada. Mängudistsipliin on paigas ja aitame üksteist palju nii väljaku ääres kui ka väljakul.“ Sergei Kostini hinnangul on siiski arenguruumi veel küllaga ning momente ja olukordi, kus oma mängu parandada, jagub. Ühe peamisena toob ta esile asjaolu, et paraku ei oska koondis rünnakul kõiki momente realiseerida, kuigi osatakse pressingu alt korralikult välja tulla. „Individuaalsed oskused on kõigil meestel olemas,“ tõdeb Sergei Kostin. „Meeskonnana tuleb siiski paremini palli sööta, rünnakul õigel ajal avaneda

Sergei Kostin (nr 4) on saalijalgpallis Eesti rekordinternatsionaal.

ja mõttekalt kombineerida. Kui kõik mehed saaks koondisesse tulla, siis suudaksime Euroopa keskmike vastu olla kindlasti konkurentsis.“ Sergei Kostini sõnul on ka temal veel varu olemas ja arenguruumi küllaga. „Isiklikult annab veel juurde panna just füüsilise poole pealt ja muidugi tuleks ka väravaid rohkem lüüa,“ toob mais 35aastaseks saav Kostin välja oma nõrkused. Ta usub, et suudab tipptasemel mängida veel kolm-neli aastat.

Dmitri Skiperski: Kostin on eeskuju treeningul ja mängus Koondise peatreener Dmitri Skiperski hindab Sergei Kostini panust ja oskusi. „Tark, intelligente, väga hea vasaku jalaga ja tehniline mängija,“ iseloomustab peatreener oma kõige enam mänge pidanud koondislast. „Sergei teeb väljakul õigeid otsuseid õigel ajal ja realiseerib need kvaliteetselt. Kindlasti on ta koondisele oluline mängija, kui ta 35aastaselt on veel rivis. Loodan, et ta leiab endas veel motivatsiooni mõned aastad korralikus mänguvormis püsida.“ Dmitri Skiperski kasutab Sergei Kostinit rohkem paremal äärel. Peatreeneri sõnul on ta tähtis mängija standardolukordades nii karistuskui ka nurgalöökide ajal, mis on saalijalgpallis väga olulised. „Ajastus peab olema täpne ja Sergei on selles väga hea,“ tunnustab Dmitri Skiperski oma mängijat. „Ei ütleks, et Sergei on nüüd just meeskonna liider, aga kindlasti on ta teistele meestele nii treeningul kui ka mängus hea eeskuju ja näitab, et ka selles vanuses saab hästi saalijalgpalli mängida.“ Dmitri Skiperski hinnangul võiks saalijalgpalli rekordinternatsionaali mängude arv olla isegi suurem kui Sergei Kostini 41 ja number iseenesest on suhteline. „Arvestades seda, kui vähe koondis varem mängis, siis on see ikkagi märkimisväärne saavutus,“ märgib koondise peatreener.

Foto: Jana Pipar

2019 APRILL JALKA

45

lugeja küsib KATRIN LOO

Sünniaeg: 02.01.1991 Koduklubi: FC Flora Varasemad klubid: Dayton

Flyers (USA), NiceFutis, Merilappi United (mõlemad Soome) Eesti meister: 2018

Zakaria Beglarišvili eelmisel suvel Meistrite liiga eelringis Hapoeli vastu pildil nähtavas mängus ei skoorinud, kuid 2017. aastal lõi ta Domžale vastu värava, mida peab üheks ilusamaks tabamuseks kogu oma karjääri jooksul.

Foto: Lembit Peegel

ZAKARIA BEGLARIŠVILI Sünniaeg: 30.04.1990 Koduklubi: Budapesti Honved Varasemad klubid: Tbilisi, Gori

Kaotada Katrin Loole ei meeldi, aga küll meeldib talle kaotustest õppida.

Foto: Lembit Peegel

46

JALKA APRILL 2019

Dila, Tbilisi Locomotive, Bolnisi Sioni (kõik Gruusia), FC Flora Eesti meister: 2010, 2011, 2015, 2017

lugeja küsib

Katrin Loo:

kaotused on minu jaoks motiveeriv jõud Eelmisel hooajal Flora kaptenina Eesti meistriks tulnud Katrin Loo tunnistab, et kaotustest ta kergelt üle ei saa, kuid need mõjuvad talle motiveerivalt. Peale selle mõlgutab 28aastane poolkaitsja mõtet, et naistekoondise arengu jaoks oleks huvitav selline asjade käik, kui rahvusnaiskonnal õnnestuks kaasa lüüa Soome naiste kõrgliigas!

KADI PARTS

S

ind valiti mullu Eesti parimaks naismängijaks – mida see sulle tähendab? Kas see auhind on kodus kapi peal ka praegu? (Irina, Narva) Auhind on uhkelt kodus kapi peal koos kahe teise auhinnaga, mis ma sealt sain, ehk meistriliiga suurima väravalööja ja meistriliiga parima mängija auhinnaga.

See on mulle oluline tunnustus. Olen varemgi öelnud, et ma tahaksin näha mängijat, kes ütleb, et tore küll, aga see ei tähenda midagi! Loomulikult tekitab selline auhind ikkagi hea tunde ja on tore, et keegi tunnustab seda tööd. See teeb hinge soojaks.

Mis on sul Ameerikast kõige eredamalt meeles? (Triin, Põlva) Alati kui sellele ajale mõtlen, tuleb esimesena meelde, et seal oli elu nagu filmis! Eks me kõik oleme näinud USAs toodetud filme ja ikka mõtled, et päris nii ju ei ole ning filmides on asjad võimendatud – kasvõi sealne ülikoolielu. Aga tegelikult ongi seal üks ühele selline elu! Ma ei oska küll ühtegi konkreetset näidet tuua, aga filmidest nähtust oli nii palju äratundmismomente ja kui olin seal mõnda aega elanud, siis mõtlesingi, et elu nagu filmis.

USAs on naistejalgpall väga populaarne. Kas seda oli tunda seal mängides või sõltub kõik konkreetsest piirkonnast selles suures riigis? (Anti, Kakumäe) Kuna USAs on tõesti nii naistejalgpall kui ka üldse ülikoolisport ülipopulaarne, siis kodumängudel oli staadion rahvast täis. Sa tunned seal toetust ja huvi nii platsil kui ka väljaspool väljakut. Nagu oli ka Soomes, teadsid inimesed USAs sportlasi nägupidi ja kui ringi käisid, siis sooviti mänguks edu või kommenteeriti eelmisi mänge.

Tõesti väga tore oli seal täistribüünide ees mängida.

Mängin ise jalgpalli ja mul on üks probleem: ma ei julge peaga mängida.

Mul on sellepärast natuke häbi naiskonnakaaslaste ees. Kas oskad soovitada, kuidas sellest kartusest võitu saada?

(Kristi, Pärnu) Oleneb põhjusest, miks ei julge. Võib juhtuda, et varem on olnud peatrauma või oled kellegagi kokku hüpanud – ning see on üks asi. Aga kui lihtsalt kardad proovida, siis eks hirmudele tuleb vastu astuda. Muidugi mitte päris nii, et lähed trenni, keegi hakkab sulle tsenderdusi laskma ja siis proovid, et mitmenda julged puhtaks lüüa. Tuleks võtta pall ja minna mõne murulapi peale omaette proovima. Kuna olen noortetreener, siis näen tihti, kuidas lapsed tulevad trenni ja kui ütlen, et nüüd kõksime peaga, siis nad teevad selle peale suured silmad. Aga kui alustad vaikselt – lihtsalt viskad palli endale üles ja proovid seda lüüa – ning kulged oma tempos, siis see peaks olema päris hea algus.

Flora tuli eelmisel aastal esimest korda Eesti meistriks, kui katkestati Pärnu JK pikk võiduseeria. Kas nüüd algab Flora valitsemise ajastu? (Priit, Tartu) Mulle meeldib ütlus, et selleks, et võita, võitle veel üks raund. Eks tiitlit kaitsta

on ikka natuke raskem kui esimest korda seda võita. Kasvõi juba seepärast, et tiitli kaitsmine võib osas mängijates tekitada pinget või kohustust. Samas arvan, et kui oled midagi saavutanud ja jääd seejärel diivanile lamama ning jätkad ainult samade asjadega, siis ei ole võimalik parem olla. Ma ei saa väita, et nüüd algab Flora ülemvõim, aga saan öelda, et me teeme kõik, et saada paremaks, ning see võiks väljenduda ka tulemustes.

Kellega on sul tiimis kõige parem klapp? (@m2rtroomets) Enne kui Lisette Tammik meilt ära läks, tundus mulle, et temaga olime väga samal leheküljel. Kuna mängin klubis enamjaolt äärepooliku kohta, siis tõenäoliselt on mul kõige parem klapp meie keskpoolikute ehk Kelly Roseni ja Kethy Õunpuuga. Kuna oleme juba mõnda aega koos mänginud, siis loeme üksteist üsna hästi.

MEENUTUS USAst:

„Kui olin seal mõnda aega elanud, siis mõtlesingi, et elu nagu filmis.“ Kas sa oled kunagi internetist vaadanud nippe ja neid järele püüdnud teha?

(Alar, Tallinn) Muidugi olen. Kuna alustasin jalgpalliga nii hilja, siis minu jaoks oli oluline ära õppida baasasjad. Ma ei ole kunagi vaadanud Youtube’ist selliseid trikke, mida ma mängus tõenäoliselt mitte kunagi ei kasuta, aga mida oleks lihtsalt lahe osata. Olen vaadanud näiteks petteid ja siis neid trennis proovinud.

See on mulle väga palju juurde andnud ja kuna alustasin jalgpalliga hilja, siis on minu treeningtundide maht olnud päris suur. Ning seda siis mitte selles mõttes, et jooksen tundide viisi, vaid olen teinud trenni, et palliga kontakti 2019 APRILL JALKA

47

Katrin Loo on palju iseseisvalt jalgpalli õppinud.

saavutada: kuidas palli kontrollida, lüüa, söödutehnikaid harjutanud jne. Olen väga palju vaeva näinud ja mingil tasandil teen seda siiani. Mul ei ole siiamaani tunnet, et oskan kõike piisavalt hästi, ja minu arust on jalgpall selline ala, kus seda tunnet ei saagi tekkida.

Sul on kõrgharidus omandatud. Kas kasutad neid teadmisi ka igapäevaselt?

(Ilmar, Tallinn) Kahjuks ma praegu erialaselt ehk antropoloogiaga seotult ei tööta, aga kuna see on nii lai ala, leiavad sealt saadud teadmised rakendust igapäevaelus. Antropoloogia on õpetanud mind veel rohkem täheldama pisiasju ning looma nende vahel seoseid, mis omakorda tuleb kasuks inimkäitumise lahtimõtestamisel. Ühtlasi täiendab õpitu minu praegust, magistriastmes omandatavat kommunikatsiooni eriala. Kuna olen igapäevaselt noortetreener, siis on oluline pöörata tähelepanu sellele, kuidas lastega suhelda – sõnade valik, kehakeel jne.

Mitmendas Eesti liigas võiks taseme poolest mängida Eesti naistekoondis?

(Anton, Tallinn) See on väga huvitav küsimus! Kui rääkida naisteliigadest, siis loomulikult meistriliigas, aga kui on mõeldud meesteliigasid, siis on keeruline vastata, sest naiste- ja meestejalgpallis on füsioloogilised erinevused. Kui meeste- ja naisterahvas teevad sama palju trenni, siis oleks loogiline, et mees jookseb kiiremini ja on ka jõu poolest 48

JALKA APRILL 2019

Fotod: Lembit Peegel

üle. Seetõttu on keeruline vastata. Aga olen hoopis seda paaril korral mõelnud, et oleks huvitav, kui meie naistekoondis saaks oma võistkonnaga mängida Soome naiste kõrgliigas. See muidugi eeldab, et kõik meist on professionaalid (ehk ei käi samal ajal tööl – toim.), ja kui saaksime koos ka treenida, siis sealt võiks tulla hüppeline areng. See oleks huvitav väljakutse.

ANTROPOLOOGIA TÕMBAB:

„Tekkis selge arusaam, et kultuurid ja nende praktikad on huvi, mis pakub jalgpallile minu jaoks konkurentsi.“ Kuidas sa kaotuseid talud? Kas saad kergelt üle või põed pikalt? (Dima, Tallinn) Ei saa kergelt üle. Pärast kaotust pean ma alati oma peas läbi mõtlema, miks asjad ei toiminud nii, nagu oleksime tahtnud. Muidugi on erinevaid kaotuseid ning mõni ongi raskem ja mõni kergem, aga ma ei mõtle mitte kunagi, et vahet pole, elu läheb edasi. Mul on vaja leida põhjused, miks asjad ei toimi.

Kui mõne inimese jaoks on kaotused demotiveerivad, siis minu jaoks on need just motiveerivad, sest näen, et teatud asjad saaksid olla veel paremad.

See suunab mu tähelepanu aspektidele, mida saaksin ise paremini teha ja mida võistkonnana parandada. Jah, kaotus on

Flora ridades mängis Loo juba enne, kui ta USAsse ja Soome siirdus.

negatiivne emotsioon, aga samas on see minu jaoks olnud alati edasiviiv jõud.

Kas Eesti meistriliiga tase on võrreldav Soome või USA omaga? (@tartulouner) See on väga hea küsimus. Kui rääkida Soome liigast, siis seal on tase palju ühtlasem. USAs või Soomes mängides saad stabiilselt hästi tugevaid mänge.

Kõige paremini iseloomustab minu jaoks vahet see, kui olin noorem ja läksin Florast koondisemängule. Siis oli mingil hetkel kas mängu alguses või keskel selline hetk, kui tunned füüsiliselt, et vahe igapäevase Eesti meistriliigaga on nii suur. Kui olin Soomes kaks kuud mänginud ja läksin koondist esindama, siis mäletan, et mõtlesin tagantjärele, et mul polnud kordagi seda hetke, kui tunned, et füüsiline tasemevahe on nii suur. Nii et Eesti meistriliigat ei saa USA ja Soome liigaga selles mõttes võrrelda, et kvaliteedi poolest on need ikkagi päris palju kõrgemal.

Miks sa Soomes enam ei mängi? Signy Aarna ja Pille Raadik saavad seal ju kenasti hakkama. (Lii, Tartu) Ma ei mängi enam Soomes, sest õpin ülikoolis. Kui käisin ühel aastal Aasias reisimas, siis tekkis mul väga suur huvi erinevate kultuuride vastu. Tekkis selge arusaam, et kultuurid ja nende praktikad on huvi, mis pakub jalgpallile minu jaoks konkurentsi. Kuna Soomes ei olnud mu keeletase piisavalt hea – vajalik on B2-tase –, ei saanud ma seal ülikooli minna, ning kolisin Eestisse.

Eesti koondise kohta nendib Loo, et suurim miinus on asjaolu, et enamik mängijaid peab jalgpalli kõrvalt ka tavatööd tegema.

Fotod: Lembit Peegel

Korra käisin veel ka õpingute kõrvalt Soomes mängimas, ent pärast bakalaureuseastme lõpetamist otsustasin edasi magistrantuuri astuda. Lisaks olen hetkel väga rahul Floras ega näe põhjust sealt lahkuda.

Mis on praegu Eesti naistekoondise suurim miinus või puudujääk?

(Oliver, Pärnu) Puudujäägiks on see, et meil on väga vähe professionaalseid mängijaid, kes tegelevad ainult jalgpalliga. Kahjuks on nii, et Eestis mängides tuleb ka tööd kõrvalt teha. Kui mõni noorem lugeja mõtleb seda lugedes, kui hull see olla saab, siis ega ikka saab küll. Kui oled näiteks kaheksa tundi tööl käinud ja siis lähed trenni, siis võid ju tahta endast anda 100%, aga võib juhtuda, et keha ei tule järele. On suur vahe, kas minna trenni puhanuna või tööpäeva järel. Usun, et kui meil Eestis oleksid professionaalid või ka poolprofessionaalid, siis see parandaks kindlasti nii koduse liiga kui ka koondise taset.

Millise riigi kliimas oli parim trenni teha ja mängida? (@rrekker) Automaatselt ütleksin esimesena USA, sest seal oli soe. Meenutan kontrastina seda, kuidas tulin USAst jõuludeks koju ja olin eelmisel õhtul seal õues sõpradega jalkat mänginud. Olin lühikeste varrukatega, õues oli umbes 25 kraadi sooja. Siis tulin Eestisse ja siin oli –15 kraadi ning väljakud olid lumega kaetud. Nii et selles mõttes valiksin USA,

2018. aasta lõpus sai Katrin Loo koju minna aasta parima naisjalgpalluri auhinnaga. See karikas seisab ka praegu ilusti kodus aukohal kapi peal.

aga ega see pole lõplik vastus, sest Soomes on see hea süsteem, et talvel ei treenita õues, vaid sisehallis, kus on soe.

Seal mängid ka lühikeste riietega, nii et selles mõttes on sama seis nii USAs kui ka Soomes. Kui aga peaksin nende vahel valima, siis Soome, sest sealne mängustiil sobis mulle paremini.

TRIKKIDELE EI KESKENDU:

„Ma ei ole kunagi vaadanud Youtube’ist selliseid trikke, mida ma mängus tõenäoliselt mitte kunagi ei kasuta, aga mida oleks lihtsalt lahe osata.“ Mis on su lemmiktiim ja kes lemmikmängija? (@_h_e_i_n_r_i_c_h_) Minu absoluutne lemmik on Zinedine Zidane, ta on täiesti fenomenaalne mängija. Klubidest – kui kunagi alustasin jalgpalliga, siis oli üheks mu vaieldamatuks lemmikuks Manchester United. Väga palju jälgisin neid ja kuigi ei saa öelda, et see on hetkel mu kindel lemmikklubi, siis vahel satun nende mänge vaatama ja sisimas hoian ikka pöialt. Aga korralikumalt jälgin ma mänge siis, kui on EMid või MMid. Loomulikult kui Zidane mängis kunagi, siis olin Prantsusmaa poolt, aga mulle tegelikult meeldivad Hispaania ja Saksamaa. Nemad on olnud minu kaks lemmikut.

Kes oleks korvpallis parem: sina või su maastikuratturist vend Martin?

(Martin, Tartu) Kes ei tea, siis mu vend on tegelikult käinud korvpallitrennis. Arvan, et meie võistlus oleks päris tasavägine, sest noorena sai kõige muu kõrval üheskoos ka palli korvi loobitud. Kui päris ausalt öelda, siis usun, et vend jääks ikkagi peale, kuigi ma teeksin kõik endast oleneva, et seda ei juhtuks – ma ei oska lihtsalt kaotada. Aga mulle meeldib see küsimus väga!

Milline on olnud su kõige meeldejäävam mäng? (Hannes, Rakvere) Kui mängisime Prantsusmaal sealse koondisega. Staadionil oli peaaegu 10 000 inimest ja seda emotsiooni on väga raske sõnadesse panna. Kui publik teeb laineid ja väravast mööda läinud löögi puhul kuuled, kuidas kogu tribüün ohkab – see on atmosfäär, kus tahaksid mängida iga päev. Lisaks luges ka see, et kui me nendega mängisime, siis neil oli väga-väga nimekas koondis, sinna kuulusid täielikud tipud. See oli kindlasti üks mu paremaid kogemusi.

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel.

Järgmises numbris vastab teie küsimustele Robert Kirss.

Saada küsimused kadi@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

2019 APRILL JALKA

49

maailm

Finantsilisest ausast mängust kui võimuvõitluse kujundist Euroopa jalgpalliliidu UEFA ellu kutsutud projekt nimega „Finantsiline aus mäng“ saab idee tasandil sel sügisel kümneaastaseks. Tegemist on võimuvõitlusega, sest Euroopa tippklubid pole loobunud mõttest luua neile tulus superliiga.

ANDRES MUST, jalgpalliajakirjanik

S

elle projekti sünd jääb aega, mil maailma oli just tabanud suur majanduskriis. Võib uskuda, et selle taustal nägid paljud finantsasutused odavat võimalust jalgpallimaailma siseneda. Rahastajate seisukohast vaadatuna võis esimest tõeliselt suurt katset Londoni Chelseat pidada õigustatuks

50

JALKA APRILL 2019

nii sportlike saavutuste kui ka sotsiaalsete suhete võrgustiku loojana.

Kuid tulevikuperspektiiv, mis avanes paljude uute profijalgpalli meeskondade omanike ilmudes, ei piirdunud vaid sportliku mõjuga ühele konkreetsele klubile, selles nähti ka jõudu kujundada oluliselt ümber jalgpallijuhtimise senised alused.

Seda nii ühe konkreetse riigi, aga pikemas perspektiivis ka riikideüleste jalgpalli katusorganisatsioonide tegevuses.

On igati arusaadav, et seniste suhete loojad, arendajad ja hoidjad pidid sellistele arengutele reageerima, ning üheks reaktsiooniks oli ka FFP (financial fair play – finantsiline aus mäng). Et tegemist on tõepoolest UEFA reaktsiooniga uute finantside sisenemisele jalgpalli, kõneleb ka FFP peamine deklaratsioon: klubid ei tohi kulutada rohkem, kui nad teenivad, mis pidavat kokkuvõttes täitma eesmärki vähendada jalgpalliklubide pankrotistumise ohtu. Kõik muud

nüansid, praeguseks enam kui sajaleheküljeliseks paisunud regulatsioon, on selle täpsustav kirjeldus.

Miks me sellele kirjeldusele selle kirjatüki raames täpsemat tähelepanu ei pööra, selgub peagi. Enamgi veel, nendest täpsustusest eemalduda ongi meie eesmärk, kuna neile lähenemine hajutaks tähelepanu siin tõstatatud põhiküsimuselt.

Ma olen üsna kindel, et juba lähitulevikus jagatakse FFP ajalugu kaheks perioodiks, kusjuures eraldusjoon tõmmatakse nende kahe perioodi vahele eelmise aasta novembris Football Leaksi (FL) kogutud materjalide avaldamise tulemuse järgi. Küllap peab pärast seda isegi kõige tulihingelisem ja siiram FFP kaitsja tunnistama, et selle seaduse deklaratiivsed eesmärgid on kõikuma löönud. Kokkuvõtlikult öeldes on FLi töö tulemusel selgunud, et UEFA on mõningatel juhtudel FFP

maailm

Kellele kuulub au ja võim panna mängu Euroopa klubijalgpalli kõige prestiižsemad karikad?

Foto: Valentin Flauraud/Reuters/Scanpix

reeglite rikkumisest mööda vaadanud ning olnud reegleid rikkunud klubidele koguni abiks ebaseaduslikke väljapääsuteid otsides.

Kas reeglid kehtivad kõigile?

FLi töö tulemused ei ole olulised mitte vaid seepärast, et see vahendab avalikkuse eest varju jäävat jalgpallipoliitikat, vaid ka sellepärast, et tänu neile materjalidele vabastatakse FFP plusse ja miinuseid kokku rehkendavad uurijad tupikusse viivate küsimuste esitamisest.

FLile eelnenud perioodi üks suuri vastuolusid väljendus asjaolus, et FFPd käsitleti tolle deklareeritud eesmärkide kaudu, mis aga uurija varem või hiljem tupikusse viis. Kusjuures sedavõrd kokkusurutusse, et sellelt teelt tulnuks tagasi pöörduda ning edasiliikumiseks hoopistükkis uus suund valida. Ei pea võimatuks, et FLi tegevus oligi osalt motiveeritud selle uue suuna leidmisest.

Uue küsimusasetuse vajalikkuse põhjust saab sõnastada väga lihtsalt.

Miks ei kehti FFP reeglid kõigile ühtmoodi? Manchester City ja Pariisi Saint-Germaini rikkumisest möödavaatamine, millele FLi materjalid osutasid, on sellise küsimuse esitamiseks täiesti piisav põhjus. Jällegi, meie eesmärk pole kirjeldada noid juhtumeid, kuivõrd veel korra osutada, et FFP käsitlemine selle deklareeritud eesmärkide kaudu ei pruugi selle ideid päris õiges valguses näidata. Ühe või teise konkreetse episoodi selgitamine kaetakse paksu eufemismikihiga, millega loodetakse uurija uudishimu vaigistada, ning enne FLi materjalide avalikustamist võis sellisele taktikale ka loota.

Ent milline võiks näha välja uut moodi vaade, uut moodi lähenemisnurk? Nagu FL näitas, ei hooli UEFA mõningatel juhtudel mitte niivõrd klubide eelarvelisest tasakaalust, kuivõrd võimalusest ise otsustada, kas ühe või teise klubi reaalne vastutuselevõtmine kaitseb UEFA oma huvisid. Siin aga lähtub probleemiasetus juba võimuküsimusest ning just võim, selle hoidmine ja süvendamine võikski olla vaatenurk, millega FFP ellukutsumist põhjendada ja analüüsida.

Jalgpallijuhtimine minetab anonüümsust Võimusuhteid uurinud Prantsuse filosoof Michel Foucault on teinud õpetliku järelduse, öeldes, et mida anonüümsem on võim, seda konkreetsemalt see valitseb. Anonüümne võim kontrollib inimest individuaalsete klasside kaudu, nagu näiteks laps, vanur, pensionär. Iga klass teab, et teda jälgitakse, teda püütakse distsiplineerida ning teda seovad normid ja ettekirjutused, mille anonüümsust võimendab nende normide kohta juriidilise ettekirjutuse puudumine. Enesekontroll tugineb kultuurilisajaloolisele praktikale.

Praegu näib mulle, et jalgpallijuhtimine, mis oli eelmistel kümnenditel veel arvestatavalt anonüümne, on seda minetamas. Reeglid muutuvad ettekirjutatuna nähtavamaks, kuid ühes sellega satub kahtluse alla ka nende anonüümsus ehk moraalne üldkehtivus, kuna sellised ettekirjutused kaitsevad vaid ühe ja konkreetse võimu huvisid.

Ei saa salata, et lühemas perspektiivis on FFP deklaratsioonid UEFA võimupositsiooni säilitamist silmas pidades intellektuaalselt geniaalne idee. Ent pikemat perspektiivi silmas pidades siiski lõpuni läbi kaalumata.

Lähtudes võimu hoidmise printsiibist, toob see iseenesest kaasa ka võimuvõitluse ning on tõesti keeruline uskuda, et võimuvõitlusele ei järgne mitte mingisuguseid tagajärgi; nagu on ka keeruline uskuda, et võimuvõitluse tagajärjel säilib status quo tervikuna.

Tahaks küsida, kas UEFAs on mõeldud, et selle organisatsiooni võim Euroopa jalgpallis on vaid väljakujunenud ajalooline arusaam, kuid sellel pole ei juriidilisi ega moraalseid õigustusi, veel vähem garantiisid. Sellest johtuvalt julgen kahtlustada, et FFPst võib kujuneda nurgakivi, mis kujundab võimusuhted Euroopa jalgpallis viimaks täiesti ümber.

VÕIMUSUHTED MUUTUVAD?

Julgen kahtlustada, et FFPst võib kujuneda nurgakivi, mis kujundab võimusuhted Euroopa jalgpallis viimaks täiesti ümber. Üks märk anonüümsusest, mis FLi materjalide avaldamisele eelnes, seisnes asjaolus, et suures osas materjalis, milles FFP häid või halbu omadusi deklareeritud eesmärkide kaudu uuriti, unustati defineerida hea ja halva tähendus. Kuid isegi nonde mõistete defineerimise puhul tuleb tähele panna, et hea ja halb pole mõistena universaalsed, vaid sügavalt subjektiivsed, mis teeb kontekstivälise defineerimise võimatuks. Võimusuhete perspektiivist peame hoopis küsima, mida head ja halba on see initsiatiiv mingile konkreetsele isikule või institutsioonile mingil konkreetsel ajahetkel kaasa toonud. Sellisena püstitatud küsimuse üks suuremaid väärtusi seisneb asjaolus, et see suudab juhatada meid uute ja veelgi sisukamate küsimusteni.

Näiteks kelle huve peaks FFP kaitsma? Nagu eespool osutatud, ütleb UEFA, et selline poliitika peaks kaitsma klubisid pankrotti minemast, ning selle kaudu kaitstakse konkreetse klubi 2019 APRILL JALKA

51

maailm

Kas punane Müncheni Bayern (Franck Ribery) ja valge Madridi Real (Toni Kroos) rahulduvad UEFA piirangute ja Meistrite liigaga?

toetajate käitumispraktikaid. Kui kaoks klubi, kaoks ka praktikad.

Valmisolek vahetada lemmikuid Ent selline seisukoht pärineb ajast, kus globaliseerumise ja kommertsialiseerumise intensiivsus polnud tänapäevasega võrreldav; kus konkreetse jalgpalliklubi toetamine pärandati isalt pojale; ning võimalus oma klubi kaotada võis tõepoolest kõnetada arvestatavat ühiskonnakihti.

Tänapäeval on aga paljudel juhtudel osutatud, et selline perekondlik side pole üha kallimaks muutuvate piletite taustal enam kaugeltki mitte sedavõrd intensiivne, samuti on kasvanud niinimetatud plastic fan’ide (plastiliste fännide – toim.) hulk, keda iseloomustab lähtumine hetkemoest ja valmisolek oma lemmikuid vahetada. Seda tõendab ka näiteks juba mainitud Chelsea, Manchester City ja PSG toetuse hüppeline kasv pärast uute investorite saabumist. Uute investeeringutega kaasnes sportlik edu ning spordiklubi sportlik edu näib aina enam üles kaaluvat spordiklubi muud tähendused, olgu need siis kultuurilised või sotsiaalsed.

Viimaseid näiteid saab selgitada ka asjaoluga, et jalgpalli ülemaailmse populaarsuse kasvu taustal moodustab aina suurema osa too rühm inimesi, kellele ei seostu jalgpalliklubi konkreetse piirkonnaga identifitseerimise kaudu. Kui mõelda sellele, et Euroopa ajaloolised klubid otsivad üha intensiivsemalt uusi 52

JALKA APRILL 2019

turge Aasias ja Ameerika ühendriikides, siis on palju arvata, et ühes jalgpalliklubi logoga suudetakse sihtpunkti transportida ka sellesama logo ajaloolised tähendused ja kultuurilised tavad. Ei hakka siin kahtluse alla seadma jalgpalli võimet inimesi maailma eri osades kõnetada, kuid on väheusutav, et see kõne suudab maailma eri osadest pärit inimeste endi vahel triviaalsuste vahetamisest kaugemale minna. Kultuurilised ja keelelised raamid on selleks liiga jäigad, puhtsportlikud arusaamad aga mitte nii väga, ning

Foto: Scanpix

inimestel on harjumus end pigem võitjate poolele hoida. Täna Chelsea, homme Manchester City, ülehomme PSG. Niiviisi mõeldes ei sobitu FFP lihtsalt tänapäeva ning nagu FLi teine leke näitas, on Euroopa tippklubide vastukäigud niinimetatud superliiga idee vastu jõudnud juba üsna arvestatavasse faasi. Ja nonde (vastu)initsiatiive ei saa kuidagi hukka mõista, sest kordan, UEFA-l pole ei juriidilisi ega moraalseid hoobasid, et jalgpallijuhtimisest iga hinnaga kinni hoida.

Suveräänide loovutamisest Euroopa tippklubide idee superliiga kohta, mis Football Leaksi lekke kaudu eelmise aasta lõpus avalikkuse ette jõudis, näitab, et paljud uued jalgpalliinvestorid – olgu nende motiivid finantsilised või sotsiaalsed – pole enam valmis UEFA põhitootele ehk Meistrite liigale põhisisu andes jagama tulusid klubidega, kelle roll kipub selle toote väärtusloomes kaduvväike olema.

Võimalus, et selline liiga hakkab UEFAst eraldatuna tegutsema, on pigem juba tõenäoline. See nõuab arvestatavat kujutlusvõimet, et niisuguse liiga sünd ei mõjutaks olulisel määral senist võimupüramiidi kõige kõrgemal tasemel. UEFA suurimad sissetulekud põhinevad just Meistrite liigal ning superliiga käivitudes kaoks Meistrite liiga tänapäevasel kujul, mis aga tähendaks, et UEFA egiidi alla jäänud eurosarjade boonused muutuvad praegusega võrreldes marginaalseks. Kindlasti puudutaks see ka Eesti klubisid ning ühes sellega ka Eesti jalgpalli arengut tervikuna.

UEFA ainus veidigi töökõlblik võimalus Euroopa jalgpallivõimule püsima jääda seisneb suveräänide jagamises, millega on UEFA viimastel aegadel intensiivselt tegelenud. Sellises valguses tuleb vaadata Euroopa nelja tippliiga nelja parema otsepääsu Meistrite liiga alagrupiturniirile; samuti UEFA plaani loobuda Meistrite liiga müümisest telejaamadele ning hakata seda samamoodi nagu Põhja-Ameerika profiliigades ise striimipõhiselt vahendama. Mõlemad variandid pakuvad UEFA-le võimalust garanteerida mõjukamatele klubidele suurem sissetulek. Ent isegi sellisel juhul tundub ebausutav, et niisugune poliitika suudab tippklubisid väga pikaks ajaks vaigistada.

statistika

Eesti koondise valikmängude algkoosseisud

2002. aasta MM-valiktsükli algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv)

Põhjaliku statistika abil on moodustatud iga treeneri valiktsükli peamine algkoosseis, mille juures on välja toodud iga mehe algkoosseisu kuulumiste arv. Joonised ei pretendeeri absoluutsele tõele, sest sageli kasutasid treenerid mängijaid eri positsioonidel. Algkoosseisude väljatoomise juures oli aga esmatähtis see, et suurema algkoosseisu kuulumisega mängijad kõik platsile ära mahuksid, isegi kui see tähendas, et mõni neist sattus veidike tavapäratu koha peale.

Peale jooniste tõi statistika koostanud Mati Kesaväli välja ka iga peatreeneri enim kasutatud mängijate nimekirja, nende mängude ja väravate arvu valiktsüklite jooksul.

2002. aasta MM-valiktsükkel 2004. aasta EM-valiktsükkel 2006. aasta MM-valiktsükkel Kokku

54

JALKA APRILL 2019

Zelinski (5)

Haavistu (4)

Novikov (6)

Kristal (6)

Reim (6)

U. Rooba (6)

Jätkame statistik Mati Kesaväli koostatud Eesti koondise EM- ja MM-valikmängude algkoosseisude ülevaatega. Kui 2002. aasta MMi valiktsüklit alustas peatreenerina Tarmo Rüütli, siis nelja mängu järel toimus verevahetus ja sinisärke asus tüürima Arno Pijpers, kelle algkoosseisudega seekord alustame.

KADI PARTS

Oper (6)

Piiroja (6)

Stepanov (5)

Saviauk (5)

Kaalma (6)

2004. aasta EM-valiktsükli algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Oper (5)

Zelinski (5)

Viikmäe (4) Haavistu (4)

Lindpere (4) Leetma (4)

Reim (4) M. Rooba (4)

Arno Pijpers Keset 2002. aasta MMi valiktsüklit Tarmo Rüütlilt taktikepi üle võtnud Hollandi treener kasutas kolme valiktsükli jooksul kokku 32 mängijat. Esimest korda jõudis koondiseringi Ragnar Klavan, kes küll algkoosseisu joonisele veel ei pääsenud, kuid sai nii 2004. kui ka 2006. aasta valiktsüklis kirja kaks mängu.

Mänge/väravaid

Urmas Rooba Raio Piiroja Andres Oper Kristen Viikmäe Marko Kristal Martin Reim Teet Allas Andrei Stepanov Indrek Zelinski Kert Haavistu Mart Poom (VV) Joel Lindpere Sergei Terehhov Erko Saviauk Meelis Rooba Enar Jääger Jevgeni Novikov Liivo Leetma Martin Kaalma (VV) Ott Reinumäe Vjatšeslav Zahovaiko

2002 6 6/1 6/1 4 6/1 6 3 5 6/2 4

2 5 1

2004 8 5 5 6/1 7 4 7/1 6 5/2 5 8 5 4 2 6 3

2006 3 3 2/1 3/2

4

2

6 3

3

Kokku 17 14/1 13/2 13/3 13/1 13 13/1 11 11/4 10 10 8/1 8 7 7 6 6/1 6 6 6 6

3 3

1 2 3/1 2

3

6/1 6

Mänge

Võite

Viike

Kaotuseid

Punkte

6 8 3 17

0 2 2 4

2 2 0 4

4 4 1 9

2 8 6 16

Kristal (7)

U. Rooba (7)

Piiroja (5)

Stepanov (6)

Allas (7)

Poom (8)

2006. aasta MM-valiktsükli algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Teever (2)

Zahovaiko (2)

Viikmäe (2)

Terehhov (2)

Lindpere (2) Rähn (2)

Reim (3)

U. Rooba (3)

Piiroja (3)

Jääger (3)

Allas (3)

Poom (2)

Arno Pijpersi perioodi algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Oper (12)

Zelinski (10)

Kristal (13)

Reim (13)

U. Rooba (15)

Piiroja (14)

Viikmäe (9)

Haavistu (8)

Stepanov (11)

Poom (10)

Allas (11)

statistika 2008. aasta MM-valikturniiril mängisime Hispaaniaga: Enar Jääger (vasakul) on palli kätte saanud Fernando Torreselt.

2006. aasta MM-valiktsükli algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Terehhov (9)

Oper (9)

Viikmäe (8)

Rähn (5)

Lindpere (5)

Foto: Lembit Peegel

Jelle Goes

Mänge/väravaid

Jelle Goes mängitas oma kahe valiktsükli jooksul 34 mängijat. 2006. aasta joonise puhul tasub tähele panna, et Enar Jääger vasakkaitsja koha peal siiski ei mänginud, vaid teda kasutati paremkaitses või Raio Piiroja puudumise korral keskkaitses. Vasakkaitses tegutsesid sel juhul Urmas Rooba ja Dmitri Kruglov, kuid kuna Jäägeril oli Roobast oluliselt rohkem mänge, milles ta alustas algkoosseisus, ongi Jääger joonisel meelevaldselt paigutatud vasakkaitsesse.

Dmitri Kruglov Enar Jääger Sergei Terehhov Andrei Stepanov Andres Oper Ragnar Klavan Joel Lindpere Aleksandr Dmitrijev Kristen Viikmäe Ingemar Teever Raio Piiroja Tarmo Neemelo Mart Poom (VV)

2006 9 9 9/1 7/1 9/6 6 6 3 8 6/1 5 3 1

Artur Kotenko (VV) Taavi Rähn Teet Allas

7 6 6

Kruglov (7)

2008 7 5 5 6 4 7 5 7 2 3 4 6 7

Kokku 16 14 14/1 13/1 13/6 13 11 10 10 9/1 9 9 8

1 1

7 7 7

Jääger (9)

Piiroja (5)

Allas (6)

Kotenko (7)

2008. aasta EM-valiktsükli algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Terehhov (5)

Klavan (7)

Kruglov (7)

Oper (4) Neemelo (2) Voskoboinikov (2) Lindpere (5) Vassiljev (2)

Piiroja (4) Lemsalu (2)

Viikmäe (2) Konsa (2)

Dmitrijev (7)

Stepanov (6)

Jääger (5) Šišov (2)

Poom (7)

Mänge

Viike

Punkte

2006. aasta MM-valiktsükkel

9

2

11

2008. aasta EM-valiktsükkel

7

0

0

Kokku

16

2

11

Jelle Goesi perioodi algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Terehhov (14)

Viggo Jensen

Klavan (9)

Eestisse rombiformatsiooni toonud Viggo Jensen tõi ründesse ka Kaimar Saagi. Kokku kasutas Jensen valikmängudes 22 mängijat.

2008. aasta EM-valiktsükkel

Stepanov (7)

Mänge

Võite

Viike

Kaotuseid

Punkte

5

2

1

2

7

Kruglov (14)

Oper (13)

Viikmäe (10)

Lindpere (10)

Piiroja (9)

Dmitrijev (10)

Stepanov (13)

Jääger (14)

Poom (8)

Mänge/ väravaid

Viggo Jensen läks ajalukku oma taktika-rombiga.

Foto: Lembit Peegel

Aleksandr Dmitrijev Andrei Stepanov Dmitri Kruglov Joel Lindpere Raio Piiroja Tarmo Kink Enar Jääger Kaimar Saag Martin Reim Ragnar Klavan Andres Oper Pavel Londak (VV) Taavi Rähn

5 5 5 5/1 5/2 5 4 4 4 4 3/1 3 3

2008. aasta EM-valiktsükli algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Oper (3)

Saag (3) Lindpere (5)

Klavan (4)

Dmitrijev (5) Rähn (3)

Kruglov (5)

Piiroja (5)

Stepanov (5)

Jääger (4)

Londak (3)

2019 APRILL JALKA

55

statistika Tarmo Rüütli (teine periood) Tarmo Rüütli teise valiktsükli ajal teenisid mänguaega 35 meest.

2014. aasta skeemi vaadates tasub meeles pidada, et Taijo Teniste mängis vasakkaitses ja Enar Jääger paremal äärel kaitses, kuid suurimate algkoosseisu numbritega meeste äramahutamiseks on skeem koostatud selliselt nagu näha.

Mänge

Võite

Viike

Kaotuseid

Punkte

2010. aasta MM-valiktsükkel

10

2

2

6

8

2012. aasta EM-valiktsükkel

10

5

1

4

16

2012. aasta EMi playoff

2

0

1

1

2014. aasta MM-valiktsükkel

10

2

1

7

7

Kokku

36

11

5

20

37

Mänge/väravaid

Konstantin Vassiljev Enar Jääger Ragnar Klavan Tarmo Kink Dmitri Kruglov Sergei Pareiko (VV) Martin Vunk Sander Puri Raio Piiroja Aleksandr Dmitrijev Sergei Zenjov Joel Lindpere Taavi Rähn Andres Oper Ats Purje Kaimar Saag Vladimir Voskoboinikov Taijo Teniste

2010

2012

Playoff'id

2014

Kokku

9/3 9 9 8 8 6 9 7/1 8/1 9 6/2 8 6 5/1 2 5 8/1

9/5 10 9 9/2 10 10 6/1 9 9/1 7 8/2 0 8 2 8/1 8/2

2/1 2 2 2 2 1 2 1 1 1

9/2 7 8 9/1 7 10 8 7 3 4 6 8/1 3 6/1 5 1 1 7

29/11 28 28 28/3 27 26 25/1 24/1 22/2 21 20/4 18/1 18 17/4 17/1 15/2 11/1 10

2

2 1 2 1 2 1

2010. aasta MM-valiktsükli algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Voskoboinikov (6) Kruglov (7) Lindpere (6)

Kink (7)

Vassiljev (9)

Vunk (6) Klavan (8)

Dmitrijev (9) Piiroja (8)

Rähn (6) Bärengrub (6)

Jääger (8)

Pareiko (6)

2012. aasta EM-valiktsükli algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv + playoff'ide algkoosseisu kuulumiste arv) Zenjov (5) Kruglov (10 + 2)

Vassiljev (8 + 2)

Vunk (5 + 2)

Klavan (9 + 2)

Puri (9) Kink (8)

Dmitrijev (7 + 1)

Piiroja (9 + 1)

Rähn (8 + 1)

Jääger (10 + 2)

Pareiko (10 + 1 )

2014. aasta MMi algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Oper (5) Ojamaa (5)

Vassiljev (9)

Vunk (6) Kruglov (6)

Kink (6) Lindpere (5)

Klavan (8)

Jääger (7)

Teniste (7)

Pareiko (10)

Tarmo Rüütli perioodi algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Oper (15) Kruglov (25)

Vassiljev (28)

Vunk (19) Klavan (27)

EM-valikturniiri playoff-mäng Iirimaa vastu: Ragnar Klavan (seljaga) ja Vladimir Voskoboinikov õhuvõitluses.

Foto: Lembit Peegel

56

JALKA APRILL 2019

Kink (21) S. Puri (15) Dmitrijev (21)

Piiroja (22)

Rähn (8)

Pareiko (27)

Jääger (27)

statistika Magnus Pehrsson

2016. aasta EM-valiktsükli algkoosseis

Rootslane kasutas oma valiktsükli jooksul 11 mängus 28 mängijat.

Rünnakul on võrreldes 2014. aasta valiktsükli algkoosseisuga Andres Operi asemel koha sisse võtnud Sergei Zenjov, väravas on Sergei Pareiko asemel kuues kohtumises algkoosseisus alustanud Mihkel Aksalu.

Mänge

Võite

Viike

Kaotuseid

Punkte

2016. aasta EM-valiktsükkel

10

3

1

6

10

2018. aasta MM-valiktsükkel

1

0

0

1

0

Kokku

11

3

1

7

10

(sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Zenjov (10) Kallaste (7)

Vassiljev (8)

Lindpere (5)

Antonov (6) Dmitrijev (5) Pikk (5)

Mets (10) Klavan (9)

Jääger (7)

Teniste (8)

Aksalu (6)

Mänge/väravaid

Rootslase Magnus Pehrssoni periood tekitas vastakaid arvamusi.

Foto: Lembit Peegel

2018 1 1 1 1

Kokku 11 11 10 10 9 9 9 8 8 7 7 6 6 5 5 4 4 4 4

1 1 1 1 1 1 1

2018. aasta MM-valiktsükli algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Zenjov (1) Kallaste (1)

Vassiljev (1)

Mänge/väravaid

Eesti koondise praegune loots Martin Reim on senistes valikmängudes andnud mänguaega 26 mehele (selline seis valitses enne 21. märtsi valikmängu, kus Eesti kohtus võõrsil Põhja-Iirimaaga). Kõige kindlamalt on algkoosseisus püsinud Taijo Teniste ja Mihkel Aksalu, keda Reim on oma senises üheksas valikmängus alati algkoosseisus väljakule saatnud.

Mihkel Aksalu (VV) Taijo Teniste Henri Anier Karol Mets Nikita Baranov

9 9 8/1 8 8

Ragnar Klavan Sergei Zenjov Konstantin Vassiljev Mattias Käit Siim Luts Aleksandr Dmitrijev Artur Pikk Enar Jääger Henrik Ojamaa Ilja Antonov Joonas Tamm Ken Kallaste Sergei Mošnikov

8 8/1 7/1 7/4 7/1 4 4 4 4 4/1 4/3 4 4/1

Kams (1)

Antonov (1) Pikk (1)

Mets (1) Klavan (1)

Baranov (1)

Teniste (1)

Aksalu (1)

Magnus Pehrssoni perioodi algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Zenjov (11) Kallaste (8)

Martin Reim

2018. aasta MM-valiktsükkel

2016 10 10/2 9/1 9 9 8 8 8 7 7/1 6 5 5 5 4 4 4 4 4

Karol Mets Sergei Zenjov Konstantin Vassiljev Ragnar Klavan Joel Lindpere Ken Kallaste Taijo Teniste Enar Jääger Ilja Antonov Ats Purje Mihkel Aksalu (VV) Artur Pikk Henri Anier Aleksandr Dmitrijev Dmitri Kruglov Henrik Ojamaa Sander Puri Sergei Pareiko (VV) Siim Luts

Vassiljev (9)

Lindpere (5)

Antonov (7) Dmitrijev (5) Pikk (6)

Mets (11) Klavan (10)

Jääger (7)

Teniste (9)

Aksalu (7)

Martin Reimi perioodi algkoosseis (sulgudes iga mängija algkoosseisus alustatud mängude arv) Anier (5) Luts (6)

Pikk (4)

Mänge

Võite

Viike

Kaotuseid

Punkte

9

3

2

4

11

Käit (7) Dmitrijev (4)

Mets (8)

Vassiljev (6)

Klavan (8)

Baranov (8)

Zenjov (8)

Teniste (9)

Aksalu (9)

2019 APRILL JALKA

57

10 aastat tagasi

Eesti korraldab EM-finaalturniiri koos Soome ja Venemaaga!?

R

nemad panid pressi peale eformierakonna ja vaatasid, kes tahavad Tallinna linnatõsiselt teha ja kes mitte.“ peakandidaat Ave Pajo unistus oli Keit Pentus (praegu tegeleda jalgpalliga ja saada Pentus-Rosimannus – hind 29 Krooni toim.) käis välja mõtte selle eest palka. Tema teada ApriLL 2009 ei makstud Eestis ühelekorraldada koos Soomega gi naisjalgpallurile, kuigi kas 2020. või 2024. aastal võimalusi olnuks. Aga ta EM-finaalturniir. Jalkale tundis heameelt, et oli võiütles Pentus, et idee malus jalgpalliga tegeleda ja tekkis 2008. aasta EMil ala arenes.

Austrias ja Šveitsis. LäJalka avaldas reisikirjelduhiajal oli poliitikul plaan se Eesti koondise MM-vakohtuda selle küsimuse likmängust Armeenia vastu. arutamiseks mõlema Kohalikega suheldes avanes riigi jalgpalliliiduga ja troostitu pilk maailma esimeSoome saadikuga. se kristliku riigi hetkeseisule. „Jalgpalli EMi Jerevani tänavatel oli kaht finaalturniiri korraldaliiki autosid: puhtaks poleemine teeb linnadega ritud rattakilpidega musta imesid,“ rääkis isiklikule tahaks olla 16aasta ne! värvi võimsad maasturid kogemusele toetuv Keit Ar mE En iA õp pE tu nn id ning mõlkis ja uksepolstrita Pentus. Üksi oleks selSA Ar Em AA tA gu Ladad. Autopark peegeldas list suurt võistlust korrp id iK Lu bi AA mE rA AS Au St rA AL iA Vu tt ühiskonna teravat kihistumist. raldada liiga suur tükk, Lä mm AtAb rA hV uS Vä hE mu Si postrid: Steven ger Vanem põlvkond igatses üheaga koos vennasrahvaga rard / Samir nasri / Alessandro del piero Sergio ramos mõtteliselt taga Nõukogude teostatav. Pentuse sõnul pluss: martin Vunk, Liitu, mille kokkuvarisemisega on temalt pärast selle Sergei pareiko, Siim Luts, Antti rosenberg, mati gild en, tõnis Starkopf, oli kadunud ka majanduslik idee väljakäimist küsimiko pupart, hÜJK Emmaste, Ko hila püsivus, märjam stabiilsus ja heaolu ning alla tud ka selle kohta, kas aa Kompani 1i käinud armastatud jalgpall.

Eesti ei võiks EM-fiJerevanis peetud mängule naalturniiri korraldada järgnes kiiresti korduskohtumine ma kolm uut staadioni. Pentus rääkis, koos Venemaa või koos Soome ja VeneTallinnas, kus kahe väikerahva esindajad et staadionid peaks kindlasti olema maaga ja „see mõte tundub atraktiivne omavahel tülli läksid. Nimelt ei lubatud multifunktsionaalsed, et nad leiaksid väga mitmel põhjusel“. mängu komissari nõusolekul Armeenia kasutust ka pärast finaalturniiri.

EM-finaalturniiri korraldamine koondisele nõuetekohast treeningut A. Jalkale antud intervjuus ütles 24aasvõimaldanuks lõpuni välja ehitada A. Le Coq Arena murul päev enne avavilet, tane Ave Pajo, et tahaks olla kaheksa Le Coq Arena, mis oli kümme aastat sest väljak oli märtsi viimasel päeval aastat noorem, sest Eestisse tööle tagasi pooleli, ja juurde pidanuks ehitamärg ja pehme ning treening rikkunuks tulnud kaks britist treenerit on toonud ma ühe 30 000 pealtvaatajat mahutava selle. See ajas vastased marru. Nad keelkaasa parema kvaliteedi ja kasu saavad staadioni. Pentuse arvates kas Ida-Visellest eelkõige nooremad mängijad, dusid etiketikohasest õhtusöögist. Läbi rumaale või Saaremaale, mis annaks kukkus ka ajakirjanike ees korraldatud kelle areng seisab veel ees ja kellele tõuke ehitada sild mandri ja Eesti pööratakse peatähelepanu. niinimetatud lepitamiskatse mängu eel: suurima saare vahele. Need rehkendu„Nad on ise professionaalid ja nõuaArmeenia vutiliidu president luges epistsed kehtisid juhuks, kui Eesti korralvad ka teistelt sama,“ kirjeldas Pajo uusi li selle kohta, kuidas külalisi tuleb vastu daks mänge ühele alagrupile. Kui Eesti treenereid. „Nad hakkasid kohe algusest võtta, ja lasi jalga. võtnuks ette kahe alagrupi korraldapeale nõudma. Teised tavaliselt alustamise (arvestatud oli 16 meeskonnaga sid mängijate tundmaõppimisega. Aga INDREK MARJAMAA finaalturniiril), pidanuks juurde ehita-

AVE pAJo: ISSN 1736-7379

2009 APRILL JALKA

58

JALKA APRILL 2019

HOLLANDI

JALGPALLI SUVELAAGER U G NA I LASTELE !

EN F E TR ROF P 28.-30.08 KURESSAARE

Treenerid Eddie van Schaick (ex-Ajax) ja Roel van Wayenburg (ex-Feyenoord) Lõunasöögid, laagri särk, auhinnad, diplom!

Hind 150 €

Registreerimine kuni 31. mai 2019 riho@varmapartner.ee telefon 5240614

kalender

Aprill toob kaks Tallinna madinat Sel aastal avaldame kalendrit kuupäevapõhiselt. Kirjas on Eestis peetavad mängud, mida vutisõber saab ise vaatama minna. Aprillis on Premium liigas ka kaks Tallinna madinat: Nõmme Kalju võtab vastu Flora ning Levadia omakorda Flora.

Lühendid: PL – Premium liiga, EL – esiliiga, EL B – esiliiga B, N ML – naiste meistriliiga, N U17 – naiste kuni 17aastaste koondis.

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

Esmaspäev, 1. aprill

EL 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Tartu JK Welco

Maarjamäe kunstmuruväljak EL B 19.30 FC Nõmme United – Põhja-Tallinna JK Volta

Männiku kunstmuruväljak Teisipäev, 2. aprill

PL 19.00 Tartu JK Tammeka – Paide Linnameeskond

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.30 Nõmme Kalju FC – Tallinna FC Flora

Hiiu kunstmurustaadion Kolmapäev, 3. aprill

Mõlemad Tallinna madina peaosalised on rohevalged: sellel pildil on floralane Rauno Alliku ümber piiratud Levadia mängijaist.

PL 19.00 JK Tallinna Kalev – Viljandi JK Tulevik

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Maardu Linnameeskond – FC Kuressaare

Maardu kunstmuruväljak 19.30 JK Narva Trans – Tallinna FCI Levadia

Narva Kalevi Fama staadion Neljapäev, 4. aprill

EL 18.30 Tallinna FC Flora U21 – FC Elva

Sportland Arena 18.30 Tartu JK Welco – Pärnu JK Vaprus

Tartu Annelinna kunstmurustaadion 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.30 Rakvere JK Tarvas – JK Tallinna Kalev U21

Rakvere kunstmurustaadion 19.30 Tallinna FCI Levadia U21 – Tallinna JK Legion

Maarjamäe kunstmuruväljak EL B 18.30 Nõmme Kalju FC U21 – Pärnu Jalgpalliklubi

Hiiu kunstmurustaadion 18.30 Paide Linnameeskond U21 – Vändra JK Vaprus

Paide kunstmuruväljak 19.30 FC Nõmme United – Võru FC Helios

Männiku kunstmuruväljak 19.30 JK Tabasalu – Viimsi JK

Tabasalu Arena 19.30 Põhja-Tallinna JK Volta – Keila JK

Sõle kunstmuruväljak Laupäev, 6. aprill

PL 16.00 Paide Linnameeskond – JK Narva Trans

Paide kunstmuruväljak Pühapäev, 7. aprill

PL 13.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FCI Levadia

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 13.00 Viljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC

Viljandi kunstmuruväljak 15.00 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev

Kuressaare kunstmurustaadion

60

JALKA APRILL 2019

Foto: Lembit Peegel

19.00 Tallinna FC Flora – Maardu Linnameeskond

Sportland Arena Esmaspäev, 8. aprill

EL 18.30 Pärnu JK Vaprus – Tallinna FCI Levadia U21

Pärnu kunstmurustaadion 18.30 Tartu JK Tammeka U21 – Tallinna FC Flora U21

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tallinna JK Legion

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak EL B 19.00 JK Tabasalu – Põhja-Tallinna JK Volta

Tabasalu Arena 19.00 Viimsi JK – Nõmme Kalju FC U21

Viimsi KK staadion Neljapäev, 11. aprill

EL 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Rakvere JK Tarvas

Sportland Arena

Laupäev, 13. aprill

PL 13.00 JK Tallinna Kalev – Maardu Linnameeskond

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Tallinna FCI Levadia – Viljandi JK Tulevik

Sportland Arena 16.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Flora

Narva Kalevi Fama staadion EL 13.00 Pärnu JK Vaprus – Tartu JK Tammeka U21

Pärnu kunstmurustaadion 13.00 Tallinna JK Legion – FC Elva

Wismari staadion EL B 13.00 FC Nõmme United – JK Tabasalu

Männiku kunstmuruväljak

13.00 Paide Linnameeskond U21 – Nõmme Kalju FC U21

Paide kunstmuruväljak N ML 14.00 Tartu JK Tammeka – Tartu SK 10 Premium

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 18.00 JK Tallinna Kalev – Põlva FC Lootos

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 18.00 JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN – Pärnu JK

Viljandi kunstmuruväljak 19.00 Saku Sporting – Tallinna FC Flora

Saku kunstmuruväljak Pühapäev, 14. aprill

PL 13.00 FC Kuressaare – Paide Linnameeskond

Kuressaare kunstmurustaadion 15.00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka

Hiiu kunstmurustaadion EL 13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna FCI Levadia U21

Ahtme gümnaasiumi kunstmurustaadion 13.00 Tartu JK Welco – JK Tallinna Kalev U21

Tartu Annelinna kunstmurustaadion EL B 13.00 Keila JK – Pärnu Jalgpalliklubi

Keila staadioni kunstmuruväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Viimsi JK

Vändra kunstmurustaadion 17.00 Põhja-Tallinna JK Volta – Võru FC Helios

Sõle kunstmuruväljak Neljapäev, 18. aprill

EL 19.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna JK Legion

Rakvere kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Tartu JK Tammeka U21

Maarjamäe kunstmuruväljak

kalender Laupäev, 20. aprill

PL 13.00 Maardu Linnameeskond – Viljandi JK Tulevik

Maardu kunstmuruväljak 13.00 Nõmme Kalju FC – JK Tallinna Kalev

Hiiu kunstmurustaadion 16.00 Tartu JK Tammeka – JK Narva Trans

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak EL 13.00 FC Elva – Pärnu JK Vaprus

Elva Nike Arena 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu JK Welco

Sportland Arena EL B 13.00 JK Tabasalu – Paide Linnameeskond U21

Tabasalu Arena 13.00 Võru FC Helios – Keila JK

Võru jalgpallikeskuse kunstmuruväljak N ML 14.00 Pärnu JK – Tartu JK Tammeka

Pärnu kunstmurustaadion 14.00 Tallinna FC Flora – Põlva FC Lootos

Sportland Arena 18.00 JK Tallinna Kalev – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Saku Sporting – Tartu SK 10 Premium

Saku kunstmuruväljak Pühapäev, 21. aprill

PL 13.00 Tallinna FC Flora – FC Kuressaare

Sportland Arena

15.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FCI Levadia

Paide kunstmuruväljak EL 13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Kohtla-Järve JK Järve

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak EL B 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Põhja-Tallinna JK Volta

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Viimsi JK – Pärnu Jalgpalliklubi

Viimsi KK staadion 13.00 Vändra JK Vaprus – FC Nõmme United

Vändra kunstmurustaadion Neljapäev, 25. aprill

EL 19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Tartu JK Welco

Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 27. aprill

PL 13.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Tammeka

Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Maardu Linnameeskond – JK Narva Trans

Maardu kunstmuruväljak 19.00 FC Kuressaare – Nõmme Kalju FC

Kuressaare kunstmurustaadion EL 13.00 FC Elva – Tallinna FCI Levadia U21

Elva Nike Arena 13.00 Tallinna JK Legion – Tallinna FC Flora U21

Wismari staadion 19.00 Rakvere JK Tarvas – Kohtla-Järve JK Järve

Rakvere kunstmurustaadion

EL B 13.00 FC Nõmme United – Viimsi JK

Männiku kunstmuruväljak 13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Võru FC Helios

Pärnu kunstmurustaadion 19.00 Keila JK – Vändra JK Vaprus

Keila staadioni kunstmuruväljak 19.00 Paide Linnameeskond U21 – Põhja-Tallinna JK Volta

Paide kunstmuruväljak Pühapäev, 28. aprill

N U17 12.00 Sportland Arena, Tallinn

Läti–Kosovo

UEFA N U17 sõprusturniir 2019 18.00 Sportland Arena, Tallinn Eesti–Liechtenstein

UEFA N U17 sõprusturniir 2019 PL 13.00 Viljandi JK Tulevik – Paide Linnameeskond

Viljandi kunstmuruväljak 15.00 Tallinna FCI Levadia – Tallinna FC Flora

Sportland Arena EL 13.00 Pärnu JK Vaprus – JK Tallinna Kalev U21

Pärnu kunstmurustaadion EL B 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – JK Tabasalu

Hiiu kunstmurustaadion

lõpulugu

Endine noorpallur Homenja:

kui ma kellelegi ei meeldi, on nad ise süüdi Tuntud muusik Jüri Homenja oli omal ajal kibe jalgpallur ja jõudis isegi noortekoondise laagris ära käia. Kuidas ta sinna jõudis, millega Itaalia arstid välja vihastas ja kes on see tuntud jalgpallur, kes Homenja koolis bändi tegi – sellest kõigest juba kohe lähemalt.

KADI PARTS

L

aiemale üldsusele on Jüri Homenja tuntud populaarse muusikuna, kes on ilmselt kõik suuremad ja väiksemad Eesti kohad läbi sõitnud. Nõudlus lembelauliku järele on suur ja esinemised ootavad teda ees igal nädalavahetusel, seekordsel naistepäeval oli ühel päeval koguni kolm ülesastumist! Homenja elu oleks võinud aga kulgeda hoopis teises suunas ja temast oleks võinud saada tippjalgpallur ...

„Kui palli saad, annad Ratnikovile!“ Pärnus üles kasvanud Homenja meenutas, et kuigi suvepealinnas oli jalgpall populaarne, olid tema esimesed trennid maadlus ja tantsimine. Üheksa-aastaselt, kui ta nägi staadionil teisi omavanuseid poisse mängimas, tekkis siiski suur tahtmine jalkat mängida ja nii sai mindud Feliks Valteri trenni. Venekeelsest koolist pärit Homenja selgitas, et kuigi eesti ja vene poisse oli treeningutel võrdselt, rääkis treener ainult eesti keeles. Nii tuli vene poistel vaikselt endalgi eesti keel selgeks saada.

Treeningutel selgus, et tulevane lembelaulik on üsna hea mängumees, kes suutis ka väravaid lüüa. Homenja imestas toona, miks treener Valter teda ometi ründesse ei pane, kuid vastus oli kiire tulema. „Feliks Valter ütles mulle konkreetselt nii: „Sina jooksed trahvikastist trahvikastini ja kui palli 62

JALKA APRILL 2019

Jüri Homenja koos endise trenni- ja koolikaaslase Sergei Ratnikoviga Inglismaal kuulsal Wembley staadionil.

saad, siis annad [Sergei] Ratnikovile!““ selgitas Homenja seda, kuidas temast ründaja asemel poolkaitsja sai.

Peale Ratnikovi oli Pärnu teiseks staariks Andrei Sidorov, kelle abil õnnestus Homenjal ka noortekoondise laagrisse pääseda. Lugu olevat olnud nii, et kuna Ratnikov ja Sidorov olid pidevalt koondise vaateväljas, tulid skaudid neid vaatama.

Sidorov oli siis ühel korral läinud nende juurde, näidanud Homenja poole ja nõudnud, et selle mehe peab ka laagrisse võtma! Nii tehtigi ja koondiselaagrist on Homenjal meeles see, et harjutustes oli ta paaris Dzintar Klavaniga.

Pärast keskkooli lõppu oli aeg siirduda sõjaväkke ja sealt Pärnusse naastes oli Homenja tõsise dilemma ees: kas minna Tartusse ja hakata tudengiks või jääda kodulinna ja hakata jalgpalluriks.

Lõpuks kaalus koolielu siiski vutimehekarjääri üle ja kuigi Homenja jätkas Tartus mängimist pikka aega, jäi tippu siiski jõudmata. 59aastane Homenja oma otsust kahetsema pole pidanud. „Kui oled noor, siis muidugi pead olema ambitsioonikas ja mõtlema, et oled teistest parem sportlane, aga tagantjärele olen aru saanud, et loodus paneb oma piirid ikkagi ette,“ andis

Homenja mõista, et tippu jõudmiseks on vaja ka teatud eeldusi.

Vutimängust on aga Homenja muusikasse kaasa võtnud suhtumise.

Ta meenutas, kuidas sõber Ratnikov tuli omal ajal koondisest ja hakkas trennides end kiitma. See olevat esialgu tundunud imelik, kuid väga nakkav, nii et Homenja proovis ka ja on sellele praeguseni truuks jäänud. „Jalgpallis tuleb lähtuda sellest, et mina lähen ja teen,“ rääkis Homenja. „Lähtun sellest ka laulmises: mina olen parim, lähen ja teen. Kui treener paneb sind jalgpallis pingile, siis mõtled, et see on tema viga, ta ei saa ilmselt aru, kui hea sa oled. Mul on samamoodi: kui ma kellelegi ei meeldi muusikuna, siis on nemad valesti aru saanud. Vot selle olen jalgpallist kaasa võtnud.“

Itaalia arstidel selg prügiseks Armastatud pallimängu ja muusikukarjääri vahel võrdlusi välja tuues nentis Homenja, et neid väga palju ei ole. Ainsana tõi ta välja asjaolu, et mõlemas kehtib reegel, et kollektiiv on täpselt sama hea kui selle nõrgim lüli.

Seepärast ütles Homenja, et üksi lavale astudes ta nii-öelda tiimikaaslastest

lõpulugu puudust ei tunne. Peale et alati peetakse sõpruskohtumine selle pole jalgpallitiimisamade riikide arstidega. Kuna suuruse bändiga esinemiHomenjal on taskus arstidiplom, ne ka praktiline. kvalifitseerus ta sobivalt män„Kus Eestis saaks gumeheks ja sai kaasa lüüa, kui kümnemeheline kollektiiv kodus itaallastega 0 : 0 viik tehti. tööd? See on ju ebareaalSee jäi aga saapamaa meestel krine!“ imestas Homenja. peldama ja nii kutsuti Eesti arste Muusika haaras aga korduskohtumisele Itaaliasse. praeguse lembelauliku oma Homenja selgitas, et kuna 1990. a on saanud siiski hen ime vut d kui d, haardesse juba varem kui keskpaigas ei olnud eestlased lgpalli ei jõudnu de MMil. Jüri Homenja küll tippja toimus Moskvas artisti mis t, les sel aru ta ab jalgpall. Homenja meeselliseks reisimiseks piisavalt il ann intervjuusid jagada. Pild nutas, et kui ta väikesena rikkad, olid Itaalia arstid nõus tantsutrennis käis, jäid talle reisi ise kinni maksma. aastavahetuse pidude proo„Läksime sinna ja võitsividest meelde ansamblid. me neid 1 : 0. Oi, kuidas see Sealjuures meenus talle neile ei meeldinud!“ naeris jutu käigus, et muusikast Homenja aastaid hiljem. „Meil ei olnud kaugel ka üks oli muidugi ilmselt selle võrra trennikaaslastest! lihtsam mängida, et meil oli „Toona oli igas kooväravas Eesti esindusmeeskonlis kolm-neli ansamblit, nas mänginud Tõnu Vanaisegi Sergei Ratnikovil oli kesa.“ bänd!“ rääkis ta naerdes.

Homenja mängis jalgJüri Homenja Eesti värvides.

Sõber Ratnikoviga meepalli veel kuni üsna viimaste nus Homenjale teinegi aastateni ning mõned aastad tore seik, kui endine tagasi käis ta aeg-ajalt veteranitiimikaaslane oli 2000. aastate keskel dega toksimas. Artistide jaoks peetaval Tammeka/Maagi peatreener. Ratjalgpalli MMil jooksis ta enda sõnul nikov kutsunud Homenjat tartlaste üsna kobedalt 53aastaselt platsile, kuid juurde trenni ja selgitanud seal tõsisel nentis, et 55aastaselt sai aru, et enam ilmel, et 40. aastate keskpaigas laulja ei jaksa. Nüüdseks ei käi ta enam ka on nüüd tiimi uus liige! veteranidega mängimas. „Nad olid ikka imestunud!“ sõnas Jalgpalli asemel on tema südame Homenja. Kuigi Tammeka koosseisu vallutanud aga uus spordiala: talisuplus! muusik siiski trügima ei hakanud, Tänavu kevadel täitus tal sellega tegetegi ta trenni kaasa ja lõi isegi peaaegu lemisest neli aastat ja muusik selgitas, värava. et kuigi iga päev ei saa ta ringisõitmise Oma kõige eredamaks jalgpalliga tõttu Tartus end vette kasta, kasutab seotud mälestuseks peab aga Homenja ta alati võimalust, kui seda saab teha 1995. aastat, mil sai jõudu katsuda ItaaPärnus või Kuressaares, kus on talvisel lia arstidega. Nimelt loositi Eesti koonajal lahtist vett. l nja elus jalgpalli aseme Nüüdseks on Jüri Home a dis toona samasse alagruppi Itaalia„Ega ise ju ei hakka jääd raiuma!“ , mid a sisse võtnud talisuplus peamise spordiala koh u kog era od: ga ning sealsetel arstidel on komme, võttis Homenja oma uue hobi kokku.

Fot rastanud neli aastat. muusik on har

Noorema põlvkonna jalgpallur-muusikud Kui veebruarikuus peeti Eurovisiooni eelvõistluse konkurssi „Eesti laul“, astus seal üles kaks jalgpalliga tihedalt seotud noort. Finaalis 12. koha saanud lauluga „Hold me Close“ oli seotud Andrei Ževakin, kellest kirjutasime pikemalt veebruarikuu Jalkas. Noortetreener Inger Fridolin sai oma lauluga „Home“ finaalis kuuenda koha ja temaga tegi Jalka juttu juba 2018. aasta veebruarikuu numbris.

Peale uute noorte artistide on jalgpalliga tihedalt seotud olnud lauljanna Liis Lemsalu, kelle isa Marek Lemsalu pidas A-koondise eest 86 mängu. Kui neiu elas noorena isa vuti-

karjääri pärast Norras, sai temagi juurde jalgpallipisiku ja asus jalkat mängima. Tagasi Eestisse kolides jätkas Lemsalu veel mõnda aega jalgpalliga, kuid siis kiskus süda muusika juurde.

Oma isa kaudu on jalgpalliga otsapidi seotud ka noor muusik ja laulukirjutaja Andreas Poom. Kuigi Andreas ei ole isa Mardi ja venna Markuse jälgedes ise jõudnud jalgpalli mängima, astus ta lavale eelmise hooaja lõpus peetud jalgpalligalal. Veebruari viimastel päevadel andis Poom välja ka uue singli „why do i always try“.

2019 APRILL JALKA

63

lisaaeg Viiuldaja ründes

Autor: Margus Kontus

vana

Tallinna kaks kanget Kaht viimast kümnendit on Eesti jalgpallis ilmestanud Tallinna klubide Flora ja Levadia vastasseis. Omavahel on madistatud väljakul ja väljaspool seda. Kaua aega oli Levadiale muu hulgas pinnuks silmas, et konkurendi peatreener oli samal ajal ka rahvusmeeskonna peatreener. Nii oli see Roman Ubakivi ja Teitur Thordarsoni puhul üheksakümnendatel ja jätkus Arno Pijpersiga 2000. aastal.

Mõistagi tekitas paksu verd tõsiasi, et Flora andis enim mängijaid koondisele. Mis oli loogiline, sest klubi tegeles järelkasvuga ja edutas perspektiivikaid noori julgelt esindusmeeskonda. Nii said mängijad vajaliku karastuse, kutse koondisse ja välisklubidesse. Levadiale oli oluline esindusmeeskonna tulemus ja vähetähtis, kellega see saavutati.

Sageli palgati põhitegijateks välismaalasi, kes võtsid ära andekate noorte mänguaja.

Flora otsis välistreenereid pilguga, et need tegeleks peale põhirivistuse ka laiemalt klubi arendamise ja noortega. 2000. aastal napsati endale mees, kes oli just tüürinud Hollandi U16 koondise EMil pronksile – Arno Pijpers. Medalimeeskonda kuulusid teiste seas Robin van Persie, Rafael van der Vaart, Klaas-Jan Huntelaar jt.

Teatud puändiks võib lugeda asjaolu, et ka Levadial on olnud võimalus omada peatreenerit, kes oli samal ajal koondise juhendaja. 2007. aasta detsembrist kuni 2008. aasta märtsi alguseni oli selleks Tarmo Rüütli, kuid tema karjäär selles kaksikrollis jäi lühikeseks: pärast superkarika

64

JALKA APRILL 2019

foto

2001. aasta hooaja avamisel istuvad kõrvuti Levadia omanik Viktor Levada (vasakul) ning Flora ja Eesti koondise peatreener Arno Pijpers.

Foto: Lembit Peegel

finaali 1 : 4 kaotust Narva Transile andis Viktor Levada talle kinga, öeldes, et tuntud jalgpalliriikides oleks treener ise lahkunud. „Levadia oli Tarmole nagu vana naine, kellega oli hea kindel koos olla ja kellest oli tal raske loobuda,“ filosofeeris Levada Eesti Päevalehes (03.03.2008). „Koondis on talle nagu uus naine, ma ei tea küll, kas ka rikas.“

INDREK SCHWEDE

lisaaeg Aprillikuu sünnipäevad 03.04 Jaan Saal 03.04 Annabel Jäär 05.04 Sergei Lepmets 05.04 Märten Kuusk 05.04 Jakob Päll 05.04 Evelyn Šilina 05.05 Anton Krutogolov 06.04 Urmas Kaal 06.04 Anastassia Morkovkina 06.04 Andrei Veis 07.04 Maria Orav 08.04 Ats Sillaste 08.04 Randy Padar 09.04 Jaak Luhakooder 08.04 Kaspar Laur 08.04 Gabriela Kaskmaa 09.04 Marko Lepik 10.04 Indro Olumets 10.04 Rauno Tutk 11.04 Avo Jakovits 11.04 Trevor Elhi 11.04 Kert Krusel 11.04 Dakota Promet 11.04 Marilis Remmel 12.04 Paula Maria Mengel 13.04 Jarmo Ahjupera 14.04 Raimo Paulberg 14.04 Martin Kaalma 14.04 Mihkel Uiboleht 14.04 Herol Riiberg 15.04 Marko Arge 15.04 Richard Leht 16.04 Norbert Hurt 16.04 Aleksandra Ševoldajeva 16.04 Markkus Seppik 17.04 Alar Peek 17.04 Georgi Tunjov

65 18 32 23 21 18 18 46 38 29 24 31 21 60 19 18 42 48 31 63 26 22 18 18 18 35 60 42 32 22 32 26 36 32 18 50 18

18.04 Ott Mõtsnik 18.04 Henri Hanson 18.04 Sergei Terehhov 18.04 Andre Frolov 18.04 Inna Zlidnis 19.04 Magnar Vainumäe 20.04 Aivar Tiidus 20.04 Meelis Rooba 20.04 Indrek Joost 20.04 Ott Reinumäe 20.04 Sergei Zenjov 20.04 Meeri Tammiku 21.04 Aavo Sarap 22.04 Valeri Bondarenko 22.04 Keith Boanas 22.04 Sergei Hohlov-Simson 22.04 Aleksander Saharov 23.04 Artur Telling 24.04 Toomas Tohver 24.04 Marko Pärnpuu 24.04 Ralf Rogov 24.04 Svjatoslav Jakovlev 24.04 Sabina Ahmedova 24.04 Eliisabet Pedak 24.04 Kristofer Piht 25.04 Nikita Komissarov 25.04 Marie Saar 26.04 Marko Meerits 28.04 Robin Tarius 29.04 Kalev Kajak 29.04 Dmitri Skiperski 29.04 Indrek Koser 29.04 Märten Pajunurm 29.04 Emily Guitor 29.04 Wanda Prost 30.04 Allan Soomets 30.04 Laura-Liis Tamm

56 24 44 31 29 21 56 42 40 35 30 17 57 66 60 47 37 43 46 38 34 23 20 19 18 19 18 27 20 59 46 33 26 19 19 38 22

LHV edetabel Veebruarikuu toetussumma järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (5.) JK Tallinna Kalev 5. (4.) FC Elva 6. (6.) Viljandi JK Tulevik 7. (7.) Tallinna FC Levadia 8. (8.) FC Nõmme United 9. (9.) JK Tabasalu 10. (10.) FC Kuressaare 11. (12.) Põhja-Tallinna JK Volta

ESIKAANEL: KATRIN LOO FOTO: BRIT MARIA TAEL NR 4 (136) 2019

Vanaema ja vanaisa juures Märjamaal oli meil suviti koos väga sportlik kamp. Kohe kõrval elas Rait Kuusk, kes mängis hiljem meistriliigas, samuti elasid seal Timo ja Taijo Teniste vanavanemad. Mäletan, kui ükskord vaatasin, suu ammuli, kuidas Taijo palliga kõksis! Kihvt oli vaadata ja otsustasin, et mina tahan ka hakata niimoodi palliga žongleerima. Sellest kambast sirgus viis meistriliiga tasemel jalgpallurit: lisaks Kuusele Timo ja Taijo ning mina koos vend Mikuga.

 Märjamaalt on meelde jäänud sealse liigameeskonna Kompanii treeningud. Meiega koos olid trennis ka kohaliku päästekomando töötajad. Kuna neil oli tööaeg, seisis päästeauto väljaku kõrval. Nad olid valmis kutsungi peale tööle tormama. Vahel just nii juhtuski: nad lidusid poole treeningu pealt autosse, kus tunked olid valmis pandud, ja lahkusid sireeni saatel. Meie pidime siis võistkonnad ümber korraldama. Need seigad õpetasid, et jalgpall on tähtis, aga elus on veel tähtsamaid asju.

 Kui ma juba esiliigas mängisin, lõpetasime ühe mängu Pärnus ja nagu tavaliselt läksime poodi, et midagi hamba alla võtta. Buss oli suur ja kohti palju ning kui lõpuks Tallinnasse jõudsime, jäi üks kott üle. Avastasime, et olime ühe mängija, praegu tunnustatud treeneri, poodi unustanud. Asi oli selles, et mahajäänud mängijal oli põhimõte, et inimesel ei pea olema telefoni, et ta ei pea olema igal hetkel kättesaadav. Niimoodi ei saanudki ta meid teavitada. Pärast seda juhtumit soetas ta endale telefoni. Mina olen sellest loost õppinud, et treenerina loen kõik mängijad bussis alati üle.



12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

(13.) JK Welco (11.) FC Kose (14.) Viimsi JK (16.) FC Hiiumaa (15.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla (17.) Paide Linnameeskond (18.) Rakvere JK Tarvas (19.) Põlva FC Lootos (–) Pärnu JK Poseidon

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

Sünnipäevalaps Ats Sillaste

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

Eelmisel aastal sõitsime Flora duubliga Freiburgi sõprusmängule. Lendasime Kopenhaagenisse, kus selgus, et lend Zürichisse jääb ära, kuna puudu olid stjuardessid.

Meiega oli Flora spordidirektor Norbert Hurt, kes hakkas koostöös klubi kontoriga Tallinnas lahendusi otsima. Oli võimalus minna rongiga, aga see oli aeganõudev. Lõpuks lendasime Milanosse ja sealt sõitsime bussiga Lõuna-Saksamaale. Kohale jõudsime südaööl, mäng oli järgmisel päeval kell 12. Me küll kaotasime 3 : 4, aga tegemist oli mitmes mõttes õpetliku reisiga, sest meie veerandsajaliikmelisest rühmast oli enamik noored mängijad, kes nägid, et igast olukorrast on väljapääs. Lõppude lõpuks jõudsime ju kohale ja saime hea mängu ka.

REKLAAM: SIIM JUKS +372 517 8198, siim.juks@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2019 APRILL JALKA

65

ristsõna

Märtsikuu ristsõna vastus oli „jala peale panna“. Õige vastuse eest võitis Eesti jalgpallikoondise fännide joogipudeli Mattias Viirma. Võitjaga võtame ühendust. Aprillikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 17. aprilliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks piletit Eesti – Põhja-Iirimaa EM-valikmängule 8. juunil.

NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66

JALKA APRILL 2019

1

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

2

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

3

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile.

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.