Oktoober 2017 by Jalka

HIND 2,20 EUROT OKTOOBER 2017

Sinivereline Kaarel Kiidron ütleks koondisekutsele ei PREMIUM LIIGA KESKMISED VANUSED KOONDISE TAUSTAJÕUD REISIVAD 500 KILOGA HEROL RIIBERG: KARTSIN EKSIDA JA VARJUSIN VÄLJAKUL

RONALDO TIISMAA LUUBI ALL

RAGNAR KLAVAN JA JOEL LINDPERE TALLINNA KALEVIT JUHTIMAS ISSN 1736-7379

Postrid: Herol Riiberg Nemanja Matic Jan Vertonghen

TREENER VEIKO HAAN

oktoober

Sügisel pannakse kõik mängu!

Oktoobrikuu keskpaigas selgub tänavuse hooaja võitja naiste meistriliigas – 14. oktoobril peetakse viimased kohtumised, mille järel jagatakse välja meistritiitli trofee. Järjekordse tiitli poole paistab liikuvat Pärnu naiskond, kuid Flora naised on püsinud pärnulannade kannul ja seega ei saa suvepealinna klubi enne viimaseid voore veel liiga kergelt hingata. Foto: Lembit Peegel

Premium liigas on jõutud otsustavate mängudeni ning septembris alanud neljandas ringis tuleb meeskondadel panna kõik mängu! Sel hooajal liigatabelit juhtiv FC Flora teenis alles kolmanda ringi lõppfaasis oma hooaja esimese kaotuse, mis andis konkurentidele indu juurde, et rohesärgid polegi tänavu löömatud. Neljandas ringis ootab florakaid ees kuus võõrsilmängu ja külla tuleb sõita ka Narva Transile, kes kindlasti tahab oma kodus pealinna mehi üllatada – loodetavasti jagub neljandasse ringi põnevust küllaga!

Eesti naiste koondis peab sügisel kaks sõprusmängu ning neist esimene on kavas juba 17. septembril. Oma selle aasta ainukese kodumängu pidid eestlannad pidama Jordaania vastu, kuid kuna kauged külalised ei saanud õigeks ajaks viisasid, on Eesti koondise vastaseks soomlannade HJK naiskond. Sügise teisel kuul sõidab aga naistekoondis külla Poolale, kellega mängitakse 19. oktoobril.

sisukord Kaanelugu lk 48–51 Tartu Tammeka kapten Kaarel Kiidron on läbi ja lõhki tartlane, kes isegi välisklubis mängimise järel ei tahtnud siirduda mõne kõrgema tasemega meeskonna juurde, sest tema soontes voolab sinine Tammeka veri. 27aastane kaitsja meenutas Jalka jaoks oma karjääri Tšehhis, rääkis käsipallist ja Ruhnust ning tunnistas, et kuigi on meie rahvusmeeskonna eest kirja saanud vaid ühe mängu, ei läheks ta praegu sinisärkidele appi, sest pole koondisekutset enam väärt.

Kolumn

14 Indrek Schwede Väikeriikide puhul on oma rahvusliku jalgpalli piirangutega kaitsmine arusaadav: kui lasta kodused meistrivõistlused üle ujutada keskpäraste võõrleegionäridega, kes võtavad koha omamaistelt perspektiivikatelt noortelt, suretatakse rohujuuretasandit. Vaba konkurents hukutab rahvusjalgpalli.

Persoonid & intervjuud 28 Minu 11: Reket 30 Herol Riiberg

Suvel Viljandi Tulevikku siirdunud Herol Riiberg on saanud mänguaega ja löönud särama. Ometi tahab ta end tõestada koduklubis Flora, kuhu ta pärast laenuperioodi lõppu naaseb. Jalkale rääkis Riiberg põhjustest, miks ta seni pole Floras läbilööki sooritanud: uude keskkonda saabudes kadus korraga enesekindlus, noormees hakkas eksimise hirmus väljakul varjuma.

42 Ronaldo Tiismaa luubi all 44 Tony Sokker Eesti rahvusmeeskonna fännidele peaks igati tuttav olema Tony Sokker, kes juba poolteist aastat on videoklippide vahendusel paljastanud elu A-koondise uste taga. Teeme lähemalt tutvust mehega, kes suhtleb vabalt nii mängijate kui ka peatreener Martin Reimiga.

46 Treener Veiko Haan

Rubriigid

44 4

JALKA OKTOOBER 2017

3 6 10 12 22

Oktoober Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Pipraterad

Kuu tsitaat “Kui olin noorem ja väiksemate teadmistega, siis kujutasin ette, et treeneri hääletugevusest olenevad meeste jooksukiirus ja oskused. Nüüd olen õppinud, et tuleb säilitada inimlikkus, karjumise või võimatute asjade nõudmisega ei saavuta midagi. Seda enam, et meil Elvas mängivad ikkagi amatöörid ja tuleb arvestada, et nad tulevad trenni ja mängudele oma vabast ajast.”

FC Elva peatreener Veiko Haan lk 46–47 Foto: EJL

24 Premium liiga Võrdleme kümne klubi keskmisi vanuseid ja küsime kommentaare viie meeskonna esindajalt. Klubide suhtumine erineb: mõni on noor sihilikult, teine elu sunnil, kolmas ei vaata üldse passi ja neljas on KTMi reegli ja välismaalaste piirangu vastu.

27 Punktibörs 52 Naised: Meistrite liiga turniir Pärnus 56 Maailm: Euroopa ja Põhja-Ameerika profiliigad 60 10 aastat tagasi 62 Oktoobrikuu kalender 64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu

16 Koondis: lõbus mäng algab kaitsest 18 Eesti koondise taustajõududest Meie rahvuskoondise taustajõud koosnevad 13 inimesest. Välismaale võetakse kaasa 500 kilo varustust, mis on seitse korda vähem kui Belgia koondisel. Koondise mänedžer Miko Pupart räägib, milles seisneb taustajõu töö.

38 Tallinna Kalevi uus hingamine Esiliigas pallivat klubi veab tandem Joel Lindpere ja Ragnar Klavan. Spordidirektor Lindpere ajab asju kohapeal ja peab vajaduse korral nõu president Klavaniga. Üks prioriteete on noortetöö kvaliteet.

40 Noorte rahvaliiga 54 Narva United tegi hea turniiri saalijalgpallis

Postrid

Herol Riiberg Viljandi Tulevik Nemanja Matic Manchester United Jan Vertonghen Belgia

38 2017 OKTOOBER JALKA

lembit peegel

Koondis kogus valikmängudest magusad neli punkti Septembri alguses madistas Eesti koondis EMvalikmängudes võõrsil Kreeka ja kodus Küprosega. Kui kreeklaste kuumas kodus saadi kirja 0 : 0 viik, siis A. Le Coq Arenal nägi kodupublik Mattias Käidi väravat ja Eesti 1 : 0 võitu! Fotod: Lembit Peegel

Kreeklased käisid Eesti koondist kaemas.

Aleksandr Dmitrijev näitab kreeklasele, kuidas seda tiritammi peab tegema. 6

JALKA OKTOOBER 2017

lembit peegel

Tundub, et kapten Ragnar Klavan püüab seekord palli pilguga nõiduda.

Martin Reim sai Kreekas nahktoolil häid mõtteid koguda, et mõne päeva pärast Eesti Küprose vastu võidule tüürida.

Segasummasuvila Kreeka ja Eesti moodi.

Taijo Teniste (23) ja Nikita Baranov (21) on väljakuperemeeste tee kinni pannud ja edasi pole kuhugi minna. 2017 OKTOOBER JALKA

lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

Siit see tuleb, Eesti võiduvärav Küprose vastu! Õige magus!

Tiimikaaslastele plaksu pärast Küprosele skooritud väravat! 8

JALKA OKTOOBER 2017

Kodus Küprose meestelt punktid kätte saadud, aeg võidukallistusteks!

lembit peegel

Kreeklased pididki Eesti vastu jääma käsi laiutama, sest meie väravat lahti muukida ei suudetud.

Koondise kodumängult ei puudunud kõrgete külaliste seast ka president Kersti Kaljulaid.

Ega Kreeka vastu võtab see puuri valvamine keele vestile küll!

Varumeeste pink jälgib pingsalt mängu: kunagi ei tea, millal peatreener sind Küprost murdma saadab. 2017 OKTOOBER JALKA

nimed & numbrid Nõmme BSC Olybet Suvekuudega lõppenud koduse rannajalgpalli meistriliiga tänavuseks võitjaks krooniti Nõmme meeskond. Tõeliselt põnevaks kujunenud liigas selgus võitja alles viimase vooru viimases mängus, kus Nõmme alistas 4 : 2 oma lähima konkurendi BSC Thunder/Häckeri.

Paide Linnameeskond III Väikeste karikavõistluste tänavuseks võitjaks krooniti Paide Linnameeskond III, kes alistas finaalis 5 : 1 JK Retro. Paidelaste kolmas tiim oli septembri keskpaigas veel mängus ka Tipneri karikavõistlustel, 20. septembril minnakse aga vastamisi tõeliselt suure pähkli ehk Nõmme Kaljuga, kellel on veel koduväljakueelis.

... punktiga on Eesti maavõistlustel liidriks Harjumaa. Septembri alguses peeti kuuenda vooru kohtumised ning Harjumaale järgnevad 13 silmaga Valgamaa ja Võrumaa.

... kaotusega püsis sel hooajal ajaliselt kõige kauem Anija SK, kes oli kõikide Eesti meeste meistrivõistluste liigade peale septembri alguse seisuga 12 vooru järel endiselt löömatu. Tõsi, võrreldes kõrgemate liigade varasema ja tihedama kalendriga oli teisi meeskondi, kelle võiduseeria kujunes pikemaks, kuid Anijal oli 8. septembri seisuga kaotuste real ainsana veel kirjas null.

... väravat muutsid Sillamäe Kalevi väravavahi Mihhail Starodubtsevi ühe nädala tõeliseks õudusunenäoks. Nimelt pidi Ida-Virumaa klubi puurilukk esmalt korjama oma selja tagant Premium liigas üheksa palli Levadia mängijatelt, sama nädala lõpus aga veel kaheksa palli esiliiga B-s Viimsi meestelt.

JALKA OKTOOBER 2017

Karel Voolaid: ainult mängupildist võimegi rääkima jääda Eesti U21 koondis pidas septembris kaks kodust EM-valikmängu, kui meie noormeestel käisid külas tugevad Slovakkia ja Hispaania eakaaslased. Neist esimestele kaotas Eesti noortekoondis 1 : 2, hispaanlastele omakorda 0 : 1. Noortekoondise peatreener Karel Voolaid ütles kahe teenitud kaotuse järel, et kuigi mängijates ta pettunud ei ole, teevad tulemused siiski tuska. Kuidas Eesti noormeeste tulemustega rahule võib jääda? Mõlema mängu puhul oleme tulemustes pettunud, aga see tunne saab alati olla mitmesugune: kas see on selline maailmalõputunne või pigem tunne, kui sa mõtled, milliseid asju oleksime saanud võistkonnana paremini teha. Ainult mängupildist võimegi jääda rääkima – et oli ju ilus mäng –, aga me siiski kaotasime. Just see teeb mulle treenerina kõige rohkem tuska. Mängijates ei ole ma pettunud, aga pean veel nuputama, kas mina pole suutnud neist praegu rohkem välja pigistada või on probleem muudes asjades. Meil peab olema veel vahendeid, kuidas tulemusi paremaks saada. Mis kummastki mängust kõige rohkem kripeldama jääb? Tunnen, et sellistes mängudes nagu Slovakkia vastu peame suutma kohe algusest peale mängida paremini. Tean, et meie mängijatel on tahtmised ja oskused olemas ning me oleme selleks võimelised, aga miski ikka segab meid. Ei tea, kas Slovakkia vastu oli see vastasmängijate suurem enesekindlus, aga saime alles teisel poolajal mängu selliseks, nagu see oleks pidanud kohe olema. Hispaania-suguse vastase puhul tahaksin, et saaksime kas või ühe korra öelda, et me mängisime viiki, mitte ei pea alati kaotama. Loomulikult tuleb arvesse võtta seda, kes vastased on ning milline on nende kvaliteet ja tase, aga treenerina ei lepi ma sellega, et U21 koondise mängijad mõtlevad juba enne kohtumist, et vastane on nii tugev, et me peame vist ka kaotusega rahul olema. Kahes kohtumises lõi Eesti ühe värava – kas seda on palju või vähe? Me suudame palju väravaid lüüa siis, kui ise valdame palli hästi ning vastased on kaitses kehvad. Seekord seisid vastased kaitses kõvasti ja meie ei suutnud nii hästi palli vallata. Koondises oli õige mitu debütanti (Markus Poom, Kaspar Mutso, Silver Grauberg, Edgar Tur). Kas keegi neist hüppas lati alt läbi? Ma ei võtaks seda nii, kas keegi hüppas üle lati või selle alt läbi, sest nad kõik hüppasid nii kõrgele, kui tol hetkel suutsid. Piltlikult rääkides: kui latt oli 1,75, siis võime ju öelda, et tublid olid ainult need, kes sellest üle said, aga mina ütleks, et kui hüpati vahemikus 1,60–1,80, siis see on ka hea. Mõne noormehe puhul on hüppevõime küll parem, kui ta seekord näitas, aga kõik nad hüppasid kuhugi. Kas kodupubliku ees mängimine pani koondisele lisapingeid? Mingit pinget meil küll pole, sest Eesti publik on nii vaikne. Ja mina ütleks, et mõlemal mängul käis meid ikkagi liiga vähe rahvast vaatamas. Eks vanemad muidugi käivad ja elavad kaasa, aga sellist fänniarmeed ju pole, kes meid pärast mängu välja vilistaks vms. Paljud mängijad on juba mänginud ka küllalt suurte rahvahulkade ees ja Eestis peetavad mängud meid kuidagi ekstra küll ei kammitse – vähemalt mina treenerina ei tunne seda.

KADI PARTS

Eesti noormehed andsid kodus kaks tulist lahingut, kuid paraku tuli siiski vastu võtta kaotused. Foto: Jana Pipar

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Või kes [veel] enne kukke ja koitu juba pragab, et kas sa ikka koondise jalkamängule oled piletid ära ostnud, muidu jääme jälle headest kohtadest ilma – kuigi ligi kaks kuud on veel mänguni aega.” Ugala teatri korraldusjuht Heigo Teder Luule Komissarovist “Hüppab ja kargab nagu kits jalgpalliväljakul. See on tema jaoks köki-möki!” Näitleja Anne Veesaar Luule Komissarovist “Mulle meeldib kõik, mis on suurem kui elu ise: ooper, jalgpall ja burlesk. Teatraalsed maailmad argihalluse keskel.” Klassikalise burleski kuninganna Järvi Pust “Vaikus on reportaaži tuum, kõige olulisem pinge, tempo ja laiemalt mängu vahendamise vahend, mida eesti kommentaatorid (sealhulgas mina ise) valdavalt pelgavad.” Joosep Susi jalgpalli telereportaažist “Oli jõle kõva sõna oma silmaga sellist venda näha. Enne käisid siin ainult mingid Metallurgid mängimas.” Jalgpallifänn Martin Kasesalu Dortmundi Borussia staarist Stephane Chapuisat’st, kes 1992. aasta MM-valikmängul Šveitsi koondisega Kadriorus mängis “N-ö kallis jalgpall on odavam kui mõne kodumaise seriaali tootmine, kusjuures kolm korda vaadatum.” Eesti rahvusringhäälingu juhatuse esimees Erik Roose jalgpalli suurturniiridest “Arno on jalgpalli meie jaoks lihtsamaks lahti mõtestanud. Päris tihti pole see üldse keeruline mäng.” Flora väravavaht Mait Toom

Teletöö seminar tõi Eestisse Belgia eksperdid Septembri esimestel päeval toimus Eesti jalgpalliülekannete tootjatele kõrgetasemeline seminar, kus osalejatele käisid oma tööd tutvustamas ja näpunäiteid jagamas Belgia spetsialistid. Kolme päeva sisse mahtus nii teoreetilisi kui ka praktilisi ülesandeid ning seminar kulmineerus Eesti koondise kohtumisega Küprosega. Kuna jalgpalliülekannete tootmine on viimastel aastatel olnud Eestis tõusuteel ning sel aastal toodetakse ainuüksi Eesti-sisestest võistlustest telepilti üle 530 tunni ehk kolme nädala saateid, siis oli seminari korraldamise idee igati päevakohane. Premium ja esiliiga arendusosakonna juhataja Veiko Soo sõnul tekkis see mõte eelmisel aastal, kui üks tänavuse seminari esinejatest Jan Weynants külastas Eestit meie alaliidu palvel kolmepäevasel visiidil ja tutvus sellega, kuidas siinsed ülekanded valmivad. Tema tagasiside põhjal tekkis idee kuulata pikaajalise kogemusega ekspertide igapäevatöö tahke ja nõuandeid ning nii jõutigi sel aastal ka ürituse korraldamiseni. Seminaril osales veidi üle 30 teleülekannete tootmisega seotud inimese ning esindatud olid nii Eesti rahvusringhääling, Mind Media, Babahh Media kui ka Tallinna TV, kes kõik vastutavad sel hooajal jalgpalliülekannete vahendamise eest. “Seminar oli suunatud režissööridele ja produtsentidele, operaatoritele ja kordusmeestele, kes ülekannete ajal kohe näidatavate korduste eest vastutavad,” selgitas Soo seda, kes kolmepäevasel seminaril osalemas käisid. Esinejatest astusid peale Jan Weynantsi üles veel kaks belglast ehk Sven Togni ja Peter Valkenaers. “Kõigil kolmel on seljataga väga pikk kogemus ning igaüks neist vastutab eraldi valdkonna eest ehk meie juures käisid tipptasemel režissöör-produtsent, operaator ning juba mainitud nii-öelda kordustemees,” rääkis Soo. Tema sõnul said seminaril osalejad nii rohkelt uut infot kui ka ülekordamisi – juba ainuüksi seetõttu, et osalejate kogemuste pagas ja senine jalgpalli otseülekannete tegemise karjäär oli väga erinev. Soo sõnul said aga kõik osalejad kindlasti kogemuse võrra rikkamaks: “Arutelusid ning ideede ja kogemuste vahetamist oli ning olen kindel, et kõikidele osalejatele oli see väärt kogemus. Osalejad olid väga avatud ja tänulikud, et said võimaluse kuulata, kuidas võiks oma tööd sujuvamaks muuta ja vaatajale veel paremat pilti edastada.” Kolmepäevasel seminaril ei olnud aga fookuses ainult teoreetiline osa klassiruumis, kus vaadati videonäiteid ja peeti üldist arutelu, vaid mängu toodi ka praktiline pool. “Vaatasime konkreetselt A. Le Coq Arena näitel üle kaameraplatvormid ning tutvusime jaamade ja tehnikaga,” selgitas Soo. “Arutasime, kuidas võiks võibolla mõne kaamera asukohta muuta, et saada parem pilt ja parem nurk. Ehk kokkuvõttes, kuidas paremini jutustada seda lugu, et Eesti kohtus 3. septembril Küprosega ja võitis selle mängu,” lisas Soo. Ta lisas lõpetuseks, et seminari esinejad viibisid ürituse kulminatsioonina siin ka valikmängu ajal, kus belglased olid ERRile toetavas ja nõuandvas rollis.

KADI PARTS

“Ma pole kaaslastelt uurinud, milline see valikmängudele eelnev koondiselaager täpselt välja näeb, aga tean, et mingit nalja siin ei tehta.” Martin Miller “Tehnika, tehnika, tehnika.” Ken Kallaste vastus küsimusele, millest Poola liigas kõige enam puudu jääb “Lihtsustatult öeldes on vastasel kolm võimalust meie kaitseliinist läbi murda: üle, ümber või läbi.” Jalgpalliajakirjanik Mart Treial

JALKA OKTOOBER 2017

Seminaril käidi klassiruumist ka väljas ja vaadati üle Küprose mänguks A. Le Coq Arenale paigaldatud kaamerad. Autor: EJL

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “See hetk, kui kirjutad lepingule alla, kirjutad ka lahkumisavalduse.” Argo Arbeiter treeneri saatusest “Eelmise sajandi lõpus käisin Soomes ühel koolitusel, kus pidime kirja panema, mis on treenerina meie eesmärk. Mina kirjutasin, et eesmärk, soov ja unelm on saada kunagi Eesti koondise juhendajaks. Ma ei ole seda unistust maha matnud.” Eesti koondise abitreener Janno Kivisild

Sünnipäevalaps Kristjan Tiirik (vasakul) oma miniturniiril kaasa löömas.

Foto: Imre Pühvel

“Arvan, et kõik fännid nägid mu emotsiooni, kui rahva ette jooksin ja end tühjaks karjusin.” Küprosele üleminutil võiduvärava löönud Mattias Käit

Kristjan Tiiriku sünnipäev Sepa staadionil

“Saldo kaks võitu ning neli vastuseta väravat! Talisman Kersti!” Õhtuleht president Kersti Kaljulaiu kahest Eesti koondise külastatud mängust

Tartu Tammeka ajaloo nimekamaid mängijaid, augustis 35. sünnipäeva pidanud Kristjan Tiirik tähistas olulist verstaposti Sepa tänava staadionil miniturniiriga. Päev pärast õiget päeva, 26. augustil kogunes kaheksa meeskonda, kellega on sünnipäevalapsel oma suhe: mõnele meeskonnale on Tiirik olnud treener, mõnes ise mänginud. Mõõtu võtsid järgmised meeskonnad: Tiiriku kolleegid ja sõbrad, Tammeka fännid, Luunja ja Tammeka 1982.–1983., 1985.–1987., 1991., 1995., 1999. aastal sündinute satsid. Tiirik ise mängis oma kunagiste meeskonnakaaslastega 1982.–1983. aastal sündinute meeskonnas. Mängiti viis viie vastu; väljaku suurus oli 36 x 18 meetrit, mis märgiti maha Sepa tänava staadionile. “Enne avavilet oli küll hihhihhii ja hahhahhaa, aga kui mäng algas, oli tõsine andmine,” meenutab Tiirik turniiri. “Mänguajaks oli üheksa minutit ilma poolte vahetuseta. Alguses tundus, et seda on vähe, aga hiljem ütlesid vanemad mehed, et mänguaeg oli liiga pikk. Pall väikesel piiretega platsil auti ei läinud, tempo oli kiire ja olukorrad muutusid kiiresti.” Turniiri mõte tuli Tammeka tegevjuhil Tiirikul juba aasta alguses ja klubi tuli mõttega kaasa. Jalkale meenutas ta, et kunagi tegi oma sünnipäeva puhul samuti turniiri Taaralinna legendaarne treener Hillar Otto. Tiirikule oli sedaviisi sünnipäeva tähistamine esmakordne. Kolm tundi kestnud turniiri võitis Tammeka 1985.–1987. aastal sündinute punt, Tiiriku sats jäi neljandaks. Koos pealtvaatajatega oli koos umbes 80 inimest. Ürituse peategelane jäi rahule nii turniiri kui ka oma panusega, nentides: “Väravaid ma lõin. Eks andis tunda, et viimane mäng oli mul eelmise aasta 5. novembril Pärnu vastu. Vahepeal olen osalenud ühel harrastajate turniiril. Füüsiline pool ei tulnud seetõttu järele. Nii et jah, jalgpalli ma ei mängi ega plaani mängida ka.” Pärast jalgpallist loobumist eelmise hooaja lõpus on Tiirik peamiselt squash’i ehk seinatennist mänginud ja sedagi suveperioodil vähem. Eluaeg meeskonnaalaga tegelenud Tiirik ütleb, et ainult iseenda eest väljasolek spordiplatsil on talle huvitav katsumus. “Mulle meeskonnaala sobib,” räägib Tiirik. “Olen seda eluaeg teinud. Mul pole sellist natuuri, et võtan kätte ja jooksen regulaarselt. Mulle meeldib koos teistega sportida. Squash’iga on õnneks see, et mängin kellegi vastu, seal on olemas suhtlusmoment ja see tõukab mind tagant. Inimesed on erinevad ning neile sobivad ja meeldivad erinevad asjad, aga mina ei kujuta ette, et pean üksinda tuimalt nühkima.”

“Mängida nõrgalt, et madalamasse liigasse kukkuda ... Ei tule kõne allagi.” Martin Reim MM-valikmängudest ja tuleva aasta Rahvuste liigast

INDREK SCHWEDE

“Klavan ei teinud küll head partiid, kuid sellest olenemata on halvas mõttes vapustav näha, kuidas võib üks jalgpallur fännide jaoks heast leiust muutuda sõimusõnaks.” Ajakirjanik Henry Rull Ragnar Klavani ja Liverpooli 0 : 5 kaotusmängust Manchester City vastu

3 x fännide kaklusest Infoneti – Flora mängu “Fotodelt tuvastasin kolm nägu, kellelt mina löögi sain, ja nende hulgas oli ka Altosar.” Anonüümne Flora fänn “Kui ma kedagi lõin, siis kutsun selle isiku Punase tänava staadionile end läbi peksma. Samuti kutsun ka kõnealuse lapse vanemaid, kui olete kindlad, et suutsin teda kuidagi lüüa.” Infoneti tegevjuht Aleksandr Altosar “Ta oli tribüünil koos [Tallinna abilinnapea] Mihhail Kõlvartiga. Kas kujutate ette koos suure poliitikuga istuda ja siis minna tema nähes rusikatega vehkima ja end välja elama, no ma ei tea... Ta läks rahustama kõiki ega löönud mitte kedagi. Ta lihtsalt sattus sündmuste keskele.” Infoneti tegevjuht Dmitri Skiperski

2017 OKTOOBER JALKA

11-mõtet

VABA KONKURENTS

HUKUTAB RAHVUSLIKU JALGPALLI T

änases numbris (vaata lk 24–27) võrdleme Premium liiga meeskondade algkoosseisude keskmisi vanuseid. Küsisime kommentaare viie klubi esindajalt ja Eesti Jalgpalli Liidu tehniliselt direktorilt Janno Kivisillalt. Tulemused olid selles suhtes ootuspärased, et profitiimid on eakamad. Nemad saavad palgata paremaid pallureid, kes tänu kõrgemale tasemele saavad oma oskusi klubidele müüa. Amatöör- ja poolprofiklubidel on tegemist, et hoida kogenumaid jalgpalli juures, sest elu tahab elamist ja pere ülalpidamist – nemad peavad toetuma eelkõige noortele. Väga huvitav on kahe teada-tuntud rivaali võrdlus: veel mullu olid nii Flora kui ka Levadia sisuliselt samal pulgal, tänavu on vahe kärisenud suuremaks kui aasta (23,6 ja 24,8 aastat), kuid ikkagi on see suhteliselt väike. Ometi erinevad klubide käsitlused keskmisest vanusest kardinaalselt. Flora eesmärk on vanemaid mängijaid sihipäraselt maha müüa, et teha ruumi alt pulbitsevale noorsoole. Hoolimata sellest on püstitatud uljas eesmärk lüüa läbi Euroopa karikasarjades. Levadia ei vaata oma kinnitusel üldse vanust ja tähtis on üksnes tulemus. Kes selle toob, pole vahet. Kui Eesti meistrisarjas on edu saavutanud mõlemad, siis Euroopas võib Levadia oma koduse konkurendi ees rinna kummi ajada. Tinglikult võttes on Levadia resultatiivsem olnud isegi kodus: Flora on oma 27 tegevusaasta jooksul võitnud kümme ja Levadia 19 tegevusaasta jooksul üheksa meistritiitlit. Teistest eristus ka Paide Linnameeskond, kes on võrreldes eelmise hooajaga noorenenud enam kui nelja aasta võrra. Oma 21,5 aastaga ollakse Premium liiga noorima algkoosseisuga

JALKA OKTOOBER 2017

meeskond! See oli klubi teadlik otsus, et toetuda eelkõige Eesti noortekoondislastele. Kaks vanimat klubi on viimase kahe aasta jooksul olnud tiitlikaitsja Infonet ja Nõmme Kalju. Jalkale antud kommentaarides oli Kalju president Kuno Tehva nii KTMi (klubi kasvatatud mängija) reegli kui ka välismaalaste piirangu vastu. Tehva kinnitusel areneb jalgpall paremini vaba konkurentsi tingimustes. Tehva sõnul “sellist asja nagu Eesti jalgpall ja Euroopa jalgpall ei ole olemas. Meil on üks jalgpall”.

PIIRANGUD ON NORMAALSED

Enamik UEFA liikmesriike on kehtestanud oma meistrisarjale üht- või teistlaadi piiranguid. Näiteks Armeenias peavad väravavahid olema Armeenia kodakondsusega. Sellise loogika järgi ei tohiks olemas olla ka Eesti Jalgpalli Liitu. Ometi on ta olemas, nagu on olemas ka Brasiilia, Läti, Hollandi ja veel enam kui kakssada rahvuslikku alaliitu ning need kõik püüavad tões ja vaimus arendada oma jalgpalli just nõnda, nagu nad õigeks peavad: erinevaid reegleid ja piiranguid kehtestades ning neid tühistades või korrigeerides; õppides ja eksides ja ikka silmas pidades kohalikku eripära, riigi suurust jms. Enamik UEFA liikmesriike on kehtestanud oma meistrisarjale üht- või teistlaadi piiranguid. Näiteks Armeenias peavad väravavahid olema Armee-

nia kodakondsusega. Üksikute klubide seisukohalt võib olla tegemist konkurentsivõime alandamisega nii koduses kui ka rahvusvahelises konkurentsis, aga Armeenia jalgpalli seisukohalt kasvatatakse tugevamaid väravavahte ja klubidele antakse niiviisi motivatsiooni just sellega tegeleda. Alaliidu käes on suurepärane hoob tegeleda rahvusliku jalgpalli kitsaskohtadega. Nõmme Kalju positsioon on arusaadav: iga klubi komplekteerigu oma koosseis nendest mängijatest, kes on globaalsel turul saadaval, ja see tagab Premium liigale parima arengu. KTMi reegel ja välismaalaste piirang madaldab taset. Iga üksik klubi võib niimoodi mõelda, jalgpalliliit peab mõtlema jalgpalli üldise arengu, muu hulgas koondise peale.

Eesti ei peaks tootma toitu ega kasvatama jalgpallureid KTMi reeglita ja välismaalaste piiranguteta võib hakkama saada suures riigis, kus on palju elanikke, jalgpall konkurentsitult esispordiala ja kus puhtalt massi pealt sirguvad ka säravad tippjalgpallurid, kellest parimad viivad koondise EM- ja MM-finaalturniiridele. Väikeriigis on teisiti. Kui üks pisiliiga laseb end üle ujutada välismaiste mängijatega, võetakse kohalikelt noortelt ära nende jaoks parim kasvukeskkond. Venemaa ja Ukraina on täis tublisid keskmikke, kelle oskused aitaks tõsta meie klubide taset ja kes lepiks ka meil pakutava palgaga. Sellega on samamoodi, nagu välismaise toidutoodangu kohta iroonitseb majandusdoktor Jaan Leetsar: “Euroopa vanad liikmesriigid suudavad suurepäraselt ära toita kogu Eesti rahva, mistõttu tulebki välja, et suhteliselt kallimat ja kohalike

11-mõtet suurtootjate toodetut pole meile tegelikult üldse vaja. Milleks me seda siis üldse toodame ja tootmisele veel riigi poolt miljoneid peale maksame?” (Akadeemia 7/2017, lk 1181). Tsiteeritut jalgpalli konteksti paigutades: milleks kulutada raha oma noorte kasvatamisele ja milleks jännata mingite piirangutega, kui meile on odavam oma meistriliiga jaoks jalgpallureid sisse osta? Koduliiga välismaalastega üleujutamise kogemus on meie korvpallil, mis tõi esile selle kitsaskoha: pealtvaatajad hakkavad nurisema, huvi hääbub. Eesti on Tartu Tammeka (sinises) peab hakkama saama noortega, Tallinna Levadia saab endale palgata ka kogenumaid nagu Rimo Hunt (paremal). väike riik ja ka kõigi Foto: Lembit Peegel piirangute kaotamine ei too meile siia tähtNoorim liiga, suurim lia (2,7), Saksamaa (2,17), Prantsusmaa mängijaid, keda publik vaatama torresultatiivsus (2,83). maks, sest meil ei ole selleks piisavalt Eesti meistriliiga saaks kahest Keskmise vanuse juurde tagasi. Eesti raha. Pigem tullakse vaatama omasid, äärmusest – olla Euroopas madalaima on kõigist Euroopa rahvuslikest jalgtulevad kasvõi lähedased, sõbrad-tutkeskmise vanusega ja ebaühtlase tasepalliliigadest kõige noorem. Tõsi, see tavad. Keda kõnetavad rahvusvahelises me pärast suurima resultatiivsusega – tõdemus ei pruugi olla täpne, sest meie ulatuses nimetud keskpärased pallurid? lahti Premium liiga professionaalseks võrdlesime oma kümne klubi algkoosNad on kasulikud üksnes klubidele, kes muutmise kaudu. Selle poole olemegi seise, aga www.transfermarkt.co.uk on tahavad tulla Eesti meistriks ja pääseda teel, kui 2020. aastast hakkavad Euroomõõtnud meistrivõistlusteks ülesanEuroopasse kukrut täitma. Klubidel on pa karikasarjadesse mitte küündivad tud mängijaid. Suurema pildi annab õigus niimoodi mõelda ja tegutseda, klubid saama jalgpalliliidult toetust, see võrdlus ette küll. Eesti näitaja on rahvuslikul alaliidul mitte. mis võimaldab mängijatele palka ainsana alla 24 eluaasta: 23,6. Meile Õnneks ei eita Nõmme Kalju maksta. See võimaldab jalgpalli juurde kõige lähemal on Sloveenia (24,0), noortetöö vajalikkust, panustades jääda neil, kes muidu oleksid sunnitud Slovakkia (24,1), Holland (24,2) ning ja investeerides sinna Kuno Tehva Horvaatia ja Armeenia (mõlemal 24,3). tippjalgpallist loobumise hinnaga musõnul “meeletult”. Küllap tingib Kalju jalt tööd otsima. Loodetavasti alandab Naabrite näitajad: Soome (25,2), Läti piirangutevastasust ka klubi suhteline ühtlustuv tase ka suureskooriliste (25,6) ja Leedu (24,4). Teised suurelühiajalisus meie meistriliigas ja sellest mad liigad: Inglismaa (27,0), Hispaania võitude osakaalu liigas. tingitud ajaline nihe noortetöös, mis (26,8), Itaalia (26,2), Saksamaa (25,1), on eelkõige Florale andnud tuntava Venemaa (27,2). edumaa. Kindlasti ei maksa ühelgi Samal ajal on Eesti esikohal keskklubil loota, et meie alaliit teeb jalgpalli mise resultatiivsuse poolest – 3,64 arendades mingeid põhjapanevaid tabamust mängu kohta. Aga see on näikannapöördeid, ja jätkusuutlikkuse taja, mille üle ei pea tingimata uhkust tagamiseks olekski mõistlik noortetöö tundma, sest see peegeldab muu hulgas tõsiselt käsile võtta. Keegi ei keela tabeli esimese otsa suureskoorilisi võite Florat selles valdkonnas ületada ja lüüa tagumiste üle. Võrdluseks suured liigad: INDREK SCHWEDE Eesti kümnekordset meistrit tema oma Inglismaa (2,43), Hispaania (2,3), ItaaJALKA peatoimetaja relvaga! 2017 OKTOOBER JALKA

mm-valikturniir

Martin Reim: Lõbusat jalgpalli saab mängida siis, kui kaitse peab

Eesti jalgpall jõudis läinud kümnendivahetusel Tarmo Rüütli juhatusel kaitsele orienteeritud jalgpallist lõbusa ja pallihoidmist väärtustava mänguni, mille keskmes säras Konstantin Vassiljevi täht. Nüüd oleme justkui tagasi Teitur Thordarsoni aegades, kus peame nuputama, kuidas kaitse pidama saada. Kuid Martin Reim ei rutta kinnitama, et me jäämegi meile edu toonud viiese kaitseliini juurde. INDREK SCHWEDE

esti meeskonna kaks viimast valikmängu andsid meile tabelisse neli punkti ja teoreetiliselt on ka kaks vooru enne lõppu säilinud võimalus saada grupis teine koht ja pääseda playoff-mängudele. Tõsi, see võimalus on liiga teoreetiline selleks, et sellega tõsimeeli arvestada. Rohkem on vutisõprade meeli erutanud asjaolu, et koondis on suutnud oma värava lukku keerata, mis on osaliselt tulnud rünnakutegevuse arvelt. Nagu elus, nii käib ka jalgpallis kõik lainetena. Teitur Thordarsoni peatreeneriks olemise ajal üheksakümnendate teisel poolel rääkisime, et kõigepealt peame kaitse pidama saama ja seejärel hakkame rünnakut üles ehitama. Meie mängu arendamisega tegelesid seejärel hollandlased Arno Pijpers ja Jelle Goes ning alles Tarmo Rüütli valitsemisajal muutus meie mäng lõpuks lõbusamaks: me tegelesimegi innukalt ründamisega

MÄNGIVAD INIMESED

“Süsteem ei mängi, mängivad mängijad. Iga süsteemiga on võimalik mängida nii hästi kui ka halvasti.” 16

JALKA OKTOOBER 2017

ja rääkisime palliga mängimisest. Nüüd oleme justkui ringiga tagasi ja räägime jälle, et kaitse peab pidama.

Viiene kaitseliin pole igavene “Lõbusat jalgpalli saab mängida siis, kui kaitse peab,” ütleb koondise praegune peatreener Martin Reim eelmise tähelepaneku kohta. “Ei saa mängida lõbusat jalgpalli, kui saame 0 : 5 või 1 : 8 tappa. Niimoodi on ebareaalne võidelda punktide peale. Kaitse pidamine tuleneb enesekindlusest ja teadmisest, kuidas mängida.” Reim möönab, et sageli õpitakse just kaotatud mängudest, mitte nendest, mis õnnestuvad. See on vihje valiktsükli alguses Belgialt justnimelt 1 : 8 saadud kaotusele. See pani meie treenerite staabi mõtlema, kuidas kaitse pidama saada, ja lahendus leiti viieses kaitseliinis. “Ma ei ütle, et me hakkamegi nüüd viie kaitsjaga nullimänge tegema, aga see on taganud hetkel meile edu,” ütleb Reim. Kaitsekindlus annab julgust ka rünnakuid ehitada, aga see oleneb vastasest. Tugevamate vastu võõrsil tehakse seda vähem, aga Läti ja Küprose vastu saab julgemalt rünnata. Küsimusele, kas viie kaitsjaga süsteem on en-

Küprose meister mängis Kreeka meistrisarjas Kreekakeelsed Kreeka ja Küpros on lähedased ka jalgpallis. Head näited on hooajad 1967/68 kuni 1973/74, kui Küprose meister lunastas järgmiseks aastaks koha Kreeka meistrisarjas! Kuuel esimesel hooajal olid Küprose klubid 18 meeskonna seas kas viimased või eelviimased, seitsmendal ja viimasel korral saavutas Nikosia Apoel 13. koha. Kreeka meistriliiga loodi alles 1959. aastal. Varem toimusid regionaalsed meistrivõistlused Ateenas, Pireuses ja Thessalonikis ning kolm võitjat selgitasid isekeskis üleriigilise meistri.

nast õigustanud, tõrgub Reim andmast jaatavat vastust, sest vaatab laiemat pilti: “Süsteem ei mängi, mängivad mängijad. Iga süsteemiga on võimalik mängida nii hästi kui ka halvasti. Ei olnud nii, et kui sain peatreeneriks, siis ütlesin, et me hakkame mingit kindlat süsteemi mängima. Viiene kaitseliin tulenes sellest, et pidime esimeses mängus Küprose vastu leidma variandi, kuidas halvata vastase mängu ja kuidas

mm-valikturniir

Kui kaitse on paigas, peab võitmiseks palli rünnakule kaasa saama. Ats Purje otsib pragu Küprose kaitses. Fotod: Lembit Peegel

Mihkel Aksalu (vasakul) ja Nikita Baranov (21) on sändvitšistamas kreeklast Dimitris Diamantakost.

ise olla väljakul tasakaalus. Tekkis idee, et mingi aja mängida viie kaitsjaga: Karol Mets vajub keskväljakult keskkaitsesse. Küprose mäng on selline, et nad valdavad hästi palli, kuigi viimases mängus Tallinnas ei tulnud see nii hästi esile.” Reimi sõnul andis viiene kaitseliin soovitud tulemusi, sealhulgas võidumängus Horvaatia vastu, ja kuna see sobis ka mängijaile, jäädi sellele kindlaks. Kui alguses pidi Mets liikuma kaitse- ja poolkaitseliini vahel, siis tegelikult kujunes välja nii, et ta jäigi kaitsesse. Reim rõhutab, et selle süsteemi rakendamist on tinginud ka mängijate valik. Samas moodustub viiene liin alles oma kaitsekolmandikul, kuna ründefaasis liigub osa mängijaid ettepoole. “Kui me ääred liikuma paneme, on meil ees palju jõudu, vahel ründame 4-3-3 süsteemis,” selgitab Reim. “Mängudes Kreeka ja Küprosega oli meil aga olukord, kus kaks loovat mängijat – Konstantin Vassiljev ja Siim Luts – ei olnud 90 minuti vormis.”

Variante pole liigpalju Meie treeneripingil istuvad peale peatreeneri ka Janno Kivisild ning Reimi pikaaegsed koondisekaaslased Mart Poom ja Andres Oper, üksteist läbi-lõhki tundvad mehed. Kas selles mõttekombinaadis lendleb õhus palju ideesid ja mõtteid? Kui raske on peatreeneril nende vahel lõplikku otsust teha? “Muidugi on erinevaid mõtteid, aga variante pole nii palju, et ei tea, mida võtta või jätta, sest mängijate hulk on ju piiratud,” selgitab Reim. “Kahes viimases mängus oli suur peavalu ründefaasi paikasaamine, sest vigastuste tõttu polnudki ründajate seas valikut. Kaasasime ka U21-st neid, kes seda väärisid. Samas tegid olemasolevad ründajad tublit tööd. Mõeldes kasvõi eesseisva Gibraltari mängu peale – võibolla peame seal ka arvestama Joonas Tamme kui ründajaga? Koondises pole suuremaid selliseid target-tüüpi ründajaid, kes oleksid õhus võimsad ja ohtlikud. Tamm on kindlasti meie valikus keskkaitsjana, aga on mõttekoht, kas teda ründajana kasutada. Ta on sellel kohal mänginud ja teab, mida teha.” 2017 OKTOOBER JALKA

koondise taustajõud

Pilk koondise kardina taha Eesti A-koondise taustajõudude suurus on kuraditosin inimest, kes peavad tagama rahvusmeeskonna ettevalmistuse ja heaolu nii kodu- kui ka välismängudel. Koondise mänedžer Miko Pupart tegeleb kõige sellega, mis teiste tegemistest üle jääb. INDREK SCHWEDE

Kolm tundi ja 45 minutit enne lahtilööki jalutasid mängijad veerand tundi oma Ateena-hotelli vastas asuvas pargis. Kõige ees kogenud Ragnar Klavan ja Dmitri Kruglov. Foto: Jana Pipa

JALKA OKTOOBER 2017

oondise taustajõudude hulka kuuluvad peatreener (Martin Reim), kolm abitreenerit ( Janno Kivisild, Mart Poom, Andres Oper), füüsilise ettevalmistuse treener (Ott Meerits), arst (Kaspar Rõivassepp), kaks füsioterapeuti (Marius Unt, Helvis Trääder), kaks varustajat (Timo Künnapas, Merily Toom), kaks pressiesindajat (Mihkel Uiboleht ja Sander Jürjens) ja mänedžer Miko Pupart, kes oma sõnul haldab kõike seda, mis teiste tegemistest üle jääb, ja vaatab, et asjad sujuvalt ja valutult toimiksid. Kuigi kõigil 13 inimesel on oma ülesanded, on üksteise abistamine

tavapärane. Puparti sõnul “aitab [arst] Kaspar vajaduse korral kotte tassida ja [peatreener] Martin lennujaamas käru lükata. Meil pole selliseid, kes ütlevad, et minu töö algab siit ja lõpeb siin. Oleme üks meeskond. Oluline on mitte kujundada õpitud abitust või tekitada endale stressi väikestest ja tähtsusetutest asjadest.”

Liverpool tahab kõike teada Treenerite pädevusse kuulub koondislaste igapäevane jälgimine klubides, tulevaste vastaste tundmaõppimine ja mängudeks valmistumine ning arst ja füsioterapeudid on eelkõige ametis siis, kui koondis kokku tuleb. Pressiesindajad vastutavad kodumängude kava ning meedia ja avalikkusega suhtlemise eest, mille sekka kuulub ka pressikonverentside korraldamine. Miko Puparti vastutusalas on välismängude puhul hotell valida ja broneerida ning transport sinna. Ühtlasi suhtleb ta vastuvõtva alaliiduga, et oleks täidetud kõik meie koondise soovid ja kohapeal kulgeks kõik ladusalt. Kodumängudel tegeleb ta külaliste vastuvõtu ja transpordiga nii

koondise taustajõud meeskonnale kui ka alaliidu presidendile ja/või teistele delegatsiooni juhtidele ning jälgib, et kõik vastaspoole soovitu oleks olemas. “Ettevalmistus mängudeks algab kohe, kui vastane on teada,” räägib Pupart. “Tuleb luua kontakt alaliiduga. Vastuvõttev pool tahab teada, millal külalised saabuvad ja kus elavad. EMja MM-valikmängude puhul sõlmitakse Euroopas raamleping, mis sätestab täpselt, mida peab vastuvõttev alaliit vastasele tagama. Seal on kirjas kõik veepudelite arvust kuni massaažilaudade arvuni. Kreeka peab meile tagama kõik selle, mis meie tagame neile. Täpne raamleping tagab selle, et asjadest saadaks ühtmoodi aru. Kui on kirjas, et peab olema 30kohaline buss, tähendab see 30kohalist bussi nii Kreekas kui ka Eestis. Aga mõistagi peab suhtlus olema vaatamata sellele pidev ja küllaminev pool peab olema veendunud, et neist on õigesti aru saadud. Suhelda tuleb ka FIFA ja UEFAga ning jälgida, kas juhendites on toimunud muudatusi ja kuidas need meid mõjutavad. Kõike tuleb teha aegsasti, sest mida hiljem

alustad, seda suurem on tõenäosus, et midagi läheb võssa.” Eriti intensiivseks läheb Miko Puparti töö siis, kui valikmänguni on jäänud kaks nädalat ja peab koondisekutsed klubidesse saatma. Siis tuleb korraldada välisklubides pallivate mängijate transport Eestisse. Mõned klubid on väga huvitatud, millises rütmis hakkab koondis toimetama, milline on nende mängija võimalik koormus, millal ta klubi juurest lahkub ja millal vabaneb. “Hea näide on Liverpool, kus tahetakse väga täpselt teada, mida me teeme,” ütleb Pupart. “Neid huvitab oma mängija käekäik ja millises seisus

ta tagasi jõuab. Ka Gliwice Piast on väga huvitatud Konstantin Vassiljevi käekäigust koondises ja meie koostöö nendega oli väga hea. Nad lubasid Kostja varem Eestisse, et Kaspar Rõivassepp saaks talle uuringuid teha, ja meie lubasime, et ei kasuta teda, kui ta pole 100% valmis. Kaspar oli nendega pidevas ühenduses. Kreekas Kostja ei mänginudki ja kodus läks lõpu eel vahetusest sisse ning tõi meile oma sööduga võidu. Rahul olime meie ja poolakad. Usaldust ei tohi vastastikku kuritarvitada.” Tavaliste maavõistluste puhul on kokkulepitud detaile vähem ja teistele külla sõites peab olema tähelepaneli-

Miko Pupart mängupäevaeelsel treeningul Pireuse staadionil.

Foto: Jana Pipar

Mis on ja mis pole kaasas välismängudel Eesti A-koondise välismängudele võetakse kaasa asju, mille peale tavainimene ei pruugi tullagi. Näiteks väikesed torbikud, millega tähistatakse treeningväljakul vajalikku ruumi. Kaasas on ka riidepuud, millele riputatakse enne mängu riietusruumis pallurite särgid. A. Le Coq Arena riietusruumis on igas kabiinis kaks riidepuud, kuid välismaal need pigem puuduvad. Kuna igal pool ei pruugi riietusruumis olla vanni, on Eesti koondisel kaasas täispuhutav bassein. Vastuvõttev alaliit tagab MM- ja EM-valikmängudel külalismeeskonnale 20 palli ja kui treenerid tahavad, et nahkkerasid oleks rohkem, võetakse kaasa ka oma pallid. Nii oli see näiteks mullusel Kariibi-turneel, kus korraldajad garanteerisid üksnes viis palli. Kaasa ei võeta üldjuhul massaažilaudu, mis on kohapeal olemas. Jalgpallisaabaste eest hoolitsevad mängijad ise. “Suurtes klubides ja koondistes ei pea mängijad putsade eest muretsema,” räägib Miko Pupart ja lisab selgituseks riidepuude kohta: “Muidugi saab särgid panna lihtsalt riidekapi ette pingile, nagu on kombeks ka Barcelonas, aga meil on see vist harjumus: A. Le Coq Arenal on ju särgid riidepuudel ja nii on ju ilusam.”

2017 OKTOOBER JALKA

koondise taustajõud

A. Le Coq Arenal on mängijate särgid riidepuudel. Taamal varustaja Timo Künnapas enne Eesti–Küprose mängu. Foto: Jana Pipar

kum, et võõrsil kõik sujuks. Eriti kehtib see väljaspool Euroopat. Mullusel Kariibi-turneel St Kittsis ei saanud korraldajad anda suurt bussi, sest need teenindasid kruiisilaevade turiste, ning Eestile anti kaks 25kohalist bussi. Mängijad sõitsid treeningule ühes ja abistav personal koos treeneritega teises bussis. “Me jõudsime kohale, panime markerid väljakule ja kõik oli treeninguks ette valmistatud, aga siis selgus, et mängijate buss oli sõitnud teisele staadionile,” räägib Pupart heatahtliku naeratuse saatel. “Õnneks oli ühel mängijal telefon kaasas ja saime segaduse lahendatud. Vahepeal tegid juhid muid sõite ja pärast treeningut saime mängijad ühe bussiga hotelli pesema saata, aga taustajõud ootasid oma bussi üle poole tunni. Euroopas ei saa sellist asja juhtuda.”

Pool tonni varustust kaasa Miko Pupart ise vastutab otseselt varustusosakonna eest. Muu hulgas hoolitsetakse selle eest, et mänguvarustus mängupaika jõuaks ning nimed ja numbrid selja peal klapiks ning pärast mängu oleks kõik pestud. Igale 20

JALKA OKTOOBER 2017

mängijale on kolm komplekti mängusärke: kaks nime ja numbriga seljal ja üks ilma nimeta. Ühe nimega särgi võib mängija endale jätta või kellelegi kinkida, kaks ülejäänut kuuluvad tagastamisele. Mõni mängija võib uue kuiva särgi selga tõmmata teiseks poolajaks. Kolm särgikomplekti on igale pallurile ka treeninguks. Viimati viibis meie rahvusmeeskond Kreekas viis päeva ja kaasas oli 500 kilo varustust. Belgia oli Eestis 36 tundi ja kaasas oli 3,5 tonni varustust.

JUHTUM ST KITTSIS

“Me jõudsime kohale, panime markerid väljakule ja kõik oli treeninguks ette valmistatud, aga siis selgus, et mängijate buss oli sõitnud teisele staadionile.” “Belgia käib sellise kogusega igal võõrsil peetaval valikmängul,” selgitab Miko Pupart. “Meile piisab poolest tonnist küll. Muidugi oleks tore, kui saaksime kaubikuga oma kraami Ateenasse saata, aga kas sel on mõtet? Ma ei kujuta ette, mida see belglaste 3,5 tonni standardvarustust sisaldas!” Eesti on oma 500 kilo kaugematesse kohtadesse kohale viinud lennukiga ning Lätti, Leetu ja Soome bussiga,

mis on kindlam viis, sest pagas jõuab suurema tõenäosusega kohale. Sel korral kasutati Ateenasse lennul esimest korda metallkaste, mis mahutavad rohkem ja on turvalisemad, võimaldades sinna paigutada kergesti purunevaid meditsiinilisi seadmeid. Varem oli kogu kraam spordikottides ja õrnemad asjad võeti käsipagasiga lennuki salongi. Peale varustuse kaalu on erinevad ka Eesti ja suuremate riikide taustajõudude ja delegatsioonide suurused. Eesti vajadus võõrsil on tavaliselt 25–30 hotellituba. Mängijad elavad kahestes, taustajõud ühestes tubades. Suuremate riikide mängijad, tavaliselt 23–25 pallurit, ja sellest suurem abijõudude armee, elavad samuti ühestes tubades. “Erinevate alaliitudega suheldes on võimalus näha, kuidas teised teevad, ja mõnd asja on hea ka meil rakendada,” kõneleb Pupart, kes on Eesti Premium liiga tasemel kohtunik. “Samas ei kehti tingimata reegel, et mida suurem alaliit, seda rohkem on õppida. Meie võimalused on sedavõrd erinevad, et meil võib olla palju rohkem õppida hoopis Gibraltarilt, kus üksainus inimene võib ära teha töö, mida inglastel teeb kümmekond. Paljud suurriikide asjad ei sobitu lihtsalt meie konteksti.” Samas on mõned asjad meie koondise juures paremini lahendatud kui välisklubides. Näiteks meie arst ja füsioterapeudid on väga hinnatud paljude väiksemates välisliigades mängivate pallurite seas. Nad saavad Eestis parema meditsiinilise kohtlemise kui oma klubis, kus neilt eriti lepingu lõpus püütakse viimased mahlad välja pressida ja kus pole huvi, mis sportlasest edasi saab.

pipraterad

Ragnar Klavani raske tõusmine Eesti–Kreeka mängus võõrsil tegi Ragnar Klavan 68. minutil kollase kaardi väärilise vea. Küllap teadis mees isegi, et see tähendab järgmise mängu vahelejätmist. Iisraeli kohtunik Liran Lianyi on juba valmis kaarti lehvitama, aga ootab, millal eestlane end vastumeelselt püsti ajab.

JALKA OKTOOBER 2017

Fotod: Jana Pipar

pipraterad

2017 OKTOOBER JALKA

premium liiga

Mida arvata keskmisest vanusest? Võrdlesime Premium liiga klubide eelmise ja käesoleva aasta keskmisi vanuseid ja uurisime, mida arvavad sellest viie meeskonna juhid. Oli nii noorusele rõhujaid ja olude sunnil noorusega leppijaid, aga ka teadlikku tähelepanu eelkõige kvaliteedile, mitte pallurite vanusele. INDREK SCHWEDE

“L

evadias keskmisele vanusele tähelepanu ei pöörata, tähtis on resultaat,” selgitas üheksakordse Eesti meistri tegevjuht Sergei Hohlov-Simson. “Meile on tähtis, et oleks mängijad, kes teevad tulemust. Kui seda teevad noored, on meil ülihea meel.” Hohlov-Simson lisas, et parim koosseis on noorte ja vanade kooslus. Ainult noortega mängides ei tee midagi ära Euroopa klubisarjades, sest noored ei taga stabiilsust ja rahvusvahelisel areenil loeb palju kogemus. Tema sõnul küpsevad nooremad mängijad paremini, kui neil on kogenud mängijad ümber. Levadia alalise põhirivaali Flora president Pelle Pohlak rõhutab vanuselise tasakaalu tähtsust, kuid lisab, et “kindlasti pole meil kontoriseinal kirjas ideaalset keskmist vanust”. Samas sillutatakse Floras regulaarselt teed noortele, mille näiteks toob Pelle Pohlak Markus Jürgensoni ja Andre Frolovi, kellega selleks aastaks lepingut ei pikendatud: “Tegime valusa otsuse, et klubi saaks astuda järgmise sammu edasi ja noored saaks tulla nende asemele.” Kuigi Pohlak peab vanuselist tasakaalu oluliseks, usub ta siiski pigem 24

JALKA OKTOOBER 2017

Amsterdami Ajaxi mudelisse: kevadel Euroopa liigas finaali jõudnud Ajax tegi seda tippjalgpalli mõttes väga noore koosseisuga – näiteks poolfinaali esimeses 4 : 1 võidetud mängus Lyoni vastu oli seitse mängijat 21aastased või nooremad. “Euroopa liiga finaalis oli Ajaxi koosseis noorem kui Floras Eesti meistriliigas!” võrdleb Pelle Pohlak ja selgitab klubi arusaama: “Lühikeses perspektiivis tagavad kogemused hetkeedu ning au ja kiitus neile, kes on seda suutnud. Kuid meie näeme pikas perspektiivis oma ainukest võimalust noorte kasvatamises.” Pohlak toob välja sarnase suhtumisega NK Domžale, kellele sel aastal Euroopa liiga esimeses eelringis kaotati. Sealjuures olevat Sloveenia klubi veelgi karmima joonega: välja vahetatakse ka 1990. ja 1991. aastal sündinud mängijaid. Domžales on paika pandud vanus, kust alates mängija enam ei arene, ja ta lastakse vabaks. Pärast Flora alistamist kukutasid sloveenid Islandi Valuri ja sakslaste Freiburgi ning langesid siis Prantsuse gigandi Marseille’ käe kaudu. Pohlak ütleb, et Flora liigub Euroopa-edu poole, kuid “loogiliselt ja mitte forsseerides”. Huvitav on asjaolu, et kuigi sõnades

premium liiga Kas noored hüppavad kõrgemale? Nõmme Kalju (mustas) algkoosseisu keskmine vanus on viis ja pool aastat kõrgem kui liiga noorima Paide Linnameeskonna (valges) oma. Sama kajastub pildil: Sören Kaldma (keskel) on Maximiliano Uggest (5) ja Dennis Tjapkinist (6) vastavalt viis ning viis ja pool aastat noorem. Foto: Lembit Peegel

on Levadia ja Flora valinud erineva tee, erineb nende keskmine vanus sel aastal vaid aasta võrra ning eelmisel aastal oli see sisuliselt võrdne. Mõlemad võivad end Eesti liigas pidada vanuse poolest keskmike hulka kuuluvaks.

Nõmme Kalju ei taha piiranguid Nõmme Kalju on koos Tallinna Infonetiga koduliiga kaks kõige vanema (alg)koosseisuga klubi. Kalju presidendi Kuno Tehva sõnul keskmist vanust järgitakse, kuid tähtsam on kvaliteet: “Loeb tase, mis peab vastama püstitatud eesmärkidele!” “Kahjuks on Eesti jalgpallis praegu olukord selline, et soovitud tasemel noori, kellega tiitlile mängida või vähegi Euroopas edu saavutada, on täpselt nii palju, kui FC Floras neid praegu kahe koosseisu jagu on,” jätkab Tehva. “Teised klubid peavad noori kas ise kasvatama või leppima üksikute mängijatega, kes on Flora valikust välja jäänud ja saadaval. Selles suhtes tuleb Florale au anda, nad on loonud hea struktuuri, mis hõlmab endas mitut farmklubi, ja lisaks on nad vastavalt oma headele võimalustele suutnud ka teiste klubide andekad noored oma ridadesse meelitada. Selles tegevuses pole praegu Florale vastaseid.” Küsimusele, mis takistab Kaljut endale ise konkurentsivõimelisi noori kasvatamast, vastas Tehva, et Kalju esindusmeeskonnas on ka heal tasemel noori, kuid mitte nii suures koguses kui Floras. Kalju presidendi sõnul takistavad terve Eesti jalgpalli arengut kunstlikud mehhanismid, mis aitavad noori tuua tippjalgpalli. “Usume, et parim areng toimub läbi ausa, vaba ja sportliku konkurentsi, kus esindusmeeskonna algkoosseisu pääsenud mängija – noor või vana – peab olema parem oma kaaslasest, kes sinna ei pääse,” selgitab Tehva. “Edu tagab konkurents, iseloom, töö, kannatlikkus ja suhtumine jalgpalli, vanus siinkohal rolli ei mängi, loeb see, mis toimub väljakul!”

Kuno Tehva sõnul kärbivad KTMi (klubis treenitud mängija) ja välismängijate piirangu reegel klubide valikuid ja selles kontekstis on “keskmise vanuse analüüs ja klubidevaheline võrdlus Eesti liigas isegi kohatu, sest tiitlile mängimiseks vajaliku koosseisu jagu tippmängijaid leida on väga keeruline, rääkimata vanusest või unistusest Euroopas edasi pääseda!”. Tehva lisas, et Kalju tegeleb noorte kasvatamisega väga põhjalikult, aga tema sõnul jõuab tippjalgpalli umbes kolm protsenti noormängijatest. Kalju noorte suurem valik on aga vanuses, kus esindusmeeskonda jõudmine võtab mõned head aastad aega. “Seega annab lihtne matemaatika antud küsimusele parima vastuse ning selgitab ka erinevate klubide esindusmeeskondade komplekteerimise ja keskmise vanuse loogikaid,” ütleb Tehva. Kui Pelle Pohlak tõi eeskujuks Ajaxi ja Domžale, siis Euroopa Klubijalgpalli Liitu kuuluv Kuno Tehva illustreerib oma juttu Venemaa näitega: sealsed tippklubid nagu CSKA, Rostov, Spartak ja Zenit on seisukohal, et Venemaa jalgpallis tehti suur viga, kui kehtestati piirangud välismängijatele ja võeti kasutusele KTMi reegel. Tehva vahendab kolleegide sõnu, et see viis Venemaal taseme alla ja kohalik jalgpall oli katastroofi äärel. “Praeguseks on limiitidest ja piirangutest loobutud ning kõik jagavad arvamust, et mängija peab arenema konkurentsi kaudu jalgpalliväljakul, mitte kunstlikult reeglite kaudu,” ütleb Tehva, kelle arvates ei saa eristada Eesti ja Euroopa jalgpalli. “Meil on üks jalgpall ja kui me tahame edukad olla Euroopas, kuhu ka meie kuulume, siis me peame suutma luua konkurentsivõimelise ja heal tasemel Eesti Premium liiga.”

Paide noorenes neli aastat Paide Linnameeskonna algkoosseis noorenes võrreldes mullusega enam kui neli aastat. See oli tead2017 OKTOOBER JALKA

premium liiga Kalle Paas: Eesti jalgpalli kaks küngast “Eesti jalgpallis on vähemalt kaks küngast, mis võivad täiskasvanud jalgpalluri karjääri katkestada,” ütleb Tartu Tammeka kommertsjuht Kalle Paas. “Esimene on vanuses 21–23 aastat, kui esimene aur võib otsa saada: ülikool on läbi, tekib vajadus end vanemate rahakotist lahti haakida ja ise raha teenima ja oma karjääri edendama hakata. Selles vanuses võib puruneda illusioon, et minust saab kõva proff, ja järgneb loobumine. Teine ärakukkumine on 20. eluaastate lõpus ja 30ndate alguses, sest keha hakkab järele andma ja peab füüsiliselt rohkem pingutama. On ka motiiviküsimus: kui suur on tasu mängimise eest, kas lisasissetulek on olemas? Lisame siia võimaliku esimese lapse sünni, mis tänapäeval on edasi lükkunud.” Kuidas sellistel puhkudel mängijaid hoida? Kalle Paasi sõnul on vastus materiaalne, millele lisanduvad baasid ja toetajaskond tribüünidel. “21–23aastane inimene küsibki endalt – miks ma seda teen?” jätkab Paas. “Lapsepõlv on läbi saanud, arvestama peab ka elukaaslasega. See mõjutab amatöör- ja poolamatöörklubide keskmist vanust. Jalgpallist loobumise põhjus on enamasti sotsiaalmajanduslik reaalsus, mitte sedavõrd klubide otsused. Ütleksin nii: kui oled fänn, käi mängudel ja maksa piletiraha; kui oled rikas, ole sponsor; kui oled väga rikas, tee seda kõike veelgi rohkem. Praegu on väikesed klubid liiga vaesed, et jalgpallureid rahaga siduda, ja identiteet on liiga nõrk, et neid väärtuspõhiselt siduda. Sellest jääb meil vajaka.” Kalle Paas räägib, et Tammeka keskmine vanus võiks olla pisut kõrgem. Selleks peaks klubi suutma 20. eluaastate keskel olevaid mängijaid jalgpalli juures hoida. Tähtis on see, et oleks mängijaid, keda kõik tunnevad. “Kui tuleb noor Mihkel Järviste ja klubi hakkab tema imagot üles töötama, siis on see klubile ressursikulu,” kõneleb Paas. “Ja kui ta mängib meil ainult kaks aastat, siis läheb investeering kaotsi. Tammeka puhul on hea näide Marko Sonn, kes oli noortekoondistes ja siis loobus klubile segastel aegadel jalgpallist. Sportlik tase oleks lubanud, aga polnud tingimusi, mis hoidnuks teda jalka juures.”

JALKA OKTOOBER 2017

lik otsus. Klubi tegevjuht Jaanus Pruuli sõnul taheti tublist poolamatöörmeeskonnast muutuda koosluseks, kus mängijate eesmärk on jalgpallis kuhugi veel jõuda. Paljud mängijad pole küll klassikalises mõttes profid, sest paljud tasusaajad käivad ka keskkoolis või ülikoolis. “Kuni tänavuse hooajani olime ju nii-öelda amatööride Eesti meister,” muigab Jaanus Pruuli. “Tõsi, meil oli ka välismaalasi, aga ikkagi. Seekord tegime panuse noortekoondise mängijatele ja mõnele kogenud tahtjale ütlesime ära. Kas tegime õigesti? Käsi südamel – natuke keerasime võlli liiga üle. Hooaeg on näidanud, et jalgpallis kogemus maksab. Andre Frolov on meie ainus kogenud pallur, vanuse poolest on järgmine 26aastane Sander Sinilaid! Kui Frolov oli vigastatud, polnud rasketel hetkedel utsitajat, kes annaks oma kogemuse edasi. Järgmisel hooajal teeme kindlasti asju teistmoodi, kuigi üldises mõttes oleme rahul, et ei toonud meile endisi koondislasi karjääri lõpetama. Ja mõistagi – uuel hooajal on meie tänavune koosseis juba aastakese kogenum!” Pruuli sõnul otsitakse järgmiseks aastaks koosseisu mõned vanemad mängijad, kes toetaksid noori ja kelle kogemus oleks eriti väärtuslik mõõnaperioodidel. Klubi oma noortesüsteem haarab Järvamaad. Noortetööst kõneledes kordab Pruuli Kuno Tehva mõtet, et Flora seis on kõige parem: “Eks Infonetil ja Kaljulgi on sisimas soov mängida noorema koosseisuga, aga kui kõige paremad lähevad Lillekülla, siis see on reaalsus. Floral on

võimalus ja seda nad ka kasutavad, et saada parimaid noori endale, nii on ka mujal maailmas.” Samas ütleb Pruuli, et “euroedu toetab kogenud välismängija, mitte noormängija, kes avaneb alles aastate pärast”.

Natuke pühendumist on natuke vähe Kõik tippklubid rõhutavad noortetöö vajalikkust ning nii Kalju, Levadia kui ka Flora on üldjoontes rahul oma noortesüsteemiga, kuid tundub, et kõige suurem usk sealt järelkasvu tulekusse on siiski Floral. Klubi president Pelle Pohlak tunneb heameelt, et nende töö noortega on võrreldes sajandivahetusega “kõvasti paremaks läinud”. “A. Le Coq Arena ehitustöö raskustega eelmisel kümnendil kannatas noortetöö ja esindusmeeskond,” toob ta välja. “Pärast probleemide lahendamist hakkas laste arv ja noortetöö võimekus kasvama. 2005. sünniaastast alates on meil igas vanuseklassis kolm-neli võistkonda. Sellest sünniaastast alates tegutseme professionaalsemalt ja efektiivsus kasvab. Laste arv polegi nii oluline, tähtis on ka professionaalne töö treenerite poolt. Igal sügisel tuleb meile 100 last juurde.” Pelle Pohlak rõhutab, et igal klubil on oma suund: “Meie toetame eesti kultuuri ja vaimu mitte ainult jalgpallilises mõttes. Ma ei väida, et meie oma on ainuõige, aga mõeldes Eesti koondise peale väidan, et kui klubid panustaks oluliselt rohkem noortele, siis koondis suudaks teha kiiremini suurema sammu.”

Premium liiga klubide algkoosseisu keskmine vanus 2016. aastal

Premium liiga klubide algkoosseisu keskmine vanus 2017. aastal 10. augusti seisuga

22,92 23,44 24,37 24,48 24,61 25,29 25,70 26,97 27,11 27,17

21,55 23,20 23,30 23,49 23,64 24,39 24,79 26,80 27,08 27,09

Tartu JK Tammeka Pärnu Linnameeskond Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Rakvere JK Tarvas JK Narva Trans Paide Linnameeskond JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Infonet Nõmme Kalju FC Allikas: EJL

Paide Linnameeskond Tartu JK Tammeka Pärnu JK Vaprus Viljandi JK Tulevik Tallinna FC Flora JK Narva Trans Tallinna FC Levadia JK Sillamäe Kalev Nõmme Kalju FC Tallinna FC Infonet Allikas: EJL

Janno Kivisild: klubidel on erinevad strateegiad Eesti Jalgpalli Liidu tehniline direktor Janno Kivisild tõdeb, et igal klubil on oma strateegia, millega püütakse läbi lüüa Eestis ja Euroopas. Mullune meister Infonet oli eelnevate aastatega komplekteerinud väga kogenud ja ühe kõrgeima keskmise vanusega meeskonna. Mängijate klubides ja koondistes saadud eelmised kogemused aitasid tiitlivõidule kaasa, aga aasta hiljem pole suudetud sarnast taset hoida ja seetõttu ollakse praegu oluliselt keerulisemas seisus. Ka Kalju on Kivisilla sõnul läinud seda teed, et toetub kogenumatele. “Flora on võrreldes eelmise aastaga veel nooremaks muutunud, aga neil on oma kindel tee ja nägemus,” ütleb Kivisild. “Klubil on selge filosoofia, et nad soovivad noorte arendamise kaudu edasi sammuda ja selle abil võidelda tiitli eest. Eelmine aasta ei pakkunud neile kindlasti rahuldust, aga käesolev hooaeg on näidanud, et nad on suutelised püsima suures mängus ja võitlema meistritiitli pärast.” Kivisild ütleb, et Euroopas võib kogemus aidata õnnestumisele kaasa, kuid Ajax ja Monaco on vastupidised näited. Samas pole Floral sel moel läbimurret teha õnnestunud. “Eri klubidel on erinev strateegia, mõni on aastakümneid oma visioonile kindlaks jäänud, teised on proovimas uusi võimalusi, näiteks sellel hooajal silmanähtavalt noorenenud Paide,” räägib Kivisild. “Mis töötab ühe juures, ei pruugi töötada teisega. Mitmekülgsus annab värvi juurde kogu Eesti jalgpallile.”

Eesti jalgpallurite edetabel Mattias Käit ja Enar Jääger tõusid peaasjalikult tänu headele esitustele koondises, Siim Luts ja Madis Vihmann langesid peaasjalikult vigastusest tingitud mängupausi tõttu. Suurim tõusja oli Joonas Tamm ja tervitame nelja uustulnukat! Ka järgmisel korral mõjutavad meie tabelit koondisemängud. 1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Karol Mets 4. Sergei Zenjov

Sergei Hohlov-Simson kinnitab, et Levadia on väga rahul, kui igast grupist tuleb üks-kaks mängijat, kes suudavad kanda kinnitada esindusmeeskonnas. Noori kasvatatakse, et nad aitaks esindusmeeskonda eesmärkide saavutamisel. Paraku ei taga duubelmeeskonnast esindusrivistusse edutamine veel mänguaega. “Noortel mängijatel peab rohkem olema kannatust,” kurdab Hohlov-Simson. “Noor tahab mänguaega saada, mis on arusaadav, kuid mänguaeg tuleb, kui noor on pühendunud ja annab endast kõik. Selleks, et Levadias mänguaega saada, peab meeletult tööd tegema.” Talle sekundeerib Kalju president Kuno Tehva: “Kui natukene jalkat mängida, natukene koolis käia, natukene tööd teha, siis sellest jääb natukene väheks, et tippu jõuda. Ka treenerite nõudmised, pühendumus, teadmised ja oskused on asjad, mille kallal tööd teha. Sealt edasi veel staadionite ja hallide puudus, millega tuleb pidevalt kokku puutuda.” Tehva räägib, et klubi püüab nii pallurite kui ka treenerite suhtumist ja arusaama selles suhtes mõjutada. Üldjoontes on ta aga ligi 800 lapseni paisuva noortesüsteemi toimimisega rahul, kinnitades, et klubi panustab ja investeerib sinna meeletult. Ta tuleb tagasi ülalmärgitu juurde: “Kui lähtuda 3% loogikast, siis peaks ühe tippklubi

esindusmeeskonna komplekteerimiseks tegema selektsiooni näiteks neljast aastakäigust (sünniaastad 1999, 1998, 1997, 1996), mis tähendaks seda, et 800 noort peaks Kaljus olema mitte klubis kokku, vaid just nendes neljas vanuses, et komplekteerida tippmeeskond 25 tasemel mängijaga. Sellist laiapõhjalist noortetööd pole Eestis olemas ei Floral ega ka Kaljul ja mängu tuleb skautimine teistest klubidest, milles on pikema kõrre praegu teenitult tõmmanud Flora.” Tehva arvates jääb pealinna nelja tippmeeskonna mehitamiseks 3200 noormängijast (4 x 800), kes suudaksid mängida Eesti meistritiitlini, väheseks. Nõmme Kalju on Tallinna neljast tippklubist ainus, kelle duubel ei mängi esiliigas, vaid esiliiga B-s. Tehva sõnul pole see noorte arengut silmas pidades probleem, sest väga noor koosseis mängib neile jõukohases liigas, mille tase esiliiga omast väga ei erine, ja eesmärk on tõusta ülespoole. Tehva kinnitusel pole Kalju orienteeritud vaid esindusmeeskonnale ja edule Euroopa karikasarjades. Küll on klubi kasvõi Floraga võrreldes “eelarve poolest teistsuguses olukorras ning sõltub otseselt sellest, kuidas esinetakse Euroopas”. “Oleme näinud palju vaeva, et tõusta aastatega Eesti kõige edukamaks jalgpalliklubiks Euroopas, ning oleme selle üle väga uhked,” räägib Tehva.

5. Taijo Teniste 6. Mihkel Aksalu

7. Mattias Käit

8. Enar Jääger

9. Nikita Baranov

–1

10. Henri Anier 11. Ken Kallaste

–2

12. Siim Luts

–6

13. Ats Purje

14. Marko Meerits

–2

15. Rimo Hunt

16. Rauno Sappinen

17. Joonas Tamm

18. Markus Jürgenson 19. Karl Mööl

–5

20. Artur Pikk

21. Marek Kaljumäe 22. Dmitri Kruglov 23. Mait Toom

24. Madis Vihmann

–4

25. Aleksandr Dmitrijev UUS! 26. Ilja Antonov UUS! 27. Martin Miller UUS! 28. Brent Lepistu

–2

29. Sergei Mošnikov

–1

30. Herol Riiberg UUS! 2017 OKTOOBER JALKA

minu 11 Foto: erakogu

Toomas Urb alias Reket E

sinejanimega räppar Reket ehk kodanikunimega Toomas Urb on oma unistuste koosseisu nomineerinud rohkelt muusikaga seotud inimesi, kelle abil loodab ta tõestada, et muusika ja sport käivad käsikäes. Üks on aga kindel – kui sama seltskond peaks peale palliplatsi mõnel kontserdil kokku saama, siis on oodata igavesti vinget show’d! Reket Hea pea ja pikkade koibadega on lihtne palli väravasse suunata. Visiooni jagub, jõudu samuti. Genka Poksitrenni ja korvpallitaustaga jõulise räppari puhul võib lootma jääda, et näeme ka Jumala Käega löödud väravaid – mis siis, et nii ei tohi, aga värav on värav, eks. Põhjamaade Hirm Ründav poolkaitsja. Ta on kohalik Messi, kes lammutab äärtest, suudab kiiresti ja täpselt ette tsenderdada või ise väravaid noppida. Lauri Täht Keskpoolkaitsja, kes juhatab koos teise keskplatsimängijaga mängu. Kiire tehnikaga ja mitmekülgselt andekas kutt kontrollib keskvälja, liigutades palli siva kaitse ja ründemängijate vahel. DJ Critikal Pigem kaitsev poolkaitsja. Väga suuri riske ei võta, kuid seda enam on ta oluline, ent nähtamatu lüli võidu puhul.

Reket

Genka

Põhjamaade Hirm

Lauri Täht

DJ Critikal

S’poom

Robert Linna

DJ Möls

Rainer Meinart

Sander Mölder

DJ Paul Oja

S’poom Põhimõtteliselt ainuke sportlane terves meeskonnas. Muidu Ameerika jalgpalli mängiv MC saab hariliku jalkaga ka hästi hakkama; lööb peale, mõtleb kaasa.

DJ Möls Tema on keskkaitsja, kes hoiab kaitseliini paigas, juhatab taga vägesid ja mõnikord proovib keskväljalt igaks juhuks peale lüüa. Harilikult läheb see latti.

Sander Mölder Nii-öelda full back. Graatsilise mängustiiliga DJ ja produtsent hoiab parema serva puhtana, lisaks lööb just tema karistuslööke ja karistab nendega korralikult.

Rainer Meinart Muidu mängib trumme, kuid täna mängib keskkaitses. Tema on viimane mees, kes võib libisevaid tackle’eid teha nii, et kaarti välja ei võlu.

Robert Linna Samuti full back. Tema on see äärekaitsja, kes mõnikord “kogemata” satub ka ründesse ja lööb imelisi screamer’i stiilis sooloväravaid.

DJ Paul Oja Ma ei tea kedagi, kes tahaks kunagi väravas mängida, seega selle töö võib vabalt endale võtta Paul. Aga sellise meeskonnaga, nagu meil on, tal niikuinii väga palju tööd ei ole, seega chill.

JALKA OKTOOBER 2017

intervjuu

Herol Riiberg:

ühtäkki kartsin eksida ja varjusin väljakul Viljandi Tulevikus on särama löönud Florast laenul olev Herol Riiberg. Andeka jalgpalluri läbimurret on oodanud klubi ja vutiavalikkus. Intervjuus Jalkale räägib Riiberg, et Raasikult uude keskkonda tulek tekitas alguses hirmu eksimise ja negatiivse tagasiside ees. Nüüd on see ületatud ja koduklubisse naastes tahab ta kohta algkoosseisus. INDREK SCHWEDE

ärast Florast Viljandisse kolimist oled saanud korralikult mänguaega. Elu on lill? Eluga olen väga rahul. Viljandi linn meeldib ja sobib mulle väga. Viljandi meenutab mulle Raasikut, kust ise pärit olen: kõik on kompaktne, ilus, vaikne. Alguses tundsin muret, kuidas mind vastu võetakse ja kuidas meeskonda sulanduda. Aga kõik läks hästi, saame hästi läbi ja poisid usaldavad mind. Augustis alistasite kahes järjestikus mängus Narva Transi ja Tallinna Levadia, kusjuures olite väga lähedal ka Flora alistamisele. Millega seda seletada? Ei tahaks egoistlikult kõlada, aga Oskar Berggreni, Vlasiy Sinyavskiy ja minu tulekuga on Viljandi oma poisid ka eneseusu uuesti üles leidnud. Nad tajuvad, et mitte ainult leegionärid, vaid ka nad ise oskavad päris hästi mängida. See on asja juures kõige tähtsam. Üks Tuleviku fänn arvas, et te pidanuks Flora vastu jõudu kokku hoidma ja keskenduma sellele järgnenud mängule Paide vastu, mille kaotasite. Kas pidanuks? Ei usu, sest me tuleme igale mängule samasuguse häälestusega ja võidumõtetega. Flora vastu varumeestega tulla – see oleks olnud jama! Vale oleks mänge vastaste järgi jagada. Aga ega me ise ka enne mängu oodanud, et nii hästi läheb. 30

JALKA OKTOOBER 2017

Kas täiega vastuhakk Florale mõjutas Paide mängu tulemust? Kindlasti mõjutas. Mäng kurnas, taastumiseks oli paar päeva aega ja paar mängijat jättis järgmise mängu vigastuse tõttu vahele. Luges ka see, et me ei ole profisats. Kas sina ise oled proff? Ma arvan küll. Pidasin silmas seda, et sa saad ju ikka palka? Flora maksab palka, aga küsimus on selles, kas profimängija on ainult see, kes saab palka, või on asi suhtumises. Näiteks kui ma mängin suure meeskonna eest ilma rahata, kas ma sel juhul pole proff ?

UUES KESKKONNAS

“Pelgasin olla heas mõttes nahaal, varjusin väljakul, et ei tuleks eksimusi, et ma ei kaotaks palli, ei teeks valesid otsuseid. See hirm hakkas mind sisemiselt sööma.” Sa debüteerisid Eesti meistriliigas juba 2013. aastal 16aastasena ja neljas mängus lõid ühe väravagi. Tundus, et järgmisel aastal oled Flora põhimees, aga 2014. aastal ei mänginud sa meistrisarjas kordagi. 2015. aastal olid 2013. aasta tasemest ikkagi allpool:

neli mängu, aga null tabamust. Mis juhtus, miks sa ei edenenud? See on kõigile suur küsimus. Kõik on oodanud, et läbilöök toimuks. Võibolla oli vaimse poolega raske. Ma ei olnud valmis. Ega ma täpselt teagi. Ega ma mäleta ka väga, mis varem võis takistuseks saada. 16aastasena oli mulle tähtis see, et üldse kuulusin võistkonda ja sain Floraga trenni teha. Äkki pidanuks varem mujal proovima? Ei, seda mõtet pole mul olnud. Kogu aja oli soov tõestada, et mina peaks olema väljakul. Floras on loodud kõik tingimused, et olla mees ja võtta see koht. Mis sul Floras puudu jäi? Tol hetkel jäi enesekindlusest kõvasti puudu. Vaimselt olin veel nõrk. Võibolla ei suutnud kohaneda mängutempoga. Noorteklassis olid Eesti parimaid. Kuhu kadus enesekindlus? Uus keskkond mõjutas. Tekkis hirm eksimuste pärast: äkki teen midagi valesti, äkki ei saa palli kätte ja tuleb negatiivne vastukaja. Pelgasin olla heas mõttes nahaal, varjusin väljakul, et ei tuleks eksimusi, et ma ei kaotaks palli, ei teeks valesid otsuseid. See hirm hakkas mind sisemiselt sööma. Vanusega on see vähemaks jäänud. Oled olnud loominguline mängija. Kui vaba või raamides sa Tulevikus oled? Ise ma oma vabaduse kohta väljakul otsuseid ei tee. Neid teeb peatreener lähtuvalt vastasest ja taktikast. Tunnen, et olen suht vabas rollis, nagu mulle meeldib. 2010. aastal – kui olid 13 – käisid end näitamas Barcelonas. Minu teada saadeti sind tagasi sõnumiga, et peaksid ennekõike füüsiliselt välja arenema ja tugevamaks saama. Kuidas sellega oli

intervjuu Foto: Lembit Peegel

ja kas oled Barcelonaga hiljem ühenduses olnud? Tagantjärele mõeldes oli õigest Barcelonast asi kaugel. See oli rohkem laagri moodi asi. Tagasiside oli, et füüsises pean kõvasti juurde panema. Mängulugemine jättis soovida. Pärast seda pole kontakti olnud.

Mis see on? Kui mängin number 10 positsiooni, siis peaksin kaitsetööd parandama.

Võtsid soovituste suhtes midagi ette? Ega 13aastaselt jõusaali ei lähe, aga praegu olen küll vaeva näinud tehniliste detailidega ja käinud jõusaalis. Väikesena oli lihtsam: said palli ja triblasid. Nüüd peab tegelema hulga spetsiifilisemate asjadega.

Sinust noorem Mattias Käit on A-koondise põhimees. Kas jõuad järele? Mattias on vaatamata noorele eale näidanud väga kõrget taset. Muidugi tahaks järele jõuda.

2012. aastal käisid koos Mark Oliver Roosnupuga Sunderlandis. Millist tagasisidet sealt said? Nädalaga sain aru, kui kõva andmine seal käib. Kasvõi Hollandiga võrreldes. Me olime ise 15aastased, aga pandi trenni tegema U21 poistega. Seal oli tõesti raske, karm värk. Tajusin, et kui Inglismaal läbi lüüa, siis peab kõvasti töötama. Kõik olid iseenda eest väljas.

“Flora vastu varumeestega tulla – see oleks olnud jama! Vale oleks mänge vastaste järgi jagada.”

Samal aastal käisid Vitesse’is. Seal läks kõige paremini. Olime Maksim Gusseviga koos. Tegin trenni omavanustega ja aasta vanematega, lõin kaks väravat. Spordidirektor tuli rääkima, et tahavad mind. Mulle oli see noore poisina suur pauk – nad soovivad mind! Siis kutsus Vitesse mind Riia Cupile. Kaotasime poolfinaali penaltiseerias Zenitile, olin ise esimene eksija. Kolmanda koha mängus võitsime Tottenhami, lõin värava. Kõik tundus kindel, aga siis vajus asi ära: tuli uus juhtkond, kes ei teadnud mu üleminekust midagi.

Herol Riiberg naudib nii Viljandi linna kui ka mängimist Tuleviku särgis.

Kas hooaja lõpus lähed Florasse tagasi? Hooaja lõpus tulen tagasi Florasse. Ära pole mind unustatud. Olen saanud tagasisidet, mida juurde panna ja mille kallal tegeleda.

Kas eesmärk on A-koondis? Iga mängija unistab oma rahvuse A-koondist esindada, nii ka mina.

KÕIGI VASTU TÄIEGA

Sul on särgiseljal eesnimi: Herol. Kas see on Hispaania mõju? Ei ole. Kunagi ammu oli mul Barcelona särk ja lasin sinna kirjutada Herol. Kui hiljem saime Floras nimedega särgid, lasin ka sinna kirjutada Herol. Mul on eluaeg olnud eesnimi seljal. Sel pole midagi tegemist Brasiilia või sellise värgiga. Ma pole kunagi nõudnud, et mind Heroliks kutsutaks. Mul pole vahet, kas teised ütlevad Herol või Riiberg. Kui mul oleks tavapärane eesnimi, mis oleks paljudel, siis oleks teine asi, aga teisi Heroleid pole ja sellega ma eristun lihtsasti. Kas sulle eesnime panekul on mingi lugu? Ema tahtis panna Handro. Aga kuna mul on vennad Hardo ja Hardi ning kolm õde, kelle nimed algavad samuti H-tähega, siis öeldi, et niimoodi lähevad nimed sassi, ja soovitati talle, et pangu Herol. See ma olengi! 2017 OKTOOBER JALKA

Belgia

JAN VERTONGHEN

Foto: Dave Thompson/Scanpix

Viljandi Tulevik

HEROL RIIBERG

Foto: Jana Pipar

Manchester United

Serbia

Belgia

JAN VERTONGHEN NEMANJA MATIC

Foto: Jason Cairnduff/Reuters/Scanpix

klubi lugu

Kalevi tandem valmis Jalgpalliklubi Tallinna Kalev töötab esimest hooaega tandemi Joel Lindpere / Ragnar Klavan tüürimisel ning spordidirektori rolli täitva Lindpere sõnul on koostöö kahe nimeka vutiässa vahel nii hea, et mõne aja pärast ollakse valmis arbuuse kandma ehk funktsioneerima tõelise tippklubina. KADI PARTS

elmisel kevadel sai esiliigas mängiv Tallinna Kalev kahe väärt täienduse võrra rikkamaks, kui esmalt istus klubi presidenditoolile Ragnar Klavan ning vaid mõni nädal hiljem teatati, et spordidirektorina asub tööle Joel Lindpere. Oma profikarjääri lõpetanud Lindpere on peagi olnud ametis ühe aasta jagu ning kuigi enne hooaja lõppu on tal raske oma tööle hinnet panna, on tema sõnul rong õiges suunas sõitma pandud. Ka Klavan, kes igapäevaselt ajab palli taga Inglismaal, on aktiivselt Kalevi tegemistega kursis ning kahe mehe visiooni järgi peaks Tallinna klubi ootama igati helge tulevik.

Lindpere toimekad päevad “Kunagi arutasime Aivar Pohlakuga, mis pärast mu mängijakarjääri lõppu võiks saada ning kuidas saaksin Eesti jalgpalli panustada,” selgitas Lindpere alustuseks, kuidas elutee ta just Kalevisse viis. “Olime ka Ragnariga seda varem arutanud, sest viimastel koondiseaastatel olime sageli toakaaslased ning tahtsime mõlemad Eesti jalgpalli aidata. Naljaga võib öelda, et mul on hea meel, et Eesti Jalgpalli Liit hoidis Kalevit elus meie tulekuni.”

Tallinna Kalev • Asutatud 1911, taasasutatud 2002 (president kokkuleppeliselt Reio Ojavere kuni 2008, Raimo Nõu 2008–2016) • Esindusvõistkond mängib esiliigas, augusti lõpu seisuga oldi neljandal kohal • Duubelvõistkond mängib esiliiga B-s, augusti lõpu seisuga oldi viiendal kohal • Kolmas võistkond mängib III liiga põhja tsoonis

JALKA OKTOOBER 2017

Endise koondislase sõnul oli praegune tööandja talle südamelähedane proovikivi, sest ta on ju ise kesklinnas sündinud ja üles kasvanud. Kui raskustesse sattunud Kalev, mis oli Lindpere sõnul eelmisel aastal peaaegu lõpetamise äärel, vajas uut hingamist ja uusi juhte, tundus sinna minek igati loogiline ja õige projekt. “Loomulikult võiksin ma praegu veel kusagil välismaal mõne klubi juures asjapulgana tiksuda või mõne vana tuttava juures treenerirollis olla, aga siin saan ajada suurt Eesti asja,” andis Lindpere mõista, et tema otsus oli põhimõtteline. “Ja kuigi klubi vedamine võtab väga palju energiat, siis seda kütust mul õnneks veel jagub.” Kuna Kalevi tandemi teine liige on Liverpoolis profikarjääri tegemas, jääb seda rohkem igapäevaseid toimetusi just endise koondislase kraesse. Lindpere tunnistab, et tegemisi on päevas palju, sest 24 tunni sisse tuleb mahutada nii kontoritöö, treeningud, mängud kui ka aktiivne suhtlus jalgpalliringkonnas. Kalevi spordidirektori sõnul on esimene aasta uues ametis õpetanud palju ning peale positiivsete nähtuste on ette tulnud ka intriige ja palju probleeme. Lindperet see aga ei heiduta, sest korraliku töötegijana tahab ta igal pool käed külge lüüa. “Praegu on läinud nii, et enamik klubiga seotud asju käib minu laualt läbi, sest võtsime Kalevi üle seisus, kus on vaja teha palju muudatusi,” rääkis Lindpere. “Aga mulle meeldib, et kõik asjad minu juurest läbi käivad, sest minu jaoks on olnud palju uut ja huvitavat ning tahan kõigega kursis olla.” Lindpere tunnistas, et praeguse suure tööga loodab ta paljud probleemid pikemas perspektiivis ära klaarida ja tulevikus oma rolli vähendada, sest praegu

on rapsimist olnud ehk liigagi palju – õiget puhkust pole Kalevi spordidirektor saanud endale alates eelmise aasta sügisest lubada. “Vahepeal olin täielikult nagu orav rattas ja kuigi ikkagi tahaks veel ja veel rohkem teha, siis pidin gaasi veidike maha tõmbama. Nüüd saan aru, et veidi vabam liikumine ja suhtumine annavad laiema mõttemaailma.” Uue ameti suurimat rõõmu on Lindperele seni pakkunud inimeste toetus. Tema sõnul on igati positiivselt vastu võetud asjaolu, et Kalev taas klubimaastikul aktiivselt nähtav on, ning seda on rohkelt toetatud hea sõnaga. Lisaks on Tallinna kesklinna klubi jäänud tänavu silma ka sellega, et väga jõuliselt on suudetud suurendada oma sponsorite hulka. Lindpere sõnul ei mängi siin aga rolli ei tema ega Ragnar Klavani kuulsus, vaid omamoodi lähenemine.

klubi lugu

stub arbuuse kandma on selge, et klubi asjad ei tohi Ragnari karjääri segada. Aga tähtsamad otsused, mida ma ei taha üksi teha, arutame loomulikult läbi ja Ragnarit tegelikult huvitab väga, kuidas meil siin läheb.” Kuigi Liverpooli kaitsja Kalevis igapäevaselt tööd ei tee, panid Klavan Foto: Lembit Peegel ja Lindpere esialgsed eesmärgid ja visiooni koos paika ning klubi spordidirektori sõnul peaks klubi tulevik olema helge. “Tandem Klavan/Lindpere on suur löögijõud, mis peaks ühel päeval korralikke arbuuse kandma,” naeris Lindpere. Lähituleviku plaanides aga veel kohe arbuusidele ei mõelda, vaid esmalt on kavas noortetööd arendada. Lindpere sõnul on Eesti suurim probleem asjaolu, et kuigi noori vutihuvilisi on palju, ei ole kvaliteet ja kvantiteet õiges omavahelises suhtes. Seepärast ei mõelda Kalevis tingimata laste arvu suurendamisele – hetkel on kesklinna klubis juba ligikaudu 1000 noort –, vaid loodetakse parandada hoopis kvaliteeti. “Meie eesmärk pole lapsi juurde saada, sest kui teeme õigeid asju, siis tulevad nad nii või naa meie juurde,” selgitas Lindpere. “Aga noortetöö kvaliteedi üldine parandamine on meie rütmis: kui minnakse mõne teema tõttu järgmise kahe aasta eesmärk ning ütlen raksu ja kontoris kõlavad karmimad ausalt, et selles me ei jälgi üldse, mis toonid, siis Klavani hea esituse või teised teevad, vaid lähtume minu ja Liverpooli võidu järel tullakse järgmisel Ragnari visioonist. Tahame teha sellest päeval tööle uue inimesellise klubi, nagu meie sena ja eelmise päeva asja näeme, ning see on JOEL LINDPERE: mured on unustatud. praegu kõige tähtsam. Ent kui Kalev elab pala“Naljaga võib öelda, Oleme praeguseks juba vikuliselt oma presidenet mul on hea meel, palju tööd ära teinud, dile kaasa, siis kui palju ka edaspidi tuleb et Eesti Jalgpalli Liit aga jõuab Klavan omakorda teha tarkasid otsuseid, hoidis Kalevit elus Eesti klubi murede ja mis oleksid just tulemeie tulekuni.” rõõmudega kursis olla? vikku suunatud. Meie “Oleme Ragnariga toetajad on selle hea head sõbrad ja pidevalt näide, sest nad ei vaata helistame teineteisele – analüüsime nii seda, et oleme esiliiga klubi ja mis Liverpooli mänge kui ka Tallinna Kale- meiega konkreetselt praegu toimub, vi tööd,” rääkis Lindpere. “Kõiki Kalevi vaid nad näevad, kuhu võiksime välja teemasid me loomulikult läbi ei räägi, jõuda. Ning ma loodan südamest, et sest ma tean, kui palju tipptasemel kõik, kes meiega ühe rongi peal istutreeningud ja mängud nõuavad, ning vad, saavad varsti uhked olla.” Tallinna Kalevi spordidirektoril Joel Lindperel hingetõmbepausiks palju aega ei jagu, sest mullu üle võetud klubis on tööd mitmele mehele. Õnneks toetab Lindperet hea nõuga Kalevi president Ragnar Klavan, kellel jagub isegi Inglismaal mängides kodumaa klubi jaoks aega.

“Me pole läinud ennast müüma, vaid lähtume ideest, et käsi peseb kätt,” selgitas Lindpere. “Oleme kõikidele toetajatele öelnud, et tahame lähtuda noortest ning kasvatada neist häid inimesi ja jalgpallureid. Kui keegi näeb, et ta tahab samamoodi noortesse panustada, siis see ongi ühenduskoht, mille kaudu me oleme leidnud toetajaid. Ja hea meel on näha, et toetajaid on meil palju ning kõik nad usuvad, et saame Kalevist teha midagi ägedat.”

Klavani roll ja tulevik Kui Lindpere sahmib Kalevi kontoris ringi igapäevaselt, siis klubi president Ragnar Klavan on Liverpoolis ametis oma profikarjääriga. Lindpere sõnul pole Klavani füüsilisest eemalolekust probleemi tekkinud, sest kogu klubi elab ja hingab Klavani ja Liverpooli

2017 OKTOOBER JALKA

Eelmise hooaja finaalis alistas Suure-Jaani United 4 : 0 Saaremaa JK aameraaS. Ka sel hooajal kuulub Suure-Jaani võistkonda kaks tüdrukut, kes klubi esindaja sõnul on pärit Tarvastust.

Foto: Maarika Hiiemäe/Suure-Jaani Unitedi Facebooki leht

Noorte rahvaliiga kogub tuure 2016. aastal käivitas EJL noorte rahvaliiga, mille eesmärk on rohkem noori vuti juurde tuua ning teatud vanuses neid seal ka hoida. Praeguseks on projekt töös olnud poolteist aastat ning on sobiv aeg heita pilk selle arengule. KADI PARTS

elmisel hooajal töösse pandud noorte rahvaliiga sai loodud seepärast, et teatud vanuses kipuvad noored jalgpalli juurest ära kaduma. Selle peamine põhjus oli üleminek formaadile 11 vs. 11, mille jaoks ei jätkunud võistkondadel sageli piisavalt mängijaid. Väiksemates kohtades ei toetanud Eesti meistrivõistlustel osalemist ka puudulik infrastruktuur. Nii loodi samamoodi nagu täiskasvanute puhul ka noorte rahvaliiga, kuhu oodati peale 40

JALKA OKTOOBER 2017

klubide mängima koolide ja lihtsalt sõpruskondade võistkondi. Peamine klausel oli reegel, et mängija ei tohi samal aastal osaleda Eesti meistrivõistlustel. “Enne projekti käivitamist tegime suure uuringu ja selgus, et U13 vanuses loobuti jalgpallist väga palju – koguni 32% lastest,” selgitas projekti käivitamise põhjust EJLi tehniline direktor Janno Kivisild. “Rahvaliiga peaks olema üks võimalus, kuidas noori jalgpalli juures hoida, kui klubi ei saa näiteks 11 mängijat kokku, et vajalikul momendil formaadile 11 vs. 11 ümber lülituda. Samuti on see hea võimalus hilisemaid alustajaid jalgpalli juurde tuua – nii saavad mängida ka need noored, kes meistrivõistluste jaoks veel valmis pole,” lisas Kivisild. Debüütaastal osales rahvaliigas 12 võistkonda ja 245 mängijat, tänavu pani end kirja 20 võistkonda ning augusti lõpuks oli osalejate arv 281 last (kuna rahvaliigasse saab mängijaid registreerida terve hooaja jooksul, võib see number hooaja lõpuks veel suureneda). Kivisilla hinnangul võib kahe esimese aastaga iga-

ti rahule jääda, sest kaasata on suudetud ka kõrgema taseme klubisid. “Kahe aasta vaheline kasv on olnud õiges proportsioonis ning võin julgelt väita, et muutused on end õigustanud ja areng on positiivne. On tore, et noorte rahvaliiga on enda jaoks avastanud ka klubid, kelle esindusvõistkonnad mängivad kõrgemal tasemel: meistriliigast Tartu Tammeka ja Pärnu Vaprus, esiliigast näiteks Tallinna Kalev ja Tartu Welco,” andis Kivisild mõista, et uus projekt ei kogu hoogu ainult väikestes kohtades, vaid ka suuremates klubides.

0 : 35 – kes tahaks nii kaotada? Noorte rahvaliiga esimeseks probleemiks on olnud inimeste teadvusesse jõuda, et neid mõistetaks arvestatava väljundina. “Alati on skeptikuid ja neid, kes jäävad äraootavale seisukohale, aga meie ülesanne ongi teha inimestele selgeks, et see on hea väljund mitme puudujäägi likvideerimiseks,” rääkis Kivisild. Päris esimesest takistusest on vaikselt üle hüpatud ja Kivisilla hinnangul

noortejalgpall seisab nüüd juba ees järgmine proovikivi: kuidas saada liiga tase piisavalt ühtlaseks. Alagruppide tabeleid vaadates torkabki silma, et on nii võrdsemaid rühmi kui ka absoluutselt ebavõrdseid vastaseid: näha võib skoore 12 : 0, 14 : 0 ja koguni 35 : 0. “Loomulikult on nii suurte kaotuste teenimine lastele väga traumeeriv,” tunnistas EJLi tehniline direktor, et probleemist ollakse teadlikud. Kivisilla sõnul on praegu 20 võistkonda alagruppidesse jaotades lähtutud piirkondlikust printsiibist, et võõrsilmängud oleksid lastele võimalikult mugavad ja toredad. Samas on selge, et kui võistkondade arv suureneb ja võimaldab samamoodi nagu täiskasvanute rahvaliigas moodustada mitu liigataset, on see EJLi tulevikuplaanides kirjas. Ebavõrdset taset tõi probleemina välja ka mullu noorte rahvaliigas võidutsenud Suure-Jaani Unitedi võistkonna esindaja Sergei Vassiljev: “Eelmine hooaeg oli liiga kerge, sest meie poisid olid pikalt kokku mänginud ja liiga üldine tase oli nõrk. Sel hooajal on tase paremaks läinud ja korraldus on samuti parem. Mängitakse nii võõrsil kui ka kodus ja kuna tekib pikem hooaeg, annab see

Suure-Jaani United (punases) näitas head hoogu ka sel aastal, kui oma alagrupp võideti rohesärkides mängiva Vändra Vapruse noortevõistkonna ees. Foto: Maarika Hiiemäe

Noorte rahvaliiga reeglid Mänguaeg 2 x 35 minutit Mängijate arv väljakul 7 vs. 7 või 9 vs. 9 Suluseisu ei fikseerita Lubatud on jooksvad vahetused

Praegu mängivad tüdrukud noorte rahvaliigas koos poistega – kui tulevikus tekib piisavalt tüdrukute võistkondi, on EJLil plaanis luua neile omaette võistlus. Foto: Maarika Hiiemäe/Suure-Jaani Unitedi Facebooki leht

Noorte rahvaliiga areng 2016: võistkondi 12, noori 241 2017: võistkondi 20, noori 281 (neist tüdrukuid 23)* *25. augusti seisuga

lastele tunde, et nad on päris jalgpallurid.” Erinevalt juba kogemustega Suure-Jaanist osaleb Janno Kivisilla välja toodud Tartu JK Welco noorterühm sel hooajal esimest korda. “Meie jaoks oli tegemist väljundiga Tartust väljas treenivale huvigrupile ning sealsetele lastele oli võistlustel osalemine hea motiiv,” selgitas Welco tegevjuht Edgar Leht. Tema sõnul Tartu lähiümbruse alagrupis ebavõrdse tasemega probleeme pole, kuid toreda esmahooaja muljet rikkus veidi ühe konkurendi ootamatu loobumine, mis tähendas lastele automaatselt kahte pidamata jäänud mängu. “Aga üldiselt

on osalemine meile end kindlasti ära tasunud, lastele meeldib väga üksteisega mõõtu võtta.”

Tüdrukud ja tulevik Mullu noorte rahvaliigat käivitades oli EJLi juhendis kirjas, et võistkondadesse oodatakse koos mängima nii poisse kui ka tüdrukuid. Tänavu oli augustikuu viimase nädala seisuga registreeritud 281 mängijast 23 tüdrukud – selline jooksev statistika on kättesaadav seepärast, et esimest korda tuleb sel aastal nii noorte kui ka täiskasvanute rahvaliigas osalemiseks taotleda mängijalitsentsi. See aitab EJLil pidada paremini järge, kui palju Eestis vutihuvilisi on. Kui rahvaliiga tüdrukute juurde tagasi tulla, on jalgpalliliidul Janno Kivisilla sõnul plaan seirata tüdrukute osalemist ning kui tekivad eraldi tüdrukute võistkonnad, siis vajaduse korral luua neile ka omaette liiga. Samas on selge, et sinna kulub veel aega ja see peab tekkima loomulikult. Üleüldiselt noorte rahvaliiga tulevikku vaadates on selge, et vaid kahe aasta järgi on veel vara tibusid lugema hakata ja projekti edukust hinnata. “Peame mängima veel üks-kaks hooaega ning siis tegema uue suure statistilise uuringu, et näha, kas noorte rahvaliiga on oma eesmärki täitnud ja noortesüsteemi osana funktsioneerima hakanud. Aga praeguse seisuga oleme kindlasti rahul ja eks jääme ootama lõplikku efekti,” vaatas Kivisild tulevikku. 2017 OKTOOBER JALKA

mängija luubi all Fotod: Jana Pipar

Ronaldo Tiismaa

Ranet Lepik: “Karistusalas on võimeline lööma vajadusel ka varbaga, mis on muide väga oluline oskus! Paremini võiks lüüa seisvaid palle, mis on suuresti kinni peas!”

16aastane Pärnu Vapruse mängumees Ronaldo Tiismaa lõi tänavu laineid sellega, et temast sai Premium liiga noorim väravalööja. Uue rekordiomaniku tugevaid ja nõrku külgi vaagisid tema treenerid Marko Lelov ja Ranet Lepik. Õhuvõitlus

Väljakunägemine Ranet Lepik: Tipus mängides leiab söötudega kenasti alumisi mängijaid ja ka ääri, ise ääres mängides on õigesti asetsedes terve väljak tal ees ja ma ei ole täheldanud, et ta kaaslasi üles ei suudaks leida. Teinekord võib hätta jääda siis, kui mängutempo on kiire ja noorusest tulenevalt keskendutakse stressiolukorras rohkem pallile. Marko Lelov: Ronaldo on selles osas praegu heas seisus, kuid arengu ja kasvuga peab väljakunägemine minema veel paremaks.

Vastupidavus

Ranet Lepik: Ronaldo on alati olnud omaealiste seas teistest natuke suurem, mis on andnud talle õhus teatud eelise. Noorteklassides läks julgelt kahevõitlustesse ja lõi peaga ka palju väravaid, hetkel võiks meeste keskel võideldes osata rohkem oma keha ära kasutada. Ka palli lennu hindamine, võitlusesse mineku ajastus ja positsioonivalik võiksid natuke paremad olla. Marko Lelov: Tal on väga head eeldused, et temast saaks tulevikus mängija, kes saab hästi hakkama nii jala kui ka peaga mängides.

Jõud

Ranet Lepik: Lapsena probleeme ei olnud, kestis kõik kohtumised vajadusel kenasti ära. Selge on see, et täiskasvanute mäng on teistsugune, ning arvan, et vastupidavus on Ronaldo peamine omadus, mis praegu jõudsalt areneb. Marko Lelov: Eks maht on treenitav, aga praegu võin küll öelda, et 16aastaselt saab ta Premium liigas hakkama.

Ranet Lepik: Ta on olnud omaealistest tugevam, kuid hetkel on oluline arendada oma keha tarkade nõuandjate koostatud kavade järgi. Premium liigas või koondises mängides on selgelt näha, et pelgalt suurusest ei piisa: on vaja liha ja sitkust. Kui Ronaldo suudab kasvatada oma keha selliseks, nagu on Ragnar Klavanil, siis oleks ta Eestis teine mängija, kelle kehaehitusega olen 100% rahul. Marko Lelov: Kuna ta on oma eakaaslastest kiiremini arenenud, siis jõu poolest paistab silma, ning 16aastase kohta on ta kindlasti tugev.

Sisu Ranet Lepik: Teda võis mistahes hetkel staadionilt leida. Mängijana on ta aga pigem pisut tujukas ja tema puhul võib mängu rikkuda mõni ebaõnnestumine. Usun, et ta kasvab sellest välja, kui saab aru, et sellist asja endale lubada ei saa. Marko Lelov: Ronaldol on olemas iseloomujooned, et tippu jõuda, aga ta peab oskama olla kannatlik. Võibolla on talle praegu kõik väga varakult kätte tulnud ning kuna tänapäeva noored ei oska olla kannatlikud, siis võib juhtuda, et ta muutub kärsituks.

Tehnika Ranet Lepik: Tehnika on minu silmis korralik. Alati võiks kiiruslik tehnika või tehnika stressiolukorras olla parem, aga palli vedada oskab, sööta ja lüüa oskab, peaga saab ka pallile pihta. Marko Lelov: Tehnikaga tal probleeme pole, aga tuleb arvestada sellega, et kui tulevad tippmängud, siis selleks tuleb arendada kiiruslikku tehnikat.

Kiirus Ranet Lepik: Kiirus on tal alati olnud pigem korralik. Minu soov on, et teda treenitaks pidevalt just palliga kiiresti liikuma, sest kiiruslik tehnika ja suunamuutused palliga on tema positsioonil väga kõva trump. Marko Lelov: Tema kiirus ja kehaline tugevus on need omadused, mis ta on nii noorena toonud Vapruse esindusmeeskonda.

JALKA OKTOOBER 2017

cv Sündinud: 02.05.2001 Klubi: Pärnu JK Vaprus Endised klubid: Pärnu JK Vaprus Treenerid: Ranet Lepik, Raimo Paulberg, Kalev Pajula, Taavi Midenbritt, Marko Lelov Koondis: U16/0

Liikuvus

Ranet Lepik: See on üks tema suuremaid probleeme: ta on natuke liiga sirgjooneline ja ilma pallita võiks kasutada suuremat ala endale ja teistele ruumi ja võimaluste tekitamiseks. Treenerina annaksin talle rohkem vabadust, mitte ei paneks teda raamidesse. Marko Lelov: Ta on mitmekülgne ründaja ning teda saab hästi kasutada nii ääres kui ka tipus.

Löök ja sööt Ranet Lepik: Eestlaste üks suuremaid probleeme on söötmise tugevus, sest kuigi lühikese, keskmise ja pika söödu tehnika on korralik, jääb tugevusest tihti vajaka. Siinkohal raputan tuhka endale pähe, et noorena sellele piisavalt tähelepanu ei pööranud, kuid kõike on võimalik lihvida ja usun, et praegused treenerid seda ka nõuavad. Löögi kohta: Ronaldo lööb hästi mõlema jalaga, ei vaja palju ruumi ega aega, et tekitada hea löögipositsioon. Marko Lelov: Kui Ronaldo saab kogemusi juurde, siis õpib ta paremini, millal ise avaneda või söötu lükata või peale lüüa, aga tema puhul on hea see, et tal on olemas ründajale vajalik nahaalsus võtta mäng enda peale.

mängija luubi all

Meie oma Ronaldo fännab koeri ja korvpalli Kas teater või raamat? Valiksin teatri, sest minu puhul on asju vaadates neid lihtsam meelde jätta kui lugedes, kuigi ega ma ei satu teatrisse väga tihti – vahel klassiga käime. Ühtegi lemmiketendust mul ka pole, sest kui klassiga oleme käinud, siis on minu jaoks olnud see valik üsna juhuslik. Kas Ronaldo või Messi? Kui valima peaksin, siis Ronaldo – ta on olnud pikka aega mu lemmikmängija. Eks kui ma väike olin, siis valisin ta lemmikuks sama nime järgi ja nii jäigi. Samas ega mul Messi vastu ka midagi pole, sest ta on samuti hea mängija. Kuidas sulle nii omapärane nimi valiti? Ema plaanis mulle panna nimeks Rolando, aga siis ütles vanaema, et n-täht peaks ikka olema nime keskel – nii vahetatigi tähed ära ja tuli kokku Ronaldo. Teadlikult keegi Cristiano Ronaldo järgi seda nime mulle ei pannud, lihtsalt juhtus nii. Ise olen sellega päris rahul, sest see on päris vinge ja igaühel ei ole sellist nime. Kui rääkida võõraste inimeste uudishimust ebatavalise nime vastu, siis ega väga palju selle kohta ei uurita, vahel harva küsib mõni inimene, kes mind nii hästi ei tunne. Kas meri või Pärnu jõgi? Kindlasti jõgi, sest kui merre ujuma minna, siis peab ikka päris pikalt kõndima, enne kui saab korralikult sügavasse vette. Milliseid spordialasid jälgid veel peale jalgpalli? Kui Pärnu korvpallimeeskond kodus mängib, siis käin üsna tihti nende mänge vaatamas. Lemmikmängijaks on mul Saimon Sutt – isiklikult ma teda ei tunne, aga ta lihtsalt meeldib mängijana. Peale korvpalli ma eriti midagi muud ei jälgi. Mitu tundi päevas veedad internetis? Eks ikka iga vaba hetke, sest on ju vaja teistele kirjutada või Facebookis või Soccernetis uudiseid lugeda.

vahepeal, aga jalgpallis olen käinud alates 1. klassist. Teiste alade puhul käisin pigem kooliga erinevatel võistlustel. Kas koer või kass? Valiksin koerad, kuigi mul kindlat põhjust ei ole, lihtsalt leian, et nad on armsamad ja oskavad ka kodu ja inimesi kaitsta. Mul endal pole paraku kumbagi olnud, sest ema pole tahtnud võtta. Kui ma ise saan kunagi koera võtta, siis eelistaksin keskmise suurusega koera, kuigi tõust ei tea ma eriti midagi ja seda ei oska praegu valida. Sinust sai 15 aasta ja 11 kuu vanuselt Eesti meistriliiga seni kõige noorem väravalööja – kas see on teinud sind ka kuulsamaks? Kuulsust ei ole juurde tulnud ja seda väravat ma eriti üle vaadanud ka ei ole. Küll andis see aga juurde motivatsiooni, et tuleb veel rohkem tööd teha ja vaeva näha.

Kas noore mängijana eelistaksid pigem saada regulaarset mänguaega Premium liiga nõrgemas meeskonnas või käia esimese otsa meeskonna tugevates trennides, aga istuda mängudel varumeeste pingil? Valiksin tagumise otsa meeskonna, sest mänguajaga tuleb ka mängupraktika ja sellega saan kindlasti kogemust juurde – see on noorele mängijale tähtis. Mõne tugeva meeskonna pingil ma ei tahaks istuda, et siis lihtsalt medal kaela saada, sest see pole oluline, tähtsam on mängijana areneda.

Kas võrkpall või korvpall? Korvpall, sest see on veidike jõulisem spordiala ja minu arust on seal jalgpalliga sarnasemad pinged: korvpallis peab samamoodi kontaktis olema ja võitlema palli pärast. Väikesena olen käinud nii korvpalli- kui ka võrkpallitrennis, lisaks ka kergejõustikus. Jalgpalli juurde jäin seepärast, et teistes trennides käisin ainult

2017 SEPTEMBER JALKA

kulisside taga

Hall kardinal Tony Sokker paugutab suurte ässadega Eesti rahvusmeeskonna fännidele peaks igati tuttav olema Tony Sokker, kes juba poolteist aastat on videoklippide vahendusel paljastanud elu A-koondise uste taga. Nüüdseks on Eesti jalgpalli salajasest nööritõmbajast saanud boss administraator, kes paremat elu tahta ei oskakski. KADI PARTS

ullu märtsikuus astus A. Le Coq Arena administraatorina töötav Tony Sokker esimest korda avalikkuse ette, kui külastas videokaamera ees koondise trenni. Kuigi klipist võis esmapilgul tunduda, et meie sinisärgid on Tony suhtes pisut umbusklikud, siis loo kangelane ise kinnitas toona – ning väidab endiselt ka praegu –, et tegelikult on ta koondislastega väga heades suhetes.

JALKA OKTOOBER 2017

“Oleme kõik head sõbrad ja ega ma ei tahaks ühtegi päris lemmikut nimetada, sest laste hulgast ei saa ju ka lemmikut valida, aga saladuskatte all võin öelda, et selleks on üks väiksem vene nimega poiss. Tema ei tahtnud alguses mulle high five’i visata, aga lõpuks ikka viskas ja me oleme päris head sõbrad,” rääkis Tony Sokker õhinaga ühest oma iidolist Dmitri Kruglovist. Pooleteise aasta jooksul on Tony

jõudnud peale Kruglovi astuda kaamera ette ka mitme teise mehega. Näiteks Joel Lindpere lahkumismängu eel tegid kaks legendi koos ühise pikema klipi. See on Sokkerile väga eredalt meelde jäänud: “Kamoon, ma sain Lindperega koos videot teha ja ega ma ikka paugutangi siin suurte ässadega. Elämä on laiffii ja kümne palli süsteemis ma oma elule hindeks alla 12 palli ei paneks.” Kui mängijatest räägib mõni aeg tagasi end ise juunioradministraatorist bossiks ülendanud Sokker suure õhinaga, siis videoklippide paljastustest on ilmnenud, et koondise peatreeneri Martin Reimiga on tulnud tal maid jagada mitmes keerulisemas olukorras. Nimelt jäi Sokker märtsikuus vahele hiigelsuurte telefoniarvetega, kui helistas järjepidevalt välismaale, et uusi koondiseid siia mängima kutsuda, Reim seda aga heaks ei kiitnud. Millises seisus on kahe kange suhted sügisel? “Mina ei tea, miks Reim pahandab, sest minu meelest ei maksa tema jalgpalliliidu telefoniarveid,” imestas Sokker. “Mina ei ütle, et hoidke vett kokku – kui meestel on vaja duši all käia, siis muidugi tuleb käia. Minul on vaja helistada ja siis ma helistan. Olen proovinud ka Facebookis kirjutada, aga siis võõrad näevad

kulisside taga

Tony Sokkerile on A. Le Coq Arena kui kodu: meie rahvusstaadioni boss administraator ajab tähtsaid asju nii pimedas keldrikabinetis, kui ka kõnnib mööda katusealuseid. Foto: Lembit Peegel

Mida Kristjan ei tea, seda Tony ikka teab Tony Sokkeri tegelaskuju taga peitub noor näitleja Kristjan Lüüs, kes oli Sokkeri kehastamisest vägagi huvitatud. “Mulle tundus see väga äge projekt, sest saab teha kuulsa “The Office’i” telesarja sarnast asja mocumentary stiilis,” meenutas Lüüs, kes enda sõnul üldse jalgpalliga kursis pole. “Eks Tony on jalgpalluritele veidike tüütu tegelane, aga naljakas on see, et tema teab kõike ja mina olen palju rumalam. Ma ei jälgi üldse jalgpalli ning sport on mulle täiesti võõras – ei teagi, kuidas heteromehed mind siia ringkonda niimoodi vastu on võtnud. Kui mind pannakse kellegagi klippi tegema, siis enne sosistatakse kõrva, kes see on, et ma nimega jumala eest ei eksiks. Pärast sõbrad vaatavad klippi ja imestavad, et vau, sa olid selle vennaga seal – ma ütlen vastu, et näe, juhtus jah nii,” naeris Lüüs. Kuidas aga suhtuvad humoorikate klippide tegemisse jalgpallurid, kelle päevatööks on siiski vutti mängida, mitte huumorit teha? “Eks suhtumine on erinev, aga proovime kõik omavahel hakkama saada. Sageli ma isegi ei ütle neile ette, mis saab või mida ma küsin, et nende reaktsioonid oleksid võimalikult ehedad ja mõnusad,” selgitas Lüüs.

kohe, kes ma olen, ja blokeerivad ära. Telefonis saad natukeseks ikka jutu peale ja seal oled veits nagu spioon.” Tähtsaid telefonikõnesid saab oma triibulise särgi ja helkurvesti poolest tuntud Sokker teha täitsa isiklikust kabinetist, mis talle veidi aega tagasi eraldati. Eks oli ka aeg: mehel on Eesti rahvusstaadioni administraatorina töökogemust juba üle seitsme aasta. “Sain palgakõrgendust ja oma kabineti – see on seal alumisel korrusel nurga taga peidus, tualettide juures kohe. Eks maja peal sahistatakse, et mulle anti kabinet selleks, et ma väljakul nii palju töllerdamas ei käiks, aga see on puhas kadedus,” andis Sokker mõista, et tema ametipost on kaasa toonud ka eestlaslikku kiivust. Eks kadeduseks on loomulikult ka veidike põhjust, sest loo kangelase igapäevane töö võimaldab külastada nii koondise riietusruumi kui ka trenne – seal on Sokker käinud juba iga päev kaks aastat järjest. Suurte teadmistega noormehele ei piirdu trennid aga loomulikult pealtvaatamisega, Sokker jagab meestele ka rohkelt nõuandeid. Nii näiteks soovitas ta enne Belgia mängu rõhuda kaitsele, kreeklaste vastu

andis koondislastele nõu meelitada vastaseid võltstöökohtadega ja enne Serbia kohtumist jagas meestele võltsvuntse, et serblastega rohkem sarnaneda ja neid segadusse ajada. Loomulikult on Sokker koostanud ka mänguplaane, kuid see info pole veel avalikkuseni jõudnud. “Kui keegi viitsiks süveneda, siis saaks kohe aru, et mina olen see salajane nööritõmbaja. Ütlen ausalt, et olen aeg-ajalt jätnud treeneritele vedelema suurepäraseid skeeme ja vahel olen neid jätnud isegi kohtunikele, aga nemad ei saa küll kunagi millestki aru, ükskõik kui hea skeem on,” rääkis Sokker. Peale glamuursema poole peab üks õige staadioniadministraator tegelema aga ka vähem säravama poolega ning Tony Sokkerile tähendab see koondise vormide ettevalmistamist. Kui kõrvaltvaatajale võib pesupesemine ja -triikimine tunduda tüütu tegevusena, siis mitte Sokkerile. See on vastupidi väga vahva hobi. “Valmistan vormid ette ja muidugi olen ma nuusutanud ka neid särke,” tunnistas Sokker valehäbita. “Mul on kõikide vormidega pilt tehtud ja kodus suur album; isegi nooremate mängijate särkidega on pildid, kuigi mõnel on nii väike see särk, et olen katki teinud

ja siis pean nõeluma hakkama. Mõni küll ütleb, et mu käitumine on veider, aga ega tegelikult ei ole,” väitis Sokker, kes muuseas on oma nime saanud ühe maailmakuulsa spordiala järgi. “Isa pani mulle selle nime ühe oma lemmikala järgi, aga ma ei hakka ütlema, mis spordiala see on. See pole isegi eesti keeles, kui aus olla, ja ma teen üsna tihti sellega nalja, sest vanemad inimesed ei hammusta seda üldse läbi. Kui ma trolliga tööle sõidan – number 17 trolliga saab kõige lähemale kusjuures –, siis küsin pidevalt nende käest, et mis nad pakuvad, kust Sokkeri nimi tulnud on. Nad muidugi tahavad mind ära ajada, aga kui nad akna all istuvad, siis ega neil pole kuhugi põgeneda,” rääkis boss administraator oma elust väljaspool Arenat. Enne veel, kui Jalka lasi Tony Sokkeri tagasi tiheda tööpäeva juurde – tuleb ju mehel enda sõnul päev otsa avada väravaid, kütta staadionihoonet, pumbata palle täis ja nõeluda meeste põlvikuid –, uurisime, millest tuline vutifänn õhtuti enne magamajäämist unistab. See tegi muidu suure suuga Sokkeri üsna pehmekeseks. “Mul on mitu unistust, aga neist on raske rääkida (pühib pisaraid – toim.). Võin saladuskatte all öelda, et koon ise

TONY SOKKER:

“Mina ei tea, miks Martin Reim minuga pahandab, sest minu meelest ei maksa tema jalgpalliliidu telefoniarveid. Mina ei ütle, et hoidke vett kokku – kui meestel on vaja duši all käia, siis muidugi tuleb käia!” jalgpalliväravate võrke ning tahaksin kunagi ühe kinkida David Beckhamile, et ta sellele autogrammi annaks. Ma ei tea täpselt, kuidas ta nii augulisele asjale peale kirjutab, aga ta on nii vinge vend, et saab kindlasti hakkama. See oleks minu jaoks ilus kingitus endale,” paljastas Sokker. Sellega saigi omapärane ja valgustav jutuajamine kuulsa Tony Sokkeriga läbi ning toimekas boss administraator tormas tagasi tööpõllule – ees oli ju ootamas Eesti ja Küprose maavõistlus, mille jaoks oli Sokkeril vaja rohkelt niite tõmmata. 2017 OKTOOBER JALKA

treener

Elva on toonud

Veiko Haani habemesse hallid karvad

Tänavuseks hooajaks esimest korda esiliigasse tõusnud FC Elvat asus sellest aastast juhendama Veiko Haan, kes tunnistas, et keeruline hooaeg on toonud tema habemesse rohkelt halli, kuid Lõuna-Eesti klubi tulevik ei paista sugugi tume. KADI PARTS

änavu oma 39. sünnipäeva tähistav Veiko Haan võttis eelmise aasta lõpus vastu suure ülesande, kui temast sai värskelt esiliigasse kerkinud Elva esindustiimi peatreener. Varem nii lasteaiaõpetaja, noortetreeneri kui ka Elva duubli peatreeneri ametis olnud Haan ei olnud enne nii kõrgel tasemel meeskonda juhendanud ja teadis seega ette, et see hakkab olema raske. “Kui pakkumine tehti, siis ega ma pikalt ei mõelnud, sest miks ennast harida ja koolitada, kui ei pane end proovile nii kõrgel tasemel kui võimalik?” rääkis Haan. “Aga

JALKA OKTOOBER 2017

ütlesin meestele kohe ka seda, et Kaido Kopli (endine Elva peatreener ja praegune Tartu Tammeka peatreener Koppel – toim.) saapad on väga suured,” meenutas Haan, et ega ta midagi lihtsat ei oodanud. Hooaja eel tundus aga värskele Elva peatreenerile, et ehk ei olegi esiliiga tase nii kõrge ja debüüthooaeg võib minna üsna mõnusalt. Paraku jõudis reaalsus Haani sõnul juba üsna varakult kohale: “Meie tase jättis nii kõrges liigas ikkagi soovida ja juba kolmandaks-neljandaks vooruks oli selge, et midagi ilusat või lihtsat meie jaoks seal ei ole.”

treener Veiko Haan tunneb Elva inimeste toetust. Foto: EJL

Nii on Lõuna-Eesti jalgpallurite kasvulavaks olev Elva rabelenud terve hooaja esiliiga viimasel ja eelviimasel kohal. Haan tunnistas, et kõige rohkem võttis hooaja eel ja alguses aega just oma süsteemide väljanuputamine, sest varasema kogemuse puudumise tõttu polnud tal aimu, mis võiks nii kõrgel tasemel töötada. “Loomulikult oli alguses raske tulla – piltlikult öeldes ei olnud mul enne habemes halle karvu, aga nüüd ikka mõned on,” naeris Haan. Elva peatreener tunnistas, et raskest algusest saadi üle kogenud mängijatega läbirääkimise abil, sest mitu tarka pead on ikka mitu tarka pead ja üheskoos mõeldi välja, kuidas kõige keerulisemast ajast üle saada. Haan lisas selgituseks, et oma treenerikäekirja poolest ongi ta vii-

masel ajal muutunud rahumeelsemaks ja proovib otsustesse kaasata ka mängijaid. “Kui olin noorem ja väiksemate teadmistega, siis kujutasin ette, et treeneri hääletugevusest olenevad meeste jooksukiirus ja oskused,” rääkis loo kangelane. “Nüüd olen õppinud, et tuleb säilitada inimlikkus, karjumise või võimatute asjade nõudmisega ei saavuta midagi. Seda enam, et meil Elvas mängivad ikkagi amatöörid ja tuleb arvestada, et nad tulevad trenni ja mängudele oma vabast ajast.” Tiimisisene suhtlus ja keemia on loomulikult tähtsad igas klubis, kuid Elva-suguse väikelinna puhul mängib kindlasti rolli ka terve klubi geograafiliselt lähedane kogukond, kes oma esindusmeeskonnalt häid esitusi ootab. Kuidas on Elva rahvas tänavuse hooaja

kesiste tulemuste valguses oma lemmikutesse suhtunud? “Erilist pinget ma inimeste poolt tundnud pole, vaid pigem vastupidi – meid toetatakse hea sõnaga ja saadakse aru, et võibolla ei olegi me nii kõrgeks liigaks veel valmis,” selgitas Elva peatreener. Järgmise aasta tulevik on veel lahtine nii Haanil kui ka Elval, sest kui punaroheliste uue hooaja liigatase selgub novembris, siis peatreeneri senine leping aegub uue aasta algusega. Keerulist hooaega vedav Haan ise tahaks Elvas jätkata: “Loomulikult tahaksin, et lepingut pikendataks, sest mulle töö meeldib ja näen, et areng käib. Usun, et Elvaga on võimalik jõuda kõige kõrgemale tasemele ja seal viisakaid tulemusi teha. Klubi arengu mõttes võtab see kõik aga pisut rohkem aega ja koordineeritumaid tegevusi.” 2017 OKTOOBER JALKA

lugeja küsib

Kaarel Kiidroni kehakeel on kaptenipaela vääriline.

JALKA OKTOOBER 2017

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Sinivereline Kiidron enam koondisele appi ei läheks

Tartu Tammeka kapten Kaarel Kiidron on läbi ja lõhki tartlane, kes isegi välisklubis mängimise järel ei tahtnud siirduda mõne kõrgema tasemega meeskonna juurde, sest tema soontes voolab sinine Tammeka veri. 27aastane kaitsja meenutas Jalka jaoks oma karjääri Tšehhis, rääkis käsipallist ja Ruhnust ning tunnistas, et kuigi on meie rahvusmeeskonna eest kirja saanud vaid ühe mängu, siis praegu ta sinisärkidele appi ei läheks, sest pole enam koondisekutset väärt. KADI PARTS

es on su lemmikjalgpallur Eestist ja välismaalt? (Annika, Tallinn) Mulle meeldib Henrik Ojamaa, sest ta ei karda kedagi ja julgeb mängijaid ette võtta. Selles valguses meeldivad mulle veel Konstantin Vassiljev ja mingil määral ka Ragnar Klavan. Kui välismaast rääkida, siis Lionel Messi on geniaalne. On ka teisi huvitavaid mängijaid, aga Messi keha tasakaal on sellest maailmast väljaspool. Ka Luis Suarez meeldib mulle, sest ta on kaval ja tema puhul on näha, et ta kogu aeg tahab võita ja teistele ära teha. Milline on olnud su karjääri kõige imelisem ja milline kõige masendavam hetk? (Ints, Tartu) Kõige imelisem hetk oli see, kui sain teada, et pääsen A-koondisesse. Samuti see, kui sel kevadel peetud karikafinaalis kõndisime väljakule ja fännidel olid meie toetuseks need toetusplakatid käes – mul tulid külmavärinad peale ja julgen tunnistada, et muutusin päris emotsionaalseks. Oli väga äge näha, et inimestele läheb reaalselt korda see, mille jaoks me iga päev vaeva näeme. Kui veel imelistest hetkedest rääkida, siis samuti oli väga ülev mängida Tšehhi kõrgliigas täismaja ehk 15 000 inimese ees. Masendavaim hetk oli sellessamas mängus, mis oli kuue punkti mäng tagumise otsa klubide vahel. Ma tegin seal vea, millele järgnes värav. Kaotasime selle kohtumise ja kukkusime liigast välja.

KAAREL KIIDRON

Sünniaeg: 30.04.1990 Koduklubi: Tartu Tammeka Varasemad välisklubid: Žižkovi

FK Viktoria

Koondisekarjäär: 1/0

Mängisid Tšehhis, aga Eesti koondises oled väljakule saanud vaid ühes mängus. Kas see on pettumus? (Roland, Tallinn) Praegu ei ole see enam pettumus. Aga ajal, mil tahtsin tõsiselt koondises mängida, ei olnud ma uhke selle üle, et mind rohkem ei kutsuta. Mingil hetkel nägin endaga välja palju vaeva ja tundsin, et olen nii füüsiliselt kui ka mänguliselt väga heas vormis, aga eks koondises on ikka nii, et sulle antakse üks võimalus ja selle peab ära kasutama. Kui Martin Reim mulle täna helistaks – mis oleks

KIIDRONI NEEDUS:

“Mul on selline tobe harjumus, et kõik need, kellega ma hästi läbi saan ja enne trenni paaris söötu lükkan, hakkavad ära pudenema: esmalt riputas Kristjan Tiirik putsad varna, nüüd läks Eino Puri poole hooaja pealt minema. Ei tea, kas asi on minus, aga kõik kuidagi eemalduvad ja ma ei julgegi enam kedagi välja valida …”

väga hüpoteetiline olukord –, siis enam ma ei läheks koondisesse. Lihtsalt sellepärast ei läheks, et Martin ei kutsuks mind kunagi, sest ta näeb, et ma teen praegu selgelt liiga vähe ja pühendunult trenni ega mängi vastaval tasemel välja. Saad väga palju kollaseid kaarte. Millest see on tingitud? Kas treenerid kiidavad selle heaks? (Kevin, Paide) Ühtegi kaarti ma seletamise eest pole vist kunagi saanud, sest kuigi ma vahel väljendan oma rahulolematust mõõdukuse piirides, siis üldiselt saame kohtunikega üksteisest piisavalt hästi aru. Kaardid olen teeninud kas taktikaliste vigade või olukordadesse hilinemise eest, aga see pole kunagi treenerite jaoks probleemiks olnud. Miks otsustasid Tšehhis Žižkovi klubis mängides tagasi Eestisse tulla, kuigi sul oli veel kehtiv leping nendega? (Kaido, Tartu) Žižkovis olid toona majanduslikult keerulised ajad ning nende klubiline tegevus jättis mitmel tasandil soovida. Nägin, et sinna ei olnud väga palju pikemaks ajaks vaja jääda, ning kui aus olla, siis seal veedetud kahe aastaga kadus mul mängulust ära. Kui Eestisse tagasi tulin, siis tegelikult ei läinud ma ühtegi kõrgema tasemega klubisse seetõttu, et ei plaaninud enam üldse mängida. Tammekaga ühinesin seepärast, et mis siin salata – mu soontes voolab sinine veri ning kuigi alguses tahtsin ainult trenni teha, siis lasin end kuidagi ära rääkida ja meeskonda registreerida. Vaikselt hakkas ka see 2017 OKTOOBER JALKA

lugeja küsib Foto: Lembit Peegel

tegime trenni ühe kooli staadionil ning kui jäime pärast treeningu lõppu ise lisaharjutusi tegema, siis nägime, kuidas sinna tulid kaks eluheidikut. Nad viskasid särgid seljast ja hakkasid kaasa võetud palliga jalgpalli mängima ning me kõrvalt vaatasime, et neil on tehniline pagas täiesti olemas. See näitab, kui lai jalgpall seal tegelikult on.

Kaarel Kiidron näitab kohtunikule, et vastane sukeldus, kuid kohtuniku sirges käes lehvib juba kollane kaart.

mängulust tagasi tulema, sest Tammeka võistkond oli toona väga noor ja kogenematu ning ma tundsin end enesekindlalt. Arvan, et umbes samamoodi tunneb end iga päev trennides Lionel Messi – kõik asjad tulevad välja ja nii on ju päris hea jalgpalli mängida. Mis on lemmikasi Tartu Tammeka juures? (Reti, Tartu) Sepa jalgpallikeskus! Kui peaksid Eesti-siseselt klubi vahetama ja saaksid kolm tiimikaaslast kaasa võtta, siis kelle võtaksid ja kuhu klubisse läheksid? (Deniss, Tartu) Kindlasti võtaksin kaasa Reio Laabuse – ta on tark ja kaval ning ma ütleks, et ta on Eestis üks alahinnatumaid mängijaid. Samuti võtaksin Mihkel Järviste, sest seda poissi on ees ootamas suur tulevik. Kolmas valik oleks Rait Läll – ta oskab loomuliku talendi baasil olukordi hästi hinnata. Klubi, kuhu me läheksime … kui targalt valida, siis peaks vastaste elu tegema võimalikult ebamugavaks, nii et teeksime oma klubi Ruhnu saarele. Sinna oleks kõigil väga paha tulla ning meil oleks kodumängudel meeletu eelis. Milline on olnud karjääri meeldejäävaim mäng Tammeka eest? (Martti, Tallinn) Tuleb eredalt meelde, kui 2010. aastal võitsime kodus 2 : 1 FC Florat. Sellised mehed nagu Henri Anier ja Sander Post tulid Tartusse tiitlit vormistama – panid isegi kuldsed särgid juba selga, aga pidid 50

JALKA OKTOOBER 2017

hoopis kaotusega lahkuma. Lõpuks tulid nad küll meistriks, aga vähemalt ei saanud nad meie hoovis karikat pea kohale tõsta. Mis on Tšehhi ja Eesti jalgpalli suurim erinevus? (Andrus, Pärnu) Tšehhis on väga intensiivne jalgpall, seal joostakse väga-väga palju. Seal üldiselt sellist taktikalist õpetust pole, et hoiame siit kompaktsena ja sealt nõelame – Tšehhis öeldakse, et pall on seal, jookse sajaga peale ja anna keha. See on hästi võitluslik ja meenutab Inglismaa madalamate liigade jalgpalli; seepärast on Tšehhist lihtne minna Saksamaa liigadesse mängima, sest ka seal on hästi füüsiline jalgpall. Lisaks erineb Tšehhi – nagu vist kõik maad – Eestist selle poolest, et seal on harrastajate arv meeletult suurem, kõik inimesed on elus jalgpalli mänginud. Näiteks ühel korral

TŠEHHI JALGPALLIST:

“Tegime trenni ühe kooli staadionil ning kui jäime pärast treeningu lõppu ise lisaharjutusi tegema, siis nägime, kuidas sinna tulid kaks eluheidikut. Nad viskasid särgid seljast ja hakkasid kaasa võetud palliga jalgpalli mängima ning me kõrvalt vaatasime, et neil on tehniline pagas täiesti olemas. See näitab, kui lai jalgpall seal tegelikult on.”

Kas sind lapsena Põlvas käsipalli juurde ei meelitatud? (Karl, Torma) Kuna minu koolis oli üks kehalise kasvatuse õpetaja legendaarne käsipallitreener Kalmer Musting, siis eks ta ikka kutsus mind ja ühel korral käisingi trennis, sest sel päeval jalgpallitrenni lihtsalt polnud. Käsipalli reeglitest ma eriti midagi ei teadnud, aga lugesin mängu hästi ja pärast seda käis Kalmer mulle korduvalt ütlemas, et käsipallis on koondisesse lihtsam jõuda kui jalgpallis. Võtsin endale südameasjaks talle vastupidist tõestada, nii et Kalmer, aitäh selle eest, et ma jõudsin koondisesse! Aga eks ma vaatan praegu tagantjärele oma käsi, mis on hirmus suured, ja mõtlen, et äkki oleks tõesti käsipallis tipule palju lähemale jõudnud (naerab – toim.). Aga ma ei kahetse muidugi midagi! Mis on su halvim omadus mängijana? (Paul, Tallinn) Selleks oli ülemõtlemine. Ma pabistasin teatud olukordades liiga palju, sest kui meenutan oma debüüte – nii Eestis, Tšehhis kui ka koondistes –, siis need olid ikka päris värisevad. Kas oled oma karjääris midagi kahetsenud? ( Jaana, Viljandi) Üks sõber ütles mulle kunagi, et ühtegi otsust pole mõtet kahetseda, sest sellel hetkel pidasid sa seda ju parimaks võimalikuks otsuseks või tegevuseks. Kui ma aga saaksin midagi uuesti või teisiti teha, siis Tšehhis oli periood, kus ma end liiga palju treenisin ja endalt liiga palju nõudsin. Seal olid Vene koolkonna treenerid, kellelt oli raske saada infot, kuidas paremaks saada, nii et pidin ise leiutama ning põletasin end läbi. Kumb on magusam: kas skoorimine või puhas leht? Ning kui saaksid valida, kas tahaksid vahetada kaitsemängija koha ründaja vastu? (@sanntsss ja @jaanus_vainjarv)

lugeja küsib Foto: Lembit Peegel

Skoorida on muidugi mõnusam – kõik vaatavad sinu poole, plaksutavad sulle ja sa saad erinevaid väravatähistusi välja mõelda. Samas oleneb kõik sellest, mis seisul sa midagi teed. Kui võidad 1 : 0 või hoiad raskes 0 : 0 viigimängus taga nulli, siis see on ka päris mõnus tunne, aga kui 5 : 0 võidumängus selle viienda värava lööd, siis sellel ei pruugi olla sama suurt emotsionaalset kaalu. Positsioonist rääkides oleks muidugi ründaja ägedam olla, sest saad 222 miljoni eest klubi vahetada, aga eks tuleb olla realist selles osas, kuhu sa kõige paremini sobid. Näiteks mina tahaksin küll olla ründaja, aga ei saaks, sest ma ei teeks kunagi ühelegi vastasele ära. Ehk ma ütleksin nii, et ründes on lisaks kuulsusele ikkagi raskem mängida, sest kaitsjaks saad end treenida, aga heal ründajal peab endal juba midagi väga head olemas olema. Millise meeskonna vastu oled löönud oma parima värava? (Aksel) Jumal-jumal, kõik mu väravad on üpris koledad või tavalised (naerab – toim.). Aga kui peaksin valima, siis meenub sel hooajal Infoneti vastu peaga löödud värav – see oli hästi ajastatud ja ilus. Kuigi trennis tegin ma ka ükskord päris hästi: tõstsin ühest mängijast kaks korda palli üle ja siis lõin taha ristnurka. Aga see vist ei loe? Millal plaanid oma karjääri lõpetada? (@miku.mikker) Kihvt oleks, kui tuleks meistriks ja siis lõpetaks, aga eks ma ilmselt lõpetan ikkagi siis, kui tunnen, et olen jalgpallist piisavalt õppinud, ega tunne enam kirge mängimise vastu. Kellega Tammeka tiimikaaslastest saad kõige paremini läbi? (Liis, Tallinn) Mul on selline tobe harjumus, et kõik need, kellega ma hästi läbi saan ja enne trenni paaris söötu lükkan, hakkavad ära pudenema: esmalt riputas Kristjan Tiirik putsad varna, nüüd läks Eino Puri poole hooaja pealt minema. Ei tea, kas asi on minus, aga kõik kuidagi eemalduvad ja ma ei julgegi enam kedagi välja valida (naerab – toim.). Tegelikult saan ma kõigiga hästi läbi, kuigi trenniväliselt pole eriti kellegagi suhtlemiseks aega jäänud. Olid üheks Sepa staadioni ühisrahastuse projekti eestvedajaks ning lõid

Joonas Tamm (vasakul) Florast pealelöögil. Kiidron üritab varba vahele saada.

seal staadioni esimese värava. Kuidas seda tagantjärele hindad? (Liisi, Tartu) See oli väga uskumatu ja kui aus olla, siis ma enne üldse ei mõelnud, mida see tähendaks. Minu jaoks on tervislikum mitte mõelda oma mängimisele ja nagu näha, just siis juhtuvadki muinasjutulised asjad. Aga see oli tõesti imeline ning seda ei saa keegi mu nimelt kunagi ära võtta, see läheb ajalukku. Kui saaksid midagi jalgpalli juures muuta, siis mis see oleks? (@renukas22) Jalgpall ilma suluseisuta oleks väga huvitav. Seda on küll keeruline ette kujutada, aga väravaid oleks palju rohkem ja mäng oleks palju kaootilisem. Tahaksin näha sellist mängu Barcelona ja Madridi Reali vahel ning siis saaksin edasi otsustada, kas selline muudatus oleks hea. Mis on sul seni ainsast A-koondise mängust parimana meeles? (Fredi, Tallinn) See, kuidas Eduardo da Silva tegi mulle kannaga jalge vahelt, siis anti veel kaks söötu ning siis löödi värav (naerab –

toim.). Aga sisuliselt on mul ikkagi kõik meeles: see, kuidas staadionile sõitsime, millises hotellis olime, kuidas soojendusel ruutu mängisime. See oli ikkagi mu karjääri tipphetk ja kõik jääb meelde. Mis oleksid kolm asja/nippi, mida õpetaksid järgmisele Tammeka kaptenile? (@karmengoldin) 1) sportliku viha tekitamine ja hoidmine. Seda peab kapten oskama ning ise ette näitama, et teised saaksid malli võtta; 2) ausus nii enda kui ka teiste vastu. Kui olukord nõuab, pead ausalt välja ütlema teistele ja ka endale, mis valesti on. Enda sees ei tohi hoida asju; 3) soovin, et järgmine Tammeka kapten viiks Tammeka Eesti meistriks, nii et jõudu tööle talle! Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Markus Jürgenson. Saada küsimused indrek@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

2017 OKTOOBER JALKA

naistejalgpall

Pärnu tõestas, et Eestis osatakse jalgpalli mängida Augusti lõpus võõrustas Pärnu linn Meistrite liiga alagrupiturniiri ning seal osalenud Pärnu naiskond sai nelja võistkonna hulgas kolmanda koha. Pärnakate peatreener Jüri Saar jäi hoolealustega igati rahule ning kiitis ka rohket kodupublikut. KADI PARTS

alitsev Eesti meister Pärnu naiskond võttis esimest korda vastu väljakutse ning kandideeris Meistrite liiga alagrupiturniiri võõrustajaks. Asjade meeldiva käiguna antigi Eestile turniiri korraldamise õigus ja nii sai Pärnu pidada kolm kohtumist kodupubliku ees. Esmalt läks Pärnu naiskond vastamisi Belgia

tippklubi Liege’i Standardiga, kellele kaotati 0 : 2. Eesti naiskonna juhendaja Jüri Saare sõnul võis avamatšis näha pisut probleeme. “Esimeses mängus oli näha, et ühel hetkel keskendumine pisut kadus, ja nii need väravad tulid,” tunnistas Saar mõni päev pärast turniiri lõppu. “Samas tuleb arvestada, et nimekas vastane

Pärnu naiskonnast sai esimene Eesti võistkond, kes mänginud kodusel Meistrite liiga alagrupiturniiril.

JALKA OKTOOBER 2017

hakkas mängu jooksul üha rohkem suruma, ning eks sealt tuli eksimusi sisse. Lisaks tean, et peakohtunik sai selle matši eest väga halva hinde, sest jättis meile andmata kindla penalti – mine tea, mis kõik oleks võinud selle abil teisiti minna.” Alagrupi teises matšis mängis Eesti võistkond kuulsa Amsterdami Ajaxiga ning meie naistele astus vastu mitu värsket Euroopa meistrit. Avapoolajal 0 : 2 kaotusseisu jäänud Pärnu naised suutsid enne poolaja vile kõlamist Anastassia Morkovkina tabamusest vastuvärava lüüa ning kohtumine lõppeski 1 : 2. Saar nentis, et hollandlannade 17. minutil sündinud tabamuse puhul ei jõutud tagasi julgestusse, kuid Pärnu kogu kohtumise jooksul nimekate konkurentide vastu aukartust ei tundnud: “Meil on väga kogenud võistkond ja mingisugust jalaväristamist küll ei olnud. Pigem tahtsid mängijad näidata – ja näitasidki –, et oleme võimelised hea esituse tegema ja me oskame seda jalgpalli mängida küll.” Kui kaks esimest vastast olid pärnakatele kõvad pähklid pureda, siis alagrupi kolmandas matšis kohtuti juba tuttava Riia jalgpallikooli naiskonnaga. Naaberriigi konkurendiga peeti maha tuline lahing, millest väljus võitjana ja

Foto: Gertrud Alatare

naistejalgpall seeläbi ka alagrupi kolmanda kohaga just Pärnu. “Meie ettevalmistus Riia vastu ei olnud vaimselt teistsugune; peamine oli see, et füüsiliselt oleksime valmis; ja teadsin, et küll vaim järele tuleb,” andis Saar mõista, et lätlannade vastu mindi mängima sama hooga kui kuulsate külalistega. Pärnu naiskonna peatreener lisas, et lätlannadega oli tegemist põhimõttelise vastasseisuga, sest mängitakse omavahel ju ka Balti liigas. Seda oli Eesti klubile meenutanud ka Riia võistkonna peatreener, kes Saare sõnul tahab järgmises omavahelises mängus saada revanši: “Pärast mängu surus Riia treener mul kätt, ütles esmalt spasibo (aitäh vene keeles – toim.) ja lisas kohe, et juba 9. septembril näeme jälle.”

4,7 ja publiku toetus Kolme mängu kokkuvõttes jäi Pärnu naiskonna üldsaldoks kaks kaotust ja üks võit, alagrupist pääses võitjana edasi Amsterdami Ajax. Eesti klubi peatreener, kes tunnistas juba enne turniiri algust, et loos oli seekord Pärnule keeruline, hindas tulemusi realistlikult ja leidis, et kokkuvõttes pole nurisemiseks põrmugi põhjust. “Jäin igast küljest rahule nii pühendumise, tahtmise, maksimaalse pingutamise kui ka heade emotsioonide pakkumisega,” rääkis Saar. “Kui hinnet panna, siis nipet-näpet tuleb ikka maha võtta, sest hinne 5 oleks tähendanud alagrupist edasipääsemist. Aga 4,7 või 4,8 on aus hinne, sest tüdrukud ei põlenud kuidagi läbi – see on fakt.” Kui kiitust jagus Saarel oma hoolealustele piisavalt – sealjuures avaldas kogenud treener tunnustust ka nendele pühendunud naistele, kes seekordse turniiri jaoks koosseisu ei mahtunud –, leidis ta samas, et mitmes kohas jäi ka arenemisruumi. Pärnu peatreener spekuleeris mõttega, et võibolla oleks parem komplekteerimine ehk kolmanda välismängija võistkonda toomine andnud euromängudeks lisakäigu. Samas selgitas Saar, et väliste jõudude kaasamine võib paigast lüüa võistkonna praeguse hea sisekliima ning pärnakate prioriteet on olnud ikkagi olla võistkond kohalikele mängijatele. Turniiriks tehtud ettevalmistusi analüüsides tunnistas Saar sedagi, et äkki oleks saanud teha midagi teistmoodi, sest praegu toi-

Elu kui kuurordis Suure proovikivi ehk turniiri korralduspoole eest vastutas Pärnu klubi poolt Aivar Kuningas, kes tunnistas, et kuigi oma tööle on raske hinnangut anda, tundus tagasiside poolest, et kõik jäid rahule. “Eks seda hindavad osalejad ja pealtvaatajad, aga kui viimasel õhtul oli lahkumisüritus, siis seal tulid mängijad ja treenerid kättpidi tänama,” meenutas Kuningas. “Tavaliselt öeldakse lihtsalt viisakad tänusõnad, aga seekord tuldi isiklikult juurde ja see oli positiivses mõttes huvitav kogemus. Ning delegaat pani meile turniiri hindeks excellent ehk suurepärane.” Korduvalt teistes riikides toimunud Meistrite liiga alagrupiturniire külastanud Kuninga hinnangul mängis turniiri edukuse juures suurt rolli Pärnu eripära: “Sportlastel oli ju lausa lust olla Pärnus – nad ei pidanud kuhugi bussiga sõitma, vaid said trennidesse jalutada, ning mis nii viga, kui meri ja pargid on igal sammul kõrval. Nad oleksid nagu kuurordis olnud!” Esmakordne kogemus on nüüd Pärnu klubil käes ning peakorraldaja sõnul ei välistata, et tulevikus soovitakse uuesti korraldusõigust taotleda. Küll tuleb Kuninga sõnul selle tarvis lahendada suur mure, milleks on kurb asjaolu, et Pärnus on vaid üks korralik UEFA nõuetele vastav staadion. Seekord lahendati probleem Vändra abiga, kuid Kuningas nentis, et see pole jätkusuutlik suund. “Saime seekord Vändras asjaga hakkama – ning hästi hakkama –, aga meil lihtsalt vedas sellega, et saime sinna uued konteinerid. Nimelt pidime sinna kõik nullist ehitama. Kuna Weekendi festivali korraldajad olid enda jaoks tellinud 20 uut konteinerit, siis saime sealt neid laenata. Aga ma ei taha mõeldagi, kui oleksime pidanud võtma tavalised ehitussoojakud või kulunud konteinerid …” andis Kuningas mõista, et praegustes tingimustes oleks uut turniiri keeruline korraldada.

mus ettevalmistus samamoodi kui Eesti tulevad vaatama, ning suur-suur aitäh kõigile selle eest!” kiitis Saar Pärnu meistrivõistluste mängude puhul: pool publikut. “See toetus oli ülikihvt ja võistkonda oli Tallinnas, pool Pärnus. mõnus, publikult tuli tõesti korralikult Küll jagus aga pärnakate juhendajal abi. Ka muinastulede õhtult läbi jalukiidusõnu selle kohta, et sel hooajal on tades tulid paljud tuttavad ning isegi EJLi toetuse abil osaletud Balti liigas, üks võõras inimene meid kiitma. Nad kus on saadud tugevate vastastega ütlesid, et nad ei teadnudki, et naistetugevaid mänge. Terve ettevalmistuse jalgpall nii äge võib olla.” kokkuvõtteks ütles Saar, et üldplaanis Just rahva teadvuse tõstmine ja võib rahule jääda: “Võibolla oleksime naistejalgpalli tutvustamine olid konkpidanud rohkem trenni tegema või vasreetsete mängutulemuste kõrval turniiri tupidi rohkem puhkama, sest me pole suurim väärtus. harjunud nädal aega Pärnu peatreener ise järjest nii intensiivselt JÜRI SAAR: naistejalgpalli poputreenima ja mängima. “4,7 või 4,8 on aus tähtsust Aga üldiselt oli see hinne, sest tüdrukud ei lariseerimise liiga palju rõhutada väga tore aeg, sest põlenud kuidagi läbi – ei tahtnud, sest kuigi saime kõik koos olla – see on fakt!” see oli pärnakatele spaas käia ja jalgpalli loomulikult oluline, mängida – ning tüdsiis turniiri ajal keskenduti ilmselgelt rukud kaifisid üksteisega koosolemist.” Peale omavahelise ajaveetmise nauti- siiski sportlikele tulemustele. Sellest hoolimata avaldas Saar lootust, et sid Saar ja Pärnu naiskond rohkearvuheade esitustega suudeti naistejalgpalli list publikut, kes turniiri külastas. EJLi populaarsusele anda vajalik tõuge. andmetel käis kolmel mängupäeval “Tartust ja Põlvast käidi üsna rohmatše vaatamas 2222 pealtvaatajat, kelkelt vaatamas ja kui turniir juba käis, le hulgast vaatas eestlannade kohtumisi sooviti ka Lasnamäe Ajaxist pileteid 1733 silmapaari: 630 inimest külastas saada,” rääkis Saar. “Loodetavasti said Liege’iga peetud mängu, 750 pealtvaahea kogemuse ka meie maskotilapsed ja tajat nägi Pärnu–Ajaxi vastasseisu ning nende vanemad ning see oli väga äge, et eestlannade võidumängu Riia vastu noortekoondistega käidi vaatamas.” väisas 353 huvilist. “Teadsime, et paljud 2017 OKTOOBER JALKA

saalijalgpall

Narva Unitedi higine pidu Bosnia katlas Eelmisel hooajal Eesti saalijalgpalli meistriliigas võidutsenud Narva United sai sel suvel esimest korda mängida UEFA Futsal Cupil, kuhu mindi kindla plaaniga vähemalt üks punkt kirja saada. Bosnia põrgukuumuses peetud turniir jäi meestele meelde tõelise sauna ja peolaadse meeleolu poolest. KADI PARTS

alitsev Eesti meister sai oma alagrupivastased teada juba juulis, mil selgus, et Narva United peab kokku minema türklaste, albaanlaste ja kodus mängiva Bosnia klubiga. Enne turniiri tunnistas Narva meeskonna peatreener Aleksandr Dmitrijev, et kuigi Eesti klubil on kõige madalam reiting, minnakse turniirile kindla plaaniga koguda vähemalt üks punkt. “Kuna viimased paar aastat ei ole Eesti klubid saalijalgpalli eurosarjas punkte kirja saanud, siis oli meie eesmärk mõni punkt ikkagi võtta,” rääkis Dmitrijev. “Loomulikult olid kõik mehed turniiri eel närvis, aga samas ka ootusärevad. Kõik said ju aru, et võimalus nii kõrgetasemelisel turniiril mängida võib avaneda vaid üks kord elus.” Narva meeskonna esimene vastane oli Albaania tiim Flamurtari Vlore, kellel oli Eesti alagrupis kõige kõrgem reiting. Dmitrijevi sõnul olid mehed valmis raskeks mänguks ning eelkõige oodati albaanlaste suurt pressi, kuid imelikul kombel esimesel poolajal seda üldse ei nähtud ning hoopis Eesti meeskond läks 1 : 0 eduseisul puhkama. Teisel poolajal jätkasid Narva mehed veel agressiivsemalt ja veidi enne mängu lõppu oldi koguni 4 : 1 juhtimas. Vahetult enne lõpuvile kõlamist lasti Albaania meeskonnal küll kaks väravat tagasi lüüa, kuid võit ja kolm punkti olid sellega siiski taskus. “Mängu lõpus ei olnud me enam oma tegemistes nii täpsed, sest kui olime 4 : 1 juhtimas, siis mõtlesime 54

JALKA OKTOOBER 2017

kõik, et see mäng on juba võidetud,” meenutas Dmitrijev. “Jah, lasime kaks väravat küll sisse, aga olime ikkagi väga õnnelikud, sest saime juba esimesest mängust kolm punkti kätte.” Teisel mängupäeval läks Narva vastamisi kodumeeskonna Mostariga, keda Eesti tiimi juhendaja pidas turniiri eel suurimaks favoriidiks ning kes lõppkokkuvõttes ka üheksa punktiga alagrupi võitis ja edasipääsu kindlustas.

HIGI, MITTE VESI

“Kohtunik tuli meie juurde ja ütles, et kuulge, mehed, põrand on ju väljakul täitsa märg, ärge jooge vett väljaku peal, vaid ikka pingil. Pidime talle vastu ütlema, et see polegi vesi, vaid higi!” “Kui ausalt rääkida, siis seda mängu oli meil täiesti võimatu võita,” tunnistas Dmitrijev, et mehed teadsid juba enne matši, et Bosnia klubi on ilmselt liiga suur amps. Narva peatreener selgitas, et kogu

Mostari meeskond koosneb proffidest ja nende hulgas on koguni üheksa koondislast, kes esindavad nelja erineva riigi rahvusmeeskonda: Makedooniat, Bosniat, Horvaatiat ja Tšehhit. Eesti klubi moodi amatööridel ei olnud Dmitrijevi hinnangul seega võrdset võiduvõimalust, kuid teenitud 3 : 13 kaotus ei morjendanud Narva mehi liiga palju. “Pärast mängu ütlesid mängijad üksteisele ja ka mulle, et selline seis pole sugugi üllatav ning nad on ikkagi uhked,” rääkis Dmitrijev. “Nad saavad aru, et võibolla ei avane neil enam mitte kunagi võimalust mängida nii tugevate vastastega, ja nad tahtsid teada, mis tunne see on. Mehed said selle maitse kätte ja kõik olid ikkagi rahul.” Alagrupi viimases kohtumises läks Narva vastamisi türklaste Arnavutköy Belediyesporiga, kes enne Eesti klubiga mängimist oli kaotanud Mostarile ja võitnud suurelt albaanlasi. Mõlemal meeskonnal oli küll seljataga kaks kohtumist, kuid Dmitrijev tunnistas, et nende mehed olid selleks matšiks juba üsna küpsed: “Uskusime, et meil võib selles mängus olla šansse, ja seega valmistusime nii, nagu oskasime, aga ma

Narva Unitedi tulemused UEFA Futsal Cupil Narva United – Flamurtari Vlore (Albaania) 4 : 3 Mostar SG Staklorad (Bosnia) – Narva United 13 : 3 Narva United – Arnavutköy Belediyespor (Türgi) 1 : 8

saalijalgpall

Narva Unitedi seni ainsat võimalust osaleda eurosarjas käis toetamas ka väike fänniklubi, kes omadele truult lippude saatel kaasa elas.

ei saa öelda, et oleksime olnud füüsilises mõttes parimas vormis.” Väsimuses mängis esimese faktorina rolli tihe graafik, sest Narva juhendaja sõnul ei ole tema meeskond harjunud pidama nelja päeva jooksul kolme kohtumist. Seda enam, et vastased ei olnud lihtsast puust. Teiseks oluliseks põhjuseks oli kohalik Bosnia ilm, mis põhjamaise kliimaga harjunud Narva meestele sugugi lihtne polnud. “Õues oli temperatuur 40 kraadi, saalis sees 30 kraadi, mina istusin küll ainult pingil, aga olin higist läbimärg,” meenutas naerdes Dmitrijev. “Kui kolmandas mängus võtsime aja maha, siis tuli kohtunik meie juurde ja ütles, et kuulge, mehed, põrand on ju väljakul täitsa märg, ärge jooge vett väljaku peal, vaid ikka pingil. Pidime talle vastu ütlema, et see polegi vesi, vaid higi, sest kõik lihtsalt tilkusid.” Raskes mängus tuli Narval türklastelt vastu võtta 1 : 8 kaotus, mis meeskonna peatreeneri hinnangul oli üsna aus tulemus, sest ka Arnavutköy Belediyesporis mängis omajagu koondisekogemusega mehi. “Teadsime, et neil on kuus koon-

dislast, ja mängus meie vastu suutsid türklased peaaegu kõik oma võimalused ära realiseerida. Meie seevastu polnud nii edukad ja kui nägime, et ei suuda enda võimalusi ära lüüa, siis vahetasime väravavahi väljakumängija

Narva ajaloolised kolm punkti Esimest korda klubi ajaloos UEFA turniiril osalenud Narva meeste saldoks jäi kolm punkti, mis on viimaste aastate tulemuste seas väga arvestatav saavutus. Nimelt on alates 2010. aastast Eestit saalijalgpalli eurosarja alagrupiturniiril esindanud neli erinevat võistkonda. Aastatel 2010–2014 oli selleks Tallinna FC Anži, kes suutis punkte noppida kolmel korral: 2010.–2011. aasta turniiri alagrupifaasis saadi kirja üks punkt, 2012. ja 2014. aastal neli punkti. 2015. aastal Eestit esindanud Augur ja 2016. aastal esindanud Cosmos jäid mõlemad nulli peale, seega on Narva teenitud punktid üle kolme aasta Eestile esimesed.

Foto: Julia Dmitrijeva / Narva United FC

vastu ning saime ikka ühe tabamuse kirja. Ausalt rääkides julgen aga väita, et see oligi parim tulemus, milleks me seekord võimelised olime,” tunnistas Dmitrijev. Niisiis sõitis Narva tiim koju ühe võidu ja kolme punktiga ning kurvastamiseks kellelgi põhjust polnud, sest eesmärk sai täidetud. Seda enam, et tagantjärele tunnistas Dmitrijev, et teised klubid olid peale koondislaste arvu ka muus arengus meie meestest ees: näiteks Mostari klubi eelarve on Narva omast 20 korda suurem. “Saime seda teada siis, kui mängude järel teiste tiimide ja isegi kohtunikega kokku saime ja niisama juttu puhusime; see oli põhimõtteliselt nagu pidu,” meenutas Dmitrijev õhkkonda hea sõnaga. Peale Narva mängijate jäid turniiriga rahule ka meeskonna fännid, kellelt saadi juhendaja sõnul sotsiaalmeedias rohkelt positiivset tagasisidet, ja mitte ainult Eestist, vaid ka Venemaalt: “Pärast mängu kirjutati, et me oleme tublid ja andsime endast parima ega pea end kuidagi halvasti tundma. See oli väga tore.” 2017 OKTOOBER JALKA

maailm

Soccer ja football – kahe spordisüsteemi erinevusest ja nende lähenemisest Euroopa ja Põhja-Ameerika profiliigade ja spordisüsteemi peamised erinevused on esimese avatus ja vertikaalsus ning teise suletus ja horisontaalsus. Kuid kas jalgpall on lähenemas ookeanitagusele mudelile? ANDRES MUST, jalgpalliajakirjanik

ealkirjas vastandatud kaks mängu – soccer kui Euroopas mängitav jalgpall ja football kui Ameerika jalgpall – pole selle loo iseseisvad uurimisobjektid, kuivõrd pigem kujundid, mis aitavad tähistada siin seatud eesmärki: uurida kahe spordisüsteemi, Euroopa jalgpalli ja Põhja-Ameerika profispordi erinevusi. Etteruttavalt olgu öeldud, et saadavad teadmised juhivad meid küsimuseni, kas Euroopa profijalgpall on liikumas Põhja-Ameerika spordimudeli poole. Siin vaatluse alla võetavaid spordisüsteeme saab võrrelda mitmest erinevast perspektiivist, olgu aluseks võetud klubide struktuurne ülesehitus või hoopis klubide omanike, mängijate ja fännide tegutsemismotiivid. Ent kuigi praktilised näited võivad olla haarav lugemisvara, ei suudaks me neid ilma laiema kontekstita mõista. Seepärast piiritlegem esmalt kahe spordisüsteemi teoreetilised raamid. Kõige üldisemalt määratledes tuleb Euroopa jalgpallisüsteemi nimetada avatuks, struktuur on püramiidjas, vertikaalne. Avatus tähendab siin initsiatiivide lähtumist kogukonnast või selle aktiivset kaasatust. Põhja-Ameerika spordisüsteem on seevastu suletud, horisontaalne, kus kogukonna roll on profisporti kujundades passiivne või peaaegu olematu. Utrechti ülikooli sporditeaduste professor Maarten van Bottenburg toob välja kaks olulist aspekti, mida tuleb eri-

JALKA OKTOOBER 2017

nevaid süsteeme uurides silmas pidada. Esiteks – Euroopas loodi spordiklubid peamiselt kogukonna vabatahtlikkuse alusel, Põhja-Ameerikas rajasid klubisid aga õppeasutused põhikoolidest ülikoolideni. Teiseks kommertsialiseerus sport Põhja-Ameerikas oluliselt kiiremini kui Euroopas. Need asjaolud viisid olukorrani, kus Põhja-Ameerika spordi arendamine jäi suuresti erasektori ülesandeks, samas kui Euroopas – eriti pärast teist maailmasõda – jäi spordiliikumine suuresti maksumaksja õlule. Kokkuvõtlikult öeldes on Euroopa klubisüsteem rajatud osalusele, Põhja-Ameerika oma seevastu enam tarbimisele. Veel võib märkida, et kui Euroopa jalgpall tugineb amatörismile, siis Põhja-Ameerika sport elukutselisusele. Teisisõnu: amatöörsport ja profisport kuuluvad Euroopas samasse spordikehasse, Põhja-Ameerikas on seevastu tegemist täiesti eraldiseisvate kategooriatega. Avatud ja suletud süsteemi erinevused väljenduvad nii organisatoorsetes kui ka võistluskorralduslikes aspektides, millele nüüd pilgu heidame.

Organisatoorne erinevus Euroopas võivad mõttekaaslased kasvõi hommepäev registreerida klubi ja hooaja alguses liituda riigi meistrivõistlustega. Tõsi, muidugi püramiidi alumise osaga, kuid vähemalt teoreetiliselt on teekond kõige kõrgemasse

tippu avatud. Näiteks Wimbledon FC kurikuulsa kolimise järel 2002. aastal fännide vastukäiguna loodud uus klubi AFC Wimbledon jõudis 14 hooajaga Inglise jalgpallipüramiidi kümnendalt astmelt kolmandani. Euroopas on ükskõik kui madalal püramiidi astmel olev klubi riigi alaliidu kaudu seotud ka oma riigi kõige tugevamatega ning sel on karikavõistluste kaudu ka reaalne võimalus nende meeskondadega ametlikus võistlusmängus kohtuda. Lisaks on riigi alaliitu kuuluvana ka kõige pisem klubi ühendatud rahvusvahelise alaliiduga. Sel klubil on ka vähemalt teoreetiline võimalus osa saada alaliidu korraldatavatest rahvusvahelistest võistlustest. Põhja-Ameerika profiliigade suhe amatöörpordiga on aga hoopis teistsugune. Sealsed liigad on iseseisvad juriidilised kehad, kes tegutsesid alguses vaid

maailm (Üli)õpilassport profispordi alusena

Euroopas teevad sõud fännid tribüünidel, Põhja-Ameerikas pakutakse seda pealtvaatajatele. Pildil Arizona Cardinalsi tantsutüdrukud Ameerika jalgpalli võistlustel. Foto: Christian Petersen/AFP/Scanpix

ühe riigi (Ameerika ühendriigid) pinnal ega olnud ega ole ka tänapäeval seotud rahvusvaheliste alaliitudega. Ka ei panusta sealsed profiliigad erinevalt Euroopast järelkasvu, kuna kogu süsteemi toidab majanduslikult täiesti iseseisev keskkooli- ja ülikoolisport, mis puudub omakorda Euroopal (vaata kõrvallugu). Põhja-Ameerika profiliigad on rangelt suletud, nendega saab ühineda vaid profiliiga initsiatiivil tolle strateegilist arengut silmas pidades. Klubid tegutsevad frantsiiside realiseerijana. Liiga müüb investorile või investorite rühmale frantsiisi, millega võib liiga reguleeritavale turule siseneda ja seal kehtestatud reeglite kohaselt tegutseda. Frantsiisidel põhinev struktuur kehtib alates 1876. aastast, mil alustas tegevust Põhja-Ameerika pesapalliliiga. Frantsiisidel rajatud suhe pole võõras ka jalgpallile, kuna sarnane mee-

tod on kasutusel ka Põhja-Ameerika profiliigas MLS ja mõned aastad tagasi loodud India kõrgliigas (vaata Jalka 11/2014, lk 52–55) ja Austraalias. Ent Euroopa jalgpallile on selline mõiste täiesti võõras. Nii kuulub Põhja-Ameerikas klubi üheselt vaid selle omanikele ja suhet fännidega võib nimetada vaid kaubanduslikuks. Seda kinnitab ka Põhja-Ameerika klubiomanike valmisolek muuta klubi asukohta. Kõnekas on näiteks see, et 1995. aastal NBA korvpalliliigaga ühinenud Kanada klubi Vancouveri Grizzlies liikus kuus aastat hiljem Memphisesse – põhjuseks nõrk Kanada dollar, mis vähendas klubi sissetulekuid. Euroopa klubides, mis on loodud tänu kogukondlikule initsiatiivile, on aga selliseid asukohamuutusi hoopis keerukam ellu viia. Wimbledoni kol-

Põhja-Ameerika spordielu majanduslikult täiesti iseseisvad institutsioonid on keskkooli- ja ülikoolisport, milleta ei saaks eksisteerida ka sealne profisüsteem. Kõige traditsioonilisem tee profispordini käibki nende kahe astme kaudu. Edukas keskkoolisportlane võib oodata kutset ja stipendiumit ülikoolilt, kus sportlaskarjääri eduka jätkumise korral võib draft’i kaudu avaneda võimalus liituda profiliigaga. Kuna Põhja-Ameerikas on ülikoolisport ka väga edukas televisiooni müügiartikkel, tagavad kahepoolsed lepingud telejaamadega paljudele ülikoolidele majandusliku iseseisvuse. Suure raha jõudmine ülikoolidesse on pikki aastakümneid põhjustanud ka selle realiseerimisest põhjustatud vaidlusi. Suuremaid vaidlusteemasid on kaks. Nimelt soovivad sportivad üliõpilased, kes näevad, et teenivad ülikoolile raha, sellest osa, kuid vähemalt seni pole neid edu saatnud. Küll on aga teada juhtumeid, kus ülikool maksab oma parimatele sportlastele ümbrikupalka või meelitab neid oma kooli, tehes neile enne ülikalleid kingitusi, näiteks auto. Teine vaidlusteema puudutab ülikoolide telelepingutest saadud rahapaigutusi tervikuna, kuna sagenenud on kaebused, et ülikoolid investeerivad raha tagasi spordivõistkondadesse, selle asemel et täita oma esmast kohustust ehk õppeprotsessi edendavaid tingimusi.

laps on hea näide, milleni selline initsiatiiv viia võib: kolimise käigus moodustunud kaks uut klubi pole tänaseni kokkuleppele jõudnud, kummale algse Wimbledoni pärand ja ajalugu kuulub. Ka Põhja-Ameerikas kaasnevad klubide kolimisega fännide protestiavaldused, kuid fakt on, et Põhja-Ameerika viies profiliigas (Ameerika jalgpall, korvpall, pesapall, jäähoki, jalgpall) on klubid vahetanud asukohta enam kui 60 juhul. Teistest ühiskondlikest ilmingutest rääkides tuleb märkida, et Euroopas “avatud” jalgpalliga kaasnevad nähud nagu natsionalism, rassism ja huligaansus on Põhja-Ameerika profispordis sisuliselt tundmatud. 2017 OKTOOBER JALKA

maailm Foto: Tony O’Brien/Scanpix

Võistlussüsteemi erinevus Avatud ja suletud süsteemi erinevused väljenduvad ka võistlussüsteemides. Kõige paremini illustreerib seda muidugi Euroopas praktiseeritav karikasüsteem, mis seob ühiseks tervikuks amatöörsportlased ja elukutselised. Selgelt erinevad on ka meistrivõistluste süsteemid. Euroopa kodused jalgpalliliigad on kõik avatud, kuna liigade vahel hoiab sidet väljakukkumissüsteem: üldjuhul peavad kõrgema liiga kolm viimast vahetama hooaja lõpus kohad aste allpool mänginud liiga kolme paremaga. Põhja-Ameerikas seevastu pole liigas osalevatel klubidel ohtu sealt puhtsportlike tulemuste põhjal välja kukkuda. Selline erinevus väljendub ka täiesti erinevas võistluspsühholoogias. Euroopas pingutavad ka tabeli viimaste hulgas olevad meeskonnad hooaja lõpuni, kuna aste madalamasse liigasse pudenemine muudab kriitiliselt klubi sissetulekuid, mis muu hulgas tähendab ka tugevamatest ja kallimatest mängijatest loobumist. Põhja-Ameerika profiliigades võib aga tabeli viimaste hulka kuulumine olla klubi teadlik valik. Sellist strateegiat selgitab ingliskeelne mõiste tanking, mis eesti keelde ümberpanduna

ERINEVUS

Euroopas loodi spordiklubid peamiselt kogukonna vabatahtlikkuse alusel, Põhja-Ameerikas rajasid klubisid aga õppeasutused põhikoolidest ülikoolideni. võiks kõlada kui tankimine, laadimine, salvestamine. Idee on selles, et iga-aastasel draft’il ehk uute mängijate valikul saavad esimese valiku teha eelmise hooaja meistrivõistluste viimased, millega püütakse hoida liigat sisemiselt konkurentsivõimelisena. NBAs on legendaarne hooajal 1983/84 aset leidnud “tankimine”, kui Chicago Bulls kaotas hooaja viimasest 15 mängust 14 ning Houston Rockets kümnest mängust üheksa. See lubas Houstonil valida 1984. aasta juunis draft’ist Akeem Olajuwoni ning Chicagol omakorda Michael Jordani. Kas selline käitumine 58

JALKA OKTOOBER 2017

Kiri ACF Wimbledoni lipul lubab jääda surmani oma klubi fänniks. Kohaau on jalgpallis kõrges hinnas.

on eetiline, selle üle diskuteeritakse Põhja-Ameerikas juba aastakümneid, küll aga võime meie tõdeda, kui erinevad on kaks spordisüsteemi. Nüüd on aga juba aeg lisada – on seni olnud. Just mõiste “tankimine” kaudu jõuame eespool viidatud küsimuseni, kas Euroopa jalgpallisüsteem on lähenemas Põhja-Ameerika omale. Põhjust nii küsida on.

Euroopaliku süsteemi murenemine Alustada sobiks ühest lõpuni läbikaalumata otsusest, mis peidab end tähekombinatsiooni FFP taga. Kui see projekt – “Financial Fair Play” ehk “finantsiline aus mäng”, mis suures plaanis sunnib klubisid hoidma tulud ja kulud tasakaalus – praegusel kujul püsima jääb, siis lisaks praegustele probleemidele (keeruline ja paraku ka hinnanguline kontrollimehhanism, otsuse raskendatud kooskõlastamine kõikide kaasatud riikide seadusandlustega) ähvardab projekt viia Euroopa jalgpalli võibolla isegi tagasipöördumatult eemale eespool kirjeldatud Euroopa avatud süsteemist. Üks efektiivsemaid meetmeid, millega UEFA praegu FFP abil klubisid ohjata suudab, puudutab nende eemaldamist UEFA rahakatelt klubiturniiridelt. Selline ähvardus võib korrale kutsuda väikesed ja keskmise suurusega klubid, ent omaette küsimus on, kas UEFA suudab taltsutada ka ülirikaste klubide

omanikke, kelle tegutsemismotiivid pole kaugeltki seotud UEFAst saadava rahaga ning kelle osalemine UEFA turniiridel on paradoksaalsel moel UEFA-le endale eluliselt vajalik. Kui UEFA tõesti oma ähvardusi ellu peaks hakkama viima, võib Euroopa jalgpall saada osaliseks kogemusele, mis seni puudunud – tankimisele. Äärmuseni lihtsustanuna võiks tulevik välja näha selline, et rikkad klubid tegelevad paaril hooajal “tankimisega” ning ilmuvad pärast “karistuse ärakandmist” areenile puhta lehena. Märke selle kohta, et Euroopa jalgpall muutub suletumaks, on teisigi. Juhime siin tähelepanu UEFA Meistrite liiga järgmisest aastast kehtima hakkavale reeglile, mis garanteerib põhiturniiril koha nelja suure jalgpalliriigi (Inglismaa, Hispaania, Saksamaa ja Itaalia) koduste meistrivõistluste neljale paremale. Nii täidavad need 16 võistkonda juba poole kohtadest. Sellise arengu on määranud selgelt muud argumendid kui puhta spordi (amatöörspordi) omad. Nii on UEFA ise loomas “superliigat”, muust jalgpallist eraldiseisvat keha, millevastane on UEFA olnud juhul, kui initsiatiiv on tulnud klubidelt endilt. Seega ei ole UEFA sellega võidelnud mitte ideetasandil (nagu UEFA ise on seda soovinud lasta välja paista), vaid lihtsalt majanduslike ressursside nimel. Ent olgu idee käimavedajaks klubid või UEFA, tagajärg on see, et Euroopa tippjalgpall muutub suletumaks.

“Süsivesikud” ja “sh suhkrud” Märka seda rida pakendil. Mida rohkem suhkrut on lisatud, seda rohkem tuleks tarbida vett, et organism suudaks süsivesikud omastada. Kui suurendada spordijoogis süsivesikute hulka üle 6-8%, langeb selle imendumise kiirus. Vali sooja ilmaga lahjem jook ja tarbi suhkrurohke joogi puhul rohkem vett lisaks. Milline süsivesik tootes on? Kas lihtsüsivesik ehk glükoosfruktoos või liitsüsivesik maltodekstriin. Enamus tootjaid kasutavad oma toodetes esimest kahte (soodsam). Selliste toodete energia ei kesta nii kaua kui maltodekstriini sisaldavate toodete puhul (nt Science in Sport). Kaera- ja müslibatoonid? Eelista trenni eel kuivatatud puuviljade ning puuviljamahla kontsentraadist tehtud batoone. Seeduvad kiiremini ning võimaldavad treenida juba 3045 minuti pärast. Banaan või mesi trennis ei ole paha mõte, aga mõlemad sisaldavad puuviljasuhkrut ehk fruktoosi. Fruktoos võetakse

kasutusele kui maksas ja lihastes tagavarana hoitud glükogeen on ära kulutatud. Selleks võib kuluda rohkem aega ning enne saab trenn läbi. Kiiremaks energiaallikaks eelista energiageeli või head spordijooki. Tavaline vesi pole arati parim lahendus, sest meie kehas ei ringle kraanivesi. Juues suurtes kogustes paljast vett, jääb see makku loksuma. Vette lisatud mineraalained parandavad vedeliku omastamist kuni 2 korda. SiS GO Hydro joogitabletid sobivad sel puhul oma soola, magneesiumi ning kaltsiumi sisaldusega hästi. Väldi kõrge suhkrusisaldusega valgutooteid. Uuri konkreetsesse tootesse lisatud suhkrute ja suhkruasendajate arvu. Pea meeles, et ka suhkruasendajate seas on neid, mida pigem vältida (nt polüoolid). Parim taastaja on uni. Kuid keha vajab ka öösel lihaskahjustuste parandamiseks “ehitusmaterjali”. Selleks sobib meie kehas aeglaselt imenduv valk kaseiin. Piim koosneb 80% kaseiini- ning 20%

vadakuvalgust. Juhul, kui sa pole suurem asi piimajooja või kohupiim ei meeldi, proovi õhtust valgujooki (SiS Overnight Protein) Tarbi usaldusväärset sporditoitu juhul, kui pead seda tegema. Kui tahad olla oma valikutes kindel, otsi sporditoidu pakendilt "Informed Sport" logo. Tegu on märgisega, mida peaks võtma sama tõsiselt, kui ettevõtete puhul näiteks ISO kvaliteedimärgist. Maailmas on kokku ca 500 toodet, millele on omistatud Informed Sport sertifikaat ja logo. Baltikumis müüdavatest kaubamärkidest on nende seas näiteks Science in Sport tootevalik. Pole harvad need juhud, kui sporditoidu tootjad lisavad mõnda partiise sooritusvõimet parandavaid, kuid keelatud aineid. Kui sa oled endasse treeningutel palju investeerinud ja tahad teha häid valikuid, võta sportlaste toidu puhul eeskujuks Eesti jalgpallikoondis ning korvpallikoondis.

Science in Sport: www.geelijaam.ee FB: Science in Sport Estonia

10 aastat tagasi

Mart Poomist vendade Kruuspanideni O

ktoobrinumbris 2007 oli kaanekangelane Enar Jääger, kes ütles intervjuus Jalkale, et 35 mängu Venemaa meistrisarjas Moskva Torpedo särgis arendas teda tehnilise poole pealt. Taktikale pöörati idanaabri juures vähem tähelepanu. Jääger rääkis, et sai Kehtna jalgpallikoolis hea vutihariduse, ning lootis tagasihoidlikult, et temas on ka annet. Raio Piirojale oli kõige kallim koll 2006. aasta Norra karikavõistluste poolfinaalis lisaajal löödud võiduvärav, mis avas tee finaali, kus eestlane lõi kaks kolli. Oma ilusaimaks väravaks hindas ta Göteborgi vastu treeningmängus löödut ja Eesti koondise eest meeldejäävaim värav oli 1999. aastal Fääri saarte vastu EM-valikmängus Torshavnis. 20aastane Piiroja oli oma karjääri alguses: “Seda väravat ei unusta ma kunagi.” Kaks meie ründetuusa vastasid ühele toimetuse küsimusele. Indrek Zelinskilt uurisime, keda ta silmas pidas, kui ütles, et mõned välisklubis pallivad mängijad tulevad koondise eest mängima kerge suhtumisega. Zelinski ei hakanud nimesid nimetama, aga kinnitas, et just nii see on. Andres Oper sai 2002. aastal Venemaale löödud kahe värava eest neljaks aastaks priipääsmed rahvusooper Estonia etendustele, aga tunnistas, et ei jõudnud neid kasutada, kuna mängis välisklubides. Endine väravavaht Georg Krull arvustas Mart Poomi, kellele “lüüakse sageli värav siis, kui tal on jalad õhus. Ta on liikumise peal ega saa tugijalga õigel ajal maha. Kui sul on löögi ajal jalad maast lahti, ei saa ju õigeaegselt reageerida”. Tartu vald planeeris endisele Raadi sõjaväelennuväljale täismõõtmelise jalgpallihalli ehitamist. Vallavanem Aivar Soop ütles Jalkale, et hall tuleks mitmeotstarbeline, kus saaks pidada ka

JALKA OKTOOBER 2017

kontserte ja muid suuremaid üritusi – see võimaldaks saada toetust Euroopa Liidust. Plaanist asja ei saanud ja praegu seisab samal kohal Eesti rahva muuseum! Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak kirjutas, et noortejalgpallis ootavad ees uuendused ja litsentseeritud klubidele on tulemas hooajapikkused liigad A-Eliit ja B-Eliit, kusjuures sama vanuse noortemeistrivõistlused jäävad alles. Eesmärk oli pakkuda kvaliteetsemat kasvukeskkonda tippjalgpalluriks pürgijatele.

Sama teemat puudutas Eesti noortekoondiste peatreener ja noortetöö koordinaator Frank Bernhardt, kelle sõnul oli noorteliigade side meesteklassiga liiga nõrk ning paljud talendid istusid meistri- ja esiliiga meeskondade pingil. Selle asemel oleksid nad pidanud mängima kvaliteetses noorteliigas. Sakslane Bernhardt lahkas muidki meie jalgpalli puudujääke, kuid leidis, et ka väike Eesti võib tippkonkurentsis läbi lüüa. Pikem persoonilugu oli endise kollkipri ja tippkirurgi Tõnu Vanakesaga, kes samamoodi nagu Mart Poom lõpetas keskkooli kuldmedaliga. Kuigi Vanakesa oli Eesti esikinnas kaheksakümnendatel aastatel ja ta kuulus varupuurivahina ka vaba Eesti koondisse, ei pääsenud ta minutikski platsile, sest ees oli justnimelt Poom. 1981. aastal valiti Vanakesa Nõukogude Liidu uute talentide otsimise traditsioonilisel turniiril Pereprava sümboolsesse koondisse ja aasta hiljem tegi ta Moskva Dinamo duubli eest viis mängu. Jalka kirjutas ka Inglismaa jalgpalli alaväärsuskompleksist ning artiklid olid kõigi viie Eesti liiga kohta. Näiteks III liiga loos oli juttu FC Risti meeskonnast, kelle algkoosseisust üle poole moodustasid vahel kuus venda Kruuspani: Taimo, Taavi, Targo, Tanel, Tarvi ja Taavo. Kõik kuus olid reas ka artikli tarbeks tehtud fotol ja mahapildistatud mänguprotokollil. Muu hulgas moodustas Jalka Eesti kõigi aegade koondise nendest tegevmängijatest, kelle perekonnanimi eesti keeles midagi tähendab. Neid paluti lugejatel ära arvata. Auhinnaks oli Londoni Arsenali meeskonna foto ja Mart Poomi foto Arsenali särgis koos autogrammiga. Pakume äratundmisrõõmu ka tänasele lugejale (vaata joonist). Õiged vastused on leheküljel 63!

Merida Big.Nine 600

APRILL 2017

MÄRTS 2017

HINNAVÕIT

€220

MAI 2017

SUUR SUVE-ERI

JUUNI 2017

HINNAVÕIT

€300

JUULI 2017

Suvevolle meelitab randa

AU G U S T 2 0 17

Cube Nature Pro

J U U LI 2 0 17

J U U NI 2 0 17

MA I 2 01 7

APRI L L 201 7

M Ä RTS 20 1 7

LAI VALIK RATTAID UUTELE JA VANADELE TEGIJATELE

• SUKELDUMINE • WAKEPARK • GOLF • SEIKLUSPARK• RULLUISUTAMINE • KIIKUMINE LAULUKAARES • MATKAMINE

AUGUST 2017

! S K A J E G U L T R O P S A J R I K Sulev Kraam A J A E L U T merele!

"Maijooks on jooksufestival!"

nüüd

9 772382 818016

HIND 4.95

HINNAVÕIT

€170

HINNAVÕIT

€150

€100

Purjetaja Kätlin Tammiste toitumisnipid

7 km jooks, käimine ja kepikõnd E. TAMM www.tartumaraton.ee tahtejõuga triatlonile veloplus.ee Vabatahtliku töö avardab silmaringi µ lukustatav esiamort enne €669

µ 24 käiku µ 28” rattad

nüüd

enne €699

µ 27 käiku µ Shimano komponendid µ lukustatav esiamort

€499

nüüd

€549

R a t t a r e m o 2-5 n t pumpame AMETLIK INFO LEHEKÜLGEDEL

MARATONI INFO facebook.com/Veloplus.Estonia

transport tasuta

peseme

hooldame

remondime

Rajakaart, liiklus/parkimine, osaleja info

23/10/5 km jooksJOOKSUMARATON ja kepikõnd 23/10/5 km jooks ja kepikõnd 7. mai 2017 7. mai 2017

MARATONI INFO www.tartumaraton.ee

Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17

HIND 4.95

35. TARTU JOOKSUMARATON 35. TARTU

€299

Uisupartner:

Kauplus: 56 488 000 | Töökoda: 56 229 000 |

www.tartumaraton.ee

TARVO SÕMER

µ Noorukite ratas vanusele 7-11 aastat enne €399 µ 2x8 käiku nüüd µ esiamort

20. maialates 2017 50€ ostust Osaleja info lehekülgedel 2-6

ajab Eesti asja

Esimesed eestlased Everesti maratonil

Merida Matts J24

Merida Big.Nine 100

HINNAVÕIT

Üleminekuaeg ja üheksakümnendad Eesti spordis

Kuidas

alustada golﬁga

€399

MARATONI RAIVO INFO Kehaline kasvatus – rõõm liikumisest

Saskia Alusalu 38-kordne Eesti meister kiiruisutamises

Nõuanded rulluiskude valimiseks

9 772382 818016

Netimüük: 5555 1511

Ööjooks annab võimsa elamuse! HIND 4.95

Maratoni kodu:

9 772382 818016

T A R T U J O O K S U M A R A T O N I K A A N Cube E PCurve O IProS S

€299

Terviseradade juht Alo Lõoke

enne €579

Legendaarne Sergei Bubka Kas kalapüük on sport? Rannavolle esipaar Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar Meenutades Toomas Uba

Meediapartner:

9 772382 818016

HIND 4.95

9 772382 818016

€279

µ jäik hark µ 24 käiku µ hüdraulilised ketaspidurid

Võitlussportlased räägivad psühholoogiast

E LUST IIL

Kuidas valida toitumiskava?

Kus on parimad matkarajad?

µ Rummusisene käiguvahetus enne €399 µ jalg- ja käsipidur SUP-iga µ 3 käiku nüüd

Populaarsed joogaäpid

A J AVIID E

µ alumiiniumraamiga naiste maastikuratas enne €379 µ 21 käiku nüüd µ esiamort

Selle suve hitt on tõukeratas

€180

E LU S T I I L

Liina Tšernov

€100

A J AV I I D E

€100

Petank – põnev kuulimäng

MEEL EL A HUT US

Kuidas mõjutada hingamist?

HINNAVÕIT

E LU S T I I L

Jumping – hüpates vormi!

€999

MEELELA HU T U S

Lõbusad tantsutrennid MERIDA JULIET 6.5-V

µ Sram 1x11 käiguvahetus

€679

A J AV I I D E

ELUSTI I L

Põlvevigastused ja nende ravi

E LU STI I L

E LUSTI I L

Epp Mäe

Kuidas arendada Energiline löögitugevust? sõudespinning Raju trenn heviaeroobika

nüüd

Neli spordiblogijat

Lihtsad nipid suvetreeninguteks

Mis on tippvorm?

Emotsionaalne söömine

Kaspar Taimsoo enne €1299 µ lenksult lukustatav esiamort JOHN µ BLAKEY: hüdraulilised ketaspidurid trennirutiinid nüüd Tipus on tähtis vaimne tugevus 11 trennimüüti Merida Tour 3 Lady Merida Crossway Urban 20-D Kaardilugeja Martin Järveoja tööpäev HINNAVÕIT HINNAVÕIT

µ spetsiaalne naisteraam

Jooksud ainult µ 27 käiku naistele µ Shimano komponendid

A JAV I I DE

AJ AV I I DE

HIND 4.95

enne €899

Eestimaa Spordiliit Jõud Suvemängud 2017

Rulluisuvirtuoos Tõnis Paalme

CrossFit kolib õue

Miks selg valutab?

MEELELA HU T U S

300 erilist jalatsipaari

BALLETT –

Maijooks tähistab kunst või sport? 30. aasta juubelit

ME E LE LA H UTUS

ME E L E L AHU TU S

spordihetked

Kairit Kaasik 30. korda Maijooksule

Valdo Jahilo katsetab ﬁtnesskellasid

HIND 4.95

AET SÜVARI

A JAV I I DE

ikõnd

Kristjan Gold – sportlik raadiohääl

Tühja kõhuga trenni?

saladused

kikkpoksi

152 võistlust aastas

M E E L E L A H UTUS

TON

Kas minitreeningust Keenia jooksjate on kasu?

Hans Uku Leitham HENDRIK THEMAS – tulevikutäht kümnevõistlusest

TÕNU HENDRIKSON

Eksperimenteerija Jocke Salokorpi

Kirglik rallifänn Liisa Olesk

Uisuprintsess

Saskia Alusalu 9 772382 818016

Baltimaade suurim maastikujooks 35. Tartu Jooksumaraton toimub 7. mail. Tartu Maratoni Kuubiku sarja kuuluv Tartu Jooksumaraton

Baltimaade suurim maastikujooks 35. Tartu Jooksumaraton 7. mail.ja Tartu Maratoni sarjaEtkuuluv Tartu Jooksumaraton toob igal aastal kevadisi jooksumõnusid nautima ligitoimub 10 000 väiksemat suuremat jooksusõpraKuubiku ning kepikõndijat. nii osalejad ka pealtvaatajad ürituse ajal kõigeligi toimuvaga paremini kursis oleksid kohapeal sujuvamalt orienteeruksid, kõigil toob igal aastal kevadisikui jooksumõnusid nautima 10 000 väiksemat janing suuremat jooksusõpra ningpalume kepikõndijat. Et nii osalejad jooksusõpradel ja ka lihtsalt Tartu Jooksumaratonist huvitatutel tutvuda skeemide ja infoga, mis sisaldub siin Tartu Jooksumaratoni kui ka pealtvaatajad ürituse ajal kõigeajakirja toimuvaga kursis oleksid ning kohapeal sujuvamalt orienteeruksid, palume kõigil ametliku häälekandja Sport aprilliparemini numbri lehtedel. jooksusõpradel ja ka lihtsalt Tartu Jooksumaratonist huvitatutel tutvuda skeemide ja infoga, mis sisaldub siin Tartu Jooksumaratoni VÕISTLUSKESKUS ja spordikaupade AJAVÕTT ametliku häälekandja ajakirja Sport aprilli numbri lehtedel. EXPO

1kuu =1 Tartu Lõunakeskuse liuväljal 5. mai kell 12.00 – 19.00

6. maija kell spordikaupade 10.00 – 19.00 VÕISTLUSKESKUS EXPO

Ajavõtt toimub elektroonilise ajavõtukiibiga, mis on kleebitud stardinumbri siseküljele. Ära voldi ega kortsuta numbrit!

AJAVÕTT Tulemuse saamiseks kanna kogu jooksu vältel nähtaval 35.

Jooksumaraton toimub 7. mail. Tartu Maratoni Kuubiku sarja kuuluv Tartu Jooksumaraton utima ligi 10 000 väiksemat ja suuremat jooksusõpra ning kepikõndijat. Et nii osalejad muvaga paremini kursis oleksid ning kohapeal sujuvamalt orienteeruksid, palume kõigil aratonist huvitatutel tutvuda skeemide ja infoga, mis sisaldub siin Tartu Jooksumaratoni umbri lehtedel. Tel: 515 0360 Tartu Lõunakeskuse liuväljal E-mail: tartumaraton@tartumaraton.ee

5. mai kell 12.00 – 19.00Esmaspäev, 24. aprill 2017 TASUTA ÜHISTREENING 6. mai kell 10.00 – 19.00

18.30-20.30 16/10/5 km Tartumaa Tervisespordikeskuses, Tel: 515 0360 Tartu Maratoni finišipaigas E-mail: tartumaraton@tartumaraton.ee Reede, 5. mai 2017

HEATEO JOOKS

Esmaspäev, 24. aprill 2017

Tartu Jooksumaratoni stardinumbrit, finišijoonel ära varja seda käte ega riietega, see peab finišivideos nähtav olema.

Ajavõtt toimub elektroonilise mis on kleebiKella kontrolli pärast lõpujoone ületamist – ajavõtukiibiga, pulsikell ajavõtukiibi lähedal segab ajavõtusignaali. tud stardinumbri siseküljele. Ära voldi ega kortsuta numbrit! Tulemuse saamiseks kanna kogu jooksu vältel nähtaval 35. Tartu Jooksumaratoni stardinumbrit, finišijoonel ära varja seda käte ega riietega, see peab finišivideos nähtav olema. Kella kontrolli pärast lõpujoone ületamist – pulsikell ajavõtukiibi lähedal segab ajavõtusignaali.

19.00 4,5 km jooksu start Tartus Tähtvere Spordipargis

TASUTA ÜHISTREENING 19.15 4,5 km kepikõnni start Tartus Täthvere Spordipargis Laupäev, 6. mai 2017

18.30-20.30 16/10/5 km Tartumaa Tervisespordikeskuses, LASTEJOOKSUD Tartu Maratoni finišipaigas

Reede, 5. mai 2017

HEATEO JOOKS

11.00-12.00 TILLUjooksud (kuni 7-aastased) Tartus Tähtvere Spordipargis 12.00-12.30 MINImaratonid (8-aastased ja vanemad) Tartus Tähtvere Spordipargis PÜHAPÄEV, 7. MAI 2017

19.00 4,5 km jooksu start Spordipargis 35. Tartus TARTUTähtvere JOOKSUMARATON 19.15 4,5 km kepikõnni start Tartus Täthvere Spordipargis

Laupäev, 6.

9.30-10.50 Stardinumbrite väljastamine 23 km distantsile Otepääl Tehvandi Spordikeskuses staadionil 23 km start Otepääl Tehvandi Spordikeskuse mai 2017 staadionil 12.10 Võitja finiš Tartumaa Tervisespordikeskuses 11.30-12:50 Stardinumbrite väljastamine 10 km distantsile Tartumaa Tervisespordikeskuses 13.00(kuni107-aastased) km jooksu start Tartumaa TILLUjooksud Tartus Tähtvere Tervisespordikeskuses Spordipargis 13.15 10 km kepikõnni start Tartumaa Tervisespordikeskuses MINImaratonid (8-aastased ja vanemad) Tartus 13.30 5 km jooksu ja kepikõnni start Tartumaa Tähtvere Spordipargis Tervisespordikeskuses 13.45 23 km autasustamine (6 naist ja 12 meest) 16.00 Finiš suletakse 11.00

LASTEJOOKSUD

11.00-12.00

12.00-12.30

PÜHAPÄEV, 7. MAI 2017

SMS TEENUS 35. TARTU JOOKSUMARATON

Sõbra või pereliikme liikumist rajal saad kõige paremini jälgida,

TULEMUSED

Tulemused avaldatakse mitteametlike tulemustena finišipaiga infotahvlil ja kodulehel www.tartumaraton.ee. Esialgne protokoll ilmub ajalehes võistlusjärgsel esmaspäeval ehk 8. mail. Enda andmete puudumisest lõpuprotokollis teata sekretariaati hiljemalt 10.05.17. Ametlik protokoll ilmub kodulehel hiljemalt 15.05.17.

ARSTI SOOVITUS

* Maratonil osaled omal vastutusel! * Kui kannatad südamehaiguste, kõrgvererõhutõve, suhkruhaiguse, langetõve, neeru- või kopsuhaiguste all, siis konsulteeri enne maratoni kindlasti oma arstiga! * Kui sul esineb tervisehäireid ja tarvitad ravimeid, siis kirjuta

haiguse ja ravimi nimi ning oma kaal arstikaardile rinna TULEMUSED numbri tagaküljele. * Maratonil vali endale jõukohane tempo. Joo ja söö igas

teeninduspunktis. Kui sul tekib tervisehäire, pöördu teeninTulemused avaldatakse mitteametlike tulemustena finišiduspunktis arsti poole või helista 112! paiga infotahvlil jateata kodulehel www.tartumaraton.ee. * Kui märkad hädasolijat, sellest korraldajale või helista hädaabinumbril 112! Esialgne protokoll ilmub ajalehes võistlusjärgsel esmaspäeval ehk 8. mail. Enda andmete puudumisest AURAteata KESKUS KUTSUBhiljemalt 10.05.17. Ametlik lõpuprotokollis sekretariaati protokollAura ilmub kodulehel hiljemalt 15.05.17. Keskuse ujula, veepark, tervisekeskus ja

AJAVÕTT

kui tellid 1182 SMS teenuse. Saada SMS numbrile 1182 sisuga: 9.30-10.50 Stardinumbrite väljastamine 23 km distantsile TM XXXX (osaleja stardinumber). Vastu saad sõnumi osaleja vahefinišiaegade ja eeldatava finišiajaga. Sõnumi hind 0,30€. Otepääl Tehvandi Spordikeskuses staadionil 11.00 23 km start Otepääl Tehvandi Spordikeskuse STARDIGRUPID staadionil

aupade EXPO

saabTervisespordikeskuses iga jooksja nii 23 km kui ka 10 km distant12.10 Võitja finiš Stardigrupi Tartumaa sil vabalt valida vastavalt oma eeldatavale lõpuajale, mis on 11.30-12:50 Stardinumbrite väljastamine 10 värava km distantsile märgitud vastava stardikoridori juurde (vt skeemi). 5 km puhul on kaks stardigruppi: üks jooksjatele ja teine kõndijatele. Tartumaa Tervisespordikeskuses 13.00 10 km jooksu start Tartumaa Tervisespordikeskuses 13.15 10 km kepikõnni start Tartumaa Tervisespordikeskuses 13.30 5 km jooksu ja kepikõnni start Tartumaa Tervisespordikeskuses 13.45 23 km autasustamine (6 naist ja 12 meest) 16.00 Finiš suletakse

saunad ootavad maratoonareid lõõgastuma 20%-lise hinnasoodustusega.

ARSTI SOOVITUS KAOTATUD/LEITUD ASJAD

€

Punkt asub finišis (vt skeem). Üritusejärgselt saab kaotatud-

* leitud Maratonil osaled omal vastutusel! asjad kätte Klubist Tartu Maraton ühe kuu jooksul pärast * maratoni. Kui kannatad südamehaiguste, kõrgvererõhutõve, suhkruhaiguse, langetõve, neeru- või kopsuhaiguste all, siis konsulteeri enne maratoni kindlasti oma arstiga! * Kui sul esineb tervisehäireid ja tarvitad ravimeid, siis kirjuta haiguse ja ravimi nimi ning oma kaal arstikaardile rinna numbri tagaküljele. * Maratonil vali endale jõukohane tempo. Joo ja söö igas teeninduspunktis. Kui sul tekib tervisehäire, pöördu teeninduspunktis arsti poole või helista 112! * Kui märkad hädasolijat, teata sellest korraldajale või helista hädaabinumbril 112!

Ajavõtt toimub elektroonilise ajavõtukiibiga, mis on kleebitud stardinumbri siseküljele. Ära voldi ega kortsuta numbrit! Tulemuse saamiseks kanna kogu jooksu vältel nähtaval 35. Tartu Jooksumaratoni stardinumbrit, finišijoonel ära varja seda käte ega riietega, see peab finišivideos nähtav olema. Kella kontrolli pärast lõpujoone ületamist – pulsikell ajavõtukiibi lähedal segab ajavõtusignaali.

SMS TEENUS

Sõbra või pereliikme liikumist rajal saad kõige paremini jälgida, kui tellid 1182 SMS teenuse. Saada SMS numbrile 1182 sisuga: TM XXXX (osaleja stardinumber). Vastu saad sõnumi osaleja vahefinišiaegade ja eeldatava finišiajaga. Sõnumi hind 0,30€.

STARDIGRUPID

Stardigrupi saab iga jooksja nii 23 km kui ka 10 km distantsil vabalt valida vastavalt oma eeldatavale lõpuajale, mis on märgitud vastava stardikoridori värava juurde (vt skeemi). 5 km puhul on kaks stardigruppi: üks jooksjatele ja teine kõndijatele.

AURA KESKUS KUTSUB

Aura Keskuse ujula, veepark, tervisekeskus ja saunad ootavad maratoonareid lõõgastuma 20%-lise hinnasoodustusega.

KAOTATUD/LEITUD ASJAD

Punkt asub finišis (vt skeem). Üritusejärgselt saab kaotatudleitud asjad kätte Klubist Tartu Maraton ühe kuu jooksul pärast maratoni.

Vormista tellimus e-arve püsimakselepinguga

espordikeskuses,

ja maksad kolme kuu tellimuse eest kokku kõigest 3 eurot.

www.tellimine.ee/sport-kolm

e Spordipargis vere Spordipargis

ed) Tartus Tähtvere

TULEMUSED

a vanemad) Tartus

spordist 23 Kõik km distantsile uses staadionil i Spordikeskuse

ARSTI SOOVITUS

artiklid.

oktoobrikuu kalender

Noortekoondised võõrustavad EM-valikmänge Oktoobris võõrustavad nii poisid kui ka tüdrukud U17 vanuseklassi EM-valikturniiri. Ka meeste A-koondis lõpetab kodus EM-tsükli Bosnia ja Hertsegoviina vastu. Kodustel meistrivõistlustel aga mängitakse otsustavaid mänge. Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Reede, 13. oktoober

19.30 Nõmme Kalju FC – FCI Tallinn Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 14. oktoober

13.00 JK Sillamäe Kalev – Tartu JK Tammeka Sillamäe Kalevi staadion 13.00 Viljandi JK Tulevik – JK Narva Trans Viljandi linnastaadion 16.00 Paide Linnameeskond – Tallinna FC Levadia Paide linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK Vaprus A. Le Coq Arena Reede, 20. oktoober

19.30 JK Narva Trans – Tallinna FC Flora Narva Fama staadion Laupäev, 21. oktoober

13.00 JK Sillamäe Kalev – FCI Tallinn Sillamäe Kalevi staadion

13.00 Nõmme Kalju FC – Paide Linnameeskond Hiiu kunstmurustaadion 16.00 Tallinna FC Levadia – Viljandi JK Tulevik Kadrioru staadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK Vaprus Tartu Tamme staadion Reede, 27. oktoober

19.30 JK Narva Trans – Tallinna FC Levadia Narva Fama staadion Laupäev, 28. oktoober

13.00 JK Sillamäe Kalev – Paide Linnameeskond Sillamäe Kalevi staadion 13.00 Pärnu JK Vaprus – FCI Tallinn Pärnu rannastaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik – Nõmme Kalju FC Viljandi linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora – Tartu JK Tammeka A. Le Coq Arena

ESILIIGA Pühapäev, 1. oktoober

13.00 Rakvere JK Tarvas – Tallinna FC Levadia U21 Rakvere linnastaadion 13.00 Tallinna FC Flora U21 – FCI Tallinn U21 FC Flora Lilleküla väljak 16.00 Tartu FC Santos – FC Kuressaare Tartu Annelinna kunstmurustaadion Neljapäev, 12. oktoober

19.00 Tallinna FC Levadia U21 – FC Kuressaare Maarjamäe staadion Laupäev, 14. oktoober

13.00 FCI Tallinn U21 – Maardu Linnameeskond Infoneti Lasnamäe staadion 16.00 JK Tallinna Kalev – Tartu FC Santos Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 15. oktoober

16.00 Tallinna FC Flora U21 – FC Elva FC Flora Lilleküla väljak 16.00 Tartu JK Welco – Rakvere JK Tarvas Tartu Tamme staadion Neljapäev, 19. oktoober

19.00 Tallinna FC Levadia U21 – JK Tallinna Kalev Maarjamäe staadion 19.00 Tartu FC Santos – Tallinna FC Flora U21 Tartu Annelinna kunstmurustaadion Pühapäev, 22. oktoober

13.00 FC Elva – FCI Tallinn U21 Elva linnastaadion 13.00 Maardu Linnameeskond – Rakvere JK Tarvas Maardu linnastaadion 16.00 FC Kuressaare – Tartu JK Welco Kuressaare linnastaadion Neljapäev, 26. oktoober

19.00 JK Tallinna Kalev – Tartu JK Welco Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Laupäev, 28. oktoober

13.00 FC Elva – Tartu FC Santos Elva linnastaadion Pühapäev, 29. oktoober

10. oktoobril võõrustame kodumurul Bosnia ja Hertsegoviina koondist. Pildil proovib võitluses konkurendiga püsti jääda Artur Pikk. Foto: Lembit Peegel

JALKA OKTOOBER 2017

13.00 FC Kuressaare – Maardu Linnameeskond Kuressaare linnastaadion 13.00 Rakvere JK Tarvas – FCI Tallinn U21 Rakvere linnastaadion 13.00 Tallinna FC Flora U21 – Tallinna FC Levadia U21 FC Flora Lilleküla väljak

oktoobrikuu kalender ESILIIGA B Pühapäev, 1. oktoober

13.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Nõmme Kalju FC U21 Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Kohtla-Järve JK Järve Paide linnastaadion 13.00 Vändra JK Vaprus – JK Tallinna Kalev U21 Vändra staadion Kolmapäev, 11. oktoober

19.00 Viimsi JK – Paide Linnameeskond U21 Viimsi KK staadion Laupäev, 14. oktoober

16.00 Nõmme Kalju FC U21 – Keila JK Hiiu kunstmurustaadion Pühapäev, 15. oktoober

13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Raasiku FC Joker Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Tartu JK Tammeka U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 16.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Vändra JK Vaprus Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak Kolmapäev, 18. oktoober

19.00 Raasiku FC Joker – JK Sillamäe Kalev U21 Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Pühapäev, 22. oktoober

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – JK Tallinna Kalev U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Paide Linnameeskond U21 – Keila JK Paide linnastaadion 13.00 Vändra JK Vaprus – Nõmme Kalju FC U21 Vändra staadion

16.00 Tartu JK Tammeka U21 – Viimsi JK Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Kolmapäev, 25. oktoober

19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Paide Linnameeskond U21 Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 28. oktoober

16.00 Viimsi JK – JK Tallinna Kalev U21 Viimsi KK staadion Pühapäev, 29. oktoober

13.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Kohtla-Järve JK Järve Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 13.00 Vändra JK Vaprus – Raasiku FC Joker Vändra staadion 16.00 Keila JK – Tartu JK Tammeka U21 Keila staadioni muruväljak

NAISTE MEISTRILIIGA Pühapäev, 8. oktoober

13.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia FC Flora Lilleküla väljak 13.00 Tartu SK 10 Premium – Pärnu JK Kambja staadion Laupäev, 14. oktoober

13.00 Pärnu JK – Tallinna FC Flora Pärnu rannastaadion 13.00 Tartu SK 10 Premium – Tallinna FC Levadia Kambja staadion 13.00 JK Tallinna Kalev – Põlva FC Lootos Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Noortekoondis – Tartu JK Tammeka EJL TNTK

KOONDISED Mehed Teisipäev, 10. oktoober

A-koondis 21.45 Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina A. Le Coq Arena MM-valikmäng

U17 Pühapäev, 22. oktoober

16.00 Eesti–Taani A. Le Coq Arena EM-valikturniir Kolmapäev, 25. oktoober

19.00 Eesti–Šotimaa A. Le Coq Arena EM-valikturniir Laupäev, 28. oktoober

13.00 Eesti–Taani A. Le Coq Arena EM-valikturniir

Naised U17 Pühapäev, 1. oktoober

16.00 Eesti–Tšehhi A. Le Coq Arena EM-valikmäng Kolmapäev, 4. oktoober

19.00 Eesti–Holland A. Le Coq Arena EM-valikmäng Laupäev, 7. oktoober

16.00 Eesti–Türgi A. Le Coq Arena EM-valikmäng

Kõigi aegade koondis pildis

Leheküljel 60 taasavaldasime kümme aastat tagasi üllitatud Eesti kõigi aegade koondise nendest tegevmängijatest, kelle perekonnanimi eesti keeles midagi tähendab. Siin on piltkoondise vastus!

2017 OKTOOBER JALKA

lisaaeg Noored ja vanad

Autor: Margus Kontus

Staadionipäästja Josep Katsev

vana

foto

Eesti Jalgpalli Liidu kauaaegne juhatuse liige Josep Katsev oli edukas ka mängijana: Tallinna Normaga võitis ta Eesti NSV meistritiitli 1967. aastal ning tal on auhinnakapis ka neli hõbedat (üks Tallinna Tempoga) ja üks pronksmedal. Katsev kuulus kahel korral Eesti NSV karika võitnud Norma koosseisu. Treenerina viis ta Tempo 1987. aastal kullani ja pronksini (1986) ja Norma hõbedani (1990). Suur osa tema tööst puudutas aga noori. Ta oli edukas Eesti NSV noortekoondiste juhendajana, mida näitab 1977. aastal saavutatud kuues koht nii üleliidulistel noortemängudel kui ka meistrivõistlustel. Tema algatusel loodi 1986. aastal Tallinna jalgpallikool, mille direktor ta oli. Tema tuntumateks õpilasteks on Andrei Stepanov ja Aleksandr Dmitrijev. Katsev ise sai noorena õpetust sõjaeelse internatsionaali Karl-Rudolf Sillaku käe all ning on treeninud ka Uno Piiri grupis. Josep Katsevi üheks teeneks on peetud Wismari tänava staadioni kaitsmist kinnisvaraärimeeste eest. Tegemist on alates 1916. aastast (mõnedel andmetel 1913) kasutuses oleva jalgpallistaadioniga, mis oli üheksakordse Eesti meistri Tallinna Spordi kodustaadioniks ja kus Eesti koondiski on pidanud ühe mängu: 1923. aastal alistati Soome 2 : 1.

INDREK SCHWEDE

JALKA OKTOOBER 2017

Josep Katsev (paremal) 1966. aastal Kopli Dünamo vastu palli pärast heitlemas. Foto: Lembit Peegel

ma mäletan ... Foto: erakogu

Oktoobrikuu sünnipäevad 01.10 Mark Švets 01.10 Albert Prosa 02.10 Kalev Pajula 02.10 Sirje Roops 02.10 Liis Lepik 02.10 Matvei Igonen 04.10 Signy Aarna 05.10 Margus Kröönström 05.10 Joel Lindpere 05.10 Madis Vihmann 06.10 Andrei Kalimullin 06.10 Janno Jürisson 06.10 Tarmo Kink 07.10 Sander Sinilaid 09.10 Kert Kütt 10.10 Peeter Küttis 10.10 Maaren Olander 12.10 Aleksandr Starodubtsev 14.10 Tõnu Vanakesa 14.10 Meelis Lindmaa 14.10 Andrei Karhu 14.10 Lisette Tammik 14.10 Maksim Suhhomjatnikov 15.10 Bert Klemmer

41 27 48 25 23 21 27 48 36 22 40 37 32 27 37 75 42 66 55 47 37 19 19 24

16.10 Vjatšeslav Smirnov 17.10 Gerlin Naisson 17.10 Vladislav Tsvetkov 18.10 Lembit Peegel 19.10 Viktor Neštšeretnõi 19.10 Aivar Pohlak 20.10 Erko Saviauk 20.10 Ander Ott Valge 21.10 Igor Prins 22.10 Hillar Maldre 22.10 Maksim Rõtškov 24.10 Kaspar Tilga 26.10 Priit Adamson 27.10 Timo Teniste 28.10 Martin Lepa 28.10 Enver Jääger 28.10 Kristen Saarts 29.10 Tõnu Sirel 29.10 Rein Pajunurm 29.10 Marko Sonn 30.10 Elar Tarkus 30.10 Ragnar Klavan 30.10 Oskar Berggren

60 39 20 81 67 55 40 19 51 86 44 19 42 32 41 35 23 60 54 29 33 32 20

LHV edetabel Augustikuus kogutud toetussumma esimesed 20 (sulgudes koht eelmisel kuul): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Nõmme Kalju FC 3. (3.) Tallinna FC Flora 4. (5.) FC Elva 5. (9.) Tallinna FC Levadia 6. (6.) FC Kuressaare 7. (4.) Tallinna FC Infonet 8. (8.) JK Tallinna Kalev 9. (7.) Viljandi JK Tulevik 10. (12.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 11. (10.) FC Nõmme United 12. (11.) Rakvere JK Tarvas 13. (–) FC Kose 14. (13.) Tallinna JK Piraaja 15. (–) Põlva FC Lootos 16. (20.) Paide Linnameeskond 17. (17.) Tartu FC Santos 18. (18.) Viimsi JK 19. (–) JK Welco 20. (19.) Kärdla LM LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka. EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL: KAAREL KIIDRON FOTO: JANA PIPAR NR 10 (118) 2017

Priit Lööper Võrumaa jalgpalliajaloo raamatu “Künklik teekond” autor Ma mäletan … kuidas ma esimest korda

elus jalgpalli vaatamas käisin. Olin siis kaheksa-üheksa aastat vana ja see oli mu sünnilinnas Kohtla-Järvel, kus isa mind käekõrvale võttis ja linna staadionile vist keemikute päeva pidustustele viis. Peeti kõnesid, olid võimlemisnumbrid, teatevõistlused ja langevarjuhüpped, aga lõpuks ka Kohtla-Järve Keemiku ja mingi Aseri jalgpallimeeskonna mäng. Kuna ma ei teadnud, kes on kes, kaldus sümpaatia miskipärast automaatselt siniste särkidega meeskonna poole, ja oh seda pettumust, kui vaheajal selgus, et need polegi Kohtla-Järve mehed. Aasta-paar hiljem teadsin suurt osa Keemiku mängumehi juba nägupidi. Eriline lemmik oli Tõnu Eapost, ilmselt seepärast, et ta oli meeskonnas üks väheseid eestlasi ja samas kuradi hea väravavaht. Talvel mängis ta Keemiku eest ka jäähokit ja oli siis meeskonna üks kibedamaid ründajaid.

Ma mäletan … et jalgpalli maailmameistrivõistlused tulid mu

ellu 1978. aasta Argentiina turniiriga, mida üleliidulise telekanali vahendusel mustvalgest telekast sai huviga vahitud. Hoovis palli tagudes tahtsid kõik poisid siis Kempesed olla, mina muidugi ka. Siis hakkasin ka turniiritabeleid pidama ning Spordilehest, Ungari ajakirjast Kepes Sport ja Tšehhi ajakirjast Stadion kõike jalgpalliga seostuvat välja lõikama, nii et paarist MMist valmis mul hiljem käärid-liim-kaustik-meetodil omatehtud “raamat”. Neli aastat hiljem tuli suurem armumine, mis kestab tänini – Prantsusmaa koondis. Michel Platini ja kompanii tegutsesid tookord Hispaanias lihtsalt niivõrd meeldejäävalt. Kui Schumacher (Saksamaa meeskonna väravavaht) poolfinaalis Battistoni rajalt maha võttis ja koomasse lõi, sai Saksamaa koondisest hoobilt mu suurim vihavaenlane ja erilist leppimist pole tänini toimunud.

Ma mäletan … kuidas oma klassi poistega keskkooli lõpupeolt paariks tunniks jalga lasime, et kooli kõrval elanud klassivenna pool rahus jalgpalli vaadata. Prantsusmaal käis samal ajal nimelt Euroopa meistrivõistluste finaalturniir ja just sel päeval oli poolfinaal Prantsusmaa–Portugal. Prantslased olid sel turniiril nii head, et kuigi nad jäid selles mängus lisaajal kaotusseisu, ei tekkinud kordagi mõtet, et nad kaotada võiksid. Platini lõigi minut enne lisaaja lõppu võiduvärava ja me võisime kõrgendatud meeleolus öiseks osaks peole naasta. Sama aasta sügisel kaasnes TPIsse õppima minekuga mulle oluline boonus: toonasel Komsomoli staadionil sai Tallinna Spordi mänge vaatamas käia. Mõtsnik, Kõmper, Hepner ja teised tegid toona vahel ikka lausa imetegusid. Ja väravas mängis sel hooajal vana tuttav Tõnu Eapost! Ma mäletan … et kaks aastat hiljem olin Mehhiko maailmameistrivõistluste ajal Kaliningradi oblastis sõjaväes. Kui “meie suure kodumaa” meeskond Belgialt lisaajal tappa sai ja konkurentsist pudenes, olime kuskil pärapõrgus relvaladu valvamas, aga vahtkonnaruumis suudeti mingile väikesele telerile kuidagi ikkagi udune pilt ette manada. Meil, paaril eesti poisil, oli venelaste kaotuse järel muidugi tuju hea, aga politrukist ülemale see mõistagi ei meeldinud ja uneaega “kuradi fašistid” ehk siis meie tookord valvekordade vahel ei saanud.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2017 OKTOOBER JALKA

ristsõna

Septembrikuu ristsõna vastus oli “õhuvõitluses”. Õige vastuse eest võitis kaks pääset Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina MM-valikmängule 10. oktoobril Timo Erkki Huttunen. Võitjaga võtame ühendust. Oktoobrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 12. oktoobriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti Jalgpalli Liidu torusalli. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA OKTOOBER 2017

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.