Jalka (november 2014)

HIND 2,20 EUROT NOVEMBER 2014

Wayne Rooney

kavaldas sinis채rgid 체le Inna Zlidnise abielu Ungaris Infonet p체rib suureks klubiks Valgamaa vutt talispordi varjus U21 koondislaste v채ljavaated ja ambitsioonid ISSN 1736-7379

Postrid: Eesti / Joel Lindpere / Adam Lallana / Raheem Sterling

Sergei Zenjov Inglismaast

Contra lemmikud

LISAB PÕNEVUST

a ita ts u u k

sisukord Foto: Lembit Peegel

Kaanelugu lk 15, 16–17, 28–30 Inglismaa koondise külaskäigust ei saa üle ega ümber kolumnides ega ülevaateartiklites. Vaatluse all on inglaste arrogantsus ja eestlaste vähene valmisolek toetada oma koondist suurearvuliselt siis, kui vastaseks kääbused.

Kolumnid Carina Victoria Adolfsson

HIND 2,20 EUROT NOVEMBER 2014

Siim Kera Indrek Schwede

WAYNE ROONEY

kavaldas sinisärgid üle INNA ZLIDNISE ABIELU UNGARIS INFONET PÜRIB SUUREKS KLUBIKS VALGAMAA VUTT TALISPORDI VARJUS U21 KOONDISLASTE VÄLJAVAATED JA AMBITSIOONID ISSN 1736-7379

Postrid: Eesti / Joel Lindpere / Adam Lallana / Raheem Sterling

SERGEI ZENJOV INGLISMAAST

CONTRA LEMMIKUD

Esikaanel: Karol Mets ja Wayne Rooney Foto: Lembit Peegel Nr 11 (83) 2014

Inna Zlidnis Henrik Pürg Sergei Zenjov Raiko Mutle

Kolleegiumi esimees: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee

Lood & tsitaadid

Nimed & numbrid Premium liiga Minu 11: Contra Maakonnalood: Valgamaa

Fotograaf: Lembit Peegel

Meie edetabel

Ajakirja makett: Jaanus Samma

Maailm: India liiga

Keeletoimetaja: Triinu-Mari Vorp Reklaam: Menu Kirjastus OÜ Helina Õunapuu +372 5166 996 helina@menuk.ee Reet Maran +372 5130 056 reet.maran@menuk.ee Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Siim Kera, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede (esimees), Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit www.jalgpall.ee Tellimine: Omniva.ee / Ajakirjandus / Telli ajakirjandust / Ajakirjad Tellimishinnad: Aasta 24 eurot Poolaasta 12,5 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud Reusneris

24

22 24 46 56

Rubriigid Lembit Peegel

Kujundaja: Marju viliberg

lgi sellised lt olid minu hju, “Loomuliku t teistest ka on reaalsel et , kaotab ed d d n n tu asnaisko st va ja id rava änge see kui lööd vä olfsburgi m W st ra ä p a Ag se, neil ei väga palju. ud meid üld en ts le a h ei ad muutus. N kahju.” olnud meist kina ia Morkov Anastass lk 58–59

Persoonid & intervjuud

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas

Toimetaja: Siim Kera siim.kera@jalgpall.ee

12 15 16

Expert liiga EJLi noorteosakond Novembri kalender Lisaaeg Ristsõna

4 9 10 26 42 43 50 52 58 60 62 64 66

Eesti U21 koondisest Koondise vorm läbi aastate

39

52

Muu

t

18 39

Postrid Eesti Joel Lindpere Adam Lallana Raheem Sterling 2014 NOVEMBER JALKA

3

lembit peegel

Paar väravat, paar kaotust

Foto: Lembit Peegel

Oktoobris oli võistlustules rahvuskoondis, kes kahe mänguga punkte teenida ei suutnud. Pidutseda said aga Pärnu naised, kes võitsid 16 mängust 16 ning tulid viiendat korda järjest Eesti meistriks.

Foto: Lembit Peegel

Leedu koondislane Fedor Cernych ei usu oma silmi. Karol Mets on saamas esimeseks inimeseks, kes hüppab Maalt Marsile.

Vilniuses jäi tühjade pihkudega nii Henri Anier kui kogu Eesti koondis.

4

JALKA NOVEMBER 2014

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Ilusalt alanud valiksari võttis oktoobris kurva pöörde. Magnus Pehrssonil on põhjust mõtlik olla.

Palli pole. On ainult Raheem Sterling ning õudus Karol Metsa ja Artur Pika nägudes.

Foto: Lembit Peegel

Ragnar Klavan ning horvaadist kohtunik Marijo Strahonja viskavad näppe. Nagu näitab lõunaslaavlase uhke nägu, jäi tema peale.

2014 NOVEMBER JALKA

5

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Daamid ja härrad, siit saab Eesti koondise kapten oma teise kollase kaardi. Nagu Leeduski, jäime ka kodukamaral vähemusse.

Arsenali mees Danny Welbeck näitab meisterlikult ette, kuidas Briti saartel mänguvahendit käsitsetakse.

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

6

JALKA NOVEMBER 2014

Pall ja Pareiko. Wayne Rooney hetk tagasi antud karistuslöök otsustas mängu saatuse.

lembit peegel

Foto: Lembit Peegel

Aga ega eestlased Albioni meestele midagi kergelt ei kinkinud. Inglise fännidel möödusid närvesöövad 90 minutit.

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Nagu pallist poleks piisanud – nahkkeraga koos vudis väravasse haavadele soola raputama ka Liverpooli mees Adam Lallana.

Inglise koondise peatreeneri Roy Hodgsoni isalik pilk tänab imelast Raheem Sterlingut, kes suutis väsimusest hoolimata mängu murrangu tuua, teenides karistuslöögi, mille Wayne Rooney väravasse keerutas.

2014 NOVEMBER JALKA

7

lembit peegel

Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei ulatab Expert liiga tiitli Anastassia Morkovkinale, kelle siirast rõõmust võiks eeldada, et ta näeb meistrikarikat esimest korda. Ei näe!

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Need malbed näod vastaseid ei hellita.

Viies tiitel järjest.

Pärnu JK on naistevuti ainuvalitseja.

Foto: Lembit Peegel

Vahet pole, kas ette jääb värav või Pärnu JK peatreener Jüri Saar. Expert liiga parima väravaküti Anastassia Morkovkina sihik on alati paigas.

8

JALKA NOVEMBER 2014

nimed & numbrid Kuusalu külad madistasid taas Foto: Sander Piibemann

Teist korda peetud Kuusalu valla külade jalgpalliturniiril osales kokku lausa 16 võistkonda. Et võistlus oleks tasavägisem ja üllatusterohkem, pidi igas tiimis väljakul olema kas kuni 14aastane noor, naispallur või (üle 50aastane) seeniormängija. Peale selle tohtis igas satsis olla ainult kuni neli EJLi kehtiva mängijalitsentsiga meest.

Peale omade lasti marjamaale ka kaks külalisvõistkonda – üks Loksalt, teine Raasikult. Viimased klubist Joker karikaga koju lippasidki, alistades finaalis Kolgaküla. Kolmandaks platseerusid Tühikargajad, neljandaks Kälimehed. Kokku jooksis väljakule 163 vutihuvilist, kellest noorimad olid kaheksa-aastased poisid-tüdrukud ning kõige kogenum 62aastane pallur Kolgakülast. Nagu mullu, tekitasid tänavugi osalejate hulgas elevust eriauhinnad, mis olid valmistatud kasutatud vutivarustusest (pildil). Pärjatud said järgmiste vahvate kategooriate kõige osavamad: “Parim külamees”, “Silmapaistvaim külanaine”, “Parim puurilukk”, “Tõsine töörügaja”, “Täpseima varbaga”, “Sukeldumise meistriklass”, “Suuga teeb suure linna”, “Vahvaim küla” ja “Saab minna ainult paremaks”.

Elva hoidis kätest kinni Enne kui FC Elva läks kodusel staadionil vastamisi HÜJK Emmastega, sai 174 inimest üksteisega lähedasemaks, sest väljakul moodustati inimkett, millest tehtud pilt osaleb E.ART.Hi kunstiprojektis. Klubi esindaja Marek Naarise sõnutsi pakkus neile sellist võimalust üks Elva linna noorsootöötaja ning kohe haarati härjal ka sarvist. Publikut oleks võinud Naarise arvates küll rohkem olla, aga pildid tulid sellegipoolest ilusad. Eespool nimetatud kunstiprojekti käigus avati oktoobri keskel Tallinna Patarei vanglas näitus. Üheks väljapaneku osaks on ka niinimetatud rahutuba, mille kõik seinad on kaetud inimketi piltidega.

Eestlane möllab Šveitsi liigas Foto: www.jalgpall.ee

Kas teid on kunagi huvitanud, milline on Šveitsi tugevuselt seitsmenda jalgpalliastme tase? Võibolla. Karl Karimõisa (pildil) teab igatahes vastust! Varem nii Eesti teises, kolmandas kui neljandas liigas mänginud 24aastane mees kolis Kesk-Euroopasse ning otse loomulikult otsis endale ka klubi, kus enese rõõmuks vutti taguda. Kõigepealt proovis ta end neljandas liigas (jah, see on tugevuselt kaheksas!), kuid mees soovis suuremat proovikivi ning leidis ennast lõpuks FC Altstetteni nimekirjast. Liiga taset peab mees üsna heaks, ta kiidab tiimi organiseeritust ja ambitsioonikust. Olemas on nii kaks treenerit, väravavahtide treener kui ka massöör. Suur asi on seegi, et pallurid ise oma mänguvorme pesema või kaasas tassima ei pea. Kõik tehakse sportlaste eest ära ning nende asi on ainult kõvasti treenida ja kohtumises endast kõik anda.

Võrumaal aetakse kohaliku vuti jälgi Kahe aasta pärast möödub 90 aastat esimesest ametlikust Võrus toimunud jalgpallimängust ning selle auks üritab portaali vsport.ee toimetaja Priit Lööper panna kokku raamatut Võrumaa vuti ajaloost. Viimased neli-viis aastat kohalikku vutilugu uurinud mehe sõnul on kõige rohkem lünki nõukogude ajast. Üllatavalt palju informatsiooni leidis ta aga teise maailmasõja eelsest Võrumaa jalgpallist. 1930ndatel käis tollasest natuke üle 5000 linnaelanikust Võru Ilmarise kohtumisi tihti vaatamas üle 500 pealtvaataja! Kel endal on Võrumaa jalgpalli või jalgpalluritega seotud pilte, mälestusi, esemeid või muud infot, see võib kirjutada aadressile vsport@vsport.ee või postitada Facebooki lehel “Võrumaa jalgpallilugu 90 +”.

kuu +

U19 koondis näitas Horvaatias toimunud EM-valikturniiril südi mängu. Kuigi võõrustajatele kaotati minimaalselt 1 : 0, siis väravateta viik Türgi vastu ning 3 : 0 võit Islandi üle annavad rõõmustamiseks põhjust.

kuu

-

Inglismaa Inglismaaks, aga EM-valikmäng Leeduga oli üks viimase aja rusuvamaid koondisekohtumisi.

Lõunanaabrid polnud meist üle ning võimalusi kolme punkti napsamiseks jagus, kuid selline see vutt on. Revanši saab võtta tuleva aasta 5. septembril.

kuu ?

Kas oma klubides pingil istuvad koondise ründeässad leiavad tee väljakule?

Aasta viimases valikmängus San Marino vastu võiks väravaid ju mõnuga kõmmutada.

36

järjestikuselt valikkohtumiselt said Hispaania vutimehed lahkuda võidu või viigiga (sedagi kõigest kolmel korral). Kaheksa-aastane hullumeelne seeria lõppes 9. oktoobril, kui Žilinas tunnistati slovakkide paremust.

37

mängu järjest on naiste kõrgliigas kaotuseta olnud Pärnu JK. Neist kohtumistest on võidetud 36 ning viigistatud 1.

Viimati kaotati meistriliiga kohtumine 11. septembril 2012. aastal, kui võõrsil jäädi 1 : 0 alla Tartu Tammekale.

38

võistkonda osales Tallinna koolinoorte jalgpalli meistrivõistlustel. Võitjaks krooniti Tallinna Arte gümnaasium, teisele kohale platseerus Kadrioru saksa gümnaasium ning viimase auhinnalise koha haaras endale Tallinna Lilleküla gümnaasium.

2014 NOVEMBER JALKA

9

lood & tsitaadid

nii nad

Foto: Manuel Queimadelos/beachsoccer.com

ütlesid “Mulle meeldib palju joosta, korraga 6–10 kilomeetrit, talvel suusatada, pojaga mängin vahel jalgpalli.”

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling “Südaöö paiku viimast rongi oodates oli mul võimalus piletimüüjaga põgusalt vestelda.

Tema isiklik arvamus oli, et Šotimaa peaks Suurbritannia tiiva alla jääma, aga ta leidis, et tegelikult ei ole suurt vahet, kas hääletustulemus on ühte- või teistpidi – kahe nädala pärast, kui on esimene oluline jalgpallimatš, on enamik rahvast poliitika täiesti unustanud.”

Ruudu Ulas Postimehes enne iseseisvushääletust “Tegelikult huvitas noort Salmondit esialgu kõige rohkem jalgpall, aga ilmselt sundis astma valima poliitikat ja golfi.”

Liisa Tagel Postimehes Šotimaa esimesest ministrist “Me märkame teineteist ainult siis, kui õhus on kriis või kui mõni vene nimega Eesti jalgpallur lööb värava.”

Urmo Soonvald eestlaste ja Eestis elavate venelaste paralleelmaailmadest “Wales–Venemaa 1 : 0.”

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Kalev Stoicescu pealkiri ajakirjas Diplomaatia, kus ta käsitles Walesis toimunud NATO tippkohtumise otsuseid “Eks ma oma vigastustega vähe legomees olen.”

Joel Lindpere “Eesti–Sloveenia 1 : 0. Ja milline värav! Algul tundus, et terve meeskond käis löömas, enne kui sisse sai. Korduses nägin, et Purje tabav löök oli paari sekundi jooksul siiski alles neljas.”

Postimehe arvamusliider Madis-Ulf Regi “Ega mul endal midagi otsustada ei olnud – tervis ütles, et Raio, on aeg lõpetada.”

Raio Piiroja karjääri lõpetamisest “Tarmo Rüütli heas valiktsüklis ei pandud väga suurt rõhku taktikale, sest hollandlased olid meie liikumised ja taktika paika pannud. (..). Rüütli andis selle põhja peale vabaduse, suurema võimaluse ise otsuseid teha. Mehed pidid raamidest välja tulema ja tol hetkel see toimis.”

Norbert Hurt “Kui mind minema saadeti, siis hakati alles väravaid lööma.”

Varumeeste pingi juurest eemaldatud Levadia peatreener Marko Kristal mängust Kalju vastu

10

JALKA NOVEMBER 2014

Koondise kapten Kristian Marmor maandub kohe-kohe pehmesse liiva.

Rannavutil möödus ajaloo parim hooaeg Möödunud peaaegu troopiline suvi jääb kindlasti meelde paljudele kodanikele, kes hirmsa leitsaku saatel mõnulesid või hoopiski küüsi närides sügisesi jahedaid tuuleiile ootasid. Erakordne oli ka Eesti rannajalgpallikoondise hooaeg. FIFA MM-valikturniiril suudeti end mängida Euroopa tugevuselt 11. meeskonnaks ning peale selle võidutseti euroliiga etapil ja nagu mullugi pääseti sama võistluse finaalturniirile. Kahtlemata kohalike liivavutimeeste parim aasta.

Koondise peatreenerina tegi oma debüütsuve Reigo Tõnsberg, kes tulemustega jääb rahule ning usub, et teatud tingimustel on võimalik veelgi kõrgemale ronida. Tarvis on rohkem treeninguid, nii talviseid kui kevadisi ettevalmistusi ning miks mitte ka mõnda endist muruvutistaari.

“Vähese aja ja nende võimaluste juures tegime suhteliselt maksimumtulemuse,” jutustab mees, kes teatepulga võttis üle Kert Haavistult. “Meil on 4–5 väga andekat poissi, kel on palju kogemusi. Kui lisanduks sama palju veel, võiks olla ka Euroopa nelja parima hulgas. Vaja oleks endale võtta tugevaid jalgpallureid, kes just karjääri lõpetanud. Andres Oper oli (rannajalgpallist – toim.) huvitatud, käis vaatamas, kuid oli vigastatud ja ei saanud trennis osaleda. Rääkisin ka Tarmo Kingiga, sellise mootoriga oleks ta suurepärane täht, aga eks tema jalgpallurikarjäär veel jätkub. Kui sellise tasemega mehed tuleksid koondisse, siis oleks võimalik pääse MMile lunastada.”

Eesti Rannajalgpalli Liidu juhi Kari-Andri Kase sõnul on meie koondises nii mõnigi Euroopa tasemel mees, näiteks MM-valikturniiri paremuselt neljas väravakütt Kristian Marmor, kellele peaks talvisel ajal soojas kliimas trenne pakkuma. Hetkel suheldakse tuleval suvel Portugalis peetavale MMile pääsenud Šveitsi koondisega, kel on plaanis näiteks Dubais treeninglaagreid pidada. Kuna mägiriigi koondise peatreeneri Angelo Schirinziga on Eesti ametivendadel hea klapp, üritatakse ka mõni Eesti jalgpallur nendega koos kaugele maale uusi nippe õppima saata.

“Et liiva touch talve jooksul kehast välja ei läheks,” seletab Kask.

Kuid palli aetakse taga ka kodumaa randades. Esimest korda tuli Eesti meistriks Peugeot, kellele järgnesid mullune tšempion SK Augur Enemat ning FC ValiceCar. Kasele pakub rõõmu, et järjest rohkem noori leiab tee liivavuti juurde. Tänavu mängis meistrisarjas ka palju 18–20aastaseid plaažijalgpallureid. Rannajalgpalliliidu asjapulga sõnul liigub suund just sinnapoole, et aina nooremalt hakatakse liivavutile spetsialiseeruma. Eks tulevikus tõstab see koondist aina kõrgemale ja kõrgemale.

Siim Kera

lood & tsitaadid

nii nad

Saalijalgpall alustab hooaega superkarikaga Uus saalijalgpalli hooaeg algab 25. oktoobril superkarika mänguga, milles kohtuvad meistermeeskond Tallinna Anži ja karikavõitja Augur Enemat. Kohtumine algab Viimsi keskkooli spordisaalis kell 16.30. Samad meeskonnad avavad 31. oktoobril ka meistrivõistlused.

Saalijalgpalli meistriliigas teeb traditsiooniliselt kaasa kaheksa meeskonda. Omavahel mängitakse kaheringiline turniir, misjärel eraldub esikuuik, kes hakkab mängima playoff’e. Kaks esimest ootavad poolfinaalides endale vastast paaridest, kus kolmas kohtub kuuendaga ja neljas viiendaga. Alates poolfinaalidest mängitakse kahe võiduni. Seitsmes mängib üleminekumänge ja kaheksas kukub meistriliigast välja. Meister selgub märtsi lõpus.

Sama süsteemi alusel mängitakse ka esiliigas. II liigas mängib 14 satsi, kes on jaotatud kahte tsooni.

Teist aastat toimub ka rahvaliiga, mis mullu, debüüthooajal kogus 59 võistkonda! Võistkondi saab üles anda kuni 24. oktoobrini jalgpalliliidu kodulehel.

Rahvaliigas ei tohi võistelda meistriliiga, esiliiga ja naiste Expert liiga mängijad. Juhendis on kirjas, et kui moodustatakse eraldi päris jalgpalli madalamate liigade rahvaliiga, ei tohi võistkondadesse kuuluda ühtki Eesti meistrivõistlustel osalevat päris pallurit.

“Saalijalgpalli üheks probleemiks on mängupaikade puudus,” ütles jalgpalliliidu rahvajalgpalli tegevjuht Ants Juhvelt. “Meistri- ja esiliiga puhul nõuame normaalse saali olemasolu, sest kitsas saalis on lisaks mängule häiritud ka kohtunike tegevus. Korraliku kodusaali puudumine on takistanud ka mõne II liiga meeskonna tõusu kõrgemale.”

Juhvelti sõnul on eriti kehv olukord Tallinnas ja Tartus. Maakohtades on koolidel üldjuhul ilusad saalid, kus mänguaegade leidmisega pole probleemi.

Kitsaskohaks on ka treenerite nappus.

Saalijalgpalli meistriliiga Tallinna Anži Tallinna Augur Enemat Tallinna Cosmos Rummu Dünamo

ütlesid

“Ilusad naised, hea õlu, normaalne ilm – ärge solvuge, aga miks teil seda jalgpalli ikka nii väga vaja on.”

Inglise vutifänn David Eestist “Sa armud kellessegi, lähete lahku, sa vihkad teda, kuid jääd alati armastama. Täpselt selline vihkamise ja armastuse suhe mul koondisega ongi!”

Inglise vutifänn John “Ilma Mart Poomita olete te ei keegi.”

Inglise vutifänn Robert “Sest mida me tegelikult Eesti jalgpallist siin teame? Mart Poomi. Midagi veel? Ei.” Inglise jalgpalliajakirjanik Jonathan Wilson “Üks asi on metsas tanki otsida, teine Lallana vastu äärekaitsja kohuseid täita.”

Marko Kristal sõjaväest Inglismaa vastu mängima tulnud levadialasest Artur Pikast “Kindlasti palun peatreeneril end lahkumismängus meie väravast võimalikult kaugele positsioonile paigutada. Loodetavasti mängin ründajana. Keskkaitsjana igatahes keeldun platsile minemast!”

Raio Piiroja ei saa täiskiirusel joosta

Sillamäe Dina Tallinna Maccabi Narva United Nõmme Triobet

Salomon Saal

“Olin rahul, et inglased ei olnud väga ohtlikud.”

Magnus Pehrsson mängust Inglismaaga “Strahonja on tüüpiline UEFA “kaart-igalvõimalusel” ajupesu produkt.”

Ott Järvela Eesti–Inglismaa mängu kohtunikust

Foto: Lembit Peegel

“Näiteks juba enne kodust suurturniiri jõudsid mu kõrvu jutud, et “kui nüüd ka välislepingut ei saa, teen jalgpalliga lõpparve”.”

Janno Kivisild noorpallurite meelsusest enne 2012. aasta U19 EM-finaalturniiri Eestis

Saalijalgpalli hooaeg läheb peagi käima.

“Kui Eestis peaksid tõesti asjad jõudma nii kaugele, et telekast pole võimalik näha jalgpalli MMi kogu mahus ja otse-eetris, oleme tsivilisatsioonis langenud Paapua Uus-Guinea tasemele ning võimegi endale pastlad jälle päriselt jalga tõmmata ja vokiga vuristama hakata.”

Kirjanik Jaak Urmet

2014 NOVEMBER JALKA

11

rootsi vaade rakverest

Naiste II liigast: kellele ja milleks?

Foto: Lembit Peegel

Kas naiste II liiga täidab oma otstarvet, kui seal mängivad ka Expert liiga Eesti koondislased, küsib Rakvere JK Tarvase tüdrukute treener Carina Victoria Adolfsson. Võibolla on see meie jalgpalli paratamatus, võibolla võtab naudingu aga II liiga tasemega pallureilt.

R

eegel 14.4 Eesti 2014. aasta naiste meistrivõistluste juhendis ütleb: “Juhul kui ühel klubil on Võistlustele välja pandud põhivõistkond, kes mängib Meistrivõi Esiliigas, ja duubelvõistkond, kes mängib kas Esi- või Teises liigas, võib vabalt kasutada igas põhivõistkonna mängus kõiki duubelvõistkonna mängijaid ning igas duubelvõistkonna mängus kõiki põhivõistkonna mängijaid.”

Ja punkt 14.5 seletab: “Juhul kui Meistri- või Esiliiga võistkonna duubelvõistkonnaks on teise klubi Esi- või Teise liiga võistkond, siis võib põhivõistkonna mängus osaleda 5 duubelvõistkonna mängijat ning duubelvõistkonna mängus 3 põhivõistkonna mängijat.”

Seega on kõige halvemas stsenaariumis lubatud, et Expert liiga naiskond mängib terve koosseisuga duubli eest II liigas ja võidab selle näiteks 30 : 0. Selline mäng ei saa midagi anda ei võitjatele ega kaotajatele. Veel vähem duubliliikmetele, kes jäid koju ning kaotasid tervelt 90 minutit mänguaega. Sellist äärmuslikku olukorda vast elus ette ei tule, kuid üpris tavaline on, et II liigas mängib pallureid, kes on kahe sammu võrra kõrgemas liigas.

Tegin hooaja keskel mõned arvutused. Naiste II liigas osales ajavahemikus 13. aprill kuni 22. juuni kaheksa-üheksa mängupäeva jooksul 21 Expert liiga mängijat. Nende seas ka kuus koondislast. Nad osalesid 78 mängus (võtsid 78 korral ära madalama tasemega mängija koha) ja võtsid samades mängudes pin-

12

JALKA NOVEMBER 2014

gil istunud kolmelt kuni viielt pallurilt ära 6536 mänguminutit. Kahe kõrgema liiga mängijad on ära võtnud 12,5% II liiga pallurite mänguajast. See oleks mõistetav, kui teisi mängijaid polnuks võtta, aga antud juhul ju oli!

2014. aasta lõpuks oli tervelt 35 Expert liiga mängijat osalenud II liiga mängudes, nende seas oli 13 koondislast. Mu arvutused näitasid, et madalama liiga pallurite mänguaeg langes sügisel Expert liiga mängijate arvelt veelgi. Need numbrid läksid minu jaoks nii suureks, et ei julge neid eksimise kartusel avaldadagi.

ARUTAME AVALIKULT

Eesmärk ei ole halvustada ega kritiseerida, öelda, mis on õige ja vale, vaid pigem tuua riietusruumides juba alanud arutelu avalikkuse ette.

Ma ei tee etteheiteid ühelegi mängijale, treenerile ega klubile, sest nad tegutsesid reeglite järgi. Eesmärk ei ole halvustada ega kritiseerida, öelda, mis on õige ja vale, vaid pigem tuua riietusruumides juba alanud arutelu avalikkuse ette.

Pooldajatel palju argumente Reegli eesmärk on pikas perspektiivis ühtlustada liigade taset, võimaldada põhivõistkonna mängijal, kes oma liigas eriti väljakule ei pääse, saada mänguaega duublis ning võimaldada

Naiste II liigas saavad kokku eri taseme ja motivatsiooniastmega pallurid. Kas see on paratamatus?

duublimängijal end proovile panna kõrgemas liigas. Reegel aitab ka vigastusest taastuval mängijal taasalustada madalamal tasemel. See reegel on kasuks ka koosseisuprobleemide korral, mis suveperioodil kipuvad võistkondi kimbutama.

Kuid küsimused tekivad mänguprotokolle uurides: kuidas see reegel aitab ühtlustada II liiga taset? Kelle jaoks on II liiga loodud? Kui reegel võimaldab kõrgemate tasemete mängijatel mänguaega saada, siis samavõrra kaotavad seda II liiga mängijad.

Reegli pooldajad räägivad, et koondislane ise ehk ei tahakski madalamal tasemel mängida, aga ta teeb seda klubi nimel. Tal on sel juhul ka võimalus juhendada ja aidata duubli noori, kel on soov areneda. Kasu oleks mõlemapoolne. Samuti lisavad pooldajad, et kõrgema liiga mängijad aitavad tõsta mängutempot ja kvaliteeti väljakul. II liiga noored, kel sihiks pääseda Eesti koondisse, saavad aga omal nahal kogeda kõrgemat taset.

Pooldajad rõhutavad, et ei tasu liiale minna ja hakata reeglit kuritarvitama võidu nimel. Kindlasti pole eesmärgiks ülekaalukas võit, mis ei anna mängule midagi juurde. Praegu on igas liigas tunda tasemevahet – alumised võist-

rootsi vaade rakverest

konnad on selgelt nõrgemad kui liidrid.

Eesmärk ongi, et liigad oleks võimalikult ühtlase tasemega, mis arendaks mängijaid rohkem.

Pooldajad leiavad, et duublite süsteem on vajalik ja kuna mängud on samal nädalavahetusel, on seda raske kuritarvitada, sest tavaliselt ei panda mängijaid kahel päeval järjest platsile.

Samas saab see Expert liiga naine, kes ei saanud või sai vähe mängida, mänguaega duubli eest.

Madalamate liigade taset on tõepoolest võimalik ühtlustada juhul, kui Expert liiga mängijaid kasutatakse üksnes tugevamate vastu. Kuid esiteks on see võimalus vaid osal võistkondadel ja teiseks on see võimalus ajutine. Kui II liigas on nii tugevad võistkonnad, et nendest saab jagu vaid Expert liiga mängijate abiga, siis on nad järelikult vales liigas. Ja kui neile saab vastu tõesti üksnes kõrgliiga pallurite abil, siis hoitakse skoor tänu reeglitele küll tasavägine, kuid see ei näita tegelikku olukorda.

Mängukvaliteet ei pruugi ka alati paraneda. Ta paraneb, kui mõlemal naiskonnal on välja panna põhivõistkonna mängijaid. Kui ühel see võimalus puudub, on raske loota põnevat mängu.

Muidugi on arusaadav, et mängida tahab ka see Expert liiga mängija, kes veedab enamiku oma ajast pingil. Paraku lükkab iga madalamale tasemele suunduv mängija väljatõugatu allapoole ja II liiga mängijal pole kuhugi minna.

Niimoodi arutledes tekib lõpuks küsimus, kelle jaoks on II liiga loodud ja mida tähendab see reegel nendele, kes on ahelas viimasel kohal?

Liigade põhimõte on, et Expert liiga peaks tootma koondislasi ja pakkuma võimalikult väikese tasemevahega kohtumisi. Esimene liiga on pigem koht, kus noored saavad areneda ja kogemust koguda, või koht, mis sobib endistele mängijatele, kellel enam ei ole nii suured isiklikud ambitsioonid. Ning siis on teine liiga, mis sobib alustamiseks või nendele, kes ei võta spordiala nii tõsiselt ja kellel pole ambitsiooni kaugele jõuda. Kuna eesmärgiks pole pelgalt sportlikku taset parandada, vaid sama tähtis või isegi veel tähtsam on üleüldist naisjalgpallurite arvu tõsta, kaasates kõiki lastest täiskasvanuteni, siis peaks seda kõike ka silmas pidama – Expert liigast rahvaliigani.

Kuhu taganevad hobipallurid?

Miks peaks II liiga mängija, kes ei pea võtma jalgpalli tõsisemalt kui hobi, olema sunnitud mängima koondislaste vastu? Mida annab duublisüsteem II liiga mängudele ning II liiga mäng Expert liiga mängijale? Kas Expert liiga mängijate kaasalöömine pakub II liiga palluritele põnevat ja väljakutsuvat arenguvõimalust või toob see II liiga mängijatele pigem abitustunde, nõrgendades nende motivatsiooni? Expert liiga pallur võib madalamas liigas koguda eneseusku ja parandada enesetunnet.

Kuhu läheb enesetunnet parandama ja eneseusku otsima II liiga mängija, kui ta on seda oma liigas Expert liiga naiste vastu heideldes kaotanud?

Vastus oleneb ilmselt osaliselt sellest, kes mängivad II liigas. Kui nad ongi noored mängijad, kes tahavad tulevikus edasi jõuda, siis on see ehk hea võimalus. Aga kui nad on noored, kellele on jalgpall hobi, tervislik eluviis ja võimalus sõpradega kokku saada? Või 25–30aastased naised, kellel on juba pere, töö ja kodu väiksemas linnas ja kellel ei ole enam eesmärk

ära minna, et kaugemale jõuda? Asi pole ju võidus ega kaotuses, vaid selles, et nii üks kui teine oleks õiglane ning et arvestataks arenguvõimalusi oma taseme järgi.

Aastaid tagasi ei leidunud Eestis tõesti palju naismängijaid. Siis oli kindlasti raske mänguks koosseisu kokku saada. Oli vaja kehtestada reegel, mis võimaldas mängijaid naiskondade vahel liigutada. Kevadel tundub sageli, et mängijaid on palju, kuid suve jooksul selgub, et on raske täita põhi- ja duubelvõistkonda, ka vigastuste tõttu. Sel juhul on reegel omal kohal.

Suhtumine sellesse reeglisse näib sõltuvat ka tulemustest. Kelle esindusnaiskond või duubel on tabelis kõrgemal, suhtub positiivsemalt. Kes tabelis allpool, arvab, et iga mängija võiks siiski oma liigat mängida. Muidu ei ole erinevatel liigadel vahet. Põhimõtteliselt võiksid siis kõik ühes ja samas liigas mängida.

Ma ei soovi olla arengu vastu, kuid 15aastasele noorele ning hobi korras mängivale pereemale võiks lubada jalgpallielu nautimist II liigas: oma väikese linna klubis, kus leidub vaid üks naiskond, mis soovib suve jooksul mängida rohkem kui rahvaliiga neli mängu ja kust edasipüüdlikud noored saavad lahkuda suurematesse klubidesse.

Just väiksemate linnade ja klubide mängijad arvavad, et kuna kõrgemad liigad meelitavad niigi madalamatest tugevamad tegijad endale, siis võiks II liiga jäädagi teistsuguse taseme ja eesmärkidega mängijatele. Jalgpall on kõikidele ja kuulama peaks ka ahela alumise osa mängijaid.

Carina Adolfsson.

2014 NOVEMBER JALKA

13

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

kera komm

Wayne Rooney, puusepp või eksperimentaalhamstrid?

Siim Kera

S

ee oli viimase EM-finaalturniiri aegu, kui ma postitasin populaarsesse sotsiaalmeediakeskkonda mõõdukalt ebapopulaarse staatuse. “Wayne Rooney linnaekskursioon Tartusse: vägijook Veinis ja Vines, vatsatäis Ruunipizzas.” Kes ülikoolilinnaga kursis pole, siis tegemist on kahe lähestikku asuva kosutusasutusega. Aga vaevalt, et Wayne kunagi meie kultuurikantsi külastab.

Ei lenda sinna Briti odavfirmad ja teiseks pole Rooney poissmees.

Toetades vastastikusel armastusel põhinevat paarissuhet, loodan ma, et nii ka jääb. Õhutranspordiga võiks linnaisad muidugi midagi ette võtta.

Vähemalt on Liverpoolis sündinud mees Tallinnas käinud. 2007. aasta 6. juunil Kitsekülas peetud kohtumise pidi ta kollaste kaartide tõttu vahele jätma, Inglismaa võitis 3 : 0. 2014. aastal oli Manchester Unitedi ründetuus platsil. Kaptenipael tugevalt

ümber käsivarre tõmmatud, keerutas mees ümmarguse objekti karistuslöögist üle müüri. 1 : 0.

Nagu arvata, tõi järjekordne tippmatš staadioni rahvast pungi. Vabamüüki jõudnud piletid korjati vutinäljaste kodanike poolt lettidelt lausa 30 minutiga.

Pole vist patt väita, et soovijaid oli rohkem kui tribüünidel kohti. Suur huvi teeb rõõmsaks. Vutt on au sees! Üks südamevatsake hakkab tantsima sama osavalt ja mõnusalt kui James Brown omal ajal.

Samas immitseb kuskilt kurbust ja ängi.

Teine vatsake vaatab aknast kaugustesse, taustaks mängimas Metro Luminal. Ausalt, mul on jube hea meel, et inimesed staadionil käivad. Aga pagan, alati võiks samasugune õhkkond ning mass olla! Ei, alati peaks nii olema!

Ma olen üldiselt üsna rahumeelne inimene, kes ei viitsi ärrituda, aga see ajab mind lihtsalt närvi. Koondist peab kogu aeg toetama, mitte ainult siis, kui vastu tulevad mingisugused poolmüütilised tegelased, keda televusseri vahendusel nähtud (vt ka Holland ja Itaalia). Tegelikult pole absoluutselt vahet, kas platsil jookseb ringi Rooney, kääbusriigi puusepp, normaalse tasemega rahvuskoondise Bulgaarias mängiv keskväljamaestro või teadlaste loodud eksperimentaalhamstritest koosnev tiim.

Tähtis on, et platsil on meie poisid, et staadionile tuldaks elama kaasa omadele, mitte vaatama teisi. Hõika kaasa ning vahi kiirenenud pulsi saatel Konstantin Vassiljevit, Ragnar Klavanit ja kõiki teisi, kes tõmbavad sinise rüü kilbina kehale ning astuvad sõtta. Hõika kaasa ning vahi ka siis, kui konkurendiks on tundmatute nägudega sats. Muidugi, tugevad vastased on tänu meediale ja taevakanalitele glamuursed, aga jalgpall pole tegelikult oma tõeliselt olemuselt selline, vaid hoopiski higiste meeste püüdlus toimetada nahkkera punktist a punkti

b. Väga ebaseksikas. Jalgpallist ei tee jalgpalli mitte mängurõivale kirjutatud nimi, vaid oma meeskonna toetamisega kaasnev emotsioonide tsunami.

Iga mäng on nagu David Lynchi film.

Sürrealistlik 90 minuti etendus, kus silmad on kordamööda asendis “kinni” ja “punnis”, kus ei saa täpselt aru, mida tundma peaks, ning matši lõppedes pole sa kindel, kas sa oled ikka sama inimene, kes turvameeste kompamiste saatel vaatemängule sisenes.

ÄRA VAHI VÕÕRAID

Jalgpallist ei tee jalgpalli mitte mängurõivale kirjutatud nimi, vaid oma meeskonna toetamisega kaasnev emotsioonide tsunami.

Ma ei kujuta ette, et mõni lapsevanem jätaks oma armsa võsukese esimese klassi aktuse vahele, sest koolidirektor pole üks sellistest, kes aeg-ajalt teleekraani kaudu tuppa ronib. Või keegi otsustab mitte minna oma parima sõbra/sõbranna pulma, sest ta tulevasel abikaasal on kõõrdis silmad. Võimatu.

Absurd. Kui su semu ei naitu just sinu ekspartneriga – siis on soov kodus istuda arusaadav. Need on kahe osapoolega võrrandid, kus x-i olemasolul ei huvita y-i omadused üldjoontes mitte kedagi.

Miks siis jalgpallis? Ma ei tea. See pole ju ainult meie mure. Inglaste esimene oktoobrimäng San Marino vastu tõi Wembleyle 29 664 pealtvaatajat vähem kui sama vastasseis kõigest kaks aastat tagasi. Nojah, nemad igatsevad taga auga vürtsitatud paremaid aegu, aga mis on meie vabandus?

2014 NOVEMBER JALKA

15

1-teist mõtet

Eesti ja Inglismaa tase erineb. Mõne mehe arvates pole mängu nimi jalgpall.

Arrogantne, piiratud, tülgastav. Siiski, aitäh, Roy Hodgson!

Foto: Lembit Peegel

Roy Hodgson: jalgpall koosneb unistustest.

16

JALKA NOVEMBER 2014

J

onathan Wilson on kirjutanud mitu head raamatut, mida olen nautinud, ja kuukirjas World Soccer lahkab ta meisterlikult meeskondade taktikat.

Eesti Päevalehele andis ta 11. oktoobril intervjuu ja minu arvamuse endast suutis mees ära rikkuda.

Inglaste võidust San Marino üle pajatab Wilson: “Põhimõtteliselt võib öelda, et see, mis neljapäeva õhtul toimus, ei olnud tegelikult jalgpall. Jalgpall on see, kui vastamisi lähevad kaks meeskonda, kes on samal tasemel.”

Intervjuu lõpus, kui küsitleja Aet Süvari juhib Wilsoni tähelepanu asjaolule, et ka Eesti ja Inglismaa pole samal tasemel, püüab inglane sõnastust lihvida: “Ma ei mõelnud seda kahtlemata päris nii, peaksin ilmselt esialgset sõnastust natuke parandama. Eesti ja San Marino vahel on ikkagi ilmatu vahe. Aga põhimõtteliselt on see kahjuks nii, jah.”

Seega parandas Wilson oma sõnastust “natuke” ja “põhimõtteliselt on see kahjuks nii” ikkagi. Pealegi kumab vastusest läbi, et Wilson püüdis lihtsalt viisakas olla, ja eestlasi, kellele intervjuu suunatud, mitte solvata.

Wilsoni suu kaudu kõneleb arrogantsus ja kahetsusväärne mõistmatus jalgpallimängu olemusest ja universaalsusest. Tema definitsiooni põhjal võime järeldada, et lõppenud aasta MMi poolfinaalmatš Saksamaa–Brasiilia ei kvalifitseerunudki jalgpalliks, sest kohtusid eri tasemel olevad vastased.

Mis spordiala aga viljeles Barcelona neil lähiaastail, kui tema vastased jooksid alandatuina palli järel? Barca kõrgema taseme fikseeris tabloo staadionil, aga veelgi masendavamal kombel mäng murul. Mis alaga Barcelona mehed tegelesid, kui see Wilsoni tõlgenduse järgi polnudki jalgpall?

1-teist mõtet

Foto: Lembit Peegel

Bosmani seadus ja suur raha lõi läinud sajandi üheksakümnendail maailma klubijalgpalli tasakaalust välja.

Võitis absoluutne tipp Euroopa suurtes rahvusliigades ja Meistrite liigas, kuid kannatas konkurents. Kuigi Wilson solvas väikeseid vutiriike, ei näi mees tabavat, et tema loogikat rakendades jääks tipptasemele alles õige vähe jalgpalli.

Sama häda pureb tema enda kodumaa kõrgliigat, kus viimastel aastatel jagab meistrikulla üksnes valitud seltskond.

Liiga vähe jalgpalli ja liiga palju mänge, mis ei kvalifitseeru jalgpalliks!

Premier League viie klubiga Wilsoni ja tema mõttekaaslaste arust oleks superidee, kui koondised jagataks tugevusgruppidesse ja Inglismaa ei peaks kunagi kokku puutuma San Marino ega Eestiga. Sama loogika alusel peaks Premier League’i moodustama üksnes Chelsea, Manchester City, Arsenal, Manchester United ja Liverpool.

(Tõsi, kahe viimase puhul on tekkinud kahtlusi, kas nad ikka suudavad suures mängus kaasa lüüa.) Las nimetatud mängivad terve hooaja omavahel! Teisi polegi vaja, sest mäng ei pruugi nende osavõtul kvalifitseeruda jalgpalliks.

Wilson ütleb oma intervjuus Inglismaa koondise kohta: “Nüüd oleme tipust ikka väga kaugel.”

Tema enda loogika järgi ei tohiks sel juhul ka Inglismaa koondist lasta kokku maailma parimatega nagu

POLNUDKI JALGPALL?

Mis spordiala aga viljeles Barcelona neil lähiaastail, kui tema vastased jooksid alandatuina palli järel? näiteks Saksamaa, sest tegemist poleks ju jalgpalliga. Mees oleks nagu täiesti ära unustanud, et jalgpalli üks olemuslikke jooni on üllatustulemused. Kogu jalgpallimaailma on senini kiiduväärsel moel koos hoidnud solidaarsus: nõrgematel koondistel on kokkupuutepunkt maailma tugevaimatega valikmängude kaudu. Ka näiteks Fääri saarte publikul ja tema poisikestel on võimalus igas tsüklis näha vähemalt üht suurt vutikoondist oma kodus mängimas. See on maailma jalgpalli seisukohalt suur asi. Iial ei tea, millist marakratti selline kontakt võib sütitada, kust ilma otsast võib sirguda tõeline täht. Otsekontaktide korral väikeste ja suurte vahel jõuavad ka pisiriikide talendid suurema tõenäosusega suurde jalgpalli. Koondisemängud on paljudele väikeste riikide mängijatele parim võimalus silma paista ja saada leping tugeva välisklubiga.

Jalgpalli tugevus seisnebki nendes juurtes. See toob küll kaasa suurte seisukohast tüütuid mänge, aga pakub väikestele unistusi suurest võidust, mis

siin-seal aeg-ajalt saavadki teoks.

Mudaliigade moodustamine rahvusmeeskondadele lõikaks need juured läbi ning tekitaks perifeerias äratõugatu ja perspektiivituse tunde. Poleks ime, kui valitaks harrastamiseks spordiala, kus sellist tunnet ei teki. Õnneks on saareriigis ka helgeid päid, kes Wilsoni arusaama ja mudaliiga ehk eelringi tekitamist ei jaga. Inglismaa koondise peatreener Roy Hodgson: “Eelring tekitaks moraalse probleemi: miks on mõned riigid vähem väärtuslikud kui teised. Mind praegune süsteem ei sega ja Inglismaale pole probleem kohtuda valiksarjas koondistega, nagu näiteks San Marino.”

Paar aastat tagasi ütles Roy Hodgson ajakirjas World Soccer: “Unistamine on jalgpalli lahutamatu osa.”

See kehtib just nõrgemate kohta, aga ka Inglismaa ja MM-tiitli kohta. Unistusi on jalgpalli igal tasemel. Võtta ära võimalus unistada tähendab kujundlikult väljendudes jalgpalli surma. Just seepärast on Jonathan Wilsoni arusaam jalgpalli olemusest piiratud ja tülgastav.

Indrek Schwede JALKA peatoimetaja 2014 NOVEMBER JALKA

17

tulevased koondislased

Kuidas eralduvad terad sõkaldest?

U21 jalgpallurid teavad!

Septembris lõppenud Euroopa meistrivõistluste valiktsüklis osalenud jalgpallurid kinnitasid, et tulemus võinuks olla küll veel parem, kuid nende enda isu uute proovikivide järele läheb igal aastal aina suuremaks.

Foto: Lembit Peegel

Oliver Lomp

V

õõrsil 1 : 0 Frank Liivak on purjetanud läbi Bulgaaria U21 koondislaste. Samamoodi tahab noormees jõuda Napoli põhirivistusse. võit Sloveenia üle, kodus sama vastase vastu 1 : 7 häving.

Taanile ja Venemaale napilt – olnuks Bulgaaria kogus küll samamoodi nagu Kaks viiki Bulgaariaga, Taanilt võõral veidi rohkem õnne, võinuks skoor olla Eesti üheksa punkti, kuid jäi ette väljakul 0 : 8 kaotus. Kui neid tulemusi vastupidine.” parema väravate vahe tõttu, Andorra võrrelda, siis ebastabiilsemat valikEesti valikgrupi võitis Taani 26 jäi ühe punktiga selgelt punase laterna tsüklit on raske ette kujutada, kuid just punktiga, talle järgnesid Venemaa 22 rolli. sellist vormikõverat näitasid Eesti U21 ja Sloveenia 17 silmaga. Eesti lõpePraegu ajateenistuses viibiva Nõmme jalgpallurid erinevatel etappidel mullu tas oma valikgrupi lõpuks viiendana, Kalju poolkaitsja Karl Mööli arvates jäi kevadest tänavu sügiseni. parem tulemus stabiilse koosseisu taha.

“Täiesti rahule ei saa valiktsükliga Temaga nõustus FC Flora ametivend FRANK LIIVAK: kindlasti jääda. Meeskond oli meil väga Brent Lepistu: “Arvan, et suuresti olid hea ja me olnuks suutelised kõrgemale ärakukkumised tingitud sellest, et Näed kõrvalt, kuidas kohale mängima,” tunnistas Hollandi valikturniiri alustas üks sats, aga selle teised minuvanused võta- jooksul oli mitu sunnitud muudatust. klubi FC Emmeni ridadesse kuuluv väravavaht Marko Meerits. “Kui mõned vad vabalt ja lõbutsevad Näiteks Karol Mets ja Ilja Antonov ärakukkumised välja jätta, siis suutsime ... aga siis jällegi mõistan, said A-koondise kutse, lisaks segasid kõigiga mängida kui võrdne võrdsega vigastused ja muud probleemid. Arvan, et jalgpalluriks olemine ja anda korralikud lahingud. Kõige et kui meeskond poleks niimoodi lagurohkem jäi kripeldama kodune 1 : 1 viik ongi minu tee ja kõige nenud ja nõnda palju nooremaid poleks Andorraga. Võõrsil võit Sloveenia üle ja peamine asi siin elus. peale tulnud, teinuks me veel parema viik Bulgaariaga olid muidugi väga head tulemuse.” tulemused, aga ka kodus kaotasime Üks noorem, kes teises ringis lisan18

JALKA NOVEMBER 2014

tulevased koondislased dus, oli Frank Liivak, kuid nimeka SSC Napoli koosseisus palliv ääreründaja oleks selle kutse ilmselt ka puhtalt taseme pärast teeninud. Alles juulis 18aastaseks saanud Liivak oli kutsest meelitatud, tundis end valiktsükli edenedes üha paremini ja sai Sloveenia vastu väravagi kirja. Liivaku sõnul oli U21 koondisekutse saamine kõva sõna.

Esimene kohtumine läks tal kohanemiseks ja sealt edasi läksid ta esitused mäng-mängult üha paremaks.

“Alguses ei tundnud ma poisse ka eriti, aga mind võeti väga ruttu omaks ja teist korda tulin juba nagu oma tiimi,” rääkis Liivak. “Aga kuna ma olin kõige noorem, siis ega ma teiste asjade tassimisest ei pääsenud. Noorematega on lihtsalt nii, aga ma olen sellega juba harjunud.”

7. oktoobril kirjutas Eesti Päevaleht probleemist, et mitu Eesti noort jalgpallurit, kes on omavanuste seas tippu jõudnud, jätavad mängimise katki.

Jalkaga vestelnud noored jalgpallurid tunnistasid, et murekohti nende alal jagub ning inimlikul tasandil nad mõistavad, kui kolleegid teise tee valivad.

“Ma ei ütle midagi halba nende kohta, kes lõpetavad,” kõneles Brent Lepistu. “Eks on teada, et noormän-

Brent Lepistu sõjatantsu publikuks on pall.

Foto: Lembit Peegel gijate palk pole Eestis suur ja pärast kooli lõpetamist peab valiku tegema, kuidas jätkata.

Aga kui armastad seda mängu väga, siis ei saa rahanumbreid vaadata.

Raske hetk saabub ka 20. eluaastate alguses – kui pole välisliigasse jõudnud või koduliigas tegijate hulka saanud, siis võib motivatsioon ära kaduda. Ei tohiks aga unustada, et erinevalt näiteks slaavlastest ongi eestlased veidi hilisema arenguga ja liiga vara ei tohiks püssi põõsasse visata.”

Frank Liivak lisas: Karl Mööl on armeeteenistuses pallist eemal, kuid seda himukamalt nahkkera järel jookseb.

“Siis saabubki punkt, mis näitab ära, kui tugev sa tegelikult oled. Kas tagasilöökide bumismõtteid mõlgutanud ka Jalkaga järel peaks lõpetama või saama sellest vestelnud noormehed. Näiteks Karl lisamotivatsiooni. See ongi edu võti.”

Mööl oli madalseisus 2013. aastal, kui Marko Meerits nõustus eelkõneleta vaheaastal FC Florast Kuressaarde jatega, kuid täiendas seda ühe olulise pallima siirdus. põhjusega, miks mitu tema eakaaslast “Floras tundus mulle korra, et olen on pidanud jalgpallist loobuma. Selle võimeline midagi saavutama, aga siis tagamaad ulatuvad aga aastate taha, läks ühe-kahe aasta töö aastaga kaotsi,” milles on suures osas hindas Mööl. “Siis mõtlesin küll, kas süüdi see, et pidime ma ikka tahan edasi mängida.” taasiseseisvumisega ala Isegi noorte karjääriredelis pidevalt sisuliselt nullist üles ülespoole rühkiv Liivak on kogenud ehitama. rasket perioodi, kus ta mõtiskles, kas “Paljud on tegelikult tahab ikka nii palju vaeva näha ja närve loobunud erinevate kulutada. vigastuste tõttu, kusjuu“Näed kõrvalt, kuidas teised minures isegi päris noored,” vanused võtavad vabalt ja lõbutsevad ... selgitas Meerits. “Pole aga siis jällegi mõistan, et jalgpalluriks ka ime, sest mäletan olemine ongi minu tee ja kõige peamine isegi, millistel väljakuasi siin elus,” ütles Liivak. tel ma kümneaastaselt Juba 2011. aastal Hollandisse läinud treenisin. Seal pole palju Meeritsat on karjääris edasi tõuganud vaja, et põlved, selg või unistused, mida ta ei taha käest lashüppeliigesed järele ta. Kuigi ette on tulnud ka vaimselt annaks,” nentis Meerits, keerulisi aegu, on need kiiresti möödukes aga lisas kohe, et ajad nud. Loobumismõtted on olnud ainult on muutunud. “Tänahetkelised. Siis on Meerits mõelnud, päeval on kunstmuru- ja kui palju vaeva on ta senise saavutamitavamuruväljakud hea seks näinud ja lihtsa hetkeemotsiooni kvaliteediga ja selliseid või kurbuse pärast ei saa lasta kõigel probleeme pole nii mööda külgi maha joosta: “Kui ma olin palju.”

19aastane ja kolisin üksinda HollandisRaskeid momente on se, siis need kolm aastat ei olnud sugugi Foto: Lembit Peegel olnud ja suuremal või kerged. Aga ma ei andnud alla, sest vähemal määral on lookoju saan ma alati tulla, kui tahan, aga

2014 NOVEMBER JALKA

19

tulevased koondislased MARKO MEERITS:

Tänapäeval on Eestis lihtsam läbi lüüa kui 10– 15 aastat tagasi, kuna treeningutingimused on paremad ja noortele on peaaegu kõik vajalik olemas. Ole ainult ise mees!

sellist võimalust ei pruugi mul enam kunagi tulla.”

Lepistu, Liivaku, Mööli ja Meeritsa isiklikud sihid on kõrged. Liivak ja Meerits juba on välisklubides ning tahavad seal tasapisi põhitegijate hulka pääseda. Lepistul on aga enne seda üks kodumaaga seotud siht: Eesti meistritiitel. Sealt edasi tahab noormees näidata, et kuulub Premium liiga parimate hulka, ja kui kõik õnnestub, peaks ka A-koondise uks paotuma.

Indu annab ka meeskonnakaaslase Karol Metsa eeskuju – Mets saab koondises hästi hakkama ja miks ei peaks see õnnestuma Lepistul, kes esialgu liiga palju välisklubist ei mõtle: “Eks see ikka mõlgub mõtteis, kuid esmalt peab siin tegijaks saama.

Pealegi tundub mulle, et Eestis pole

agenditöö nii heal tasemel, et liiga vara siit minema võiks saada.”

Karl Mööli motivatsioon püsib hoolimata ajateenistusest kõrge.

Kuigi tüüpilistest pallitreeningutest jääb ta olude sunnil kõrvale, saab ta ka piiratud võimalustest hoolimata enda jalgpallurikarjääri jaoks piisavalt teha: “Sõjavägi muutis minu plaanides ainult selle hooaja lõppu.

Saan siin vahel ise treenida ja alates oktoobri keskpaigast käia ka õhtustes trennides. Keskendun praegu rohkem individuaalsetele harjutustele – treenin võimalikult palju aeroobselt, lisan jõusaalis plahvatuslikkust ja teen erinevaid kereharjutusi. Proovin end vormis hoida ja minna järgmise hooaja ettevalmistusele tugevama põhja pealt.

Pallitunnetuse saab treeningutel kiiresti paika.”

Miks aga mõned noored jõuavad tippu ja teised mitte? Millised on need isikuomadused, mis aitavad kaugele jõudmisel kaasa, ja mida peab jalgpallur selleks ise tegema? Brent Lepistu sõnul on peamine sihikindlus ja treeningutel endast maksimumi andmine.

Jalgpallur peab mõtlema, mis talle hea on. Igaüks peaks üles leidma oma nõrgad kohad ja neid arendama. Oluline on ka tõsine huvi enda arendamise vastu väljaspool trenni – õige toitumine, magamine ja muu.

Meerits tuletas kõikidele omaea-

Foto: Lembit Peegel

Marko Meerits järgib jalgpallis oma unistusi. See on aidanud üle rasketest hetkedest.

20

JALKA NOVEMBER 2014

listele ja eriti noorematele meelde, et kõiki neid omadusi au sees hoides võib tänapäeval väga kaugele jõuda.

“Tihti räägitakse, et Eestist on raske suurde ilma saada, kuid mul on sellele alati vastulause olemas: kui teed kõvasti ja targalt tööd ning julged suurelt unistada, pole vahet, kust sa pärit oled,” arvas Meerits ja tõi võrdluse. “Tänapäeval on Eestis lihtsam läbi lüüa kui 10–15 aastat tagasi, kuna treeningutingimused on paremad ja noortele on peaaegu kõik vajalik olemas. Ole ainult ise mees!”

Eesti jalgpallurid peavad lööma vaimuga FC Flora poolkaitsja Brent Lepistu on klubi peatreeneri Norbert Hurda filosoofia järgi treenides hakanud üha rohkem mõistma, et väikeste jalgpalliriikide salarelvaks suurte vastu võib olla terane mõistus.

“Eestlased pole ehk füüsiliselt, kiiruselt ja vastupidavuse poolest nii suure potentsiaaliga, kuid vaimsel poolel pole piire,” märkis Lepistu.

“Seepärast peaksime selles osas arenema teistest kaks korda paremaks.

On väga oluline, et Eesti jalgpallurid pööraks rohkem tähelepanu oma elustiilile ja mõttelaadile.”

Liivak sihib Napoli põhikoosseisu Eesti U21 koondises koosseisu noorimana EM-valikturniiri lõpetanud Frank Liivakul on algavaks hooajaks suured plaanid klubitasandil. Eestlane tahab pääseda Itaalia Serie A gigandi SSC Napoli põhisatsi.

“Tegelikult ei pelga ma seda välja öelda, et minu suur eesmärk on sel hooajal esindusdebüüt ära teha,” märkis Liivak. “Selle nimel ma päevast päeva vaeva näen ja pingutan.”

Napoli A-koosseisu võimas ääreründajate esindus eesotsas Jose Callejoni, Dries Mertensi ja Lorenzo Insignega on igale jalgpallifännile une pealt teada, kuid paljud ei tea, mitut meest Liivak noorteesinduses edestama peab, et oma unistusele lähemale jõuda.

“Kokku on parema ja vasaku äärega viis-kuus meest ja konkurents on väga tihe,” seletas Liivak. “Juba ühe trenni järel võib koosseis muutuda.

Samas teeb konkurents ainult head, sest pead kogu aeg valvel olema ja milleski ei tohi järele anda.”

TAHAN PARIMAT! Vähemaga ei lepi! *Ostes Snickers Workwear talvejope, (art 1198/0404 või art 1128/0418) saad kingituseks TASUTA WINDSTOPPER® talvemütsi

SNICKERS WORKWEAR WINDSTOPPER® talvemüts

* A T U TAS

art 9093/0418 või 9093/1804

TAVAHIND 37 €

SNICKERS WORKWEAR Rip-Stop talvejope art 1128/0418

HIND

87 €

–12% SNICKERS WORKWEAR A.P.S veekindel talvejope töödejuhatajale

art 1198/0404

SOODUSHIND 249 € TAVAHIND 283 €

HIND 54

Jo

SNICKERS Workwear pikkade varrukatega XTR alussärk

8012/0400

9430/0418

€

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 28.02.2015 või kuni kaupa jätkub!

pe

ga kaasa

ts.

SNICKERS Workwear A.I.S fliis

asa TASUTA so ka

HIND 56

€

SNICKERS Workwear pikad XTR aluspüksid

SNICKERS Workwear Hi-Vis talvejope, EN 471 klass 3

HIND 112

HIND 120

art 1119/5804

1333/6658

€

SNICKERS Workwear Power Winter talvepüksid

€

HIND 89.10

€

SNICKERS Workwear Hi-Vis talvepüksid, EN 471 klass 2

3619/0404

€

3639/6658

HIND 108

TAVAHIND 99 €

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN TARTU Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a

–10%

SNICKERS Workwear Power Winter talvejope

9431/0418

HIND 50

UTA m TAS ü

a

. kid

su komplekt Pe ig

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 28.02.2015 või kuni kaupa jätkub!

€

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

persoon

Eesti koondislane Inna Zlidnis kolis klubijalgpallis Saksamaalt Ungarisse, et olla l채hemal abikaasa Igor Morozovile.

22

JALKA NOVEMBER 2014

Foto: Lembit Peegel

persoon

Inna Zlidnise

Ungari-elu: kõva trenn ning armastus Abielu, pidev reisimine ning kaks erinevat välisklubi. Tuleb tõele näkku vaadata ja tõdeda, et Eesti naistekoondise kaitsemängijal Inna Zlidnisel on olnud üpriski pöörane aasta.

Siim Kera

J

aanuar oli jõudnud kesta kõigest paar nädalat, kui tuli uudis Inna Zlidnise siirdumisest Saksamaa tugevuselt teise liiga klubisse Hohen Neuendorfi Blau-Weissi. Järgnes mai lõpp ja naitumine. Lõpuks hiilis kohale august ja Igor Morozovi abikaasa leidis end mehega samast riigist ehk Ungarist.

Sakslaste juures profilepinguga mänginud jalgpallurile pakuti sealmail uut ning veelgi mahlakamat kontrahti, kuid naine valis Ungari kõrgliiga, Budapesti Ferencvarose ning amatöörielu. Ja ta on sellega rahul.

“Saksamaal oli küll väga kõrge tase, kuid trennide tase polnud kahjuks hea,” jutustab Zlidnis oma aasta esimesest poolest. “Kui ma tulin, oli naiskond viimasel kohal. Mängijate suhtumine polnud piisavalt professionaalne, oli aru saada, et on naisi, kes mängivad ainult lõbu pärast. Trennis kaasa teha ei viitsitud, mängus ka mitte. Vahel ei saanud aru, miks mõned üldse mängivad. Tahtmist polnud näha.”

Esimestel kuudel valmistasid peavalu ka elutingimused, Zlidnis pesitses Berliini eeslinna Hohen Neuendorfi neljatoalises korteris koos viie võistkonnakaaslasega. Nagu üks korralik tudengite kommuunielu! Alguses oli sotsiaaltöö bakalaureusekraadiga naisel väga raske ning keeruline, kuid nagu ikka – inimene harjub absoluutselt kõigega. Koondise peatreeneri Keith Boanase abil Saksamaale jõudnud vutinaine kiidab oma endise klubi palgasüsteemi. Välismaalastele maksti kindlat palka ning naiskonna rivistusse kuulunud poolakatel olid lisaks ka personaalsponsorid, kohalike mängijate krõbiseva hulk oli aga korrelatsioonis osaletud trennide arvuga. Mida rohkem

harjutasid, seda rikkamaks said. Lihtne ja loogiline.

Kui Saksamaal oleks soovi korral saanud ilmselt trennides luuslanki lüüa, siis Ungaris käib üllatavalt karm andmine. Harjutuskordi on kuni kaheksa nädalas!

“Und ei tulnud, oli üleväsimus, kõik lihased valutasid,” meenutab Eesti koondist 46 korral esindanud jalgpallur oma uues koduklubis veedetud esimesi päevi. “Saksamaal oli ikka palju kergem, aga samas ei oska öelda, kas seal oli parem. Vahepeal tundub, et siin on väga palju trenni, aga see mulle meeldib ning mängus on ju väga tähtis olla heas füüsilises vormis.”

EESTI JA UNGARI KEELEST

Kui tarvis löögile minna, siis kõik karjuvad aina “lő” ja “lő”.

Tõsi, teatud nurga alt vaadates tegi Zlidnis küll tagasisammu – profist amatööriks –, aga olukord pole üldse nii hull, kui paistab. Ferencvaroselt on talle tagatud tasuta arstiabi, elamine, söök ning transport. Sellise sammu taga polnud naise sportlik tase, vaid see, et ta soovis endale vähem vastutust. Kui Igor peaks järgmisesse riiki siirduma, saab Inna temaga suurema vaevata kaasa minna. Kuigi perekond Morozov-Zlidnis on ühe soome-ugri rahva teise vastu vahetanud, ei ela nad kaugel maal siiski koos. Naispool on pealinnas, meespool paikneb Debrecenis, mis Budapestist umbes 230 kilomeetri kaugusel. Kokku saadakse kord nädalas, mis armastaja-

paarile kindlasti vahvam kui kord kuus nagu Zlidnise Saksamaal elamise aegu.

“See oli raske aeg, aga ei olnud variantigi, et rohkem koos olla,” räägib Zlidnis, kes oma abikaasaga tutvus samas koolis, Tallinna Ranniku gümnaasiumis, õppides. “Aga naistejalgpall on veidi teistmoodi. Kui treener nägi, et olin väga väsinud ning väga igatsesin, siis lubati külla minna, kui paar vaba päeva oli. Eks reisisin terve päeva, olin paar päeva seal ja tulingi tagasi. Väga väsitav. Aga vähemalt saime üksteist näha.”

Seetõttu ei kirjutanud 24aastane pallur alla ka ühele Saksa teise liiga klubi rahaliselt ahvatlevale pakkumisele, vaid uuris Morozovi abiga madjarite maa võimalusi. Ta tahtis lihtsalt oma mehe juurde! Pealegi pole Ungari liigal midagi viga. Viimaste aastate kohalik valitseja MTK Hungaria FC alistas tänavu Meistrite liiga eelvoorus Pärnu JK tulemusega 3 : 0 ning juba kolmandat aastat järjest jõuti eliitturniiri 32 parima hulka. Ferencvaros ise hoiab pärast kolme vooru Ungari liigatabelis kolmandat kohta. Klubi mängijate keskmiseks vanuseks on Zlidnise sõnutsi umbes 20 eluaastat ning noored on võrreldes Eesti eakaaslastega kõvasti tehnilisemad ning julgemad. Naistejalgpall tundub seal maal üldse rohkem au sees olevat, hetkel ehitab Ferencvaros spetsiaalselt naistele mõeldud jalgpallikompleksi, kus hakkavad tulevikus olema nii mitu väljakut, jõusaal kui ka mängijate elukohad. Pole paha. Paha pole seegi, et eesti keelt rääkival inimesel on väga mõnus Ungaris jalgpalli taguda. Kui tarvis löögile minna, siis kõik karjuvad aina “lő” ja “lő”. Tõlget pole vist tarvis.

2014 NOVEMBER JALKA

23

mängija luubi all

Henrik Pürg

Martin Maasing: “Kuna ta on intelligentne nii jalgpallis kui tavaelus, siis võib kaugele jõuda.

On kuulaja ning tahtmist ja potentsiaali tal on.”

Mitmekülgne Henrik Pürg pole end veel lõplikult Nõmme Kalju põhikoosseisu murdnud, kuid juunis täisealiseks saanud kaitsemängija on oma potentsiaali ilmarahvale juba näidanud. Suvel madistas ta edukalt Euroopas, oma Premium liiga etteastetega on ta jäänud silma kohalikele vutiekspertidele. Mida arvavad temast Kalju loots Igor Prins ning duubli abitreener Martin Maasing?

Õhuvõitlus Igor Prins: See on hea. On julge ning ajastab hästi palli peale liikumist.

Martin Maasing: Oma kasvu kohta hea.

On ka väravaid löönud nii noorteklassis kui esindusvõistkonnas. Positiivne.

Väljakunägemine Igor Prins: Ütleme, et keskkaitsja ja äärekaitsja positsioonil võiks väljakunägemine parem olla.

Võiks rohkem pea püsti mängida, aga tema vanuse kohta suhteliselt korralik.

Martin Maasing: On saanud hea kooli.

Võiks kiirrünnakutel natukene kiiremini ründajaid leida, aga muidu on kõik väga paigas.

Jõud Igor Prins: Eks tal natukene liha kondi peale vaja on. Sitkust jagub praeguseks. Piisab, aga võiks parem olla.

Martin Maasing: Alati võiks jõudu rohkem olla, võiks olla agressiivsem. Seda poolt saaks arendada, on pikka kasvu, võiks lihast natuke rohkem oma vanuse kohta kasvatada.

Vastupidavus Igor Prins: Sai ta ju Euroopa liigas tulle visatud, pidas vastu ja väga ausalt tegi töö ära. Pingutas lõpuni, aga kogu aeg veel vastu ei pea sel tasemel. Paraneb iga kuuga.

Martin Maasing: Noortes oleks võinud natuke parem olla, aga eks ta on esinduse trennides paremaks läinud. Peab vastu, 90 minutit mängib ära, aga võiks veelgi rohkem energiat lõpus peale tulla ning kiiremini taastuda. 100% veel ära ei mängi, et kogu aeg lõpuni jõuaks.

Liikuvus Igor Prins: Kui ma äärel kasutan, siis võiks natukene julgem olla ja tõuse teha. Äärel peab ülespoole liikumisel tunnetus natuke parem olema.

Martin Maasing: Keskkaitses ei saagi väga liikuda, aga äärekaitsjana võiks rohkem tõusta. Eks see oleneb muidugi taktikast ka.

Kiirus Igor Prins: See võiks parem olla. Keskkaitsja peab liikuma ka selg ning külg ees. Eks annab parandada.

Martin Maasing: Kuna on pikemat kasvu, siis kõige kiirem ei ole oma liikumistes, aga oma kasvu kohta on päris hea. Pikemad distantsid äärel võiks kiiremad olla.

Sisu Igor Prins: Seda kutil on, selle kohta ei saa nuriseda. Hästi tubli, saab asjadest õigesti aru ja suhtumine ning pühendumus on väga head.

Martin Maasing: On võitleja, võitleb alati lõpuni, alla ei anna.

Tehnika Igor Prins: Hea. Seda saab alati parandada. Põhilised algkursused on ta läbinud, kaitsja kohta on tal väga korralik tehnika.

Martin Maasing: Oma kasvu kohta võiks öelda hea. Kesk- ja äärekaitsjana väga hea. Võiks isegi kontrollivat poolkaitsjat või poolkaitsjat mängida.

Löök & sööt Igor Prins: Kõik on nagu okei. Sööduga peab rohkem pea püsti mängima ja leidma kiiremaid lahendusi.

Martin Maasing: Mõlemad on head ning parem jalg on tugevam kui vasak. Põhimõtteliselt saab hakkama.

cv

Sündinud: 03.06.1996 Klubi: Nõmme Kalju FC Eelmised klubid: JK Kotkas Juunior, FC Nõmme Kalju Treenerid: Martin Maasing, Rainis Maasing, Jaanus Reitel, Getulio Fredo, Marko Lelov, Foto: Lembit Peegel

24

JALKA NOVEMBER 2014

Martin Reim, Igor Prins, Zaur Tšilingarašvili, Liivo Leetma

2014 NOVEMBER JALKA

25

premium liiga

FC Infonet – kripeldava südamega samm edasi Eelmisel hooajal Premium liigas debüteerinud FC Infonet vahetas esimese aasta kuuenda koha viienda vastu.

Kand on meistrivõistlustel maa sisse löödud – kuid kas klubi jätab Eesti jalgpallilukku püsiva jälje?

Oliver Jakobson

K

ui mängimata on veel neli vooru, on FC Infoneti viies koht kindlamast kindel – isegi alternatiivmatemaatikud ei suuda nende punktisaagist ei neljandat ega kuuendat kohta välja võluda. Eespool on suur nelik Levadia, Flora, Kalju ja Sillamäe, kelle kõigi käest on punktegi nopitud – Florat, Levadiat võidetud, Kaljult saadi kolm punkti küll vastaste rumaluse tõttu – Kalju kasutas mängukeelu all olevat mängijat –, kuid kahel korral on nendega viigistatud, kontol on ka viik Sillamäega. Kokkuvõtlikult on Infonet meistriliiga puutüve korralikult raputanud, nii et ladvas istuvad klubid pidid küünised okstesse suruma, et lasnamäelased nende positsioone ei hõivaks.

“Formaalselt me täitsime oma eesmärgi: esineda paremini kui eelmisel hooajal,” sõnab Infoneti tehniline direktor Dmitri Skiperski. “Samas kui ma vaatan praegu turniiritabelit ja lasen silme eest kogu senise hooaja läbi, siis jääb kripeldama, et me sel sügisel ei võitle kõrgema koha eest.”

“Mänguliselt tegime kindlasti sammu edasi ja mänguliselt olime valmis kõrgemaks kohaks turniiritabelis,” jätkab samal toonil peatreener Aleksandr Puštov. “Kuid meisterlikkust ei jätkunud.” Äärekaitsja Trevor Elhigi nõustub eelkõnelejatega: “Ebastabiilsed olime, alustasime hooaega ju hästi, kuid andsime meist tabelis tagapool asetsevatele meeskondadele rumalalt punkte ära ning paar mängulõppu jäävad kripeldama – ju lootsime, et mäng on juba tehtud, aga lõpuvile ei olnud veel kõlanud.

26

JALKA NOVEMBER 2014

Kaotus Florale ja viigid jällegi Flora ja Sillamäega kummitasid päris pikalt, praegugi meenutan.”

Millised on need hetked, mis nii noorel mängumehel kui ka kogenud tehnilise personali meelel nõndaviisi kripeldavad? Lubage väike meenutus: 14. vooru vastaseks FC Flora – mängukell näitab 90. minutit ja tabloo Infoneti kasuks 2 : 1. Siis aga sahiseb kaks korda just nimelt nende võrk ning juba kindlana tundunud kolme punkti asemel lahkutakse tühjade kätega. 16. voor Sillamäe Kalevi vastu – viimasel minutil viigistab Sillamäe mängu 3 : 3.

23. voor, taas Flora – 80. minutil on eduseis kaheväravaline, kuid viimase kümne minutiga lastakse jälle floralastel kaks korda skoorida ning tasuks vaid 2 : 2 viik.

OLEMUSELT SUUR

Oma olemuselt oleme suur klubi – meil on esindusvõistkond, duubel, naiskond ja 16 noortevõistkonda, kokku treenib meie süsteemis üle 400 mängija.

Kindlasti ei ole ka viigid Paide Linnameeskonna ja Jõhvi Lokomotiviga just need rahuldust pakkuvad tulemused – seda enam, et järgmisel korral, kui idavirumaalastega kohtuti, purustati nad Premium liiga senise hooaja suuremaskoorilises mängus 10 : 1.

Oma tugevusse peab ka ise uskuma Kuid nagu öeldud, on pilt tegelikult positiivne, sest kõigi küsitletute ühine hinnang on, et meeskond on teinud sammu edasi.

“Palliga olime paremad kui eelmisel aastal,” hindab mängulist edasiminekut meeskonna kaitsja Trevor Elhi. “Sel aastal mängisime me rohkem jalgpalli, eelmisel aastal alles proovisime.”

Aleksandr Puštov lausub, et edasiminek oli märgatav, meeskond ei olnud enam õrnake, võttis vastu õigeid otsuseid ja näitas, et kedagi ei kardeta.

“Me oleme tugevad, teised juba teavad seda, järgmisel hooajal peame me ise ka seda mõistma,” on tal olemas retsept järgmiseks hooajaks. “Sel hooajal me veel psühholoogiliselt ei kestnud, nii hooaja lõikes kui mängudes.”

Kogemuste pagas on meeskonnal ahtake ja meisterlikkuse puudumise taha võis jääda nii mõnigi eespool nimetatud mäng. Klubi esiväravavaht on 18aastane, üks keskkaitsjatest 19, vahetusmängijate seas on lausa 16aastaseid. Kuid see ei ole valiku puudusest, vaid kindlasti tulevikustrateegiast – usaldame noori!

“Me püüame toetuda oma noortele – anname oma kasvandikele võimaluse ja nad tunnevad, et neile loodetakse,” sõnab Skiperski. “Seda probleemi pole ka veel olnud, et teised klubid meie noori endale meelitada püüavad, usun, et nende komplekteerimise põhimõtted on natukene teised, otsitakse rohkem kogenumaid.”

Arusaadavalt ei ole FC Infonet täisprofessionaalne sats. Osa mehi

premium liiga Foto: Lembit Peegel

Kas Infonet jääb tugevaks kahe jalaga maa peal paiknevaks keskmikuks või tõuseb Eesti klubijalgpalli tippu?

treenib ja mängib põhitöö kõrvalt. On koolipoisse ja ka neid, kellele on jalgpall põhitegevus. Aga treeningprotsessilt on klubi täisprofessionaalne: Infonetil on korralik treenerite staap, väravavahtide treener, abitreenerid.

Peale selle on meeskonda tugevdatud igal hooajal ka mõne võõrleegionäriga.

Elevandiluurannikult pärit Kouakou Fabrice Elysee Kouadio, meeskonnakaaslastele lihtsalt Manucho, on sel hooajal liiga kolmas väravalööja.

Välismängijate arv oleneb peatreeneri soovist – millisele positsioonile tugevdust vajatakse.

Meeskond kui suur segujook Enamik võistkonnast on vene keelt rääkivad mängijad – ka võõrleegionärid pursivad vaikselt seda.

“See on päris kummaline kuulata, kuidas Manucho vene keeles räägib,” muigab Trevor Elhi, üks emakeelena eesti keelt kõnelevaid mängijaid. “Keele ega rahvuse tasandil meil meeskonnas probleeme ei ole, vastupidi, üks meie tugevus on meeskonnavaim ja see, et me hoiame kokku.”

Selles, et töökeeleks on vene keel, näeb noor mängumees vaid positiiv-

sust – hea keelepraktika, lausa tasuta keelekool.

“Me ei identifitseeri end vene meeskonnana või venekeelse meeskonnana,” lausub meeskonna administratiivpoolel tegutsev Skiperski. “Meie noortesüsteemiski on läbi käinud mitu eesti keelt kõnelevat poissi, treenerid räägivad eesti keelt.”

Kuna aga iga meeskond vajab mingisugustki identiteeti, siis tõdeb Skiperski, et nende esimene eesmärk on kanda kinnitada Lasnamäel.

Miks mitte olla samasugune linnaosa võistkond nagu Kalju Nõmmel. Seda enam, et meeskond treenib Lasnamäel Punasel tänaval, mis on muidu korralik treeningplats, kuid ühest väljakust on suurele klubile vähe. Oma staadioni rajamisest küll veel ei mõelda – hetkel liiga suur ettevõtmine. Seetõttu mängitakse liigamänge Sportland Arenal – see on aga Lasnamäelt natukene eemal, mistõttu suurearvulise toetajaskonnaga meeskond kiidelda ei saa.

“Me peame korralikku teavitustööd tegema,” mõtiskleb Skiperski. “Muidugi töö selle nimel ka käib, et rohkem inimesi meid vaatama tuleks.”

Ka Elhi tõdeb, et kaheteistkümnendast mängijast – fännide lisajõust – jääb

veel veidi puudu. Tulihingelisi pooldajaid klubil napib.

Infonet on hea segu noortest ja juba kogemustega palluritest. Kedagi personaalselt peatreener Puštov sel hooajal esile tõsta ei soovi, sest jalgpall on meeskonnamäng, individualistidega läbi ei löö. Samuti ei tõuse mees pilvedesse ka faktist, et ta valiti Premium liiga juulikuu parimaks peatreeneriks, sest peab seda subjektiivseks hinnanguks.

Trevor Elhi nimetab meeskonna hingeks ja liidriks keskkaitsjat Aleksandr Kalimullinit, kes on noortele eeskujuks ning alati valmis jõu ja nõuga abistama.

“Meistrivõistluste mõttes me veel ehk suur klubi oma viienda kohaga ei ole,” sõnab Skiperski. “Kuid oma olemuselt oleme suur klubi – meil on esindusvõistkond, duubel, naiskond ja 16 noortevõistkonda, kokku treenib meie süsteemis üle 400 mängija. Oleme loonud korraliku püramiidi ja kaugel need tulemusedki on.”

Kuigi muutuvas finantsmaailmas ei tea kunagi, kui paks rahakott lähitulevikus on, siis hetkel on Infonet pannud paika pikaajalise strateegia.

“Me tulime, et jääda,” sõnab Skiperski lõpetuseks.

2014 NOVEMBER JALKA

27

em-valiktsükkel

Leedu mõistatus ja Inglismaa tähekesed Leedu jalgpall on iseseisvusaastatega alla käinud ja jäänud totaalselt korvpalli varju. Inglismaa seekordne tulek ja etteaste oli aga pigem tähekeste kui tähtede külaskäik.

Indrek Schwede

L

eedu jalgpalli käekäik on pärast punaimpeeriumi ikkest vabanemist kummaline. Esiti madistati tiitlivõistluste valikturniiridel vägagi tegusalt endast suuremate vastu ja tundus, et Balti riikidest on just see lõunapoolseim kõige tõenäolisem finaalturniirile jõudja. Aga hoopis Läti koondis murdis end 2004. aasta EM-finaalturniirile Portugali. Eesti aga mängis end 2012. aasta EMi playoff-kohtumisteni. Leedu on selles plaanis pisut ootamatult Balti riikide seas viimane.

Arusaama Leedu jalgpalli edumaast tema põhjanaabrite suhtes tugevdasid

läinud sajandi kaheksakümnendad aastad. Vilniuse Žalgiris tõusis 1987. aastal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel koguni pronksile. Leedu jalgpalli tagalat kindlustasid Eesti esindusmeeskonda Tallinna Sporti Nõukogude Liidu II liigas edestav Klaipeda Atlantas ja samas liigas palliv Kaunase Inkaras. Kolm kõige kõvemat satsi esindasid kolme eri linna!

Peale jalka oli Leedu tugev ka võrkpallis, käsipallis ja isegi maahokis.

Korvpallist rääkimata. Leedu oli nagu Nõukogude Liidu Balkan – kõva käsi pallimängudes. Toona sai mõeldud: Foto: Lembit Peegel

kui selline riik saaks iseseisvalt mängida tiitlivõistlustel, annaks see kõigile nimetatud aladele tiivad! Enam ei peaks end rahvusvahelisele areenile pressima suurriigi filtri kaudu.

Korvpall kägistab Aastad on läinud ja 21. sajandi teine aastakümme leiab Leedu koondise 5000 pealtvaatajat mahutaval kunstmuruga staadionikesel. Mingit tõusu pole teinud ka teised pallimängud, kui korvpall välja arvata. Leedust on saanud üdini korvpallimaa. Pole meie asi öelda, kas see on hea või halb, sest see on leedulaste endi asi. Aga imestada ja küsida “miks?” võime küll. Üksmeelt pole ka leedulaste endi seas. Ühed ütlevad otse, et Leedu on läbinisti korvpallimaa, ja see asjaolu takistab teiste seas ka jalgpalli arengut.

Suur hulk tähelepanu ja raha läheb pallipatsutamise heaks. Korvpall on väga prestiižne ja sellega tahetakse olla seotud.

Teised väidavad vastu, et nii korvkui jalgpalli käib vaatamas ühepalju inimesi ja jutt esimese eelistamisest pole korrektne. Seda viimast seisukohta on isegi eestlasena ja kohalikke olusid täpselt teadmata raske jagada: eriti siis, kui seda räägitakse ülalnimetatud imetillukesel tehiskattega staadionil, mis võõrustab EM-valikmänge. Ja kus aasta tagasi toimunud Leedu–Läti MM-valikmäng tõi kohale armetud Henri Anieri lööki jälgib lootusrikkalt Henrik Ojamaa.

Leedulaste väravavaht Giedrius Arlauskis sätib oma kaitsja löögile siiski ette.

28

JALKA NOVEMBER 2014

em-valiktsükkel 2900 hinge. Selline suurusjärk pealtvaatajaid tuleb A. Le Coq Arenale üksnes väheatraktiivsete vastaste puhul.

Kodused valikmängud toovad Kitseküla linnajaos paiknevale areenile kokku tunduvalt suurema hulga publikut ka nõrgemate vastaste korral: mullu tuli Andorra MM-küpsust inspekteerima 5237 pealtvaatajat. A. Le Coq Arena madalaim publikunäitaja on valikmängus sellesama Andorra vastu (3000), aga see oli tervelt üksteist aastat tagasi.

Leedu–Läti on vähemalt tavakujutluses aga selline vastasseis, millele peaks huvilisi jätkuma ka siis, kui valikgrupis ei heidelda esimeste kohtade pärast või kui mängus pole ainsatki punkti ja kogu madin käib lihtsalt võidu ja au peale.

Aga eks Leedu ongi Balti riikide seas eriline. Esiteks vürstiriigi-mineviku pärast. Tal pole ühist piiri Venemaaga (v.a Kaliningradi oblast) ega Nõukogude Liidu okupatsioonist kaasa saadud viiendat kolonni slaavlastest elanikena.

(Omavahelises vestluses pihtis produtsendiametit pidav vilniuslane, et üheks julgeolekuohuks peavad leedulased just Eestit ja Lätit seal elavate venelaste pärast, kelle poolt tajutakse potentsiaalset ohtu ka Leedu iseseisvusele.) Ning muidugi katoliiklus ja korvpall.

Loomulikult ei saa kõike seletada ühe ala ülekaaluga. Leedu ajakirjanike jutu järgi takistab jalgpalli arengut ka korruptsioon. Raha kaob kuhugi ja nõnda polegi Eestist peaaegu kolm korda suuremal riigil korralikku esindusstaadionit.

Vahe mängutasemes on viimase veerandsaja aastaga Eesti ja Leedu vahel aina vähenenud. Edumaa on Leedu siiski säilitanud. Nad on individuaalselt ikka veel sutike paremad ja klubid, kus nad mängivad, on kriipsuvõrra etemad. Aga erand Ragnar Klavani ja Bundesliga näol näitab, et kauaks ei pruugi jõuvahekorrad selliseks jääda. Juba aastaid tagasi hakkasime leedulasi võitma noorte Balti turniiridel ja küll see pikapeale kandub üle ka A-koondise tasemele.

Seekord kaotasime võrdse mängu järel 0 : 1 ja mida pehmendavat me siia juurde ka ei ütle: kaotus on kaotus. Üht ja ainsat võitu nelja kaotuse kõrval Leedu vastu valiksarja mängudes ei anna kuidagi resümeerida nii, et me oleme võrdsed. Ei ole. Kui me ise oleksime kedagi valikmängudes neli korda

Foto: Lembit Peegel

Wayne Rooney tegi mängu lõpuks ära. Ilja Antonov on faasi võrra maha jäänud.

võitnud ja neile korra kaotanud, siis me ju ei arvaks, et vastane on meiega samal tasemel. Me peaksime seda ainumat kaotust juhuseks ja värsket võitu kinnituseks meie üleolekust. Spordis loevad numbrid. Peame panema nad enda kasuks kõnelema.

Publik, võta viimast!

Seekordne Inglismaa küllatulek tundus hillitsetum kui seitse aastat tagasi. Kas mõjus asjaolu, et Leedu-mängu mälestus oli liiga värske, või pigem tõsiasi, et saareriigi koondises polnud peale Wayne Rooney õieti ühtki suurt tähte?

Tähekesi, kes koduliigas laineid löönud, oli muidugi mitu, aga rahvusvahelisel tasemel end tõestanud tegijaid nappis.

Publikuhuvi see muidugi ei vähendanud. Piletid osteti õhust. Samas paneb endist viisi imestama meie publiku hiline saabumine staadionile. Kui tullakse vaatama Inglismaad, siis miks ei võeta sellest võimalusest kõike? Meeskonnad tulevad ju 45 minutit enne avavilet väljakule sooja tegema. Hea võimalus telerist tuttavaid nägusid ja liigutusi poole tunni vältel lähemalt uudistada!

See on aeg, kus saab end tribüünil mängu lainele häälestada.

Meil läks aga peaaegu ammu tuntud noodikirja järgi: kaks tundi enne avalööki olid küll müügitelgid püsti ja müüjad ametis, aga rahvast nappis.

Poolteist tundi enne algust sama lugu.

Alles tund enne mängu oli staadionikõrvane elavnenud ja osas sektorites olid tekkinud järjekorrad tribüünile sisenemiseks. Iga koondisemängu eel võiks aga kohale tulla kaks tundi varem: sumiseda oma seltskonnaga staadioni kõrval ja jutelda tuttavatega. Teha tutvust nännivalikuga müügitelkides ja Sportlandi poes. Tund enne algust minna tribüünile, lugeda kava. Kolmveerand tundi enne avavilet tulevad mängijad ja seda ei tohiks maha magada. Mida rohkem on tribüünidel inimesi, seda kiiremini saavutatakse staadionil õige meeleolu ja antakse see edasi ka mängijatele. Paraku käib iga koondisemänguga kaasas kurb vaatepilt, et turvaväravatest läbitulek jäetakse viimasele hetkele, ja suur protsent pealtvaatajatest jääb mängu avaminutitest ilma. Praegusel juhul jäädi ilma eestlaste suurepärasest algusest: Sergei Zenjov ja Henri Anier pääsesid inglaste kastis kohe mängu alguses löögile ja võinuks avada skoori.

Seda tegi hoopis Wayne Rooney.

2014 NOVEMBER JALKA

29

em-valiktsükkel Foto: Lembit Peegel

Inglismaa seekordse koosseisu vastu sai hakkama ka viieminutilise koondisekogemusega Artur Pikk, kes pildil peatab Raheem Sterlingit.

Meie puurivaht Sergei Pareiko ütles saatusliku karistuslöögi kohta: “Võibolla kui ma teinuks sammu paremale, võinuksin seda püüda, kuid siis oleks mu vasak nurk tühjaks jäänud.”

Rooney on kaval rebane. Ta ei näinud läbi meestemüüri Pareiko täpset asukohta ja astus enne lööki mitu sammu kõrvale, et müüri kõrvalt piiluda ja fikseerida Pareiko positsioon, mis oli selgelt orienteeritud tagumise, Pareikost vasakpoolse nurga katmisele. Parema jättis ta müüri hooleks. Oli selge, et Rooney üritab palli keerutada just üle müüri vähem kaitstud nurka. Küsimus oli: kas löök tuleb küllalt täpne, et ületab müüri, aga maandub siiski raamidesse?

Kas Pareiko märkas Rooney piilumist? Kui märganuks, kas ta osanuks end asetada Rooney putsadesse ja aimanuks, et inglane sihib vähem kaitstud nurka? Kas ta sel juhul teinuks sammu paremale, nagu ta ise pakkus?

Kui teinuks, suutnuks ta Rooney löögi 30

JALKA NOVEMBER 2014

PUBLIKUST

Kui tullakse vaatama Inglismaad, siis miks ei võeta sellest võimalusest kõike? Meeskonnad tulevad ju 45 minutit enne avavilet väljakule sooja tegema. Hea võimalus poole tunni vältel telerist tuttavaid nägusid ja liigutusi lähemalt uudistada! tõrjuda. Kindlasti.

Mitme viimase kodumängu puhul on meie mängijad kiitnud publiku toetust.

Viimane viik Hollandiga oli ilmselt üks rajumaid näiteid üldse. Seevastu mängus Inglismaaga tundus, et viimast

ei pannud välja isegi külalisfännid. Ka meie sinine sein ehk fännide otsatribüün tundus kuidagi nõutu. Mängus oli perioode, kui staadionil oli vaikus.

Tegemist oli justkui mingi tardunud ootusega: umbes nii, et ega meil selle koosseisuga vist lootust pole, aga äkki ikka juhtub midagi üllatavat!

Mehed mängisid tublilt. Vastase käigud topiti kinni. Kõige ohtlikum olukord – ja see oli sellisest klassist ainuke – oli Rooney üks-üks minek, mille Pareiko nurjas. Meie samaväärse võimaluse Zenjovi isikus käkkis valeotsuse teinud piirikohtunik, kes fikseeris olematu suluseisu. Jälle suur vastane ja jälle suur viga kohtunikelt.

Valiktsükli kõige glamuursem kodumäng on selja taga. Kordusmängul Wembley staadionil peaks inglastele kolli ükskord ära lööma. Magnus Pehrssoni käekirja esimesed tõmbed on nähtud. San Marinost peab 3 punkti ära tooma. Kõik on veel võimalik.

Filipe Adam Lallana Luis Brasiilia Inglismaa

Londoni Chelsea

Foto: Lembit Peegel

Joel Lindpere

EESTI

Inglismaa vastu

Ees (vasakult): Sergei Zenjov, Artur Pikk, Konstantin Vassiljev, Ilja Antonov, Enar J채채ger.

Taga (vasakult): Sergei Pareiko, Karol Mets, Martin Vunk, Igor Morozov, Henri Anier, Ragnar Klavan.

Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Raheem Sterling Inglismaa

Foto: Lembit Peegel

särgimood

Auväärne koondisesärk sai järjekordse uue kuue Eesti koondis alustas Nike-aega brasiillasena, kuid praeguseks on sambamaa õlgadelt raputatud.

Tundub segane? Hakka kiirelt lugema, rahvusesinduse särkidest rääkiv lugu toob selguse majja.

Siim Kera

“U

us vormipluus – kõik, kõik on uus septembrikuus,” ütlevad Olivia Saare luuletuse “Üks tähtis kuu” lõpuread, millest tuntum on kahtlemata see mõttekriipsu taga paiknev osa, mille abil saavad koolijütsid suurema vaevata vanematelt värskeid riideid, ranitsaid ning pinaleid välja võluda. Nagu viks õpilane, riietas end järjekordse valiktsükli alguse puhul uude vormipluusi ka Eesti koondis. Nii nagu tavaks on saanud.

Ajab higiseks küll! Martin Vunk kandmas Eesti jalgpalli 100. sünnipäevale pühendatud puuvillast retrosärki.

Sellise särgiga jooksid koondislased ringi 2002. aasta MMi valikturniiril. A. Le Coq Arena avamängus raputab vastast kandadelt Andres Oper.

Nike on Eesti koondisele särke tootnud alates 2000. aastast. Praegune stiilse krae, ülesvuntsitud logo ning kuklal vaenlasi hirmutava siiliga kõhurõivas on kaheksas erinev Nike särgimudel, mida Eesti parimad vutipojad oma riiki esindades kandnud. Meie mail suurkorporatsiooni esindava AS Jalajälje turundusjuhi Alari Lelli sõnul on reaalne vajadus rõivad nii tihti vahetada, sest esiteks muutub mood ning teiseks areneb meeletul kiirusel riidetehnoloogia. Paitan minagi nii esimest särki millenniumi debüütaastast kui viimast hamet, millega äsja sloveene võideti.

Vahe on märgatav. Uus särk on oluliselt ker2014 NOVEMBER JALKA

39

särgimood

2004. aastal astus Martin Reim šotlaste vastu just sellises keharüüs.

gem, pehmem ja mõnusam. Ning tehtud taaskasutatud materjalist – 8 plastpudelit = 1 särk!

Kui pikalt kasutati sama mudelit mis Brasiilia meestel, siis nüüdseks on pilgud mujale seatud. Kes suvel hoolikalt MMi jälgis, see võib mäletada, et samasuguses vormis (küll ilma krae ning nööpideta) lippasid ringi Kreeka jalgpallisõdalased. Kas kunagi võiks koondis kanda spetsiaalselt meie jaoks tehtud mudelit? Jalajälje tegevjuhi Rainer Topsi sõnul on kõik tulemuste ja turu taga.

“Vaja on kas suurt turgu või häid tulemusi,” räägib mees. “Kui turg on väike, siis võiks oma särk võimalik olla ainult 40

JALKA NOVEMBER 2014

Kindral Konstantin Vassiljev juhatamas meid 2012. aasta EMi finaalturniiri playoff'i.

siis, kui me müüks neid aastas kümneid tuhandeid. Kui turgu pole, siis on vaja sportlikku taset ehk me peaks pidevalt suurturniiridele jõudma. Kui Eesti mängis Iirimaaga EMi playoff’e, siis hakati küll ülevalt poolt huvi tundma, mis putsadega meie mehed mängivad.

Kui me oleks iirlased alistanud, siis ma usun, et oleks hakatud ka särki vaatama ja ütlema, et kuskilt peab seda ikka tuunima.”

Kui suurtes vutimaades tähendab klubi või koondise uus särk seda, et selle tahavad selga tõmmata ka naabrinaine ja tema kass, siis Eestis on asjad rahulikumad. Tribüünid on küll sinised, aga seda harjumust, et tingimata vaja

uus ese soetada, pole. Teatud mõttes teeb see olukorra isegi põnevamaks, nii näeb staadionile tulles alati läbilõiget koondisesärkide ajaloost.

Igatahes on nii Topsil kui Lellel kõvasti seletamist, kui Tallinnasse tuleb külla mõni peakorteri tegelinski, kel vajub suu üllatusest lahti, nähes, kui vähe võib poodidest erinevaid vutisärke leida.

Tänavapildis võib küll noori Messisid või Ronaldosid kohata, aga täiskasvanud on oma keha ümber istutanud teistsugused kangad. Eesti koondise särki müüakse aastas umbes 1000 tükki. Tipphetkeks oli 2008. aasta EMi valikmängude aeg, mil 12 kuuga suudeti maha ärida 2000 toodet. Toona mängiti

särgimood Ajalooline puuvill 2009. aasta 6. juunil peetud meie jalgpalli 100. sünnipäevale pühendatud vutiheitlust Eesti – EkvatoriaalGuinea vahel iseloomustasid peale Martin Reimi lahkumismänguks oleku ka muuhulgas Maarjamaa jalgpallurite läbimärjad vutisärgid.

Ei, kauged Aafrika külalised ei võtnud reisile oma kliimat kaasa, eestlased ajasid lihtsalt selga puuvillased retrosärgid. Mäng toimus laupäeval.

Huvitav idee tekkis ... kolmapäeval!

“Viimasel tunnil tuli mõte, et paneks nad aegadetagusesse vormi,” jutustab AS Jalajälje tegevjuht Rainer Tops.

“Juhuslikult oli meil puuvillaseid särke ning FIFA ja EJLi koostöös loodi kiirelt ka koopia vanast suurest lõvidega logost. Kokku tegime särke vaid 50 tükki ja nendest said fännide seas tõelised rariteedid.”

Uuest särgist

Koondise kapten Ragnar Klavan kandmas sel sügisel tuleristsed saanud koondisesärki.

samamoodi ühes grupis Inglismaaga.

Mida paremini mehed mängivad ning mida atraktiivsemad vastased on, seda rohkem särke leiab endale uue omaniku. Võiks eeldada, et kõvasti müüakse kehakatteid koondisemängude eel staadioni ümbruses olevates telkides, kuid tegelikult käib põhikauplemine siiski poodides ning suure osa särkidest haaravad endale turistid.

“Välismaalased spordihuvilised tulevad siia, mõtlevad, mis kingituse kaasa võtavad, ja muidugi on selleks kohalik jalgpallisärk,” jutustab Nike esindaja Tops. “Meil käis siin suur delegatsioon ning üks inglane ostis endale Flora särgi. Õhtul hakkas küsima, mis laule

Flora fännid laulavad, ja siis nagu hakkad aduma, et kuidas inimesed tulevad padujalgpallimaalt ning küsivad üht, teist ja kolmandat. Adud, et heas mõttes on meil veel palju arenguruumi. Tema muidugi pakkus Florale kohe ka uue laulu välja (Lell hakkab näiteks ümisema The Kinksi lugu “Lola” – toim.).”

Kui soov poodlema minna, siis uue rõiva ostuks peaks julgust andma see, et iga särgi müügist kukub kopikas ka Eesti Jalgpalli Liidu kukrusse.

Või mis veelgi tähtsam – lettidel on täpselt samasugune variant, mida meie mehed ka platsil kannavad. Ainus, mis jaemüügis oleval riideesemel puudub, on erinevad käisel olevad embleemid.

Nagu põhiloos mainitud sai, kulub ühe koondisesärgi valmistamiseks kaheksa plastpudelit. AS Jalajälje turundusjuhi Alari Lelle sõnul on rõivamaailm sinnani jõudnud, et taaskasutus on järjest rohkem aktuaalne ja paljud jalgpallisärgid toodetakse tänapäeval eespool nimetatud endistest joogianumatest. Nagu ikka, on värske rõivas praegune tippsõna ehk koosneb parimast materjalist ning on valmistatud kõige kvaliteetsemate tehnoloogiate abil. Tootjate eesmärgiks on leida kerge kaalu kiuste parim võimalus liigne soojus ja niiskus ära juhtida. Mehed rapsivad 90 minutit platsil ning isegi kui väravaid ei lööda, on higi iga vutimängu loomulik tulemus. Uuel särgil on kogu selg võrkkangast ning küljel on täiendavad ventileerimisalad. Just riide välisküljele üritatakse viia niiskus. Ununeda ei saa mood. Stiilsem ja klassikalisem on need omadussõnad, mis Jalajälje meeste arvates uut toodet iseloomustavad.

Tops on veendunud, et kui fänn käib välja suure raha, siis ta peab saama õige särgi.

“Vahepeal öeldakse meile ka, et tehke lihtsalt sinised särgid, pange logod peale ja on odavam,” seletab ta kirevat ettepanekute maailma. “Rahvuskoondise särk on rahvuskoondise särk. Seda kantakse auga, mitte et logo on peale pandud suvalisele särgile.”

2014 NOVEMBER JALKA

41

minu 11

Kuidas on “tere” läti keeles? Muidugi “Verpakovskis”!

Foto: Peeter Langovits/Scanpix

U

rvaste kirjamehe Contra eklektiline sümboolne koosseis nüüdisaja vutiformatsioonidest ei hooli. Platsile on ta paigutanud mehed suurepärases 3-2-5 asetuses.

“Ma väga pingsalt ei jälginud, et kõik liinid ja nurgad saaks kaetud,” põhjendab luuletaja. “Ma ei jälgi seda ka mängu ajal, lihtsalt naudin mängu ilu.”

Mari Supilinnast: Kirjandustegelane, kelle on loonud Mika Keränen oma Supilinna-krimkades, aga kes on tegelikult ka päriselt olemas – tüdruk, kes seisab väravasuul nii kindlalt, et annab poistelegi silmad ette. Usun, et Mari positiivne mõju on varsti Eesti naistejalgpallis näha.

Rebase-Rein: Ilmselt esimene jalgpallur, keda ma teadsin. Tegi huvitavaid innovaatilisi pakkumisi. Olgu, palli sabaga löömine lähtus tema isiklikust füsionoomiast, aga kasutada pallina herilasepesa oli jalgpallile tõsiselt ergutav mõte.

Raio Piiroja: Silmapaistvaim Eesti jalgpallur, kelle täiesti kompromissitu võitlusvaim annab kindlasti motivatsiooni ka oma meeskonnakaaslastele. Jätke meelde, et katkine ninaluu ei ole vigastus, vaid lihtsalt ebamugavus.

Djalma Santos: Mees, keda ma pole mängimas näinud, aga kelle nime ma ise kandsin kooliajal jalkat mängides. Mängisime koos Pele, Garrincha ja Gilmariga seitsme ülejäänud oma klassi poisi vastu.

Enamasti vist võitsime. Suur pahandus tuli sellest, kui otsustasin Djalma Santose nime ka enda kontrolltöö peale kirjutada. Õlu: Aastakümneid olnud lahutamatu kaaslane suurt jalgpalli nautides. Siiski jääb juba päris tihti pingipoisiks, milleks andis tõuke muide ühe tüdruku väide, et mehed vaatavad jalgpalli ainult selleks, et oleks põhjust õlut juua. Katsetasin enda peal, minu puhul see õnneks nii ei ole. Aga aeg-ajalt naudin klassikalist kooslust endiselt.

Konstantin Vassiljev: Eesti jalgpallikoondise juhtfiguur tol sügisel, mis ei unune.

Isegi kui see saavutus saab kord ületatud, jääb see esimese pääsukesena meie vutiajalugu ehtima. Ja lisaks. Lehola Lembitu kohta on öeldud – mees, kes liitis Eestimaa. Ka Kostja on liitnud ja on kõvasti kaasa aidanud sellele, et venelane oleks Eesti koondises tavaline Eesti koondislane.

Sergei Zenjov: Mees, kes jookseb kiiresti, oskab olla õiges kohas. Kui näen teda platsile jooksmas, tekib mul automaatselt väravaootus.

Usun, et tema tähtsamad väravad on veel löömata.

42

JALKA NOVEMBER 2014

Sergei Zenjov

Paula Radcliffe

Roger Milla

Maris Verpakovskis Konstantin Vassiljev

Õlu

Rebase-Rein

Signy Aarna

Raio Piiroja

Djalma Santos

Mari Supilinnast

Paula Radcliffe: Minu lemmikspordialal maratonijooksus tõeline ründeäss, kes ei armastanud grupis passimise ehk jalgpalli mõistes kaitsetaktikat. Nagu ka jalgpallis – kes mänguilu tahab pakkuda, kõrbeb tihti, aga seda vägevamad on need korrad, kui õnnestub.

Roger Milla: Aafrika muinasjutt. 60 minutit vaatas platsi kõrvalt, mõtles välja, kuidas just sellele vastasele väravat lüüa, lõpuks läks ja lõi. Jalgpall on ikkagi male sama palju kui higiste meeste üksteise tagaajamine.

Maris Verpakovskis: Läti koondis jõudis EMi finaalturniirile, 16 parema hulka ...

Verpakovskise väravad tegid suurima töö ja kuigi praeguseks on ta suure jalgpalliga lõpetanud, siis mina ja mu maaletooja Lätis Guntars kasutame tervitusena endiselt – mitte “tere”, mitte “sveiks” või “labrīt”, aga ikkagi “Verpakovskis!”.

Signy Aarna: Tüdruk, kelle pärast olen valmis reetma Võrumaa. Tegingi seda, kui mängisin Signy kõrval Põlvamaa VIPide koondises Võrumaa VIPide vastu.

Treener – vana Klapzuba: Vaene talumees, kes treenis enda 11 pojast maailma parima jalgpallimeeskonna. “Klapzuba meeskond” on imeline muinasjutt, iga jalgpalli armastav inimene peaks selle läbi lugema. Ja iga muinasjutte armastav inimene. Loo autor on Eduard Bass Tšehhimaalt.

maakonnalood

Valgamaa ja Valga jalgpall

Rahvusvaheline Valga-Valka Cup pakub poistele palju põnevust.

Foto: Rein Säinas

Jalgpall on maakonna harrastatuim spordiala, kirjutab ajalehe Valgamaalane ajakirjanik Rein Säinas, aga endiselt talispordi varjus.

Kohalikud ettevõtted vutti eriti ei toeta. Hea noortetöö aitaks jalgpalli positsiooni kindlasti parandada.

S

pordiregistri andmetel on jalgpall Valgamaal vaieldamatult populaarseim spordiala. On olemas kaks korralikku väljakut – Kungla tänava kunstmuruväljak ja keskstaadioni muruväljak. Jalgpalli harrastajaid on üle 300 ning enam kui sada harrastajat vähem on kergejõustikul ja võrkpallil. Populaarsemate spordialade hulka kuuluvad veel ka korvpall ja käsipall. Ometigi mängitakse meistriliiga tasemel hoopis korvpalli ja käsipalli. FC Warriori treeneri Meelis Kuivitsa sõnul ongi jalgpallis kõige raskem meistriliigasse jõuda.

“Meistriliigas mängimine nõuab suuremat meestevalikut,” räägib Kuivits.

“Alla 20 mehega ei ole mõtet välja minnagi. Meie klubiga on ka see häda, et kui mängijad suuremaks saavad ja kaela kandma hakkavad, siis siirdutakse suurematesse klubidesse. Minnakse ülikooli või suurematesse linnadesse tööle ja tahes-tahtmata haaravad teised klubid nad endale.”

Kui vaadata maakonna jalgpalli seisu, siis ei ole jalgpall varem meil nii heas seisus olnud kui praegu. Varem oli Valga ainuke tõsisem koht, kus jalgpalliga tegeleti.

Nüüd on lisandunud ka Otepää ja Tõrva.

Meelis Kuivitsa sõnul on FC

Warriori eesmärk hoida meestevõistkonda teatud tasemel, kasvatada noori mängijaid ning suunata andekaid noori teistesse tugevamatesse klubidesse: “Kui noortel või meestel on arengupotentsiaali, siis tahes-tahtmata tuleb lasta neil minna edasi tugevamasse klubisse, kus on paremad treeningutingimused ja suuremad võimalused edasi areneda.”

Vahepeal hakkasid noortetreeningud küll kokku kuivama, kuid praegu on treeningutel osalejate arv kasvanud.

Ehk on siin mõju avaldanud ka jalgpalli MM ning Eesti jalgpalli üldine areng. Üldiselt läheb Valga noortel hästi.

Nii nagu teistelgi spordialadel, on asi kinni kas andekuses, valikutes või laste tahtmises. Valgas on andekaid poisse olnud, kuid üldiselt on valik väike. Igas vanuserühmas on üks-kaks poissi, kellel tasuks silma peal hoida. Kümmekond FC Warriori mängijat on mänginud ka esiliigas ning igas vanusegrupis on olnud paar-kolm mängijat, kes on silma jäänud ja mängivad tippklubides edasi.

Kuivitsa sõnul on kontrast suur, võrreldes ajaga, mil FC Warrior alustas: “Saime peaaegu olematut toetust linnalt. Nüüdseks on kõik enam-vähem paika loksunud. Algaastatel oli meie

enda tegemata töö see, et me ei tegelenud üldse lastega. Ajasime aga vaikselt oma rida ja hoidsime madalat profiili.

Varem oligi nii, et tegime oma võistlused ja turniirid vaikselt ära, isegi võite ei kajastanud kusagil. Aga selleks, et pildil püsida ja meelde jääda, tuleb enda tegemistest ikka aeg-ajalt teada anda ja eks me seda üritamegi nüüd.”

Head suhted on Valga palluritel ka lätlastega. Pidevalt korraldatakse sõprusmänge, osaletakse üksteise turniiridel.

Lastele on atraktiivne minna nii-öelda välismaale võistlema. Üheks heaks näiteks Valga-Valka ühisest jalgpallisõprusest on selle aasta augustis toimunud suur rahvusvaheline jalgpalliturniir Valga-Valka Football Cup 2014. Esimest korda toimunud turniirist loodetakse teha traditsiooniline võistlus. Turniir viidi läbi kolmes vanusegrupis ning mängud toimusid ühel ajal nii Läti poolel Valkas kui Eesti poolel Valgas. Turniiril osalesid pallurid Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Belgiast ja Venemaalt.

Turniire ning mänge korraldatakse Valgas piisavalt. Üha enam koguvad populaarsust Warrior Cupi turniirid.

Talvine Warrior Cup on üks Valga suurimaid spordiüritusi. Aastaid tagasi 2014 NOVEMBER JALKA

43

maakonnalood Martin Teder: jalgpall talispordi varjus FC Otepää noortetreener Martin Teder: “Noortetööd alustasin Otepääl 2009. aastal. Kuigi siin on talispordialad kõige populaarsemad, läheb ka jalgpallil hästi. Lapsi käib trennis päris palju. Viimase viie aastaga on Otepääl mängijate arv kõvasti kerkinud ja treeningutel käib kokku üle 40 lapse.

Treeningud toimuvad kolmes rühmas: 2004/2005., 2006/2007. ja 2008. aastal sündinud. Tüdrukuid käib meil ka, kuid päris omaette treeninggruppi neist veel ei saa moodustada. Potentsiaali heaks mängijaks saada on nii mõnelgi. On neid, kes väga tahavad ja kellel tuleb ka hästi välja. Siis on neid, kes käivad sõprade pärast, ja need, kes käivad vanemate soovil. Tase on küll kõikuv, kuid lootustandvaid poisse leidub ikka. Kui vaadata rahastamist, siis kurta ei saa. Jalgpalli ettevõtted väga palju ei toeta, aga võimalusi ikka on. Talisport on esmane.

Meie esindusmeeskonda kimbutavad samad mured mis teisigi. Täiskasvanuikka jõudnud poisid kolivad ära või lähevad kusagile kõrgkooli õppima ja nii ongi meeskonna kokkusaamine raske. Meil on kõik tingimused ka kõrgemates liigades mängimiseks olemas, aga see nõuab palju motiveeritud mängijaid ja paremat finantsseisu. Hetkeseisuga oleme panustanud kolmandas liigas mängimisele.”

Foto: Rein Säinas

alustati kahe vanuserühmaga. Nüüd on umbes 14 vanusegruppi ja osaleb 150 kuni 160 võistkonda paari tuhande noormängijaga.

Treeningutel käivad ka tüdrukud, kuid mitte piisavalt palju, et eraldi rühma teha. Samas ei jagu ka treenereid ja piisavalt vaba aega. Vahepeal oli tüdrukuid nii palju, et mängiti ka esiliigas, kuid pärast koolilõppu siirdusid nemadki edasi mujale mängima. Samas on koos Tartu SK 10ga kokku pandud ühisnaiskond, mis pallib Expert liigas.

Kuna huvi tüdrukute poolt on, siis tuleks panustada suuremate treeningrühmade peale. Selleks puudub klubil hetkel piisav kapital ja treener.

Hiljaaegu sai klubi oma valdusesse ka kunstmuruväljaku juures oleva vana päästeameti depoohoone. Meelis Kuivitsa teatel on järgmisel aastal plaanis hoone välja ehitada.

“Kui leiame raha, siis oleks klubil olemas korralik treeningbaas,” selgitab Meelis Kuivits. “Saaksime ehk isegi jõusaali sisse. Järgmisel aastal tähistame ka klubi 25. aastapäeva. Sooviks selle puhul mõne meie vana kasvandiku meistriliigast omale tagasi meelitada, et saaks juubeliaastal korralikult esineda. Usun, et järgmine aasta tuleb hea aasta.”

Tartu SK 10 ja Valga Warriori ühisnaiskond roosas.

Tõrvas oma mehed, aga staadionit pole

Noortetreener Martin Teder oma poistega.

44

JALKA NOVEMBER 2014

Kolmanda liiga lõuna piirkonnas on liidriohjad enda kätte haaranud Tõrva JK. Meeskonna eesmärgiks on edasi liikuda teise liigasse ning tabelit vaadates tundub, et see eesmärk on ka täidetud.

Tõrva JK suudab oma mängustiiliga vastaste elu palliplatsil raskeks teha. Ei oleks üllatav, kui nad ka II liigas edukalt palli vastaste väravasse veeretavad. Alles hiljaaegu tegutses Tõrva meeskond FC Flora tiiva all, kuid nüüd tehakse mehetegusid täitsa iseseisvalt.

Klubil on oma logo, värvid ja mida edukamalt on meeskond mänginud, seda enam on kasvanud fännide hulk. Nende tegevust on meedias ja sotsiaalmeedias aina enam kajastatud. Sellest hoolimata võiksid nad ennast veel rohkem ka ülejäänud maakonnale nähtavaks teha, sest siiani ei tea paljud Tõrva jalgpallist midagi. Üheks plussiks Tõrva JK puhul on, et meeskond koosneb oma linnas üles kasvanud meestest. Mehed on koos treeninud ja teavad üksteist. Nüüdseks ollakse küll mööda Eestimaad laiali, kuid mängudeks tullakse ikka kokku. See, et mängijad on aastaid koos trenni teinud ja mõistavad üksteist pea poolelt sõnalt, on kindlasti üks meeskonna edu pante. Hea aluspõhja on alla ladunud treener Zurab Kvaratshelija, kes sellel aastal alustas ka täiskasvanute juhendamisega, ning tuleb tõdeda, et tugeva treeneri toel on meeskond kõvasti oma tehnilist poolt lihvinud. Miinuseks on asjaolu, et koos treenitakse harva. Kõiki mehi korraga üle Eesti kokku ajada on pea võimatu.

Noorterühmas käib treeningutel üle 30 noore ja klubi plaan on ka lasteaialapsi jalgpalli juurde tuua. Jalgpalli arengule on Tõrvas õla alla pannud Tõrva linn, Helme vald ja Eesti Jalgpalli Liit. Et aga klubil endal kõigile nõuetele vastavat staadionit ei ole, siis kodumängud toimuvad Karksi-Nuias, mis jääb Tõrvast umbes 30 kilomeetri kaugusele. Klubi üheks peamiseks eesmärgiks on korraliku staadioni rajamine Tõrvasse. Praegu käib kodumängudel keskmiselt 35–40 fänni, aga kui staadion asuks Tõrvas, võiks see arv olla saja ringis.

maakonnalood Valga ja Eesti tippjalgpall Valga treeneri Meelis Kuivitsa andmetel on meistriliigas mänginud kümme Valgast pärit jalgpallurit, mehed-naised enam-vähem pooleks. Mehed mängisid meistriliigas siis, kui Warrior kuulus FC Flora süsteemi.

1. Sergei Serdjuk Maag Tartu Tammeka – viimati meistriliigas mänginud 2006 2. Kaspar Rõivassepp Maag Tartu Tammeka – viimati meistriliigas mänginud 2006 3. Sander Rõivassepp Paide LM – mängib ka praegu 4. Marek Naal Tartu Tammeka – mängib ka praegu 5. Tanel Vanaveski Tartu Tammeka – mängib ka praegu 6. Kärt Kaseorg Expert liiga, Tartu Tammeka – mängib ka praegu 7. Katri Ahtijäinen Expert liiga, Tartu Tammeka – 2013 8. Karina Kesvatera Expert liiga, Levadia – mängib ka praegu; Eesti naistekoondis 9. Dagmar Hekki Expert liiga, FC Lootos Põlva – viimati meistriliigas mänginud 2013 10. Jarmo Aaviste FC Santos – Eesti U16 koondis Expert liigas mängis sel aastal veel kümme Valga Warriori kasvandikku Tartu SK 10 ja Valga Warriori ühendnaiskonnast.

Veel on Valga meeskonnast meistriliigas mänginud Joel Lindpere, Alo Bärengrub, Pavel Londak, Enar Jääger, Martin Vunk, Jarmo Ahjupera, Jürgen Veber.

Jalgpall talvepealinnas Otepääl

Foto: Rein Säinas

Meelis Kuivits on mänginud Lätis ja Pärnus Valga FC Warriorit juhendav Meelis Kuivits räägib oma teest jalgpallis niimoodi: “12aastasena hakkasin korralikult trennis käima. Siis oli siin selline võistkond nagu Valga Lokomotiiv. See koosnes alguses ainult vene keelt kõnelevatest meestest. Hiljem lisandus minule üks eestlane. Lokomotiivis treenisin ma paar aastat. Seejärel kutsuti mind FK Valka võistkonda, kus olin umbes aasta. Tegemist oli tugeva meeskonnaga, mis tuli isegi Läti noortemeistriks.

1990. aastal sai sõpradega oma klubi moodustatud ning sellest ajast olengi olnud FC Warriori treener-mängija.

1996. aastal kutsus Aivar Pohlak mind U21 kandidaadina mängima Pärnu JK Tervisesse. Seal pallisin lühikest aega, kuna sain üliraske peatrauma ning profina enam mängida ei saanud. Kuni tervenemiseni kutsus Aivar Pohlak mind Kehtna jalgpallikooli treeneriks.

Seal olin aastakese, kuid koduigatsus oli nii suur, et tulin tagasi Valka, kus tegutsen praeguseni treenerina.”

Otepää on tuntud suusa- ja talvepealinn. Ometigi on üha enam hakanud siin kanda kinnitama ka jalgpall. Kolmandas liigas mängiv FC Otepää alustas oma teekonda jalgpallimaastikul 2004. aastal. Siis mängiti veel FC Kääriku nimel all viienda liiga lõuna piirkonnas ning meeskonna tuumiku moodustasid mängijad Otepäält ning Paluperast. Peale mõningaid tõuse ja mõõnasid neljandas liigas otsustasid tollased eestvedajad, et kui jalgpalliga tõsisemalt edasi tegutseda, peaks jätkama organiseeritumal moel. Selleks loodi 2005. aastal MTÜ Jalgpalliklubi FC Otepää.

Veel kolm hooaega rassiti kõvasti neljandas liigas, enne kui 2009. aastal tõusti kõrgemale ja koliti Kääriku staadionilt Pühajärve-äärsele Aedlinna staadionile. Samal aastal liitusid meeskonnaga Tartu Tammeka treenerid Norbert Hurt, Ott Meerits ja Sander Lember ning FC Flora kasvandik Rainar Laes. Võistkonna juhendamist alustas koos Indrek Koseriga Martin Teder. Sügisel hakkas Teder jalgpallimängu tutvustama Otepää kohalikele lasteaia- ja koolilastele, et tagada klubile järelkasv. Samal aastal tegi FC Otepää ühe oma parimatest mängudest, kui karikavõistlustel alistati võõral väljakul Eesti meistriliigas palliv Paide Linnameeskond 3 : 2.

2010. aastal mängiti meistrivõistlustel lausa kahe meeskonnaga, koos Otepää rahvaga tähistati klubi viiendat aastapäeva. Osaleti ka Tehvandi staadioni avamisel. Juulis pandi alus noorteturniirile Otepää Cup ja koos EJLiga korraldati ka lastejalgpalli suvelaager Otepääl.

Käesoleva aasta kolmanda liiga tabelis hoitakse kuuendat kohta. FC Otepää ridades palliv Martin Raid klubi tänavuse hooajaga eriti rahul olla ei taha: “Osa mängijaid on ära läinud ja meeskonna kokkusaamisega on vahepeal raskusi.

Oleme tabeli keskosas ja seega kõige hullemini ei ole küll läinud, kuid võiks ikka paremini minna. Hooaja alguses saime kohe viis kaotust järjest. Nii hullu hooaja-algust ei mäletagi kohe. Samas ei oska ka uue hooaja kohta midagi head ütelda. Kõigepealt tuleb treener leida ja siis vaatame, mis edasi saab.”

Foto: Rein Säinas

Noored Otepää poisid tagavad talvepealinnale jalgpalli järelkasvu.

2014 NOVEMBER JALKA

45

usutlus

Blackpooli dressis P채rnu poiss.

46

JALKA NOVEMBER 2014

Foto: Blackpool FC

usutlus

Sergei Zenjovi Inglismaa: keelemured, musklimägedest keskkaitsjad ning karm andmine

Alles hiljuti Inglise kõrgliigaski mänginud Blackpooli komplekteerimine tundus suvel kõrvaltvaatajale keerulisem kui miljonitükilise pusle kokkupanek. Tehtud see sai ning hammasratta üheks mutriks on Eesti koondise edurivimees Sergei Zenjov, kes vahetas Lääne-Ukraina Loode-Inglismaa vastu. Lvivist võttis ta kaasa kõrghariduse ning seitse hooaega kogemust. Kas sellest piisab, et Blackpoolis mänguaega teenida?

Siim Kera

V

iimane eestlane, kes enne sind Inglise esiliigas mängis, oli Tarmo Kink. Kas küsisid temalt nõu?

Jah, muidugi. Kohe helistasin ja küsisin, mida ta teab Blackpoolist ja Inglise esiliigast. Kogu aeg ju räägitakse, et on väga füüsiline jalgpall, ja ma kartsin, et minule päris hästi ei sobi. Tahtsingi tema mõtet teada.

platsile ja siis on juba lõpuvile.

Mis ta ütles? Ütles, et tase on väga hea. Kui on võimalus, siis peab ikka proovima. Kunagi ei tea, kas sulle sobib või mitte.

VAHE UKRAINAGA

Nii et kartsid ka natuke?

Muidugi. Kogu aeg, kuhu ma ka ei läheks, ikka kardan, kas on õige valik või mitte.

Praegu ei saa veel öelda, kas õige või mitte?

Ikka mingid õppetunnid tulevad. Olen aru saanud, et see on väga hea tase.

Väga hea jalgpall. Selline jõuline ja kiire, mehed on füüsiliselt väga kõvad.

Hooaja algus vist rahuloluks põhjust ei anna?

Muidugi pole rahul. Võistkonnal pole päris hästi läinud ja ise pole piisavalt palju mänguaega saanud. Arvan, et kõik saab korda. Teeme kõvasti trenni ja võitleme, proovime asjad korda saada.

Ise tahaks kogu aeg mängida, kümme minutit pole üldse mingi aeg. Tuled

Mul on alati veider vaadata, kui mõni mängija pannakse lisaminutitel platsile.

Sellest ei saa ma üldse aru. Okei, võibolla ajaviitmiseks on hea, aga kui võidad või kaotad 4 : 0 ja siis treener teeb veel mingi vahetuse – üldse ei saa aru. Isegi higiseks ei jõua saada.

Siin on kõik nii kiire, üldse ei saa palliga mõelda ega peatuda. Väga kiiresti peab mõtlema ja mängima. Peab olema jõuline ja kiire.

kohale. Kogu aeg oli mõte, et võibolla tuleb midagi paremat. Siis aga oli juba käes aeg, et peab trenni hakkama tegema.

Mõtlesin, et kui muud ei tule, siis ei tule.

Mõtlesin veidi ja võtsin pakkumise vastu.

Nii et tahtsid veel paremasse liigasse?

Kogu aeg tahaks. Iga inimene tahab aina paremat ja paremat. Kui seisad ühel kohal, siis sa ei saa jalgpallurina paremaks saada. Milleks siis üldse mängida?

Foto: Lembit Peegel

Kas Blackpoolis uuriti ka, mis koht see Eesti on?

Küsiti ikka, kust pärit oled. Ütlesin, et Eestist. Keegi ei hakanud küsima, kus see on. Ju siis teadsid (naerab – toim.).

Pigem küsiti, kus enne mängisin.

Oli sul peale Blackpooli veel kosilasi?

Päris konkreetset varianti, et võiks homme minna, ei olnud. Oli võimalusi, aga need ei sobinud. Ütlesid kohe Blackpoolile jah?

Kuskil nädala mõtlesin, siis tulin siia

Vaade alla orgu: Zenjov on järgnemas sukelduvale pallile.

2014 NOVEMBER JALKA

47

usutlus Võrreldes Ukrainaga on siis tase tugevam?

See on uus tase, ma olen väga rahul.

Siin on kõik nii kiire, üldse ei saa palliga mõelda ega peatuda. Väga kiiresti peab mõtlema ja mängima. Peab olema jõuline ja kärme. See on kõige suurem vahe. Ukrainas tundsin end väga hästi, kui siia tulin, sain aru, et see, mis mul on, pole siin tase.

Foto: Lembit Peegel

Hetkel on siis sinu jaoks liiga kõrge tase?

Ei taha nii mõelda, aga tuleb lihtsalt tööd teha. Nüüd näeb, mis tööd oli rohkem vaja teha Ukrainas ja mida oli vaja Eestis teha.

Mis tööd?

Rohkem jõudu on vaja.

Kas Inglise suured keskkaitsjad kollitavad?

Siin on kõvad keskkaitsjad. Meil klubis on üks, kes on West Bromwich Albionist laenuks. 20aastane, aga näeb selline välja, et ma mõtlesin, et on 30! 100 kilo, aga ainult musklid.

Neli aastat tagasi ütlesid Jalka intervjuus, et “minu inglise keel pole nii hea ja Euroopas oleks ehk keerulisem olnud”. Kuidas praegu keelega lood?

Nende inglise keel on nii raske, et nad ei saa isegi üksteisest aru. Väga palju erinevaid murdeid. Kui ma tulin ja kuulsin inimesi rääkimas, siis ma mõtlesin, et see ei ole inglise keel, et sõnagi ei saa aru. Nüüd üritan rohkem kuulata ja saan paremini aru ka. Proovin, õpin.

Igal juhul on inglise keelt vaja. Kui treener (Jose Riga – toim.) räägib, saan kõigest aru. Ta on belglane. Kui inglased räägivad, siis on raske. Nii kiiresti

KEELEST INGLISMAAL

Nende inglise keel on nii raske, et nad ei saa isegi üksteisest aru. Väga palju erinevaid murdeid. Kui ma tulin ja kuulsin inimesi rääkimas, siis ma mõtlesin, et see ei ole inglise keel, et sõnagi ei saa aru.

48

JALKA NOVEMBER 2014

Sergei Zenjov annab sloveenide väravale tuld.

räägivad ka, kogu aeg ütlen, et rääkige aeglasemalt.

Siis pole vist vutivälist suhtlust ka meeskonnakaaslastega?

Praegu oleks mul nendega raske suhelda. Paar sõna üritan rääkida. Pealegi elab Blackpoolis väga vähe tiimikaaslasi.

Kõik elavad kas Manchesteris, Liverpoolis või mujal. Kõik lähevad pärast trenni laiali.

Oled Manchesteris või Liverpoolis ka käinud juba?

Jah, muidugi. Andres Oper elab ka minust poole tunni kaugusel, oleme kokku saanud. Ta on telekast minu mängu vaadanud ja siis ütles, mis talle silma jäi.

Mis see oli?

Praegu ei tulegi meelde.

Blackpool on kuurortlinn nagu sinu kodulinn Pärnugi.

Mina elan praegu siin Blackpooli kõrval asuvas Lytham St Annesis. See on väike vanainimeste linn. Kui head ilmad on, siis laupäeviti-pühapäeviti tuleb siia palju rahvast. Päeval lamavad liiva peal, õhtul lähevad laiali.

Mul on mere ääres korter, siin on ilus promenaad. Kui naine ja laps tulevad, siis saab jalutada. Mõlemad on praegu Tallinnas, oma poega Nikitat nägingi viimati peale koondisemängu. Koondisemänge on hea oodata, siis näeb last ka.

Sa oled lapsest rääkides kuidagi erakordselt rõõmus.

Seda muidugi. Kogu aeg mõtlen, et mul on üks väike inimene. Iga päev vaatan temast pilte. Teeb rõõmsaks – kui ta naeratab, tuleb endal ka naer välja. Hea, et on selline inimene, kes kunagi hakkab kodus sind ootama, tuleb su juurde ja karjub “isa, isa!”. See teeb väga rõõmsaks. Iga päev vaatan temast videopilti (Skype – toim.). Hea, et on selline võimalus. Kui ta magab, naine näitab.

Kui ta jalutab, naine näitab. Tahaks, et pärast novembrikuu koondisemänge tuleks me kolmekesi Inglismaale tagasi.

Sa oled temast nii kaugel, kas on üldse mingisugune isatunne tekkinud?

Veel ei teagi, mis (tunne – toim.) see täpselt on. Kui koos elama hakkame, siis saab öelda. Võibolla tuleb see pigem siis, kui ta ütleb esimest korda “isa”.

Praegu ta sööb ja magab.

Blackpoolil on hetkel kaheksa mänguga 2 punkti. Kui reaalne liigasse jäämine on?

Tahaks mõelda, et aega on vaja, et kokku mängida. Mõtlen, et ikka on vaja kokkumängu harjutada. Ma arvan, et hakkab paremini minema. Peab minema! Viimastel mängudel on juba olnud võiduvõimalusi ka.

Kas hetkel on eesmärgiks liigasse püsimajäämine või unistad suuremalt?

2 punkti pärast kaheksat mängu. Praegu

usutlus ikka mõtlen, et tahaks Championshipi (Inglise esiliiga – toim.) jääda.

Ei ole hakanud mõtlema, et mis supi sisse sattunud oled?

No ikka mõtlen, aga tahan mõelda, et see on uus õppetund.

Kas see teeb sind natuke rahulikumaks, et sõlmisid kõigest üheaastase lepingu lisa-aasta võimalusega?

Ei teagi. Vaatame, mis saab. Võibolla hakkab meil paremini minema. Ei teagi, kas see on parem või halvem.

Kas lühike leping oli sinu või klubi tahe?

Alguses nad mõtlesid, et kaks aastat, aga siis ütlesid, et üks, ja mulle sobis see ka paremini.

Millised meeleolud klubis on?

Kõik tahavad võita. Kõik mõtlevad positiivselt ja iga mäng läheb paremini. Küll me veel tõuseme.

Aga kaotada on raske. Olla iga mäng taga – see on psühholoogiliselt raske ning mõjub väga halvasti.

Treeneriga saad kuuldavasti hästi läbi.

Nojah. Oli selline olukord, et tema tahtis mind endale. Tema nägi mind, mitte president või keegi teine. Ta annab mulle kogu aeg võimalusi.

Ukrainas olid seitse hooaega.

Kas tüdinesid lõpuks ära?

Ikka. Ma arvan, et see on liiga palju aega ühes võistkonnas. Just välismaal. Oleks kodus, oleks teine asi. Tahtsin midagi muuta.

Tahtsin end proovile panna, kas olen teiseks keskkonnaks valmis.

Mõtlesin ka varem selle võimaluse peale, et kui keegi tahaks osta, siis läheks ära, aga praegu on nii raske. Isegi tasuta on väga raske kuskile saada, sest tasuta mängijaid on nii palju.

Oma eelmises Jalka intervjuus ütlesid, et Lvivi fännid laulavad

akna all ja ei lase magada. Kas see oli ka viimastel aastatel nii?

Kui klubil hästi läks, siis oli nii.

Elasin sellises kohas, kus mu kõrval elas 10–15 fänni. Kui oli hea mäng, siis panid pärast pidu ja laulsid. Rohkem ikka klubi auks.

Ega ma ei teagi, kas nad teadsid, et ma seal elan.

Foto: Lembit Peegel

Kas Lvivis oli Ukraina ärevat olukorda tunda?

Kui telekas töötas, siis nägin.

Donetskis toimuvat oli väga julm vaadata, väga halvad tunded olid.

Lvivis ei tundnud midagi. Kui telekat ei vaadanud, siis ei saanudki aru, et käib war.

Mis sinu seisukoht ses küsimuses on?

Ma ei tahaks sellest üldse rääkida.

Kõik räägivad. Kõigil on omad mõtted, kõik räägivad enda kasuks.

Lvivis õppisid ülikoolis kehakultuuri. Kas said selle lõpetatud?

Jah. Lõpetasin. Viis aastat õppisin, nüüd olen diplomiga (naerab – toim.). Bakalaureusekraadi sain, võin lapsi treenida.

Tulevikus treeneriks?

Praegu arvan, et pigem mitte. Aeg näitab.

Kui klubisse tuleb uus treener, siis kui raske see vaimselt on?

Hakkad mõtlema, kas mahud tema plaanidesse või mitte?

Eks seda näitab kõige rohkem aeg.

Igal treeneril on omad mõtted – kas ma meeldin talle või mitte, kas ma sobin tema filosoofiasse või ei. Kõik mängijad mõtlevad selle peale. Ajalehes oli ka kirjas, et Blackpool otsib uut treenerit, aga kedagi ei leitud.

Mängijatele vist selliseid asju üldse ei räägita? Üldse mitte. Keegi ei räägi, mis täpselt treeneritega toimub.

Jalgpallurid peavad jalgpalli mängima, mitte mõtlema selle peale, mis kuskil üleval toimub.

Võibolla kapten teab midagi rohkem.

Seitse aastat Ukraina rahvusluse kantsis Lvivis elanud ja mänginud Sergei Zenjov ei söanda avalikult Vene–Ukraina konfliktis poolt valida.

2014 NOVEMBER JALKA

49

meie edetabel

Koondise võiduprotsent Eesti staadionitel

E

estis on kaks staadionit, kus meie koondise võiduprotsent on koguni 100! Üks neist on käigus tänapäevani: Wismari tänava staadion, mis enne sõda oli Tallinna Spordi käsutuses. 30. septembril 1923 alistas Eesti seal Soome 2 : 1.

Teine meile üdini võidukas staadion on Eesti esimene jalgpallistaadion, mis kuulus Tallinna Jalgpalli Klubile (TJK) ja kus me 10. augustil 1927 võitsime samuti põhjanaabreid 2 : 1. Sõjas staadioni 3740 istekohaga puutribüünid (seisukohti oli ligi 6000) hävisid ja okupatsiooniajal oli sama paik tuntud ETKVLi staadionina. Praegu asuvad sel Kadrioru mereäärsel alal kortermajad.

Peale nende kahe koha oleme veel kolmel staadionil olnud alistamatud: Kuressaares (6 mängu), Viljandis (3) ja Narvas (2).

Koondise võiduprotsendid 100%

• Spordi väljak Üks võit Soome üle.

• TJK staadion Üks võit Soome üle.

66% • Pärnu Kalevi staadion Võidud Balti turniiril Leedu ja maavõistlusmängus Armeenia üle, kaotus Balti turniiril Lätile.

Foto: Lembit Peegel

50% • Kuressaare linnastaadion Kolme võidu ja kolme viigiga oleme Saaremaal olnud alistamatud!

• Tartu Tamme staadion Balti turniiri võit Leedu ja kaotus Soome vastu.

36% • A. Le Coq Arena Meie praegusel esindusstaadionil oleme pidanud 79 mängu, millest oleme võitnud 29, viigistanud 21 ja kaotanud 29. Seega on võitude-kaotuste bilanss tasakaalus, kuid puhtalt võiduprotsent jääb siiski allapoole.

33% • Viljandi linnastaadion Kolmest mängust üks võit ja kaks viiki – mulkide maal on koondis olnud võitmatu!

30% • Kadrioru staadion Kogubilanss: +24 =17 –39. Aga õigupoolest peaks selle lööma eraldi. Aastatel 1926–1949 oli võiduprotsent 41 ja aastatel 1992–2000 vaid 14. Viimasel märgitud perioodil võitsime Kadriorus vaid viis mängu ja esimest pidime ootama tervelt neli aastat.

12,5% • Tallinna Kalevi staadion Tegemist on sõjaeelse kruusaväljakuga, mis asus praeguse Viru keskuse kohal ja oli enne Kadrioru valmimist peamine koondise mängupaik. Meie bilanss: +1 =3 –4.

0% • Tiigiveski väljak Viik Rootsiga ja kaotus Soomele.

• Narva Kreenholmi staadion Balti turniiril 1996 viigistasime mõlema lõunanaabriga. Võiduprotsent on ümmargune null, aga ka Narvas oleme olnud võitmatud!

• Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Kaotus Moldovale.

• Tartu ülikooli staadion Kaotus Fääri saartele.

• Valga linnastaadion Kaks kaotust Balti turniiril lõunanaabritele.

Artur Pikk on koondise eest kahel korral mänginud just A. Le Coq Arenal. Mängijate edetabelis on sõdurpoiss 17. kohal!

50

JALKA NOVEMBER 2014

Eesti jalgpallurite edetabel Võrreldes eelmise tabeliga on esiviisik jäänud muutumatuks.

Esikuuikusse murdis end Karol Mets. Oma aktsiaid on tänu klubis saadud mänguajale parandanud Henrik Ojamaa. Suurim tõusja on sõdurpoiss Artur Pikk, kes sai meilt märkimisväärse aukõrgenduse 17. koha nõul. Kõva tõusu tegi ka Alo Bärengrub.

1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Henri Anier 4. Joel Lindpere 5. Sergei Zenjov 6. Karol Mets

+3

7. Sergei Pareiko

-1

8. Taijo Teniste

-1

9. Igor Morozov

-1

10. Henrik Ojamaa

+3

11. Ken Kallaste 12. Ilja Antonov

+2

13. Martin Vunk

-3

14. Ats Purje

-2

15. Enar Jääger 16. Gert Kams 17. Artur Pikk 18. Dmitri Kruglov

UUS! +3

19. Artur Kotenko 20. Rimo Hunt

+3

21. Alo Bärengrub

+9

22. Pavel Londak

+4

23. Tarmo Kink

-6

24. Siim Luts

-6

25. Sander Puri

-5

26. Hannes Anier

-4

27. Kaimar Saag

-3

28. Sergei Mošnikov

-3

29. Mikk Reintam

-2

30. Frank Liivak

-2

Nime järel on tabelis toodud koha muutus võrreldes eelmise kuuga. Uueks tulijaks on armees teeniv Artur Pikk, kes kukutas 30 seast välja Taavi Rähni.

RAIO PIIROJA LAHKUMISMÄNG

EESTI . ISLAND

31. MÄRTS 2015 MAAVÕISTLUS A. Le Coq Arena

Väravad avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00.

Pääsmed saadaval Piletilevis.

PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

maailm

Magava hiiglase äratamine Indias on loodud uus profiliiga. Kui projekt õnnestub, võib 1,2 miljardi elanikuga riik hakata maailma jalgpallis sõnakalt kaasa rääkima.

Andres Must

jalgpalliajakirjanik

O

ktoobri teisel pühapäeval, mõni tund enne Eesti ja Inglismaa kohtumist Lillekülas, tehti jalgpalli pilgu kaudu vaadatuna ajalugu ühes äärmiselt eksootilises kohas. Käivitus profiliiga, kus panused on kõrged ning ootused suured – too liiga, ei rohkem ega vähem, peab tooma jalgpallikaardile maailma ühe suurema riigi. Käivitus India profiliiga.

Mida maailm praegu 1,2 miljardi elanikuga India jalgpalli kohta teab?

Aus vastus: mitte eriti palju. Ja sõna “maailm” polnud siinkohal abstraktne väljend, vaid märkis konkreetselt jalgpallihuvilisi, seega ka Jalka lugejat, kes ometi võib end ju jalgpallist huvitatuks ja informeerituks inimeseks

INDIA VUTIST

Seega, mitut India mängijat teab Jalka lugeja nimetada? Mitte ühtegi?

Aga mõnda klubi? Ka mitte? Nii tegelikult ongi.

52

JALKA NOVEMBER 2014

pidada. Seega, mitut India mängijat teab Jalka lugeja nimetada? Mitte ühtegi? Aga mõnda klubi? Ka mitte? Nii tegelikult ongi, et selle tohutult suure maa jalgpalli kohta teab maailm vaid suuresti toda enam kui poole sajandi tagust lugu, kuidas India olla jätnud 1950. aasta maailmameistrivõistlustele minemata, kuna FIFA polnud lubanud neil mängida paljajalu. Ja tänapäeval on isegi selle loo tõepärasuses kahtlema hakatud, aga sellest allpool.

Teiste jalgpalliperifeeriate eeskuju Millega siis Indian Super League’i (ISL) nime kandva projekti puhul tegemist on? Kaheksast meeskonnast koosneva ISLi eeskujuks on teised tuntud, projekti korras ellukutsutud liigad riikides, kus enne nende käimalükkamist polnud jalgpallil kohalikus spordihierarhias nii kaalukat rolli, nagu me seda maailma enim harrastatava sportmängu puhul eeldaksime. 1990ndate alguses käivitati tänapäevani edukalt toimivad liigad USAs ja Jaapanis, kümmekond aastat tagasi Austraalias. Nonde liigade klubide koosseisud rajati ühisele alusele, kus kohalike mängijate kõrvale toodi

Mumbai City mängija Nicolas Anelka selja tagant paistab meeskonna peatreener Peter Reid.

(maailma) meedia tähelepanu võitmiseks pilgupüüdjad, tõelised maailmanimed, nagu seda olid Gary Lineker Jaapanis, David Beckham USAs ja Alessandro del Piero Austraalias. Kuulsad pilgupüüdjad, kellel peatume kõrvalolevas loos, tõid ka ISLile maailma tähelepanu juba enne liiga algust.

ISLi esimene hooaeg kestab kaks kuud. Kõik meeskonnad mängivad omavahel kodus-võõrsil süsteemis põhiturniiri, mille järel selgitavad neli paremat

maailm riik ning teiseks tahetakse luua edukalt toimiv noortesüsteem, mis enam kui miljardilise rahvaarvu puhul peaks justkui iseenesest suutma toota koondise jagu mängijaid, kellel õnnestub Indiast teha maailma areenil arvestatav tegija.

Terviksüsteemi loomine Et mõista, kui ambitsioonika plaaniga tegemist, toome India kohta mõned faktid. Maailma suurima rahvaarvuga demokraatlik riik India on jaotatud 27 osariigiks, kus konstitutsioon tunnistab peale ametikeelte hindi ja inglise veel 23 ametlikku keelt. India on sügavalt usklik maa ning religioon täidab inimeste elus keskset rolli. Enim on hindusid (80%), islam on levinud 13 protsendi hulgas, vähemal määral on esindatud ka kristlus, judaism ja paljud teised väiksemad usundid. Ühisosa leidmine on sellises inimmassis mõistagi väga keeruline, ometi, spordis on see õnnestunud – selleks ühendajaks on kriket, seevastu jalgpall on populaarne olnud vaid episoodidena. ISLis osalevate linnade seas on jalgpall traditsiooniliselt au sees olnud Kolkatas, Goas, Punes ja Mumbais, äsja startinud liigaga loodetakse otsustavalt kaasata ka Kochi (klubi Kerala Blasters), Guwahati (NorthEast United FC), Bengaluru

(Chennaiyin FC) ja mis kõige olulisem, pealinn New Delhi, mis erinevalt teistest piirkondadest pole I-League’i kõrgemas seltskonnas kanda kinnitada suutnud. Pisikest ühisosa täidab ISLis Jawaharlal Nehru, India esimene peaminister aastatel 1947–1964, kelle nime kannab koguni kolm staadionit.

Teine oluline ISLi roll puudutab järelkasvu ehk laiemalt jalgpalli jätkusuutlikkust. Mõned aastad tagasi India jalgpallielust dokumentaalfilmi “Sleeping Giant” (“Magav hiiglane”) huvilisteni toonud režissöör Daniel Glynn ütles hiljuti Briti väljaandele The Guardian, et kuigi jalgpall on tänapäeval noorte hulgas väga populaarne, pole ilma süsteemse tööta sellest suuremat tulu. Glynn ütles, et üsna kindlalt avastatakse Indias iga veidigi andekas kriketimängija, sest kriketit toetab seal väga korralik struktuurne süsteem, mis läbib ühiskonna kõik kihid. Jalgpallis analoogset võrgustikku pole. ISLi eesmärk ongi tõmmata jalgpallile suuremat tähelepanu ning tuua jalgpalli juurde mõjukaid rahakaid huvilisi, et selle kaudu leida vahendeid jalgpallisüsteemi väljaehitamiseks. Kui heita pilk ISLi kuuluvate meeskondade omanikeringile, siis osalt on see juba ka õnnestunud.

Nagu liiga, on ka selles osaleva ka-

Foto: Punit Paranjpe/AFP/Scanpix

Foto: Punit Paranjpe/AFP/Scanpix

olümpiasüsteemis võitja. Nagu PõhjaAmeerika MSLis, liigas väljakukkujaid pole. Samas tuleb lisada, et kuhugi ei kao ka India traditsiooniline kümnest klubist koosnev, 2007. aastal loodud jalgpalliliiga I-League, mille uus hooaeg algab jaanuaris. Kuid pole kahtlust, et ISLi eduka käivitumise korral võib I-League taanduda regionaalsele tasemele.

Praegu on ISL püstitanud kaks suurt eesmärki. Esmalt tahetakse liigat käivitades haarata jalgpallitegevusse kogu

Delhi Dynamose pilgupüüdja on itaallane Alessandro del Piero.

2014 NOVEMBER JALKA

53

Foto: Dibyangshu Sarkar/AFP/Scanpix

Endine India kriketimeeskonna kapten ja Kolkata Atletico kaasomanikke Sourav Ganguly (vasakul) aitas uut liigat tutvustada näidismängus.

heksa klubi sünd tehislik. Liiga loojad rahvusvaheline spordi- ja meediaorganisatsioon IMG Reliance, India meedia- ja meelelahutuskompanii Star India ja India jalgpalliliit All India Football Federation panid osalevate meeskondade edasimüügi õigused enampakkumisele ning väidetavalt tundis ostu vastu huvi enam kui 30 huvilist.

Hinnanguliselt pani iga pakkuja klubi ostuks mängu 25 miljonit dollarit, millega omandati klubi edasimüügiõigus kümneks aastaks. Seega teenis liiga 200 miljonit dollarit, kuid kuna järgnevatel aastatel on plaanis edasimüüjate ringi laiendada, arvatakse, et mõne aasta pärast võib ISLi väärtus ulatuda miljardi dollarini.

Omanikering on kirev ja globaalne.

On oluline, rõhutavad liiga loojad, et ISLi vastu tundsid huvi mõjukad India spordi- ja kultuuritegelased. Nii on Kolkata omanike hulgas India kriketikoondise endine kapten Sourav Ganguly, Bollywoodi staarid Ranbir Kapoor 54

JALKA NOVEMBER 2014

ja Salman Khan on osanikud aga Mumbais ja Punes. Ent omanike hulgas on ka Hispaania valitsev meisterklubi Madridi Atletico, kes jagab osalust Kolkata klubis (kes kannab Atletico nime ning hakkab mängima – samamoodi nagu Atletico – puna-valgetriibulises särgis), ning Jaapani klubi Shillong Lajong, kellele kuulub osalus Guwahatis.

Meeskondi moodustades järgiti kindlaid juhiseid. Iga meeskond pidi rivistusse tooma niinimetatud pilgupüüdja, kellest ehk kuulsaim on Delhi Dynamoses mängiv maailmameister Alessandro del Piero. Lisaks pidi iga meeskond ostma veel vähemalt seitse välismängijat, kellest vaid kaks võis osta otse välisklubilt (neist tuntuim on endine Saksamaa koondislane, Dortmundi Borussiast Mumbai City FCga liitunud Manuel Friedrich). Kõrvalolevas loos näeme, et enamik niinimetatud pilgupüüdjatest on eelmise kümnendi staarid, ning seepärast tuleb lisada, et ISLile polnud oluline mitte mängija

vanus, vaid tema hetkevorm. Kehva hetkevormi taha jäi näiteks Robbie Fowleri liitumine liigaga – tema mängis viimati tipptasemel kaks aastat tagasi. Ülejäänud välismängijad valiti augusti teisel poolel üheskoos draft’ist.

Tolle draft’i koostas IMG Reliance ning kokku oli seal 49 mängijat: enim – 9 – oli hispaanlasi. Prantslasi ja tšehhe oli 8, brasiillasi ja portugallasi 5, kolumblasi 4, lõunakorealasi 2. Ühe mängijaga olid esindatud Argentiina, Kanada, Serbia, Senegal, Burkina Faso, Inglismaa, Kreeka ja Kamerun. Eraldi draft’i olid juba juulis läbinud India jalgpallurid, kusjuures iga klubi rivistusse pidi kuuluma neli oma linna mängijat.

Legend jalgpallisaabastest Lisaks ettekirjutustele koosseisu kohta peavad kõik klubid osalema ka aktiivses noorte kaasamise programmis. ISL on koos klubidega seadnud esimese aasta eesmärgiks tuua jalgpalli juurde miljon last, seda nii kooliprogrammi-

maailm de kui kogukondade elu edendamise kaudu. Kaugemat tulevikku silmas pidades soovitakse klubidevaheline noortetöö ühtlustada, kasutades selleks ka FIFA programme ja vahendeid.

Viie aasta pärast peab igal ISLi klubil olema täiskoormusel tegutsev noorteakadeemia.

Pole põhjust kahelda, et rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA, kelle viimaste kümnendite üheks suurimaks eesmärgiks on olnud jalgpalligeograafia laiendamine, tervitab India initsiatiivi. Ühe olulise võidu teel tagasi maailma areenile on India juba saavutanud, kui eelmise aasta lõpus valis FIFA India 2017. aasta U17 maailmameistrivõistluste korraldajaks.

Kuid nagu eespool sai juba viidatud, pole maailmameistrivõistlustega seonduv Indiale võõras, sest korra, 1950. aastal, on India taganud finaalturnii-

rile pääsu, kuid jättis sinna sõitmata.

Jalgpallifolkloor armastab lugu sellest, et indialased keeldusid osalemast, kuna neil keelati mängimast paljajalu. On tõsi, et indialased mängisid paljajalu, kuid tänapäeval ollakse pigem seda meelt, et jalgpallisaabaste mittekasutamisest haaras romantikat otsiv meedia lihtsalt kinni ega pööranud tähelepanu kaalukamatele põhjustele. Esiteks toimus 1950. aasta MM Indiast vaadatuna kaugel Brasiilias, mis tähendas siiski arvestatavaid väljaminekuid. Samuti ei osanud India tol hetkel mõista MMi olulisust ning seda, kui oluliseks MM aja möödudes saab. Praegu ollakse Indias veendunud, et nende jalgpalliajalugu võtnuks MMist osavõtu puhul teise suuna. MMi asemel hindas India toona aga olümpiamänge, mida jäi kaunistama 1956. aasta Melbourne’i mängude neljas koht.

Kes ISL-IS mängivad?

Atletico de Kolkata. Pilgupüüdja: Luis Garcia; peatreener: Antonio Lopez Habas; staadion: Salt Lake Stadium (mahutavus 120 000). Omanikeringi kuulub Hispaania valitsev meisterklubi Madridi Atletico.

Chennaiyin FC. Pilgupüüdjad: Marco Materazzi, Elano, Bernard Mendy, Mikael Silvestre; mängiv peatreener: Marco Materazzi; staadion: Jawaharlal Nehru Stadium (40 000).

Põhiomanik Bollywoodi näitleja ja produtsent Abhishek Bachchan.

Delhi Dynamos. Pilgupüüdja: Alessandro del Piero; peatreener: Harm van Veldhoven; staadion: Jawaharlal Nehru Stadium (60 000). Koostööpartneriks on Rotterdami Feyenoord, kes aitab leida mängijaid ning hakkab korraldama treenerikoolitusi.

Foto: Punit Paranjpe/AFP/Scanpix

FC Goa. Pilgupüüdjad: Robert Pires, Andre Santos; peatreener: Zico; staadion Fatorda Stadium (24 500).

Omanikeringi kuulub rikkuse poolest India 38. mees Venugopal Dhoot, kelle vara väärtuseks hinnatakse 1,25 miljardit dollarit.

Kerala Blasters. Pilgupüüdjad: David James, Michael Chopra; mängiv peatreener: David James; staadion: Jawaharlal Nehru Stadium (75 000).

30aastane pilgupüüdja Michael Chopra mängis noortekoondiste tasemel Inglismaa eest, kuid kuna tema isa on indialane, kaalub mees India koondise esindamist.

Mumbai City FC. Pilgupüüdjad: Fredrik Ljungberg ja Nicolas Anelka; peatreener: Peter Reid; staadion: DY Patil Stadium (55 000). Kaasomanikuks Bollywoodi staar Ranbir Kapoor. Endist Inglismaa koondislast peatreener Peter Reidi aitab abitreenerina 1970. aastate algusest erinevates Aasia riikides jalgpallitööd teinud Steve Darby.

NorthEast United FC. Pilgupüüdja: Joan Capdevila; peatreener: Ricki Herbert; staadion Indira Gandhi Athletic Stadium (35 000). Klubi embleemil oleva kaheksa tärniga tähistatakse neid kirdes asuvaid osariike, mida klubi esindab. Omanikeringis Bollywoodi näitleja John Abraham.

Kunagine Prantsuse ja Londoni Arsenali kuulsus Robert Pires on FC Goa pilgupüüdja.

FC Pune City. Pilgupüüdja: David Trezeguet; peatreener: Franco Colomba; staadion: Shree Shiv Chhatrapati Sports Complex (22 000). Klubi teeb koostööd Itaalia kõrgliigaklubiga Fiorentina, mis väljendub ka klubi koosseisus, kus peale itaallasest peatreeneri Franco Colomba on ka neli Itaalia mängijat.

2014 NOVEMBER JALKA

55

treener

Raiko Mutle arendab Mulgi jalgpalli.

56

JALKA NOVEMBER 2014

Foto: Lembit Peegel

treener

Raiko Mutle:

jalgpallis ei pea alati tippu jõudma!

Viljandi Tuleviku mitmekülgset tegelinskit Raiko Mutlet on omal ajal võrreldud Ragnar Klavaniga. Mees samale tasemele ei jõudnud ja tundub, et pole hullugi. Jalgpalli arendamine oma kodulinnas pakub talle hulganisti heameelt.

Siim Kera

V

õib vaid ette kujutada, kui toimetusi täis on Raiko Mutle igapäevaelu. Viljandi JK Tuleviku president on samal ajal ka klubi esindusvõistkonna abitreener, kapten ning keskkaitsja! Lisame siia ostujuhi ameti Bestra Engineering ASis ning detsembrikuus aastaseks saava tütre Helene isa staatuse ning saame värvikireva kompoti. Tõsi, just viimases lauses mainitud kohustuste tõttu on mees viimasel ajal jalgpallist veidike kaugenenud.

Kui ikka üheksa tundi päevas leiba lauale vihtuda ning muudel hetkedel pisipere eest hoolitseda, siis jääb järjest vähem aega, et vutimaailma sukelduda. Selline on see paratamatus, mis kindlalt oma kombitsaid üle Eesti spordi hoiab. On Viljandiski noori hakkajaid, kes tahaks treeneritööle pühenduda, aga kui neile korralikku palka maksta ei ole, siis jäävadki alles muu töö alla kuhjunud tõsisüdamlikud entusiastid.

Eesti jalgpalli kõrgliigas 129 mängu kirja saanud Mutlet peeti nooruseas sama talendikaks kui tema kaaslinlast Ragnar Klavanit. Mees sellega nõus pole!

“Andekuselt oli ta kindlasti peajagu üle,” jutustab ta oma treeningkaaslase kohta. “Minu areng tuli puhtalt tööga, ma olin väga kohusetundlik ja järjekindel, aga minu miinus oli see, et tegin ainult seda, mis oli ette nähtud. Ragnar tegi väga palju ise juurde. Ta nägi väga palju vaeva ning küsimus polnudki nii väga tehnikas, vaid ta hoidis end üldfüüsiliselt vormis. Jooksis kõvasti ja mängis näiteks maakonna tasemel korvpalli.”

Klubi presidendi südame panevad valutama noored, kes otsustavad ühtäkki jalgpalliga lõpparve teha. Uute huvide tärkamine on loomulik, kuid seetõttu ei pea vutiga hüvasti jätma. Probleemid võivad tekkida just nendega, kes olid noorteklassides edukad ja võidukad, kuid meesteklassi pole loodetud hurraaga sisenetud. Mõni ei näe nahkkera järel jooksmisel mingit mõtet, kui ta isegi esiliiga satsi eest väljakule ei pääse.

“Minu sõnum on selline, et jalgpallis ei pea alati jõudma tippu või kaugele,” arutleb hiljuti papaks saanu. “Vutt on midagi, mis annab elus juurde nii tervist, sõpru kui kohusetunnet. Ühes korralikus võistkonnas areneb inimene väga mitmekülgselt. Eestile on vaja ka häid amatöörmängijaid.

Viljandis on erinevaid klubisid palju, tahakski, et kõik leiaks endale sobiva koha.”

Juhendajatöö võlus mehe esimest korda aastaid tagasi, kui ta Tallinna Flora nimekirja kuuludes vigastada sai. Trauma üles korjanud pallurid said tol ajal klubis oma treeneritöö oskused proovile panna. Alguses ta lihtsalt abistas, et oma palk välja teenida, hiljem sai ta enda rüppe mitu gruppi, kellele Tallinna ülikoolis turunduse õppimise kõrvalt juhtnööre jagas. Nii läks lumepall veerema ning mängulisusele rõhuv loots on olnud aastatel 2011–2012 ka Tuleviku peatreener.

Sellest ta loobus, sest selline tase nõuab konkreetset treenerit, kes mänge ja treeninguid analüüsiks. Mutle toetus enda sõnutsi liialt intuitsioonile, mis esiliigas kahtlemata õige teguviis pole. Praegu on Tuleviku peatreeneriks põgusalt nii naiste kui meeste A-koondist juhendanud Aivar Lillevere.

JALGPALLI TÄHTSUSEST

Vutt on midagi, mis annab elus juurde nii tervist, sõpru kui kohusetunnet. Ühes korralikus võistkonnas areneb inimene väga mitmekülgselt.

Keskkaitsja on kogemustega treeneriga väga rahul.

“Ega me koos Rain Tölpusega (Tuleviku teine abitreener – toim.) Aivarile väga vastu ei vaidle,” seletab ta klubi taustajõudude tööd. “Aga ega teipi meile suu peale ka kleebitud pole, arvamust avaldame ning lisame juurde, mida meil oma teadmistega juurde lisada on.”

Kibedamad tööpäevad leiavad aset sel ajal, kui U19 abitreeneri kohustusi täitev Lillevere sõidab koondise juurde.

Siis tuleb bossideks hakata Mutlel ja Tölpusel, kes esindusmeeskonna mängijana ka ise treeningutest osa võtavad. Lidumist on 30aastasel Mutlel aja jooksul kõvasti kogunenud, seetõttu annavad ka põlved tunda.

“Ma olen viimasel ajal mõelnud, et nii kaua kuni mängust saadud emotsioon on suurem kui valu, nii kaua ka mängin,” räägib vutimees. “Praegu veel nii on.”

2014 NOVEMBER JALKA

57

expert liiga

Võitmine tüütuks ei muutu: iga mäng on nagu uus joonistus kunstnikule

Pärnu naised (valges) valitsevad praegu Eestis kõigi teiste värvide üle.

Pärnu. Pärnu. Pärnu. Pärnu. Pärnu. Viis korda Pärnu. Just nii palju riigi meistritiitleid on viimase viie aasta jooksul kaminasimsile võidetud.

Kohaliku naistevuti valitsemine käib täies hoos. Mida peategelased ise oma kestvast eduloost arvavad?

Siim Kera

“L

oomulikult olid minulgi sellised tunded, et on reaalselt teistest kahju, kui lööd (väravaid – toim.) ja vastasnaiskond kaotab väga palju,” jutustab Pärnu JK ründeäss Anastassia Morkovkina naiskonna valitsemiselust Eesti kõrgliigas.

“Aga pärast Wolfsburgi (eelmise aasta Meistrite liiga vastane – toim.) mänge see muutus. Nad ei haletsenud meid üldse, neil ei olnud meist kahju.”

Jah, Wolfsburgist ei saa üle ega ümber, mullused hullumeelsed kaks matši on Pärnu naisi mõjutanud. Hetkel on aga oluline see, et suvepealinna naisjalgpallurid on viiendat hooaega järjest tulnud Eesti meistriks. Nagu ikka, lammutati ka seekord vastased tükkideks ning domineerimine oli kindel ja korralik. 16 mängu ja 16 võitu! Väravate vahe 84 : 10. Täpselt selline seis, et kui Morkovkina tunneks praegugi vastassatsidele kaasa, siis kõrvaltvaataja mõtleks natukene, noogutaks ning mõistaks.

Jumala kingitus Ave Pajo tuli viimati kõrgliiga tšempioniks 2009. aastal, mil Pärnu-eelsel ajastul tõstsid võidupärjad taeva poole Levadia vutimängijad. Vahepeal kandis ta nii Põlva Lootose kui Tallinna Kalevi rüüd. Hooaja eel liitus aga Eesti naistejalgpalli valitsejatega. Peatreener Jüri 58

JALKA NOVEMBER 2014

Saar kutsus, Pajo läks.

“Ta on mind juba ammu Pärnusse tahtnud,” räägib rahvuskoondises 40 mängu kirja saanud sportlane. “Varem mõtlesin, et Pärnu on nii tugev, et milleks ma lähen? Parem abistan mõnda teist naiskonda, et neile vastu saada, aga enam ma ei tahtnud, et kõik ainult minule loodaks nagu mujal. Me mängime sellist mängu, nagu ma tahan, saab söötu anda ning söötu saada. Eesti mõistes ideaalne. Kui mujal tead, et saad niikuinii platsile, olenemata sellest, palju trenni teed, siis Pärnus tuleb vaeva näha ning end tõestada.”

Morkovkina sõnade kohaselt algas Pärnu hooaeg katastroofiliselt: vigastustega langesid välja näiteks Aljona Malets ning Varje Tugim ning mais toimunud karikafinaalis ka Margarita Žernosekova. Just Žernosekovat asendas hooaja vältel Pajo, keda Morkovkina peab lausa jumala kingituseks. Tema sõnutsi on naiskonnal alati vedanud.

Kogu aeg on õiged inimesed õiges kohas ning tänu sellele on edukalt üle elatud ka traumarohked aastad. Pajo paneb vedamise Saare treenerimeisterlikkuse arvele – ta oskab tüdrukuid motiveerida ning neid ka teistest tiimidest üle meelitada. Kui tal on mingile positsioonile kedagi vaja, siis hakkab ta juba varakult sobivat kandidaati otsima.

On selge, et Expert liigas pole keegi probleemidest prii, kuid Pärnu jalgpallurid saavad murekohtadest vähemalt näiliselt kergemini üle.

Harva nägemine = hea tuju?

Naiskonna kogenud väravavaht Elis Meetua tunnistab, et tema ootas hooaja eel teistelt võistkondadelt suuremat vastupanu. Ta soovib, et Expert liiga oleks pingelisem. Niivõrd tugeva satsi postide vahel olemine tähendab seda, et tihti polegi kollkipril suuremat tööd.

Siiski ütleb Meetua, et tema asi on teisi õpetada ja suunata ning seda saab igas kohtumises teha. Päris nii ei ole, et saab jalg üle põlve istuda ning vaadata, mis kaugel toimub.

Kogemused on need, mis ei lase konkurentidel pärnakatele järele tulla. Pajo mainib, et mõne vastase võib puhtalt vaistu pealt alistada.

“Nõmme Kaljul on noor võistkond, kellega on lihtsam,” avameelitseb 2006. aastal Eesti parimaks naisjalgpalluriks

expert liiga Foto: Lembit Peege

kõik nagu mõnusalt õlitatud masinavärk.

Morkovkinal on selle kohta oma teooria.

“Me näeme üksteist nii harva, et kui kohtume, siis on kõigil hea tuju,” lõkerdab Eesti kõige legendaarsem naisjalgpallur naerda ning jätkab sama lõbusas meeleolus. “Edu saladus on üksteist mitte näha ja kui näeme, siis kaifime platsil olekut.”

“Hakka või Morkovkinat uskuma,” naljatab vastu Meetua, kes Anastassia huumoriga hästi kursis.

Nagu joonistus kunstnikule

valitud atleet. “Tead, et nad mängivad teistmoodi, sest on veel algtasemel.

Saad kogemuse pealt ära mängida.

Aga lõdvaks ei saa lasta, siis lüüakse ka väravaid.”

Peale kogemuste mainivad kõik Pärnu suurepärast naiskonnavaimu. See on mängijate endi arust isegi veidi veider, sest trenni tehakse erinevates linnades ja kokku saadakse harva, ometi töötab

Aga aitab hetkeks muhedusest. Mis saab edasi? Kas aastaid mänginud palluritel pole raske motivatsiooni leida?

“On küll,” on Pajo aus. “Iga aastaga läheb järjest hullemaks. Mul on laps ka, kui pärast trenni koju lähen, on ta jälle natuke nukker ning tahab tähelepanu.

Mõtlen, mille jaoks ja kui kaua ma seda teen? Trenni mõttes on hea, aga kui ütled oma jah-sõna, siis pead endast 100% andma ning kõik muu jääb tagaplaanile.”

Meetua on praeguseks oma muredest üle saanud, põhjustajaks ei keegi muu kui kurjajuur Wolfsburg. Ta jutustab, kuidas eelmise hooaja lõpp ning tänavuse aasta algus olid väga rasked ning meeleolu oli täiesti all. Nii all, et ise ka ei uskunud.

“Kogu see Saksa jama pani põntsu, võtsin seda väga raskelt,” seletab asju naine, kes koondise postide vahele 63 korral astunud. “Küll on varemgi suuri kaotusi tulnud, kuid kogu see meediakära, kõik kirjutasid ja helistasid.

Teadsin, et nad on tugevad, aga mina sain küll nagu puuga pähe. Tore, et mööda läks. Nüüd on kõik korras ja sära silmas.”

MEETUA WOLFSBURGIST

Kogu see Saksa jama pani põntsu, võtsin seda väga raskelt. Kõik kirjutasid ja helistasid. Teadsin, et nad on tugevad, aga mina sain küll nagu puuga pähe.

Sära on silmas ka Morkovkinal, kes jutustab loo hiljuti trennis olnud vahejuhtumist, kui tema juurde tuli tuttav poiss ning küsis: “Morkovkina, siiamaani mängid, kas koppa ette ei viska?”

Tuleb välja, et ei viska. Kui ala armastada, siis pole vahet, kas mängida noore või vanana.

“Iga inimene teeb endale ise motivatsiooni ning tahtmise,” on ta veendunud. “Iga mäng on nagu uus joonistus kunstnikule. See on midagi uut ja see ei kordu mitte kunagi.”

Aga mida peavad tegema ülejäänud Expert liiga tiimid, et sellistele kogenud motiveeritud filosoofidele vastu saada?

Kui Pajo juhendaks mõnda vastasnaiskonda, siis rõhuks ta Pärnu vastu mängides eelkõige vastupidavusele, et jätkuks võhma tugevama tiimi häirimisele ning selle kaudu neilt mänguisu võtmisele.

Meetua paneks põhitähelepanu korralikule kaitsetööle ning Morkovkina vastab telefoni teel, et ta seisab akna juures, vaatab õue ning ei tea vastust. Pole hullu.

Vastust, kuidas Pärnust jagu saada, ei tea vist tegelikult keegi. Aga talv on tulemas ja Expert liiga treenerid saavad lumekuudel ajusid ragistada. Varsti hakkab kõik nullist. Teiste õnneks.

HEA ELU TEHNIKA TALLINN Magistrali Keskus / Sõpruse pst. 201/203 • 677 7256 HAAPSALU Rannarootsi Keskus / Rannarootsi tee 1 • 473 4033 JÕHVI Keskväljak 6 • 337 1308 JÕGEVA Suur 42 • 772 2047 KOHTLA-JÄRVE Vironia Keskus / Järveküla tee 50 • 332 8410 KURESSAARE Tallinna tn 27 • 453 3611 PÄRNU Kaubamajakas / Papiniidu 8/10 • 44 50065 RAKVERE Põhjakeskus / Haljala tee 4 • 324 4147 RAKVERE Koidula tn 2 • 322 3268 VILJANDI UKU Keskus / Tallinna tn 41 • 433 5333 VÕRU Vabaduse 1 • 782 1822 RAPLA Tallinna mnt • 484 4040 TÜRI Tallinna tn 4 • 384 8762.

www.expert.ee

jalkaliit

Lars Hopp: Kui tahet pole, siis pole oluline, kui andekas sa oled Kas sina tead, kuidas käib vutimängu analüüs? Mina ei teadnud, aga nüüd olen nupukam. See ja palju muud selgus, kui Jalka uuris, kuidas käivad jalgpalliliidu noortetöö käpad.

da videoanalüütik Rain Nappir, kelle ülesandeks on üles filmida iga noortekoondise mäng ning seda seejärel analüüsida. Ühe kohtumise lahkamine võtab tavaliselt aega umbes neli tundi ning välja tuuakse nii põhimomendid (kaitse, rünnak, üleminekud ja standardolukorrad) kui ka statistika alates Siim Kera pealelöökidest kuni teenitud audisisseviseteni. Vajaduse koris siin salata, Eesti ral läheb ta süvitsi ka mängijate Jalgpalli Liidu individuaalsetesse sooritustesse. noorteosakonna töö Ühe jalgpalluri konkreetse matši on hirmuäratavalt vastutusrihead ja vead kompab samuti Eesti U16 koondise poisid Marko Lipp (3) ja Christopher Kehinde (5) põhjaiirlaste vastu kas. Nemad peavad koostöös läbi umbes sama ajakuluga ning mängimas. klubide treeneritega laduma hiljem on treenerid tänulikud, sest vundamenti, nemad peavad küpsetama taina, nemad peavad neil on infot võidetud duellide, söödusuundade ja kõikvõimaliku kasvatama meile uusi Klavaneid ja Vassiljeveid, et A. Le Coq muu statistika kohta, mida üks inimene ette oskab kujutada.

Arenale tulnud rahvamass saaks amüsantses meeleolus koju Samuti on tema ülesandeks analüüsida vastaseid. Üldmarssida. Noortetöö koordinaator Lars Hopp sõnab, et kõik joontes näeb see välja nii, et Nappir võtab umbes nädala, et talendid, kes Eestimaal noorte- või eliitliigas vutti taovad, konkurendid üksipulgi lahti hammustada, seejärel räägib leitakse üles. ta kõigest kõige tähtsama paari tunniga treeneritele ning “Olgu sa Võrust või Väätsast, kui sa oled hea, siis me lõpuks esitavad juhendajad selle info umbes kümne minutileiame su üles,” näitab norralane, et tunneb end Maarjamaa ga (!) oma hoolealustele. Tegelikult on sel loogiline põhjus geograafias pärast pidevat skautimistööd kui kala vees. “Aga – mängijateni jõuab ainult olulisim teave. Neile pole vaja on tähtis, et noor kasutaks meie liigasüsteemi. Kui keegi numbreid või protsente, nemad tahavad teada miskit toekamängib metsas jalgpalli puuga, siis on meil teda raske leida.” mat, mida nad saavad väljakul reaalselt kasutada.

Parimate noorte veelgi kvaliteetsemaks muutmisel on oma Mängijate analüüsidega hoitakse kursis ka pallureid endid, roll U13 ja U14 talendiet neil oleks olemas üleKes on kes noortekoondiste rägastikus? treeningutel, U17 eliitliivaade oma vigadest ning gal ja noortekoondistel. tugevustest. Nii saavad MEESKOND PEATREENER TREENER VV-TREENER FÜSIOTERAPEUDID Noortekoondistel on peale nad vigu vältida ning U21 Martin Reim Urmas Kirs Jyri Nieminen Ott Meerits, Priit Ailt sportliku pinge tekitamise oma mängustiilis tugeU19 Marko Lelov Aivar Lillevere Andrus Lukjanov Martin Kiho, Maret Mets ning oma riigi esindamise vustele rõhuda. Kõige U18 Marko Lelov Marko Pärnpuu Aiko Orgla Maret Mets, Martin Kiho Maret Mets, Kristiina Lind veel üks tähtis roll – taseme detailsem tagasiside on U17 Lars Hopp Vahur Vahtramäe Jyri Nieminen (läks septembris Belgiasse) näitamine. koondislastel, kuid omal U16 Marko Pärnpuu Aivar Anniste Oleg Andrejev Margus Parts, Martin Kiho “Koondised annavad initsiatiivil võivad kõik U15 Karel Voolaid Jan Harend Jyri Nieminen Martin Kiho, Kristiina Lind mängijatele infot, mis alati uurida, mis tasemel taset on vaja hetkel tipus nad tegelikult paiknevad.

Taustajõud olemiseks,” jutustab ise U17 vanuseklassi noori “Ükski treener ei hakka ütlema, et ma ei ütle juhendav põhjamaalane. “Aga siin tuleb noorsulle, mida sa parandama pead,” on Hopp veenVäravavaht Jyri Nieminen tel mõista, et kui sa oled 14–15 ning ei kuulu dunud. “Aga lõpuks on mängija see, kes töötama Analüüsid Rain Nappir koondisse, siis see ei tähenda, et sa ei jõua peab. Õppe- ning töötahe on kõige tähtsamad. kunagi A-koondisse. Mängijad arenevad erineva Mänedžerid Ljubov Lobõševa, Kui tahet pole, siis unusta (tipptase – toim.) ära, Diana Tagaväli tempoga. Kui sa oled 20 ja tippmängija, siis ei isegi kui oled oma noorteliiga parim väravakütt.

Miko Pupart, huvita kedagi, kui hea sa 15aastaselt olid.”

Kui tahet pole, siis pole oluline, kui andekas sa Varustajad Merily Toom Kes kui hüva on, seda aitab teiste hulgas selgitaoled, sest areneda on raske.”

M

60

JALKA NOVEMBER 2014

Foto: Lembit Peegel

Peegeldus saabuvast talvehooajast

München alates 9990€ Olles valmis veidi teistsuguseks nädalakeseks, võid nautida kaasahaaravat jalgpalli Müncheni Bayerni kodustaadionil Allianz Arenal või sõita rongiga lähedalasuvatesse Austria Alpidesse suusapuhkusele. Müncheni külastamiseks soovitame aega varuda, sest kaunitel suurlinna hõnguga tänavatel jalutades kaob aeg lennates. Münchenit ei nimetata ilmaasjata maagiliseks – igaüks leiab sealt endale midagi seninägematut.

www.estonianair.ee

novembri kalender

Meister selgugu novembris!

Loodetavasti selgub tänavune Eesti meister viimases voorus või vähemalt novembris, kui mängitakse kaks viimast Premium liiga vooru. Hooajale paneb punkti traditsiooniline jalgpalligala Estonia kontserdisaalis. Aasta viimane meister selgub täringujalgpallis.

13.00 Narva JK Trans – Tallinna FC Levadia

Narva Fama staadion 13.00 Paide Linnameeskond – Jõhvi FC Lokomotiv

Paide linnastaadion 13.00 Tartu JK Tammeka – Nõmme Kalju FC

Tartu Tamme staadion

Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

16.00 Tallinna FC Levadia II – Kiviõli FC Irbis

Maarjamäe kunstmuruväljak

Esiliiga

Laupäev, 1. november

Pühapäev, 2. november

Premium liiga

Laupäev, 1. november

13.00 Nõmme Kalju FC – JK Sillamäe Kalev

Kadrioru staadion 13.00 Paide Linnameeskond – Tartu JK Tammeka

Paide linnastaadion 16.00 Tallinna FC Flora – JK Tallinna Kalev

A. Le Coq Arena 19.00 Tallinna FC Infonet – Narva JK Trans

Sportland Arena Pühapäev, 2. november

13.00 Tallinna FC Levadia – Jõhvi FC Lokomotiv

Kadrioru staadion Laupäev, 8. november

13.00 JK Sillamäe Kalev – Tallinna FC Flora

Sillamäe Kalevi staadion 13.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Infonet

Kalevi keskstaadion Foto: Lembit Peegel

Markus Jürgensonil ja Floral on novembris kaks liigamängu, neist viimane Sillamäe Kaleviga.

62

JALKA NOVEMBER 2014

13.00 Pärnu Linnameeskond – FC Kuressaare

Pärnu Kalevi staadion 13.00 Rakvere JK Tarvas – Vändra JK Vaprus

Rakvere linnastaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Flora II

Viljandi linnastaadion 16.00 Tallinna FC Puuma – Nõmme Kalju FC II

Lasnamäe spordikeskuse kunstmurustaadion Pühapäev, 9. november

13.00 FC Kuressaare – Viljandi JK Tulevik

Kuressaare linnastaadion 13.00 Nõmme Kalju FC II – Tallinna FC Levadia II

Hiiu kunstmurustaadion 13.00 Pärnu Linnameeskond – Kiviõli FC Irbis

Pärnu Kalevi staadion 13.00 Tallinna FC Flora II – Rakvere JK Tarvas

A. Le Coq Arena I muruväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Tallinna FC Puuma

Vändra staadion

Esiliiga B

Laupäev, 1. november

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tallinna JK Legion

Kohtla-Järve spordikeskuse staadion Pühapäev, 2. november

13.00 FC Elva – JK Sillamäe Kalev II

Elva linnastaadion 19.00 Tallinna FC Ararat TTÜ – Maardu FC Starbunker

Sportland Arena Pühapäev, 9. november

13.00 HÜJK Emmaste – JK Sillamäe Kalev II

Sportland Arena 13.00 Maardu FC Starbunker – Tartu FC Santos

Maardu linnastaadion 13.00 Tallinna FC Flora III – Kohtla-Järve JK Järve

Sportland Arena 13.00 Tallinna FC Infonet II – Tallinna FC Ararat TTÜ

Sportland Arena 13.00 Tallinna JK Legion – FC Elva

Sportland Arena

Jalgpalligala

Pühapäev, 23. november

15.00 Eesti Jalgpalli Liidu hooaja pidulik lõpetamine

Estonia kontserdisaal

Täringujalgpall

Teisipäev, 25. november

17.30 Eesti meistrivõistlused Eesti Jalgpalli Liidus

Registreerimine comp@jalgpall.ee.

Be ACTIVE

PARANDA OMA TULEMUSI AASTARINGSELT!

Crafti spordipesu on välja töötatud kõigi aastaaegade, spordialade ja erineva tasemega sportlaste jaoks. Funktsionaalne pesu aitab parandada sinu tulemusi aastaringselt.

Vali oma spordiala ja leia enda jaoks optimaalseim rõivastus.

Crafti tooted saadaval: Rademar, Sportland, Extreme Sport, Stopper.ee, Surfhouse, Maratonsport, Viljandi Rattapood, Rix Ratas, A&T Sport, X-Sport, Veloplus, A2K Sport.

lisaaeg Jalgpall koolis Autor: Margus Kontus

Foto: Lembit Peegel

Indro Olumets Indro Olumets oli üks andekamaid noortemeeskonna Lõvid liikmeid. Koos Martin Reimiga oli ta meeskonna üks tehnikavirtuoose. Olev Reim kirjutab raamatus “Lõvide lugu” Olumetsa kohta, et ei jõuaks üles lugeda mänge, milles Indro kallutas tulemuse oma meeskonna kasuks, ja meenutab 21. maid 1986. aastal, kui Lõvid alistasid Olumetsa sünnilinnas Tartus Eesti NSV B-klassi karikavõistluste finaalis kohaliku meeskonna 4 : 1: “Kõik neli (ja veel millist) väravat lõi Indro Olumets! Neid andis veel kaua mäletada. Meeskonna majandusjuht Jaan Grünmann hüüdis Indrole vaimustatult: “Nende mammude eest räägin sind kõigis ainetes eksamitele!””

1982. aastal Tbilisis keelitasid Lokomotivi spetsialiseeritud jalgpallikooli treenerid Indrot ja Martin Reimi nende kooli õppima ja treenima tulema.

Väljaku servas oli Olumets pullimees. Olev Reimi sõnul ei olnud sugugi kerge aru saada, kas ta rääkis tõsiselt või viskas villast. Vastaste hanitamine oli talle omane ka väljakul. Intervjuus Päevalehele (28. august 1992) tunnistas Olumets: “Kõiksugu nõksud löövad

64

JALKA NOVEMBER 2014

Indro Olumets on mööda mänginud Pärnust sirgunud Sergei Ratnikovist, kes oli samuti väga tehniline mängija.

iseenesest pähe. Kui ma ei trikitaks, siis justkui polekski mänginud. Mul on hea tunne, kui saan teisi haneks tõmmata.”

Allakirjutanule meenub Tallinna Spordi mängueelne treening Kaliningradis. Seal püüdis Olumets järjekindlalt lollitada väravavaht Mart Poomi. Ta lähenes Poomile palli jalalt jalale kõksides ja üritas siis Poomi läheduses palli igasugu nippidega kollkiprist mööda väravasse toimetada. Üks üritus on siiamaani meeles. Olumets hüpitas palli ühe jalaga ja lähenes Poomile. Kui ta oli poole meetri kaugusel meie tulevasest supertõrjujast ja see proovis

van a

foto

palli endale kätte haarata, jättis Olumets seni üles-alla liikunud palli korraga jalale seisma.

Ta lootis, et Poom kahmab paljast õhku, ning üritas jala koos palliga Poomi jalge vahelt läbi viia ja värava poole tõugata.

Aga Poom ei läinud haneks, vaid rabas palli Olumetsa jalalt.

Päevalehe intervjuus selgitas Olumets: “Kutid hüüavad ka mõnikord trennis: “Mis sa teed!?” Aga ma teen nii just sellepärast, et lihtsad lahendused on ära tüüdanud.”

Olumets sai hakkama teistelgi spordialadel. Tema isa Villi Olumets oli kuuekordne Eesti meister KreekaRooma maadluses. Isaga kaasaskäinud Indro nägi maadlust palju pealt ja ilma igasuguse trennita, ainult isalt kodus saadud õpetusega, võitis Tallinna noortemeistrivõistlused sellelgi alal. Talle omase kavala muigega kommenteeris Indro oma võitu: “Kõige tähtsam oli see, et ma teadsin maadluses põhilist: vastane tuleb selili panna.”

Olumets mängis 32 korda Eesti koondises ja lõi kaks väravat. Ta on neljakordne Eesti meister ja karikavõitja.

Indrek Schwede

lisaaeg

Minu lemmikklubid Endine lõvipoiss Erkki Vapper Mul on eri liigades oma lemmikud.

Inglismaal on selleks ammusest ajast Chelsea. Ei tea isegi, miks.

Vist värvi pärast, sest mulle sinine meeldib ja paljud teised kõvad satsid nagu ManU ja Arsenal on punased.

Venemaa liigast on ammune lemmik Moskva Spartak, sest neil on palju Eesti sidemeid: kuulus Igor Netto oli eestlane, Ott Mõtsnik ja Urmas Hepner said kutse minna sinna mängima ja isegi meie Lõvide mängijat Toomas Krõmi kutsuti sinna.

Hispaanias on mu lemmik Barcelona just klubi struktuuri pärast: pole ühte omanikku. Kui on raha vaja, siis klubi osanikud ehk fännid ise ostavad uusi osakuid. Prantsusmaal jälgin PSGd. Pariis mulle meeldib, olen seal ligi 15 korda käinud. Saint-Germaini linnaosa on mu lemmik oma väikeste välikohvikute ja ajaloolise auraga.

Saksamaal toetan Müncheni Bayernit. Ei mäleta, miks, aga ju meeldis omal ajal Baieri autotööstus! Hollandis on lemmikuks Amsterdami Ajax: seal hakati viljelema Hollandi kuulsat mängustiili, seal mängis Johan Cruyff ja hiljem Jari Litmanen. Lemmikuid on ka teistes riikides, aga huvitav, et Itaalias üht ja kindlat polegi. Olen jälginud Napoli ja Torino Juventuse tegemisi.

Minule on muidugi huvitav Meistrite liiga alagrupp Ajax, Barcelona, PSG. Kui nad omavahel mängivad, pole ma otseselt kellegi poolt, vaid naudin ilusat jalgpalli!

Novembrikuu sünnipäevad 02.11 Indrek Käo (44) 03.11 Raimo Nõu (35) 05.11 Urmas Kirs (48) 05.11 Alo Dupikov (29) 06.11 Tarmo Saks (39) 07.11 Andres Oper (37) 07.11 Mihkel Aksalu (30) 10.11 Mart Paumäe (52) 11.11 Uno Tutk (55)

11.11 Tarmo Linnumäe (43) 12.11 Oleg Timofejev (57) 13.11 Uno Piir (85) 13.11 Indrek Zelinski (40) 14.11 Silvar Luht (50) 14.11 Margus Kotter (44) 14.11 Erkki Viisma (38) 16.11 Heleri Saar (35) 17.11 Eduard Rõžov (51)

18.11 Enar Jääger (30) 21.11 Sergei Ratnikov (55) 21.11 Mati Jürisson (51) 21.11 Marko Lelov (41) 23.11 Ranet Lepik (34) 24.11 Marek Lemsalu (42) 24.11 Ken Viidebaum (35) 25.11 Janno Kaljuvee (45) 27.11 Rain Vessenberg (39)

Raio Piiroja Eesti orienteerumishõbe Septembris toimunud Eesti meistrivõistlustel orienteerumises võitis tippjalgpallist loobunud Raio Piiroja 35–40aastaste meeste klassis hõbemedali. Ta kaotas kullale tulnud Toomas Marrandile nelja ja poole minutiga, kuid alistas kaheksa sekundiga endist tippsuusatajat Priit Naruskit. Linnulennult 17,17-kilomeetrise 33 kontrollpunktiga raja läbis Piiroja ajaga 2:32.01.

“Mul vedas, sest sattusin paar korda punti jooksma,” kommenteeris Piiroja oma medalit Jalkale. “Kui saad teistega koos joosta, on rohkem aega analüüsida. Ka Naruskiga jooksin koos ja nii me paaris medalini jõudsimegi. Tema suutsin lõpus maha raputada.”

Vutipubliku lemmik Piiroja jõudis orienteerumiseni abikaasa kaudu, kes on alaga varem tegelenud. Naise vanemad orienteeruvad praegugi. Piiroja ise on selle spordialaga tõsisemalt tegelenud alates käesolevast aastast.

“Ma ei saa väga kiiresti kimada ja orienteerumises on minu jaoks just õige tempo, et terveks jääksin,” selgitab Raio oma valikut. “Päris ära ma ei eksi, aga vigu tuleb distantsil sisse ja mu kilometraaž on teiste omast kindlasti suurem. Eksimuste võrra ongi muidugi huvitavam.”

Iga eksimus tähendab kaardilugemisel kaotust ajas. Piiroja tunnistab, et on vahel end kiirustamisest tingituna kaardil ära kaotanud, aga kui ta on siis üritanud aega tagasi võita, on see vahel lõppenud uue veaga: “Siis tahaks karjuda seal metsa all!

Peaksin jooksma aeglasemalt ja täpsemalt.”

Indrek Marjamaa Foto: Siiri Poopuu

LHV panga edetabel Tehingute arvu järgi tänavu septembris on 20 parimat sellised: 1. Eesti Jalgpalli Liit 2. Tartu Jalgpallikool Tammeka 3. JK Tallinna Kalev 4. Nõmme Kalju FC 5. Tallinna FC Flora 6. FC Kose 7. FC Kuressaare 8. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 9. JK Loo 10. Põlva FC Lootos 11. Pärnu Linnameeskond 12. Tallinna FC Reaal 13. Rakvere JK Tarvas 14. JK Welco Elekter 15. FC Nõmme United 16. Tõrva JK

17. JK Sillamäe Kalev 18. Tallinna JK Piraaja 19. Tallinna JK Legion 20. Tartu FC Santos Otsusta, millist klubi toetad, ja maksa oma arved LHV jalgpallikaardiga! Iga tehtud kaardimakse toob sinu valitud klubi kassasse 10 senti. Klubidele makstakse aasta jooksul kogunenud toetussummad välja novembris.

M35 klassi esikolmik: Raio Piiroja, Toomas Marrandi ja Priit Narusk.

Vigade parandus Taiplik lugeja mõistis kindlasti, et eelmises numbris eksisime Kehtna Jalgpallikooli avamisaastaga. Ott Reinumäest pajatavas loos panime puhtast hajameelsusest mööda tervelt kümne aastaga: loomulikult avati Kehtna Jalgpallikool 1. novembril 1994. Palume vabandust!

2014 NOVEMBER JALKA

65

ristsõna

Oktoobrikuu ristsõna vastus oli “sloveenide hirm”. Õige vastuse eest võitis Eesti–Inglismaa EM-valikmängu salli Triin Treier. Võitjaga võtame ühendust.

Novembrikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 10. novembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti koondise fännisalli.

66

JALKA NOVEMBER 2014