Jalka (jaanuar 2015)

HIND 2,20 EUROT Jaanuar 2015

RAGNAR KLAVANI

elu Alpide l채hedal Augsburgis Marko Lepiku kirju elu Premium liiga statistika P채rnumaa jalgpall k천rgliiga l채vel Rivo Saarna: jalgpall Eestis populaarseim ala ISSN 1736-7379

Postrid: Hannes Anier / Jeremy Mathieu / Frank Lampard

Joel Lindpere luubi all

Treener Indrek Zelinski

Parimad talvekindad saad ist!

AOKS ÖÖ J T A G I VAD LEIDU NDAD AD KI SOBIV –

Soojad ja paksud tekstiilkindad art 44-333

TAMREX WinterPRO 6000 talvised softkindad kitsenahast

TAME I A E I ME ALIDA SUL V

2.90 €

art 44-383

SOODUSHIND

TAVAHIND 16.50 €

Õhukesed ja eriti mugavad töökindad talvise polüestervoodriga. Väga vastupidav pehme kitsenahk ja nailonist käeselg tagavad suurepärase mugavuse.

Hea puutetundlikkus ja nägus disain.

Suurepärased kindad ka vabal ajal kandmiseks.

Lateksvahuga soojad töökindad art 44-328

4.20 €

Kitsenahast pehmed talvised töökindad

Seanahast pehmed talvised töökindad art 44-3001

14.- €

art 44-301

6.20 €

5.30 €

Sooja Thinsulate voodriga ja täielikult veekindlad kvaliteetkindad art 44-385

25 €

Kitsenahast talvised softkindad kindad art 44-302

7.90 € Sooja Thinsulate voodriga mugavad kvaliteetkindad

Loomanahast Hi-Vis talvised töökindad art 44-409

19.90 €

LAPLAND valged kitsenahast talvekindad

10.- €

18.- €

art 44-384

art 44-389

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 28.02.2015 või kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN TARTU Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

a ita ts u u k

sisukord

rgmine sti on ka jä kel “Loodetava av, kuid het tev ja poold is õ on m r et to te ek ri dir u prio e hirm. Min ik is p eeldib. ki m is e ll si u on si, mis m a n o e Se . ailm ltskond, jalgpallima reisimine, se s, tu u st va s, dakse, See pingutu – toim.) öel . Kui (töölt er p su ka, n ik o l e a se is se inna, siis m !” ka et ei saa m ik ldus ja lähen lahkumisava s o La nik Triinu FIFA kohtu lk 58–59

Kaanelugu lk 46-50 Aasta parim jalgpallur Ragnar Klavan räägib meile jäähokist, korvpallist, ajaloost, hiphopist, lapsepõlvest Viljandis ja isaks olemisest.

Aga ka Augsburgist ja Alpidest ning elust Lõuna-Saksamaal.

Kolumnid Carina Victoria Adolfsson

HIND 2,20 EUROT JaaNUaR 2015

Siim Kera Indrek Schwede

RagNaR kLavaNI

elu alpide lähedal augsburgis MaRkO LEpIkU kIRJU ELU pREMIUM LIIga sTaTIsTIka päRNUMaa JaLgpaLL kõRgLIIga LävEL RIvO saaRNa: JaLgpaLL EEsTIs pOpULaaRsEIM aLa ISSN 1736-7379

postrid: Hannes anier / Jeremy Mathieu / Frank Lampard

JOEL LINDpERE LUUbI aLL

TREENER INDREk ZELINskI

Esikaanel: Ragnar Klavan Foto: Lembit Peegel Nr 1 (85) 2015

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Kolleegiumi esimees: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Siim Kera siim.kera@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Marju viliberg Keeletoimetaja: Triinu-Mari Vorp Reklaam: Menu Kirjastus OÜ Helina Õunapuu +372 5166 996 helina@menuk.ee Reet Maran +372 5130 056 reet.maran@menuk.ee Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Siim Kera, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede (esimees), Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit www.jalgpall.ee Tellimine: Omniva.ee / Ajakirjandus / Telli ajakirjandust / Ajakirjad Tellimishinnad: Aasta 24 eurot Poolaasta 12,5 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud Reusneris

14 16 17

26

Persoonid & intervjuud Rivo Saarna Joel Lindpere Indrek Zelinski Ragnar Klavan Marko Lepik

Rubriigid Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid EJLi kohtunikeosakond Minu 11: Ott Järvela Maakonnalood: Pärnumaa Meie edetabel Premium liiga Expert liiga: Triinu Laos Lisaaeg Ristsõna

Muu Eesti koondis San Marinos Täringujalgpalli Eesti meistrivõistlused Milano Inter vs. AC Milan Parimad ütlemised Jalkas

t

22 24 26 46 60

4 10 12 39 42 43 50 55 58 64 66

28

40

60

40 51 62

Postrid Hannes Anier Jeremy Mathieu Frank Lampard 2015 jaanuar JALKA

3

lembit peegel

Jalgpalligala, maavõistlus ja Mart Poomi raamatuesitlus Lembit Peegel näitab meile tagantjärele kolme sündmust: traditsioonilist aastalõpu jalgpalligalat, meie koondise võidukat maavõistlust Jordaania vastu ning Mart Poomi elulooraamatu esitlust.

Foto: Lembit Peegel

Eesti kõige auväärsemal laval toimus jälle jalgpalligala, kus jagati auhindu ja tunnustust aasta parimatele.

Foto: Lembit Peegel

Aasta parim meesjalgpallur Ragnar Klavan ütles oma tervitussõnad ekraani vahendusel.

4

JALKA jaanuar 2015

Foto: Lembit Peegel

Eesti parim naisjalgpallur – Kethy Õunpuu!

lembit peegel

Foto: Lembit Peegel

Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei. Foto: Lembit Peegel

Eesti meister Tallinna Levadia: karikat hoiab ukrainlasest kapten Roman Smiško.

Foto: Lembit Peegel

Esineja Hendrik Sal-Saller andis naiste meistrikarika Pärnu JK kaptenile Anastassia Morkovkinale.

2015 jaanuar JALKA

5

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Expert liiga parim mängija oli Pärnu JK Kairi Himanen.

Foto: Lembit Peegel

Premium liiga parim mängija oli Sillamäe Kalevi venelasest ründaja Jevgeni Kabajev.

Foto: Lembit Peegel

Spordireporter Alvar Tiisler astus seekord üles bändi saatel ja lauluga.

Foto: Lembit Peegel

Soccernet.ee peatoimetaja Kasper Elissaar annab auhinna üle vutiportaali küsitluses fännide lemmikuks hääletatud Igor Subbotinile.

6

JALKA jaanuar 2015

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Uno Piir (paremal) sai Aivar Pohlakult Eesti Jalgpalli Liidu kuldm채rgi.

Foto: Lembit Peegel

Kunagine korvpalli Euroopa meister Jaak Salumets autasustab aasta meesjuuniori Karol Metsa.

2015 jaanuar JALKA

7

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Hannes Anier (vasakul) võinuks Jordaania vastu ka skoorida. Rimo Hundil (paremal) nii head võimalust ei olnud.

Foto: Lembit Peegel

Henri Anier lõi Jordaania vastu mängu ainsa värava.

8

JALKA jaanuar 2015

lembit peegel Foto: Lembit Peegel

Apollo raamatupoes olid Mart Poomi kuulamas eri põlvkondade esindajad.

Foto: Lembit Peegel

Mart Poom (vasakul) esitles oma elulooraamatut 4. detsembril Solarise kinosaalis. Paremal kaasautor Indrek Schwede.

Foto: Lembit Peegel

Mart Poom kirjutab pühendust lapsepõlvesõbrale Andres Tollile. Järjekorda ootab LHV Panga juhatuse liige Indrek Nuume (vasakult kolmas), tänavune täringujalgpalli Eesti meister.

Foto: Lembit Peegel

Abikaasa Lissel (paremalt), pojad Markus ja Andreas jälgivad esitlust.

2015 jaanuar JALKA

9

nimed & numbrid

kuu +

Albert Vollrati nime kandva aasta treeneri auhinnaga pärjati Pärnu JK peatreener Jüri Saar. Hea on näha, et ka naistevutt pälvib tähelepanu ning tunnustust.

kuu

-

Miinuskraadid! Talvine vutimäng teeb noorte põsed liigagi punakaks. Kui tallinlased võivad külma eest jalgpallihalli peitu pugeda, siis teistel Eesti jalgpalluritel selline privileeg puudub.

kuu ?

Kas kihlveopettused on Eestis selleks korraks välja juuritud? Suur raha ahvatleb alati, aga loodetavasti on ka püünised ootel.

Isegi jalgratturid mängivad jalgpalli Novembri lõpus peeti Tartu Tamme staadioni kunstmuruväljakul jalgpalliturniir, kus omakeskis võtsid mõõtu nelja jalgrattaklubi mehed. 36minutiliste mängude tarbeks aeti korraga väljakule 14 tavapäraselt pedaalidega harjunud sportlast. Seitse ühes ning seitse teises tiimis. Kuna nii Rein Taaramäe Rattaklubi kui CFC kogusid võrdselt viis punkti, pidi võitja otsustama penaltiseeria.

Kui kõik 14 meest olid oma löögid värava poole virutanud, oli seis viigiline 1 : 1.

Tänu lisapenaltile sai võiduau maitsta Rein Taaramäe Rattaklubi. Turniirist võtsid osa ka Saaremaa Jalgratturite Klubi Viiking ja Peloton.

Talvist vutinälga peletab halliturniir Kellele lumine vutita aeg liialt Foto: jalgpall.ee trotsi tekitab, see saab jaanuaris ja veebruaris väisata Eesti Jalgpalli Liidu jalgpallihalli, sest just seal rihivad meeskonnad uueks hooajaks tippvormi. 38 meeskonna osavõtul toimub hallis kokku seitse erinevat Väljas on külm. Sees on soe. Vutihall pakub aasta alguses turniiri. Kõige intrigeerivamateks neist kahtlemata A- ning B-turniir. tugevaid mänge.

A-turniiril osalevad lõppenud Premium liiga hooaja kuus parimat: FC Levadia, Sillamäe Kalev, FC Flora, Nõmme Kalju, FC Infonet ja Paide Linnameeskond.

B-turniiril mängivad Tartu Tammeka, Narva Trans, Tallinna Kalev, FC Flora II, Pärnu Linnameeskond ja Viljandi Tulevik. 9. jaanuari õhtupoolikul ristavad esimeses matšis piigid FC Flora ning Nõmme Kalju. Tõeline maiuspala! Ei tasu unustada, et turniiridel võitjat välja ei selgitata, seega turniiritabelit ei peeta.

Pealtvaatajatele on kõikidele mängudele sissepääs tasuta.

Hiiumaal tunnustati treenerit

67

... lehekülge teksti ja mõned leheküljed pilte moodustavad Mart Poomi elulooraamatus mahuka statistikaosa.

Kokku on raamatul 512 lehekülge.

101

... mängu sai Eesti meistrivõistlustel kirja hooaja aktiivseim kohtunik Robert Lauri. Naiste arvestuses võidutses Anni Koppel 60 kohtumisega. Müts maha!

152

... päeva ehk 3648 tundi kestis Sergei Zenjovi karjäär Blackpoolis. Platsile pääses ta 285 minutiks ehk kolme täispika mängu jagu.

10

JALKA jaanuar 2015

Hiiumaa 2014. aasta ringijuhiks valiti MTÜ Hiiumaa Jalgpalli ja Kärdla Linnameeskonna treener Hergo Tasuja. Mehe hoolealusteks on kolme noorterühma jalgpallihuvilised, lisaks on ta III liiga läänetsoonis palliva Kärdla Linnameeskonna abitreener. Mees ise peab tunnustust meeldivaks, kuid tööd teeb ta ikkagi seepärast, et lapsed saaksid sportlikult aega veeta.

“Kindlasti ma ei tegutse või pole tegutsenud, oodates tunnustust ja tasu,” lausus Tasuja jalgpall.ee leheküljele. “Kõige suurem tänu ongi see, kui sul on trennis isuga kaasa töötavad noored. Samas olen aus – meeldiv on teada, et sinu tegemisi on märgatud ja et need korda lähevad.”

Selgus Elva meister!

Lõuna-Eesti väikelinnas Elvas on jalgpall populaarne. Seda tõestab nii kohaliku vutiklubi FC Elva toetajate hulk kui 2014. aasta Elva meistrivõistlused jalgpallis. Turniiri käigus mängiti kokku neli etappi ning enne viimast osavõistlust, kuhu oli mängima tulnud 12 erinevat võistkonFoto: Karina Kompus da, oli võimalus tiitel kotti pista koguni neljal erineval tiimil. Pingelise heitluse võitis uhke nimega meeskond Raudteejaama Ühinenud Depoo ehk lühendatult lihtsalt RDÜ (pildil). Seni olid nad Elva meistrivõistlustel osalenud viiel korral ning alati pidanud leppima teise kohaga.

“Oleme kaua tiitlit püüdnud ja lõpuks tuli ära,” tunnistas klubi üks liidreid Marek Naaris portaalile jalgpall.ee. “See läheb meie jaoks iga aastaga raskemaks, sest meil on enamik mehi juba kolmekümne kandis. Aga kindlasti püüame oma tiitlit tuleval aastal kaitsta.”

Raudteejaama Ühinenud Depoo kogus turniiri lõpuks 37, BLINNOX 35 (viimasel etapil 4. koht) ja FC Arbimäe United (viimasel etapil 2. koht) 34 punkti.

LISAB PÕNEVUST

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

“Tunnen end absoluutselt nõukogude inimesena. Kui näiteks lähen Ukrainasse, Eestisse, Leetu, Gruusiasse – need kõik on endised liiduvabariigid –, siis ma lähen sinna justkui Venemaale.”

Eesti vabariigi kodanik Valeri Karpin “Tõmbasid jooned maha ja mängisid jalkat.

See ei olnud mingi probleem, kui hommikune leivaauto oli ära käinud ja tundus, et naabri-Ets on suvilasse läinud – järelikult tema autot kah niipea ei näe.”

Urmas Vaino oma tütardest ja elust Kalamajas “Kord juhtub ta Dünamo staadionil nägema, kuidas poisid jalgpalli mängivad. Üks vibalik on saamatu, kuid kui mängukaaslasel löök valesti läheb, rõõmustab ta kui segane: hõõrub käsi, keksib jalalt jalale ja kihistab. Abel näeb selles poisis Kiirt.”

Kuidas Ervin Abel 1953. aastal Draamateatris Kiire rolli lõi “Olen tänulik, et ta võttis mind kaasa Kalevi staadionile, et elada kaasa Ott Mõtsnikule, Tiit Kõmperile ja teistele.”

Madis Nestor oma lapsepõlvest ja isast Eikist, riigikogu esimehest “Publik võib ju sportlastelt soovida loovat ja kirglikku esitust, aga metoodilist ja mehaanilist jalgpalli mängiv meeskond lööb väravaid ja nemad viivad lõpuks koju karika.”

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser võrdleb võimu juurde jõudmist jalgpalliga “Nii ettearvamatu mängu nagu elugi stsenaariumi pole kellelegi lugeda antud. Ja olgugi et sul võib alguses olla oma strateegia ja taktika, aga siis läheb mäng käima ja lõpuks on kõik ikka nii, nagu jumal juhatab. Elu ja jalgpall on väga mitmes mõttes sarnased.”

Marko Kaljuveer “Nagu 500euroseid putsasid paneks jalga.”

Jalgpalli Unistuste Bändi kitarrist Mikk Valtna pärast oma pilli ühendamist võimendiga “Klassis oli küll igasugu igerikke, kes ka magasid prillidega ja peale Mendelejevi tabeli muust ei teadnudki, aga liiga neile ei tehtud.

Isegi kui nad vutis käkki keerasid. Meil oli üks selline, kes mängida üldse ei osanud. Suurema kahju vältimiseks panime ta väravasse. Aga kui pall tuli, siis ta põgenes! Ta lihtsalt kartis seda palli. Ma mäletan seda mängu päris hästi, me vandusime küll kõvasti, aga kuhugi peale värava ei olnud teda panna ka.”

Kirjanik Mart Kivastik

12

JALKA jaanuar 2015

Eesti parim jalgpallur on Ragnar Klavan. Kes valis keda?

Traditsiooniliselt valiti aasta parim jalgpallur Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi (EJAK) ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) ühisel ringküsitlusel. Täiseduga kuulutati võitjaks Augsburgis mängiv Ragnar Klavan, kelle asetasid kõik arvajad esikohale. Teise ja kolmanda koha omanik kogusid võrdselt punkte ja Konstantin Vassiljev sai kõrgema koha tänu sellele, et ta asetati teisele kohale rohkem kui Karol Mets.

1. Ragnar Klavan 120 (40 esikohta) Foto: Lembit Peegel 2. Konstantin Vassiljev 33 3. Karol Mets 33 4. Henrik Ojamaa 10 5. Taijo Teniste 9 6.–7. Henri Anier, Joel Lindpere 7 8. Dmitri Kruglov 6 9. Ats Purje 4 Meie aasta parim mängija Ragnar 10.–12. Sergei Pareiko, Igor Subbotin, Ilja Antonov 2 Klavan on armas ka leedulastele, kes 13. Ken Kallaste 2 teda Vilniuses EM-valikmängu ajal 14.–16. Sergei Zenjov, Mihkel Aksalu, Igor Morozov 1 kirglikult kallistasid.

Klavan valiti Eesti parimaks teist korda. Kui võtta aluseks ajakirjanike ringküsitlus, mis on vanim (alates 1992) selletaoline, siis on selles edetabelis esimene Mart Poom kuue korraga. Raio Piiroja on parimaks valitud neljal, Andres Oper ja Konstantin Vassiljev kolmel korral. Klavan on ainus kahekordne parim.

Tänavu oli valijate seas 20 inimest EJAKist ja 20 EJList. Individuaalselt anti hääli niiviisi: Are Altraja: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Kasper Elissaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Taijo Teniste, 3. Henrik Ojamaa Andri Hõbemägi: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Henri Anier Kadri Jägel: 1. Ragnar Klavan, 2. Henri Anier, 3. Karol Mets Ott Järvela: 1. Ragnar Klavan, 2. Henrik Ojamaa, 3. Joel Lindpere Janno Kaljuvee: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joel Lindpere Marko Kaljuveer: 1. Ragnar Klavan, 2. Ats Purje, 3. Dmitri Kruglov Kristjan Kalkun: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Zenjov Madis Kalvet: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Henrik Ojamaa Kristjan-Jaak Kangur: 1. Ragnar Klavan, 2. Henrik Ojamaa, 3. Karol Mets Josep Katsev: 1. Ragnar Klavan, 2. Sergei Pareiko, 3. Konstantin Vassiljev Janno Kivisild: 1. Ragnar Klavan, 2. Henri Anier, 3. Karol Mets Peeter Küttis: 1. Ragnar Klavan, 2. Dmitri Kruglov, 3. Konstantin Vassiljev Gunnar Leheste: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Joel Lindpere Tarmo Lehiste: 1. Ragnar Klavan, 2. Joel Lindpere, 3. Konstantin Vassiljev Marek Lemsalu: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev Ainar Leppänen: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Oliver Lomp: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Igor Morozov Andres Must: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henrik Ojamaa Raul Ojassaar: 1. Ragnar Klavan, 2. Henrik Ojamaa, 3. Taijo Teniste Magnus Pehrsson: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Priit Penu: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mihkel Aksalu Aivar Pohlak: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Konstantin Vassiljev Mart Poom: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henri Anier Siim Pulst: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henri Anier Raivo Rauts: 1. Ragnar Klavan, 2. Igor Subbotin, 3. Karol Mets Anne Rei: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Taijo Teniste Martin Reim: 1. Ragnar Klavan, 2. Ilja Antonov, 3. Karol Mets Kristjan Remmelkoor: 1. Ragnar Klavan, 2. Joel Lindpere, 3. Henrik Ojamaa Kristjan Roos: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Eduard Rõžov: 1. Ragnar Klavan, 2. Taijo Teniste, 3. Konstantin Vassiljev Indrek Schwede: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Ken Kallaste Arvu Sild: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ken Kallaste Tõnu Sirel: 1. Ragnar Klavan, 2. Taijo Teniste, 3. Karol Mets Joosep Susi: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Karol Mets Aet Süvari: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ats Purje Tarmo Tiisler: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Dmitri Kruglov Mihkel Uiboleht: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Taijo Teniste Andres Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Dmitri Kruglov, 3. Konstantin Vassiljev Vaapo Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Karol Mets, 3. Ats Purje

lood & tsitaadid

nii nad

Algab teekond Euroopa tippu On külm detsembrikuu päev, hubasesse Itaalia restorani on kogunenud rohkelt inimesi, kes oma nohuste ninadega ja kaamete nägudega on tulnud talve eest sooja otsima ning nautima kuumi roogi. Üks laudkond aga torkab teistest hästi silma, seal istuvad päikesest pruuniks köetud nägudega ning säravate silmadega noored mehed, kes on otsustanud ette võtta midagi pöörast – alustada teekonda Euroopa tippu. Need noored mehed on Eesti rannajalgpallikoondise mängijad ja ala eestvedajad, kes on võtnud vastu otsuse murda Euroopa parimate hulka ja valmistada ennast selleks ette parimal võimalikul moel. Juba tuleval suvel on Eestil võimalus Pärnu rannas võõrustada Euroopa säravaimat rannajalgpallisündmust euroliigat, mis on sellel teekonnal suurimaks innustajaks.

Kuidas on üldse võimalik Eesti-sugusel väikeriigil astuda vastu Hispaaniale, Portugalile, kus päike särab aasta ringi ning tingimused rannajalgpalli harrastada on meiega võrreldamatud? Kuidas leida suurtele eesmärkidele rahastajaid ja koostööpartnereid? Nendele ja paljudele teistele küsimustele annavad vastuse uudselt ellu kutsutud rannajalgpallikoondise päevik, mis hakkab ilmuma igal kuul ajakirjas Jalka, ning videoblogi, mille esimesi osasid on kõigil võimalik jälgida jaanuarikuust. Mitu võitu Euroopa tippkoondiste üle on pannud rannajalgpalliringkonnad Eesti rannajalgpallikoondisega arvestama. Kes on need ambitsioonikad koondise liidrid, kes on väikese Eesti rannajalgpalliringkondades suureks mänginud?

Meeskonna kapten Kristian Marmor oli lõppenud MM-valikturniiril kõikide Euroopa rannastaaride seas paremuselt viies väravalööja, lüües kaheksas mängus lausa üksteist väravat. Kahel aastal Eesti parimaks rannajalgpalluriks valitud Marmor ühines Eesti rannajalgpalliliigaga alles aastal 2010. Enne seda mängis ta suurt jalgpalli, esindades aastatel 2006–2009 FC Levadia meeskonda, ning aastal 2009 murdis ta end mängus Walesi vastu ka A-koondisse.

Taavi Tammo, kes on mänginud murujalgpalli FC Levadia ridades, alustas rannajalgpalliga tõsiselt tegelemist aastal 2007. Tammo on tõusnud rahvuskoondise eest mängides üheks tähtsamaks mängijaks, kelle ülesandeks on neutraliseerida vastaste parimad ründajad.

Aleksander Saharov on mitmekordne Eesti jalgpallimeister, kes on esindanud murujalgpalli A-koondist 25 korral. Ta liitus Eesti rannajalgpalliliigaga aastal 2009. Uus ja atraktiivne rannavutt sobis Saharovile kohe ja mees leidis inspiratsiooni alaga tõsisemalt tegelema hakata. Nüüd on ta tõusnud rahvuskoondise üheks edukaimaks väravakütiks.

Markus Lukk on koondise esiväravavaht, kes nagu Taavi Tammogi on kuulunud rannajalgpallikoondise koosseisu selle loomisest saati. Luki tõrjed ja mängu juhtimine on Eesti koondise edu pandiks ning pole ime, et mitu rannajalgpalliklubi on meest oma ridadesse ihanud. Lukk on ka ainus Eesti rannajalgpallur, kes mänginud välisliigas, mängides aastal 2013 Jaapani rannajalgpalli meistriliigas G.C.Nerine meeskonnas.

Rannajalgpallikoondise üks eesmärk on julgustada ka teisi seadma endale kõrgeid sihte ja näidata, et kui millelegi pühenduda, on kõik võimalik!

Eesti rannajalgpallikoondise teekonda Euroopa parimate hulka on võimalik kõigil jälgida nii ajakirja Jalka vahendusel kui ka erinevate rannajalgpallikanalite kaudu.

Kari-Andri Kask

ütlesid

“Kui me läheme sellise suhtumisega, et vastas on baarmenid ja advokaadid, siis võib juhtuda, et jääme hoopis ise pika ninaga.”

Karol Mets enne kohtumist San Marinoga

“Võis karta, et kordub kolme aasta tagune Fääri saartelt tagasi lennates olnud stseen, kui fännid võtsid mängijate kuuldes üles Kuldse Trio laulu sõnadega “Ärimehed, ametnikud, madrused ja admiralid”. Õnneks seekord koondislasi elusast peast nahka ei pistetud ja piirduti altkulmu põrnitsemisega.”

Gunnar Leheste San Marino saagast “Televaatajatel oli võimalus suvalisel hetkel pulti kasutada ja midagi sisulisemat – “Kodus ja võõrsil” või “Vaprad ja ilusad” – vaadata, aga jalgpall soosib masohhismi ning paljud seda ilmselt ka praktiseerisid.”

Ott Järvela viigist San Marinos “Jätame selle San Marino, sellest on juba palju räägitud ...”

Punase kaardi tõttu selle mängu vahele jätnud Ragnar Klavan “Minu jaoks on professionaalselt jalgpalli mängimine mitte töö, vaid väga suur privileeg. Rutiin? Just sellist rutiini – teha iga päev tööd saamaks paremaks jalgpalluriks – ma noorena oma ellu soovisingi!

Kui ma poleks proff, mängiksin ikkagi jalgpalli. Igal õhtul, õues. Kellegagi viis viie vastu.”

Henrik Ojamaa “Olen pidevalt trenni teinud ja pause pole sisse tulnud. Õllekõhtu ette pole kasvanud.”

Klubi otsiv Tarmo Kink

Foto: Eesti Rannajalgpalli Liit

“Läksime lahku pretensioonideta, ilma mõõkade tantsu tegemata.”

Nõmme Kalju eesotsast lahkunud Igor Prins “Ei ole normaalne, et keegi peale jalgpalliliidu enda ei ole teadvustanud probleemi ulatust, rääkimata sellega reaalselt tegelemisest.”

Andres Vaher kihlveopettustest Selline on koondise tuumik. Vasakult Kristian Marmor, Markus Lukk, Aleksander Saharov ja Taavi Tammo.

“Ükspuha, millist. Täiesti suvalist. Süüa on ju vaja.”

Kihlveopettuse tõttu nelja-aastase jalgpallis tegutsemise keelu pälvinud Stanislav Prins otsib tööd

2015 jaanuar JALKA

13

rootsi vaade rakverest

Tütarlaste hirm areneda

Seekord arutleb Carina Victoria Adolfsson tüdrukute hirmude üle.

I

ga treener teab, et peab olema supermees või supernaine. Mida väiksem klubi, seda rohkem peab super olema. Treener on ühtlasi abitreener, varustusehooldaja, sekretär, pesija, autojuht, arst, füsioterapeut, diplomaat, psühholoog jne. Trenniandmine ei ole pelgalt tehniliste harjutuste läbiviimine. Vaja on ka luua sõbralik keskkond, kus innustada ja motiveerida arengut ja koostööd ning tõsta iga mängija eneseusku.

Ma ei ole ala spetsialist, olen alles äsja treeneritööga alustanud. Ma ei ole psühholoog ega filosoof. Kuid pedagoogi, ema ja inimesena on mul ikkagi oma kogemused, arusaamised ning arvamused. Mu artikkel ei ole teadustöö, vaid mõtisklus. Kui keegi leiab siit kasvõi ühe mõtte, mis võiks teda oma klubi arendades aidata, olen rahul.

õiendasid ja süüdistasid teda saamatuses.

Niina hoiab end teiste mängijate taha. Nii ei riski ta pallisaamisega, mis tooks kaasa vastutuse ja sunni teha otsuseid. Kui pall siiski jõuab temani, lööb ta selle mõtlematult eemale.

Moona kardab suhtlemist väljakul.

Tal ei ole piisavalt eneseusku. Kui ta teisi juhendab, teeb ta seda vaikse häälega, mida ei kuulda. Tagantjärele saab aga ikkagi öelda, et ta ju rääkis.

Mitte rumalus, ükskõiksus või vastuhakk, vaid hoopis hirm

Kui me juba praegu oskaksime, ei oleks me siin.

Siis oleksime Barcelonas ja teeniksime palju au ja raha.

Mari kardab ebaõnnestumist ning alahindab end. Ta annab alla lausega, et ta ei oska. Ta võiks areneda rohkem, kui ta oleks julgem. Aga praegu kaalub ta hoopis trenni lõpetamist.

Piial on sama mure, kuid tema leiab ebaõnnestumise põhjusi alati endast väljastpoolt.

Leena ei pööra pööramisharjutuses palliga, vaid triblab. Esimese puute harjutuses ta hoopis triblab. Ta ei julge oma eesmärgi saavutamise nimel enda mugavustsoonist välja tulla, vaid teeb seda, mida on harjunud tegema – ta triblab.

Anna kardab tagasisidet, isegi korrigeerimist võtab ta nagu kriitikat. Isegi kui treener rohkem kiidab kui korrigeerib, tunneb tüdruk, et teda pidevalt kritiseeritakse.

Riina ei käi enam trennis. Talle oli liig, kui isegi temale võõrad tüdrukud 14

JALKA jaanuar 2015

Treeneri kiidusõnad Treener kiidab siiralt, ütleb, et tüdrukud on väga tublid, seletab, et ebaõnnestumised on loomulikud. Isegi Ronaldo ja Nadine Angerer eksivad. Treener rõhutab pidevalt, et me oleme siin, et õppida. Proovime uusi asju, ebaõnnes-

ÕPPIMISEST

tume ja proovime seni, kuni oskame.

Kui me juba praegu oskaksime, ei oleks me siin. Siis oleksime Barcelonas ja teeniksime palju au ja raha.

Sageli tundub, et treeneri kiidusõnad jäävad kuulamata. Tüdrukuid, kellel ei ole usku endasse, on raske ümber veenda. Peaks aitama neil oma negatiivseid emotsioone sõnastada ja pingest vabaneda. Õpetama, kuidas olukorda ümber hinnata. Ümberringi on palju tegureid, mis jalgpallitüdrukuid vormivad: pere, kool, ühiskond, sõbrad, väärtushinnangud ja käitumisviisid meie ümber. Juba

Pea vs. pall ja vastase jalg ‒ selline “konkurents” võib pelgu tekitada küll.

väikestele lastele antakse märku, et nad peavad olema täiuslikud. Juba kümnekuused lapsed “võistlevad”. Vanemad mõtlevad igasugustele arendavatele tegevustele ja lisakohustustele, sest on suur hirm, et laps ei saa täiskasvanute tihedas konkurentsis teisiti hakkama.

Hindamine teeb lastele selgeks, et tähtis pole õppeprotsess ja sooritus, vaid praegune tulemus. Lugemisoskusele pannakse hinded enne, kui see selgeks on saanud, kehalise kasvatuse tunnis mõõdetakse kiirust enne, kui mõned baasfunktsioonid on omandatud jne.

Lõviosa sellest, mis lapsed teevad, on tulemuse peale. Ei anta aega areneda. Ei teadvustata, et eksimine ja ebaõnnestumine on osa arengust. Ühiskond ootab tüdrukutest isegi rohkemat. Poistel on rohkem vabadust.

Nende kohta öeldakse “poisid on poisid”. See kehtib ka õppeedukuse kohta.

Psühholoogid ütlevad, et tüdrukute usk endasse ja jõud edasi liikuda tulenevad eelkõige isaga toimivast suhtest.

Paljudel tüdrukutel ei ole suhet isaga.

Paljud elavad vaid emaga. Või töötab isa Soomes või on kogu aja lihtsalt tööl.

Jalgpalli seisukohast sellele olukorrale kiiret lahendust pole. Lapse enesekindluse tõstmine on samuti treeneri õlul nagu tehnika õpetamine. Eriti tähtis on vaimu tugevdada kohe alguses.

Oma põhimõtete ning mängijate vanuse järgi toimides leidub kindlasti viise, kuidas aidata ja toetada. Vanemad mängijad saavad end ka ise aidata.

rootsi vaade rakverest Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Tiimisiseselt ei ole mõtet võistelda, see kulutab energiat valele asjale. Võistlema peaks iseendaga. Pole tähtis, kas ma olen võistkonnas parim või halvim mängija, vaid see, et oleksin parem kui pool aastat tagasi. Muidugi on ideaal ilusasti võita, aga teel sinnapoole on oma sooritus olulisem kui tulemus.

Otsustama peab ise Treener peaks õpetama, kuidas hinnata oma arengut. Tegema harjutusi, mille järgi on lihtne ise määrata oma oskuste ja võimekuse tõusu. Sisendama mängijatele, et ainult üks inimene võib neid peatada ning see inimene on tema ise.

Treener võib iga mängija juures esile tuua tema tugevamad küljed, ka tiimi kõige nõrgemate puhul, ja neid selle eest kiita. Mis sellest, et teised oskavad sama asja paremini.

Treener peaks uurima igalt mängijalt eraldi, mis on nende hirmud; mis olukordades nad tunnevad ennast ebakindlana, et neid situatsioone siis harjutada. Mängijad ise saavad hankida positiivset energiat, kui kirjutavad üles oma tugevamad küljed. Kui enese julgustamine hästi välja tuleb, võib üles kirjutada mänguelemente, mis pole head, ja mõtteid, kuidas neid parandada.

Tuleb keskenduda vigade korrigeerimisele, mitte vigadele enestele.

Mängijal on kergem, kui ta õpib ise otsustama. See on raskem, kui talle pidevalt antakse valmis vastuseid. Alguses tuleb anda mängijale aega ise otsustada.

Rõhutada, et ei ole õiget ega valet vas-

Küllap istub siingi teiste seas mõni Mari, Piia, Leena, Anna, Riina, Niina ja Moona.

tust, sest samasugune toiming võib kord viia õnnestumiseni ja teinekord mitte.

Järgmine samm on oma otsust usaldada. Kui treener karjub “mine äärele!”, vanaisa väljaku äärel, et “mine keskele!” ja väravavaht “jää siia!”, peab mängija tegema, kuidas talle endale targem tundub.

Muidugi peab tagama, et mängijal oleks mugav ja turvaline tunne, et ta ei pea kartma ennast näidata rumala või ebakindlana.

Treeneri positiivsus, rõõmsameelsus, naeratused kõigile ja oskus enda üle naerda on nakkavad. Siis taipab ka mängija, et vahel saab endagi üle naerda. Samas peab treener olema nõudlik, eeskuju. Kui treener hängib niisama väljakul, siis teevad seda ka mängijad.

Uue harjutuse puhul tuleb jälgida, et kaaslased juhendaks ja aitaks üksteist. Kui mängija ei tea, kuhu sööta, peavad teised teda juba enne söödu sooritamist aitama: “Siia! Mulle!” Mitte pärast valesöötu targutama: “Sa pidid ju mulle söötma!”

Võistkonnas, millel on kindel mänguidee, hea tehnikaga ning enesekindlad mängijad, leiduvad alati vabad pallurid, kes tahavad palli – ja nii saavutatakse edu!

Treeneril on raske muuta tervet maailma, kuid ta saab vähemalt trennis luua keskkonna, kus negatiivsus pole lubatud. Ta ei saa tagada, et kõik armastaks üksteist, kuid ta võib kindlustada, et trennis peetakse kõigist lugu. Treener saab likvideerida sõimamise, ropendamise, vingumise põhjendusega, et selline käitumine ei sobi meeskonnaspordis.

Vajaduse korral peab ka karistama,

hoolitsedes siiski surve- ja hirmuvaba õhkkonna eest treeningul. Üks asi on mängijate arengu huvides neilt midagi nõuda, teine asi lubada mängijail üksteist maha suruda. Kiitma peab kindlasti neid, kes annavad teistele energiat ja innustavad võistkonnakaaslasi. Püüa saada mängijad rääkima meist, mitte minust. Mida tihemini öeldakse “meie”, seda rohkem mõeldakse võistkonnast.

Inimesed ei vabane iial hirmudest, sest need on inimlikud ja loomulikud, kuid neid tuleb endale tunnistada. See on eeldus, et nendega paremini toime tulla. On väga tähtis, et mängija suudab ennast ausalt analüüsida: siiralt kiita ja kritiseerida ning tänu sellele areneda.

Kui mitu Mari, Leenat, Annat jt on teie trennis? Kui ei ole ühtegi, siis on suurepärane, aga kui mõned ikka on, siis tekib küsimus, kas mina treenerina või kaasmängijana saan kuidagi aidata Maril ja Leenal saada hoopis Martaks või Hope’iks?

Carina Adolfsson.

2015 jaanuar JALKA

15

kera komm

Mööduvad jõulud, mööduvad jaanipäevad, sina mängid jalgpalli

Siim Kera

S

attusin hiljaaegu vestlema ühe kogenud Premium liiga jalgpalluriga. Rääkisime ja rääkisime, kuni teema jõudis meie meistriliigani.

“Ruineeriv on mängida,” põrutas ta.

Mul läksid kohe silmad põlema ning hakkasin uurima, mida ta ikka täpselt mõtleb. Põhiprobleemina tõi ta välja rutiini. Aastast aastasse samad vastased, samad näod, samad staadionid. Isegi samad taktikad, sest mõni tiim lihtsalt mängivatki kogu aeg ühtemoodi. Ja kuigi oleks tahtnud öelda, et pagan, sa saad mängida riigi kõrgliigas, oli teda lihtne mõista. Esiliigast tõuseb tavaliselt üks meeskond, teine saab enamjaolt playoff’ides vastu näppe (tore, et möödunud hooaja lõpp värskeid tuuli tõi). Vaheldust on vähe, kaadrivoolavus pole piisavalt suur.

Treenerid saavad kinga ainult äärmisel juhul, sest tavaliselt ei ole lihtsalt kedagi asemele võtta. Nii tulebki bussile hääled sisse lüüa ja müristada marsruutidel Ida-Virumaa – Tallinn – Tartu – Paide. Vahel on ka saarele saadud. Igav hakkab nii või naa. Jutuks tuli ka paar välismaal pallivat meest, kes koondistki esindanud. Mõlemad olid vutist tüdinenud ja pidasid loobumismõtteid, enne kui saabus valgel

16

JALKA jaanuar 2015

hobusel võõramaa, mis nad siit minema viis.

Selle taustal pole imestada, et noortel viskab mingi hetk kopa ette. Nad võivad olla andekad ja mängida oma vanuseklassi koondistes, aga siis jõuab elu sinna punkti, kus peab edasi mõtlema. Kas pingutada kõigest väest ja üritada kuhugi jõuda (seda on kõrvalt ülilihtne öelda, aga arvestades vuti populaarsust üliraske teha) või siis visata Eesti tipptaseme putsad varna ja otsida asemele III liigasse sobivad Adibassid või Noked. Oletame, et sa pingutad. Kell aina tiksub, tulevad ühed jõulud, varsti juba järgmised.

Jaanipäev ka. Lõpuks oled 28 ja mõistad, et loodetud läbimurre jäi tulemata. Mis nüüd? Võiks ju kooli minna. Bakalaureuse saaks kolme aastaga kätte. Siis oled 31.

Tahad magistrit ka. 33 või veel rohkemgi. Hakkad tööd otsima. Sinu kõrval on inimesed, kes on juba kümme aastat kontoris või laboris rassinud. Kogemused.

Vähe sellest, neil oli omal ajal aega, et olla erinevates üliõpilasorganisatsioonides, korraldada tudengipäevi, tantsida, teha teatrit jne. Sina saad hobilahtrisse tõenäoliselt ainult “jalgpall” kirjutada.

Good luck!

Võib jääda mulje, nagu ma ütleks, et minge kergema vastupanu teed. Ei, absoluutselt mitte. Oletame, et sa pingutad ja lööd varsti Bernabeul koduvõistkonna kolle. See on sama võimalik. 50/50. Tehke nii kõvasti trenni, kui te oskate. Mina ja kogu Eesti rahvas tahame 10 ja 15 ja 25 ja 50 aasta pärast näha uusi staare.

Mind lihtsalt ärritab, kui andeka tähe loobumine või oodatust kehvem karjäär mõjub mõnele kui veretilk haile. Kohe tiirutatakse ümber ja ollakse hammastega (verbaalselt) kallal. Kõik ei ole üliinimesed, kes teele ette veerevate raskuskoormate kiuste tähtede poole pürgivad.

Samas. Mängida Euroopa Liidu riigi kõrgliigas. Oleme nüüd ausad, see ei kõla pahasti. Vutifänni romantiseeritud ettekujutus jalgpallurist on selline, et ta on valmis igal hetkel, iga ilma ja iga vasta-

sega mängima. Minema läbi vee ja tule.

Nii mõtlen minagi – saaksin ma vaid Premium liigas mängida ja ma oleksin parajas õnnejunnis. Muidugi, mina pole seda rutiini ja olmemuresid talunud, võimalik, et neid kogedes kuivaks mu õnnejunn kokku. Aga tegelikult on Eesti liigas mängimine privileeg, mida peab igal juhul tähtsustama. Olen kuulnud lugu, kuidas vist teise (tugevuselt kolmanda) liiga mehed käisid oma lõbuks Soomes. Laeval sattusid nad kuidagi inglastega jutule. Muidugi tuli välja, et eestlaste puhul on tegu jalgpalluritega.

TÄHTI OODATES

Tehke nii kõvasti trenni, kui te oskate. Mina ja kogu Eesti rahvas tahame 10 ja 15 ja 25 ja 50 aasta pärast näha uusi staare.

“Teine liiga,” imestasid vutihullud albionlased ning hakkasid amatööridega (kes brittide arust olid suured staarid) koos pilte tegema.

Teine liiga ja inglased käitusid nõnda. Hullumaja! Mida nad siis veel meie meistrisarja pallureid kohates teeks?

Saabub ju Premium liigassegi iga hooaeg eksootilisi mängijaid. Väljastpoolt meie maailmajagu tulnutel on tavaliselt ainult üks siht. Saada CVsse märge, et nad on Euroopa riigi jalgpalli meistrivõistlustel edukalt hakkama saanud. See annab neile lootust kunagi tugevamasse liigasse pääseda. Ilm on külm, pere on kaugel, keel on võõras, pool palgast saadetakse kodumaale vanematele, aga mõni kannatab ikka ära.

Sportlase elu on (trenni mõistes) üldse üks paras kannatamine. Mõni lihtsalt oskab rohkem pingutada kui teine.

Mõistma peaks mõlemaid.

1-teist mõtet

Rõõmustav tähelepanek koondise kasuks

M

aailma jalgpallis on kaalukauss viimastel kümnenditel kaldunud klubivuti kasuks.

Koondiste arvelt. Rikkamad klubid saavad endale kokku osta parimaid mängijaid ja saavutada raha kaudu üleoleku finantsiliselt vähemvõimekaist.

See on paarikümne aasta taguse ajaga sünnitanud suurt ebavõrdsust Euroopa riikide tippliigades ja viimastel aastatel ka UEFA Meistrite liigas. Ühes Soome televisiooni Meistrite liiga ülekandes oli vist Jari Litmanen see, kes vooru tulemusi ekraanilt vaadates ütles: skoorid on sellised, nagu oleks tegemist Helsinki Cupi (noorteturniiri) alagrupimängudega.

JARI LITMANEN MEISTRITE LIIGAST

Skoorid on sellised, nagu oleks tegemist Helsinki Cupi alagrupimängudega.

Olen isegi enese juures täheldanud, et Meistrite liiga alagrupimängude ajal kipub mõte mujale. Vahel avastan end teleri ees lausa lugemas. Paljudes mängudes puudub õige sportlik pinge ja kui isegi Liverpool sõidab Madridi Realiga kohtuma nõrgendatud koosseisuga, pisendab see liiga renomeed. Ühtlasi näitab see, kui suureks on käärid läinud tipmisel tasemel: Inglise liiga mullune teine sai kuulsalt Realilt kodus kotti 0 : 3 ja siirdus Hispaania pealinna juba ette kaotusega arvestades! Mis kuradi meistrite liiga see on?

Tõepoolest, miks ma seda punnsilmselt vaatama peaksin?

Alagrupi viimane voor, mis peaks olema ülihuvitav edasipääsejate seisukohalt, pakub samuti vähe pinget. Paljudes gruppides on asjad klaarid või peaaegu klaarid. Arvatavasti on isegi Helsinki

Cupi alagrupiturniiri viimasFoto: Lembit Peegel tes voorudes pinget ja kirge rohkem.

Klubijalgpalli eeliseks koondiste ees on intensiivne kalender ja sellest tulenev võimalus rohkem raha teenida. Vähemalt Meistrite liiga puhul on seda eelist aga hakanud õõnestama süvenev tasemevahe. Praegu toimuv EM-valiktsükkel on pakkunud palju üllatustulemusi, milles oma osa kääbuste südikal vastuhakul suurtele. Ka MM-finaalturniiril püsis pinge üleval alagrupiturniiri viimase vooruni. Muidugi erinevad nii EM- kui MM-võistluste alagrupivõistlused Meistrite liiga omast selles mõttes, et nad on üheringilised. Tõenäoliselt rebeneks ka seal vahed suuremaks, kui mängitaks kaks ringi. Aga see on lihtsalt oleks.

Tõsiasi on, et koondiste tiitlivõistluste konkurents kahele edasipääsukohale on põnevam kui klubijalgpalli uhkuseks peetavas Meistrite liigas. Ja aina äraarvamatumad on ka EM-valiktsükli valikgruppide tulemused. See aitab ehk leevendada klubijalgpalli eelisseisundit ja kui Meistrite liiga ebaühtlane tase peaks veel aastaid kestma, aitaks see kindlasti esile tõsta koondiste hulga võrdvõimelisemat konkurentsi. See oleks Karol Mets oli üks neist, kes sai tunda koondisevuti äraarvamatust: Eesti jalgpalli huvides, sest meie jalgpalli lipulaev on koon- San Marinost naasti 0 : 0 viigiga. dis. Seega on meie huvides, et koondiste jalgpall ei jääks suure rahvusvahelise klubijalgpalli kõrval äbarikuks kannatajaks.

Selle nimel olen nõus edaspidigi Meistrite liiga alagrupikohtumiste ajal huvitavat lektüüri Indrek Schwede lugema!

JALKA peatoimetaja

2015 jaanuar JALKA

17

jalka laureaadid

Sümboolne koondis ja aasta laureaadid Jalka avaldab kuuendat korda Eesti sümboolse koondise, mida varem koostas ajakiri Sporditäht. Tegemist on koondisega, mida koostatud juba 23. korda. Avaldame ka teisi aasta laureaate tuntud kategooriates!

Aasta kaitsja: 2014 Artur Pikk – tuli kasarmust, mängis inglaste vastu, korjas kiiduavaldused ja tagasi kodumaad kaitsma!

2013 Ragnar Klavan 2012 Ragnar Klavan 2011 Ragnar Klavan 2010 Ragnar Klavan 2009 Raio Piiroja 2008 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2006 Enar Jääger 2005 Enar Jääger 2004 Andrei Stepanov 2003 Urmas Rooba 2002 Urmas Rooba 2001 Raio Piiroja 2000 Urmas Rooba 1999 Raio Piiroja 1998 Martin Reim 1997 Urmas Kirs 1996 Sergei Hohlov-Simson 1995 Marek Lemsalu

Aasta forvard: 2014 Frank Liivak – terane nooruk, kes avas A-koondise ukse ja koputab Napoli esindussatsi omale 2013 Henri Anier 2012 Andres Oper 2011 Konstantin Vassiljev 2010 Sander Post 2009 Indrek Zelinski 2008 Ats Purje 2007 Andres Oper 2006 Andres Oper 2005 Tarmo Neemelo 2004 Ingemar Teever 2003 Tor Henning Hamre 2002 Andres Oper 2001 Indrek Zelinski 2000 Andres Oper 1999 Andres Oper 1998 Indrek Zelinski 1997 Argo Arbeiter 1996 Andres Oper 1995 Lembit Rajala

18

JALKA jaanuar 2015

Aasta poolkaitsja 2014 Karol Mets – veenvate esituste eest koondises 2013 Konstantin Vassiljev 2012 Konstantin Vassiljev 2011 Konstantin Nahk 2010 Konstantin Vassiljev 2009 Kaka 2008 Martin Vunk 2007 Juha Hakola 2006 Ragnar Klavan 2005 Ragnar Klavan 2004 Taavi Rähn 2003 Marko Kristal 2002 Martin Reim 2001 Marko Kristal 2000 Martin Reim 1999 Martin Reim 1998 Marko Kristal 1997 Viktor Alonen 1996 Meelis Rooba 1995 Indro Olumets

jalka laureaadid Aasta naismängija: 2014 Signy Aarna – läbilöögi eest Soome meistriliigas 2013 Getter Laar 2012 Anastassia Morkovkina 2011 Pille Raadik 2010 Tiina Trutsi 2009 Katrin Loo 2008 Ave Pajo 2007 Heleri Saar 2006 Ave Pajo 2005 Hannaliis Jaadla 2004 Heleri Saar 2003 Andra Karpin 2002 Ave Pajo 2001 Irja Reedik 2000 Geit Prants 1999 Annika Tammela 1998 Katrin Tuse 1997 Kaire Kaljurand 1996 Maaren Olander 1995 Aire Lepik

Aasta treener: 2014 Indrek Koser – Tartu Tammeka oma noortega Premium liigasse püsima jäämise eest

Aasta väravavaht: 2014 Mihkel Aksalu – Soome meistrisarja hõbede ja enesekindla naasmise eest koondisse 2013 Sergei Pareiko 2012 Sergei Pareiko 2011 Samir Handanovic 2010 Marko Meerits 2009 Sergei Pareiko 2008 Pavel Londak 2007 Pavel Londak 2006 Martin Kaalma 2005 Mart Poom 2004 Mart Poom 2003 Mart Poom 2002 Martin Kaalma 2001 Martin Kaalma 2000 Mart Poom 1999 Ain Tammus 1998 Toomas Tohver 1997 Mart Poom 1996 Rain Vessenberg 1995 Algimantas Briaunys

2013 Martin Reim 2012 Lars Hopp 2011 Tarmo Rüütli 2010 Keith Boanas 2009 Frank Bernhardt 2008 Frank Bernhardt 2007 Viggo Jensen 2006 Tarmo Rüütli 2005 Jelle Goes 2004 Tarmo Rüütli 2003 Jelle Goes 2002 Arno Pijpers 2001 Olev Reim 2000 Aivar Lillevere 1999 Teitur Thordarson 1998 Erki Kesküla 1997 Tarmo Rüütli 1996 Teitur Thordarson 1995 Silvar Luht

Aasta klubi: 2014 Pärnu JK – 16 mängust 16 võitu Expert liigas!

2013 Tartu Santos 2012 Vändra JK Vaprus 2011 Viljandi JK Tulevik 2010 JK Liverpool Pub 2009 FC Tabivere 2008 Nõmme Kalju 2007 Nõmme Kalju 2006 FC Levadia 2005 FC Elva 2004 Tartu JK Tammeka 2003 JK Sõrve 2002 FC Flora 2001 FC Kotkas 2000 FC Valga 1999 FC Kuressaare 1998 FC Flora 1997 Viljandi JK Tulevik 1996 Lelle SK 1995 Mustamäe SK Aeg

Aasta kohtunik: 2014 Reelika Turi, Triinu Laos, Anni Rahula – Eesti oma FIFA-kategooria naisbrigaad 2013 Silver Kõiv

2012 Kristo Tohver 2011 Kristo Tohver 2010 Aivar Pohlak 2009 Hannes Kaasik 2008 Maaren Olander 2007 Kristo Tohver 2006 Kristo Tohver 2005 Hannes Reinvald 2004 Margus Kotter 2003 Maaren Olander 2002 Uno Tutk

2001 Hannes Kaasik 2000 Uno Tutk 1999 Kalev Pajula 1998 Raivo Lattik 1997 Katrin Taurafeldt ja Sirle Blumberg 1996 Sten Kaldma 1995 Margus Kotter

2015 jaanuar JALKA

19

jalka laureaadid Aasta staadion: 2014 Leedu jalkaliidu staadion Vilniuses – esimest korda mängisime valikmängu kunstmurul 2013 Eesti Jalgpalli Liidu sisehall 2012 Tehvandi staadion 2011 Tamme staadion Tartus 2010 Rakvere staadion 2009 Pere-Reinu jalgpallistaadion Paduveres 2008 Bilino Polje Zenicas 2007 Wembley 2006 FC Kotkase sisehall 2005 Tallinna Kunstihoone 2004 Põlva Lootospargi staadion

2003 Kotka staadion 2002 üheksa uut kunstmuruväljakut üle Eesti (viis Tallinnas, üks Tartus, Kuressaares, Valgas ja Maardus) 2001 Lilleküla 2000 Tallinna Jalgpalli Kool 1999 Kadrioru 1998 Stadio Cibali Sitsiilias Catanias 1997 Viljandi 1996 Kadrioru 1995 Kehtna

Aasta turniir: 2014 Ropka hoovijalgpalliturniir – juba 15. korda toimunud hoovijalka ettevõtmine 2013 rahvaliiga

2012 U19 EM-finaalturniir Eestis 2011 Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv U19 Tallinn Cup 2010 A-koondiste EM-valikturniir 2009 U19 eliitringi turniir Tallinnas 2008 U19 EM-valikturniir Tallinnas 2007 Vaprus Summer Cup noortele Pärnus 2006 rahvusvaheline naiste klubiturniir Pärnus AS Savi auhindadele 2005 Coca-Cola pühapäevaliiga

2004 FC Flora maakoolide turniir 2003 Tali Cup 2002 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir 2001 Põlva Lootose rahvusvaheline noorteturniir 2000 Kotkas Cup 1999 Päkapiku turniir Pärnus 1998 IV Peipsi Cup 1997 Kärdla VII noorteturniir 1996 U16 MM-valikturniir Tallinnas 1995 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir

Aasta publik: 2014 FC Flora – keskmiselt 747 pealtvaatajat Premium liigas. Rekord!

2013 Tartu Tammeka 2012 U19 finaalturniiri publik Tallinnas, Haapsalus, Rakveres 2011 Eesti–Iirimaa publik Tallinnas 2010 Serbia koondise toetajad mängus Eesti vastu 2009 Hispaania–Eesti MM-valikmängul Meridas 2008 Eesti–Kanada A. Le Coq Arenal 2007 Eesti–Montenegro A. Le Coq Arenal 2006 Levadia–Newcastle A. Le Coq

Arenal 2005 Tartu publik Eesti meistrivõistlustel 2004 Läti–Eesti Riias 2003 Kohtla-Järve Lootose publik 2002 Eesti–Venemaa A. Le Coq Arenal 2001 Eesti–Holland Lillekülas 2000 Eesti–Kõrgõzstan Kuressaares 1999 Leedu–Eesti Vilniuses 1998 Eesti – Fääri saared Kadriorus 1997 Eesti–Andorra Kuressaares

Aasta pealtvaataja: 2014 õed Kadri ja Triin Teeväli – Eesti koondise välismängude regulaarse külastamise ja taas MM-finaalturniirile reisimise eest!

2013 Magnus Pehrsson

2012 koorilauljad Eesti–Poola mängul A. Le Coq Arenal 2011 Toomas Hendrik Ilves 2010 Martin Kivimäe 2009 Sander Puri 2008 Roosa Panter 2007 Ott Pruun 2006 Arnold Rüütel 2005 Jüri Makarov 2004 Kadri Liik

20

JALKA jaanuar 2015

2003 Henrik Hololei 2002 Kojamees ehk Tarmo Kruusimäe 2001 Rootsi Kunn ehk Toomas Kalmet 2000 Mart Laar 1999 Sulev Vahtre 1998 Mart Mardisalu 1997 Illar Hallaste 1996 Triin Edasi 1995 Edmund Karp

Aasta ajakirjanik: 2014 Priit Pullerits – mees, kes avalikult deklareeris, et vihkab jalgpalli, oli ometi sunnitud sellest kirjutama 2013 Marko Kaljuveer 2012 Kalle Paas 2011 Tarmo Tiisler 2010 Kristjan Roos 2009 Joosep Susi 2008 Ott Järvela 2007 Aet Süvari 2006 Andres Must 2005 Anton Siht 2004 Aavo Sarap 2003 Mihkel Uiboleht 2002 Helar Osila 2001 Andres Vaher 2000 Indrek Kannik 1999 Tiit Karuks 1998 Jaan Martinson ja Andres Vaher 1997 Veiko Asu 1996 Andrus Allika 1995 Margus Luik

Aasta sponsor: 2014 Coca-Cola HBC Eesti – Eesti Jalgpalli Liidu kooliprojekti toetamise eest 2013 A. Le Coq 2012 Olerex 2011 LHV Pank 2010 ABC Motors 2009 Lavazza 2008 Nike 2007 Triobet 2006 A. Le Coq 2005 Elisa 2004 Radiolinja 2003 Radiolinja 2002 A. Le Coq 2001 A. Le Coq 2000 Nike 1999 Estreftrans Service 1998 Nike 1997 VH Sportmedia AG 1996 Hotell Olümpia 1995 RAS Liviko

Aasta parim alla 21aastane vutimees: 2014 Karol Mets – kindel A-koondislane, nüüd ka välisklubi mängija 2013 Frank Liivak 2012 Henrik Ojamaa 2011 Albert Prosa 2010 Sergei Zenjov 2009 Kaimar Saag 2008 Sander Puri 2007 Kaimar Saag 2006 Ats Purje 2005 Jürgen Kuresoo 2004 Ragnar Klavan 2003 Enar Jääger

sümboolne koondis 2014

23. korda nimetatud Eesti aasta sümboolses vutikoondises on kolm debütanti: puurivaht Mihkel Aksalu ning keskväljamehed Karol Mets ja Ilja Antonov. Mullusest koosseisust säilitas koha viis pallurit (Ragnar Klavan, Taijo Teniste, Konstantin Vassiljev, Henrik Ojamaa ja Henri Anier). Koha kaotasid Sergei Pareiko, Enar Jääger, Dmitri Kruglov, Martin Vunk, Sergei Zenjov ja

Mikk Reintam. Kõigi aegade üksteist: 13 korda Martin Reim ja Andres Oper, 12 Mart Poom, 11 Raio Piiroja, 10 Marko Kristal ja Ragnar Klavan, 9 Enar Jääger ja Joel Lindpere, 7 Urmas Rooba ja Konstantin Vassiljev. Praegusest koosseisust on Klavan sümboolse koondise liige olnud kümnel ja Vassiljev seitsmel järjestikusel aastal.

Henrik Ojamaa

Henri Anier

Joel Lindpere

Konstantin Vassiljev

Karol Mets

Ken Kallaste

Ragnar Klavan

Igor Morozov

Ilja Antonov

Taijo Teniste

Mihkel Aksalu

2015 jaanuar JALKA

21

persoon

Jalkaf채nnid v천ivad Saarnale patsu visata. 2015. aastal n채eb televiisorist nii koondist kui Premium liigat.

22

JALKA jaanuar 2015

Foto: Lembit Peegel

persoon

Kas televiisorist ikka jalgpalli näeb? Rivo Saarna teab.

22. mai 2014. Eesti rahvusringhääling saatis välja pressiteate, kus kirjas, et sporditoimetuse uueks juhiks saab alates 1. juulist Rivo Saarna. Tahtmata mehele liiga teha, usun, et nii mõneski peas keerles küsimus, kes on see Saarna, kes alistas spordiüldsusele hästi tuntud kaaskonkurendid Marko Kaljuveeri, Lembitu Kuuse ning Priit Pulleritsu?

Siim Kera

“E

ga ma teise koha mõtetega starti läinud,” tunnistab sporditoimetuse boss mulle möödunud konkursi kohta nüüd, detsembri alguses, mil käimas 2015. aasta eelarvete ja programmiplaanide koostamine. “Mul on hea meel, et (Lembitu – toim.) Kuuse ei sattunud seda tööd tegema,” lisab ta.

“Eesti oleks kaotanud ühe säravaima spordiajakirjaniku. See (juhitöö – toim.) nõuab palju administreerimist, läbirääkimist ja korraldamist ning ajakirjaniku tööks palju aega ei jää.”

Justkui selle kinnituseks kiirustab ta ühelt koosolekult kohe pärast meievahelist vestlust järgmisele.

Novembri viimasel nädalal kolmandat korda isaks saanud Saarna jõudis noorena mõnuga sportida. Veemoto, jalgrattasõit, võrkpall, kardisõit. Hiljem on ta koos sõpruskonnaga ka jalgpallitrenni teinud – juhendajaks ei keegi muu kui endine koondislane Sergei HohlovSimson. Praegu on põhilisteks huvideks korvpall ja rattasõit. Ühesõnaga, spordimees küll! Ja ka TV-maailmaga kursis, sest pärast teatrikunsti eriala lõpetamist Viljandi kultuuriakadeemias on Rivo töötanud ETVs nii ajakirjaniku kui reklaami- ja turundusjuhina.

“Töö keerukus, aga ka võlu seisneb selles, et kõike ei saa 100% ette näha ja planeerida,” lausub omal ajal ka 2002. aasta Eurovisiooni korraldustiimi kuulunud mees oma praeguse ameti kohta. “On selge, et meil ei ole võimalik ETVs kõike olulist näidata ja kajastada, teisalt – peame leidma ja näitama neid võistlusi, kus sünnib Eesti spordi jaoks oluline tulemus.”

Vutifännid aga ilmselt muretsema ei pea, et nende silmad tähtsatest väravatest ilma jäävad. Saarna sõnul näitab ETV 90%

tõenäosusega 2016. aastal toimuvat jalgpalli EMi. Täiesti kindlalt jõuavad ekraanile kaks järgmist MM-finaalturniiri, mis toimuvad Venemaal ning Kataris. Miks? Sest need ülekandeõigused on ERRil juba olemas ning jalgpall on avalikkusele oluline spordiala.

“Eesti jaoks tähtsad spordisündmused on defineerinud isegi vabariigi valitsus,” viitab Saarna 2003. aastal vastu võetud määrusele “Eesti üldsuse jaoks olulised sündmused, mida tuleb edastada mittetasulises televisioonis”, kuhu lisaks üldlaulu- ja tantsupeole kuulusid olümpiamängud, kergejõustiku ning jalgpalli EM ja MM, samuti suusatamise MK ja MM ning Eestis toimuvad MM- ja EM-võistlused.

JALGPALL ON TÄHTIS

Tahtmata spordialasid vastandada, on fakt, et jalgpalli kandepind ja tähtsus on Eestis aja jooksul suurenenud ning huvi tippsuusatamise vastu vähenenud.

Määrus kehtis 2011. aastani, kuid prioriteedid on sarnased siiani. Väikese erandiga.

“Jalgpall on maailmas ning praegu ka Eestis kõige populaarsem spordiala.

Tahtmata spordialasid vastandada, on fakt, et jalgpalli kandepind ja tähtsus on Eestis aja jooksul suurenenud ning huvi tippsuusatamise vastu vähenenud,” nendib Saarna, kes 30

aastat tagasi kesktelevisiooni Sarajevo OMi ülekannete hääle maha keeras ning taliolümpiale hoopis Vikerraadio, Tiit Räägu ja Toomas Uba emakeelse kommentaari saatel kaasa elas. “Avalik huvi liigub sünkroonis tipptegijatega.

Kui meil praegu tipptasemel suusatajaid pole, siis jalgpallikoondisega tehtud järjepidev töö on loonud eeldused Eesti koondise jõudmiseks EM-finaalturniirile ning seda oskab avalikkus ka hinnata.”

Enne telemajja naasmist Audi turundusjuht ning viimased neli aastat kommunikatsioonibüroo Idea PR tegevjuht olnud Saarna kinnitab, et ERRi sporditoimetus püüab Eesti sporti kajastada võimalikult laia põhjaga. Lihtne ülesanne see ei ole. Avalik-õigusliku meediakanali eelarve seab jäigad piirangud, samuti pole põhjust unustada, et ETV ega ETV2 pole spordikanalid.

Ka need, kes spordiülekannetest ei pea, tahavad ekraani ees jalad seinale visata ning ERRi teleprogrammidest endale nautimiseks sobiva saate leida. Saarna sõnul tuleb mõista, et eetrisse lihtsalt kõik ei mahu. Õnneks on olemas ka raadio ning spordiportaal, kus saavad tähelepanu ja meediakajastust need alad, mis telepilti ei jõua.

Kevadel kirjutasid EOK ning spordialaliidud ERRi nõukogule, juhatusele ja sporditoimetusele kirja, milles kritiseerisid teravalt ERRi sporditoimetuse valikuid.

Saarna kinnitab, et praeguseks on olukord muutunud. “Saan kinnitada, et ühegi spordialaliiduga ERRil enam mingit vastasseisu ei ole, olen olnud koostööle avatud, alaliitudega palju suhelnud ja infot vahetanud,” sõnab Saarna. Selle tõestuseks lisab ta: “Kui kellelgi on probleem, siis ootan kõnet, ükskõik mis ajal!”

2015 jaanuar JALKA

23

mängija luubi all Foto: Lembit Peegel

Joel Lindpere Eesti koondislane Joel Lindpere on aegade jooksul teinud ilma nii Bulgaarias, Norras kui Ameerika Ühendriikides. Praeguseks on koondist 98 korda esindanud mängija maandunud Tšehhimaale. Mehe tugevused ja nõrkused vaatavad üle tema noortetreener Aivar Tiidus ning Eesti koondise abitreener Janno Kivisild.

Väljakunägemine Aivar Tiidus: Muidugi väga hea. Sööduga ei ole kunagi probleemi olnud. Näeb, tunnetab ning aimab väljakut. Viis pluss.

Janno Kivisild: On mänginud erinevatel positsioonidel ja väljakunägemine on alati olnud suurepärane. Üks tema tugevamaid külgi.

Jõud Aivar Tiidus: Jõud on selline suhteline asi. Kui määrav see jalgpallis on? Joel on tehniline ja plastiline mängija. Nüüd küll võibolla natuke kangem. Aga see näitab sisemiste lihaste tugevust.

Inimesel peab olema jõudu, kui ta on kiire ja tehniline.

Janno Kivisild: Kui sa mõtled Joeli erinevate omaduste peale, siis jõud ei ole esimene asi, mida sa teda iseloomustades mõtled, aga tal on piisavalt võimsust ja jõudu, et saada hakkama neis rollides, kus ta mänginud on.

Sisu Aivar Tiidus: Sisu peab olema sellisel mehel, kes nii kaugele jõudnud. Noortes oli juba tunda. Käisime palju rahvusvahelistel turniiridel, kus ta tunnistati parimaks mängijaks. Isu mehel on.

Janno Kivisild: Väga ambitsioonikas mängija, kes on oma karjääri jooksul mõnestki raskest olukorrast tänu tahtejõule välja tulnud.

Löök & sööt Aivar Tiidus: Löök on tal alati ohtlik olnud. Mõni läks lihtsalt löögile, tema läks asja pärast ja lõi väravaid sellistest kohtadest, kust ei peakski neid lööma. Söödutäpsus, pehmus ja tunnetus on maailmaklass.

Janno Kivisild: Kui me räägime söödust, siis väga korralik tase.

Tema filigraanne sööt Vassiljevile Hollandi mängus iseloomustab tema söödumängu kõige ilmekamal moel.

cv

Kiirus

Aivar Tiidus: “Väga hea mängija, raske on mingeid miinuseid leida. Füüsiline seisund väga hea, tehnika on tal perfektne. Eesti jalgpallis haruldane.” Õhuvõitlus Aivar Tiidus: Läheb alati julgelt peaga mängima. Oma koordinatsiooni ja plahvatuslikkusega kompenseerib puudujäägid kasvus.

Janno Kivisild: Vägagi arvestataval tasemel, sest mängulugemisoskus annab eelise vastaste ees. Tal on hea ajastus, mis aitab tal tihti võitjana välja tulla.

Vastupidavus Aivar Tiidus: Väga hea vastupidavusega. Jalgpalluritele tavaliselt ei meeldi niisama pikki distantse joosta. Joelil ei tekkinud probleeme, mõistis, et on vaja. Tal pole mingi probleem 10–20 kilomeetrit hea ajaga läbida. Noored jääks krossis talle palju alla.

Janno Kivisild: Tal on hea mängijaintelligents.

Füüsilise võimekuse taha tema sooritused ei jää.

Suudab targalt jõuvarusid jagada.

Liikuvus Aivar Tiidus: Võib mängida vasakul, paremal ja keskel. Kaitsetöö on tal väga suure raadiusega. Väga hea. Noortes oli nagu välk, siin ja seal, kus vaja oli.

Tehnika Aivar Tiidus: Mõtlemine, intuitiivsus, olukordade lahendamine maksimaalsetel kiirustel – see ongi see, miks teda nii kõrgelt hinnatakse. Vasak jalg on maailmaklass. Parem jalg keskpärane Euroopa klass. Aga kõik jalgpallurid ei peagi olema mõlemajalgsed.

Janno Kivisild: Vasakujalgsed hakkavad silma. Tal on noorteklassist kaasas väga korralik tehniline pagas.

Võib olla nii osav triblaja kui ka kvaliteetne tsenderduste ja väravasöötude andja. Arsenal, millega hakkama saab, on lai.

Aivar Tiidus: Lahenduste leidmine eeldab, et sa mõtled ja tegutsed kiiresti. Praegu on võibolla aeglasemaks jäänud, aga selle kompenseerib ta oma kogemustega.

Jalgpallis eeldatakse, et mängija on kiire. Kui mängija ei ole kiire, siis ta lihtsalt ei saa jalgpalli mängida.

Janno Kivisild: Noorena oli tal kiirus kindlasti väga hea ja see on põhjus, miks ta oli siis pigem ääremängija. Praegu on ta endiselt arvestatavalt kiire, aga tema parim omaduste kombinatsioon tuleb pigem esile keskväljal.

Sündinud: 05.10.1981 Klubi: Ostrava Banik Endised klubid: Nõmme Kalju, Lelle SK, Tallinna FC Flora, Valga Warrior, Sofia CSKA, Tromsö IL, New York Red Bulls, Chicago Fire Endised treenerid: Aivar Tiidus, Zaur Tšilingarašvili, Tarmo Rüütli, Arno Pijpers, Janno Kivisild, Pasi Rautiainen, Ferario Spasov, Miodrag Ješic, Steinar Nilsen, Per Mathias Högmo, Hans Backe, Frank Klopas, Martin Svedik, František Komnacky

24

JALKA jaanuar 2015

Peegeldus saabuvast talvehooajast

München alates 9990€ Olles valmis veidi teistsuguseks nädalakeseks, võid nautida kaasahaaravat jalgpalli Müncheni Bayerni kodustaadionil Allianz Arenal või sõita rongiga lähedalasuvatesse Austria Alpidesse suusapuhkusele. Müncheni külastamiseks soovitame aega varuda, sest kaunitel suurlinna hõnguga tänavatel jalutades kaob aeg lennates. Münchenit ei nimetata ilmaasjata maagiliseks – igaüks leiab sealt endale midagi seninägematut.

www.estonianair.ee

treener

Indrek Zelinski ei 체tle, kas tal on v천ime juhtida l천vikarja ehk astuda abitreeneri rollist peatreeneri omasse.

26

JALKA jaanuar 2015

Foto: Lembit Peegel

treener

Roheline muru kaalus sileda arvutilaua üle Heidame korraks pilgu Levadia treeneritepingile. Marko Kristal 143 koondisemängu. Indrek Zelinski 103. Ain Tammus 3. Kokku 249. Ei ole üllatus, et sellise kogemustepagasiga kõigil vastastel seljad prügiseks tehakse.

Endine ründetuus Zelinski täidab ses kuldses trios abitreeneri kohustusi.

Siim Kera

A

eg on üks paganama kiire sammuga tegelane. Alles rullusid meie ees lahti Indrek Zelinski karjääri lõpuaastad, mil ta andorralastele torsot vilgutas ning meistriliiga kaitsjatest suppi keetis.

Praeguseks on mees putsad pingi vastu vahetanud ning koos peatreener Marko Kristali ja väravavahtide treeneri Ain Tammusega viis abitreener Zelinski Levadia teist korda järjest Eesti meistriks. Sobiv aeg pärida, kas endine ründeäss soovibki kõigest teiseks numbriks jääda või mõlguvad tal peas märksa ambitsioonikamad plaanid?

“Eks aeg näitab,” kõlab Zelinski lakooniline vastus, mille ta siiski lahti soostub seletama. “See, kas ja milline treener sobib laste, noorte, mürsikute, eliitnoorte, amatööride või elukutseliste treenijaks, on kuldaväärt küsimus. Eks kõik tahavad püünele pääseda, aga kas selleks ka sisu ja oskuseid on? Ideaalses jalgpalliklubis on treeneritel oma vanusegrupp, kellega nad tegelevad, kelle ealisi iseärasusi nad teavad, keda nad treenivad laste vanuse, oskuste ja noorte treenimise filosoofia järgi. Selleks, et treenida elukutselisi täiskasvanuid, peab sul olema võime juhtida lõvikarja!” Ühesõnaga jätab Eesti koondises 27 väravat löönud mees otsad lahtiseks ja tegelikult ei pane see imestama. Mehe juhendajakarjäär on hetkel umbes sama lühike kui detsembris häid inimesi külastav päkapikk. Oli aasta 2011, kui ta võttis enda hoole alla Levadia III võistkonna mängumehed.

“See (Levadia III ­– toim.) pakkus

endisele jalgpallurile, kes oli harjunud rohkem rohelise muru kui sileda arvutilauaga, kontoritööst head vaheldust,” naljatleb mees, kes toona töötas Eesti Jalgpalli Liidu kommertsosakonnas ning oli veendunud, et tahab treeneritööd teha.

KOGUB TEADMISI

“Olen end sageli võrrelnud kuiva svammiga, kellele tilgub vett ehk infot ja kogemusi, mida ma endale ajusse talletan.”

Tegelikult kutsus Marko Kristal endale Zelinski seltsi juba 2010. aasta alguses, kui legendaarne keskväljamees asus Tartu Tammeka lootsiks. Zelinski ütles ära ning liitus vana koondisekaaslasega 2011. aasta lõpus, kui Kristalist sai uus Levadia juhendaja.

Sellest ajast peale on Zelinski abitreener. Aga mida see täpselt tähendab?

Enda sõnutsi on ta vahelüli meeskonna ning juhendaja vahel. Treeningutel on tema ülesandeks soojenduse ja koordinatsiooni- ning drilliharjutuste läbiviimine. Kui mõni mängija on vigastusest taastumas, on just Zelinski see, kes aitab tal lisatreeninguid teha. Samuti on ta abiks noormängijatele, kes tahavad oma meisterlikkust uuele tasemele viia.

Mängudel on tema põhiülesandeks soo-

jenduse tegemine. Muidugi ei tähenda see seda, et ta kohtumise ajal 90 minutit muru põrnitseks ning vait oleks. Kui Kristalil nõu vaja on, siis Zelinski on valmis oma säravamad ideed lauale lööma. Oma suurimad treeneritarkused on ta saanud nii koolitustelt kui Kristali ja Tammuse käest. Endistest juhendajatest on teda kõige rohkem mõjutanud Arno Pijpers ja Tarmo Rüütli. Viimasel ajal pakub huvi erialase kirjanduse lugemine.

“Olen end sageli võrrelnud kuiva svammiga, kellele tilgub vett ehk infot ja kogemusi, mida ma endale ajusse talletan,” astub endine tippjalgpallur kõnekujundite maailma.

Raske uskuda, et see svamm väga kuiv on, eriti kui arvestada Taaniski mänginud jalgpalluri karjääri, mille jooksul sai ta end väljakule positsioneerida nii äärekaitsja, äärepoolkaitsja kui ründajana. Jah, mängijakogemused on hindamatud, nõustub ta isegi, kuid tõdeb, et need on treeneritöös vaid abiks. Milline on UEFA A-litsentsiga treeneri filosoofia, seda ta avada ei taha.

Või natuke siiski.

“Kindlasti on igal treeneril oma nägemus jalgpallist ning selle erinevatest nüanssidest,” jutustab mees, kes viimase tipptasemel vutikohtumise pidas aastal 2010 oma hüvastijätumängus Soome vastu. “See, kui realistlik see nägemus on, ja see, kui paindlikult sa oma tõekspidamiste raames muudatusi teed, on see, mis eristab edukaid treenereid teistest.”

2015 jaanuar JALKA

27

koondis

Kaks võitu ja viik ning kõik räägivad ainult San Marinost Eesti jalgpallikoondis võitis novembris kaks ja viigistas ühe mängu. Pole paha. Aga ometi nuhtles terve riik meie meeskonda. Sest see õnnetu viik juhtus EM-valikmängus San Marino vastu, kui Eestit esindas üksteist Oleg Blohhini teisikut.

Indrek Schwede

Joel Lindpere (vasakul) ja Ingemar Teeveri piruetid ei aidanud – väljakuperemehed võitlesid ja panid vajaduse korral ka külje maha.

28

JALKA jaanuar 2015

Foto: Lembit Peegel

koondis

M

ängus Andorra vastu oli Eesti poolt väljakul üksteist Oleg Blohhini. Nii kohati tundus. See 1975. aasta Euroopa parimaks jalgpalluriks valitud Kiievi Dinamo edurivimees sai kuulsaks oma kehakeelega: nagu midagi nässu läks – ja seda juhtus alatasa –, kukkus mees demonstratiivselt käsi laiutama ja kaaslasi süüdistama. Blohhini mossis näos pöörlesid etteheitvalt silmad ja liikus lakkamatult suu, millelt võis ilma kuulmata ja keelt tundmata lugeda: jälle te, oskamatud (meeskonnakaaslased), ei andnud mulle söötu!; miks sa, abituke (meeskonnakaaslane), ei liikunud sinna, kuhu parajasti söödu lähetasin! See paha harjumus süvenes Blohhinil vanusega ja oli mänge, kus tema osalus üksnes etteheitvatest žestidest koosneski. Ukraina kuulsus muutis oma üleoleva ja kaaslasi halvustava kehakeelega igasuguse kätega laiutamise niivõrd ebameeldivaks, et olen korduvalt tabanud, kuidas mu põlvkonnakaaslasi selline käitumine kelle tahes esituses lausa iiveldama ajab. Nüüd nägime sedasama tava meie jalgpallurite repertuaaris.

Sellega paistis silma Artjom Artjunin ja ka Taijo Teniste ei suutnud korra oma frustratsiooni teisiti väljendada.

Aga kätelaiutamise tõeliseks meistriks kerkis Kostja Vassiljev. Mis on eriti masendav, sest tema oli meie meeskonna kapten, mees, kes peaks igas olukorras lõpuni võitlema ja kaaslasi innustama.

Kätelaiutamine on nõrkuse, närviminemise ja kontrollikaotamise märk. Lisaks õõnestab ta meeskonnatunnet, sest on sageli kaudne süüdistus teiste aadressil – mina siin pingutan, aga kus teie olete!? Käte laiutamine ei pane kedagi rohkem tööle. Seda teeb paremini endast kõike andva palluri isiklik eeskuju.

Vassiljevi puhul kapteni eeskuju.

Eesti jalgpallureid on alates Teitur Thordarsoni aegadest iseloomustatud kui põhjamaiseid võitlejaid, kes võtavad vastu iga lahingu ega pista ka endast osavamate vastaste eest piltlikult öeldes plagama. Ka kaotusseisus ei kaotata pead, ei anta alla, nagu juhtub sageli lõunamaiste ja emotsionaalsete pallirüütlitega.

Eesti koondis on pärast taasiseseisvumist olnud eestlaste ja slaavlaste segu, rõhuga eestlastel, mis on ka loomulik.

Kui võtta mõlema parimatest isikuomadustest parim, võib kokku saada eduka kokteili. Slaavlastele, keda kohtumises San Marinoga oli algkoosseisus koguni seitse, omistatavat loomingulisust läheks meie koondisele väga vaja, aga just neile iseloomulikuks peetavat käegalöömist olukordades, kus asjad ei suju plaanipäraselt, peame vältima. Kes tahes tõmbab selga Eesti koondise särgi, peab teadma, et me esindame põhjamaa vaimu. Me ei tujutse, me ei kaota lootust, me ei anna alla, me ei süüdista kaaslasi, me võitleme lõpuni ja mitte kunagi ei laiuta me kätega, mis on nõukogude jalgpalli kullafondi kuuluv žest! Meie ei ole nõukogude jalgpalli järeltulijad, pärijad ega mentaliteedi kandjad.

Vanima vabariigi vutist San Marino on maailma vanim vabariik, mis loodi juba 301. aastal. 32 742 elanikuga (seisuga juuli 2014) San Marino jalgpalliliit moodustati 1931. aastal. Koondise kokkupanemiseni läks veel üle poole sajandi: 1986. aastal mängiti mitteametlikus kohtumises Kanada olümpiakoondisega ja kaotati 0 : 1.

FIFA ja UEFA liikmeks sai miniriik 1988. aastal. Enne seda käsitleti San Marino mängijaid rahvusvaheliselt kui itaallasi. Kuni Gibraltari saamiseni UEFA liikmeks oli San Marino meie

ANNAKS MÕNELE KINGA!

Võibolla peaks hoopistükkis hakkama üles ehitama uut koondist ja mõnele mugavustsoonis kõlkuvale vanemale koondislasele, kes ei tunne vajadust oma koha eest võideldes kõike välja panna, kenasti kraapsu tegema ja hüvastijätuks rätikut lehvitama? kontinendi väikseima elanikearvuga vutimaa.

San Marino osales 1992. aasta EMi valikturniiril ja 1994. aasta MMi valikturniiril, kus neil õnnestus ühe faktiga teha MMi ajalugu: Davide Gualtieri avas mängus Inglismaa vastu skoori 8,3 sekundiga! See on senini MMide rekord. Juhtus see Bologna staadionil, kus San Marino toona inglasi võõrustas.

Läbi oma ajaloo on San Marino võitnud vaid ühe kohtumise: Liechtensteini vastu. Valikmängudes on lisaks Eestile saavutatud viik Türgi (1993) ja Läti (2001) vastu. Väravateta viik

Foto: Lembit Peegel

Meie parimaid võimalusi: Sergei Zenjov ei suutnud üle mängida väravavaht Aldo Simoncinit.

2015 jaanuar JALKA

29

koondis Eesti vastu lõpetas väikeriigi 61 mängu kestnud kaotuste seeria.

Viik Eesti vastu tõstis San Marino FIFA edetabeli viimaselt kohalt, mida ta jagas Bhutaniga: 208.–209. kohalt kerkiti 180ndaks. Koondise hüüdnimi on La Serenissima, mida võib tõlkida mitmeti: parim, kirkaim, rahulikem.

San Marino liiga loodi 1985. aastal. Praegu mängib meistritiitlile 15 meeskonda, mis on jagatud kahte alagruppi, milles pallib seitse ja kaheksa klubi. Kummagi grupi kolm paremat selgitavad isekeskis meistri, kes pääseb mängima Meistrite liiga eelringi. Riigi karikavõitja saab koha Euroopa liigas.

Wembleyle punkte hammustama?

Jalgpallis juhtub kõike ja Eesti viik San Marino vastu polnud mingi ilmaime.

Kui selle kääbuse otsa on komistanud Türgi ja Läti, võime seda vabalt teha meiegi. See polnud meie esimene ega jää viimaseks äparduseks. Tulemuse võib kergesti andestada. Tujutust ja meeskonnavaimu allakiskumist mitte kunagi.

Meeskonna abitu, üksteist ja jumalteab-mida-süüdistav hoiak tekitab trotsi ka kaasaelajais. Nõnda skandeerisid meie fännid mängu lõpus hoopis San Marino nime. Neile oli see suur asi ja väikeriigi elanikena oskame seda hinnata. Ja õigupoolest tekitavadki sellised mängud tunde, et tühja sest viigipunktist – pigem võinuks San Marino lõpu eel ühe ära veeretada ja kolm punkti teenida. Olnuks nende pidupäev veelgi suurem. Meie omadele olnuks kaotus paras. Ratsionaalselt võttes oli muidugi punktivõit parem kui sellest ilmajäämiSee on võit! San Marino käsitles just nii 0 : 0 viiki Eesti vastu.

30

JALKA jaanuar 2015

ne. Tegelikult oleme me ikka veel konkurentsis. Seda näitas ilmekalt eelmine EM-valiktsükkel, kui kaotasime Fääri saartele, aga pääsesime playoff’i. Isegi kui kõik läinuks plaanipäraselt, peaksime ju ikkagi saama mõned võidud, et pääseda finaalturniirile. Leedut peaks nagunii kodus võitma ja Sloveeniale ei tohi mingil juhul võõrsil kaotada, pigem peaks kordama eelmise tsükli võitu. Šveitsile ei tohi kaotada kaht mängu.

Meie olukorra muudab huvitavaks Inglismaa võimalik edu. Eelviimases voorus, kui Wembley staadionil inglastega vastamisi läheme, võivad neil edasipääsupunktid koos olla ja motivatsioon meie vastu mängida (ja vigastusega riskida) väike. Äkki õnnestub järgmise aasta 9. oktoobril Wembleylt midagi punktipauna haugata? Mõnes mõttes pole meil enam midagi kaotada. Võime krambivabamalt tegutseda.

Võibolla peaks hoopistükkis hakkama üles ehitama uut koondist ja mõnele mugavustsoonis kõlkuvale vanemale koondislasele, kes ei tunne vajadust oma koha eest võideldes kõike välja panna, kenasti kraapsu tegema ja hüvastijätuks rätikut lehvitama? Kuigi sel plaanil on ka teine külg, mis võib tulemuste kehvenedes seada kriitika alla peatreener Magnus Pehrssoni, ja koondis võib pälvida ühiskonna meelepaha. Jah, nagu viik San Marino vastu näitas, kajab vutikoondise esinemine ühiskonnas vastu. Ka meie rahvas on hakanud end tasahilju samastama jalgpallikoondisega.

Kakskümmend aastat tagasi tundus see enamikule utoopiana. Vaatame, kuhu oleme jõudnud praegusest 20 aastat edasi!

A. Le Coq Arena bilanss on plussis Meie esindusstaadionil on koondis mänginud 80 korral ning kaalukausid on Eesti kasuks: 30 võitu, 21 viiki ja 29 kaotust. Väravad on tasa: 87 : 87.

Nende väravatega on ammu teada huvitav lugu: eestlased on löönud karuosa kollidest lõunatribüünipoolsesse otsa. Tervelt 61 väravat on löödud fännidepoolse, Sinise Seina ees paiknevasse puuri ja vaid 26 kesklinnapoolsesse. Meie vastased on selles arvestuses hulga tasavägisemad: 46 tabamust linnapoolsesse ja 41 Sinise Seina poolsesse puuri.

Eestlastest on mõlemasse väravasse suutnud skoorida 14 mängijat, vastastest ainult kaks. Vastastest on kaks kolli A. Le Coq Arenal löönud vaid kuus meest, enamat pole keegi suutnud.

A. Le Coq Arena edetabeli kuus esimest: 14 Andres Oper 9 Konstantin Vassiljev (2 pen) 8 Kristen Viikmäe 5 Vjatšeslav Zahovaiko 4 Indrek Zelinski 4 Tarmo Kink (1 pen)

Sajas võit tuli, aga mitte 400. mängus Eesti pisut ootamatu võit Oslos Norra üle muutis väga tõenäoliseks, et meie rahvusüksteist saavutab oma kõigi aegade 100. võidu kõigi aegade 400. kohtumises San Marinos. Nii paraku ei läinud. Sajanda võidu võttis Eesti koduses maavõistluses Jordaania üle.

Kokku on Eesti alates 1921. aastast pidanud 401 mängu, millest on võidetud 100, viigistatud 89 ja kaotatud 212. Väravate vahe on 411 : 718.

Foto: Lembit Peegel

Foto: Manu Fernandez/AP/Scanpix

Frank Lampard Inglismaa

Manchester City

Foto: Scott Heppell/AP/Scanpix

Jeremy Mathieu Prantsusmaa

Barcelona

Hannes Anier

Foto: Lembit Peegel

Foto: Manu Fernandez/AP/Scanpix

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

jalkaliit

Meie kohtunikud – ristiisad ja logistikud!

Kes vastutab kohtunike taseme eest ning kuidas küll arbiitrid õigel päeval ning õigel ajal staadionile jõuavad? Jalgpalliliidu osakondi tutvustav rubriik on jõudnud õigusemõistjateni.

Siim Kera

A

astas pole vist ühtegi päeva, mil mõni maailmas tegutsev jalgpallikohtunik sõimata ei saaks.

Arbiitrite elu pole meelakkumine. Selle nimel, et Eestis oleks head õigusemõistjad, teeb tööd jalgpalliliidu kohtunikuosakonna kolmik Uno Tutk, Neeme Neemlaid ja Hannes Kaasik. Neist viimasel, tunnustatud vilemehel Hannes Kaasikul möödus novembri keskel alles 12 kuud kohtunikuametnikuna laua taga töötades. Tema tööposti nimeks on kohtunike koolitusjuht ning ta vastutab selle eest, et järelkasv oleks tugev ning vanad tegijad vormis.

Mehe juhatusel lükati sel aastal hoog sisse Godfatheri (ristiisa – toim.) projektile, mille käigus käivad Eesti TOP kohtunikud (kohtunik, kes võib õigust mõista Premium liiga ning esiliiga A ja B mängudel – toim.) vaatamas noorte lootustandvate õigusemõistjate esitusi.

“TOP kohtunik käib mängul ning annab noorele juhiseid ja meile (liidule – toim.) tagasisidet,” seletab Kaasik.

“See pole programm, kus kohtunikule öeldakse, et vilistasid penalti seal, kus seda polnud. Pigem üritame uurida, miks just nii vilistasid, mis on tagamaad ja kas olukorda võis ka nii tõlgendada.”

EJLi peakohtuniku Uno Tutki (loe temaga pikemat intervjuud – Jalka 6/2014) hallata on kohtunike määramine Premium liiga ning mõlema esiliiga kohtumistele. Lisaks saadab ta mängudele inspektoreid ning tegeleb rahvusvahelise suhtlusega. Kui te olete kunagi mõtisklenud, kes valib vilemehi madalamatesse liigadesse ning noorte

Mida nad veel teevad?

Loomulikult pole eespool nimetatud ülesanded kõik, mida Tutk, Neemlaid ning Kaasik täidavad. Kui Eestimaa pinnal toimub mõni rahvusvaheline turniir, peab kohtunike osakond tagama selle, et meie juurde kohale sõitnud vilemehed saaksid majutatud, toitlustatud ning punktist a punkti b viidud. Samavõrd hoolitsetakse ka UEFA poolt mängule määratud ametnike eest. Oma tarkusi jagatakse ka Tallinna Arte gümnaasiumi ning Põlva ühisgümnaasiumi jalgpalliklassides, kus kohtuniku algkursus õppekavasse kuulub. Märkimata ei saa jätta ka erinevaid seminare nii klubide kui lastevanematega.

ja naiste meistrivõistlustele, siis selleks meheks on Neeme Neemlaid, kellel on nimekirjas umbes 250 kohtunikku, kellelt ta Google Drive’i kaudu paari järgmise nädala hõivatust uurib.

“Hõivatust küsin ma seetõttu, et ei tuleks pärast määramist ei-vastuseid,” jutustab ta oma tööprotsessist. “Siis ei öelda, et ei saa tulla, ma pean ämma juubelile minema, mida sai juba ammu perekonnale lubatud.”

Kui Neemlaid kaheksa aastat tagasi jalgpalliliitu tööle tuli, pidi ta nädalas paika panema 60–70 mängu kohtunikud, praeguseks on kohtumiste arv tõusnud 120–130 vahele.

Kuidas siis üks brigaad ikkagi kokku pannakse?

Kõige olulisem on muidugi tase. Neemlaid teab oma Neeme Neemlaid (vasakult), Uno Tutk ja Hannes Kaasik hoiavad asja sõnutsi nende 250 õiguseFoto: Sander Jürjens mõistja võimekust peast. Siis kontrolli all. järgneb näiteks keeleküsimus.

Kui eestlastest koosnev tiim mängib uusi noori ning sportlikke õigusemõistvene rahvusest mängijate vastu, siis on jaid juurde. oluline seegi, et mängu juhtiv mees (või “Võtame näiteks 300 kohtunikku,” naine) saaks meie idanaabrite keelest alustab määramiste ekspert. “Kord aastas aru. Oluline on ka transpordiküsimus. võib ikka midagi juhtuda. Kui 300 väi“Ma pean teadma, kellel on auto kest muret hooaja peale ära jagada, siis ning kes kelle peale võtab,” räägib nädala peale teeb päris palju. Helistab Neemlaid, kes oli lõppenud hooajal 27-l päeval kohtunik ja ütleb, et ma olen Premium liiga kohtumisel joonel mänrekaga piiril, tollis on lauskontroll ja ma gu ohjes hoidmas. “Vaatan isegi tpilet. kohe kindlasti ei jõua kella kuueks sinna ee-st, kas kohtunik saab mängukohta Kernu mängule.” kohale ja hiljem ka tagasi.” Ühesõnaga pinget mahub nii Ka kohtunikud on inimesed. Vahekohtunikuametniku ellu kui kohtunipeal tuleb ikka ootamatusi ette ning kuametisse. Seepärast pole imestada, viimasel hetkel öeldakse oma määrami- et Kaasiku sõnul on õigusemõistjad sest ära. Neemlaid räägib, kuidas 6–7 tegelikult päris suured naljatilgad. Asi aastat tagasi oli võimalik, et helistati peab tasakaalus olema. päev enne mängu ja öeldi, et homme “Kui kogu aeg tõsine (nagu mängudel – vilistada ei saa. Siis ei jäänudki tavaliselt toim.) olla, siis kuidas üldse auru välja lasta muud üle, kui ise kohale kihutada ning saaks?” pärib Kaasik. “Kui palju kohtunikreeglitel silma peal hoida. Praeguseks ke saab lõõgastuseks kokku, siis tegelikult on madalamates liigades olukord kõvas- ei saakski aru, et tegemist on kohtunikega. ti paranenud, kohtunikke on piisavalt, Seltskond on väga hea ja positiivne ning kuigi EJL ootab oma ridadesse alati koosolemised alati meeleolukad.”

2015 jaanuar JALKA

39

veereb täring ümmargune Foto: Lembit Peegel

Esikolmik: Katri Lillemäe (hõbe), Indrek Nuume (meister) ja Marko Mäekivi (pronks).

Vutimeestest pangajuhtideni ‒

täringujalgpalli meistrivõistlustel oli koos kirev kamp Täringuke, täringuke laua peal, kes on osavaim ilma peal? Sellele küsimusele saadi vastus novembri lõpus, kui kogunesid erinevad veeretuskunnid, kes kõik unistasid ainult ühest ‒ Eesti meistritiitlist!

Foto: Lembit Peegel

Veera Veeretus

N

agu juba kombeks saanud, ei tasu vutifännidel pärast hooaja lõppu sportlikku hasarti talveks keldrisse või kartulikoopasse peitu viia, sest aastale panevad piduliku punkti täringujalgpalli Eesti meistrivõistlused.

Foto: Lembit Peegel

Ootus ja pinge vaatavad vastu kolme naispalluri näost: (vasakult) Raily Anter, Katrin Maivel ja Anni Rahula.

40

JALKA jaanuar 2015

Ühel pimedal novembrikuu õhtul oli jalgpalliliidu suurde saali kogunenud 40 lauamänguspetsialisti, kes kõik tahtsid lisada oma nime seniste võitjate rivi sse.

Tänavused tuntumad võistlejad olid legendaarne kollkipper Mart Poom, koondislane Mikk Reintam ning FC Flora tulevikutähed Rauno Sappinen ja Herol Riiberg. Kui Sappineni laeks jäi alagrupp, kuhu muuseas kuulusid ka noormehe koduklubi kommertsdirektor Jaanus Pruuli ning kaheksa grupi peale ainsana täisedu ehk nelja võiduga lõpetanud jalgpallifänn Senaator, siis nii Poom, Reintam kui Riiberg jõudsid kaheksandikfinaali. Tõsi, kõigi kolme edutee jõudis mudase lõpuni just selles võistluste faasis.

Selline see täringujalgpall on. Keegi pole veel mõistnud, kas muruvutioskused tulevad Indrek Schwede leiutatud lauamängus kasuks või mitte. Lisaks tuleb kahetsusväärsel viisil tõdeda, et ükski

Täringujalgpalli patroon Mart Poom rõõmustab edu üle.

institutsioon pole leidnud krõbisevat, et rahastada teadusuuringut, mis peaks lõplikult selgitama, kas täringujalgpall koosneb ainult õnnest või suudavad sel üllatusterohkel spordialal võite saavutada ainult taktikalised geeniused, lauamängude Mourinhod ja Fergusonid? Üks asi on aga selge. Kui mängija on sõiduvees, siis tunneb ta end kui üks eespool nimetatud suurkujudest. Tõeline äss, kes on avastanud salajase eduvalemi. Kui kõik läheb aga võssa ja täring

veereb täring ümmargune Foto: Lembit Peegel

Ruum on rahvast täis: esiplaanil on leidnud hetke fotograafile poseerida mullune võitja Meelis Kalda (vasakul) ja kohtunik Anni Rahula, kellest vasakule jäävad Jaan Jalas, Jaanus Pruuli ja Rauno Sappinen.

pidevalt valesid numbreid ette pillub, on mängur ilmselgelt ise süüst prii ning kõik võib ajada kehva fortuuna kaela.

Kindlasti ei saanud õnnejumalale midagi halvasti öelda poolfinalistid Katri Lillemäe, Kadri Leen Selli, Indrek Nuume ja Marko Mäekivi. Neist esimene ja kolmas jõudsid ka otsustava mänguni, kus Lillemäe suutis küll 3 : 0 juhtima minna, kuid pidi pärast lisaaega tunnistama LHV privaat- ja ettevõtete panganduse juhi Indrek Nuume 5 : 4 paremust.

Esimest korda täringujalgpalli mänginud Nuume kiitis algaja õnne ning tõi naljatades võiduvõtmeks pika ja kurnava kõrgmäestiku, kus ta koos oma väidetava treeneri ning LHV panga juhatuse esimehe Erki Kiluga tippturniiriks põhja ladus. Kaks pangaselli said meistrivõistluste ajal ka üksteiselt mõõtu võtta. Kilu jäi hilisemale võitjale veerandfinaalis 1 : 4 alla. Hõbemedalist Katri Lillemäe oli oma teise kohaga aga väga rahul.

“Ma tulin siia plaaniga, et tahan kiiresti ära minna,” ütles naine pärast

Foto: Lembit Peegel

Kadri Leen Selli jäi napilt ilma medalist.

Foto: Lembit Peegel

Flora mängija Rauno Sappinen (vasakul) on vastamisi sama klubi fänni Lauri Juursooga.

viimast suurt lahingut ja seletas veidi veel. “Ma pole kunagi grupist edasi saanud. Mõtlesin, et mängin nüüd ka ruttu ära ja lähen ära.”

Aga ei, teine koht oli tõsiasi. Lillemäe sõnul on parimaks taktikaks see, et ei tohi närvi minna. Kerge öelda, raske teha. Kaalul ikkagi Eesti meistritiitel ja A. Le Coqi helde käega jagatud auhinnad.

Foto: Lembit Peegel

Eesti meistrivõistlused 2014 Poolfinaalid Katri Lillemäe – Kadri Leen Selli 4 : 3 Indrek Nuume – Marko Mäekivi 5 : 4 3.–4. koha mäng Marko Mäekivi – Kadri Leen Selli 2 : 0 Finaal Indrek Nuume – Katri Lillemäe 4 : 4,

l.a 5 : 4 Senised Eesti meistrid 2008 Rootsi Kunn 2009 Aivar Pohlak 2010 Jaanus Nuutre 2011 Janar Toomet 2012 Patrik Saksus 2013 Meelis Kalda 2014 Indrek Nuume

LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu võitis kaheksandikfinaalis 2 : 1 kolmekordset kokteilivalmistamise maailmameistrit Krista Meri.

Sporditähe turniiri võitjad 2003 Andres Oper 2004 Joel Lindpere 2005 Janno Kivisild 2006 Konstantin Vassiljev 2007 Kristi Leinus

2015 jaanuar JALKA

41

minu 11

Ott Järvela 11: Väravavaht, väravavaht, väravavaht ...

J

algpalliajakirjanik Ott Järvela läks vutitrenni kaheksa-aastaselt. Paar nädalat hiljem otsustas ta, et tahab oma aega postide vahel veeta.

“Oled sa kindel?” uuris treener.

Ott oli. Seepärast ei pane Järvela puurivahirohke koosseis ka imestama. Või natukene ikka. Sest väravavahte jagub siin absoluutselt igale maitsele.

“Minu unistuste meeskond ei ole kokku pandud mitte väljakul veedetava 90 minuti tarbeks, kuigi kindlasti naudiksime kõik ka seda, vaid riietusruumi nimel,” jutustab mees.

“Just selle seltskonnaga sooviksin enne ja pärast mängu arutada jalgpalli- ja muid ilmaasju. See oleks kuratlikult vinge!”

Ott Järvela: Oma unistuste meeskonna väravas olen otse loomulikult ise, sest need read siin on see koht, kus unistada (muuhulgas ka, et mul polnud kuni 10. klassini keeruline latini välja hüpata)!

Peter Schmeichel: 1992. aasta EMi kangelane ja mees, kes õpetas mulle, et kaitsjate peale karjumine on okei, sest see ongi väravavahi töö, mis raskel hetkel veidi lohutab.

Jose Luis Chilavert: Mu üks suuremaid pettumusi jalgpalli MMis kui sellises on, et ükski väravavaht pole seal väravat löönud. Chilavert oli 1998. aastal lähedal, kui tema karistuslöök tabas mängus Bulgaariaga latti. Mees, kes pani mind arvama, et kõik väravavahid (sealhulgas mina) on karistuslöökide ja penaltite sooritamiseks keskmisest märgatavalt paremad variandid.

Rene Higuita: Kui sa pole Youtube’ist vaadanud Kolumbia maestro Skorpioni-lööki Wembleyl, siis ei tea sa jalgpallist muhvigi.

Higuitast inspireerituna võtan igas rahvaliigamängus ette vähemalt ühe triblingu vastase väljakupoolele (väikesel väljakul on selleks kõige parem moment, kui õnnestub vastase nurgalöök kinni püüda – kui siis väga enesekindlalt vastase värava poole tuiskama panna, läheb vastastel sageli junn jahedaks). Väravat pole sellest veel sündinud, kuigi Aivar Pohlakule lõin ükskord peaaegu ära.

Ryan Giggs: Jalgpallifenomen kuubis. Imetlen, kuidas ta end üha uueks leiutas ja säilitas tohutu võidunälja karjääri lõpuni välja.

Hetk, kui Manchester Unitedi ajutine peatreener Ryan Giggs end platsile vahetas, et teha oma 963. ja viimane mäng klubi eest, oli kirjeldamatult vinge.

42

JALKA jaanuar 2015

Teemu Selänne Ryan Giggs Peter Schmeichel

Cristiano Ronaldo

Martin Allik Manuel Neuer Jose Luis Chilavert

David Beckham

Erkki Tori Rene Higuita

Ott Järvela

Manuel Neuer: Defineeris suvisel MMil väravavahimängu ümber ja uueks ning mõjutab seeläbi järgmise 20 aasta plaanis maailma jalgpalli ja selle tippväravavahte. Ning ilma naljata – tema tehnikaga saab keskpoolkaitses oivaliselt hakkama.

David Beckham: Suutis vaatamata tema ümber lakkamatult mässelnud tohutule möllule jääda karjääri lõpuni ennekõike jalgpalluriks. Õudselt kahju, et vigastus nurjas ta osalemise 2010. aasta MMil. Erkki Tori: Minu vanim võitluskaaslane jalgpallis. Algklassides koostasime teineteise võidu unistuste meeskondi, järgnes raskekujuline nakatumine Football Manageri. Kannab MG Keemikus sama särginumbrit mis Beckham. Ja tal on peaaegu sama hea parem jalg (vasak jätab kahjuks soovida).

Teemu Selänne: Väikeriigi spordiväärikuse elav kehastus. Sel mehel oleks kõigile ülejäänud kümnele sellile rääkida lugusid, mis paneksid kuulama, pead vangutama ja imetlema. Ning küll ta mõned väravad kah ära lükkaks.

Martin Allik: MG Keemiku kapten ja liider, rahvaliiga satside hirm. Meil on kindel kombinn, et ma kütan pika ette ja Martin lööb ära.

Toimis klassidevahelistel ja koolidevahelistel. Töötab kenasti ka rahvaliigas. Küll toimib selles satsis kah!

Cristiano Ronaldo: Maailma parim jalgpallur peab ikka unistuste meeskonnas olema.

Sel hooajal said Pärnumaa derby’s Pärnu Linnameeskond ja Vändra Vaprus üksteiselt mõõtu võtta.

Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Pärnumaa:

tunneli lõpus paistab valgus Eno-Gerrit Link,

Pärnu Postimees

Uuel hooajal saab Pärnu esindusmeeskond taas üle pika aja oma oskused meistriliigas mängu panna. Sellist edu nagu kaheksakümnendate teisel poolel, kui Pärnu Kalakombinaadi / MEKi nimeline kooslus heitles kõige kirkamate medalite eest, on praegusel suvepealinna meeskonnal raske korrata, ent jõukohane siht on kõrgemas seltskonnas kanda kinnitada. Meistriliigasse püsima jäämise on eesmärgina välja öelnud ka sügisel linnameeskonna presidendiks valitud kohalik jalgpallilegend Raio Piiroja.

Igapäevaselt kaluriametit pidava Piiroja sõnutsi tegeleb ta kohaliku esindusmeeskonna asjade ajamisega heategevuslikus korras nii palju, kui ta anda suudab.

Kerge aasta pärnakaid meistriliigas kindlasti ei oota – läbi tuleb ajada kohalike noorte mängumeestega. Kogenud tegijatest on põhimõttelise jah-sõna meeskonda aidata andnud Pärnust pärit Karl Palatu.

Pärnu linnavalitsus toetab kõiki Eesti kõrgemates liigades osalevaid

võistkondi 10 000 euroga. Pärnu linnapea Toomas Kivimägi on lubanud leida linna eelarves linnameeskonna toetuseks lisaraha. Kuuldavasti jääb Pärnu Linnameeskonna aastane eelarve poolesaja tuhande euro kanti.

“Rahaliselt peame väga kitsalt läbi ajama,” räägib Raio Piiroja. “Olles proff olnud, tundub meeskonna eelarve utoopiliselt väike. Korralikus profimeeskonnas on see võrreldav ühe mehe aastapalgaga. Sellest hoolimata arvan ma, et saame hakkama.”

Tulevikus võiks Piiroja arvates jõuda Pärnus poolprofessionaalse tasemeni, mis tähendab, et linna esindusmeeskonda toetavad ettevõtted pakuvad mängijatele tööd ja palka ning võimaldavad selle kõrvalt veidi tõsisemalt spordiga tegeleda.

Vutile vastast pole Ehkki Pärnut on paaril viimasel kümnendil tuntud võrkpallikantsina ning tõusuteel oleva korvpallimeeskonna järgi, on maakonna populaarseim spordiala ilma igasuguse kahtluseta Kuningas Jalgpall.

Riikliku spordiregistri andmete kohaselt harrastab Pärnumaal jalgpalli ligemale 1500 inimest, mida on kolm korda rohkem kui järgmistel aladel – võimlejate, võrkpallurite ja tennisistide arv jääb registri järgi alla 500. Ametlikult tegeldakse jalgpalliga kolmeteistkümnes klubis ja seltsis, millele lisanduvad sõpruskonnad, kes mängivad rahvaliigas või käivad korra või paar nädalas oma lõbuks palli toksimas.

Maakonna rahvastikust mängib jalgpalli ligi kaks protsenti elanikest.

Tippjalgpallis lööb Pärnumaalt lisaks meistriliigasse tõusnud Pärnu Linnameeskonnale kaasa Vändra Vaprus, kes langes sügisel esiliiga B-tasemele, ent kui Jõhvi Lokomotiv loobub, taastab tõenäoliselt koha tugevuselt teises liigas.

Peale tipmiste liigade on Pärnumaa esindatud ka kõikides madalamates liigades ja rahvaliigas. Medalite eest on viimastel aastatel heidelnud rannajalgpalli kõrgeimas liigas osalev Valicecari meeskond, kes lõppenud hooajal lõpetas pronksikarva autasudega.

Noorte vanuseklassides leiab Pärnumaa klubisid pea kõigist kõrgematest 2015 jaanuar JALKA

43

maakonnalood Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

tüdrukutele kuidagi püsivat treenerit ning seetõttu jäi neid trennides vähemaks.

“B- ja C-klassis me seetõttu tänavu meistrivõistlustel ei mänginud,” selgitab Saar.

Maakond teeb linnale silmad ette

Raio Piiroja (vasakul) loodab, et kodulinna esindusmeeskond suudab kõrgemas seltskonnas taas kanda kinnitada.

Vasakult teine on jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ja kolmas Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

liigadest. Rõõmustav on see, et lisaks kolmele “suurele” Pärnu klubile ehk Pärnu jalgpalliklubile, Vaprusele ja Kalevile on kanda kinnitamas jalgpalliklubi Poseidon, maakonnas tõusevad üha rohkem esile Vändra ja Kilingi-Nõmme noored.

Suvel on linnapildis kindlalt koha sisse võtnud rahvusvaheline noorteturniir Pärnu Summer Cup, mis toob suvepealinna ligemale 2000 noort vutimängijat Eestist, Soomest, Lätist, Leedust, Venemaalt ning Ukrainast ja tuhatkond lapsevanematki.

Naised veavad vedurit Kõige säravamate tulemuste eest on Pärnumaa vutimaastikul hoolitsenud viimastel aastatel õrnem sugu. Tänavu

krooniti Pärnu jalgpallinaiskond kümnendat korda Eesti meistriks, kusjuures koduse liiga- ja karikahooaja läbis Pärnu naiskond ilma ühegi kaotuseta.

Pärnu jalgpalliklubi naiskonna treeneri Jüri Saare arvates on naistevuti edu võti olnud sihikindel töö.

Naistejalgpalli populaarsus kajastub Pärnus ka harrastajate arvus. Spordiregistri järgi on jalgpall Pärnumaal tüdrukute ja neidude seas harrastajate arvult kolmandal kohal. Vutti käib tagumas üle 120 alla 19aastase neiu.

Rohkem harrastajaid on Pärnumaal tüdrukute hulgas vaid võimlemisel ja tennisel.

Ometi tunnistab Saar, et naistejalgpalli seis võiks Pärnus veel parem olla – mõni aasta tagasi ei leidnud klubi

Pärnu maakonnas on kokku 25 vutiväljakut. Uuenduskuuri on viimastel aastatel läbinud nii Kilingi-Nõmme kui Vändra staadionid, mis on seal jalgpallielu kiirematel pööretel käima pannud. Vändras on jalgpalli harrastajaid ligi 250, KilingiNõmmes üle 100.

“Jalgpall on Vändras kindlasti ala number üks. Jalgratturite tulemust (Vändrast pärit Tanel Kangert ja Rein Taaramäe kuuluvad maailma tippu – toim.) on sportlikus mõttes raske järele teha, kuid harrastajate arvu poolest pole kellelgi vutile midagi vastu panna,” kinnitab Vändra Vapruse eestvedaja Ranet Lepik.

Pärnu peab vutitaristu puhul silmad maha lööma. Linna peamine areen – Rannastaadion (varem Kalevi staadion, mida viimati remonditi 28 aastat tagasi – toim.) on kui tondiloss.

Loodetavasti saab linna esindusstaadioni kurb lugu järgmise paari aasta jooksul veidi rõõmustavama järje, sest uue staadioni arhitektuuriline lahendus on valmis ja ehitajagi konkursiga selgunud.

Paraku on kopa maha löömist takistanud olelusvõitlus ehitusturul. Laguneva staadionihoone lammutamine oleks võinud alata juba augustis, kui hankekonkursiga valiti uue staadioni ehitajaks 5,62 miljoni eurose pakkumuse teinud osaühing Eventus Ehitus. Spordisõprade pettumuseks on uue staadioni kerkimine sattunud kohtuveskite hammasrataste vahele, sest

Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Pärnus toimuvatel tähtsamatel jalgpallilahingutel on alati kohal pasunaorkester Õnn Tuli Õuele.

44

JALKA jaanuar 2015

Rannastaadioni eskiislahenduse ideekonkursi võidutöö, mille autoriks on Kamp Arhitektid OÜ töö “Sprint”. Töö autorid on arhitektid Peeter Loo, Jan Skolimowski, Mari Arvisto ja Ülo Peil.

maakonnalood konkursil paremuselt teise pakkumuse teinud ühispakkujad AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen vaidlustasid hanke.

Nüüd, ligi pool aastat hiljem, on hankevaidlus läbinud kaks kohtuastet ja õigus ringkonnakohtu otsuse põhjal ühispakkujal. Pärnu linnavalitsus peab seetõttu otsustama, kas minna õigust küsima riigikohtult või korraldada hoopistükkis uus hange.

Kuna ehituslepingut enne kohtuvaidluse lõppu sõlmida ei saa, tähendab see ühtlasi, et enne kevadet staadioni ehitusel koppa maasse lüüa ei õnnestu ja aastase ehitustähtaja tõttu võib uus staadion kõige varem valmis saada 2016. aasta kevadel.

Plaanitakse sisehalli Veidigi lohutav on see, et hilissuvel sai välja vahetatud Mai kooli juures asuva kunstmurustaadioni amortiseerunud (kümne aasta vanune) kate ja väljaku äärde ehitati 200kohaline tribüün (varem pidid pealtvaatajad mängule kaasa elama püsti seistes). Kevadeks peaksid paranema ka olmetingimused – kooli remondi tõttu pidid võistkonnad sügishooaja mängudel kasutama linna spordihalli riietusruume, mis asuvad vutiplatsist ligemale kilomeetri kaugusel. Uuel aastal on koolimajas asuvad rõivistud taas kasutuskõlblikud.

Pärnu Linnameeskond peab oma kodumängud uuel aastal tõenäoliselt Raeküla staadionil, mis on seni koduks olnud Pärnu jalgpalliklubi naiskonnale ja kolmandasse liigasse tõusnud meeskonnale, teises liigas osalevale FC Metropoolile ning Pärnu jalgpalliklubi noorte esindustele. Linnameeskonna meistriliigasse pääsemine seab väljaku kasutuskordadele veidi karmimad piirid ja seetõttu tuleb osal senistel kasutajatel otsida ilmselt mõni muu mängupaik.

Tulevikus võib Pärnusse kerkida ka jalgpallihall. Pärnust pärit treeneri Marko Lelovi eestvedamisel kavandatakse kunstmurustaadioni lähedale jalgpallikeskust, kuhu kerkiksid sisehall, muruväljakud ja majutushoone.

Esialgsete arvestuste kohaselt läheks keskuse ehitamine maksma umbes 1,4 miljonit eurot. Raha keskuse ehitamiseks loodab selle rajamiseks loodud Sihtasutus Pärnu Jalgpallikeskus saada Euroopa fondidest ja Eesti Jalgpalli

Ranet Lepik tõi Vändra Eesti vutikaardile Foto: erakogu

Kui Pärnu Vaprus hakkas 15 aastat tagasi kombitsaid mööda maakonda laiali ajama, luues siin-seal noortegruppe, ei osanud Vändras vutipoiste treenerina alustanud Ranet Lepik ilmselt arvatagi, et aja möödudes kasvab tema kätetööst 2400 elanikuga alevi suurim spordiklubi.

“Ajateenistuse järel oli vaja palluri palga kõrvalt lisa teenida ja nii pakutigi meile tööd erinevates Pärnumaa nurkades. Mina sattusin Meelis Eelmäe suunamisel Vändrasse, kus toona oli 25 vutihuvilist poissi,” meenutab tollal Pärnu Vapruse ridades tegevmängijana tegutsenud Lepik.

Praegu on iseseisvaks klubiks kasvanud Vändra Vapruses jalgpalli harrastajaid kümme korda rohkem ja esindusmeeskond tõusnud esiliiga tasemele. Just suur Ranet Lepik häälestas Vändra tõus harrastajate seas andis Lepikule suure tõuke oma vutilainele. klubi luua. Samuti kohalike omavalitsuste surve esindada Pärnu asemel Vändrat.

“Ideest said teod ja praeguseks on Eesti jalgpall ühe klubi võrra rikkam,” räägib Lepik, kes endise pärnakana sõitis esimesed kümme aastat pea iga päev hommikul 50kilomeetrise otsa Vändrasse ja õhtul Pärnusse tagasi. Alaliseks vändralaseks hakkas ta kaks aastat tagasi.

Peale Vändra alevi treenib klubi lapsi Pärnjõel, Eidaperes, Vihtras ja naabervallas Toris. Seetõttu peab Lepik olema kui Hunt Kriimsilm, kel mitu ametit – klubi juht, treener, mängija, kooliõpetaja, staadioni muruniitja ja -kastja ning koristaja, võistkondade autojuht, alevivolikogu liige (Lepik korjas viimastel kohalikel valimistel Vändra alevis seitsmenda häältesaagi – toim.).

“Hetkel on küll kõik tehtud, kuid igal asjal on piirid,” mõtiskleb Lepik. “Vahel mõtlen, mis saaks, kui igale kohale oleks inimene võtta. Saaks vist veel parema tulemuse. Õige kasvatusega kasvavad need inimesed, kes tahavad asja hästi ja veel paremini teha, oma klubi seest välja.”

Jalgpall ametlikult tunniplaanis Pärnus Raeküla koolis tegutseb õppeasutuse, linnavalitsuse ja Pärnu jalgpalliklubi koostöös juba neljandat aastat jalgpalliklass. Raeküla kooli jalgpalliklass pole koht, kuhu on kokku kogutud talendid. Klassis õpivad poisid, kes kuuluvad nii Pärnu jalgpalliklubi kui Vapruse ridadesse, aga ka need, kes kooliväliselt trennis ei käigi.

Jalgpalliklassi õpilaste koolipäevad ülemäära pikaks venida ei tohiks, sest kõik tunnid-treeningud toimuvad järjestikku ja pärast kooli pole vaja enam trenni minna. Treener Mart Paumäe jutu järgi on jalgpalliklassi peamine eesmärk, et lapsed saaksid populaarset pallimängu koolitöös harrastada.

“Mängimine on selles klassis isegi tähtsam kui harjutamine,” seletab Paumäe.

“Pingelisel koolipäeval on üks tõsine jalgpallimatš vahelduseks väga lahe.”

Jalgpalliklass pole Raeküla koolis ainuke spordiklass. Lisaks vutile on eraldi klass ka tennisehuvilistele.

Foto: Aasa Akerberg

Poisid käivad jalgpallitunnis suure õhinaga.

Liidult. Tähtaegu, millal keskus võiks valmida, pole välja käidud.

Koolireformi tõttu Pärnus ühel ajal remonti läinud kahe koolimaja sulgemine ei jäta sel talvel puudutamata jalgpallureidki. Nii on ajutiselt uksed

kinni pannud Koidula kooli ja Mai kooli spordisaal, samuti spordile ilmselt igaveseks kaotsi läinud Rabahall.

Rahvatarkus ütleb, et mis ei tapa, see teeb tugevaks. Tunneli otsas paistab valgus.

2015 jaanuar JALKA

45

usutlus

Ragnar Klavan takistamas Wayne Rooney edenemist.

46

JALKA jaanuar 2015

Foto: Lembit Peegel

usutlus

“Päike oli loojunud ja palli enam ei näinud, aga ikka mängisin!”

Mida teha Viljandis? Kõike! Daamid ja härrad, lubage esitleda, teie ees on 2014. aasta Eesti parim jalgpallur Ragnar Klavan. Bundesliga klubi Augsburg põhimees jõuab pikas vestluses jutustada nii jäähokist, ajaloost, hiphopist, lapsepõlvest kui isadusest.

Siim Kera

O

len kuulnud, et mängisid noorena Viljandis räpipidudel plaate.

See vastab tõele. Mu hea sõber Timo Tints korraldas pidusid ja siis küsis mu käest, kas soovin kätt harjutada. Keerutasin natuke plaate.

Kuidas välja tuli?

Jalgpallis olen parem (naerab – toim.).

Sa oled vist üle keskmise suur muusikasõber?

Jah. Võibolla puberteedieas oli rohkem hiphopi ja RnB faas, aga praeguseks hetkeks on see (maitse – toim.) äärmusest äärmusesse. Muusika inspireerib mind. Praegusel hetkel kuulan palju näiteks Red Hot Chili Peppersit ja Kings of Leoni. Ma pole unustanud ka hiphoppi. Valin muusikat tuju järgi.

Kui palju sul kultuuri tarbimiseks aega jääb?

Praegusel hetkel on kahe lapse isana vähe aega. Kui muusika võtta, siis lastelaulud on igapäevane teema.

Kas laulad neid ise ka?

Eks ma üritan, aga abikaasa on öelnud, et on parem, kui ma seda ei tee (naerab – toim.).

Sa loed päris palju Eesti ajaloo teemalisi raamatuid.

Kui on raamatud käepärast, siis loen ja uurin. Praegusel hetkel ütlen ausalt, et pere kasvatamine on prioriteet number üks ja alles siis tulevad raamatud. Kui on öökapi peal hea raamat, mida mõtlen õhtul lugema hakata, siis tavaliselt selleni ei jõuagi, sest kui teen päevas

kaks trenni ja panen õhtul poisid magama, vajub silm iseenesest kinni. Loen seda, mis ette satub. Ma ei ütle, et ma väga palju tean. Mul on soov end harida, mingit süvaanalüüsi ma ühegi ajastu kohta ei tee. Üritan lihtsalt kursis olla.

Kas lugemisharjumus on sul juba noorest east?

See tuli ikka natukene hiljem. 20. eluaastate alguses raamat nii kergelt öökapile ei sattunud. Kui koondisega reisil oleme, siis tunnen rohkem mõnu lugemisest kui filmide vaatamisest.

RAAMAT VS. FILM

Kui koondisega reisil oleme, siis tunnen rohkem mõnu lugemisest kui filmide vaatamisest.

Mart Poom üritas Inglismaal mängides meedias alati Eesti ajalugu tutvustada. Kas sul on olnud sellist võimalust?

Ei tule meelde, et meedias, aga eks inimesed ikka tunnevad eesti kultuuri vastu huvi. Üritan neid valgustada. On mõningaid meeskonnakaaslasi, keda huvitab.

Täiesti tavalistel sponsorüritustel tullakse ka juurde, eriti vanemad inimesed, neile meeldib selle kohta rohkem uurida.

Ronan saab nüüd neljakuuseks (detsembris – toim.), Romer on üle kahe aasta vana. Kas saad nendega piisavalt aega veeta?

Kindlasti saan, aga nagu ikka, alati

tahaks rohkem. Kuna meil on praegu üks mäng nädalas, olen ma nädalas ainult kaks päeva ära. Kui võrrelda teiste töökohtadega, kus peab hommikul kell seitse tööle minema ja võibolla õhtul kell seitse saab alles tagasi, siis on neil see aeg, mis nad saavad lapsega veeta, väiksem. Kui mul on üks trenn päevas, siis on seda aega, mil saab lastega mänguväljakutel käia, palju. Jalgpalluriametil on omad plusspooled. Nädalavahetuseti ei saa küll teha seda, mida normaalsed pered teevad, aga esmaspäeval ja teisipäeval ongi vähem rahvast, kui lastega kuskile minna. Augsburg on super linn. Siin on väga palju lastega teha. Koduümbruses on mänguväljakud ja saame loomaaeda külastada.

Romeril Augsburgi särk on?

On. Mõlemal lapsel on. Ronanile on särk veel natukene suur, aga vanem poiss kannab igal kodumängul, kus ta käib.

Juba käib mängudel?

Jah. Mu vanem poeg on jalgpallist väga huvitatud. Kui võõrsil mängime, siis vaatab kodus telekast. Esimese poolaja vaatab otsast lõpuni ära, elab kaasa ja tunneb mu isegi ära, aga siis tuleb 15 minutit pausi, kui ta hakkab mängima, ja teiseks poolajaks kaob huvi. Mõlemad pojad on umbes 3–4nädalasest saati staadionil kaasas käinud. Klubis on kõik hästi korraldatud, mängijate perede jaoks on eraldi ala, kus kõik saavad olla. Lastele on väike mängunurk ja lapsehoidjad.

Viljandis tegelesid noorena ka kergejõustiku ja korvpalliga.

Ma arvan, et Viljandi oli suurepärane koht, kus üles kasvada. Iga pallimäng 2015 jaanuar JALKA

47

usutlus Foto: Lembit Peegel

Ragnar Klavan heitleb EM-valikmängus sloveeni Andraž Strunaga.

oli käe-jala juures. Mingil määral võib öelda, et polnud muud teha kui sporti.

Peale jalgpalli sai kõige rohkem korvpalli mängitud. Mingi hetk oli isegi mõte, et korvpalli poole liikuda, aga otsustasin jalka kasuks. Olen tennist ja võrkpalli mänginud, kergejõustikku teinud.

tegeleda. Nii kaugele ei läinud, et oleks vanematega maha istunud ja arutanud, et vahetan ala. Tegin mõlemaid koos ja mingi hetk hakkas jalgpall kiiresti ülesmäge minema. Tuli FC Elva, Viljandi Tulevik ja juba Flora. Kõik käis nii kiiresti, korvpall jäi iseenesest tagaplaanile.

See sportlikkus pärineb vanematelt?

Kõige esimesena tuleb huvi ikka perekonnalt, siis sõpradelt. Terve perekond ja sõbrad on spordihuvilised ja sellega tegelenud, see on väga tähtis. Kui algusaastatel Viljandis kunstmuruväljakuid polnud, siis talvel sai jäähokit mängida, kuna muud sporti polnud võimalik teha. Kõik alad aitavad kaasa. Igas mängus on mingi erinev aspekt või pead uutega kohanema.

Augsburg on hetkel (28.11 – toim.)

Bundesliga 6. kohal. Kuidas teiste tiimide ja meedia suhtumine on, kas te olete nende silmis ikka veel üllatajad või pigem täiesti arvestatav tugev keskmik?

Ma arvan, et see (üllatajate staatus – toim.) hakkab vaikselt üle minema. On veel mingil määral üllatus, aga mingil määral ka okei. Stabiilsus on paljusid mõtlema pannud, et see pole enam üllatus või välk selgest taevast. Oleme paljusid suutnud veenda, et meis on kvaliteeti.

Nii et olid kogu aeg õues ja sportisid?

Juba väga väikesena tagusin maja taga jalkat. Päike oli loojunud ja palli enam ei näinud, aga ikka mängisin. Olen väga õnnelik, et mul selline lapsepõlv oli.

Trennis käisin alati jalgrattaga!

Millal sa korvpalli peale mõtlesid?

Ma olin selline 15aastane. Koolis hästi paljud mängisid ja olin ise ka kooli korvpallimeeskonnas. Mõningad trennid tegin ka Viljandi võistkonnaga ja vahepeal mõtlesingi rohkem korvpalliga 48

JALKA jaanuar 2015

EI HÄNGINUD – TREENIS

Kui puberteedieas mindi linna peale hängima või olid peolaadsed asjad, siis käisin mina ümber järve jooksmas.

Kui klubiga lepingut sõlmisid, siis sulle kindlasti räägiti, et üritatakse väljakukkumist vältida ning Bundesligas kanda kinnitada. Kas sa päriselt ka uskusid seda?

Jah. Kui mulle neid telgitaguseid näidati ja kõigest räägiti, siis sain aru, et tegemist on vägagi stabiilse klubiga, mis liigub õiges suunas. Rahaasjad, mis on jalgpallis väga tähtsad, olid ka paigas.

President oli täiesti tavaline inimene, kahe jalaga maa peal, väga tore.

Mis praegu Dortmundi Borussiaga (pärast 12 vooru 16. kohal – toim.) toimub?

See on päris naljakas ja nutune situatsioon. Meistrite liigas on oldud väga head, kui viimane Arsenali mäng välja arvata, ning koduliigas jällegi väga õnnetud. Ma ei oska öeldagi, ma pole ise väga teisi Bundesliga mänge jälginud. Hooaja alguses võib juhtuda, et sellisel tippklubil lähevad mõned mängud metsa poole, aga nii palju on mängitud ja siiani nii taga.

See on siin Saksamaal väga suur üllatus.

Kas viimasel ajal on sinu vastu mõni teine klubi huvi tundnud?

Ei ole kuulnud, aga agendi sõnul tuntakse alati kuskilt huvi. Enne lihtsalt ei ole mõtet rääkida, kui midagi konkreetset on.

Sa oled suur Londoni Arsenali fänn.

Kas sa nende põhivaenlase Tottenham Hotspuriga liituks?

(Naerab – toim.). See on hea küsimus.

Olen selle peale mõelnud! Muidugi on Arsenal olnud väikesest saati meeskond, mida olen jälginud, ja seal on olnud mu lemmikud, aga Premier League’is mängimine on minu unistus. Ma arvan, et see vastus on ei ja jah (naerab – toim.). Kui Tottenham oleks huvitatud, siis see oleks suurepärane.

Sind valiti teist korda Eesti parimaks jalgpalluriks. Kas klubi poolt õlale patsutati?

Kõik on kursis, sooviti õnne, kohalikus meedias on see teemaks olnud. On ikkagi auasi, kui kuskil riigis oled parim mängija.

Torti ei ostetud sulle?

Ei ostetud. Siin käib teistmoodi, ma pean ise midagi meeskonnale tooma.

Tundub väga uhke.

See on teistsugune ja huvitav traditsioon. Väga tore, et hoitakse kohalikke traditsioone elus.

Viimasel ajal on koondisega mitu värsket nägu liitunud. Kas kaptenina on sinu ülesanne uued mehed meeskonda sulandada?

Ma arvan, et Eesti koondises pole mitte kunagi kellelgi probleeme olnud. Kõigil uutel mängijatel on alati säde silmis ja nad tahavad väga Eesti koondist esindada. Mina ei tea sellist momenti, kus oleks pidanud kedagi meeskonda sisse sulandama. Kõik on väga hästi läinud ja vanad olijad on väga vastuvõtlikud.

Kus sa San Marino mängu vaatasid?

Kodus interneti kaudu.

Mitu korda mängu jooksul peast kinni haarasid?

Kusjuures mitte kordagi (naerab – toim.).

Olin mängu lõpuni positiivselt meelestatud, et lööme ära, aga kahjuks nii ei läinud.

Meedias arutleti, et just sinu liidriomadustest jäi seal mängus puudu.

Tagantjärele on raske öelda, mis oleks saanud, kui mina või keegi teine või kolmas oleks mänginud. Need mängijad, kes platsil on, peavad tol hetkel ise hakkama saama. Oleks muidugi tahtnud kaasa teha. Kõik koondisemängud tahaks kaasa teha ning anda seal endast maksimumi.

Miks eeldatavalt nõrgemad tiimid meile probleeme valmistavad?

Raske öelda, aga kindlasti on see tingitud meie mängustiilist. Kõige paremad kohtumised on meil endast tugevamatega, kelle vastu saame kaitses kompaktselt koos olla, kiiresti mõned võimalused tekitada ja mõne sealt ära lüüa. Kui peame palli kontrollima ja võimalusi looma, on raskusi.

Kuidas seda parandada saaks?

Hea küsimus. Kui suures pildis vaadata, siis ega ühelgi treeneril pole olnud väga palju aega meestega individuaalselt tegeleda. Taktikaliselt saab ju asju muuta, aga mängijaomadused vormitakse koduklubide juures. Võibolla tuleb igal mängijal mõelda, kuidas end parandada ja paremaks saada. Paljud seda ka Foto: Michaela Rehle/Reuters/Scanpix

Foto: Frank Augstein/AP/Scanpix

Mis sa neile viisid?

Ei ole veel jõudnud viia, aga siin Lõuna-Saksamaal on selline traditsioon, et pean tooma weisswurst’i (valgevorst – toim.). Klubis on töötajad, kes tassivad spetsiaalsed lauad ja toolid kohale, ning tuuakse ka anum, kuhu vorstid sisse lähevad. Selline söömaaeg. Pean ära korraldama.

Õhuvõitluses Schalke ründaja Klaas Jan Huntelaariga (vasakul).

teevad. Kui iga jalgpallur läheb tagasi klubisse, siis peab ta jälgima, et enese arendamine edasi käiks.

Sina oled individuaalse töö poolest tuntud.

Nii ma Viljandis üles kasvasin. Kui puberteedieas mindi linna peale hängima või olid peolaadsed asjad, siis käisin mina ümber järve jooksmas.

Ei saa öelda, et ühestki peost osa ei võtnud, aga oli palju kordi, kus ütlesin ei ja tegin trenni. See on mul väikesest peale süsteemi sisse kodeeritud. Toimib siiani. See on väga hea eelis, et olin juba noorena sellise suhtumisega.

Mida sõbrad sellest arvasid, et sa kogu aeg ei ütlesid?

(Naerab – toim.). Olen neid sõpru niimoodi kaotanud küll, aga need, kes siiani on – need on õiged sõbrad.

Hetkel oled koondises pidanud 99 mängu, uuel aastal saab ilmselt 100 täis. On see lihtsalt number?

Kindlasti mitte. On suur au sellesse seltskonda siseneda. Kõik, kes seni 100 täis on saanud, on olnud väga tähtsad mängijad.

Bundesliga on Rakut kokku viinud selle ilma vägevatega: pildil ajab Klavan taga Müncheni Bayerni Franck Riberyd 2012. aasta augustis.

Magnus Pehrssoni tulekuga on koondis kuuldavasti professionaalsemaks muutunud.

2015 jaanuar JALKA

49

Eesti jalgpallurite edetabel

Foto: Lembit Peegel

Koos Sergei Pareikoga tundmas rõõmu võidust Sloveenia üle.

Kindlasti. Ta on väga palju muutnud nii mängijate kui ka neid ümbritsevate inimeste poole pealt. Alati väga meeldiv, kui mängija saab sada protsenti kõrvalabi.

Ta hoiab mängijatel silma peal ka siis, kui nad koduklubide juures on. Vaatab üldist pilti, et kes on vormis ja kes pole.

On ta sinul külas käinud?

Kolm korda.

Mis te teete, kui kokku saate?

Ma olen talle tavaliselt kuhugi piletid jätnud. Ta tuleb vaatab mängu ära ja siis pärast kohtume ja räägime umbes tund aega. Alguses Bundesligast ja siis 90% koondisest. Tavaliselt on see toimunud nädal-kaks enne koondisemänge. Ta on natukene jutustanud, millised mängud ees ootavad. Väga professionaalne, mulle meeldib.

Sa oled elanud Norras, Hollandis ja Saksamaal. Milline elukeskkond sulle kõige rohkem meeldinud on?

PEHRSSON AUGSBURGIS

Ma olen talle tavaliselt kuhugi piletid jätnud. Ta tuleb vaatab mängu ära ja siis pärast kohtume ja räägime umbes tund aega.

50

JALKA jaanuar 2015

Kolm riiki, mis on kõik heaoluühiskonnad, kuid kaalukauss liigub Augsburgi kasuks. Mulle siin väga meeldib. Lõuna-Saksamaa on natukene teistmoodi kui teised Saksamaa piirkonnad. Mina ja mu pere oleme ka suured mägedefännid. See on kiviga visata. Tund aega sõidad ja oled Alpides, me oleme paljud vabad päevad seal veetnud. Meie pere puhul pole vahet, kas on suvi, sügis, talv või kevad. Alati läheme ja alati on kõigil väga mõnus olla.

Matkate?

Kui ainult oma perega oleme, siis võtame hotelli. Spaa- ja jalutuspuhkus. Kui vanemad on külas käinud, siis ma olen mäe all oodanud. Abikaasa ja ema käisid suusatamas, mina poisiga vaatasin mäe all. Lepingus küll kirjas pole, et sellega tegeleda ei tohi, aga ma ise ei taha. Noorena tegelesin ka lumelauasõidu ja suusatamisega. Pole see, et teed tingimata ise vea, aga keegi võib otsa sõita ja ongi vigastus, ning karjäär läbi. Kui jalgpalliga lõpparve teen, siis hakkan rohkem suusatama.

Nimeta üks spordiala, millega sa tegelenud pole.

(Mõttepaus ligi 10 sekundit – toim.). See on väga hea küsimus (väga venivalt – toim.). (Järgmised 10 sekundit pausi – toim.). Kui sukeldumine on spordiala, siis sellega ma pole tegelenud (naerab – toim.). Vettehüpped ei saa öelda, sest väikesena on ikka vette hüpatud. Viljandis on igasugu asju proovitud.

Kuu ajaga jäi paika esikolmik, kuid eelkõige koondisemängud (Norra, San Marino, Jordaania) ja välisklubides pallivate meeste esitused ning klubita olevate mängijate tegevusetus põhjustasid liikumisi ülejäänud 27 koha puhul. Suurim tõusja on Mihkel Aksalu (+10 kohta), talle sekundeerib Frank Liivak (+8). Esimene haaras koondise esipuurivahi koha ja teine on suure varba koondise ukse vahele pressinud. Suurimad kukkujad olid Sergei Zenjov (–10) ja Sergei Pareiko (–8). Esimene lahkus Blackpoolist, kus ta mänguaeg otsa sai, ja koondiseski pole parimad ajad. Teine on ikka klubita ja kaotas kindla koha koondises. Hetke esiüksteist kattub täpselt Jalka aasta koondisega (lk 21).

1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Joel Lindpere 4. Karol Mets 5. Henrik Ojamaa 6. Henri Anier 7. Taijo Teniste 8. Igor Morozov 9. Ilja Antonov

+2 +2 –2 +2 +2 +2

10. Ken Kallaste 11. Mihkel Aksalu 12. Martin Vunk 13. Ats Purje 14. Gert Kams 15. Sergei Zenjov 16. Sergei Pareiko 17. Artur Kotenko 18. Enar Jääger 19. Artur Pikk 20. Dmitri Kruglov

+2 +10 +1 +1 +1 –­10 –8 +2 –2 –2 –2

21. Rimo Hunt 22. Frank Liivak 23. Alo Bärengrub 24. Pavel Londak 25. Hannes Anier 26. Igor Subbotin 27. Artjom Artjunin 28. Mikk Reintam 29. Tarmo Kink 30. Siim Luts

–1 +8 –1 –1 +1 UUS! UUS! +1 –5 –5

Nime järel on tabelis toodud koha muutus võrreldes eelmise kuuga.

Uuteks tulijateks on Igor Subbotin ja Artjom Artjunin. Tabelist kukkusid Kaimar Saag ja Sergei Mošnikov.

maailm

AC Milan ja Milano Inter – ühe linna kaks nägu

AC Milani poolehoidjatest pungil lõunatribüün üritab vastastele hirmu nahka ajada.

Foto: Angelo Palmeri

Itaalia emotsionaalne ja kirglik jalgpallikultuur võib eestlasele tunduda esmapilgul sama võõras kui tantsiv tulnukas. Eestis resideeruv saapamaa vutiajakirjanik Angelo Palmeri käis vaatamas kahe Milano tippklubi omavahelist heitlust ning viskab meid nüüd suplema suure rivaliteedi ajalukku.

I

taalia kõrgliiga pakub sel hooajal mitut linnasisest vastasseisu.

Omavahel saavad heidelda Torino, Milano, Genova, Verona ja loomulikult ka Rooma klubid. Kui kõige vanemaks rivaliteediks on Torino Juventuse ja FC Torino heitlus, siis kõige omapärasem on kahtlemata Milano klubide derby.

Kui piibliloos lõi jumal naise Aadama küljeluust, siis Milano Internazionale sündis omakorda AC Milanist. Kuidas?

Tegelikult on põhjus lihtne ning seletab ka nime Internazionale (rahvusvaheline – toim.). 44 AC Milani liiget polnud nõus sellega, et klubi ei soosinud võõramaalastel meeskonnaga ühinemist, ning üheksa aastat pärast Rossoneri (vaata sõnaseletusi kõrvalkastist) loomist otsustati 1908. aasta 9. märtsi õhtul panna alus uuele klubile.

Milano Interi sümbolid ning värvid valis Giorgio Muggiani, kunstnik ning 44 klubiliikme juht. Kuna tollal ei tuntud sellist kirjatarvet nagu marker, kasutati raamatutes teksti alla joonimiseks kahe otsaga värvipliiatsit (üks ots punane, teine sinine). Nii saigi Interi värviks AC Milani punase vastand ehk sinine.

Sellest päevast saati võitlevad linnas võimu pärast Rossoneri ja Nerazzurri.

Kahe klubi esimene vastasseis leidis aset Šveitsi piirilinnas Chiassos, kui 1908. aasta oktoobris võitis AC Milan Interit 2 : 1. Milanos kohtuti esimest korda järgmisel aastal. Tähelepanuväärne on fakt, et üheski Derby della Madonninas ei osalenud AC Milani asutaja inglane Herbert Kilpin, kes tegi jalgpalliga lõpparve 1908. aasta aprillis. Praeguseks on kaks meeskonda kohtunud ametlikes mängudes 213 korral, 183 neist matšidest on toimunud Itaalia kõrgliigas.

Õudusfilm ja ajalugu Kahe klubi rivaliteet on ammu ületanud linnapiirid ning nende omavahelised mängud pakuvad milanisti’le ning interisti’le kõneainet terves riigis. Kõige mõnusam on muidugi elada Milanos ning olla õige milanese. Kuna kohtumine peetakse teleülekande tõttu tavaliselt pühapäevaõhtuti, on mängu ooteaeg küllaltki pikk ning hõlmab kogu nädalat. Kui ma olin novembris Milanos, siis meedia ja fännide tähelepanu jagus pigem koondisemängudele, sest linnas

kohtusid omavahel Itaalia ning Horvaatia koondis. Vastupidi teistele Euroopa klubide fännigruppidele ei võtnud kummagi klubi ultrafännid koondise aktiivsest toetamisest osa. Esiteks ei pea paljud koondist sama tähtsaks kui oma meeskonda, teiseks oleks Interi ning AC Milani poolehoidjate ühislaulmine Itaalia auks olnud pigem ebatavaline.

Pealegi oli fännidel muudki teha – nad meisterdasid hiigelsuuri plagusid, mida nad 23. novembril toimunud kohtumise ajal näidata said. Curva Sud pakkus õudusfilmist inspireeritud teost, Curva Nordi plagu aga demonstreeris Interi suurejoonelist ajalugu. Plagusid on valmistatud alates 1960ndate lõpust, kui tekkisid esimesed organiseeritud fännirühmitused. Neid moodsaid kunstiteoseid plaanitakse ette mitu kuud ning ideedega tullakse lagedale veel enne, kui loositakse Serie A hooaja kalender.

Oma lõppvormi saavad plagud tavaliselt nädal-paar enne vastasseisu.

Suurlinnale omaselt on Milanos palju sagimist ja seetõttu on tänavatel kõndides mänguatmosfääri raske leida.

Küll luuakse meeleolu baarides, kooli2015 jaanuar JALKA

51

maailm Foto: Angelo Palmeri

Mitmekuise mõttetöö tulemusena laovad Interi toetajad välja seekordse fänniteose.

Foto: Angelo Palmeri

Me kohtusime, tõmbasime piiri ning enam ei juhtunud midagi. Sõdade aeg on möödas. Organiseeritud fänlus on oma meeskonna toetamiseks.”

Kui Lombardia pealinna saabub reede, algab õhtu tavaliselt happy hour’iga, mis pakub võimalust ilma suuremat varandust kulutamata lõõgastuda. Just siin, kerges alkoholivines, satuvad poolehoidjad lustlike kihlvedude küüsi. Lubatakse teha nii üht kui teist, kui vaid nende tiim suure lahingu võidab. Kui lubaja unustab, siis sõbrad on varmad esmaspäeva hommikul tööpostil kõike meelde tuletama.

Veksleid võivad välja käia ka mängijad.

Enne novembris toimunud matši lubas Interi brasiillasest keskkaitsja Juan Jesus oma värava puhul lastele laiali jagada 200 kingitust. Üllas mõte, kuid Interi ainsa värava lõi hoopiski nigeerlane Joel Obi.

Teatraalsus vs. lüürilisus

Milano rivaliteediga käib alati kaasas priske meediahuvi.

des ning tööl, kus käib pidev jutt ning aasimine saabuva kohtumise üle. Kedagi oma klubi värvide kandmise pärast ei mõnitata – kõik on tsiviliseeritud inimesed. Mängupäeval on näha, kuidas sõbrad lähevad San Sirole koos, isegi siis, kui nad toetavad erinevaid meeskondi. Kui mõnede suurte rivaliteetide imidž on vägivaldne, siis Milanos on derby rõõmus hetk, mil linn saab kokku.

Vägivald on out Kui 1980ndate alguses jõudis toetajatevaheline vägivald haripunkti, otsustati lõpuks sõjakirves maha matta. 1983. aastal sõlmiti rahuleping ning sellest ajast alates sisaldavad omavahelised mängud küll nöökimist, solvamist, narrivaid laule ja suuri plagusid, kuid vägivallajuhtumid on erandlikud ning põhinevad üksikisikute initsiatiivil. Seetõttu saavad milanisti ja interisti staadionile sõita samas ühistranspordis ning võivad tribüünidel üksteisega ohutult suhelda. 2010. aastal 52

JALKA jaanuar 2015

korraldasid kahe klubi fännid ühisnäituse näitamaks, et jalgpallifänluses on ka muud kui rusikad.

“Meediasse jõuab ainult vägivald,” ütles kauaaegne Interi ultratoetaja Ivan Luraschi ajalehele Corriere della Sera.

“Me tahame (näitusega – toim.) tõmmata tähelepanu plagudele ning näidata, et ultragrupid on hea võimalus inimestega kohtuda. Vanasti kakeldi pidevalt nii staadionil kui selle ümbruses. Kõik said aru, et keegi võib varsti surma saada.

Derby della Madonnina on viimastel aastatel oma elegantsi kaotanud, sest mõlemad klubid on vaevelnud probleemide käes. Verevahetuse ning treenerimurede tõttu on Milano klubid hetkel karikate ja tiitlite peale mängimisest kaugel.

“Mõlemaid tiime ehitatakse praegu uuesti üles,” sõnas AC Milani peatreener Filippo Inzaghi mängujärgsel pressikonverentsil.

Ta teab, et Juventuse ja AS Roma poolt haaratud Itaalia klubijalgpalli liidrirolle on väga raske tagasi võtta. Kuigi rivaalide vastasseis on siiani populaarne, staadionil oli 80 000 pealtvaatajat, mis tähendas üle kolme miljoni euro suurust piletitulu, ning televiisorite vahendusel uudistati kohtumist üle kogu maailma, pole San Siro enam La Scala del Calcio.

Enne novembris peetud 1 : 1 skooriga lõppenud mängu vahetas Inter järjekordselt treenerit. Walter Mazzari asemel sai meeskonna lootsiks teist korda Roberto Mancini. See tõstis kõrgele

La Madonnina. Religiooni ja jalgpalli vaheline rivaliteet La Madonnina on kuldne neitsi Maarja kuju, mis jälgib Milano elu kuulsa Duomo di Milano katedraali pealt. Maailma suuruselt viies katedraal on tõeline gootiiludus, mis asub linna keskel otse niinimetatud moekvartalis. Jalgpall ja religioon käivad Itaalias tihti käsikäes. Kui fašismi ajal sunniti Interit nime vahetama, sest see meenutas Kominterni, mis saapamaal oli tuntud kui L’Internazionale Comunista, siis uueks nimeks sai Ambrosiana-Inter, mis viitas linna patroonile püha Ambrosiusele. Ka AC Milanil on religiooniga seos, sest neid tuntakse ka kui il Diavolot (kurat – toim.). Selle hüüdnime andis klubile asutaja Herbert Kiplin eesmärgiga vastasesse hirmu külvata.

maailm San Siro – La Scala del Calcio Vastasseisu lava Stadio Giuseppe Meazza asub Duomo di Milano katedraalist kuuekilomeetrilise jalutuskäigu kaugusel San Siro linnaosas, mis sai oma nime lähedal asunud San Syruse kiriku järgi, mis omakorda on nimetatud San Siro nimelise pühaku järgi. Kui öelda San Siro, saavad kõik vutisõbrad aru, mis staadioniga on tegemist. Ametlikult on staadion kahekordse maailmameistri Giuseppe Meazza auks nimetatud Stadio Giuseppe Meazzaks. Mees mängis pikalt Interis ning karjääri lõpuaastatel ka AC Milanis. Alguses kuulus staadion AC Milanile, sest klubi president Piero Pirelli (tema isa asutas rehvifirma Pirelli, mis praegu on muide Interi särgisponsor!) rahastas väljaku ehitust. Inter mängis alguses Arena Civical, mis tänapäeval kannab tuntud spordiajakirjaniku järgi nime Arena Gianni Brera ning asub Milano kesklinnas. 1935. aastal müüs AC Milan staadioni linnale ja 12 aastat hiljem hakkas seal oma kohtumisi pidama ka Inter. San Sirot tuntakse ka kui La Scala del Calciot ehk jalgpalli ooperimaja. Nimi pärineb Milanos asuvalt maailmakuulsalt ooperiteatrilt La Scala. Staadion on siiani linna omanduses ning alates 2000. aastast peavad seda ühiselt üleval mõlemad klubid. San Siro muuseum on esimene Itaalia vutistaadionimuuseum ning avatud kõigil päevadel, välja arvatud mängupäevadel. AC Milani toetajast giidi Michela sõnul käib neil iga päev 400–500 külastajat. Suviti astub pühamust läbi kuni 1000 inimest. 200 000 väisajaga aastas on muuseum linna populaarsuselt teine. Esikohal on Santa Maria delle Grazie kirik, kus asub Leonardo Da Vinci kuulus maal “Püha õhtusöömaaeg”.

interisti lootused ja piletisoovid ning tõukas milanisti ja – Christian “Bobo” Vieri sõnul ka – Inzaghi paanikasse.

“Ta lootis, et uus treener tuleb pärast derby’t,” lausus legendaarne ründeäss Vieri telekanali beIN Sports mikrofoni.

Inzaghi hea sõber Bobo on üks neist paljudest, kes on mänginud mõlema Milano suurklubi eest.

“Interi aastad olid mu parimad, neid ei unusta ma kunagi,” pajatas ta enne mängu 1896. aastal rajatud spordilehele La Gazzetta dello Sport.

Suure kohtumise eel jagub matšile tähelepanu nii kohalikes ajalehtedes kui televisioonis ja raadios. Seetõttu saavad sõna paljud endised mängijad, kes kõik tahavad oma ekspertarvamust avaldada.

Otse loomulikult on asjasse mässitud ka kohalikud kultuuritegelased.

“Meie (interisti – toim.) oleme teatraalsed, milanisti on lüürilised,” võrdles klubide poolehoidjaid tuntud laulja Roberto Vecchioni.

Tund enne mängu algust läks staadionilt eetrisse jutusaade, kus kaks populaarset koomikut (üks Interi toetaja, teine AC Milani pooldaja) ning kaks endist väravavahti Francesco Toldo (Inter) ja Sebastiano Rossi (AC Milan) üritasid üksteisele selgeks teha, kumb on täna võidukas. Viik tegi ilmselt kõik õnnelikuks. Või mitte, sest tegemist on suure rivaliteediga ja seal tahetakse alati võita. Järgmine heitlus toimub 19. aprillil ning seekord on kodutiimiks Inter. Soovitan kõigil vähemalt korra elus Derby della Madonnina nädala ajal Milanot külastada.

Sõnastik Il Derby della Madonnina – Milano rivaliteedi tavapärane nimi. Kuigi neitsi Maarja kuju asub Duomo di Milano peal, ei kutsu keegi kohtumist il Derby del Duomoks. Itaalias on tavapärane, et derby nimi pannakse linna vaatamisväärsuse järgi. Küll võib kuulda nimetusi nagu Derby Milanese või Derby Meneghino, sest mõlemad viitavad Milanole.

Milanesi – Milano elanikud.

Interisti – Interi mängijad ja fännid.

Milanisti – AC Milani mängijad ja fännid.

Rossoneri – punamustad. AC Milani mängijad ja fännid.

Nerazzurri – mustasinised. Interi mängijad ja fännid.

Inter – Football Club Internazionale Milano lühend.

Milan – Associazione Calcio Milani lühend. Algupäraseks nimeks oli Milan Cricket and Football Club, mis aastal 1962 muudeti praegu tuntud versiooniks.

Casciavit – AC Milani fännide hüüdnimi. Tähendab murdes “kruvikeerajat” ja sümboliseerib Milani töölisklassifänne.

Bauscia – Interi fännide hüüdnimi.

Bauscia (otseses tõlkes “sülg”) oli alguses inimene, kes seisis linnaväravate juures ning juhatas turiste raha eest läbi linna. Hiljem kirjeldati selle sõnaga hooplejat ning seejärel Milano keskklassi elanikke, kes ajalooliselt on moodustanud suurema osa Interi fännidest. Tänapäeval selliseid üldistusi enam teha ei saa, kuid mõlema klubi toetajate hüüdnimed elavad edasi.

Curva Sud – San Siro lõunatribüün, kus asuvad AC Milani fännigrupeeringud.

Curva Nord – San Siro põhjatribüün, Interi fännide meelispaik.

Maailma kõige parema

number 10 lugu Neymari lugu algab jalgpalli kõige kuumemas keskpunktis Brasiilias ja jõuab lõpuks teise, mitte vähem olulisse punkti – Barcelonasse. Lugeja saab suurepärase ülevaate, kuidas ühe riigi aardest on saanud ülemaailmne jalgpalli superstaar.

Luca Caioli on seni edukaim jalgpalluritest kirjutav autor, kes nüüd on kajastanud Neymari iga eluetappi. Ta kirjutab, kuidas erinevad sündmused on Neymari karjääri mõjutanud ja kuidas noor brasiillane on jõudnud nii kiiresti nii kaugele. Raamatus saavad sõna Neymari sõbrad ja perekond, treenerid, meeskonnakaaslased ja muidugi ka fännid.

Raamat on müügil Apollo ja Rahva Raamat kauplustes ning Helios kirjastuse e-poes www.helios.ee.

2015 jaanuar JALKA

53

JÕULUPAKKUMINE!

EESTI . ISLAND

31. MÄRTS 2015 Tee jalgpallifännist sõbrale jõulukingitus: VIP pakett Raio Piiroja lahkumismängule koos kõigi mugavuste, parima mänguelamuse ja eksklusiivse sisuga nüüd saadaval erihinnaga!

Vaata pakkumist Piletilevist.

premium liiga Foto: Lembit Peegel

Paide Linnameeskond (triibulises) oli mõnes mängus kõvaks pähkliks tugevamatele nagu näiteks Flora.

Koduse tippliiga statistika 2014 Nagu ikka, avaldame Heigo Niilopi (heigon@hotmail.com) koostatud statistika lõppenud Eesti Premium liiga kohta.

VÄRAVALÖÖJAD KABAJEV Jevgeni SUBBOTIN Igor KOUADIO Kouakou Fabrice Elysee PROSA Albert WAKUI Hidetoshi IVANOV Vladislav MURIHHIN Stanislav TEEVER Ingemar ALLIKU Rauno NEEMELO Tarmo TIIRIK Kristjan KVASSOV Jaroslav RATNIKOV Daniil BEGLARIŠVILI Zakaria LOGUA Irakli POST Sander JÜRGENSON Markus DE ARAUJO NUNES Felipe PLOTNIKOV Viktor TOMSON Rasmus ELHUSSIENY Omar Nabil Rashad MAŠITŠEV Nikolai KIRSS Robert OMANIDZE Lasha NESTEROVSKI Roman NIKULIN Aleksander TIPURIC Toni KRUGLOV Dmitri HARIN Jevgeni LIPIN Maksim AIDARA Kassim HURT Martin ŠKINJOV Artjom JÕGI Andrei RÄTTEL Artur ZAHOVAIKO Vjatšeslav

JK Sillamäe Kalev FC Levadia Tallinn

36 32

FC Infonet Tallinn FC Flora Tallinn Nõmme Kalju FC FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn Nõmme Kalju FC JK Tammeka JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn Nõmme Kalju FC JK Trans Narva Paide Linnameeskond

30 22 21 19 16 15 15 14 13 12 10 10 10 9 9 9 9 8

FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev Nõmme Kalju FC JK Tallinna Kalev JK Trans Narva FC Lokomotiv Jõhvi FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn JK Tammeka JK Trans Narva FC Lokomotiv Jõhvi FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev

7 7 7 7 6 6 5 5 5 5 5 5 5 5 4 4

BAGUŽIS Mindaugas RÄHN Taavi KIMBALOULA Allan-Axel KALLASTE Ken SERVALLI PRATES Fabio VUNK Martin MALOV Deniss GOLOVLJOV Eduard VASSILJEV Aleksandr GOLDBERG Stanislav SINILAID Sander TENNO Siim JAKOVLEV Svjatoslav BELOV Aleksei PENIC Jan Jure Bože VOLODIN Aleksandr SILICH Kyrylo DUBÕKIN Aleksandr AHJUPERA Jarmo GURTŠIOGLUJANTS Jevgeni ELHI Trevor VALOV Oleg PALATU Karl KÕLL Ervin RÕIVASSEPP Sander UWAEGBULAM Jasper Chibueze PAJU Andre SUURPERE Geir-Kristjan BAZJUKIN Maksim PIKK Artur ARTJUNIN Artjom PEETSON Rasmus RAUDSEPP Andreas BUINICKIJ Arsenij KULINITŠ Aleksandr ANTONOV Ilja KALJUMÄE Marek DUDAREV Igor

JK Sillamäe Kalev FC Flora Tallinn Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond JK Trans Narva JK Trans Narva JK Tallinna Kalev FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev Nõmme Kalju FC FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond

4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3

Paide Linnameeskond JK Tammeka JK Tammeka FC Lokomotiv Jõhvi FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev

3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2

FROLOV Andre SAPPINEN Rauno GUSSEV Maksim SAARLAS Marten NAHK Konstantin MELTS Tanel MONES Aleks TAAR Albert SEMAHHIN Aleksandr TOOMET Janar JEVDOKIMOV Juri MÖÖL Karl REINTAM Mikk PAUR Kaspar USTAAL Martin LAABUS Reio TUTK Rauno FJODOROV Vladislav SINICINS Andrejs SMIRNOV Dmitri IABLOKOV Stanislav ALANIA Konstantin ZAHHARENKOV Aleksandr KUTUZOV Vitali NAARISTE Aleksei KARPOV Raiko DMITRIJEV Aleksandr PODHOLJUZIN Maksim MARIN Pavel VUKOBRATOVIC Dragomir JAHHIMOVITŠ Aleksei SIDORENKOV Andrei PAPONOV Maksim VOLKOV Aleksandr TJAPKIN Deniss ALEKSEJEV Pavel TŠEMINAVA Igor KASE Martin ALOE Kevin

FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond JK Tammeka JK Tammeka JK Trans Narva JK Trans Narva FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn

2015 jaanuar JALKA

2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

55

premium liiga FERREIRA RODRIGUES Jorge Manuel BÄRENGRUB Alo PURI Eino PÜRG Henrik QUINTIERI Damiano AKSJONOV Vadim AVILOV Vladimir KALIMULLIN Andrei KALDOJA Kaspar MÄGI Andre ATIE Said TAUTS Rasmus RÄÄBIS Kevin MILLER Martin NAGGEL Martin TEKKO Tauno LORENZ Jürgen KIIDRON Kaarel IVANOV Georgi VALTNA Mikk OSSIPOV Ilia LVOV German-Guri AVDEJEV Pavel ANDREJEV Vitali KULIKOV Deniss ZAITSEV Mikhail MBOUNGOU Preche Amour Florian POTAPOV Egor GARSEVANIŠVILI Malkhaz JEGOROV Dmitri NAVERIANI Lasha VOLTŠKOV Oleksandr HAUSENBERG Ando KOGER Nikita PAAL Innar ARMEAN Ionel

Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Omaväravad 01.03.2014

08.03.2014

15.03.2014

29.03.2014

19.04.2014

02.05.2014

09.05.2014

19.05.2014

15.06.2014

01.08.2014

20.09.2014

27.09.2014

04.10.2014

17.10.2014

25.10.2014

Egert HEINTARE JK Tallinna Kalev (JK Sillamäe Kalev 0 : 6) Aleksandr ZAHHARENKOV FC Lokomotiv Jõhvi (Nõmme Kalju FC 0 : 2) Igor DUDAREV JK Sillamäe Kalev (FC Infonet Tallinn 3 : 1) Martin JÕGI JK Tammeka (JK Tallinna Kalev 6 : 1) Markus JÜRGENSON FC Flora Tallinn (JK Tallinna Kalev 4 : 1) Aleksei SAVITSKI JK Tallinna Kalev (FC Infonet Tallinn 1 : 3) Lauri VÄLJA JK Tallinna Kalev (FC Flora Tallinn 1 : 5) Tihhon ŠIŠOV Nõmme Kalju FC (JK Trans Narva 2 : 1) Egert HEINTARE JK Tallinna Kalev (FC Levadia Tallinn 0 : 9) Gleb STEPANOV FC Lokomotiv Jõhvi (FC Infonet Tallinn 1 : 10 ) Vitali ANDREJEV JK Trans Narva (FC Lokomotiv Jõhvi 2 : 3) Edwin STÜF JK Tallinna Kalev (FC Lokomotiv Jõhvi 0 : 5) Artur PIKK FC Levadia Tallinn (Nõmme Kalju FC 3 : 2) Indrek OJAMAA JK Tammeka (JK Sillamäe Kalev 1 : 4) Andrus LUKJANOV JK Tammeka (FC Lokomotiv Jõhvi 0 : 2)

Penaltid Lööjad

nimi

löödud kaitstud protsent

Kouakou Fabrice Elysee KOUADIO 8 Jevgeni KABAJEV 7 Roman NESTEROVSKI 4 Markus JÜRGENSON 4 Kristjan TIIRIK 4 Ervin KÕLL 3 Hidetoshi WAKUI 3 Igor SUBBOTIN 2 Vladislav IVANOV 2 Tanel MELTS 2 Martin VUNK 1 Aleksandr DMITRIJEV 1 Omar Nabil Rashad ELHUSSIENY 1 Rauno TUTK 1 Dragomir VUKOBRATOVIC 1 Dmitri KRUGLOV 1 Deniss MALOV 1 Andre MÄGI 1 Aleksander NIKULIN 1 Aleksei BELOV 1 Jaroslav KVASSOV 1 Marek NAAL 1 Oleg VALOV 1

52

Lööjad meeskonnad meeskond

FC Infonet Tallinn FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Tammeka Paide Linnameeskond Nõmme Kalju FC JK Trans Narva FC Flora Tallinn JK Tallinna Kalev FC Lokomotiv Jõhvi

nimi

Pilt

löödud realiseeritud protsent

12 8 8 6 4 4 4 4 1 1 52

Väravavahid

6 75,00% 6 85,71% 4 100,00% 4 100,00% 4 100,00% 3 100,00% 3 100,00% 2 100,00% 2 100,00% 1 50,00% 1 100,00% 1 100,00% 1 100,00% 1 100,00% 1 100,00% 1 100,00% 1 100,00% 1 100,00% 1 100,00% 1 100,00% 1 100,00% 0 0,00% 0 0,00% 46 88,46%

8 66,67% 8 100,00% 7 87,50% 5 83,33% 4 100,00% 4 100,00% 4 100,00% 4 100,00% 1 100,00% 1 100,00% 46 88,46%

löödud kaitstud protsent

Valeri SMELKOV Karli KÜTT Vitali TELEŠ Stanislav PRINS Roman SMIŠKO Matvei IGONEN Daniil SAVITSKI Nikita TOKAITŠUK Mihhail STARODUBTSEV Karl Johan PECHTER Artem LEVIZI Karl Andre VALLNER Mart-Mattis NIINEPUU Siim-Sten PALM Aleksandr PANFILOV Ilja KASSJANTŠUK Sergei LEPMETS Mihhail LAVRENTJEV

6 6 5 4 4 3 3 3 3 3 2 2 2 2 1 1 1 1 52

Meeskonnad nimi

0 0,00% 0 0,00% 1 20,00% 0 0,00% 1 25,00% 0 0,00% 1 33,33% 0 0,00% 0 0,00% 1 33,33% 0 0,00% 0 0,00% 1 50,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 1 100,00% 6 11,54%

löödud kaitstud protsent

JK Tammeka FC Lokomotiv Jõhvi JK Tallinna Kalev Nõmme Kalju FC FC Infonet Tallinn Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Trans Narva FC Flora Tallinn

9 7 7 5 4 4 4 4 4 4 52

1 11,11% 0 0,00% 1 14,29% 1 20,00% 0 0,00% 1 25,00% 1 25,00% 1 25,00% 0 0,00% 0 0,00% 6 11,54%

Vanim väravalööja NAHK Konstantin (FC Infonet Tallinn) 39 aastat 172 päeva (01.08.2014 FC Lokomotiv Jõhvi vastu)

Noorim väravalööja MILLER Martin (JK Tammeka Tartu) 16 aastat 285 päeva (07.07.2014 JK Trans Narva vastu)

Premium liiga parim mängija Igor Subbotin keerutab florakate vahel.

KAARDID Kollased kaardid (74 “edukamat”) POTAPOV Egor TEKKO Tauno AVDEJEV Pavel ANDREJEV Vitali SEMAHHIN Alexander KARPOV Raiko KOUADIO Kouakou Fabrice Elysee RATNIKOV Daniil ARMEAN Ionel PAJU Andre FJODOROV Vladislav JÜRGENSON Markus AVILOV Vladimir HARIN Jevgeni NIKULIN Aleksander SINICINS Andrejs SINILAID Sander VUKOBRATOVIC Dragomir LUIGEND Karl-Eerik VOLODIN Aleksandr TJAPKIN Deniss LORENZ Jürgen OJAMAA Hindrek

FC Lokomotiv Jõhvi JK Tammeka JK Trans Narva JK Trans Narva FC Infonet Tallinn JK Tallinna Kalev FC Infonet Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Tallinna Kalev JK Tammeka JK Trans Narva FC Flora Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Lokomotiv Jõhvi JK Trans Narva Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Tammeka JK Tammeka

80 70 60

Pilt

50 40 30 10 0

56

19 19 25 5

10

15

20 20

34 39 30 33 30 25

JALKA jaanuar 2015

30

35

40

8 8 8 8 8 7 7 7 7 7 7 7 6 6 6 6 6

Nõmme Kalju müür otsib kohta, kuhu panna käsi.

Väravad minutite kaupa

20

11 11 10 10 9 9

45

11

43 41 33 31 39 33 44 40 46 32

45+ 50

55

60

65

70

75

80

85

90

+90

premium liiga RUDOMIN Jegor SMELKOV Valeri KULIKOV Deniss DUBÕKIN Aleksandr MAŠITŠEV Nikolai VNUKOV Denis KVASSOV Jaroslav KOGER Nikita SAVITSKI Aleksei SUURPERE Geir-Kristjan ŠABANOV Valeri TAUTS Rasmus ŠEVJAKOV Dmitri PLOTNIKOV Viktor NESTEROVSKI Roman JAKOVLEV Svjatoslav

FERREIRA RODRIGUES Jorge Manuel WAKUI Hidetoshi PURI Eino BÄRENGRUB Alo REINSOO Eerik RAUDSEPP Andreas ARTJUNIN Artjom VOLTŠKOV Oleksandr

FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Tammeka JK Tammeka JK Tammeka JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva FC Lokomotiv Jõhvi, JK Trans Narva

4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4

KOHTUNIKUD Väljakukohtunikud nimi

1+3

Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Nõmme Kalju FC Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Lokomotiv Jõhvi

4 4 4 4 4 4 4 4

Assistendid nimi

Foto: Lembit Peegel

VUNK Martin PALATU Karl ANTONOV Ilja TIPURIC Toni RÄHN Taavi METS Karol KAIVOJA Kevin SMIRNOV Dmitri SIDORENKOV Andrei OMANIDZE Lasha ANDERSON Kevin TAMBERG Tanel IRIE Bi Sehi Elysee OSSIPOV Ilia KOVTUNOVITŠ Dmitri KALDOJA Kaspar SUBBOTIN Igor PROSA Albert GUSSEV Maksim BARANOV Nikita VALOV Oleg MBOUNGOU Preche Amour Florian VLADIMIROV Aleksandr ZAHHARENKOV Aleksandr NAVERIANI Lasha ZAITSEV Mihhail BAZJUKIN Maksim

Nõmme Kalju FC Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi JK Sillamäe Kalev JK Tallinna Kalev JK Tammeka JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Infonet Tallinn

6 6 6 6 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 4 4 4 4

FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi

4 4 4 4 4 4

Foto: Lembit Peegel

JK Sillamäe Kalev Nõmme Kalju FC FC Lokomotiv Jõhvi JK Trans Narva FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev FC Flora Tallinn Nõmme Kalju FC FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn JK Tammeka JK Trans Narva JK Trans Narva FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev FC Flora Tallinn

3+0 2+1 1+1 1+1 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 0+1 0+1 0+1 0+1

FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond JK Tammeka JK Trans Narva FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi FC Lokomotiv Jõhvi JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev

0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1

26 23 20 19 18 14 13 12 8 7 7 6 5 1 1

10 9 3 7 8 3 1 4 1 2 1 0 1 1 1

102 8 96 8 75 3 76 6 55 4 50 1 39 1 29 2 26 2 29 3 17 1 23 1 12 2 6 1 0 0

mänge

esimene piir

27 24 24 24 24 23 23 22 21 19 19 17 16 16 15 12 11 8 7 3 1 1 1 1 1

16 13 14 14 12 20 19 12 9 8 11 4 9 8 4 3 1 1 1 0 0 0 0 0 1

Neeme NEEMLAID Jaanus MUTLI Jaan ROOS Silver KÕIV Aron HÄRSING Hannes REINVALD Sten KLAASEN Lauri SALEI Martin LEMBER Maikel MIKSON Dmitri VINOGRADOV Artur TELLING Raul KAIVOJA Heigo PAGLANT Rando KESKÜLA Riivo STOLTS Marger PORMANN Veiko MÕTSNIK Marek LILLMAA Sander SAGA Triinu LAOS Silver SEPP Risto EELMAA Egert PAJUSTIK Toomas NÕMMISTE

Punased kaardid

(otsene + teine hoiatus) BAGUŽIS Mindaugas BÄRENGRUB Alo SMIRNOV Dmitri AVDEJEV Pavel PODHOLJUZIN Maksim TJAPKIN Deniss PAPONOV Maksim SILICH Kyrylo LUIGEND Karl-Eerik VUNK Martin IGONEN Matvei ZELENTSOV Maksim AVILOV Vladimir TAUTS Rasmus NESTEROVSKI Roman ŠEVJAKOV Dmitri KULIKOV Deniss ZAHHARENKOV Aleksandr ZAITSEV Mikhail LEVIZI Artem KRIISA Ranon RAUDSEPP Andreas VOLODIN Aleksandr RATNIKOV Daniil MOŠNIKOV Sergei KOUADIO Kouakou Fabrice Elysee HARIN Jevgeni REINSOO Eerik KÕLL Ervin KIIDRON Kaarel ORNAT Andrei NIKULIN Aleksander VLADIMIROV Aleksandr RUDOMIN Jegor POTAPOV Egor GAVRILOV Juri KARPOV Raiko

mänge penalteid hoiatusi eemaldamisi

Kristo TOHVER Roomer TARAJEV Kristo KÜLLJASTINEN Eiko SAAR Juri FRISCHER Andrei KARHU Martin SALONG Miko PUPART Hannes KAASIK Toomas NÕMMISTE Elar TARKUS Ainar KUUSK Mart MARTIN Rauno KALD Grigori OŠOMKOV

teine piir

11 11 10 10 12 3 4 10 12 11 8 13 7 8 11 9 10 7 6 3 1 1 1 1 0

Hoiatuste põhjused Ebasportlik käitumine – hoolimatu viga 308 Ebasportlik käitumine – lubava rünnaku peatamine 118 Demonstratiivse leppimatuse eest kohtuniku otsusega 52 Ebasportlik käitumine – kinnihoidmine 37 Korduva mängureeglite rikkumise eest 29 Ebasportlik käitumine – lugupidamatus mängu vastu 29 Aja venitamise eest 18 Ebasportlik käitumine – tahtlik käega mängimine 14 Ebasportlik käitumine – muu 12 Ebasportlik käitumine – simuleerimine 12 9,15 meetri vahemaa eiramise eest 5 Omavolilise väljakult lahkumise või sinna sisenemise eest 1

Eemaldamise põhjused

Teise hoiatuse eest 19 Reeglite rikkumise eest takistamaks värava saavutamist 12 Vägivaldse käitumise eest 6 Tõsise reeglite rikkumise eest 5 Tahtlikult käega mängu eest takistamaks värava saavutamist 1

Kaardid minutite kaupa 7

70 60

1

50

20

1 5 5

16 15

10

15

20

5

5

4

25 38 46 46 47 45 35 46 59 40

24 27 26 34 51 2

3

1

1

2

30

0

3

5

40

10

5

8 25

30

35

40

45

+45 50

55

60

65

70

75

80

85

90

90+

2015 jaanuar JALKA

57

expert liiga

Naiskohtunik Triinu Laos peletab platsilt pättusi Tee, mis tahad, jalgpall tõmbab ligi igasugu põnevaid karaktereid. Üheks neist on Triinu Laos. Korrakaitsja haridusega abikohtunik ning distsipliiniekspert.

Ja otse loomulikult mitmekordne Eesti meister. Mis alal? Hakka aga kärmelt lugema.

Foto: erakogu

Siim Kera

“M

ulle meeldib, et kohtunikutöö on nagu politseinikutöö,” jutustab FIFA kategooria abikohtunik Triinu Laos innukalt. “Oled asjalik, mõistad kohut ning võtad otsuseid vastu. Väga prestiižne amet.”

Ja 29aastane naine teab, mis ta räägib. Oma noorele eale vaatamata on ta jõudnud olla nii patrullpolitseinik kui piirkonnakonstaabel. Kurikaelte ohjeldamine pole temale mingi probleem. Just oma elukutse kaudu jõudis ta ka vutiameti juurde. Paikuse politseikoolis tarkust omandades oli tema praktika juhendajaks (praeguseks vägagi tunnustatud rannajalgpalli arbiiter) Ago Kärtmann, kes kutsus Laose koolitustele. Ta ütles ei. Läks aastaid mööda.

Kutsuti uuesti. Ta ütles jah. Plaanis oli litsents ära teha ning siis võibolla mõni mäng vilistada. Kui Laos kohtunikupaberi 2012. aasta oktoobris kätte sai, lõi ta aga põnnama.

“Kohe tulid määramised, aga mina mõtlesin, et liiga vara, liiga vara, ma ei oska midagi,” avaldab praegune politsei- ja piirivalvekolledži õppedistsipliini vanemspetsialist!

Alguses üritas ta matšidest kõrvale põigelda, kuid Kärtmanni julgustusel jooksis ta 2013. aasta kevadel esimest korda lipp käes mänguväljakule ning 58

JALKA jaanuar 2015

Munder sobib selga nagu valatult! Triinu Laos (vasakul) koos oma parima sõbranna ning abipolitseiniku Margarita Aijaga.

endine korrakaitsja ja praegune ametnik on õigusemõistja tööga ülirahul.

“Politseinikule tundub kohtunikuamet loogiline ja hästi sobiv,” lausub Laos, kes möödunud hooajal vaatas oma terava pilguga 37 Eestis toimunud ametliku vutikohtumise reeglipärasust. “Tänaval patrullides peab samamoodi lahendusi leidma ja olukorra järgi reageerima.”

Salavutt Naise esimene kokkupuude vutiga oli 3. klassis, kui käidi koolis lapsi trenni kutsumas. Õigemini küll poisse, aga pisike Laos astus vahetunnis treeneri juurde ja uuris, kas tema ka võib. Võis. Ja nii ta jalgpalli taguma hakkaski. Salaja! Vanaemale ütles, et on pikapäevarühmas, tegelikult jooksis juuste lehvides mööda platsi. Mitte et tal oleks keelatud mängida, aga lihtsalt, selleks ajaks oli tal juba põhiala olemas – karate!

“Mulle meeldis jalgpall ka, oli huvitav, aga pigem tundsin, et olen üksik hing,” avaldab Laos, miks võistkon-

nasport võitluskunsti üle ei kaalunud.

“Tiimitöö oli mul noorena väga keeruline. Ma tahtsin väga palju ja kõik võibolla samamoodi ei pingutanud. Tundsin, et karates olen ainuüksi mina. Pealegi, jalgpallivõistlustel ei saanud medaleid, karates sai igal võistlusel. Jalgpallis ei antud tihtipeale midagi, aga väikesele lapsele meeldib nänni saada.”

Nii jäigi vutiaeg üürikeseks. Kes teab, kui kaugele Laos nahkkera äsamisega jõudnud oleks, aga karates oli ta kahtlemata Eesti tipp. Tuli Maarjamaa meistriks nii noorte kui täiskasvanute seas ning esindas kodukamarat ka 2003. aastal Marseille’is toimunud juunioride MMil. Järgmisel aastal saadud seljavigastus pani teda aga valima – sport või tervis. Võitis tervis. Nii saigi 13 aastat varem alguse saanud võistlusspordi treeningutele kriips peale tõmmatud.

“Vend käis trennis ja kord ütles treenerile, et õde teeb kõik spagaadid maha, nii kutsuti ka mind,” annab hakkaja naine teada, kuidas sai temast

expert liiga aastal 1991 esimene tüdruk kohalikus karatetrennis.

Las räuskavad Aga tagasi olevikku. Laost näeb õigust mõistmas nii noorte-, naiste- kui meesteliigades. Lõppenud hooajal sai temaga kõige paremini tutvust sobitada meeste esiliiga, mille mängudes viibis ta joonel üheksal korral. Naine tunnistab, et pole vahet, kelle matšil olla, kohtunik saab sõimu osaliseks niikuinii. Abikohtunikuna üritab ta sellest mitte välja teha. Peakohtunikuna tuleb aga kohe kohtumise alguses palluritele selgeks teha, et ropendamine ja vasturääkimine pole mõistlik. Kui ignoreerida, siis sõimuvaling ajapikku aina paisub ja paisub.

Ta ei usu, et naiskohtunikku kuidagi teistmoodi suhtutakse, kuid tõdeb, et mõningatel võib väike eelarvamus olla.

“Mulle pole öeldud, aga tean, et mõne naiskohtuniku käest on mängu ajal küsitud, kas sinu koht pole mitte köögis,” toob ta näite soolisest diskrimineerimisest, kuid on sellest hoolimata mõistev. “See on tavaline, et mängijad keevad üle. Kui midagi öeldakse, surun alla, elan edasi ning keskendun uuele mängule. Aga üldiselt ma ei tunne ennast puudutatuna, kui keegi midagi räuskab.” Äsja Šveitsis UEFA koolitusel käinud Laosele toob uus aasta kindlasti värskeid katsumusi, sest Eesti naiskohtunikud saavad nüüd rahvusvahelistele mängudele saata täisbrigaadi, abikohtunikeks on Laos ning Anni Rahula, kes said FIFA tunnustuse osaliseks juba 2014. aasta alguses, peakohtunikuks on Reelika Turi, kes varem vanusepiirangu (FIFA tasemel kohtunik peab olema vähemalt 25aastane – toim.) tõttu sellisel

Foto: erakogu

Nooruspõlves väisatud treeninglaagrid sillutasid Laosele tee hilisemate meistrikuldadeni.

Kui kohtunikutöö pakub huvi Sel hooajal tegutses Eesti liigades kokku 28 naiskohtunikku. Kui kellelgi tekkis soov neid ridu suurendada, siis iga aasta märtsis toimub spetsiaalselt naistele mõeldud kohtunikekool. Koos käiakse kaks korda nädalas tööpäevaõhtuti kokku seitsmel korral. Programmi kuulub nii praktikapäev kui ka eksam. Tutvust tehakse jalgpallireeglitega ning antakse esimesed suunised tegutsemaks kohtunikuna või abikohtunikuna.

Triinu Laos soovitab kõigil julguse kokku võtta ning koolitusele minna.

“Karta ei ole siin midagi, kui tahad, ainult tee,” motiveerib kooliametnik.

“Jalgpallimaailm pakub tohutult võimalusi. Kui on natukene julgust ja tahtmist, siis tasub tulla. Me oleme naised, tublid naised, otsustusvõimelised naised, ei ole mingit juttu, et me ei saa hakkama.”

tasemel mänge vilistada ei saanud. Määramisi hakkab kindlasti juurde tulema.

Kas ja kuidas peab suurenevale koormusele vastu õppedistsipliini vanemspetsialisti ametikoht? Arvestades ka sellega, et naise senine ülemus Aivar Toompere on tema jalgpallitegemiste puhul olnud positiivselt meelestatud, kuid mehe ametiaeg saab jaanuari lõpus läbi.

“Loodetavasti on ka järgmine direktor mõistev ja pooldav, kuid hetkel on siiski pisike hirm,” tunnistab Laos.

“Minu prioriteet on jalgpallimaailm.

See on asi, mis mulle meeldib. See pingutus, vastutus, reisimine, seltskond, see on super. Kui (töölt – toim.) öeldakse, et ei saa minna, siis mis seal ikka, lahkumisavaldus ja lähen ikka!”

HEA ELU TEHNIKA TALLINN Magistrali Keskus / Sõpruse pst. 201/203 • 677 7256 HAAPSALU Rannarootsi Keskus / Rannarootsi tee 1 • 473 4033 JÕHVI Keskväljak 6 • 337 1308 JÕGEVA Suur 42 • 772 2047 KOHTLA-JÄRVE Vironia Keskus / Järveküla tee 50 • 332 8410 KURESSAARE Tallinna tn 27 • 453 3611 PÄRNU Kaubamajakas / Papiniidu 8/10 • 44 50065 RAKVERE Põhjakeskus / Haljala tee 4 • 324 4147 RAKVERE Koidula tn 2 • 322 3268 VILJANDI UKU Keskus / Tallinna tn 41 • 433 5333 VÕRU Vabaduse 1 • 782 1822 RAPLA Tallinna mnt • 484 4040 TÜRI Tallinna tn 4 • 384 8762.

www.expert.ee

persoon

Kodusel Kadrioru staadionil Marko Lepik meie riiki esindada ei saanudki. Kõik tema osalusel toimunud koondisemängud peeti võõrsil.

Foto: Sander Jürjens

Jalgpallurist ämblikmees, kes oli Carmen Kassiga ühel laval “Oo, kallis, ole minu ämblikmees,” lõõritas ansambel Push Up aastal 1999. Marko Lepik oli! Kolm korda Eesti koondist esindanud jalgpallur on oma elu jooksul jõudnud möllata popmuusikatööstuses ning teha ilma moemaailmas. Kõigest sellest räägimegi.

Foto: erakogu

Siim Kera

“S

iin ma reklaamisin IDkaarti, siin diivanit, siin Starmani, siin Baltmani, siin olen Soomes Jaffa reklaami võtetel,” lausub mulle endine vutikoondislane Marko Lepik, kui me varahommikuses kohvikus tema modellitöödega täidetud mappi lappame. “Jaffa reklaami jaoks olin kolm päeva Soomes, tegime kogu aeg trenni. Moodustasime reklaami jaoks poistebändi ja kogu koreograafia oli vaja pähe õppida. Klipp ise oli võibolla 40 sekundit pikk.”

Mehe modellikarjääri kõrgaeg oli 1990ndate lõpus, kuigi tööd on jätkunud ka uuel millenniumil. Kuidas kunagine jalgpallur sellisesse ärisse sattus, ei mäleta ta täpselt isegi. Peale keskkooli 60

JALKA jaanuar 2015

Modellitöös tundis mees end kui kala vees. See pilt on tehtud Türgis.

lõpetamist leidis ta modelliagentuuri (või vastupidi), kes temast mõned pildid vorpis, ning kass pääses kotist välja – järgnes aina uusi ja uusi tööpakkumisi.

Korra sai Sagadi mõisas isegi tulevase tippmodelli Carmen Kassiga lava jagatud.

Kuid enne veel, kui ta oma välimusega raha teenis, mängis Lepik koondisetasemel vutti. Debüüdi tegi mees 1995. aastal 17aastasena 11 päeva enne täisealiseks saamist. Vastaseks EMi valikmängus Sloveenia, kes meie meestest tol

päeval 3 : 0 parem oli. Muidu keskväljal niite tõmmanud pallur pandi Mariboris toimunud kohtumises vasakkaitsesse.

Ilmselt seepärast, et tolle matši eel oli palju koondislasi traumade tõttu väljas ning keskväljale ei riskitud debüteerijat panna. Vähemalt nii arvab Lepik, kellel on varnast võtta ka vähe humoorikam seletus, mida ta sellest hoolimata tõsise näoga jutustab.

“Mäletan, et kui koondisse läksin, siis soojenduse ajal võimeldes meeldis mulle spagaati teha,” alustab põline tallinlane paljulubavalt. “Ju siis vaadati, et paneb spaaget – on kaitsemees!”

Üüratu kiirusevahe Rahvusesindusse pääsemine oli talle igapidi üllatuseks. 1. klassist alates jalgpalli tagunud Lepik hakkas 1994. aastal sõbra Martin Atso eeskujul õhtuti Flora Spordis (Flora Sport Spordihoone, praegune Kristiine spordihall – toim.) trennis käima, kus ta oma sõnutsi jäi silma samas mänginud Aivar Pohlakule, kelle kutsel jõudis vutimängija Viljandi Tuleviku rivistusse. Ja sealt juba koondisse.

“Sellisel tasemel mängida oli ikka paras pähkel,” meenutab ta ammust mängu lõunaslaavlastega. “See ründaja, kelle vastu ma mängisin, oli nii kiire, et kui mina jooksin viis meetrit, siis tema jooksis kümme meetrit. Nägin,

persoon et võiksin Eestis tipptasemel olla, aga minu fookuses oli, et läheks Euroopasse. Tehnikas ja platsinägemises ma ei kahelnud, need olid mul head, aga kui tahad mängida tippklubides, pead olema kiire. Lisaks tiksus kuskil mõte, et mängin 35ni ja mis siis edasi?”

Ja nagu nipsti olid Lepiku tipptasemel mängud põhimõtteliselt peetud.

Sama aasta mais esindas ta Maarjamaa koondist veel kahel Balti turniiri kohtumisel, kus peatreeneri kohuseid täitis Aavo Sarap, kes oli Lepiku endine juhendaja Lasnamäe sportmängude kooli noortemeeskonnas Pantrid. Lätis kaotati võõrustajatele 2 : 0 ning Leedu koondisel lasti lüüa koguni seitse vastuseta väravat. Siis jõudis kätte suvi ja oli aega elu üle järele mõelda. Pakkumisi ei tulnud ning aasta-kahe pärast liitus ta II liigas mänginud Hiiu Kaluriga.

“Kaugemale oleks võinud alati jõuda, aga tekib küsimus, mis hinnaga,” arutleb praegu III liigas JK Retro eest palliv mees. “Tagantjärele mõeldes ei olnud toona jalgpallis ka sellist edukultust, nagu praegu on. Vutt polnud väga populaarne. Kes mängisid, need mängisid.

Satse väga polnud, nišivärk rohkem.”

Hullumeelne pallivise Kui pere kolis Lasnamäele, alustas Lepik kooliteed ning läks ka vutitrenni.

Esimesed jalgpallimälestused on tal aga hoopis teiselt mäelt – Mustamäelt –, kus ta vaatas, kuidas vanemad poisid majade vahel nahkkera lõid.

“Ma sain neile täpilist mustvalget palli värava tagant tagasi tuua,” meenutab poolkaitsja, kes kinnisvaramaakleri ametist on praeguseks jõudnud omaenese sisekujundusfirmani. “Siis mõtlesin, et tahaks jõuda päris mängu, sest palli toomine oli juba nii suur rõõm.” Ümmargused objektid olid Lepikule nii või naa meeltmööda. Kolmandas või neljandas klassis loopis mees palli lausa 81 meetrit, mis sai kohe ka praeguseks suletud Tondiraba keskkooli (endise nimega 56. keskkool – toim.) rekordiks.

Harjutamiseks sai palli loopida taevasse pürgivate Lasnamäe üheksakorruseliste elamute katustele. Nii see viskemuskel sündis. Oleks seda kõike mõni kergejõustikutreener näinud, võiksime praegu võibolla rääkida endisest odaviskajast Lepikust. Käidud sai ka legendaarse tenniseguru Evald Kree trennis. Küll

kõigest paar päeva, aga Lepik jättis talle nii sügava mulje, et Kree uuris veel paar aastat hiljemgi, mis sellest poisist saanud on.

Ja nüüd kõige tähtsam Mis sellest poisist sai? Kõigist teistest saavutustest hoolimata tundub, et kõige rohkem on ta rahva mällu sööbinud ansambli Push Up taustajõuna. Võibolla nooremad ei tea, et aastatuhande vahetuse paiku oli see üks tuntuim kohaliku eurodisko grupp, mille naiivsete meloodiate taha peidetud sensuaalse alatooniga lüürika mõjus teismelistele poistele kui palderjan kassile. Koosluse suurimaks hitiks oli “Ämblikmees” ning grupi täheks teismeline lauljatar Margit Margusson, kes koos ansambliga pahatihti meedia hambusse järamiseks sattus. Jagelemist jätkus nii kooli kui Punase Ristiga. Lepik täitis selles kollektiivis taustatantsija ülesandeid ning tema skandaalides probleeme ei näinud. Peaasi, et räägitakse! Selline olevat show business’i kuldreegel. Tema bändi sattumine oli lihtne. Mees käis Stockmannis poodlemas ning kohtus seal Mihkel Mattiseniga, kes oli üks Push Upi laulukirjutajatest. Mihkel kutsus. Marko läks.

“Muusika oli meil ikka pigem noortele suunatud,” jutustab Lepik, kes 1998. aastal mängis linnahallis etendunud muusikalis “Kuningas

Kuidas koondis lifti kinni jäi “Olime Läti mängu (Balti turniiril 1995 Riias – toim.) eel kuskil hotellis,” alustab Lepik, kes samal aastal sattus sõpradega tööintervjuule kaasa minnes poolkogemata Raadio Uuno saatejuhiks. “Oli mingisugune kahe- või kolmekordne maja. Tulime kambaga söömast, eks ühiselt minnakse, ühiselt tullakse. Seal oli selline vana kooli lift, väga pisike.

Surusime end nagu kilud purki, läksime üheksa või kümnekesi sisse.

Ega meil palju sõita polnud, teisele või kolmandale korrusele. Vajutasime nuppu ja ega väga üles ei liikunud, aga uksed läksid kinni ja jäime kuhugi poole korruse vahele. Poisid sattusid ärevusse. Uksed kinni, õhku pole, mõned juba üritasid ust lahti kangutada. Olime seal siis kas 40 minutit või tunnikese, kui tuli mehaanik, kes tegi uksed lahti. See tüüp ei suutnud ära imestada, kui palju rahvast liftist välja tuli!”

ja mina” valvurit. “Me ei tahtnudki midagi tõsist teha, tol ajal oli selliseid bände ka läänes. Tegime seda niikaua, kuni oli fun.”

Lõbu kestis kolm aastat ja umbes 190 kontserti. Eesti sai risti-rästi läbi sõidetud ning ansambliga kaasas olnud turvamees sai kord baari piiludes esimese asjana pasunasse. Olid ajad.

Foto: erakogu

Pantritega Rootsis turniiril. Lepik (ülevalt vasakult teine) hoiab uhkelt Eesti lippu.

2015 jaanuar JALKA

61

made in jalka

Nii nad meile Jalkas ütlesid Tuletame meelde, mida õpetlikku ja humoorikat öeldi meie ajakirjale 2014. aastal. Nagu alati – igalt ütlejalt üks tsitaat!

“Tihti juhtub, et kui mängijalt endalt küsida – kuidas ta selle või teise olukorra lahendaks, pakub ta ise palju loomingulisema ja endale sobivama lahenduse, kui seda oskaks treener välja käia.”

Treener Kalev Pajula

“Veetsin tol ajal oma suved Viljandis vanaema juures. Seal mängisime iga päev jalkat ning üks hoovikaaslane, kellele meeldis alati väravas olla, tuli ühel päeval õue kollase T-särgiga, millele ta oli ise vildikaga selja peale kirjutanud Dassajev. Sellega jäi see nimi mulle igavesti meelde! Varuväravavahiks võtaks ma Getter Laari, sest nii oskuslik naisproff lükkaks võistkonnas emotsiooni ja motivatsiooni lakke.”

Tomi Rahula oma sümboolset 11 koostamas

“Punk on vahetu, pannakse, nagu sülg suhu toob. Jalgpall ka, vahepeal lähed väljakule ja unustad maailma ära.”

Järva-Jaani vallavanem ja FCF Järva-Jaani SK pallur Arto Saar

“Treenerina on sul hoovad, et poisse mõjutada, paljudele on treener isa eest. Olen seda isegi tundnud. Mingis eas vaatavad paljud treenerile kutsikasilmadega otsa.”

Risto Sarapik

“Tribüüni keskele on nooremat verd vaja, et seal jaksataks 90 minutit laulda. Sinna tullakse tööle. Kelle huviks on iga mängudetaili näha, peaks seda tegema teleri vahendusel.”

Jalgpallihaigla juht Mari-Helene Kaber “See oli nagu telefonimäng. Ma pidin ootama, et itaaliakeelsed käsklused tõlgitaks vene keelde, siis eesti keelde ning edasi mulle inglise keelde.”

Richard Barnwell meenutab tööd Levadias Franco Pancheri käe all “Tegelikkuses teavad kõik fännid, et iga pallimängukohtuniku kohustuslik abivahend peaks olema valge kepp või juhtkoer.”

Korvpallikohtunikust jalkasõber Oliver Jakobson “Sama päeva õhtul, päev pärast mängu, hakkas prantslasest treener meid tapma füüsilise treeninguga. Tegin nii vähe, kui sain, ja ütlesin iga väiksema raskuse peale, et see ongi mu maksimum. Prantslane vastu: mu vanaema on tugevam kui sina! Nõustusin temaga.”

Raio Piiroja oma Hiina muljetest

“Milline suurepärane valgustus, hea kate, soojustusega riietusruumid, viisakad pesemistingimused, korralikud tribüünid pealtvaatajaile.

Ja söök? Soolapähklid ja seljanka. Coca-Cola ja pulgakommid. Krõpsudest ei hakka rääkimagi.

Selline menüü ei ole mingilgi moel jalkaturniiride puhul erand, vaid ikka klassika. Kellele see söök on mõeldud?”

Kirsi Altjõe

“Me kindlasti ei ole rahul sellega, kuidas jalgpalliga Tartus käitutakse. Vanast harjumusest on jäänud eelistatud spordialad, mis elavad mugavat elu. Vutt on viimase 3–5 aastaga küll esile trüginud, aga linn pole seni reageerinud.”

Tartu Santose noortetöö koordinaator Hendrik Toots “Tuleb välja, et ma olen neutraalne ja mängin selle võistkonna poolt, kelle käes on pall. Lõbu pakub see, et iga kord, kui lüüakse värav, saan ma rõõmustada!”

Siim Kera tegi kaasa Flora trenni “Kui meil on hea päev, siis mängime palliga paremini kui enamik Premium liiga tiime. Me lihtsalt ei pruugi tempot vastu pidada.”

Mart Kase esiliiga B-s mängiva HÜJK Emmaste kohta “Ega saaliaegu tahetudki anda ja alguses põhjendati, et kõrgelt lendavad pallid lõhuvad saali. Kui ütlesin, et me teeme ainult maast, siis leiti, et seinad lähevad tolmuseks.

Et jalgpallid on ju tolmused!”

Viktor Mets jalgpallist Vene ajal

62

JALKA jaanuar 2015

“Sisehalliga on efektiivsust juurde tulnud. Me ei kaota 3–4 kuud kohapeal tammumiseks, vaid saame edasi areneda.”

Martin Reim

“Ma rääkisin kohalike mängijatega ja iga kord, kui keegi Euroopast tuleb, siis temast reaalselt ei tehtagi välja. Kui ma poleks ise küsinud midagi, siis ma olekski olnud oma toas ja võtnud päikest kolm päeva järjest.”

Tuneesias testimas käinud Artur Rättel “Jõulist mängu ja pikka palli paneks. Ise ma tehnikat ei valda, nii et tuleb kuidagi paari meetri pealt see pall sisse trügida. See on realistlik jalgpall. Tuleb vaadata võimetele näkku ja nii mängida. Pühapäevaliigades, kus ma mängin, on olukord selline, et joostakse pauguga otsa ja siis sõimatakse. On hea professionaalidest sama koolkonna mehed valida.”

Raadiohääl Madis Aesma oma sümboolsest koondisest

made in jalka “Ainulaadse harmooniaga jalgpalli MM on inimkonna üks paremaid leiutisi läbi aegade!”

Ott Järvela “Seal oli niimoodi, et meile tehti süste ja anti vitamiine. Öeldi: kui nõus pole, siis ei mängi. Kusjuures nad kontrollisid, kas me võtsime vitamiine või mitte. Kui oli võimalus, siis me slovakiga viskasime need aknast välja. Kui lumi ära sulas, siis selle koha pealt maa õitses – ju olid korralikud vitamiinid.”

Joel Lindpere elust Sofia CSKAs “Mõned kohtumised olen pidanud vahele jätma, kui on sünnitamas käidud.”

Ambla Vallameeskonna fänn Mari

“Olen lastega mõned kuud koostööd teinud, aga nad on juba hinge pugenud. Treenerina ei saa tulla ja minna. On kaks varianti – kas oled kogu aeg olemas või ei ole üldse. Selles ametis vastutad oma õpilaste eest. Sa ei ole neile ainult treener, aja jooksul saab sinust ka sõber ja eeskuju.”

Anni Koppel

“Mängija kardab väga negatiivset tagasisidet.

Ta võtab seda kriitikana, et ta ei ole täiuslik.

Selline info teeb haiget. Tagasisidest ei pruugi selline mängija välja teha, ta hakkab vastu või leiab endale vabandusi. Väga tähtis on, et treener oskaks kiita ning et mängijad mõistaksid: õige kriitika ei ole halb.”

Treener Carina Victoria Adolfsson

“Mitte et ta oleks aeglane, aga kuidagi liiga rahulik. Nooruslikku viha ja särtsakust peaks rohkem olema. Vanemana peaks mäng rahulikuks minema, praegu ootaks viha.”

Karel Voolaid Karl-Eerik Luigendist

“Arvan, et jalgpalli populaarsuse põhjus praegusel ajastul peitubki selles, et ta haarab ühtviisi võimsalt nii mineviku mälestusi kui tuleviku unistusi, nii emotsionaalset kui ratsionaalset maailma, mis tähendab, et jalgpall jääb kestma praeguses võimsuses seniks, kuni need kaks maailma jätkavad võrdsel määral eksisteerimist.”

Aivar Pohlak

“Ütlesin tüdrukule, et ta on mulle olulisem kui jalgpall. Ma valisin armastuse vaatamata sellele, et ta palus mul järele mõelda, kas tasub jalgpallist loobuda.

Muidugi oli see vale otsus. Tegin selle üksinda, ei rääkinud oma valikust mitte kellelegi.”

Treener Mihhail Artjuhhov oma kunagisest valikust

“Kui me temaga veel ühes meeskonnas mängisime ja hommikul treeningul kohtusime, siis polnud enne vaja kunagi ajalehte lugeda – Toomas tuli ja luges kõik uudised üles.”

Sergei Hohlov-Simson Toomas Krõmist “Mäletan üht kohtumist, kus pidime seisu hoidma – paar palli lõime üles (Skoone) bastionile ning ühe trammiteele mere poole veerema. Aeg tiksus.”

Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Juko-Mart Kõlar liigajalgpallist

“Pärast seletas Pijpers mulle, et kui ma poleks üritanud pallini peaga küündida, võinuks selle saada minu selja taga varitsenud vastane ja kui tema oleks selle väravasse toimetanud, jäänuks see mu viimaseks mänguks koondises. Pijpers nägi, et mina andsin selles olukorras oma maksimumi, ega olnud omavärava pärast pahane.”

Ott Reinumäe omaväravast

“Kõige rohkem valmistas pettumust mängujärgne situatsioon, kui tüdrukud käitusid, nagu midagi poleks juhtunud. Mind ärritas bussis naermine ning hiljem ma seletasin mängijatele, et tulemus peab käitumises peegelduma. Iga kaotus on raske, isegi kui see on ootuspärane.

Ma vihkan kaotamist.”

Keith Boanas naistekoondise kaotusest Tšehhimaale “Ükskord tegi bussijuht inimliku valearvestuse ega keeranud kurvi välja. Reaktsioon, mis bussist tuli, oli erakordne. Kuna meie ei tohtinud meetrikestki tagasi sõita, siis kõmpisime kompsudega mitusada meetrit staadionile.”

Janno Kivisild Astana meeskonna ebausust “Mind ajab marru, kui meie tüdrukud lähevad Eesti meistrivõistlustel mängima suhtumisega, et saaks mängu kaelast ära. Me saame niigi vähe koos olla, pool naiskonda treenib Tallinnas, ja seepärast tuleb minna täiega mängima.”

Jüri Saar Pärnu JKst

“Läti koondis jõudis EMi finaalturniirile, 16 parema hulka ... Verpakovskise väravad tegid suurima töö ja kuigi praeguseks on ta suure jalgpalliga lõpetanud, siis mina ja mu maaletooja Lätis Guntars kasutame tervitusena endiselt – mitte “tere”, mitte “sveiks” või “labrīt”, aga ikkagi “Verpakovskis!”.”

Luuletaja Contra “Nende inglise keel on nii raske, et nad ei saa isegi üksteisest aru. Väga palju erinevaid murdeid. Kui ma tulin ja kuulsin inimesi rääkimas, siis ma mõtlesin, et see ei ole inglise keel, et sõnagi ei saa aru.”

Sergei Zenjov Blackpoolist “Ott Mõtsniku debüüt samal hooajal oli veelgi vägevam. Mängus Tallinna Dvigateli vastu teenis ta neli penaltit. Ott oli meisterkukkuja ja lõpuks vastased hoidsid teda oma karistusalas piltlikult öeldes kahe mehega püsti, et ta jälle ei kukuks! Kogu nende kehakeel ütles: tee mis tahad, ära ainult pikali kuku!”

Sepo Vildersoni meenutus

2015 jaanuar JALKA

63

lisaaeg Lisaaeg

Mart Poomi kokkupuude oma telerituttavatega Läbi kaheksakümnendate aastate oli nooruke Mart Poom vaadanud Soome televisioonist Inglise liiga mänge.

Väljakul pidi ta brittidele vastu astuma varem, kui ta eales arvas. 23. mail 1994 mängis Eesti Kadrioru staadionil Walesiga, mille särgi olid selga tõmmanud mängijad Sunderlandist, Readingist, Newcastle’ist, Nottingham Forestist, Sheffield Wednesdayst, Crystal Palace’ist, Luton Townist, Swindon Townist, Swanseast, Evertonist ja Liverpoolist. Kahest viimasest klubist tuli kaks tõelist staari: Evertoni puurilukk Neville Southall ja Liverpooli ründaja Ian Rush. Esimesele kihutas Martin Reim 86. minutil penalti võrku ja teine oli 54. minutil skoori avanud Poomi väravasse. Wales oli endale 2 : 1 võidu kindlustanud David Phillipsi 82. minuti tabamusest.

“Southall ja Rush olid kuulsad nimed, Inglise liiga staarid,” meenutab Poom.

64

JALKA jaanuar 2015

“Southall polnud küll mu lemmikväravavahtide hulgas, aga puutusin temaga kokku hiljem ja olen lugenud tema raamatut. Rush oli Liverpooli legendaarne ründaja. Chris Colemani vastu mängisin hiljem Inglismaal.”

Poom tunnistab, et kumbagi talle löödud väravat ta ei mäleta. Allakirjutanu mäletab, et pressikonverentsil lausus waleslaste peatreener Walter Smith, et Rushi värav tuli talle tüüpiliselt – mitte millestki. Meie meeskonna loots Roman Ubakivi noogutas selle peale nõusolevalt peaga. Just nii oligi – korraga oli pall kusagil väravaesisel lahti ja Rush seisis täpselt õige koha peal: pani jala vahele ja värav!

Selle maavõistluse mängis Poom Šveitsi meeskonna FC Wil mängijana.

Sama aasta augustis tõmbas Poom selga FC Portsmouthi särgi. Edasine on ajalugu.

Indrek Schwede

Foto: Lembit Peegel

Autor: Margus Kontus

van a

Mart Poom püüab oma kastis kindlalt palli. Tema küünarnuki all paistab olevat Ian Rush ise!

foto

Minu lemmikklubi Telemees Steiv Silm

lisaaeg Jaanuarikuu sünnipäevad Foto: erakogu

Jõudsin Manchester Cityni arvutimängu Football Manager kaudu. Valisin just ManC, sest nad polnud sel ajal tegijad, vaid kõlkusid tabeli teises pooles ja nende eest mängides pidi end tõestama. Mingil hetkel tekkis huvi, mis tegelikult toimub, kuidas neil päris väljakul läheb.

See oli umbes 2006. aastal.

Mulle meeldis mitu City mängijat nagu väravavaht Andreas Isaksson. Tema ka sellepärast, et olen väliskoondistest fännanud just Rootsit. Siis muidugi Joey Barton, jalgpalli halb poiss. Väljakul on ta ise tõeline võitleja ja mismoodi ta teistelt nõuab! Vau! Respekt. Mina ütleks, et Gennaro Gattuso on vaese mehe Joey Barton. Gattusot teame ju vastiku mängijana, kelle vastu keegi ei tahtnud mängida, kes istus sul seljas ja mölises.

Barton on minu silmis midagi veel enamat. Ta kutsuti korra isegi Inglise koondisse. Hiljem mängis ta Newcastle’is ja oli kakluste pärast isegi vangis.

Seal oli ka Michael Johnson, keda peeti Inglise jalgpalli imelapseks, kes tegi ühe imehooaja, aga kes on praeguseks jalgpalliga lõpetanud.

Seal oli ka Micah Richards, kes mängis 2007. aastal Wembley staadionil Eesti vastu ja pani meie Klavaniga pead kokku. Seal oli ka alles karjääri alustav Joe Hart.

See, et Manchester City võtsid üle rikkad omanikud, on kahe otsaga asi. Hea on see, et lemmikklubi tõusis sellega konkurentsi. Paljud räägivad, et ManC on paha klubi, sest kulutab nii palju. Aga Manchester United kulutab ju ka! Nemad on aastaid saanud raha kulutada mängijate ostmise peale. Neil oli see üks periood, kui võrsusid oma kasvandikud ja nad ei pidanud tähti sisse ostma.

Tol aastal (2012), kui Manchester City 44 aasta järel taas Inglise meistriks tuli, pidid nad viimases voorus võitma QPRd, kus mängis Joey Barton. QPR jäi kümnekesi, sest Barton sai punase, aga suutis ikkagi juhtima minna. ManC võitis üleajal löödud väravaga, aga jalgpallimütoloogia vaatenurgast võib öelda, et Barton oma punase kaardiga mängis ka justkui ManC eest!

Mu Hispaania lemmik Barcelona tekkis sajandivahetusel, kui nad polnud samuti tipus. Nii et olen asunud toetama klubisid, kes pole esirinnas, aga on sinna aja jooksul jõudnud!

Jalgpall enim kontrollitud ala Maailma antidopingu agentuur (WADA) avaldas statistikat 2013. aasta kohta. Enim teste (28 002) tehti jalgpallis.

Kokku tehti 269 878 testi. Jalgpallis osutus positiivseks 0,48% testidest, mis on madalaimate näitajate hulgas võrreldes teiste spordialadega. Euroopa riikide vutiliite koondav UEFA tegi 1932 dopingutesti, millest 0,16% osutus positiivseks.

01.01 Aivar Israel (47) 01.01 Angelo Palmeri (40) 02.01 Karina Kesvatera (26) 02.01 Katrin Loo (24) 03.01 Janek Kiismann (43) 07.01 Sergei Mošnikov (27) 09.01 Reelika Turi (26) 15.01 Maikel Mikson (30) 15.01 Karl-Eerik Luigend (21) 16.01 Rene Kaas (33)

16.01 Hannes Anier (21) 17.01 Egon Tintse (45) 18.01 Kert Haavistu (35) 20.01 Liivo Leetma (37) 22.01 Are Habicht (56) 22.01 Raimo Rand (29) 22.01 Jaanus Reitel (29) 23.01 Aivar Lillevere (52) 25.01 Tiit Kivisild (61) 25.01 Kent Männik (40)

25.01 Märt Kosemets (33) 27.01 Vaapo Vaher (70) 27.01 Toomas Kallaste (44) 30.01 Oleg Andrejev (53) 31.01 Valeri Vinogradov (61) 31.01 Sergei Pareiko (38) 31.01 Roomer Tarajev (35) 31.01 Taijo Teniste (27)

Kolm aastat ilma resultatiivse karistuslöögita Argentiina pealinna Buenos Airese eeslinna Avellaneda klubi Racing Club vabanes ligi kolme aasta pikkusest needusest: Gustavo Bou lõi lõpuks ometi värava otse karistuslöögist!

Racing Club on 16kordne Argentiina meister, kes korra võitnud ka Libertadorese karika ja korra Intercontinental Cupi.

Gustavo Bou murdis needuse peaaegu 30 meetri kauguselt sooritatud võimsa pommlöögiga.

Eesti sai naabritest rohkem raha UEFA jagas solidaarsustoetusi neile klubidele, kes ei pääsenud Meistrite liiga ega Euroopa liiga põhiturniirile. Eesti sai nelja klubi peale 1 155 000 eurot, mis jagunes järgmiselt: Tallinna Levadia 525 000, Nõmme Kalju ja Tallinna Flora 525 000 ning Tartu Santos 120 000 eurot.

Läti klubid said kamba peale 735 000 ning Leedu omad 865 000 eurot. Meist väiksema Islandi klubid kühveldasid kokku 1 425 000 eurot.

Foto: Lembit Peegel

Rahamehed: Levadia ja Kalju said UEFA-lt tõhusa finantssüsti.

LHV panga edetabel 1. Eesti Jalgpalli Liit 2. Nõmme Kalju FC 3. JK Tallinna Kalev 4. Tallinna FC Flora 5. Tartu Jalgpallikool Tammeka 6. FC Kuressaare 7. Põlva FC Lootos 8. Pärnu Linnameeskond 9. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 10. JK Loo 11. Tallinna JK Piraaja 12. FC Nõmme United 13. FC Hell Hunt 14. Kernu JK Kadakas

15. Jalgpalliselts 16. Rakvere JK Tarvas 17. JK Sillamäe Kalev 18. JK Welco Elekter 19. Viimsi MRJK 20. JK Jalgpallihaigla Alates 1. novembrist alustati rahaedetabelit nullist.

2015 jaanuar JALKA

65

ristsõna

Detsembrikuu ristsõna vastus oli “kullakallis pallike”. Vabandust palume selle eest, et avaldasime ekslikult aastataguse detsembrikuu ristsõna! Õige vastuse eest võitis Eesti koondise fännisalli Toomas Heli. Võitjaga võtame ühendust.

Jaanuarikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 8. jaanuariks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti koondise fännisalli.

66

JALKA jaanuar 2015