Jalka (oktoober 2018) by Jalka

HIND 2,20 EUROT OKTOOBER 2018

Rahvuste liiga kasud ja küsitavused JOEL LINDPERE SÜMBOOLNE 11 LUGEJATELE VASTAB TRISTAN KOSKOR SUPERKARIKAS OLI VABATAHTLIKELE ELU KOGEMUS FOTOGRAAF JUHA TAMMINEN TALVITUS LÕUNA-AMEERIKAS

ISSN 1736-7379

Postrid: Trevor Elhi / Cristiano Ronaldo / Troy Deeney

MARK ANDERS LEPIK LUUBI ALL

TREENER KERT KÜTT

oktoober Foto: Lembit Peegel

A-koondist näeb kahel korral kodus! Oktoobrikuus peab meie meeste A-koondis kaks kohtumist Rahvuste liigas. 12. oktoobril võõrustatakse A. Le Coq Arenal põhjanaabreid Soomest, kellele viimati kaotati võõrsil 0 : 1. Kolm päeva hiljem ehk 15. oktoobril minnakse Rahvuste liiga matšis vastamisi aga Ungariga, kellega seni veel Rahvuste liigas mängitud pole. Sinised särgid selga ja omadele staadionile kaasa elama! Oktoobris mängib taas ka Eesti naistekoondis, kes peab kaks sõprusmängu. Tänavu septembri alguses peetud Balti turniiril Läti järel ja Leedu ees teise koha saanud eestlannad võõrustavad 4. oktoobril Poolat. Sealjuures viiakse naistejalgpall seekord Tartu publiku ette, sest matš peetakse Tamme staadionil. 7. oktoobril mängivad eestlannad võõrsil Luksemburgiga. Naiste meistriliiga tänavune hooaeg leiab oma lõpplahenduse 20. oktoobril. Kahe tiitlijahil oleva naiskonna ehk FC Flora ja Pärnu JK omavaheline heitlus toimub aga eelviimases voorus 13. oktoobril. Kui kumbki naiskond enne omavahelist mängu tagapool olevate tiimide vastu ei väärata, saab just eelviimase vooru mäng otsustavaks, sest Flora on viimaste aastate valitseja Pärnu ees kolme punktiga juhtimas. Ees ootab põnev hooaja lõpp!

Foto: Lembit Peegel

2018 OKTOOBER JALKA

sisukord Kaanelugu lk 14–15, 18–19 Rahvuste liiga on väikestele jalkamaadele suurepärane võimalus taotleda edasipääsu EM-finaalturniirile, täita sedakaudu ka kukrut ja suurendada vuti reputatsiooni kodumaal. Aga EMile pääsemise mittesportlik põhimõte vähendab nii võistluse kui ka kaudselt jalgpalli tõsiseltvõetavust.

Kolumnid

14 Indrek Schwede 16 Joosep Susi Kollektiivsuse ja individuaalsuse vahekorrast jalgpallis kirjutab meie püsikolumnist Joosep Susi. Muu hulgas teeb ta seda väravatähistusi jälgides.

Persoonid & intervjuud 20 Kahekõne: Juha Tamminen Soome jalgpallifotograaf Juha Tamminen on üle paarikümne talve Lõuna-Ameerikas fotografeerinud ja oma pilte Euroopas avaldanud. Muu hulgas Sporditähes. Kaks tema lähisugulast osalesid Eesti Vabadussõjas ja meditsiiniõena tegutsenud vanatädi sai Vabadusristi.

28 Luubi all: Mark Andres Lepik 30 Minu 11: Joel Lindpere 40 Treener: Kert Kütt 48 Lugejale vastab Tristan Koskor Tristan Koskor räägib esimesest koondisekutsest, senisest arengust ja tulevikust. Ta usub, et ründajale on väravavaist olulisem kui oskus palju tööd rabada. Kui ta jalgpalliga ei tegeleks, oleks ta ilmselt kehalise kasvatuse õpetaja.

Rubriigid 3 6 10 12 24

48 4

JALKA OKTOOBER 2018

Oktoober Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Premium liiga UEFA superkarikaga seoses reisis üle Eesti kolm Euroopa klubijalgpalli trofeed. Vaatleme nendega seotud nimesid ja numbreid.

Kuu tsitaat „Kui mäng oli läbi, siis oli kahju. Kogu see üritus imas sind enda sisse ja pärast oli tunne, nagu oleks elust tükk välja lõigatud. See kahe raudtee vaheline ala oli nii positiivse energiaga laetud, et seal sees oli lihtsalt hea olla. See ei olnudki justkui Eesti, vaid oleks nagu olnud välismaa!“

Silver Pramann superkarika mängu kogemusest vabatahtlikuna lk 62–63

26 Börs 38 Saalijalgpall

42 Pipraterad 53 Naised: U17 koondis

EM-valikmängude eel

56 Maailm: Madridi Atletico vs.

Madridi Real Kas UEFA superkarika mäng Tallinnas võis olla pöördepunktiks Madridi kahe suure klubi omavahelises võrdluses? Esimest korda oli Atletico mängijate koguhind suurem Reali

mängijate omast.

58 10 aastat tagasi 60 Oktoobrikuu kalender 62 Lõpulugu: jalgpalli mälumäng Tartus 64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu 18 Rahvuste liiga 45 Superkarika vabatahtlikud

UEFA superkarikal osalenud vabatahtlikud said hindamatu kogemuse, adudes ürituse tähtsust ja nähes kõrvalt selle köögipoolt.

Postrid Trevor Elhi Nõmme Kalju Cristiano Ronaldo Torino Juventus Troy Deeney Watford 2018 OKTOOBER JALKA

lembit peegel

Koondis alustas uut liigat valusate kaotustega Septembris mängis Eesti koondis kaks Rahvuste liiga mängu, mis aga võidurõõmu Kalevipoegadele ei pakkunud, sest nii Kreekale kui ka Soomele kaotati 0 : 1. Oktoobris ootab nüüd ees kaks kodumängu, kus avaneb võimalus vigade paranduseks. Fotod: Lembit Peegel

Eesti algkoosseis Soome vastu. Kalevipojad on valmis vihmases Turus oma parimat andma. 6

JALKA OKTOOBER 2018

lembit peegel

Fännid on justkui üks mees käed püsti ajanud, sest ilmselt on mõne kohtuniku otsuse peale leitud, et see polnud üldse mitte nii.

Mihkel Aksalu surub kätt soomlaste mängumehe Teemu Pukkiga, kes oli just see mees, kes Soomes ainsa palli Aksalu selja taha saatis ja oma koondisele 1 : 0 võidu kinkis.

Joonas Tamm proovib peatada Jasse Tuomineni.

Ragnar Klavan Eestit Kreeka vastu ei saanud aidata, kuid Soomes oli ta platsil.

2018 OKTOOBER JALKA

lembit peegel Fotod: Lembit Peegel

Kapten Ragnar Klavan proovib läbi mängida soomlaste mängumehest Robin Lodist. Veidi eemal hindab olukorda Soome koondislane Rasmus Schüller.

Meie meelehärmiks sai Teemu Pukki oma kodupubliku ees jala valgeks.

Martin Reim ja Janno Kivisild peavad sõjaplaani. 8

JALKA OKTOOBER 2018

Mihkel Aksalu ja Ragnar Klavan saadavad pilguga palli, mis meie värava poole liigub.

lembit peegel

Kõva madin kreeklastega: Henri Anier, Madis Vihmann ja Siim Luts on igaüks pidamas oma isiklikku lahingut.

Artjom Dmitrijev võtab hoogu ...

Siim Luts hoiab peast kinni, sest Kreeka vastu jäi kodus värav löömata.

… kuid Kreeka väravavaht Vassileios Barkas on oma ülesannete kõrgusel ja saab pallile käed ette.

Mihkel Aksalu pidi küll Kreeka vastu ühe palli oma selja tagant välja korjama, kuid samas tegi Saaremaa mees ka tõrjeid, mis hoidsid ära suurema kaotusseisu. 2018 OKTOOBER JALKA

nimed & numbrid

Saue JK Väikeste karikavõistluste finaalis kohtusid tänavu Raasiku Joker ja Saue, seisuga 2 : 0 krooniti karikavõistluste võitjaks Saue meeskond. Finaali oli vaatama kogunenud 693 inimest.

Kalevi keskstaadion Premium liigas mängiva Tallinna Kalevi koduväljakuks olev Kalevi staadion on alates septembri algusest remondis, sest seal renoveeritakse rajakatet. Millal Kalevi meeskond tagasi keskstaadionile kolida saab, ei ole veel teada.

... mängijat 11 klubist alustas sel sügisel kooliteed EJLi ja Arte gümnaasiumi koostöös käivitunud jalgpalliakadeemias. Kooliteed alustanud mängijate klubid on Tallinna Kalev, FC Flora, Tabasalu, Levadia, TJK Legion, Maardu Linnameeskond, MRJK, Pärnu Poseidon, Raplamaa JK, Nõmme United ja Pärnu JK / FC Levadia.

135

... minutit mängis German Šlein sel aastal Premium liigas Flora eest, enne kui ta Tšehhi esiliiga tiimi Jihlava Vysocina ridadega liitus. Oma debüütmängus vahetati Šlein platsile 69. minutil ja 73. minutil teenis eestlane kollase kaardi.

5567

... pealtvaatajat külastas Eesti koondise esimest Rahvuste liiga mängu, kus kohtuti Kreekaga. Paraku pidid kõik staadionile kogunenud inimesed tunnistama Eesti 0 : 1 kaotust. Kreeka võõrustab meie mehi selle aasta 18. novembril.

JALKA OKTOOBER 2018

President Kersti Kaljulaid tegi Narvas ajalugu 31. augustil oli Narvas ajalooline hetk, kui esimese taasiseseisvunud Eesti presidendina külastas Kersti Kaljulaid Premium liiga mängu. Tegemist oli Narva Transi kodumänguga, kus võõrustati Pärnu Vaprust. Mängule eelnenud perioodist ja kohtumise järel toimunust rääkis Jalkale Narva Transi kogukonnajuht Aleksandr Dmitrijev. KADI PARTS Kuidas saite enne mängu teada, et president Kersti Kaljulaid Transi–Vapruse kohtumisele tuleb? Suvel oli meil kokkusaamine ühe Narva ajakirjanikuga, kes mainis, et tal tuleb lähiajal kohtumine valitsuse esindajaga. Ütlesin omalt poolt, et olen kuulnud, et president tuleb teatud ajaks Narva, ning äkki võiks uurida, kas ta tahaks tulla jalgpalli vaatama. Augusti alguses saimegi presidendi esindajalt e-kirja, milles teatati, et Kersti Kaljulaid tuleb oma siinviibimise ajal Narva Transi mängule. Pärast selle info saamist alustasime suhtlust presidendi nõunikuga. Kas ettevalmistus presidendi külastuseks erines tavapärasest mängukorraldusest? Meil oli Transi juhatusega koosolek, kus mõtlesime, mida sellel mängul teha, sest ilmselgelt ei olnud tegemist tavalise liigamatšiga. Pärast mitmetunnist koosolekut saime aru, et parim idee on korraldada samal päeval Transi perepäev, mis oli meil juba ammu peas mõlkunud. Otsustasime, et teemegi pereürituse, kus on palju toimumas, kuhu presidendil on hea lihtne tulla, peredega suhelda jne. Kas meeskond ja mängu korraldajad said presidendi visiidi ajal temaga juttu ka rääkida? Mõtlesime, millal oleks kõige parem selline suhtlusaeg korraldada, ja leidsime, et see sobiks pärast mängu. Kui mäng lõppes, said meeskonna liikmed umbes viis minutit presidendiga rääkida. Ma kahjuks ei tea, millest nad vestlesid, sest seisin veidike eemal. Ka mina isiklikult lootsin presidendiga juttu rääkida, aga nägin, et nii paljud inimesed tahtsid temaga pilti teha ja tiirlesid tema ümber. Kuna ma korraldajana olin järjekorras nii-öelda viimane, siis otsustasin, et ei taha tema aega kulutada, sest äkki tahab president puhata. Seega ütlesin talle lihtsalt: „Suur aitäh!“ Presidendi visiit Premium liiga mängule oli ainulaadne hetk meie jalgpalliajaloos. Kas olete nüüdseks klubis aru saanud, millega te hakkama saite? Võibolla (naerab – toim.). Enne mängu Premium liiga esindajatega suheldes saime aru, et sellest tuleb ajalooline hetk kõigile: liigale, meeskondadele, fännidele ja Narva linnale. Usun, et kui see juhtus, olid kõik õnnelikud, sest president sai hea kogemuse, Trans sai meediakajastust, liiga sai pilte presidendist. Samas ma ei ütleks tagantjärele, et me midagi erilist ära tegime. Vahel tuleb selline idee lihtsalt õhku visata, sest kunagi ei tea, mis sellest välja tuleb!

President Kersti Kaljulaid mängijaid enne Narva Transi ja Pärnu Vapruse kohtumist kätlemas. Foto: Aleksandr Dmitrijev/Narva Trans

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid

„Maskuliinses maailmas paremaks orienteerumiseks soovitan teha tutvust jalgpalliga – see on mäng, mida mehed mõistavad ning mille reeglid kehtivad ka võimumängudes. Vaadake vaid neid dramaatilisi kukkumisi, mille puhul alati tundub, et sportlane kohe sureb. Aga ta tõuseb püsti ja mängib edasi. Naised neid mänge ei oska, aga me võiksime neist vähemalt aru saada.“ Marianne Mikko meestest ja naistest

„Kui kaameramehega ühest võttepaigast teise läksime, siis mängisime jalgpalli. Ja kui mul oli intervjuu, mängis temaga jalgpalli onu Johannes.“ ETV reporter Epp Ehand tööst lapsega Brüsselis „Pärast trenni saunas meestega suheldes kuulsin esimest korda elus seda eesti keelt, mida mehed räägivad siis, kui naisi juures ei ole.“ Väliseestlasest õppejõud David Ilmar Beecher kujutas lapsena ette, et eesti keel on naiste keel, sest kuulis seda rääkimas vaid ema, vanaema, tädi ja ema sõbrannasid „Nüüd pean kõik vanusenaljad ära kannatama, varem suunasin need Klavani peale, aga nüüd olen üksi.“ James Milnerist sai Liverpooli vanim mängija „Pingi peal on ta päris hea.“ FCI Levadia tegevjuht Sergei Hohlov-Simson olude sunnil varuväravavahiks kehastunud Sergei Pareikost „Printsi tugevuseks peetakse strateegilist mõtlemist, ikkagi jalgpallur.“ Ajakirjanik Heili Sibrits Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna peakoordinaatori Jaak Printsi kohta

Tartusse tekkis uus sisehallist unistav noorteklubi Septembri algusest alates on Tartu tihedal noorteklubide maastikul kaasa löömas uus tulija ehk Tartu Kalevi jalgpalliakadeemia. Klubi üks eestvedaja on Kalmer Kaasik, kelle sõnul loodab Kalev oma trumbiks mängida uue sisehalli. Viimased aastad FC Helioses töötanud Kaasik tõi uue klubi loomise ühe põhjusena välja soovi viia oma ideed ellu ilma takistusteta. „Olen 16 aastat olnud treener jalgpalli juures ja iga aastaga saanud kogemusi,“ rääkis ta. „Mulle ei ole oluline, et mul peaks tingimata olema oma klubi. See lihtsalt oli samm selles suunas, et saaksin hakata täide viima neid mõtteid, mis aastatega on kogunenud. Ning neid mõtteid on kõige parem teostada just selles klubis.“ Tema sõnul on tal värskelt rajatud Tartu Kalevi akadeemias paremad võimalused kui oma eelmises klubis või muudes Tartu klubides: „Muudes klubides võin ju oma mõtteid rääkida, aga on iseasi, kas klubil on piisavalt ressurssi, et neid ideid toetada. Rääkimata sellest, et võibolla ei ole klubi juhtkonnal või spordijuhil üldsegi samad vaated.“ Nii saigi rajatud Tartu Kalevi akadeemia, mis moodustati FC Ülenurme ja Kalevi spordiklubi baasil. Kaasiku sõnul on 11 eri spordialaga suure Kalevi spordiklubi kaasamine hea võimalus pakkuda lastele lisaväärtust mitmekülgsusega. „Meil on hea võimalus teha spordiklubi uks lahti ja võtta appi mõni kergejõustikutreener, kelle käe all jalgpallipoisid ühe tunni trenni teevad,“ ütles Kaasik. „Usun, et mitmekülgsust peaks jalgpalli rohkem tooma.“ Just teistsuguse taustaga treenerid on uue klubi ühe eestvedaja sõnul see, mis Tartu Kalevi akadeemias on teistest klubidest erinev. Kaasik selgitab, et kui sageli ei ole teistes klubides ressursipuuduse tõttu võimalik pakkuda 20-liikmelisele lastetrennile kolme treenerit, siis Kalevis on see ära tehtud. Nii on uues akadeemias üldfüüsilise treenerina ametis tuntud judoka Mattias Kuusik ja füsioterapeudina on kaasatud endine maadleja Toomas Proovel, kes on osalenud olümpiamängudel ja omandanud haridust Saksamaal. Uue akadeemia esimene suurem eesmärk on rajada Tartusse sisehall ning seda juba selle aasta jooksul. Kaasiku sõnul on klubi poolt kõik kalkulatsioonid ja plaanid tehtud, nüüd oodatakse vaid Tartu linnavalitsuselt rohelist tuld. Ta lisas, et esialgu polegi vaja tingimata keskenduda täismõõtmetes hallile, vaid pakkuda häid treeningutingimusi lastele, kes ei vaja alati täismõõtmetes väljakut: „Teeme tööd selle nimel, et Tartus oleks hall ja juba novembris saaksid lapsed astuda Tartu Kalevisse heade tingimustega trennidesse.“ Just oma sisehallis näeb kogenud treener seda võluvitsa, millega tihedal Tartu turul konkurente edestada. Ta ei usu, et klubide rohkus on probleem. Pigem on lastel ja lastevanematel valik, kuhu minna või oma laps panna. „Usun, et paljud lapsevanemad vaatavad, et meie klubil on olemas katusega koht, kus lastel on head tingimused,“ ütles Kaasik. „Aga ma ei tahaks ennustamisega tegeleda – et kuidas meil läheb. Teeme oma tööd võimalikult hästi ja aasta pärast on näha, kuidas läinud on.“

KADI PARTS

„Emal ja isal oli enne sõda väga ilus elu. Emal oli Paides juuksuriäri, isa [Oskar Laanemäe] mängis puhkpilli ja jalgpalli.“ Lauljatar Heidy Tamme „Ronaldo on kindlasti mõjutav faktor.“ Ragnar Klavani naerusuine vastus küsimusele, kas Serie A-sse minekut mõjutas Cristiano Ronaldo siirdumine Torino Juventusesse „Praegu käiakse jalgpalli mängimas sellepärast, et see on lahe, mitte sellepärast, et keegi tahaks väga jalgpalluriks saada.“ Marko Kristal

JALKA OKTOOBER 2018

Uus Tartu Kalevi jalgpalliakadeemia eesotsas Kalmer Kaasikuga loodab, et juba novembris saavad lapsed trenni teha Tartu esimeses sisehallis. Foto: erakogu

lood & tsitaadid Eesti ja Soome legendid A. Le Coq Arenal Augusti viimasel päeval rivistusid 1617 pealtvaataja ette Eesti ja Soome jalgpallilegendid. A. Le Coq Arenal toimunud sõbralik lahing jäi 2 : 2 viiki. Eesti poolelt olid algkoosseisus platsil meie taasiseseisvuse aja tähtmängijad Mart Poom, Raio Piiroja, Andres Oper, Martin Reim, Joel Lindpere, Marko Kristal, Andrei Stepanov, Teet Allas, Sergei Terehhov, Karl Palatu ja kaheksakümnendate aastate äss Tiit Kõmper. Pingile jätkus veel silmapaistvaid internatsionaale, nende seas Eesti kasuks väravad löönud Argo Arbeiter ja Ingemar Teever. Seda esinduslikku armeed juhatasid pingilt Tarmo Rüütli ja Marek Lemsalu. Vastaste poolelt oli kuulsaim mängija Eestis elav Ingemar Teever Soome legendide vastu palli valdamas. Jari Litmanen. Foto: Lembit Peegel „Jariga oleme teisipäeviti koos mängimas käinud,“ rääkis pealöögist soomlaste võrku sahistanud Ingemar Teever. „Meil on seal oma punt, kuhu kuuluvad ka Liivo Leetma, Jarmo Ahjupera ja Mikk Haavistu. Vahel on käinud Tarmo Kink.“ Legendide mängus hakkas silma kõik 80 minutit (mängiti 2 x 40 minutit edasi-tagasi vahetustega) platsil rassinud Litmaneni veatu mäng. Vanameister eksis vist ainult kahe pikemat sorti sööduga, kõik lühipassid leidsid kaaslase. „Jari mängus on tõesti jube kvaliteet,“ rääkis Teever. „Kord mängisime treeningul kvadraati ja veerand tunni jooksul pidi tema ainult ühe korra ringi sisse minema, sedagi mitte oma vea tõttu. Ta tahtis ise keskele minna, et saaks joosta. Ise ta ei eksinudki!“ Teeveri sõnul on veteranide puhul näha, kuidas lihasmälus on talletunud tehnika ja kvaliteet. Kui vabalt mängida lubatakse, on lust vaadata. Aga ründetipus, kus mehi rohkem kobaras koos ja ruumi vähem, jääb täpsusest siiski puudu. „Mul endalgi olid paar viimast otsustavat söötu puudulikud ja seda oli märgata ta teiste juures,“ seletas Teever, kes hoiab end vormis ka III liigas palliva Tallinna FC Zeniti ridades ja rannajalgpalli mängides. Samamoodi nagu soomlased ei teinud meie mehed ühtki ühistreeningut, kuid kaotusega ei lepitud. Seda võis kaks korda kaotusseisu jäänud eestlaste kehakeelest kergesti välja lugeda. „Kui Martin Reim saatis meiliga kutse, oli seal kirjas, et eelmisel aastal saime võõrsil peksa ja nüüd on vaja revanši. Riietusruumis rõhutas Täri (Tarmo Rüütli – toim.), et tulemus alla viigi on pettumus, et see on ikka suur pettumus ja kodus kaotada ei tohi!“ Teever tõdes, et skoorida on alati tore ja tagantjärele olnuks ehk natuke rohkem enda peale võtta, kuid mõtiskles siis: „Eks ma olen terve karjääri mänginud sellist ühe-kahe puutega mängu ja samamoodi ka väravaid löönud. Ma ei ole olnud sellist tüüpi, kes võtab ette mehi ja proovib ise midagi ära teha.“ Toredale õhtule tagasi mõeldes ütles Teever: „Mõtlesime pärast ühe sõbraga, et ehk võinuks pealtvaatajatele juurde anda elav kommentaar mängu kohta. Või kasvõi info jagamine mängijate kohta. Kui meie mängijaid ju teatatakse, siis soomlaste puhul võinuks öelda, kes kus klubis on mänginud ja mida karjääri jooksul saavutanud. Seda saanuks teha nii mängu ajal, vaheajal kui ka vahetuste ajal.“

INDREK SCHWEDE

nii nad

ütlesid

„Memoriaali ühe autorina võin öelda, et viilhalli rajamine kavandatud asukohta oleks memoriaalile hävitav.“ Kommunismiohvrite memoriaali autoreid Kalle Vellevoog „ Jalgpallihall ja laste hõiked ei ole tont, mis purustab memoriaali mõttekehandi või sakraalse vaikuse. Jah, nad võivad sellesse lõikuda, aga kindlasti mitte vastuokslikumalt kui Pirita tee liiklusvoog. Sportivate laste hääl memoriaali lähistel saab aruka inimese jaoks olla vaid positiivne signaal sellest, et me kestame. Et me elame üle. Et läheme edasi, ent ei unusta.“ Spordivaatleja Marek Tiits

„Memoriaalide lähedusse ehitatava jalgpallihalli ja selle ümber sagivate noorte üle tuleks tunda siirast rõõmu, järjekordset vastandumise intriigi ei ole mõtet üles kiskuda.“ Toivo Tammik kommunismiohvrite memoriaalist nädalalahes Sirp „Tahan, et meie ilusast jalgpallist saaks nüüd jalgpall, mis võidab.“ Levadia peatreener Aleksandar Rogic „Mina tulin siia otse Kakumäelt ja ülejäänud poisid saabusid täna laevaga.“ Jari Litmaneni sõnul Soome veteranid enne mängu Eestiga koostööd ei harjutanud „Suudle mu peput, superklubi!“ Flora fännide plakat Tallinna derbis Levadia vastu „Eile Kaljus, täna Floras, homme olete Levadia hoorad.“ Kalju fännide laul floralaste Henrik Pürgi ja Vlasi Sinjavski kohta „Nüansse on hästi palju. Ei ole lihtsalt, et joonistame täpid ja teeme liikumised. Peavad olema mängijad, kes nendega hakkama saavad.“ Martin Reim olukorrast koondises „Ääri pole, äärepoolikuid ka päris ääres ei ole, kuigi mingi hetk nad sinna jõuavad.“ Ragnar Klavan Cagliari mängustiilist „Minna venelaste paati? Seda ei teinud keegi! See oli jätkamiseks ainus tee.“ Tiit Kõmper rahvuslikust lõhest olukorras, kus Tallinnas treenis 1970ndail eestlasi karmikäeline Roman Ubakivi

2018 OKTOOBER JALKA

Mehed mängivad keskendunult nagu muiste. Osa publikust loeb samal ajal tõenäoliselt staadioniekraanilt sotsiaalmeedia postitusi. Mis toimub?

Foto: Lembit Peegel

RAHVUSTE LIIGA – KAS SAMM PALAGANI POOLE?

u tunded Rahvuste liiga suhtes on kahetised. Rõõmsam pool on see, et ehk aitab see tõepoolest tõsta koondisemängude väärtust ja seda eelkõige klubijalgpalli domineerimist silmas pidades. Tasakaal on paigast ära ja kui uus liiga aitab seda võrdsemaks timmida, on tore. See on just selliste väikeste riikide nagu Eesti huvides. Kõige vähem meeldib mulle see, mis paljude väikeriikide jalgpallisõpru tõenäoliselt kõige enam rõõmustab: igast tugevusgrupist pääseb üks koondis EM-finaalturniirile. See on vastu sportlikku loogikat ja kõik, mis on vastu sportlikku loogikat, ei tohiks olla spordis aktsepteeritav. Finaalturniir on koht 23-le kõige tugevamale ja korraldaja(te)le. Sport on nagunii muutunud meelelahutustööstuse väikevennaks. Sportlased, treenerid, ajakirjanikud ja

JALKA OKTOOBER 2018

spordisõbradki lällutavad ilma vähimagi kriitikameeleta päevast päeva: sport on meelelahutus! See spordi pisendamine ja allaneelamine ei paista asjaosalistele endile eriti korda minevat. Sest ajaga peab ju kaasas käima. Ajaga käiakse tänapäeval peaaegu igas valdkonnas kaasas ka siis, kui see tähendab mõtlematut sõltumatuse kaotust (ja turureeg-

POSTITUSED STAADIONI EKRAANIL

Põhimõtteliselt võisid mängijad ja treenerid ekraanilt lugeda, mida nende esitusest ja taktikast arvatakse. Pole kahtlustki, et osa publikust jälgiski, mida tarka on inimesed kirja pannud.

lite alla heitmist). Arenenud maailmas on inimesed taandunud klientideks ja tarbijateks. Tarbitakse kõike, isegi suhteid. Sõltuvus on totaalne, haarates enda alla ka sotsiaalmeedia ja nutinduse. Vasalliks olek on uus normaalsus. Jalgpall on seni suutnud ainsa suure spordialana mingil määral vastu seista meelelahutuse survele. Küll on püütud televisiooni poolt pikendada vaheaega, et saaks senise 15 minuti asemel publikule viis minutit kauem vorsti ja nänni müüa. Samal eesmärgil on üritatud hakkida jalgpallimängu neljaks veerandiks, et vaheaegasid oleks kolm. Aegade jooksul on televisioonil õnnestunud telegeensemaks muuta paljusid väiksemaid spordialasid, mis on olümpiamängudelt väljalangemise hirmus teinud suuri muudatusi võistlusreeglites. Osa neist on ka kasuks tulnud, osa tekitanud asjatuid tõmblusi ja alandanud

1-teist mõtet inimkonna kehakultuuri klassikalisse repertuaari kuuluvaid spordialasid.

Keskendumine mängule pole oluline? Kunagi oli mõeldamatu, et kergejõustikuvõistluste ajal mängib muusika. See oli solvav sportlastele ja pealtvaatajatele. Nüüd on see uus reaalsus. Sportlased hüppavad ja kargavad tulemuse peale tümpsu taustal. Ilma mussita on mage. Turus Rahvuste liiga jalkamängul Soome–Eesti nägin esimest korda, et mängu ajal kuvati tabloole sotsiaalmeedia postitusi käimasolevast matšist. Põhimõtteliselt võisid mängijad ja treenerid ekraanilt lugeda, mida nende esitusest ja taktikast arvatakse. Pole kahtlustki, et osa publikust jälgiski, mida tarka on inimesed kirja pannud. Isegi kui enamik kohaletulnuist suutis 90 minuti jooksul oma telefoni taskus hoida ja proovis keskenduda väljakul toimuvale, andsid mängu korraldajad endast parima, et fokuseerimine mängule hajuks. Sest ajaga peab kaasas käima ja rahvas tahab meelelahutust. Nagu Põhja-Ameerika pallimängualade suurtes profiliigades, kus kõikjal käib üks lõputu sebimine: tribüünivahed on täis teenindajaid, kohaletulnud kugistavad kõrist alla toitu ja jooki ning mäng väljakul on lihtsalt taustaks. Sisu on aina vähem tähtis. Nagu Tallinnas, käis ka Turus rahvahääletus parima kodumeeskonna mängija väljaselgitamiseks. Hääletada saab terve mängu kestel. Kuidas on võimalik parima mängija üle otsustada mängu esimestel minutitel? Sama hästi võiks hääletus alata hommikul koos päikesetõusuga ja – kui olla eriti irooniline – lõppeda koos avavilega: nii saaks parima mängija auhinna kohe pärast hümne publiku aplausi saatel üle anda. Talutav kompromiss rahva kaasamise ja sisu austamise vahel oleks hääletuse algusaja nihutamine teise poolaja algusesse. Kuigi pealkiri viitab Rahvuste liigale, ei tulene sellest konkreetsest võistlusest sotsiaalmeedia kuvamine mängu ajal suurel ekraanil ega mängu parima palluri hääletus avaminutist. Rahvuste liiga – vasakäärmuslased ütleks vist Sotsiaalsete Konstruktsioonide liiga – on lihtsalt veel üks platvorm, mis peegeldab trende. Praegusel juhul seda, kas jalgpall suudab meelelahutuse mentaliteedile vastu hakata. Just mentaliteedile, sest meelelahutus kui

A. Le Coqi muru on tõesti priima Tallinnas peetud UEFA superkarika mängu ajal sai kiidetud meie rahvusstaadioni muru. See kiitus polnud sugugi ülepakutud. Kindlasti pidid ka kaks Hispaania tippklubi sellega rahule jääma, sest La Liga esimeste voorude telepilt reetis sealse murukatte puudusi. 25. augustil oli väljak Valladolidi Reali ja Barcelona mängul ebatavaliselt ebatasane. Nagu oleks mängitud pealpool muttide paradiisi. Söödulükkamine oli sellisel platsil väga riskantne.

Valladolidi Reali ja Barcelona mängus 25. augustil tekkisid murule suured künkad. Jordi Alba uurib asja lähemalt. Foto: Sergio Perez/Reuters/Scanpix

selline ei nõua meilt ju midagi; võistlust korraldavad konkreetsed inimesed ja on oht, et kui jäetakse enesele teadvustamata jalgpalli ja spordi, jalgpalli ja meelelahutuse ning spordi ja meelelahutuse vahekord ja seosed, minnakse pealiskaudse õhinaga kaasa kõigega, mis toimub teistes valdkondades. Teistest eristuv jalgpall tõmmatakse vooluga, ajaga kaasa. Mõistagi ei ole ülalkribatud read lõplik tõde, vaid ohumärgid konservatiivse mängu nivelleerumise kohta. Paljud eeldused ei pruugi täituda. Ka videokohtuniku (VAR) hirmud osutusid MMil paljuski asjatuks, kuigi VAR ise oma valikulise sekkumisega kohtunike tegevusse on laiemalt vaadates endiselt küsitava kasuteguriga. Aga Rahvuste liiga põhimõte, et EM-finaalturniirile saavad ka nõrgemad,

solvab iga õiglustundega inimest. Selline pääs tugevate sekka tundub eriti tundliku meelega inimesele isegi alandav. Igal juhul toimub see kellegi endast tugevama arvel. Hägustub piir sportliku suutlikkuse ja meelelahutuse vahel. Samas ei lase see Rahvuste liiga alumistel astmetel manduda, hoiab ülal motivatsiooni ja tõotab ägedat võitlust. Sest edu ja edasipääs finaalturniirile annab alaliidule märgatava rahasüsti jalgpalli arendamiseks. Seda oleks kõigil väikestel hädasti vaja. INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2018 OKTOOBER JALKA

soe ulg

Kollektiivsus ja individuaalsus: võitlus postmodernse jalgpalluriga Viimatises Jalka numbris osutasin põgusalt tänapäeva jalgpalli iseloomustavale hermeneutilisele ringile. Õieti olemuslikule sisemisele konfliktile (ja samal ajal sümbioosile), kus jalgpall ühelt poolt põlistab üleilmastumist, teisalt võitleb kogukondlikul tasandil sageli sellele vastu.

Loo autor Joosep Susi Mihheil Meshi nimelise Tbilisi Lokomotivi staadioni ees paitamas pronksist Meshi jalge ees lebavat palli. Foto: erakogu

JALKA OKTOOBER 2018

ainitud dihhotoomia siseselt ilmneb omakorda rohkelt kvalitatiivselt teistsuguseid, aga omavahel paljuski koherentseid pingevälju. Liverpooli fännist laia ampluaaga Inglise filosoof Simon Critchley määratleb jalgpalli mullu ilmunud teoses „What We Think About When We Think About Football“ olemuslikult kollaboratiivsena ja sõnastab keskse konflikti nõndaviisi: „Ja siin on vahest põhiline ja sügavaim jalgpalli vastuolu: selle vorm on koostöö, sotsialism, mängijate ja fännide suhestumine ja kollektiivne tegevus, kuid selle materiaalne substraat on raha: räpane raha, sageli väga küsitava väärtusega, hämaratest allikatest.“ Olen täiesti päri, et jalgpallile omane vorm on sotsialism. Nii võiks vähemasti kirjeldada mängu essentsi alates möödunud sajandi algusest. Tänapäevase vuti juured on tugevalt seotud küll individuaalsuse ja aristokraatlikkusega (19. sajandi lõpp), aga alates söödumängu levikust ja taktikalise küpsuse suurenemisest domineerib kollektiivsus ja koostöö. Määrav on meeskondlikkus, iga mängija individuaalne panus ja kvaliteet realiseerub alles meeskonna kui kollektiivi kontekstis ja selle abiga.

Siit on vaid lühikene samm nüüdisaegsemate teooriateni mängust kui sellisest. Critchley viitab näiteks hermeneutika suurkujule Hans-Georg Gadamerile, et rõhutada igasugusele mängule omast deindividualisatsiooni: mängu käigus on esmajoones oluline mäng ise, mitte aga subjekt, kes seda mängib. Küllap on sedaviisi ka jalgpalliga. Sellest johtub muu hulgas ka jalgpalli nii-öelda tribüüniline kvaliteet. Igasuguse mängu puhul on oluline, et kõik (nii osalised kui ka pealtvaatajad) mõistaksid, et tegemist on mänguga, aga võtaksid seda sellest hoolimata täie tõsidusega. Ilukirjanduse puhul toimib sarnaselt mängult uskumise loogika (ma tean, et hunt ei räägi, aga Punamütsikese loos usun seda siiski). Nagu öeldud, joonistub Crichtley sõnastatud pingeväli välja paljudel teistelgi tasanditel. Võiks öelda, et alates 1990. aastatest on jalgpallis pidevalt õhus konflikt kollektiivsuse ja individuaalsuse vahel, samuti traditsiooni ja innovatsiooni (ja modernsuse) vahel. Vahest kõige silmatorkavamaks indikaatoriks on teisenemine meedia harjumuspärastes käitumismallides. Jalgpalli kui range sündmuste režiimi siseselt ehitatakse üha enam sündmuslikkust üles kesksema-

soe ulg te staarpersoonide kaudu (Ronaldo vs. Messi jne). Seegi on mõistetav: staaride presenteerimine ja sündmuste/nähtuste robustne lihtsustamine hõlbustab jalgpallile lähenemist ja parendab selle turunduslikku väärtust.

***

Möödunud korral kirjeldasin põgusalt ka seda, kuidas jalgpallis on üleilmastumise kontekstis väravatähistamised nivelleerunud ja teisenenud. Olgu öeldud, et jalgpalli akadeemilises kirjanduses on väravatähistamise analüüs muutunud vaat et omaette uurimissuunaks. Sattusin hiljuti ajakirjast Soccer & Society lugema põnevat käsitlust, mis kirjeldab väravatähistamise kaudu ühelt poolt nädalast nädalasse Euroopa staadionitel ilmnevat konflikti kollektiivsuse ja individuaalsuse vahel ning teisalt ikooniliste jalgpallurite tekkega kaasnenud uut nähtust: postmodernset jalgpallurit. Artikli „Postmodern Footballers and Their „Second Skin“: Emotional Narratives Ranging From Solidarity To Intimacy“ autorid keskenduvad sellele, kuidas kollektiivsed arhetüübid arenevad postmodernses kontekstis pigem just individuaalsuse kaudu (modernsus loob seevastu kompleksseid identiteete). Järeldatakse, et kollektiivsus (goal-event) on taandunud individuaalsuse (meevent) ees. Teen lühikese ülevaate. Artiklis eritletakse esmajoones jalgpallurite sõnumeid alussärkidel. Tegemist on nimelt harukordse platvormiga, mille kaudu jalgpallurid jagavad spetsiifilisi ja sageli isiklikke hoiakuid ja tundeid peegeldavaid sõnumeid. Varem kasutati selleks väiksema konkreetsusastmega žeste ja liigutusi (vahest kõige kuulsam neist on Bebeto 1994. aasta MMi lapsekiigutamise liigutus, aga ka näiteks pöidla imemine, sõrmuse suudlemine jne). Väravalööja paikneb vaieldamatult tähelepanu keskpunktis, kõiki tema liigutusi ja sõnumeid võimendab (võrreldes Instagrami ja Facebooki postitustega) värava kui sündmuse positiivsus ja afektipotentsiaal. Seda oskuslikult kasutades nihkub dominant hetkeks kollektiivsuselt individuaalsele persoonile. See omakorda on osa mängija kui ikoonilise kuju moodustumisel, see toob esile mängija inimlikud/isiklikud omadused. Toimub

individualisatsioon: keskmes pole mitte meeskond, vaid üksikisik. Sõnum alussärgil on tähenduslik mitmes mõttes: see on enne läbi mõeldud, sõnum on verbaalne, selle edastamise võimalus ei ole aga kunagi kindel. Viimase vahest tuntuim juhtum on seotud Sergio Ramosega, kes kandis 2012. aastal oma särgi all meeskonnakaaslase Mesut Özili särki, kes oli peatreeneri Jose Mourinhoga sattunud konflikti. Kuna Ramos ei löönud väravat, ei tekkinud ka võimalust Özili toetuseks mõeldud särki näidata, aga meedia jõudis loole muidugi jälile. Alussärkide sõnumeid on kõige laiemalt võimalik jaotada kolmeks kategooriaks.

VASTUOLU JALGPALLIS

Tuleb rõhutada, et nii metonüümiline lähenemine kui ka postmodernne jalgpallur lähevad vastuollu jalgpalli olemusliku kollektiivsusega. Esiteks solidaarsus. Cristiano Ronaldo kandis 2010. aastal oma kodusaarel toimunud üleujutuste järel alussärki kirjaga „Madeira“. Aasta varem sai Frederic Kanoute rahatrahvi, kui tema solidaarsusakt (kiri „Palestiina“) evis liigtugevat poliitilist mõõdet. Teiseks intiimsus. 2011. aastal näitas Lionel Messi pärast väravat alussärki, kus õnnitles oma ema sünnipäeva puhul. Oluline on märgata nende kirjade mõju. Nad ei too avalikus ruumis esile mitte niivõrd seda, millele osutatakse, pigem nihkub keskmesse konkreetne mängija ja tema kas solidaarne või isiklikku ruumi puudutav tegu. Pisut teisiti toimib aga vahest kõige kuulsam näide, kus kogukondlikkus ja individuaalsus tõusevad võrdselt esile (kuivõrd sündmus ise on sedavõrd märgiline): Andres Iniesta MM-finaali võiduvärava järel näidatud alussärk kirjaga „Dani Jarque – alati meiega“. Iniesta mälestas sellega aasta varem surnud sõpra. Mäng ja värav on piisavalt tähtsad, et individuaalsus ei pääse siin domineerima. Kolmandaks kogukondlikkus. Francesco Totti kandis 2011. aasta hakul särki „Vabandust hilinemise pärast“.

Tegemist oli otseselt Roma meeskonna fännidele suunatud sõnumiga. Nimelt ei olnud Totti kui väravalööja saanud seitse kuud kirja ühtegi tabamust.

***

Ma kordan: jalgpall on olemuselt kollektiivne nähtus, kus individuaalsus paigutub tagaplaanile. Väravatähistamised annavad aga aimu protsessist, kus nii mängijatele endale, aga ka meediale on üha olulisemaks muutunud jalgpallurite individualisatsioon. Kas väravat tähistatakse kollektiivselt või üritab väravalööja rõhutada oma individuaalsust, eripära? Viimased kolm kümnendit on igatahes üha enam esile toonud erisuguseid individuaalsust rõhutavaid tähistamisviise, mida kõiki ühendab teatav kultuuriline tähendus (poliitiline, religioosne, rahvuslik või isiklik-emotsionaalne). Samal ajal on märgata, et võrdlemisi jäigalt on hakatud võitlema kommertsialiseerumise tingimustes arusaadavalt vohama hakanud individualismi vastu. Huvitav on jälgida, kuidas individualisatsiooni üritatakse reeglimuudatustega maandada. Vahest kõige selgemaks markeriks on varustusega seotud määrused. Paljud neist on tingitud konkreetsetest juhtumitest (Cantona üles tõstetud krae tingis reeglimuudatuse 2002. aastal, samal aastal reglementeeriti ka alussärkide sõnumid). Mõistagi võiksime sellesuunalisi protsesse täheldada taas ka meedia poeetilistes võtetes. Kui varem domineeris ajakirjanduse kujundlikus keelekasutuses metafoor ehk varjatud võrdlus (näiteks „Busby Babes“), siis nüüd on poeetika tunduvalt vaesestunud/lihtsustunud ja metafoori asendab lihtne metonüümia (fragment iseloomustab vähemasti esmapilgul tervikut paremini kui tervik ise). Näiteid võib tuua peaaegu kõikidest ilmuvatest tekstidest („Mourinho kaotas Tottenhamile“ jne). Tuleb rõhutada, et nii metonüümiline lähenemine kui ka postmodernne jalgpallur lähevad vastuollu jalgpalli olemusliku kollektiivsusega. Mingis mõttes võib ju ka kapitalismi pidada kollektiivseks. Jalgpallimeeskond on nagu üks väike Fordi tehas, kus igaüks teeb oma osa ja aitab autot kokku panna. Kui aga mõni töötaja liiga palju staaritsema hakkab, oma isikut esile tõstab, saab ta lihtsalt sule sappa. 2018 OKTOOBER JALKA

rahvuste liiga

Soome jalgpall purustab põllumajanduslikke köidikuid

Jalgpall ei aidanud põhjanaabreid 20. sajandi alguses identiteediloomes ega riigi moderniseerumises. Põllumajanduslik taust ja amatörismiideaalid ei olnud jalgpalli arenguks parimad tingimused. Nüüd on Soome koondis näidanud tulemusi, mis võivad ta viia EM-finaalturniirile. INDREK SCHWEDE

oome koondise viimase aja edu ja Turus kogetud fännide enesekindlus – nad laulsid EM-finaalturniirile siirdumisest Rahvuste liiga kaudu – ärgitab veel kord üle vaatama põhjanaabrite suhte jalgpalli. Sealne alaliit on aastakümneid ponnistanud, et koondis jõuaks rahvusvahelisse rambivalgusesse, aga tulemusi pole. Väike Island, millele Soomegi on ülalt alla vaadanud, on osalenud viimastel MMja EM-finaalturniiridel. Läti taasvabanes 1991 ning juba 2004. aastal pallis EM-finaalturniiril. Eesti jõudis 2011. aastal EM-playoff’i. Soomel pole selle kõrval vastu panna saavutusepoegagi. Hannu Itkonen Jyväskyla ja Arto Nevala Ida-Soome ülikoolist Joensuus küsivad 2012. aastal ajakirjas Soccer & Society (nr 4): miks Soomes ei aidanud jalgpall kujundada rahvuslikku identiteeti, nagu see juhtus paljudes Euroopa ja Lõuna-Ameerika riikides? Nad vastavad: 1) Soome jalgpalli rahvusvaheline edu oli tagasihoidlik, samas kui paljudes teistes väikeriikides aitas rahvusvaheline edu tõsta jalgpalli täiesti uuele tasemele; 2) jalgpalli positsiooni mõjutas kliima. Pikad külmad talved suunasid inimeste huvi talispordi juurde, milles

JALKA OKTOOBER 2018

Soome sportlased olid edukad olümpiamängudel. Eriti jäähokis, mida võrreldes jalgpalliga mängiti maailmas vähem, tuli edu kergemini kui jalgpallis; 3) jalgpalli asend ühiskonnas sõltus demograafilistest tingimustest. 20. sajandi alguses, organiseeritud spordiliikumise alguskümnenditel, oli Soome suuresti põllumajanduslik. Jalgpallile, mis nõuab linnamiljööd, polnud sobivaid arengutingimusi. 1917. aastal iseseisvuse saavutanud noor riik janunes rahvustunde tõstmiseks spordisangarite järele ja need kerkisid esile individuaalaladelt nagu kergejõustik, suusatamine ja maadlus. Pikamaajooksjad Hannes Kolehmainen ja Paavo Nurmi teenisid üleilmselt koguni lendavate soomlaste nimetuse. Sajandi alguses hakkasid patriootlikud ringkonnad propageerima Soome pesapalli, mis on populaarne praeguseni, kuid minetanud militaarspordi kuvandi. Väiksemates linnades ja paljudes kohtades maal on pesapall senini populaarseim suveala; 4) jalgpalli staatust on mõjutanud kodanikuühiskonna loomus Soome spordikultuuris, mis on baseerunud vabatahtlikkusel ja mille üks tagajärgi on lai valik eri spordialasid. Ka spordi amatöörlusel põhinev ülesehitus on vastandunud turule orienteeritud

Eesti ja Soome jalgpalli arengut on takistanud põllumajanduslik minevik ja amatöörspordi esmasus, mis jättis jalgpalli kõrvale rahvuslikust identiteediloomest. Tee rahvusvahelisse tippu on ränk. Foto: Lembit Peegel

profispordile. Vaid jäähoki on Soomes profisport. Ülejäänud sportmängud on poolprofessionaalsed või üleni amatöörlusel põhinevad.

Individuaalalad on tegijad Ülaltoodut toetab aasta parimate sportlaste valimine. Soomes on seda tehtud alates 1947. aastast. Vaid kahel aastal on parimaks sportlaseks valitud sportmängu tegija. 1995. aastal Jari Litmanen ja 2001. aastal Sami Hyypiä. Üllatav, aga mitte kordagi pole seda au teeninud jäähokimängija. Võimalik, et edukate hokimängijate rohkuse tõttu hääled lihtsalt hajuvad. Jalgpalli puhul aga veensid konkreetsete mängijate tulemused: Litmanen võitis 1995. aastal Amsterdami Ajaxiga Meistrite liiga, UEFA superkarika ja Intercontinental Cupi ja Hollandi liiga ning oli Euroopa parima vutimehe valimisel kolmas; Hyypiä oli 2001. aastal Liverpooliga võitnud Inglismaa karika ja liigakarika, UEFA karika ja UEFA superkarika ning valiti UEFA aasta sümboolsesse koondisse. Selliste faktide loetelu vastu maailma populaarseimal spordialal ei saanud ka ajakirjanikud. Samal ajal on jalgpall mitu aastakümmet olnud enim harrastatud spordiala Soomes. 2009. aastal nimetas 217

rahvuste liiga lismaised pallurid tulid Soome liigasse 1970. aastate lõpus. Alates 1990ndatest on jalgpalli kultuuriline ja sotsiaalne fenomen koos rahvusvahelise jalgpalliga tagasi peegeldunud ka Soomes. Jalgpalli vastu on hakanud huvi tundma sotsiaalteadlased ja jalgpalliuurijad.

Rahvuste liiga annab võimaluse

„Need kukuvad pesapalli meistriliigasse!“ Soomes on ka jalgpalliusku inimesi, kes hingavad muu maailmaga samas rütmis ega oska vaimustuda aladest, milles kaasmaalased rahvusvahelisel areenil medaleid toovad. Või veelgi enam: kuidas soomlased elavad kaasa alale – Soome pesapallile –, mida peale nende ei harrasta tõsiselt ükski teine rahvas. Pesapalli meistriliiga kannab 1990. aastast uhket nime Superpesis. Üks neist, kes pesapalli fenomenist midagi kuulda ei taha, on jalgpallifotograaf Juha Tamminen, kelle intervjuu Jalkale on lehekülgedel 20–22. Kunagi rääkis Tamminen tõestisündinud loo, kuidas üks Soome pesapalli tõsihuviline oli hakanud jalgpalliusku inimeselt uurima selle kohta, et neil on kodumaa meistrivõistlustel mitu liigat ja tagumised kukuvad korrus allapoole. Pesapallifänni huvitas, kuhu need kõige madalama liiga viimased kukuvad. „Need kukuvad Superpesisesse!“ vastas küsitav ja tegi kiirelt minekut, et hinge põhjani solvunud pesapallifänni sõimu käest pääseda.

000 noort (vanuses 3–18) jalgpalli oma hobiks. Järgnesid saalihoki 144 000 ja jäähoki 101 000 lapsega. Tõusuteel on olnud naistejalgpall. Soome jalgpallil on ajaloost ette näidata julgustav tulemus: veel Tsaari-Venemaa osana võideti 1912. aasta Stockholmi olümpiaturniiri avamängus Itaaliat lisaajal 3 : 2, seejärel veerandfinaalis Venemaad 2 : 1. Poolfinaalis kaotasid soomlased Suurbritanniale 0 : 4 ja kolmanda koha mängus Hollandile 0 : 9. Erinevalt teistest spordialadest tegi Soome jalgpalliliit koostööd töölisspordiliiduga (TUL). Koostöölepe sõlmiti juba 1939. aastal ja 1950ndatel ühines TUL jalgpalliliiduga. 1949. aastal oli

Soomes ligikaudu 16 000 jalgpalliharrastajat, kaks aastakümmet hiljem 33 000 ja neli aastakümmet hiljem 70 000. 1965. aastal tõi meistrivõistluste kohtumine HJK–Valkeakoski Haka tribüünidele rekordilised 17 239 pealtvaatajat. Kuuekümnendate aastate keskmine publikuarv oli 3000, mis jäi kuni käesoleva sajandini kättesaamatuks. Jalgpalli arengule tuli kasuks ka UEFA asutamine 1954. aastal, mis tõi kaasa rahvusvahelise jalgpallielu elavnemise klubiturniiride ja koondisemängude kaudu. Esimene soomlasest proff välismaal oli Aulis Rytkönen, kes siirdus Toulouse’i 1952. aastal. Talle järgnesid teised. 1966. aasta MMi kandis üle 75 riiki, teiste seas Soome. Esimesed vä-

Meie Rahvuste liiga alagrupikaaslaste – Soome ja Ungari – suhet jalgpalli teljel globaalne–kohalik on uurinud autorite kollektiiv Mihaly Szerovay, Hannu Itkonen ja Hanna Vehmas (Soccer & Society 4/2017). Mõlema riigi puhul tõdetakse, et puudub märkimisväärne spordiäri, kuigi liigutakse turumajandusele orienteeritud mudeli poole. Mõlemad on maailma jalgpallis mängijate tarnijad ja asuvad globaalse jalgpalli ääremaal. Soome puhul on märksõnadeks juba kõneks olnud põllumajanduslik ja asjaarmastajalik taust ning asjaolu, et jalgpall pole kunagi olnud spordiala number üks; Ungari puhul on välja toodud, et kunagine plaanimajandus on asendunud turumajanduse ja demokraatiaga ning varjatud professionalism legaalse professionalismiga. Soomes ei aidanud jalgpall kaasa riigi moderniseerumisele või identiteediloomele. Ungari puhul teevad uurijad aga järelduse, et kommunistliku režiimi kadudes hakkas jalgpalli poliitiline tähtsus langema ja ressursside jagamisel vähenes riigi panus jalgpalli. Võim liikus koos ressurssidega keskusest perifeeriasse. Täielikult kadus spordilt riigi tugi pärast NSV Liidu kokkuvarisemist, mis vabastas ka tema IdaEuroopa satelliitriigid. Kindlasti on Eesti jalgpalli varases arenguloos palju sarnast Soomega: põllumajanduslik taust, amatöörspordi esmasus, samuti kangelaste ihalus ja rahvusvaheline edu individuaalaladel. Samal ajal sirgus palju kangelasi just jalgpalliväljakutelt ja meie nahkkuulirüütlid figureerisid parimate sportlaste valimisel kõrvuti olümpiamedaleid võitnud ja maailmarekordeid püstitanud sportlastega ja isegi edestasid neid – hoolimata sellest, et hääled eri pallurite vahel hajusid. Rahvuste liiga on nii Eestile kui ka Soomele tänuväärne aken, kustkaudu üritada läbimurret Euroopa meistrivõistlustele ja tõsta spordiala kaalu riigi sees veelgi. 2018 OKTOOBER JALKA

2-kõne

Juha Tamminen pildistas Euroopa jalgpalliajakirjadele ja Sporditähele

Läinud sajandi kahel viimasel kümnendil elas Juha Tamminen üle 20 aasta talviti Lõuna-Ameerikas ja saatis sealt fotosid Euroopa väljaannetele, muu hulgas Sporditähele. Eestiga seob teda eriline suhe: tema vanaisa ja meditsiiniõena tegutsenud vanatädi olid vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjas. Vanatädi, kes hiljem oli Soome parlamendi liige ja minister, pälvis ka Vabadusristi. INDREK SCHWEDE

uidas sinust fotograaf sai? Ma huvitusin jalgpallist ja käisin Inglismaal alates 1975. aastast igal hooajal Nottingham Foresti mänge vaatamas. Miks just Nottingham Forest? Ei teagi. Telerist näidati Inglise liiga mänge ja esimene mäng, mida ma mäletan, oli Nottinghami mäng. Sealt see alguse sai. Kokkuvõttes on see selline Robin Hoodi lugu: Nottingham kukkus vahepeal tugevuselt teise liigasse, tõusis sealt uuesti üles ja võitis kahel korral Euroopa meistrite karika. Uskumatu! Kas oled ise jalgpalli mänginud? Ainult oma lõbuks. Olen pärit Nakkilast ja mängisin sealses teises satsis, aga see jäi episoodiliseks. Kas harrastasid teisi spordialasid? Hoovis tegime kõike. Meil olid kodus 20

JALKA OKTOOBER 2018

hobused ja isa käis nendega ratsutamisvõistlustel. Meil oli õues sajameetrine ring, mis meie kujutluses oli 400meetrine rada. Jooksime seal isegi tõkkeid ja kaevasime augu, kuhu tegime takistusjooksu veetõkke. Karjamaale panime väravad üles, mängisime jalgpalli ja libastusime lehmakookide sisse. Kärudega mängisime traavivõistlusi – üks vedas eest ja teine istus kärus. Talvel suusatasime ja tegime isegi suusahüppeid puidust ise tehtud kõrgendikult, mis andis lisahoogu. Meil ei olnud muid ahvatlusi ega selliseid tehnoloogilisi vidinaid nagu tänapäeval. Millal sa pildistama hakkasid? Esimese kaamera ostsin 10- või 11aastaselt. Aga see oli kallis harrastus, sest ka film maksis palju ja pidi hoolikalt mõtlema, mida pildistada. Paljudel reisidel Inglismaale ei olnud mul kaamerat kaasaski. Pakkisin kaasa hädapärased riided ja läksin. Ma olin kahel aastal

Juha Tamminen Soome–Eesti Rahvuste liiga mängul Turus 11. septembril.

kohalikus lehes suvereporter. Pidin nii kirjutama kui ka ise pilte tegema. Pikapeale kaldus asi fotografeerimise kasuks. Käisin Lõuna-Ameerikas, kus samuti kirjutasin ja pildistasin. 1983. aastal olin Boliivias, kus kirjutasin jalgpallist. Sealse Bolivari klubi president lasi mu väljaku äärde fotografeerima. Sealtpeale pole ma enam tribüünidelt pilte teinud. Seda võib mu jalgpallifotograafi karjääri alguseks nimetada. Kirjutamine jäi aina enam tagaplaanile. Kust tuli mõte minna Boliiviasse? Sihiks oli terve Lõuna-Ameerika. Läksin Ecuadori, sealt Peruusse, edasi Boliiviasse, Tšiilisse, Argentiinasse, Uruguaysse, Paraguaysse, Brasiiliasse. Igalt poolt kirjutasin Soome spordiennustuslehele. Intervjueerisin mängijaid ja tegin neist pilte. Kas sinna minnes oskasid juba hispaania keelt? Jah, olin selle ära õppinud oma esimesel Lõuna-Ameerika külastusel 1980–1981, kui olin seal kaheksa kuud. Aastatel 1983–1984 olin kohapeal kümme kuud. Minu teada oskad sa veel keeli. Hispaania, portugali ja itaalia. Ja loo-

2-kõne del oma fotograafe Lõuna-Ameerikas polnud? Ei. Kõik püsis vabakutseliste peal. Pildid pisteti ümbrikku ja saadeti tavalise postiga Euroopasse. See oli hoopis teine maailm võrreldes praegusega, kus pildi saatmiseks maailma teise otsa kulub sekund. Sa olid Lõuna-Ameerikas ka sukeldumisinstruktor. Ma käisin kursustel, aga ise ma kedagi ei õpetanud. Olin neli aastat Hondurases, kus ma sukeldumisega tegelesin ja muu hulgas käisin ka veealust maailma pildistamas. See oli vahva. Aga 1998. aastal tuli orkaan Mitch ja enam ma sinna tagasi ei läinud.

Foto: Lembit Peegel

mulikult inglise keelt. Aga Soome teist riigikeelt rootsi keelt? Ei oska. Ma saan sellest mingil määral aru, aga seda pole mul kunagi vaja olnud. Kõik mu rootslastest sõbrad oskavad inglise keelt. Üks mu rootslasest tuttav oskab hispaania ja portugali keelt ja vahel kui on vaja, et teised aru ei saaks, vahetame keelt! Kas huvi Lõuna-Ameerikasse minna oli sinu, mitte ajalehe algatus? Jah. Iga kord kui läksin, arvasin, et see on selline üks-kord-elus reis. Aga nii hakkaski olema. Üle kahekümne talve veetsin Lõuna-Ameerikas, suvel olin Soomes. Kui jalgpallihooaeg Soomes lõppes, läksin kohe sinna, ja kui see algas, tulin tagasi. Kuus kuni kaheksa kuud aastast olin Lõuna-Ameerikas. Kui oli MMi-aasta, siis olin muidugi ka seal. Oma pildid müüsid Soome väljaannetele? Mitte ainult. Pilte saatsin ka Inglise World Soccerile, Hispaania Don Balonile, Itaalia Guerin Sportivole, vahel mõne Prantsusmaalegi ja Jaapanisse. Lõuna-Ameerika väljaannetel olid omad fotograafid. Kas nendel Euroopa suurtel vutiriiki-

Kas sukeldumispilte pidid tegema ka enda ülalpidamiseks? Ei, üldsegi mitte. See oli lihtsalt tore hobi. Nagu üks tüdruk seal selle kohta ütles: sukeldumine on kõige toredam asi, mida saab teha, püksid jalas (naerab – toim.). Sain piltide eest natuke õlleraha ka. Aga see polnud oluline, sest elu oli seal odav.

pilte ka siia müüma. 1994. ja 1998. aasta MM-numbrid ilmusid sinu tehtud fotodega. Miks sa sellele Šveitsi mängule tulid? 1992. aasta EM-finaalturniiril Rootsis küsis Guerin Sportivo fotograaf, kas saaksin minna Balti riikidesse pildistama. Läti ja Leedu mängisid samas MM-valikgrupis. Eesti huvitas neid väga sellepärast, et Itaalia oli Eestiga samas valikgrupis. Nad tahtsid pilte saada. Läti–Leedu mäng toimus mõni päev varem ja ma ööbisin Riias Leedu koondisega samas hotellis. Ja siis käisid Tallinnas ka teisi sama valikgrupi mänge pildistamas. Jah, käisin ka Šotimaa, Portugali ja Itaalia mänge pildistamas ja tegin seda hiljemgi. Olen käinud isegi Saaremaal koondisemänge pildistamas. Kas oled peale fotograafitöö muid ameteid pidanud? Peale pildistamise olen teinud ainult maatöid kodus. Oskasin ka lüpsimasinat kasutada – praegu teevad selle töö ära robotid – ja traktoriga sõitsin juba kuueaastaselt.

Kuidas vabakutselised fotograafid „Vanasti oli telefon juhtmega seina küljes uutes oludes hakkakinni, aga tänapäeval on igas taskus telefon, ma saavad? Igaüks millega saab teha kvaliteetseid pilte. võib praegu ju pilSpordifotograafi polegi nagu enam vaja.“ distada telefoniga. Enam ei soovita ma seda ametit Kas oled elanud kõigis Lõuna-Ameeri- kellelegi. Sel puudub mõte. Mul on õnneks arhiiv, mille olen loonud oma ka riikides? vahenditega. Võin neid pilte müüa. Venetsueelas pole ma kordagi olnud. Mul on palju pilte muu hulgas MM-fiSamuti Nicaraguas, Panamas ja Costa naalturniiridelt ja saan neid internetis Ricas. müüa. Teen tööd ka Veikkausliigale (Soome meistrisarjale – toim.) ja teistele Mehhiko MM-finaalturniirist tegid Soome lehtedele, nii et senini olen raamatu. Seal on nii juttu kui ka pilte. toime tulnud. Aga noortele ja täie Kas oled veel raamatuid välja andnud? mõistuse juures olevatele inimestele Ei. Olen olnud osaline ka 1994., 1998. seda ametit enam ei soovita. Vanasti ja 2002. aasta MMidest tehtud raamaoli telefon juhtmega seina küljes kinni, tutes. Samuti EM-finaalturniiridest. aga tänapäeval on igas taskus telefon, Mehhiko-raamat, mille autor ma olin, millega saab teha kvaliteetseid pilte. jäi meelde seetõttu, et kirjastaja oli Foto ei maksa enam peaaegu midagi, petis, kes jättis maksmata nii mulle kui selle väärtus on nullilähedane. Tehnoka trükikojale. loogia areneb ja pilte kaugel toimuvatest mängudest saab ajalehe jaoks teha 1992. aastal käisid Eesti–Šveitsi ka teleekraanilt. Spordifotograafi nagu MM-valikmängul, kus sul tekkis side ajakirjaga Sporditäht. Hakkasid oma polegi enam vaja. Teine asi on see, kui

KÕIK PILDISTAVAD

2018 OKTOOBER JALKA

2-kõne kaua paberväljaanded üldse vastu peavad. Kas 30 aasta pärast neid keegi enam vajab? Tänapäeval peab kindlasti oskama teha ka videoid ja valdama kõiki moodsaid tehnikaid. See on hoopis teistsugune maailm.

vanaema suri, kui olin päris väike, ja seetõttu oli ta mulle nagu vanaema eest. Ta rääkis huvitavaid jutte ja oli väga armas inimene. Aga Eesti Vabadussõjaga seoses on mul perekonnas üks lugu ühest põnevast kokkusattumusest. Kylliki Pohjola oli mulle isa tädi õde. Aga mu ema isa oli samuti Eesti Vabadussõjas ja sai seal haavata, kusjuures tema haavad sidus Kylliki! Siis nad aga ei teadnud, et tulevik viib nad minu ema ja isa kaudu uuesti kokku.

Kui palju sa ise praegu pilte teed? Peale jalgpalli pildistan talvel ka jäähokit ja natuke pesapalli. Natuke teisi alasid ka, aga peamine on ikka jalgpall. Talvel olen pühendunud oma digiarhiivi täiendamisele. Mul on üle 100 000 pildi, mille tahan üles panna. Ainuüksi Eesti–Šveitsi mängust on 200–300 pilti. Eelmisel kuul näiteks ostis Gazzetta dello Sport Roberto Baggio pildi, mis oli tehtud Eesti–Itaalia MM-valikmängus Tallinnas. Millised mängud on sulle eriti meelde jäänud või sulle tähtsad olnud? Maradona väravad Mehhikos 1986. aastal. Maradona MM-mängudest jäi mul nägemata vaid üks: Itaalias 1990. aastal NSV Liidu vastu. Kas said selle jumala käega löödud värava pildi peale? Selle magasin maha, sest lugesin mängu halvasti. Nägin, kui Steve Hodge tõstis palli tagasi [Peter] Shiltonile, ja mõtlesin, et Shilton püüab selle kergesti. Aga korraga oli pall võrgus. Seda ei märganud paljud, et Maradona selle käega lõi. Kui Youtube’ist vaadata, siis ma pole kuulnud ühtki telekommentaatorit, kes oleks kohe öelnud, et värav löödi käega. Ka ITV ja BBC mitte. Seda polnudki kerge näha, kuigi joonekohtunik pidanuks seda nägema ja värava tühistama. Aga see teine värav oli muidugi suurepärane. Praegu elad aasta ringi Soomes, kuigi naine on Lõuna-Ameerikast. Kas sinna elama ei kisu? Naine on Paraguayst. Kui saan oma digiarhiivi valmis, siis tahaks mõne 22

JALKA OKTOOBER 2018

Kas oskasid vanatädilt ja vanaisalt Eesti Vabadussõja kohta küsida? Ei, sest mu emapoolsed vanavanemad surid 1961, kui olin kolmeaastane. Mul on neist puudulikud mälestused. Vanatädilt ikka vahel midagi küsiti ja ta rääkis ka, aga kõike enam ei mäleta. Aga ma olen lugenud tema raamatut sellest sõjast.

Vanatädi Kylliki Pohjola Eesti Vabadussõjas. Foto hilisemast rahvasaadikust ja ministrist on dateeritud 17. jaanuariga 1919. Foto: erakogu

aasta pärast minna elama Argentiinasse. Mulle ei meeldi Soome kliima. Suvi on tore, siis on valge. Su vanatädi Kylliki Pohjala oli Eesti Vabadussõjas halastajaõena ja temast sai hiljem Soome ühiskonnas väljapaistev tegelane: ta oli aastatel 1925–1963 ajalehe Sairaanhoitaja peatoimetaja ja aastatel 1935–1963 Soome halastajaõdede liidu juhataja. 1933–1961 oli ta Soome parlamendi liige ning seejärel kaks korda minister. Ta kirjutas ka raamatuid ... … muu hulgas mälestusi Eesti Vabadussõjast, kuhu ta vabatahtlikuna siirdus. Mul on see raamat siiamaani alles. Kas mäletad teda ka ise? Jah, ta suri 1979 ja mäletan teda päris hästi, sest olin ise üle 20 aasta vana. Mu

Kylliki Pohjola sai ka Eesti Vabadusristi I liigi 3. järgu, mis anti sõjaliste teenete eest. Kas medal on alles? See peaks kusagil sahtlipõhjas alles olema. Tundub päris harukordne, et ühel soomlasel on suguvõsas kaks inimest, kes on olnud vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjas. Mida see sulle tähendab? Sellel on kahtlemata tähendus. Hindan väga seda, mida nad on teinud. Seda enam, et keegi ei sundinud neid sõtta minema, nad tegid seda vabatahtlikult. Neile pidi see olema tähtis. Nüüd, kus Eesti iseseisvuse kehtestamisest on möödunud sada aastat ja kui mõtleme meie idanaabri presidendi peale, on sel kõigel suur tähendus. Soomes on kõnekäänd, et venelane jääb venelaseks ka siis, kui teda või sees praadida. Meie suguvõsas on alati olnud arusaamine, et venelasi ei saa kunagi lõpuni usaldada. Putini tegude põhjal saab seda väita. Krimmis olid rohelised mehikesed, rahvusvahelist õigust ei austatud, sellega pühiti lihtsalt tagumikku.

KOGE EHTSAT BUNDESLIGA MATŠI MÜNCHENIS Münchenis seguneb keskaegne ajalugu moodsa arhitektuuriga. Saksamaa kõige edukama jalgpalliklubi FC Bayerni kodustaadion, Allianz Arena, mida rahva seas kutsutakse selle kuju tõttu hellitavalt kummipaadiks (Schlauchboot) kutsub osa saama unustamatust Bundesliga kogemusest.

nordica.ee

LENNUD ALATES

90€

> 2 X PÄEVAS > LENNUAEG: 2h 30min

premium liiga

Neli publikurekordit ja suur panus heategevusse Vahetult enne UEFA superkarika mängu lõppes Euroopa karikate ringreis, mis käis läbi seitse Eesti paika ja kümme Premium liiga klubide mängu. Tuuri külastas üle 5000 inimese, kelle abiga anti ka suur panus heategevusse. Eesti Jalgpalli Liidu poolsed ürituse läbiviijad Veiko Soo ja Teet Allas jäid ringreisiga vägagi rahule. KADI PARTS

JALKA OKTOOBER 2018

. augustil olid klubijalgpalli kõige ihaldatumad karikad ehk superkarika trofee ning Meistrite ja Euroopa liiga karikad viimast korda Premium liiga kodumängul, kui suurele karikate ringreisile pandi punkt Pärnu rannastaadionil. Vähem kui kuu ajaga jõudsid karikad läbi sõita lugematuid kilomeetreid mööda Eestit, et rõõmustada oma hiilgusega suuremaid ja väiksemaid jalgpallisõpru. Kokku võttis kümnest karikate ringreisi üritusest osa 5494 inimest.

Karikate ringreisi eesmärk oligi ühest küljest võimaldada Eesti publikule karikate nägemise võimalust, teisalt pakkuda lisaväärtust Premium liiga klubidele, kes loodavad hooaja jooksul kodumängude korraldamisega üha rohkem rahvast tribüünidele meelitada. UEFA karikad said sellega suurepäraselt hakkama, sest lausa neljas kohas püstitati klubide rekord.

Neli rekordit Suurima publikuarvu sai oma mängule kirja Tartu Tammeka, kelle vastasseisu Viljandi Tulevikuga käis vaatamas 924 inimest. Tegemist ei ole küll Tammeka läbi aegade rekordiga, sest 2005. aastal olevat Tammeka ja Merkuuri vahelist mängu külastanud 1200 inimest, ent tänavu saavutatud number on Tammeka jaoks renoveeritud tribüünihoone rekord. Tartlaste poolt üri-

premium liiga tuse korraldamisega tegelenud Tammeka kogukonnajuht Heiko Sallok ütles rekordilise mängu järel, et tulemuse ja päevaga võib rahule jääda. „Usun, et tänu karikatele jõudis mängule tartlasi, kes pole staadionil tihti käinud,“ rääkis Sallok EJLi pressiteenistusele. „See, et jalgpalliliit korraldas siin erinevaid osavus- ja täpsusmänge, oli meile kindlasti abiks, sest nägime, millised tegevused inimeste seas melu tekitavad. Kokkuvõttes oli see üritus meile klubina väga kasulik, üritame edaspidi taset tõsta ja loodetavasti leiab tänu karikate ringreisile tulevikus rohkem inimesi tee staadionile.“ Tammeka järel sai karikate ringreisi raames toimunud mängudel parima numbri kirja Narva Trans, kelle kohtumist Paide Linnameeskonnaga vaatas 824 inimest. Hoolimata sellest, et Trans pidi vastu võtma 1 : 2 kaotuse, elas publik omadele maruliselt kaasa ja senine publikurekord ületati ligi kaks korda. Oma kodumängul sai rekordi kirja ka Paide Linnameeskond, keda oli Flora vastu vaatama tulnud 636 pealtvaatajat. Neile sai peale vinge festivalimelu osaks ka tõeline põnevusmäng, kui Paide tuli 1 : 3 kaotusseisust välja ja tegi Floraga 3 : 3 viigimängu. Neljanda rekordi püstitas Viljandi Tulevik, kelle läbi aegade suurimaks publikunumbriks tuli karikate ringreisil 633 inimest. Premium

liiga ja esiliiga arendusosakonna juhataja Veiko Soo, kes aitas EJLi poolt karikate ringreisi üritusi läbi viia, meenutas kõiki kümmet üritust äärmiselt hea sõnaga.

TEET ALLAS:

„Klubid võiksid mõelda sellele, et aeg-ajalt tuleks ulatada abivajajatele käsi ilma midagi vastu küsimata.“ „Narvas oli väga vinge vaadata, kuidas 824 inimest teevad ühest staadioni otsast teise Mehhiko lainet; Kuressaares olid kõik need lapsed, kes tulid festivalist osa saama; Viljandis oli Luule Komissarov ning väga lahe oksjon ja hingestatud publik; Hiiu staadionil Nõmme Kalju fännid, kes aktiivselt oksjonist osa võtsid, üksteist üle pakkusid ja kogu asja üleval hoidsid; Tartus omakorda jälle see, kuidas elati kaasa UEFA superkarika pileti võitjale, kellel läks oma võidukupongi ülesleidmiseks veidike aega; Paides oli kogu see melu ja töö, mille klubi ära tegi, ning loomulikult ülivinge mäng, mis rohkem kui 600 inimese ees lahti rullus.“ EJList samuti projekti vedanud Teet Allasel jagus ka vaid kiidusõnu ning oma lemmikuna tõi ta välja neli üritust:

„Number üks oli kindlasti Narva. Läksime sinna võibolla mitte nii suurte ootustega, aga sealne rahvas ja kogu nende osalemine ületasid emotsionaalses plaanis kõik meie ootused.“ Teisena kiitis ta Tuleviku kodumängu ja sealsetel tribüünidel valitsenud „möllu“, kolmandana tõi Allas välja Kuressaare kodumängu, mis erines kõikidest teistest üritustest oma vastase poolest. Nimelt ei olnud Saaremaal võimalik pidada karikate ringreisi üritust Premium liiga mängu ajal ja seda tehti enne karikamatši, kus Kuressaare kohtus IV liiga meeskonna Vaimastvere Illiga. „Kartsime, et sinna ei tule äkki mitte kedagi, aga lõpuks tuli peaaegu 250 inimest (täpne publikuarv oli mängul 231 pealtvaatajat – toim.),“ selgitas Allas. Neljandaks edulooks oli Allase sõnul Tartu Tammeka kodumäng. Allas sõnas, et ka teised üritused olid väga toredad, aga need neli ei toiminud mitte ainult hästi, vaid suurepäraselt.

Heategevuseks 7500 eurot Peale mitmel pool püstitatud publikurekordite saavutati tubli tulemus ka heategevuslikus plaanis. Nimelt toetati karikate ringreisiga ühtlasi ka vähiravifondi „Kingitud elu“. Iga klubi annetas pool oma piletimüügist saadud tulu fondile, lisaks viidi mängudel läbi oksjoneid, kus uue omaniku leidis endale Narvasse kogunenud 824 inimest, kes vaatasid Transi 1 : 2 kaotusmängu Paidele, elasid omadele innukalt kaasa ega pidanud paljuks teha ühest tribüüni otsast teise nii-öelda Mehhiko lainet. Foto: EJL

Eesti jalgpallurite edetabel Esikolmikus vahetasid peamiselt klubisoorituste põhjal koha Joonas Tamm ja Karol Mets. Koondisemängude arvel tegi uhke tõusu Poola kuuenda divisjoni mees Konstantin Vassiljev. Tagasi tabelisse pääses Siim Luts. Märkimisväärselt tõusid ka Henrik Ojamaa ja Artur Pikk, esikümnesse kerkis Rauno Sappinen. Vigastus langetas Mattias Käiti.

1. Ragnar Klavan 2. Joonas Tamm

3. Karol Mets

–1

4. Taijo Teniste 5. Sergei Zenjov 6. Henrik Ojamaa

7. Henri Anier

–1

8. Sander Puri

9. Rauno Sappinen

10. Marek Kaljumäe

–1

11. Konstantin Vassiljev

+11

12. Siim Luts UUS! 13. Ken Kallaste

–5

14. Mattias Käit

–7

15. Ilja Antonov

–1

16. Nikita Baranov

–1

17. Artur Pikk

18. Ats Purje

–5

19. Mihkel Aksalu

–3

20. Madis Vihmann

–3

21. Sergei Lepmets

–3

22. Trevor Elhi

–3

23. Dmitri Kruglov

–3

25. Karl Mööl 26. Markus Jürgenson –6

28. Albert Prosa UUS! 29. Brent Lepistu 30. Tristan Koskor

JALKA OKTOOBER 2018

näiteks Sergei Mošnikovi koondisesärk ja 2012. aastal Tallinnas toimunud U19 EMi võitnud Hispaania koondise mängijate särk. Hispaania särk jõudis tänu jalgpallifänni Antti Kase abile suure Hispaania koondise poolehoidja Aet Süvari kappi. Viljandis nähti omakorda sellist südantsoojendavat hetke, et Ugala teatri igihalja näitlejatari ja Tuleviku toetaja Luule Komissarovi särgi ostis ära Viljandi rivaali Tallinna Kalevi juht Joel Lindpere. Nii koguti tänu erinevatele tegevustele vähiravifondi heaks 6000 eurot, festivalialadel väljas olnud annetuskastidest lisandus veel 1500 eurot. Seega jäi kogusummaks 7500 eurot. „Meil oli rõõm olla ringreisil kaasas ja koguda kokku jalgpallikogukonna heateod,“ ütles EJLi pressiteenistusele vähiravifondi „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu. „Täname jalgpalliliitu, kõiki Premium liiga klubisid ja igat panustajat – üheskoos kinkisite kellelegi lootuse ja võimaluse elada.“ EJLi poolt kinnitas ka Teet Allas, et koostöö kulges väga meeldivalt. Ta lisas, et sellise heategevusliku mõõtme lisamine võiks olla mõttekohaks kõikidele Premium liiga klubidele. „Vähiravifond „Kingitud elu“ pole ai-

nuke heategevuslik organisatsioon, kellega saab koostööd teha,“ ütles Allas. „Klubid võiksid mõelda sellele, et aeg-ajalt tuleks ulatada abivajajatele käsi ilma midagi vastu küsimata. See annab tegelikult klubile positiivsuses tagasi mitmekordselt.“

UEFA jäi rahule Kui kõik Eesti osapooled jäid ringreisi ja selle raames toimunud üritustega rahule, siis kuidas olid lood Euroopa jalgpalliliiduga, kes varem pole nii mastaapset üritust karikatega teha lubanud? „Nad olid sotsiaalmeedia vahendusel kogu aeg kursis, kuidas ringreis läheb,“ rääkis Allas. Ta lisas, et kuigi UEFA kontaktisiku soovitusel tehti ringreisi jooksul ka mõningaid väikeseid muudatusi korralduses, jäädi kokkuvõttes väga rahule. „UEFA oli väga tänulik, et viitsisime ja tahtsime kümme üritust teha, ja meil omakorda oli hea meel selle üle, et karikad nii kauaks meie kätte usaldati.“ Lõpetuseks lisas ta, et UEFA polnud ainuke organisatsioon, kelle abiga pikk ja väsitav ringreis teoks sai: „Tahaksin kiita kõiki Premium liiga klubisid, sest ilma nende inimeste panuseta poleks me midagi ära teha saanud. Kõik, kes olid kaasatud, andsid endast palju ja said vinge kogemuse.“

Karikate ringreis numbrites

24. Frank Liivak

27. Sergei Mošnikov

Viljandi Tuleviku kodumängul läks heategevuslikul oksjonil müüki ka Ugala teatri igihalja näitlejatari Luule Komissarovi särk. Selle soetas endale ei keegi muu kui Tallinna Kalevit juhtiv Joel Lindpere! Särgi ostust teenitud tulu võttis vastu vähiravifondi „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu. Foto: Liisi Troska

Sündis 4 publikurekordit: • Tartus 924 pealtvaatajat (renoveeritud Tamme staadioni tribüünihoone rekord) • Narvas 824 (klubi kõigi aegade rekord) • Paides 636 (klubi kõigi aegade rekord) • Viljandis 633 (klubi kõigi aegade rekord) • 5494 inimest külastas karikate ringreisi • 7500 eurot koguti vähiravifondi „Kingitud elu“ jaoks

kampaania reeglid leiad froosh.ee

suviselt soodsad hinnad Merida Ninty-Six 9.6000 carbon

CUBE ANALOG

HINNAVÕIT

 süsinikraam  Rock Shox amordid  Sram 1x11 käiguvahetus

€1020

HINNAVÕIT

AUG US T 2 01 8

JUUNI 2018

JUUL I 2 018

J U U NI 201 8

 SHIMANO XT/ALIVIO 3X9 KÄIGUVAHETUS  ALUMIINIUMRAAM, 29“ JOOKSUD  ROCK SHOX ESIAMORT LENKSULT LUKUSTUSEGA

€210

JUULI 2018

Triatloniks peab treenima mitmekülgselt

AUGUST 2018

Kas alkoholivaba õlu on tõsiseltvõetav spordijook?

nüüd

€2379

Kuidas saada purjetajaks?

CUBE ATTENTION SL HINNAVÕIT

MEELELAHU T U S

enne €649

enne €1099

MERIDA TOUR 3 LADY LUX

€829

Merida Matts 6.10-V

HINNAVÕIT

BMX KHE SILENCER

HINNAVÕIT

€100

nüüd

€499

GARMIN EDGE 130

HINNAVÕIT

€100

€120

Võitlussportlased räägivad enesekindlusest

RAUNO TIITS

CARMEN-ANETH VANATOA

Eesti parim trepijooksja

E LUS TIIL

Miks me spordivõistlusi jälgime?

€150

Kuidas stress keha mõjutab?

nüüd

Kuidas leida õige spordiala?

A J AVIIDE

ELUST IIL

ELU ST I I L

Miks valida kepikõnd?

Dokumentaalﬁ  SHIMANO ALIVIO 3X9lmi KÄIGUVAHETUS  ÕHENDATUD ALUMIINIUMRAAM, 28“ JOOKSUD püütud merereis  LUKUSTATAV ESIAMORT „Ahto. Unistuste jaht”

HINNAVÕIT

Match Race’i EM toimub Tallinnas!

A JAV IID E

AJAVI I DE

Mida toob Eesti triatlonisuvi?

€639

ME E L E L A HUTUS

 SHIMANO XT/DEORE 2X10 KÄIGUVAHETUS  ALUMIINIUMRAAM, 29“ JOOKSUD  ROCK SHOX ESIAMORT LENKSULT LUKUSTUSEGA

€270merehaigena? Mida teha

Rahvatriatlonile võib minna igaüks

nüüd

Tallinna Maratoni põnevad rekordid

MERIDA CROSSWAY 100

Proovi purjelauasõitu!

Rasmus Haugasmägi maailma parim veemotosportlane

enne €849 Miks valida intervalltreening?

enne €3399

Mida peaks teadma navigeerimisest?

M EELELA H UT US

froosh viib sinu ja su sõbra portugali surfama.

noor uisutalent

Miks peaks treenima tuharalihaseid? ALAR RIKBERG

staažikas võrkpallistatistik

Mälutreening hoiab erksana

Marten Liiv täiskäigul edasi

Ivo Suur Eesti triatloni tipus

HINNAVÕIT

€16

uus maits e

KALEV KRUUS HIND 4.95

€399

enne €419

 21 käiku  Shimano komponendid  Alumiiniumraam

nüüd

€319

enne €469

 street/park BMX  kergeim omas klassis – 9.8kg  kvaliteetne CR-MO raam

nüüd

€349

KIDZ MOTION RAPID

Chilli tõukerattad

 GPS+GLONASS või GPS+GALILEO satelliitide tugi  ANT+ ja Bluetooth sensorite tugi  STRAVA live segments + LiveTrack

HIND ALATES

€199.95

Area kvaliteet-rulad

KARL -MARTIN RAMMO

 LASTELE 5+ A 115-145CM, MAX 100KG  12” ÕHKUMMID, V-PIDUR EES JA TAGA  UUS LISATUGEVDATUD TERASRAAM

põhjamaade populaarseim smuutibränd. pudelis vaid esmaklassilise kvaliteediga viljad, ei muud.

HIND 4.95

HINNAVÕIT

€10

enne €145

nüüd

€129

HINNAD ALATES

€119.95

 3-rattaline tõukeratas 3-6a  vibratsiooni summutav laud  reguleeritav juhtraua kõrgus

enne €69.99

nüüd

€59.99

HINNAD ALATES

€29.95

purjetamise saadik veloplus.ee

Triatloni ei katkestata!

alates 50€ ostust transport tasuta

HIND 4.95

R a t t a r e m o n t pumpame

peseme

hooldame

remondime

Kui vajalik on treeningueelne soojendus? Õnnetused, mis vapustasid spordimaailma

AMETLIK INFO LEHEKÜLGEDEL 2-5 Programm, osaleja info, rajakaart, liiklus ja parkimine

| Saku 3, Tallinn; E-R 10-19, L 10-17 | Kauplus: 56 488 000 | Töökoda: 56 229 000 | Netimüük: 5555 1511 9 772382facebook.com/Veloplus.Estonia 818016

9 772382 818016 50633 FRO] 2x Baltic Ads (297x280) AW.indd 2

enne €499 nüüd

YEDOO TIDIT NEW

9 772382 818016

 kerge alumiiniumraam  Shimano Nexus 3 käiku rummu sees  tuled, seelikukaitse, porilauad

Mis on teadveloleku treening?

20/06/2018 09:22

TELLI KOJU VÕI LOE VEEBIST! ajakirisport.ee

ajakirisport.ee

mängija luubi all

Mark Anders Lepik

Joel Indermitte: „Sellise võimsuse ja gabariitidega ründajaid on Eestis vähe.“

FC Flora noor ründaja Mark Anders Lepik näitas pärast suvist MM-pausi head vormi, kui skooris kahes mängus kokku neli väravat. Lisaks jäi Lepik televaatajatele meelde ka vahva tähistusega, kui esitas pärast Kuressaarele löödud tabamust breikimisest tuntud ussitantsu. Noort mängumeest iseloomustasid Lepiku endine Nõmme Unitedi treener Martin Klasen ja temaga FC Floras töötav Joel Indermitte.

Foto: Jana Pipar

Väljakunägemine

Õhuvõitlus

Martin Klasen: Kuna nooremana pidi väljakul olema eri rollides, siis ei suutnud alati leida õiget positsiooni, kuid oli näha, et tulevikus võiks pigem tegemist olla tipuründajaga. Joel Indermitte: Ründajavaist – kus olla ja millal olla – on tal olemas ja väga hea. Küll aga saab parandada oma positsioneerimist võistkonna pallivaldamise ajal ning veelgi paremaks muuta pakkumiste ajastust ja positsiooni, et olla kaitsjale veelgi ebameeldivam.

Martin Klasen: Juba noorest peale olnud tema suur trump. Ta on väga hea hüppevõimega ja väga julge mängija, ei löö millegi ees risti ette. Meil on temaga olnud ka juhtumeid, kus ta saab mängus peatrauma, aga mängib edasi, ja kui tuleb pikk pall või tsenderdus, siis ta isegi ei mäleta, et temaga oleks midagi juhtunud. Joel Indermitte: Õhuvõitluses väga jõuline ning kindlasti on see üks tema trumpidest. Ei pelga minna õhku ega vastasega kontakti. Lööb päris palju väravaid just peaga.

Vastupidavus

Jõud

Martin Klasen: Sellega ei olnud kõige paremad lood. Ütleks, et tahet on rohkem, kui mootor lubab. Joel Indermitte: Vastupidavus on hea, suudab ründajana teha palju ka musta tööd ja pressida vastase kaitsjaid. See on aga kindlasti koht, mida saab veelgi paremaks treenida. Mängus saab oma liikumistega veelgi ökonoomsem olla.

Martin Klasen: Üks tema tugevamaid külgi. Ta on väga tugev mängija, suudab oma keha väga hästi valitseda ja ka endast palju suuremaid kaitsjaid eemal hoida. Joel Indermitte: Oma kehaehituselt kaitsjatele väga ebameeldiv mängija. On oma ea kohta väga võimas ja jõuline, suudab palli katta, duelli minna ja kahevõitluseid võita.

Sisu Martin Klasen: Sisu on tal väga-väga kõva. Kümne punkti skaalal 11. Joel Indermitte: Mängib alati väga suure tahtmise ja hingega ning jätab väljakule kõik. Mängijana võiks tugevamaks saada toimetulekus ebaõnnestumistega: et eelmised olukorrad ei jääks liiga palju tema mängu mõjutama.

Liikuvus

Tehnika Martin Klasen: Tema üks tugevamaid külgi. Väga hea esimene puude. Ta on mängija, kellele meeldib aeg-ajalt leida huvitavaid lahendusi. Joel Indermitte: Tehnika on üldiselt ründaja kohta hea, aga arenguruumi on kindlasti veel. Suudab vastasest üks ühele olukordades mööda mängida ja teravust luua. Veel paremaks oleks vaja lihvida oma esimest puudet, et olla veelgi ohtlikum.

Sööt ja löök Martin Klasen: Väga tugev löök ja on ohtlik ka kasti tagant. Joel Indermitte: Söötmine on heal tasemel, suudab väikesel maa-alal leida kaaslasi ja mängu siduda. Parandada saab selg ees värava poole mängides ühe puutega sööte. Löök on tugev, kuid parandada saab täpsust ja efektiivsust. Nõrgema jalaga söödud ja löögid on ka koht, milles paremaks saada.

JALKA OKTOOBER 2018

CV Sündinud: 10.09.2000 Klubi: FC Flora Eelmised klubid:

Saku Sporting, Nõmme United, MRJK Treenerid: Argo Zirk, Jan Harend, Karel Voolaid, Martin Klasen, Lars Hopp, Ivo Lehtmets, Joel Indermitte, Ats Sillaste, Arno Pijpers, Jürgen Henn

Martin Klasen: Sellega on väga hästi; ta liiguks rohkem, kui piirid lubavad. Joel Indermitte: Ründemängija kohta on ta aktiivne ja liikuv. Teeb mängus palju avanemisi ning kastis jõuab väravalöömise positsioonidele. Asi, mida selle puhul parandada saab, on liikumiste õigeaegne ajastus ja veelgi parem positsioneerimine.

Kiirus Martin Klasen: Esimesed sammud on väga kiired, aga lõppkiirus võiks tippjalgpalli jõudmiseks olla natuke suurem. Joel Indermitte: Oma suure keha kohta vägagi kiire mängija. Esimesed sammud on väga võimsad ja tihti rebib end kaitsjatelt eest ära.

mängija luubi all

Kümnevõistluse pisikuga Lepik: mida suurem panus, seda magusam auhind Foto: Lembit Peegel

Kas Harry Kane või Antoine Griezmann? Kindlasti Kane! Minu arvates on ta lähiajaloo kõige puhtam ja ehedam ründaja; ta on kõige paremini värava poole suunatud ja teeb kõik, et väravat lüüa. Kui rääkida Kane’i ja Griezmanni koondistest, siis tehniliselt ei valiks ma kumbagi, aga kui peab valima, siis Inglismaa. MMil olin aga Venemaa poolt. Kas šokolaad või jäätis? Šokolaad! Ei oskagi öelda, miks, aga eelistan seda. Palaval suvepäeval on ka jäätis hea, aga šokolaad pakub mulle rohkem. Mis on su kõige esimene mälestus jalgpallist? Mäletan 2006. aasta MMi finaali Itaalia ja Prantsusmaa vahel ning sealt Zinedine Zidane’i käitumist. Mulle kui väikesele poisile jäi väga arusaamatuks, miks ta nii tegi. Kui peaksid jalgpalli vahetama mõne muu spordiala vastu, siis mis see oleks? Valiksin kümnevõistluse. Ma kergejõustikutrennis ei ole käinud, aga koolis olen sellega tegelenud: olen tulnud Harjumaa meistriks tõkkejooksus, jäänud teiseks 60 meetri jooksus, olnud üsna heal kohal kuulitõukes ja näidanud häid tulemusi nii kõrgus- kui ka kaugushüppes. Mis on jalgpallurina sinu suurim pluss ja suurim miinus? Plussiks on kirg! Miinuseks on mentaalne küpsus. Kellega oma tiimist tahaksid üheks päevaks kohad ära vahetada? Mait Toomiga, sest kui ma ise olen väravate löömisega tegelev mängija, siis tahaks teada, mis tunne on väravaid ära hoida. Mis on su elu moto? Võibolla kirjeldaks mind moto, et iga päev on uus päev. See kehtib kõige kohta: nii väljakul kui ka muus elus. Kuidas tulid augustis Kuressaares näidatud väravatähistuse ehk nii-öelda ussi tegemise peale? Kas see oli planeeritud või tuli hetke ajel? See oli planeeritud, sest rääkisime just eelmisel päeval sõpradega, mis tantse me oskame. Ma eriti hea tantsija ei ole, aga ussitants tuli päris hästi välja. Otseselt harjutanud ma seda polnud, tuligi lihtsalt seal kohe välja.

MIDA TEEKSID? Kui peaksid praegu langetama valiku kahe klubi vahel, siis mida eelistaksid: nimekam meeskond, kus on tugevad treeningud ja suurem võimalus võita tiitleid, aga sinu mänguaeg pole garanteeritud, või väiksema kaliibriga klubi, kus oleksid põhitegija ja lööksid tõenäoliselt palju väravaid, aga samas pole suurt võimalust tiitleid võita? Valiksin selle nõrgema meeskonna, kus saaksin rohkem mänguaega. Eks mänguminutid oleks oluline faktor, aga mulle on tähtis see, et mida suurem on su oma panus, seda magusam on mõnda kohta saavutada; ükskõik, mis see koht ja võistkonna eesmärgid on olnud.

2018 OKTOOBER JALKA

minu 11

Joel Lindpere

Foto: Liisi Troska / EJLi pilvekonto

esti jalgpallikoondise legendi Joel Lindpere unistuste koosseisust leiab õige värvikaid tegelasi. Kuigi Lindpere on ise mänginud koos näiteks Thierry Henryga, siis endine tiimikaaslane seekord 11 mehe hulka ei mahu. Küll leiame sealt näiteks Venemaa presidendi Vladimir Putini, Kalevipoja ja Peipsi suitsulatika. Loomulikult on Lindpere ka ennast koosseisu määranud, et ikka oma unistuste alg-11-s platsile joosta! Baruto Omal ajal kaitses ta ka teatud ala ning väravasse sobiks meie tagalat valvama ideaalselt. Soe Peipsi suitsulatikas Suht mõnus maitsev libe vana, kes on ahvatluseks vastastele. Kevin Hart See mees juhendab kogu kaitseliini ja keskpoolikuid nii, et kõigil on krambid! Kalevipoeg Räägitakse, et ta oli jube võimas. Annaks kindlasti meie noortele indu juurde. Michael Jackson Kui saaks ta tagasi tuua, siis ääres moonwalk’i tehes petaks ta nii mõnegi vastasmeeskonna mängija ära. Joel Lindpere Sellepärast, et ma tahan ise mängida kõikide nende meestega. Ragnar Klavan Tahaks näha, kas Eesti parim jalgpallur, kes mängib kaitses, suudab koos minuga keskel vurri käima panna. Rivaldo Kunagine Barcelona ja Brasiilia legend ja mu iidol, oleks au. Usain Bolt Käib hetkel jalkatrennis ja mängib jalkat, seega miks mitte maailma kiireimale mehele täpseid sööte jagada. Donald Trump ja Vladimir Putin Tahaks näha, kuidas need kaks meest omavahel väljakul reaalselt hakkama saavad, kui peavad võidu saavutamiseks koostööd tegema. 30

JALKA OKTOOBER 2018

Donald Trump Michael Jackson

Vladimir Putin Joel Lindpere

Rivaldo

Usain Bolt

Ragnar Klavan Soe Peipsi suitsulatikas

Kevin Hart Baruto

Kalevipoeg

UEFA RAHVUSTE LIIGA

HENRI ANIER

KAROL METS

Eesti koondise ründaja

Eesti koondise kaitsja

EESTI SOOME

esitleb:

12. OKTOOBER 2018

esitleb:

15. oktoober

EESTI UNGARI

15. OKTOOBER 2018 Mõlemad mängud toimuvad A. Le Coq Arenal. Festivaliala avatakse kell 19.45. Avavile kell 21.45. Pääsmed saadaval Piletilevis! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

Inglismaa

Watford

TROY DEENEY

Foto: Scanpix

NÃµmme Kalju

TREVOR ELHI

Foto: Jana Pipar

Portugal

Torino Juventus

CRISTIANO RONALDO

Foto: Scanpix

saalijalgpall

Eesti meister Tallinna Cosmos võis Meistrite liiga eelringis rõõmustada selle üle, et saadi kirja üks võit.

Foto: Brit Maria Tael/EJLi pilvekonto

Cosmose edasipääs jäi külma närvi taha Valitsev Eesti saalijalgpalli meister Tallinna Cosmos pidi Meistrite liiga eelringis leppima vaid ühe võiduga ja jahitud edasipääs jäi tänavu saavutamata. Cosmose mängumees Erik Grigorjev tunnistas, et kuigi meeskond võitles korralikult, jäi edasipääsuks puudu kogemustest ja külmast närvist, mida tuleks hankida rahvusvahelistest mängudest. KADI PARTS 38

JALKA OKTOOBER 2018

ui Cosmos sel kevadel kõik kolm finaalmängu Narva Unitedi vastu võitis ja Eesti meistriks krooniti, tagas see neile ühtlasi pääsu Meistrite liiga eelringi turniirile. Makedoonias toimunud turniirile sõitis Cosmos eesmärgiga pääseda alagrupist edasi järgmisesse ringi. Eesti saldosse jäi tänavu aga kaks kaotust ja üks võit, mis andis alagrupis kolmanda koha. Edasipääsuuks jäi sellega suletuks, kuigi vastased ei olnud Cosmosele liiga tugevast klassist. „Kui ausalt öelda, siis ei olnud teised tiimid tugevamad kui meie,“ tunnistas Cosmose mängumees Erik Grigorjev.

Avamängus kohtus Cosmos Malta tšempioni Vallettaga, kes asus mängu kiirelt juhtima. Kahe väravaga kaotusseisu jäänud Eesti meister suutis aga 2 : 2 viigiseisuni tagasi ronida ja siis oli käes mängu murdepunkt.

Õnn soosib tugevamaid ja külma närvi puudus „Sellel seisul oli valitsevast atmosfäärist ja aurast tunda, et kes nüüd järgmise värava ära lööb, see võidab selle mängu,“ meenutas Grigorjev, kes oli Cosmose teise värava autor. Kuigi kogu kohtumise vältel näitas Cosmos Griogorjevi sõnul head mängu, sai otsustavaks õnn, mis teadupärast soosib tugevamaid.

saalijalgpall „Me ei löönud oma momente ära, kuigi ka neil oli mitu hetke, mille kaudu oleks saanud meid korralikult ära matta,“ rääkis Grigorjev. „Aga meie väravavaht (Vadim Beljakov) oli väga kihvt: ta seisis hästi ja päästis meid päris mitu korda.“ Ta nentis avakohtumise kokkuvõtteks, et kuigi kõik võtmed võiduks olid Cosmose meeste käes, jäi seekord just kolmanda värava puhul õnnest puudu. Kui Cosmos oleks murdehetkel oma kolmanda tabamuse kätte saanud, oleks mäng alagrupi hilisema võitja vastu võinud lõppeda hoopis teistmoodi. Enda isikliku vormi kohta tunnistas turniiril kaks väravat löönud Grigorjev, et esimene mäng möödus raskelt. „Pärast kevadel peetud viimast finaalmängu ei teinud ma kordagi trenni ja pärast viit kuud oli ikka väga raske mängida. Aga teised poisid olid tublid,“ rääkis tänavuse Eesti meistriliiga playoff’ide suurim väravakütt. Alagrupi teises mängus kaotas Cosmos 0 : 4 Makedoonia meistrile Velesile. Ühtlasi oli see kohtumine turniiri ainuke mäng, kus Eesti meister väravat ei suutnud lüüa. Grigorjevi sõnul läks meeskond teisele mängule vale plaaniga, sest makedoonlased olid loomulikult Cosmose esimest mängu

vaadanud ja nad olid Eesti meistri käikudeks hästi valmistunud. Grigorjev arvas tagantjärele, et tiim oleks pidanud kasutama teistsugust taktikat, mis oleks võõrustajaid üllatanud. Aga makedoonlaste hea kodutöö polnud ainus, mille taha Cosmose mäng jäi.

PINGEVABA MÄNG ÕNNESTUB

„Kui saame oma mängu käima, siis tuleb meil välja mäng, mida inimesed tahavad vaadata ja mida me ise tahame mängida.“ „Kui emotsioonid on mängus, ei oska me kainelt mõelda ega adekvaatselt otsuseid vastu võtta,“ nentis Grigorjev. Ta lisas, et eelkõige jääb Cosmosel praegu sellise tasemega turniiridel mängides puudu keskendumisest ja kogemustest. Kuigi Eesti meister käis enne Meistrite liiga eelringi mängimas nii Venemaal kui ka Lätis, ei olnud see kokkuvõttes piisav: „Rahvusvahelisi mänge oleks vaja rohkem, siis tekiks ka külm närv ja paks nahk, mille abil oskad sellistes pingelistes olukordades

käituda. Kogemuse puudumine mängib sellisel turniiril väga suurt rolli.“ Turniiri kolmandas kohtumises ei olnud Eestil enam mängus midagi peale au, mis päästeti 7 : 2 võidumänguga Iirimaa meistri Futsamba Naasi üle. Kõnealuses mängus ühe värava löönud Grigorjevi sõnul olid iirlastega kohtumiseks pinged maas ja see andis võimaluse näidata teistsugust mängu. „Teadsime, et enam me edasi ei pääse, ja saime mängida oma tavapärast mängu,“ rääkis Grigorjev. „Kui meil on pinged maas, siis oskame ilusti mängida. Kui saame oma mängu käima, siis tuleb meil välja mäng, mida inimesed tahavad vaadata ja mida me ise tahame mängida. Aga esimeses kahes mängus olid meil pinged peal ja sellega läks, nagu ta läks.“

Järgmisel aastal uuesti! Kuigi Cosmose saldosse jäi vaid üks võit ja sedagi alagrupis viimaseks jäänud Iirimaa meistri üle, rõhutas Grigorjev, et kindlasti ei olnud Futsamba Naas nõrk meeskond, nagu seda suurest väravate vahest võiks arvata: „Sellisele turniirile ikkagi nõrk meeskond ei pääse. Seal on koos riikide meistrid, kes on ju oma kodus midagi saavutanud ja seega heal tasemel.“ Kuigi sel aastal jäi edasipääs Eesti meistritel saavutamata, ei maksa pikalt nukrutsema jääda, sest peagi alustab taas Eesti meistriliiga, mille võitja saab järgmisel sügisel jälle minna õnne katsuma. Grigorjevi sõnul tahaks Cosmos aasta pärast uuesti Meistrite liiga eelringis mängida, et siis oma sel aastal tehtud vead hüvitada. „Vähemalt saime ühe võidu seekord kätte ja usun, et kui oleme ka järgmisel aastal Eesti meistrid, siis läheme sellele turniirile hoopis teise lähenemisega,“ sõnas Grigorjev tulevikku vaadates.

Cosmose tulemused Meistrite liiga eelringis: Erik Grigorjev, kes oli Eesti meistriliiga playoff’ide suurim väravakütt, tunnistas Meistrite liiga eelringi mängude järel, et Cosmos vajaks rohkem rahvusvahelisi mänge. Foto: Brit Maria Tael/EJLi pilvekonto

Valletta (Malta) – Cosmos 4 : 2 Veles (Makedoonia) – Cosmos 4 : 0 Cosmos – Futsamba Naas (Iirimaa) 7:2

2018 OKTOOBER JALKA

treener Paide Linnameeskonna noorte väravavahtide treener Kert Kütt oskab endise tippmängijana hästi öelda, mida ta tahab oma hoolealustele õpetada. Ta rõhutab, et kui noorel puudub sisemine põlemine, on treeneril raske teda õpetada. Niisiis peab heal väravavahil olema eelkõige töötahe ja pühendumine. KADI PARTS

Kert Küti käe all treenivad Paide Linnameeskonna duubeltiimi väravavahid ja ka nooremad puurilukud. Foto: Liisi Troska

JALKA OKTOOBER 2018

treener

Kert Kütt:

töötahte ja pühendumise peale saab palju ehitada P

ärnus sündinud Kert Kütt pidas oma viimased mängud Premium liigas 2016. aastal. Ta ise meenutab, et juba toona andis keha aimu, et pikka pidu mängijana enam pole. Õnneks oli just Paide Linnameeskond mehe viimaseks klubiks väravavahina ja ühtlasi esimene klubi, kus ta asus tööle nii väravavahtide treeneri kui ka noortetöö juhina. Praegugi jagab Kütt oma aega kahe ameti vahel ja tunnistab, et lihtne see pole. „Loomulikult jääb ajast puudu,“ ütleb ta. „Noortetöö juhtimine võtab palju aega ja eks ma väravavahtide treeninguid teen nii palju, kui võimalik. See on mulle südamelähedane ja ma tahan noori väravavahte nii nõu kui ka jõuga aidata.“ Praegu juhendabki Kütt Paide klubi mitut noort puurilukku. Tema hoole all on duubelmeeskonna väravavahid, kes sel aastal meesteklassis alles esimest hooaega mängivad. Peale selle treenib Kütt U16 vanuse väravavahte ja nii palju, kui aega üle jääb, veelgi nooremaid.

„Koos esindusmeeskonna väravavahtide treeneri Jüris Sahkuriga kutsume aeg-ajalt terve klubi pealt noored väravavahid kokku ja teeme kas ühe treeningu või terve treeningpäeva, et saada aimu, mis seisus noored meie klubis on,“ selgitab Kütt. Oma tööst rääkides ütleb Kütt, et loomulikult on noorte mängijate õpetamine midagi muud kui töö proffidega. Noorte puhul ei piisa sellest, et neid vaid iganädalaste mängude jaoks vormis hoida, sest nemad vajavad eelkõige arendamist. „Neile tuleb esmalt õpetada, mida tähendab olla tippväravavaht ja kuidas see saavutada,“ räägib Kütt. Ta lisab, et temale ongi seni olnud võtmeküsimus see, kuidas jõuda eraldi iga mängijani. „Kõikidele tuleb läheneda erinevalt: mõni vajab rohkem utsitamist, teine tunnustust.“ Endise tippmängija ja Eesti meistrina on Kütil noortele edasi anda palju mängutarkust. Kõige tähtsamaks, mida ta tahab oma hoolealustele õpetada, peab Kütt aga arusaamist, et ainult talendiga

kaugele ei aeruta. „Tahan, et nad võtaksid endaga kaasa arusaama, et peab olema töötahet ja pühendumist,“ räägib Kütt. „Nende peale saab palju ehitada. Kui noorel endal ei ole sisemist põlemist ja tahet, siis on treeneril temaga väga raske.“ Oma tulevikust rääkides ei taha Kütt reeta, kas ta kaldub pigem väravavahtide treenimise või noortetöö poole. Samas on ta juba astunud esimese tõsise sammu puurilukkude treenimise kasuks, sest osales esimest korda eestlaste korraldatud UEFA A-litsentsi tegemisel. Kütt tunnistab, et kuigi praegu ei ole noori väravavahte treenides selline kvalifikatsioon vajalik, ei suutnud ta nii heale pakkumisele selga keerata. „Kunagi ei tea, millal tuleb järgmine nii hea võimalus sellisel koolitusel osaleda,“ nendib ta. „Äkki tekib soov või võimalus töötada professionaalsete väravavahtidega – sellele ette mõeldes tuli võimalusest haarata.“

2018 OKTOOBER JALKA

pipraterad

KÃµigepealt Madridi Atletico, siis Saue JK!

JALKA OKTOOBER 2018

pipraterad pipraterad

Väikeste karik avõistluste finaalis A. Le Coq Arenal ali stas III liiga klubi Sau e JK korrus kõ rgemal palliva Raasik u FC Jokeri 2 : 0. Võidumehed said rahvussta adionil täiega lustida . Vaid kolm ja pool nädalat varem olid seda sam amoodi teinud Madri di Atletico pa llurid, kes UEFA sup erkarika män gus olid alistanud Ma dridi Reali.

Foto: Jana Pipar

2018 OKTOOBER JALKA

U21 NOORMEHED

FRANK LIIVAK U21 koondise ründaja

EESTI - ALBAANIA

16. OKTOOBER 2018 Pärnu Rannastaadion

Väravad avatakse kell 18.00. Avavile kell 19.00. Pääsmed saadaval Piletilevis! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

UEFA superkarikas

Elumuutev ja unustamatu superkarikas Kui superkarika mängust on möödas veidi rohkem kui kuu aega, on jõudnud asjaosaliste mälestused juba veidike settida. Seega on õige aeg suures projektis kaasa löönud vabatahtlikelt uurida, kuidas Eesti jalgpalliajaloo suurim sündmus nende jaoks möödus. Sõna saavad nelja eri valdkonnaga tegelenud vabatahtlikud, kes tunnistasid kui ühest suust: see kogemus oli meeletu! KADI PARTS

Brandon Paimal, ACE vabatahtlik

Otsustasin kandideerida, sest meie riigis ei teki enam võimalust sellise tasemega üritusel kaasa lüüa. Alguses arvasin, et oleks põnev valida dopinguvaldkond, et saaks lähedalt näha, mis toimub riietusruumides, aga kui see ära langes, siis sai minust ACE vabatahtlik (inimene, kes täidab vajaduse korral mitmesuguseid jooksvaid ülesandeid – toim.). Minu peamine ülesanne oli vedada pärast mängu platsile tseremoonia jaoks vajalik poodium ja see kokku panna. Aga mängueelsetes trennides olin veel kanderaamipoiss, proovides aitasin kaasa, kui imiteerisime sissemarssi ja autasustamist. Mängu eel aitasin ka VIPi-teenusega ehk suunasin mängule tulnud inimesi mitte kohe staadionile, vaid Supercupi klubisse. Eks nii mastaapse ürituse puhul oli kogu mängukorralduse nägemine uus kogemus. Seda ei anna võrreldagi sellega, mida ma Flora naiskonna mängukorralduses teen; need on kui öö ja päev. Väga huvitav oli näha, kui detailselt ja poolesekundilise täpsusega pidid kõik asjad paigas olema. Meelde jäi just see punktuaalsus, et kõik peab käima nagu kellavärk. Ja kui pidin poodiumiga õigel hetkel väljakule

Brandon Paimal pidi superkarika mängu kokku võttes appi võtma inglise keele, sest nii kõlas ainulaadne ettevõtmine kõige paremini: „See üritus oli amazing (tõlkes: hämmastav)!“ Foto: erakogu

jooksma, oli väike elevus ikka sees. Usun, et sellest mängust on palju kaasa võtta. Ilmselt olid paljud asjad ka Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) inimestele huvitavad ja nähtut saab ka koondisemängudes kasutada. Minu enda vaatevinklist: pärast seda mängu ei saa välistada, et kandideerin veel sellistele UEFA mängudele vabatahtlikuks.

Kelly Rosen tunnistas, et vabatahtlike koordineerimine pani teda kohati end tundma kui orav rattas, kuid superkarika kogemus oli seda väärt. Foto: erakogu

Kelly Rosen,

vabatahtlike koordinaator Olen jalgpalliliidus juba mitu aastat vabatahtlik olnud ja minu kandideerimine superkarika mängule nägi välja nii, et vabatahtlike koordinaator Katrin Lagerest võttis minuga ühendust ja küsis, kas oleksin nõus mõne valdkonna eest vastutama. Esmalt oli meil viieliikmeline eestlastest rühm, kellega tegelesime kandidaatide ankeetide ja intervjuudega ning valisime välja, keda projekti kaasata. Kui mängupäev lähemale jõudis, sain enda valdkondadeks piletitega seonduva ja juurdepääsude haldamise. See tähendab, et vastutasin vabatahtlike eest, kes nendes kahes valdkonnas kaasa lõid. Tegelikkuses aga vaatasin iga päev kontoris olles üle kogu järgmise päeva, et igas valdkonnas oleks vajalik arv vabatahtlikke olemas. Kogu üritus meeldis mulle väga! Mulle pole vist ikka veel kohale jõudnud, et nii mastaapne asi siin toimus. Mind üllatas UEFA ametnike suhtumine ehk see, kui vabalt nad meiega suhtlesid. Nad võtsid meid kui sõpru, mitte kui kedagi, kes nende jaoks asju teevad. Raskustest rääkides – eks oli teada, et mida lähemale mängupäev jõuab, seda vähemaks jääb unetunde. Palju pidi vabatahtlike keskuses kohal olema, aga kuna samal ajal ei saanud ju muud elu seisma panna, siis nägigi see nii välja, et hommikul läksin kontorisse, õhtu poole olid trennid ja kui oli veel midagi tegemata jäänud, tegelesin sellega 2018 OKTOOBER JALKA

UEFA superkarikas kodust. Vahepeal oli orav rattas tunne, aga samas oli see kõik seda väärt. Mängu järel valitses kurbus, et see läbi on. Oli selline tunne, et ei oskagi oma eluga midagi peale hakata! Harjumatu, et olid kogu aeg käinud, teinud, suhelnud ja näinud asju, nüüd aga oli kõik järsku otsas. Aga eks kui järele mõelda, siis oli see väga võimas, mis me vabatahtlikega üheskoos korda suutsime saata. Unustamatu kogemus!

Juta Petersoo, sissepääsude haldamise tiimijuht Olen juba kaua aega olnud vabatahtlik Levadia juures ja ju olen sealt silma jäänud, sest minuga võeti ühendust. Eks ma alguses mõtlesin, kas saan hakkama, sest oli natuke ehmatav, et kõik toimub inglise keeles: mis siis, kui ma millestki aru ei saa? Kui veel hiljem sain teada, et minust saab tiimijuht, siis võttis ikka jala värisema küll! Aga eks hirm näitabki professionaalsust ja seda, et võtad asja tõsiselt. Olen varem meediavaldkonnas palju aidanud ja tahtsin ka seekord just sinna appi minna. Kandideerisime abikaasa Indrekuga koos ja meil oli tingimus, et tahame saada koos ühte valdkonda ja näha meedia köögipoolt. Kui hiljem saime teada, et abikaasa on hoopis teise programmi kaudu valitud staadioni teadustajaks ja mind pandi vabatahtlike kaudu sissepääsude peale, siis mõtlesin küll, et kui pean hakkama

Juta Petersoo polnud oma perest sugugi ainuke, kes superkarikal kaasa lõi, sest tähtsad rollid olid ka tema abikaasal Indrekul ja pojal Jürgenil. Foto: erakogu

JALKA OKTOOBER 2018

pileteid kontrollima, siis pole see üldse see, mida teha tahtsin. Rääkisin veel Katrin Lagerestiga üle, et äkki ikka saan meediavaldkonda, kuid otsustasin lõpuks, et võtan vastu endale suurema väljakutse ehk sissepääsude akrediteerimise kontrolli ja haldamise. Minu tiimi vastutada olid kõik akrediteeringutega inimesed: ajakirjanikud, teleinimesed, helitehnikud, mõned VIPi-külalised, mängijad jne. Pidime jälgima, et nende liikumine oleks sujuv ja keegi ei pääseks valesse tsooni, kus ta olla ei või. Et kõike seda jälgida, pidime ise alad ära markeerima ja saime selle käigus väga hea kleepimiskogemuse! Kõik asjad kleepisime staadionil ära ja selgeks said kõik uksed, isegi salauksed. Suureks väljakutseks oli ka see, et UEFA katsetas mängupäeval statistika tegemise programmi, mille kaudu uuritakse, kui palju keegi millises alas liigub ning milliseid alasid kasutatakse rohkem ja vähem. Meie pidimegi olema selle programmi puhul vahefiltriks turvameeskonna, EJLi ja UEFA delegaatide vahel.

JUTA PETERSOO:

„Aga eks hirm näitabki professionaalsust ja seda, et võtad asja tõsiselt.“ Mulle ei olnud mängupäeval mäng ise üldse oluline, tähtis oli näha, kuidas kõik seestpoolt töötab. Üheks kõige eredamaks hetkeks oli see, kui nägin, kui kiirelt suudeti UEFA statistika programm korda teha. Nimelt selgus päev enne mängu, et skaneerimissüsteem ei tööta nii hästi, kui oleks vaja. UEFA esindaja ja meie vabatahtlikud suutsid teha koostööd niiviisi, et järgmisel päeval töötas kõik õlitatult, mitte midagi ei hangunud. Oli võimas ise näha, kuidas kõik nii sujuvalt ära lahendati. Ning isiklikus plaanis on muidugi eredalt meeles see, kui kuulsin oma abikaasa häält suurel staadionil, teades, et see läheb ka rahvusvahelisse telepilti! Kusjuures meie pere kolmanda liikmena oli mängul ametis ka meie poeg, kes sai kanda bännerit ja panna väljakule UEFA silte. Pärast superkarikat olen lisaks Levadias vabatahtlikuna tegutsemisele liitunud ka EJLi vabatahtlikega ja sain teada, et olen nüüd ka UEFA süstee-

mis. Tahaksin selles valguses öelda seda, et inimesed võiksid rohkem tegutseda vabatahtlikuna ja seda ka klubide juures. Tuleb meeles pidada, et kõike ei saa alati rahas mõõta.

Silver Pramann, akrediteeringud

Kui Silver Pramann ei olnud enne superkarikat jalgpalliga sinasõber, siis pärast elumuutvat kogemust on jalgpall kindlalt tema südames. Foto: erakogu

Ma pole tegelikult üldse jalgpalliga lähedane, aga tuttavad soovitasid seda ja nii otsustasin kandideerida, mõeldes, et ehk saan oma vanusega kaasneva elukogemusega noorematele vabatahtlikele abiks olla. Kui osutusin valituks, siis oli minu ülesanne tegeleda akrediteeringutega ehk anda välja kaelakaarte kõigile, kes staadionil töötasid. Kokku käis meie juurest läbi 2500 inimest. Töö oli väga hästi organiseeritud ja mind üllatas meeldivalt mõnus seltskond mitte ainult vabatahtlike, vaid ka UEFA ametnike poolt. Superkarika järel võin öelda, et jalgpall võitis mu südame. Olen käinud staadionil rohkem mänge vaatamas ja teiste vabatahtlikega jätkub meil siiamaani suhtlus, seda eelkõige just jalgpalli teemal. Mulle oli superkarikas kindlasti elumuutev kogemus. Kui mäng oli läbi, siis oli kahju. Kogu see üritus imas sind enda sisse ja pärast oli tunne, nagu oleks elust tükk välja lõigatud. See kahe raudtee vaheline ala oli nii positiivse energiaga laetud, et seal sees oli lihtsalt hea olla. See ei olnudki justkui Eesti, vaid oleks nagu olnud välismaa!

MARK ANDERS LEPIK U19 koondise ründaja

MARKUS SOOMETS

RASMUS SAAR

U19 koondise poolkaitsja

U19 NOORMEESTE EM-VALIKTURNIIR

10.-16. OKTOOBER 2018 10. oktoober EESTI - Itaalia kell 15.00 13. oktoober Taani - EESTI kell 15.00 16. oktoober EESTI - Soome kell 15.00

Kõik mängud toimuvad Rakvere linnastaadionil. Pääsmed saadaval Piletilevis! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

lugeja küsib TRISTAN KOSKOR Sünniaeg: 28.11.1995 Koduklubi: Tartu Tammeka Varasemad klubid: Paide Linnameeskond

Koondisekarjäär: U21 2/0

Peaaegu kogu oma karjääri Tartu Tammekas mänginud Koskor tunnistas, et oli suur au tartlasena koondisekutse teenida. Foto: Lembit Peegel

JALKA OKTOOBER 2018

lugeja küsib

Koondiseuksele koputanud

Tristan Koskor: olen muutunud nahaalsemaks

Novembris oma 23. sünnipäeva tähistav Tristan Koskor teeb elu parimat hooaega: ta pole mitte ainult parim eestlasest väravakütt Premium liigas, vaid teenis suvel ka esimest korda kutse A-koondisesse. Karjääri senise parima aasta taga on isiklik areng, sest Tammeka ründaja tunnistab, et on muutunud nahaalsemaks ja isekamaks. KADI PARTS

as olid sel aastal saabunud koondisekutseks valmis? (Kaspar, Tallinn) See oli mulle üllatus selles mõttes, et lootsin ja ootasin koondisekutset rohkem aasta lõpu poole, kui mängitakse maavõistlusi ja kaalul pole nii palju. Samas kui statistiliselt vaadata, siis Eesti meistriliigas ei ole keegi Eesti ründajatest löönud nii palju väravaid kui mina, nii et miks mitte seda kutset oodata. Kui see aga kevadel tuli, oli see mulle sel hetkel ikkagi väga suur üllatus. Olin teadasaamise ajal MyFitnessi spordiklubi garderoobis riideid vahetamas, kui nägin, et Indrek Koser helistab. Ta küsis, kas tahan üht positiivset uudist kuulda, ja ma ei osanud midagi arvata. Mõtlesin, et äkki pakub mõnda promotööd vms. Kui ta ütles, et Martin Reim on mu koondisesse valinud, siis ma alguses ei uskunud teda, sest Koser on selline naljanina, et ta oleks võinud vabalt nalja teha ja pärast öelda, et see polnudki tõsi. Aga kui selgus, et kõik vastab tõele, siis jätsin trenni pooleli, läksin kiirelt spordiklubist välja ja helistasin oma lähedastele. Mis on Tammekas mängimise suurim pluss ja suurim miinus? (@tartulouner) Suurim pluss on see, et meil on väga ühtne kogukond. Kõik fännid, mängijad ja treenerid on justkui koos ja ühise eesmärgi eest väljas. Üksteist toetatakse ja aidatakse. Miinuseks on aukartlikkus

suuremate meeskondade ees. Oleme tartlastena liiga tagasihoidlikud; meil on kõik nii roosiline ja lilleline, aga võiksime suuremate vastu natuke vihasemalt panna.

lis ja siis ema mainis, et äkki tahaksin midagi muud ka proovida. Käisin nädal aega korvpallitrennis, aga sellega asi piirdus ja läksin tagasi jalgpalli juurde.

Kas sulle on välismaalt pakkumisi tulnud? (@marttikallas) Olen saanud välismaalt õige mitu pakkumist, aga enamikku neist ei tohi ma avalikustada. Erandiks on üks pakkumine, mille sain eelmisel aastal, kui olin Tallinna Kalevi juures testimisel. Sain siis pakkumise Kambodžast, kust üks klubi oli ainult videote põhjal minust väga huvitatud. Sinnaminek jäi minu taha, sest leidsin, et Kambodža on võrreldes Eesti ja Euroopaga liiga võõra kultuuriga maa.

Mis oli koondisekogunemise juures kõige üllatavam? (Liina, Elva) See, et vastuvõtt oli nii soe! Kõik võtsid mind kui võrdset mängijat ehk olin koondisemängijate tasemel. Keegi ei vaadanud mind nii, et kes see nolk või väike laps siin on. Kõik olid väga toetavad ja innustavad ning võtsid mind kohe vastu kui oma inimest.

THOMAS MÜLLERI VÄRAVAVAISTUST:

„Minu arust ei oska ta muidu üldse mängida, aga ta on õigel ajal õiges kohas ja lööb oma väravad ära.“ Miks just jalgpallurikarjäär? (@kristjan.moorats) Ega ma ise seda otseselt valida ei saanud, sest ema ja isa viisid mu jalgpallitrenni lasteaias, kui olin nelja ja poole aastane. Reaalset taju mul endal maailmast polnud, seega sain jalgpallipisiku seetõttu, et ema ja isa mu sinna trenni viisid. 12–13aastaseni käisingi jalgpal-

Milline on su parim värav sel hooajal? (@rennukas10_official) See, kui viisin Tammeka Tamme staadionil Nõmme Kalju vastu 1 : 0 juhtima. Mäng lõppes küll 1 : 1 viigiga, aga mulle meeldis selle värava puhul see, et säilitasin külma rahu. Nägin, et kaitsja tuleb selja tagant, lasin tal mööda libistada, tegin konksu ehk pette ja lõin vasaku jalaga taganurka ära. Usun, et selline käitumine näitab mu küpsust, ja see on selle värava puhul eriti hea. Oled väravalööjate edetabelis eestlastest kõige kõrgemal kohal: mis see sulle tähendab? Kuidas oled sel hooajal selle saavutanud? (Margus, Antsla) Loomulikult on au olla suurim eestlasest väravakütt, aga see on suures osas saavutatud tänu tiimikaaslastele ja 2018 OKTOOBER JALKA

Tristan Koskor tunnistab, et Flora kaitsja Madis Vihmann on tema jaoks üks ebameeldivamaid mängijaid, kellega Premium liigas tuleb rinda pista. Põhjus: Vihmann tunneb Koskorit liiga hästi!

treeneritele, kes on mind usaldanud ja andnud mulle nii tähtsa rolli. Mul on vedanud, et nad mind nii palju usaldavad. Kindlasti on tänavusele aastale kaasa aidanud ka Paides veedetud aeg, sest see karastas mind korralikult. Paide meeskonna peatreener Vjatšeslav Zahovaiko andis mulle kaasa paar elulist õpetust ja ütles, et kui tahad jalgpallis läbi lüüa, siis pead olema nahaalsem ja ründajale iseloomulikult rohkem endale mõtlema. Pean olema isekam. Sellel aastal olen seda ka suutnud. Millal saab Tartu võrdselt vastu kõikidele Tallinna klubidele? ( Jaan, Tartu) Arvan, et see aeg ei ole kaugel. Kui vaatame viimaseid aastaid, siis oleme Tammekaga astunud oma arengus samm-sammult edasi. Küll tasapisi, aga see areng on toimunud. Olen üsna veendunud, et võrdselt mängimise aeg jõuab kätte kahe kuni nelja aasta jooksul. Miks siirdusid Tammekast Paidesse ja siis sama kiiresti kohe tagasi Tartusse? (Hannes, Paide) Paidesse läksin seepärast, et õppisin parajasti Pärnus. Esimene poolaasta sai koolis lõpetatud ja jalgpallihooaeg oli läbi, aga tundsin, et ei tahaks jalgpalli päris pooleli jätta. Pärnus mängimise kohta mõtlesin, et see pole piisav ja ma tahan enamat. Paide võttis minuga ühendust ja kutsuti testima; see läks väga hästi ja kohe esimesel nädalal pakuti lepingut. 50

JALKA OKTOOBER 2018

Paidest ära läksin aga seepärast, et meie teed peatreener Vjatšeslav Zahovaikoga läksid lahku, me nägime tulevikku erinevalt. Mõtlesin, et tulen tagasi Tartusse ja ajan siin oma asja edasi. Milline hooaeg on olnud su karjääris parim? (@sander.gontmacher) Pole kahtlustki, et tänavune! Ühest küljest A-koondise kutse teenimine, teisest küljest olen võrreldes varasemate aastatega löönud sel hooajal rohkem väravaid. Muidugi tuleb öelda, et ka tööd on võrreldes varasemate aastatega tehtud rohkem.

PATRIOOT:

„Mu süda kuulub Eestile ja oleks väga suur au lüüa koondise eest värav.“ Kas oled pettunud, et said esimest korda koondisekutse, aga Maroko vastu mängu ei saanud? (Olavi, Tallinn) Mul on koondisekogemust ka noortekoondiseid arvestades väga-väga vähe. A-koondises oli mul suur au olla ja tutvuda suurte Eesti jalgpalluritega, kes mängivad välismaal. Õppisin palju ja mind mitte kuidagi ei häirinud see, et ma mängida ei saanud. Olen ju nii värske nägu koondises, et peangi ennast enne tõestama. Kas leping Premier League’i tipp-

meeskonnaga või A-koondise esimene värav? (@marcuspoder77) Nägin seda küsimust juba enne Instagramis (naerab – toim.)! Mõtlesin sellele pikalt, aga ma ei teagi, mida vastata. See on raske küsimus. Kui mõelda karjäärile ja endale isiklikus plaanis, siis valiksin Premier League’i. Samas mu süda kuulub Eestile ja oleks väga suur au lüüa koondise eest värav. Ausalt öeldes ma ei teagi, jään vastuse võlgu! Mis on hea ründaja puhul olulisem: väravavaist või oskus palju tööd rabada? (Priit, Viljandi) Kui nende kahe vahel valida, siis pigem väravavaist. Just see, et oskad olla õigel ajal õiges kohas. Võtame näiteks Thomas Mülleri, kes mängib Müncheni Bayernis. Minu arust ei oska ta muidu üldse mängida, aga ta on õigel ajal õiges kohas ja lööb oma väravad ära. Kas plaanid järgmisel aastal siirduda välismaale? Kui jah, siis millise riigi poole kiikad? (Tiit, Rakvere) Ma ei torma üldse selle asjaga. Isegi siis, kui suvel oli üleminekuaken lahti ja kõik liikusid nii Eestist välja kui ka Eesti-siseselt, siis ma ei mõelnud sellele. Kõik tõesti küsivad mu käest ja räägivad, et mul on reaalne võimalus, et välismaalt tuntakse huvi, aga ma ei jookse paaniliselt igale poole. Sain oma vitsad kätte siis, kui liiga kergekäeliselt Paidesse läksin. Ma ei kahetse seal vee-

Premium liiga väravaküttide edetabelis hoiab Tristan Koskor enne hooaja viimast ringi eestlastest kõige kõrgemat ehk neljandat kohta. Fotod: Lembit Peegel

detud aega, sest see õpetas mulle palju, aga praegu ma ei muretse selle pärast, mis saada võib. Naudin oma aega Tartus ja Tammeka eest mängimist. Kelle vastu on sul Eesti liigas kõige ebamugavam mängida? (Priit, Tartu) Tooksin välja kaks meest: Levadiast Maksim Podholjuzin ja Florast Madis Vihmann. Podholjuzin seepärast, et ta on keskkaitsja kohta väga kiire ja suurte kogemustega mängija. Vihmann seepärast, et ta teab mind hästi; ta tunneb mu tugevusi ja nõrkuseid ning arvan, et ta loeb mu mängu läbi. Kas tunned ründajana suuremat vastutust, et võitmine on sinu õlgadel? (Kersti, Tallinn) Minu miinus on see, et mulle läheb väga hinge, kui jätan midagi löömata ja vean sellega oma tiimi alt. Südametunnistus jääb piinama, miks ma seekord ära ei teinud, kui trennis lahendan sama olukorda ära kümnest korrast kümme korda. Millal lööd oma esimese koondisevärava? (@robertjarv) Kõigepealt tuleb uuesti koondisekutse teenida! Aga kui ma saan selle võimaluse, siis kindlasti jooksen vere ninast välja ja annan endast parima. Samas tuleb meeles pidada, et jalgpall on ikkagi meeskonnamäng, ja kui mul on võimalus sööta, siis teen seda. Ei ole nii, et mõtlen ainult endale.

Mis on sinu suurim unistus mängijana? ( Jana, Pärnu) Unistan ikkagi esmalt A-koondise debüüdist ja kui sellega kaasneks värav, siis see oleks boonus ja au. Loomulikult tahan oma karjääri jooksul veel uusi väljakutseid vastu võtta, aga nagu ütlesin: ma ei torma kuhugi.

VÄLISMAAST:

„Ma ei jookse paaniliselt igale poole.“ Kui sa poleks jalgpallur, siis millega tegeleksid? (Ilmar, Tartu) Kui ma jalgpalliga ei tegeleks, siis oleksin ilmselt kehalise kasvatuse õpetaja või tegeleksin millegagi kehakultuuri vallas – õpin seda ka praegu. Kui rääkida teistest spordialadest, siis ilmselt tegeleksin korvpalli või võrkpalliga, sest pikkust mul on ja pallimängud mulle meeldivad. Oled mänginud vaid U21 koondises. Miks mitte nooremates vanuseklassides? (Tanel, Narva) Tunnen, et olen hiline tärkaja. Noorteklassides hoidsin ma tagaplaanile, mängisin selliseid rolle nagu äärekaitsja jne. Ma ei võtnud mänge enda peale ega säranud millegi erilisega. Võib öelda, et olin üsna arg poiss. Aga mida aasta edasi, seda nahaalsemaks olen ma spordi mõttes läinud. Olen muutunud

iseseisvamaks ja hakanud rohkem otsuseid vastu võtma. Millal loodad jälle koondisekutse teenida? (Kristofer, Tallinn) Sisimas loodan, et saan aasta lõpus taas kutse, aga selleks tuleb tööd teha. Ei ole nii, et see on mulle hõbekandikuga ette toodud ja peaksin kindlasti kutse saama. Kui oma taseme aga välja mängin, siis loodan ja ootan kutset. Samas ei juhtu midagi, kui seda ei tule, sest tänavune aasta on alles esimene hooaeg, kui olen Eesti liigas silma paistnud. Kas koondisekutse oli sulle seda olulisem, et Tammekast ei kutsuta eriti palju mängijaid A-koondise juurde? (Henri, Rakvere) Mingil määral kindlasti. Tartus rõhutati väga palju seda, et üle mitme aasta pärast Kaarel Kiidronit kutsuti taas uus tartlane koondise juurde. Kuna sellest nii palju räägiti, siis hakkas ka endale kohale jõudma, et tartlase ja lõunaeestlasena on see suur au, et saan natuke koondiselõhna nuusutada. Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Nikita Baranov. Saada küsimused kadi@jalgpall.ee või postita Eesti Jalgpalli Liidu Facebooki või Instagrami.

2018 OKTOOBER JALKA

MAAVÕISTLUS

INNA ZLIDNIS

Eesti koondise kaitsja

EESTI - POOLA 4. OKTOOBER 2018

Tartu Tamme staadion Väravad avatakse kell 18.00. Avavile kell 19.00. Pääsmed saadaval Piletilevis! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

U17 koondis jahib kodus edasipääsu ja väravaid Enne seda kui Eesti U17 tüdrukute koondis asub septembri lõpus kodus mängima EM-valikturniiri mänge, heidame pilgu meie U17 vanuse üldisele olukorrale. Lisaks uurime peatreener Kaidi Jekimova käest Tallinnas peetava turniiri vastaste ja meie koondise eesmärkide kohta. KADI PARTS

eie neidude U17 esindusvõistkond on tänavu toimuvateks EM-valikmängudeks treeninud juba talvest alates, kui olid kavas treeningkogunemised, laagrid ja mitu sõprusmängu. Peatreener Kaidi Jekimova sõnul möödus kevadine periood üldises plaanis hästi ning palju andis juurde Leedus peetud UEFA sõprusturniir. Eesti neiud pidid seal küll vastu võtma kaotuse Islandilt ja Bulgaarialt, kuid Leedut võideti 2 : 0. Just nende kahe väravaga, mille autoriks oli Marta Raidna, lõppes aprilli keskel Eesti tüdrukute viimaste mängude väravapõud, sest enne seda skooriti viimati 2017. aasta juulikuus – samuti leedulannade vastu. Vahepealsel ajal, kui ise ei suudetud väravaarvet avada, lasti endale lüüa 27 väravat – tõsi, selle aja ja nende väravate sisse jäid ka eelmise sügise EM-valikmängud tugevate Tšehhi ja Hollandi tiimide vastu. Koondise peatreener Jekimova nendib eelmise aasta kohta,

et kuigi EM-valikmängud ei läinud soovitult, oli 2017. aastas ka positiivseid momente, mida ei tasu alahinnata.

Mängijate valik ja prioriteedid Sel kevadel tehtud ja nähtud ettevalmistustega võis Jekimova sõnul üldises plaanis rahule jääda, kuid nagu noorte puhul ikka, ei olnud võimalik kõiki kandidaate kaasata ühel kindlal põhjusel: „Paraku ei saanud me kõiki Leetu kaasa võtta, sest 9. klassi õpilastel oli just ettevalmistus lõpueksamiteks.“ Ta nendib, et sel aastal polegi enne sügist olnud võimalust päris kõiki soovitud mängijaid kokku saada: mitu neiut puudus erinevatel põhjustel juulis peetud Balti turniirilt, samuti ei olnud peatreeneril võimalik suvel treeningutel ja laagrites näha kõiki tavalisi algkoosseisu tüdrukuid. Jekimova tunnistab sedagi, et kõik potentsiaalsed kandidaadid ei tahagi alati koondisesse mängima tulla. „On nii ja naa,“ vastab Jekimova

küsimusele, kas Eesti tüdrukutel on motivatsiooni oma koondist esindada. „Kahjuks on meil selliseid andekaid tüdrukuid, kes erinevatel põhjustel sellest loobuvad. On neid, kes lihtsalt ei soovi, aga on ka neid, kes kardavad, et ei saa koondise kõrvalt kooliga hakkama, ja valivad seega oma esimeseks prioriteediks kooli.“ Jekimova valiku koostamise teeb lisaks loobujatele raskemaks ka see, et ühest vanuseklassist ei ole juba alustuseks piisavalt tüdrukuid, keda kaasata. „Kui võrdleme oma seisu U17 poiste koondisega, siis ei ole meil nii palju 2002. sünniaastaga tüdrukuid, kes oleks 2003. aastal sündinutest paremad või vähemalt samal tasemel,“ selgitas Jekimova. „Seega on hetkeseisuga meie U17 koondises ligikaudu pooled tüdrukud sündinud 2002. aastal ja pooled 2003. aastal.“ Poiste ja tüdrukute olukorra selgeks näitlikustamiseks: septembri alguses nimekal Syrenka Cupi turniiril käinud noormeeste U17 koondises olid kõik mängijad 2002. sünniaastaga, septembri lõpus kodus mängivas tüdrukute koondises on vanema vanuseklassi neidusid 11 ja 2003. sünniaastaga mängijaid üheksa. Seega on vanemaid ja nooremaid ligikaudu pooleks. Jekimova selgitab, et koondisekandidaatide valik on läinud iga aastaga üha suuremaks, kuid tulemuste paranda2018 OKTOOBER JALKA

naistejalgpall miseks tuleb vapralt edasi rühkida. Palju tööd on veel teha nii mängijate tehniliste oskuste kui ka eriti füüsilise ettevalmistusega. See on väga suur osa sellest, et saaksime teiste riikidega võrdsel tasemel mängida. Kui sageli tuuakse puudujääkide põhjuseks väikesed rahalised võimalused, siis neidude koondise peatreeneri sõnul ei ole see sugugi tüdrukute jalgpalli suurim mure. Eelkõige jääb puudu piisavast eeltööst ja infost, mis aitaks tüdrukutel juba varases eas jalgpalli juurde jõuda. „Seni on suurim faktor see, et meie tüdrukud hakkavad väga hilja trennis käima,“ nendib Jekimova. Tema sõnul on asjalood siiski viimastel aastatel paranenud ja üha rohkem tüdrukuid hakkab varem jalgpalliga tegelema ning seda mitte mõne teise spordiala järel, vaid esimese alana. Paratamatu on aga see, et selle põlvkonna tüdrukute kasvamine nõuab aega, enne kui nad noortekoondiste tasemele jõuavad. Tüdrukute trennide kõrval toob

Eesti U17 koondise ajakava EM-valikturniiril: 23.09 kell 16 Austria–Eesti 26.09 kell 18 Valgevene–Eesti 29.09 kell 16 Eesti–Sloveenia (kõik mängud toimuvad A. Le Coq Arenal)

Jekimova välja veel ühe olulise faktori: „Väga oluline on ka see, kui paljudel tüdrukutel on võimalik alguses mängida koos poistega. Tulevikus annab see väga palju juurde.“

Eesmärk: väravad ja edasipääs Meie praegust U17 koondist ootavad septembri lõpus ees kodused EM-valikmängud. Kui kevad- ja suveperioodil ei olnud koondise peatreeneril võimalik kaasata kõiki tüdrukuid, siis viimati

Kadri Reinik (paremal) ja kogu tiim loodavad EM-valikmängudel skoorida. Foto: Jana Pipar

JALKA OKTOOBER 2018

peetud turniirieelne laager on Jekimova sõnul möödunud hästi. Seepärast on ta ka igati optimistlik koosseisu suhtes, kelle saab turniirile välja panna. „Kui kõik mängijad on terved ja saavad koolist ära selleks ajaks, siis on mul valikus väga võrdsed mängijad igale positsioonile,“ rõõmustab Jekimova. „Vähemalt kaks-kolm võrdset mängijat on igale positsioonile.“ Eesti koondis kohtub Tallinnas A. Le Coq Arenal järjekorras Austria, Valgevene ja Sloveenia eakaaslastega. Esimene vastane Austria on Jekimova sõnul korralik pähkel. „Väga tugev vastane. Loodan, et suudame nende vastu kaitses korralikult mängida ja ka mõned enda olukorrad ära lahendada,“ räägib Jekimova. Ta lisab, et Eesti koondisel peaks ehk olema ka paar eelist: „Võibolla ei oota Austria, et suudame sel aastal paremini kaitses toime tulla ja rünnakul üllatada.“ Teise eelisena toob ta välja värskuse, sest eestlannadel on reisimist ilmselgelt vähem kui kaks päeva enne mängu Tallinnasse jõudval Austria koondisel. Kui aga esimene raske mäng austerlannade vastu peaks minema aia taha, ei ole see Jekimova sõnul suur probleem. „Isegi siis, kui mõne mängu tulemus ei vasta ootustele, on mulle tähtis iga mängija panus sellesse, et hoida Eesti värav võimalikult kaua puhtana,“ selgitab Jekimova. „Eelmise aasta valikmängud näitasid, et piisab ka ühest võidust, et saada alagrupist edasi, kuid selle juures on väga tähtis mitte lasta endale väga palju väravaid lüüa.“ Just alagrupist edasipääs eliitringi on Eesti koondise eesmärk. Jekimova rõhutab aga sedagi, et see ei ole lihtne ja ta ei saa lubada, et see juhtub ilmtingimata sel aastal, kuid usub siiski, et see ei ole võimatu. Selle aasta turniiri eesmärkideks on aga lasta endale lüüa vähem väravaid kui eelmisel EM-valikturniiril (siis jäi eestlannade saldoks 21 : 0) ning oma rünnakut paremini üles ehitada ja tekitatud võimalusi realiseerida. Kas Jekimova usub sada protsenti, et seekord avavad Eesti neiud kodupubliku ees oma väravaarve? „Kindlasti! Meil on mängijad, kes on võimelised väravaid lööma, ning usun, et nad teevad seda!“ lubab koondise peatreener.

TÄRINGUJALGPALL DICE FOOTBALL – ALSO IN ENGLISH:

inside this box is a board and instructions of extremely intresting board game of dice football. www.dicefootball.eu ® Schwede

UUES KUUES! LAUAMÄNG 7–99 AASTASTELE

„See mäng nõuab väga head väravavahi vaistu.“ Mart Poom,

Mängulaual pead mööda triblama ka Ragnar Klavanist, Konstantin Vassiljevist ja Tarmo Kingist!

Eesti kõigi aegade parim väravavaht

Kaotuse esteet Madridi Atletico. Kas Tallinn muutis kuvandit? Madridi Atletico on jäänud kodulinna rivaali Reali varju ja omandanud lausa kaotuse esteedi nimetuse. Kas UEFA superkarika võit Tallinnas muudab Atletico kuvandit? INDREK SCHWEDE

ma imago poolest on kaks Madridi suurklubi – Real ja Atletico – teineteisest valgusaasta kaugusel. Ometi alustati kunagi samalt O’Donnelli tänavalt, kus 1913. aastal paiknesid mõlema klubi esimesed märkimist väärivad staadionid. Sealt koliti linna põhjaossa: Real Chamartinile, kust 1946. aastal nihkuti kõrvalkrundile, mis 1955. aastal sai klubi presidendi järgi Santiago Bernabeu nime. Atletico kodu Metropolitano sisuliselt hävis Hispaania kodusõjas, kuid ehitati uuesti üles 1943. aastal. Sealt kolis Atletico 1966. aastal linna lõunaosasse Manzanaresi staadionile, mis 1971. aastal hakkas kandma klubi presidendi Vicente Calderoni nime. Kahe klubi vastasseisus sai põhja-lõuna suunaline telg läinud sajandi kuuekümnendatest võtmemomendiks. Vicente Rodriguez Ortega kirjutab

JALKA OKTOOBER 2018

(Soccer & Society 5–6/2018), et Reali põhjas olev staadion asus linna ühes rikkamas piirkonnas, samal ajal kui Atletico koduväljak paiknes töölisklassi linnajaos. See fakt hakkas tootma stereotüüpi, mille kohaselt valitses rikas põhi vaese lõuna üle: ostis kõige kallimaid mängijaid, kontrollis Hispaania jalgpalliliitu ja ähvardas avalikult või peidetult kohtunikke ja teisi vutiametnikke. Atletico kuvandi juurde kuulub ka tugev lokaalsus, fännide truudus ja tugev iseloom, mis vastandub Reali domineerimisele. Ühine on mõlemale klubile aga tugev presidendikesksus, mida ilmestab staadionitele nime andmine.

Äraneetud klubi Reali ja võimu seostest oleme Jalkaski kirjutanud ja tõsi ta on, et Real on hoidnud võimu poole. Diktaator Francisco Franco ajal toimis klubi nagu

välissaatkond ja avas isolatsiooni sattunud Hispaaniale uksi välismaal. 1959. aastal algatas Franco majandusliku stabiilsuse plaani, mis järgmisel aastal muutus arenguprogrammiks ja mille eesmärk oli väljuda isolatsioonist ja majanduskasv. 1960ndatel kasvas Hispaania SKP 7,1% ja turismist sai üks majandusvedureid. Kõige selle taustal lõi Euroopa väljakutel võidukas Real vastuvõetavamat kuvandit diktatuurile. 1964. aastal EM-finaalis Santiago Bernabeu staadionil saavutatud võit kommunistliku NSV Liidu üle sidus Reali sümboolselt rahvuskoondisega. Tõsi, ka Atletico oli seotud Franco võimuga: kuna kaheksa Atletico paremat mängijat olid kodusõjas surma saanud, veenis klubi juhtkond kolonel Francisco Salamancat, et Atleticost allesjäänud mehed liidetaks õhujõudude meeskonnaga ja see saaks nimeks Athletic Aviacion. Nii juhtuski. Kuni selle ajani oli klubi nimeks olnud just inglispärane Athletic, sest selle olid asutanud baskid ja see toimis omamoodi Bilbao Athleticu filiaalina. Kuid Franco käsul keelati välismaised nimed ning peagi sai meeskonna nimeks Atletico

maailm kuidagi vabaneda kaotaja imagost. 1974. aasta Euroopa meistrite karikavõistluste finaalis juhtis Atletico lisaajal Müncheni Bayerni vastu 1 : 0, kuid enne lõppu viigistas kaitsja Hans-Georg Schwarzenbeck mängu uskumatu kauglöögiga. Nördinud Vicente Calderon ütles: „Me oleme neetud.“ Mõni päev hiljem kaotas Atletico kordusfinaali 0 : 4. See äraneetuse kuvand jäi klubile külge. Ortega kirjutab: „Vähehaaval tekkis selle klubi puhul seos, et kuigi nad saavad klohmida, on nad õnnelikud, ja neist said alalised kaotajad või isegi kaotuse esteedid.“

Põgenemine ajaloo eest

Madridi Atletico kirglikud fännid Tallinnas. Olla Atletico fänn on privileeg, mida saavad endale lubada vähesed. Foto: Lembit Peegel

Aviacion. Pärast II maailmasõja lõppu otsustas klubi kaotada militaarse nime ja sellest sai Madridi Atletico. Phil Balli kirjutab raamatus „Morbo. The Story of Spanish Football“, et nüüdsest oli nime poolest tegemist Hispaania klubiga ja õhujõudude meeskonna mängijate lisandumine tegi igasuguse lõpu „vanadele baski juurtele“. Esimesel 20-l La Liga hooajal võitis Atletico rohkem meistritiitleid kui Real. Ajalugu muutis Alfredo di Stefano tulek Reali. Tänapäeval on Real globaalse jalgpallimajanduse lipulaev. Reali muuseum, mida külastab aastas miljon inimest, on selle näitaja poolest kolmandal kohal Madridis. Santiago Bernabeu staadioni ja muuseumi külastab 9,7% tervet Hispaaniat külastavatest turistidest. Võrdluseks: Barcelona muuseumi külastab aastas 1,8 miljonit inimest. Seevastu Atletico muuseumi külastajate kohta on raske andmeid leida isegi kohalikel jalgpalliuurijatel. President Florentino Perezi ajal 21. sajandi alguses algatati niinimetatud galacticos’e ajastu, kui igal aastal osteti klubisse mõni tähtmängija: Luis Figo (2000), Zinedine Zidane (2001), Ronaldo (2002), David Beckham (2003). Atletico eesotsas oli siis korruptsiooniskandaalidega maadlev omanik Jesus Gil, kelle ajal kaotati kahe suure (Real ja Barca) järel kolmas positsioon Hispaania jalgpallis. Klubi ei suutnud

Kannatus ja truudus näivad olevat kaks olulist märksõna 1903. aastal asutatud Atletico fänne iseloomustades. Klubi sajandaks aastapäevaks lõi laulja Joaquin Sabina uue hümni, mille sõnad on tähendusrikkad. Vabatõlkes kõlavad need nii: Et mõista, mis juhtus, on tingimata vaja nutta Calderonil, mis on mu kodu, või Metropolitanol, kus nuttis mu vanaisa, hoides mu isa kätt Need traagilis-heroilised sõnad toovad esile Atletico fännamisega kaasaskäiva igavese kannatamise. Madridi eri kõrgkoolidest pärit autorite kollektiiv Jesus Rodriguez-Pomeda, Fernando Casani ja Maria del Mar Alonso-Almeida võrdles Madridi kahe tuntuima klubi sissetulekut ja küsitles Atletico fänne (Soccer & Society 1/2016). Nagu ühest suust tuli sealt tõdemusi, kui raske on olla Madridi Atletico (ATM) fänn. Aga öeldi ka järgmist: „Madridi Reali toetajad on harjunud võitudega; nen-

dele on jalgpall vaatemäng, mitte kirg“; „Ma ei jäta kunagi ATMi, sest see on nagu abielu: isegi kui sa lahutad selle, ei saa seda kustutada“; „[Kuuluda ATMi fännide sekka] on privileeg, mida saavad endale lubada vähesed“. Eelmisel aastal kolis Atletico uude kodusse, mille nimi on Wanda Metropolitano. Vicente Rodriguez Ortega sõnul teeb see Atleticost rändklubi. Paljud fännid polnud vaimustunud staadioni kolimisest äärelinna. Pidev kolimine vastandub Realile, mis ehitab tulevikku oma juurtele. „Seal, kus Real rõhutab sünnipärast seost moderniseerumise, traditsiooni ja meisterlikkusega, näib Atletico olevat rahul enese äralõikamisega ajaloost, mis puudutab tema staadioni, et alata uut etappi klubi ajaloos,“ kirjutab Ortega. Kuid võibolla toob see põgenemine Atleticole lõpuks õnne. Diego Simeone 2011. aastal klubi peatreeneriks saamine on muutmas klubi kuvandit. Simeone käe all on klubi võitnud seitse karikat: Hispaania meistritiitli, karika ja superkarika ning kahel korral Euroopa liiga ja superkarika. Tõsi, Simeonegi on saanud osaks Atletico kannatustest ja kaotuse esteetikast: 2014. ja 2016. aastal häviti Meistrite liiga finaalis ja mõlemal korral just Realile. Kuid tänavu Tallinnas UEFA superkarikal saatis Atletico Reali vastu esimest korda ajaloos meeskonna, mille mängijate hinnalipikul oli suurem number kui linnarivaalidel. Realil pole enam Cristiano Ronaldot ja galacticos’e-poliitika on unarule jäänud. Simeone juurest ei kipu tähtmängijad lahkuma. Atletico sai tänu võidule Tallinnas kindlasti juurde enesekindlust. Tulevik näitab, kas võit Eesti pealinnas võinuks saada pöördepunktiks klubi ajaloos. Hümnile peab siis uued sõnad tegema.

Real hõivas Atletico purskkaevu

2018 OKTOOBER JALKA

10 aastat tagasi

Andrei Stepanov:

koondisse tulen kohe, hommikul esimese lennuga!

ikas intervjuus rääkis kaitsja Andrei Stepanov, et läinud kümnendil olid Venemaa meistrisarjas mängivas Moskva Torpedos põhimängijateks koguni kolm Eesti koondislast: peale tema veel Andres Oper ja Enar Jääger. Stepanov ise oli kuni vigastuseni Vene liiga üks parimaid keskkaitsjaid. Sealjuures osteti mees varumängijaks, sest ees oli kolm heal tasemel keskkaitsjat. „Seetõttu oli iga trenn minu jaoks nagu mäng koondise tasemel,“ rääkis Stjopa, kelle sõnul öeldi talle, et kuna ta ei ole kõige kallim mängija, võib ta varus olla küll. Aga kui teda peaks vaja minema, on koondise tasemel mees pingilt võtta.

JALKA OKTOOBER 2018

Stjopa polnud sellise asjaga nõus, rabas treeninglaagris mis jaksas ja tõusis hooaja alguseks põhimeheks. Torpedol läks hästi ja see aitas kasvatada enesekindlust. Muu hulgas rääkis Stepanov oma identiteedist ja sellest, et koha leidmine ühiskonnas on paljude eestivenelaste probleem: „Üks võimalus on Vene poole vaadata, aga mis sinna ikka vaadata. Juured on ju siin. Terve elu on siin elatud. Kõik alates lapsepõlvega on Eestiga seotud. Mina leidsin oma identiteedi. Eesti on koht, kus ma tahan elada. Torpedosse minnes küsiti, kas tahan Moskvasse elama minna. Minu jaoks polnud see küsimus. (..) Enamik tähtsaid asju on seotud Eestiga – selle kaudu tulebki identiteet.“ Stepanov jutustas ka ühest intervjuust, milles räägiti ajakirjanikuga teineteisest mööda ja avalikkus sai aru, nagu tahaks Stepanov järgmisel aastal koondisemängudest loobuda. Tegelikult polnud see mehel mõtteski ja ta selgitas, et „kui peaksin koondisest välja langema ja ühel hetkel vajatakse minu abi, siis tulen kohe! Järgmisel hommikul, esimese lennuga olen aitamas!“. Rubriigis „Käbi ja känd“ oli juttu Eesti noortekoondisse kuulunud Maria ja Karl-Eerik Luigendist ning perepeast Antti Kammistest. Tuntud muusik tunnistas, et tema nooruspõlves hoovijalgpalli ei tagunud ja jalgpallist sai ta esimest korda sotti alles 1998. aasta MMi ajel. Ta meenutas, kuidas perekond ei saanud alguses aru suluseisureeglist, ning palus Mart Mardisalul see endale puust ja punaseks teha. „Kodus seletasin suluseisureeglit Karlale (Karl-Eerikule

– toim.), poiss omakorda tormas asja selgitama Mariale,“ seletas Kammiste, kellest oli saanud kirglik jalgpallifotograaf. Tema pildid Karl-Eeriku ja Maria mängudest illustreerisid ka Jalka artiklit.

Eesti Ennustusliiga 30 hooaega Eesti Ennustusliigat (EEL) tutvustasid lugejale selle kolm eestvedajat Toivo Kivimets, Gustav Lauringson ja Hannes Tamme. See 1980. aastal Tartu üliõpilaselamus loodud organisatsioon tegeles iganädalaselt Inglismaa jalgpalliliiga tulemuste ennustamisega. Kuna liigatulemusi oli ennustatud juba kaks aastat enne EELi asutamist, oli seljataga kokku 30 hooaega. Esialgu vastuvõtuprotseduuri ei toimunud ja vastu võeti kõik, kes Lauringsoni sõnul „pidasid lugu happening’ist ja absurdist. See absurdimõõde oli algusaegadel väga oluline, mis usuti olevat ka kaitsekilbiks võimu rünnakute vastu“. EELil oli häälekandja Infobyll, mis sattus ka KGB kätte. See polnud mingi ime, sest raudse eesriide taga tundsid võimud huvi iga tegevuse vastu, millel seos kapitalistliku maailmaga. Kui alguses ennustati vaid Inglise liigat, siis Eesti iseseisvudes liitus EELiga šotlasi ja hakati prognoosima ka Šotimaa liiga tulemusi. Jalka kirjutas veel Eesti meistriliiga parimast teismelisest Henri Anierist, jalgpallitreenerist Raivo Vagast alias Jokkerist, kes poseerib fotol koos poja Herol Riibergiga, ja Rapla Atlist, mis sai nime eesti juurtega Islandi profilt Atli Edvaldssonilt. Oma kõige kallimat kolli kirjeldas Ingemar Teever ja kõige šefimat söötu Martin Reim. Avaldasime ka meistriliiga teismeliste sümboolse koondise, kus praegustest tegijatest olid peale Henri Anieri ka Albert Prosa ja Igor Morozov. INDREK MARJAMAA

UEFA RAHVUSTE LIIGA

HENRI ANIER

KAROL METS

Eesti koondise ründaja

Eesti koondise kaitsja

EESTI SOOME

esitleb:

12. OKTOOBER 2018

esitleb:

15. oktoober

EESTI UNGARI

15. OKTOOBER 2018 Mõlemad mängud toimuvad A. Le Coq Arenal. Festivaliala avatakse kell 19.45. Avavile kell 21.45. Pääsmed saadaval Piletilevis! PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

LENNUPARTNER

oktoobrikuu kalender

Oktoobris Nõmme Kaljul kaks tähtsat mängu Kohe oktoobri alguses on Nõmme Kaljul viie päeva sees kaks tähtsat mängu: kõigepealt Levadiaga ja siis Floraga. Mõlemad võõrsil. Rahvuste liigas on Eesti koondisel kodus nelja päeva sees kaks mängu hõimurahvastega: Soome ja Ungariga. Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee.

PREMIUM LIIGA Teisipäev, 2. oktoober

18.30 FC Kuressaare – Paide Linnameeskond Kuressaare kunstmurustaadion 20.30 Pärnu JK Vaprus – Viljandi JK Tulevik Pärnu rannastaadion Kolmapäev, 3. oktoober

19.00 JK Narva Trans – JK Tallinna Kalev Narva Kalevi Fama staadion 19.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Tamme staadion 19.30 Tallinna FCI Levadia – Nõmme Kalju FC A. Le Coq Arena Laupäev, 6. oktoober

13.00 Pärnu JK Vaprus – JK Narva Trans Pärnu rannastaadion 13.00 Viljandi JK Tulevik – FC Kuressaare Viljandi linnastaadion 16.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FCI Levadia Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Tartu JK Tammeka – Paide Linnameeskond Tartu Tamme staadion Pühapäev, 7. oktoober

15.00 Tallinna FC Flora – Nõmme Kalju FC A. Le Coq Arena

Laupäev, 20. oktoober

13.00 FC Kuressaare – JK Tallinna Kalev Kuressaare linnastaadion 13.00 Paide Linnameeskond – Pärnu JK Vaprus Paide linnastaadion 16.00 JK Narva Trans – Tallinna FC Flora Narva Kalevi Fama staadion Pühapäev, 21. oktoober

13.00 Tallinna FCI Levadia – Viljandi JK Tulevik Kadrioru staadion 15.00 Nõmme Kalju FC – Tartu JK Tammeka Hiiu kunstmurustaadion Teisipäev, 23. oktoober

19.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK Vaprus A. Le Coq Arena Reede, 26. oktoober

19.30 Nõmme Kalju FC – Paide Linnameeskond Hiiu kunstmurustaadion Laupäev, 27. oktoober

13.00 JK Tallinna Kalev – Pärnu JK Vaprus Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Tallinna FC Flora – FC Kuressaare A. Le Coq Arena 16.00 Viljandi JK Tulevik – JK Narva Trans Viljandi linnastaadion

Pühapäev, 28. oktoober

15.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FCI Levadia Tartu Tamme staadion

ESILIIGA Neljapäev, 4. oktoober

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Rakvere JK Tarvas Sportland Arena Laupäev, 6. oktoober

13.00 Keila JK – Tartu FC Santos Keila staadioni muruväljak 13.00 Nõmme Kalju FC U21 – Maardu Linnameeskond Hiiu kunstmurustaadion Pühapäev, 7. oktoober

13.00 FC Elva – JK Tallinna Kalev U21 Elva linnastaadion 13.00 Tartu JK Welco – Tallinna FCI Levadia U21 Tartu Tamme staadion Neljapäev, 18. oktoober

19.00 Tallinna FCI Levadia U21 – Nõmme Kalju FC U21 Maarjamäe staadion Laupäev, 20. oktoober

13.00 FC Elva – Tartu FC Santos Elva linnastaadion 13.00 Maardu Linnameeskond – Keila JK Maardu kunstmuruväljak 13.00 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Welco Rakvere linnastaadion Pühapäev, 21. oktoober

13.00 JK Tallinna Kalev U21 – Tallinna FC Flora U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Neljapäev, 25. oktoober

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Maardu Linnameeskond Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Rakvere JK Tarvas – Nõmme Kalju FC U21 Rakvere kunstmurustaadion Reede, 26. oktoober

19.00 Tartu JK Welco – Tallinna FC Flora U21 Tartu Tamme staadion Laupäev, 27. oktoober

13.00 Keila JK – FC Elva Keila staadioni muruväljak 13.00 Tartu FC Santos – Tallinna FCI Levadia U21 Tartu Annelinna kunstmurustaadion

ESILIIGA B Laupäev, 6. oktoober

13.00 Võru FC Helios – FC Nõmme United Võru spordikeskuse staadion Pühapäev, 7. oktoober Florakad Madis Vihmann (vasakul) ja Gert Kams püüavad võileiba teha kaljukast Rimo Hundist. Esikohapretendendid kohtuvad 7. oktoobril. Foto: Lembit Peegel

JALKA OKTOOBER 2018

13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – Kohtla-Järve JK Järve Pärnu rannastaadion

oktoobrikuu kalender 13.00 Tallinna FC Flora U19 – Lasnamäe FC Aja Sportland Arena 13.00 Tallinna JK Legion – Paide Linnameeskond U21 Wismari staadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Vändra JK Vaprus Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 20. oktoober

13.00 FC Nõmme United – Tallinna FC Flora U19 Männiku kunstmuruväljak 13.00 Lasnamäe FC Ajax – Vändra JK Vaprus Ajaxi staadion 13.00 Tartu JK Tammeka U21 – Kohtla-Järve JK Järve Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak 13.00 Võru FC Helios – Tallinna JK Legion Võru spordikeskuse staadion Pühapäev, 21. oktoober

13.00 Paide Linnameeskond U21 – Pärnu Jalgpalliklubi Paide linnastaadion Laupäev, 27. oktoober

13.00 Kohtla-Järve JK Järve – Võru FC Helios Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 13.00 Lasnamäe FC Ajax – Tartu JK Tammeka U21 Ajaxi staadion 13.00 Pärnu Jalgpalliklubi – FC Nõmme United Pärnu rannastaadion 13.00 Vändra JK Vaprus – Paide Linnameeskond U21 Vändra staadion Pühapäev, 28. oktoober

13.00 Tallinna FC Flora U19 – Tallinna JK Legion Sportland Arena

NAISTELIIGA Laupäev, 13. oktoober

14.00 Tallinna FC Flora – Pärnu JK Lilleküla harjutusväljak I 17.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 13.00 Põlva FC Lootos – Tallinna FC Ajax Tilsi staadion 13.00 Tartu SK 10 Premium – Tartu JK Tammeka Kambja staadion Laupäev, 20. oktoober

14.00 JK Tallinna Kalev – Pärnu JK Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 14.00 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora Maarjamäe staadion 16.00 Põlva FC Lootos – Tartu SK 10 Premium Tilsi staadion 16.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Ajax Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

KOONDISED A-koondis Reede, 12. oktoober

21.45 Eesti–Soome A. Le Coq Arena Rahvuste liiga Esmaspäev, 15. oktoober

21.45 Eesti–Ungari A. Le Coq Arena Rahvuste liiga

U21 Teisipäev, 16. oktoober

15.00 Eesti–Albaania Pärnu rannastaadion EM-valikturniir U19 Kolmapäev, 10. oktoober

15.00 Eesti–Itaalia Kadrioru staadion EM-valikturniir Laupäev, 13. oktoober

15.00 Eesti–Taani Kadrioru staadion EM-valikturniir Teisipäev, 16. oktoober

15.00 Eesti–Soome Kadrioru staadion EM-valikturniir Naised A-koondis Neljapäev, 4. oktoober

19.00 Eesti–Poola Tartu, Tamme staadion U16 Pühapäev, 7. oktoober

Eesti – Põhja-Iirimaa Tallinna noorte treeningkeskus (Mängu algusaega vaata www.jalgpall.ee) Teisipäev, 9. oktoober

Eesti – Põhja-Iirimaa Tallinna noorte treeningkeskus (Mängu algusaega vaata www.jalgpall.ee)

lõpulugu

Illegaardis hoitakse jalgpalli mälumängu lippu kõrgel Populaarsed pubimälumängud on leidnud oma koha ka jalgpallisõprade seas ning Tartus on juba aastaid edukalt tegutsenud Illegaardi pubis peetav jalgpalli mälumäng. Nagu asjaosalistega rääkides selgub, nõuab küsimuste mõtlemine omajagu energiat ning ega neile vastaminegi alati lihtsate killast pole. KADI PARTS

üüdseks on jalgpalli mälumängu Illegaardis peetud juba kuus aastat, tänavu stardib mälumäng seitsmendat korda ja Tartu Ülikooli tänaval asuvasse pubisse jõudis see asjade loogilise jätkuna. „Jalgpalli ju meie juures niikuinii vaadatakse ja toona mängisime Illegaardi võistkonnaga ise ka rahvaliigas ehk jalgpallihuvilised olime kõik,“ rääkis Illegaardi esindaja Mihkel Meidla. „Miks mitte pakkuda jalgpalli vaatamise ja õllerüüpamise kõrvale ka intelligentsemat tegevust.“ Meidla lisas, et mälumängu võõrustamine ja korraldamine suurt vaeva ei nõua, sest eelregistreerimist ei ole ja mängima on oodatud kõik huvilised, hoolimata sellest, kas meeskonnas ollakse mitmekesi või üksi. Pubi on välja pannud auhinnajoogid ning hooaja lõpus ootab võitjaid ehk ka mõni suurem auhind. 62

JALKA OKTOOBER 2018

Tiim Purjus Bryan Adams on Illegaardi mälumängus juba õige mitu aastat triumfeerinud.

Kuidas küsimusi koostatakse? Kui Illegaard hoolitseb selle eest, et vutisõpradel oleks mälumängu pidamiseks koht ja võimalused, siis küsimuste koostamine on väljastpoolt pubi pärineva kahemehelise tiimi käes: selle eest vastutavad Joonas Einfeldt ja Raul Toomla. Neist esimene oli juba gümnaasiumis mälumänguhuviline ja Tartusse ülikooli minnes lõi ta Taaralinnas koos sõber Karl Tiirikuga uue sarja „Tudengikilb“. Sinna sattus mängima Illegaardi küsimuste teine looja Raul, kellel tekkis suure pubimälumängude buumi ajal idee, et võiks teha mälumänge ka jalgpalli kohta. 2013. aastaks oldigi idee ja teostusega nii kaugel, et Illegaardi jalgpalli mälumängud said alguse. Iga mängu küsimuste jaoks on

Foto: erakogu

Einfeldtil ja Toomlal kindel tööjaotus: kumbki teeb kümme küsimust. Kui Einfeldti küsimused kipuvad olema rohkem jalgpallipõhised, siis Toomla lähtub enda sõnul sageli sellest, et jalgpall on küsimuses vihje, mitte fookus. „Küsin kuulsat fänni, küsin laulvat jalgpallurit, küsin midagi ajaloost, geograafiast, meditsiinist – ühesõnaga kõigest,“ selgitas Toomla. „Minu küsimustele suudaks vastata ka inimene, kes ei tea, mis asi jalgpall on,“ lisas Toomla. Vutifookusega küsimustele keskendunud Einfeldt rääkis, et eks küsimuste mõtlemine käib kuidas kunagi, kindlat valemit tal selleks ei ole: „Teinekord on nii, et kahe mälumängu vahel on silma jäänud palju põnevaid fakte, mille küsimuseks vormimine läheb üsna kii-

lõpulugu

Kuidas võidetakse? Aastate jooksul on Illegaardis kõige rohkem võidutsenud võistkond nimega Purjus Bryan Adams, kelle liikmed pubi püsikundedena mälumänguga kohe esimesel aastal liitusid. Võistkonnas algusest peale kaasa teinud Andres Lõhmus meenutas, et kogemata võideti uues mälumängus ära nii esimene voor kui ka kokkuvõtlikult esimene aasta. Oma võistkonnast rääkis Lõhmus, et tiimi ristiisa, kes võistkonnale Purjus Bryan Adams nimeks pani, käis Illegaardi mälumängudel peamiselt esimesel aastal, edasi väga harva. Küll on aga aastatega suudetud püsida enam-vähem samade liikmetega ehk kokku on võidukat tiimi esindanud kaheksa liiget. Keskmiselt on igal mälumängul kohal kolm-neli liiget, korra on juhtunud, et tuli hakkama saada kahekesi, ning korra on osaletud ka kuuekesi korraga. Aastate jooksul on Lõhmus ja ta kamraadid näinud õige mitmesuguseid küsimusi, kuid kõige omapärasem näide on „Sanchez“. Lõhmus selgitas, et kord oodati ühe küsimuse vastuseks üht hispaanlast, kuid kuna tiim õiget vastust ei teadnud, pandi kirja tavapärane Hispaania nimi ehk just Sanchez. Õige vastus oli hoopis David Villa, kuid tuli välja, et ka Purjus Bryan Adamsi meestel oli õigus. „Wikipediast selgus, et David Villa emapoolne perekonnanimi on Sanchez,“ meenutas Lõhmus naerdes. „Andsime protesti sisse ja saime ühe punkti kätte. Pärast seda on Sanchez muutunud meil tiimis justkui terminiks.“ Kuigi Lõhmus on juba omajagu aastaid mälumängul käinud, pole see igavaks muutunud ja viimastel aastatel on leitud ka väärt vastaseid. „Esimesel aastal oli kõige lihtsam, aga pärast seda tekkis Welco klubi inimestest võistkond Vamos, mis pakub teretulnud konkurentsi. Nüüd lähemegi mängule eesmärgiga Vamosele ära teha!“ andis Lõhmus mõista, et Illegaardi mälumängus saab näha tõsist vastasseisu.

Pane oma teadmised proovile! Illegaardi mälumängu küsimuste koostajad Raul Toomla ja Joonas Einfeldt esitasid oma valiku keerulisematest ja huvitavamatest küsimustest, millest Jalka valis omakorda välja viis küsimust. Vaata, kas sina oskad neile vastused anda! Pärast nuputamist keera ajakiri tagurpidi ja loe õigeid vastuseid küsimuste alt.

See mees, kes on ühe väga kuulsa jalgpalluri perekonnanimekaim, sündis 14. jaanuaril 1919. aastal Albanys New Yorgis. Teise maailmasõja ajal kirjutas ta armeelehele ning oli üks esimesi, kes külastas ja kirjutas natside koonduslaagritest. 1968. aastal liitus ta CBSi saatega „60 Minutes“, kus ta 1978. aastal sai oma legendaarse saateosa. Ta suri 2011. aastal 92 aasta vanusena. Jalgpallurist nimekaim sündis 66 aastat hiljem. Mis on nende ühine perekonnanimi? Geograafiatund: Inglismaal on selline piirkond nagu East Midlands. Sellest piirkonnast on tulnud neli Inglise kõrgliiga võitu, mis on jagatud kolme erineva klubi vahel. Mis klubid on East Midlandsist võitnud Inglise kõrgliiga? Vihjeks veel nii palju, et neid mitte segi ajada klubidega West Midlandsist, kust on pärit võitjatest Aston Villa, Wolverhampton Wanderers ja West Bromwich Albion. Küsitavatest klubidest üks mängib ka praegu kõrgliigas, kaks teist aga esiliigas. Küsitakse kolme Inglise bändi. See bänd asutati 1964. aastal, laiali läks 1982. aastal. 1996. aastal tulid nad jälle kokku ja on seda praeguseni. Nad on müünud üle 100 miljoni plaadi ja neid peetakse üheks mõjukamaks 20. sajandi rokkbändiks. Seitse albumit on Rolling Stonesi esiviiesajas, kokku on antud välja 11 albumit. Suurbritannias saadi samas ainult ühel korral 1. koht ning edetabeli esikohasingleid neil polegi. Laulja Roger on Arsenali fänn. Teine bänd tegutses aastatel 1968–1976, taas tuldi kokku alates 1984. aastast. Viljeleti progerokki, hiljem ehk alates 1970ndatest heavy rock’i. Neid peetakse üheks raskema roki pioneerideks. Koos Led Zeppelini ja Black Sabbathiga üks seitsmekümnendate mitte-püha kolmainsusest. Nad on müünud kokku üle 100 miljoni plaadi. Bassimees Roger on Arsenali fänn. Kolmas bänd tegutses aastatel 1965–1994, korra tulid nad kokku ka aastatel 2013–2014. Nad on müünud üle 250 miljoni plaadi (kokku on selliseid bände ainult seitse). Nende muusikat on kirjeldatud kui progerokki, psühhodeelset muusikat. Pärast laulja lahkumist 1968. aastal sai bassimees Rogerist ka bändi liider ja sõnade kirjutaja. Roger on Arsenali fänn. Küsitav oli esimene mustanahaline Inglise koondist esindanud jalgpallur. Ta sündis 1956. aasta 26. juulil. Karjääri jooksul esindas ta Nottingham Forestit, Arsenali, Manchester Unitedit, Sheffield Wednesdayd, Barnsleyt ja Middlesbrough’d. Koondise eest sai kirja 30 mängu ja 2 väravat. Sama perekonnanimega on üks näitleja, kes sündis 1950. Enim tuntust saanud tõenäoliselt ühe seriaaliga, mis jooksis vahemikus 1985–1992, kus ta mängis nimitegelast. 2016. aastal hakati samanimelist sarja taas tootma, küll teiste näitlejatega. Taasalustatud sarja teine hooaeg esilinastus juulikuus. Mis on nende ühine nimi? Klassikaline nimistuküsimus. Selles küsitavas klubis on aegade jooksul mänginud mängijad nagu Yaya Toure, David Trezeguet, Lilian Thuram, Pierre-Emerick Aubameyang, Javier Saviola, Sonny Anderson, Rafael Marquez, Dado Prso, Jan Koller, Glenn Hoddle, Jürgen Klinsmann, Christian Vieri, Fernando Morientes, John Collins, Jerome Rothen. Loomulikult on klubis mänginud ka palju teisi kuulsaid mängijaid, kuid milline klubi on kõigi nende ühisnimetaja?

4. 5.

Vastused: 1) (Andy) Rooney. 2) Derby County, Leicester City, Nottingham Forest. 3) The Who, Deep Purple ja Pink Floyd. 4) Viv Anderson ja Richard Dean Anderson. 5) Monaco

resti. Teinekord aga juhtub, et istud arvuti ees, mõni raamatki kõrval, ja üldse ei tule inspiratsiooni.“ Mõlemad mehed kinnitavad kui ühest suust, et küsimuste koostamise juures on kõige raskem leida õige raskusaste. Toomla selgitas, et liiga raske või liiga kerge mäng ei meeldi kellelegi ja just õige tasakaalu leidmine võib osutuda keeruliseks. Siis tuleb tema sõnul „jalapealt mõelda, kas mõni vihje ära jätta või midagi juurde lisada“. Ka Einfeldt ütles, et kuna halba mängu ega halba küsimust ei taha keegi kunagi teha, siis võtab just küsimuste koostamise loominguline pool sageli meeletult aega ja energiat. Kusjuures aastate jooksul on ta märganud koostaja ja vastajate omavahelist erinevust. „Paradoksaalne on see, et kui ise oled küsimustega rahul, siis mängijad tavaliselt mitte nii palju, ning kui ise pole üldse rahul, siis mängijad kipuvad ülirahul olema,“ muljetas Einfeldt.

2018 OKTOOBER JALKA

lisaaeg Segasummasuvila Kariibi mere saarel Mis maa meistrisarjas mängivad sellised klubid: Juventus, Uruguay, Ariba Peru, Vitesse, Real Rincon, Atletiko Flamingo, Atletiko Tera Kora, Estrellas? Vihjeid? See maa kuulub CONCACAFi ja Kariibi jalgpalliliitu. Tegemist on Bonaire saarega, mille ligi 20 000 elanikku kuuluvad poliitiliselt Hollandi kuningriigi alla ja mis saab jalgpalliabi sealselt alaliidult. Meistriliiga mängude keskmine publikuarv on 700 ligi. Kariibi mere riikide klubide karikasarjas jõudis Bonaire meister Real Rincon mullu poolfinaali ja võitis kolmanda koha mängu. FIFA liige Bonaire pole, kuid ta saab maailma alaliidult rahalist toetust. Autor: Margus Kontus

Eesti kuulsamaid spordifotosid – triumfeeriv Tiit Kõmper

vana

foto

Eesti üks kuulsamaid spordifotosid on põlvitavast ja väravatabamust tähistavast Tiit Kõmperist. Selle hiigelsuur koopia ehtis kunagi Pirita jõe ääres paiknenud spordibaari seina. Ajalehtedes ilmub see aeg-ajalt tänini. Foto tegi Lembit Peegel 8. juunil 1983 NSV Liidu meistrivõistluste II liiga 5. tsooni mängus Tallinna KSMK – Voroneži Strela, mille eestlased võitsid 2 : 1. Kõmperi võimas kauglöök viigistas seisu. Võidu tõi Sergei Ratnikovi täpne penalti. Praegusele vutisõbrale peaksid olema tuttavad ka järgmised väljakul olnud mängijad: väravavaht Tõnu Vanakesa, Urmas Hepner, Dzintar Klavan (Ragnari isa), Ott Mõtsnik ja Aavo Sarap. Mäng toimus Kalevi keskstaadionil, kus tribüünidel oli 8000–9000 inimest. Mäletan, et kohe pärast tabamust keeras Kõmper end kogu kehaga bussijaama pool oleva tribüüni suunas, sest seal olid kõige häälekamad toetajad, ja võttis sisse fotosse raiutud triumfaalse poosi. See foto osales ELKNÜ ja Pressifotoklubi korraldatud ÜLKNÜ 50. aastapäevale pühendatud fotokonkursil „Noorus 83“. Tegemist oli Lembit Peegli fotoseeriaga „Jalgpall veereb“, milles oli Kõmperi pilt üks mitmest. Osales 48 autorit 302 fotoga. Seeria jagas Dmitri Prantsu fotoga teist kohta ja Peegel pistis tasku 30 rubla.

INDREK SCHWEDE

JALKA OKTOOBER 2018

Legendaarne foto on pildistatud 8. juunil 1983 Kalevi staadionil Voroneži Strela vastu. Foto: Lembit Peegel

lisaaeg Oktoobrikuu sünnipäevad 01.10 Mark Švets 42 01.10 Albert Prosa 28 02.10 Kalev Pajula 49 02.10 Sirje Roops 26 02.10 Liis Lepik 24 02.10 Matvei Igonen 22 04.10 Signy Aarna 28 05.10 Margus Kröönström 49 05.10 Joel Lindpere 37 05.10 Madis Vihmann 23 06.10 Andrei Kalimullin 41 06.10 Janno Jürisson 38 06.10 Tarmo Kink 33 07.10 Sander Sinilaid 28 09.10 Kert Kütt 38 10.10 Peeter Küttis 76 10.10 Maaren Olander 43 12.10 Aleksandr Starodubtsev 67 14.10 Tõnu Vanakesa 56 14.10 Meelis Lindmaa 48 14.10 Andrei Karhu 38 14.10 Lisette Tammik 20 14.10 Maksim Suhhomjatnikov 20 15.10 Bert Klemmer 25 16.10 Vjatšeslav Smirnov 61 17.10 Gerlin Naisson 40

17.10 Vladislav Tsvetkov 17.10 Georg Grahv 18.10 Lembit Peegel 19.10 Viktor Neštšeretnõi 19.10 Aivar Pohlak 19.10 Rauno Kuusemets 20.10 Erko Saviauk 20.10 Ander Ott Valge 20.10 Carmen Tiivel 21.10 Igor Prins 22.10 Hillar Maldre 22.10 Maksim Rõtškov 23.10 Gleb Pevtsov 23.10 Liisa Kalista Sapas 24.10 Kaspar Tilga 26.10 Priit Adamson 27.10 Timo Teniste 28.10 Martin Lepa 28.10 Enver Jääger 28.10 Kristen Saarts 29.10 Tõnu Sirel 29.10 Rein Pajunurm 29.10 Marko Sonn 30.10 Elar Tarkus 30.10 Ragnar Klavan 30.10 Oskar Berggren

21 17 82 68 56 24 41 20 17 52 87 45 18 17 20 43 33 42 36 24 61 55 30 34 33 21

Augustikuu tehingute arvu järgi on esimesed 20 (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) järgmised: 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (2.) Tallinna FC Flora 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (5.) JK Tallinna Kalev 6. (6.) Tallinna FC Levadia 7. (7.) Viljandi JK Tulevik 8. (8.) FC Nõmme United 9. (9.) FC Kuressaare 10. (16.) JK Tabasalu 11. (11.) Rakvere JK Tarvas 12. (10.) Põhja-Tallinna JK Volta 13. (12.) JK Welco 14. (17.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 15. (13.) Viimsi JK 16. (14.) FC Kose 17. (15.) FC Hiiumaa 18. (20.) Põlva FC Lootos 19. (–) Tartu FC Santos 20. (18.) FCI Tallinn

LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

ESIKAANEL: SERGEI ZENJOV, SIIM LUTS, JASSE TUOMINEN FOTO: LEMBIT PEEGEL NR 10 (130) 2018

Ühel aastal mängisime Tartu Maagi / Tammekaga just minu sünnipäeval meistriliigas Tallinna Kalevi vastu. Mäng toimus vastaste kunstmurul. Juhtisime 2 : 0 ja tundus, et tuleb ära. Saime penalti ka ja mina kui oma meeskonna penaltilööja läksin seda realiseerima. Aga ei saanud sisse. Peatreener Sergei Ratnikov oli päris kuri ja tal oli selleks õigus, sest lõpuks jäigi mäng 2 : 2 viiki. Aga selle penalti tegi mulle märkimisväärseks tõik, et Kalevi väravas seisis Janno Hermanson, kes oli varem Tammekas mänginud. Me olime Tartus sageli penaltilöömist harjutanud – mina lööjana ja tema selle tõrjujana. Meil ei olnud sellest eraldi juttu, aga no ju ta siis hammustas mu löögi läbi ja tegi mulle sellise sünnipäevakingi.

 Üks penaltilugu on mul veel. Mängisime A. Le Coq Arenal Flora vastu ja olime 0 : 4 taga. Saime penalti ja see läks mul täiega väravast mööda. Minu jaoks seisnes huumor selles, et pall tabas täpselt Experti reklaami, aga ma olin sel ajal Expertis tööl. Tööl sellest hiljem juttu polnud, jätsin juhtunu enda teada.



LHV edetabel

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

Sünnipäevalaps Timo Teniste

Noorteklassis käisime üpris sageli treener Hillar Otto juhatusel Soomes ja Rootsis turniiridel. Kord Rootsis oli meil Uppsala turniiril mäng ühe kohaliku pundiga. Enne mängu panime tähele, et kuidagi nagu naerdi meie üle ja näidati näpuga. Loputasime neid päris korralikult ja pärast mängu selgus ka nende elevuse põhjus: me olime mänginud nendesamade vastaste vanades vormides. Eks humanitaarabi liikus tollal korralikult ja me saime vahel ka turniiridelt vastaste varustust kaasa. Vanematel oli ju üks kulu vähem ja vormid olid ilusad. Turniiridel käies loeti raha ja me ööbisime ikka peredes. Eks meil endil oleks ka lõbus olnud, kui vastased tulnuks mängima meie vanades särkides.

 Kord olime turniiril Hispaanias. See sattus munadepühale, mis on nendes maades kõva värk. Seal oli ikka korralik rongkäik koos ikoonidega. Ja järsku ilmus sellest rongkäigust palja ülakehaga ja ujumispükstes meie treenerina kaasas olnud kõrendik Vladimir Heerik, endal käed püsti. Eks ta tahtis lihtsalt pulli teha.

 Me tegime kunagi Raadi sõjaväe lennuväljal trenni. Sisse sai lubadega ja puha. Olime juba nädala jagu trenni teinud, kui korraga küsis Sergei Ratnikov: kuule, kes see mees seal on? Tuli välja, et treeneril olid vist tähelepanuprobleemid ja ta polnud varem märganudki, et meie treeningutel käis ka Heiko Tamm!

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2018 OKTOOBER JALKA

ristsõna

Septembrikuu ristsõna vastus oli „küljejooned“. Õige vastuse eest võitis kaks piletit 15. oktoobril A. Le Coq Arenal toimuvale Rahvuste liiga mängule Eesti–Ungari Tannar Maasing. Võitjaga võtame ühendust. Oktoobrikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga „Ristsõna“ 15. oktoobriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti jalgpallikoondise fännisalli. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA OKTOOBER 2018

LHV on ainuke pank Eestis, kus ülekanded eurodes on kõigile tasuta

LHV mobiilipanga kasutaja elu on mugavam ja lihtsam kui neil, kes seda ei kasuta

LHV viipemakse võimalusega pangakaardid säästavad su aega

Tule kliendiks lhv.ee Euroopa maksed on tasuta nii era-kui ärikliendile. Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.