Jalka (juuli 2017) by Jalka

HIND 2,20 EUROT JUULI 2017

TARMO KINK: osa mu potentsiaali on realiseerimata BALTI TURNIIR 25 AASTAT TAGASI PÄRNU POSEIDON EHITAB STAADIONI KUMB ON ETEM: KAS AUTOGRAMM VÕI SELFI? GERLIN NAISSON, PILLE RAADIK JA MERILY TOOM MEENUTAVAD ISSN 1736-7379

Postrid: Mihkel Ainsalu Madridi Real Torino Juventus

MARIO STERN LUUBI ALL MAREK LEMSALU SÜMBOOLNE 11

juuli

Algavad klubide euromängud Juuli on Eesti tippklubidele taas euromängude aeg! Pärast juuni keskel tehtud Meistrite ja Euroopa liiga loosimist peetakse kuu lõpus esimese eelringi avakohtumised, kordusmatšid jäävad aga juba juulisse. Eelmisel aastal jõudis ainsa Maarjamaa klubina kolmandasse eelringi Nõmme Kalju, olulisi väravaid lõi Tarmo Neemelo. Kalju koefitisent on tänavusteks Euroopa liiga valikmängudeks 4,800, mis annab neile loosimiseks sellise asetuse ja vähemalt paberil võimaluse, et saadakse endast nõrgem vastane. Samasuguse asetuse ja privileegi sai ka Levadia, kes mullu pudenes konkurentsist pärast teist ringi. Tänavu samuti euromänge mängivad Flora ja Infonet asetust ei saanud. Eesti rannajalgpallikoondis võõrustab juulikuus külalist maailma absoluutsest tipust, kui külla sõidab Tahiti meeskond. Alles maikuus mängisid tahitilased rannajalgpalli MMi finaalis, kus neil tuli vastu võtta 0 : 6 kaotus Brasiilialt. Teist MMi järjest finaali jõudnud Tahiti paikneb lehe beachsoccer.com andmetel maailma riikide üldarvestuses viiendal kohal, Pärnu rannas kõrgeid külalisi võõrustav Eesti on samas tabelis 50. positsioonil. Kuuma suvevutti saab nautida Pärnus 4. juulil kell 19! Juulikuu toob peale Premium liiga derby igipõlise vastasseisu ka Eesti tugevuselt teises liigas ehk esiliigas, kus Levadia U21 võõrustab 23. juulil Flora duublit. Enne seda kohtuti tänavu kahel korral – kui avamängus kaotasid Levadia noored kodus 0 : 1, siis teises matšis pidid omakorda kodumurul 0 : 2 kaotuse vastu võtma florakad. Omavahelise vastasseisu viimane sõna öeldakse tänavu 29. oktoobril peetavas 35. voorus.

Foto: Lembit Peegel

2017 JUULI JALKA

sisukord Kaanelugu lk 48–51 Tarmo Kink on justkui pildilt kadunud: Eesti koondisse pole teda kutsutud ja suuri vägitükke mees välisklubis ei tee. Ometi mängib ta arvestataval tasemel ja on tosina aasta jooksul andnud tüseda panuse koondise tulemustesse. Lugejaile tunnistab Kink, et võibolla lahkus ta liiga uisapäisa Moskva Spartakist ja Middlesbrough’st. Meeldejäävaimaks mänguks on aga Eesti 3 : 1 võit võõrsil Serbia üle. Nii kõva vastast valikmängus ja tema enda kodus polnud eestlased varem võitnud.

Kolumnid

14 Indrek Schwede

Maailma tippjalgpall moodustab vaid 0,04% kogu jalkast, 99,96% maailma jalgpallist räägitakse vähe või üldse mitte. Kogu meedia ja avalikkuse tähelepanu läheb 0,04 protsendile, millest meelelahutus moodustab veelgi väiksema osa. Ometi korrutavad isegi jalgpallurid ise, et nad on meelelahutajad.

16 Andres Vaher Sügisel reastas Eesti Päevalehe ajakirjanik Andres Vaher Inglismaa meistrivõistluste tabeli, nagu see tema arvates võinuks hooaja lõpus välja näha. Jalka palus tal võrrelda oma ennustust ja lõpptabelit ja seda kommenteerida.

Persoonid & intervjuud 24 Mario Stern luubi all

Kas sajaprotsendilise võimalusega Mario Stern söödaks meeskonnakaaslasele, publiku suurele lemmikule, kes peab karjääri viimast kodumängu ja kelle positsioon ei ole kõige parem, aga kel oleks võimalus võita esimest korda liiga parima väravaküti tiitel? Sellisele pähklile pidi esiliiga ründaja vastuse leidma. Lugege lähemalt!

46 Treener Kristiina Möller

Rubriigid 3 6 10 12 18 20

24 4

JALKA JUULI 2017

Juuli Lembit Peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Minu 11: Marek Lemsalu Premium liiga Mis ikkagi juhtus Tallinna Infonetiga, et tiitlikaitsja juba varases faasis sedavõrd palju punkte hakkas kaotama? Räägivad Infoneti esindaja Dmitri Skiperski ning asjatundjad Marek Lemsalu ja Marko Pärnpuu.

Kuu tsitaat “Selfi on mälestus endale, kellelegi teisele ei tähenda see mitte midagi. Autogrammi saab surres kasvõi pojapojale pärandada, see jääb alles, tal on püsiv väärtus, ning seepärast pean autogrammi olulisemaks.”

Martin Kasesalu lk 56–57

22 Punktibörs 42 Pipraterad 52 Naised: kolm põlvkonda

meenutavad Erinevatel kümnenditel sündinud Gerlin Naisson, Pille Raadik ja Merily Toom võrdlevad, milline oli Eesti naistejalgpalli seis varem ja milline praegu, ning jutustavad oma tähelepanekutest.

62 Juulikuu kalender 64 Lisaaeg 66 Ristsõna

Muu

26 Rannajalgpall alustab 30 Koondise tuleproov Belgia vastu 38 Eesti üliõpilasjalgpall enne II maailmasõda 44 Pärnu Poseidon ehitab staadioni 54 Balti turniir 25 aastat tagasi 56 Autogramm või selfi? Kumba teie eelistaksite? Kas oma iidoli käekirjaproovi lauasahtlis või temaga tehtud pilti oma näoraamatus? Kumb

läheb rohkem korda kolmandatele persoonidele?

58 Maailm: Inglise jalgpalli edu põhjustest

Postrid Mihkel Ainsalu Tallinna Flora Madridi Real Meistrite liiga võitja 2017 Torino Juventus Meistrite liiga finalist 2017 2017 JUULI JALKA

lembit peegel

Täistuuridel suve algus Maikuu lõpp ning juuni esimene pool tõid jalgpallipublikule kaasa nii suure klubijalgpalli pidupäeva kui Eesti A-koondise kodumängu, kus täismaja ees võõrustati Belgiat.

Belgia äss Romelu Lukaku on saatnud palli Mihkel Aksalu pihta ...

... ja Dries Mertensile lihtne saak on. Kohtumise 31. minutil asub Belgia just niimoodi Eesti vastu juhtima. 6

JALKA JUULI 2017

... kust see paraku meie koondise puuriluku õlast edasi põrkab ...

Belglaste staar Vincent Kompany pole mitte ainult pallivõlur, vaid oskab peast ka vett välja võluda.

lembit peegel

Kuigi eestlased lootsid Punaste Kuradite sarved maha nüsida, siis seekord jäid need alles sama vankumatult kui Nukitsamehe kurikuulsad nukid.

Valus hetk nii Eesti koondisele kui nende fännidele – Artjom Dmitrijev on Belgia vastu teeninud 44. minutil punase kaardi ja sinisärgid peavad terve teise poolaja mängima vähemuses.

Mihkel Aksalu väikesest apsakast asus Belgia küll kohtumist juhtima, kuid ülejäänud mängul esines Saaremaalt pärit puurilukk kindlalt ja mees valiti kohtumises ka Eesti parimaks. 2017 JUULI JALKA

rubriik lembit peegel

Kapten Ragnar Klavan õpetas Romelo Lukakule ka mõned rahvatantsusammud.

Kui koduses Premium liigas on Infoneti käsi käinud tänavu nii ja naa, siis väikese motivatsioonipaketina viidi sel aastal koju karikavõistluste võit ja uhke trofee. 8

JALKA JUULI 2017

Endine Tartu Tammeka ründaja Albert Prosa lõi karikafinaalis viimase naela oma varasema kodumeeskonna kirstu, kui tema neljanda üleajaminuti tabamus andis FC Infonetile 2 : 0 võidu tartlaste üle.

lembit rubriik peegel

Karikafinaalis näitasid naised, et oskavad ka silmad kinni mängida.

Anastassia Morkovkina ja Pärnu JK naiskond tegid karikafinaalis seda, mida oodati – Tallinna Kalevi naised alistati koguni 8 : 0 ja karikas tõesti pea kohale juba kuuendat korda.

Juuni algusesse mahtus ka suurprojekt Eesti–Soome 100+, mille raames lippas väljakul ka meie peaminister Jüri Ratas.

2017 JUULI JALKA

nimed & numbrid Aleks Lesk Tänavu esiliigas mängiva FC Kuressaare mängumees võttis ette uue spordiala ja hakkab ametlikult kihutama autoralli Eesti meistrivõistlustel, kus temast saab Saaremaa naissõitja Chrislin Sepa kaardilugeja. Oma esimese stardi teevad LeskSepp Harju rallil, mis on kavas 26.–27. mail, kuid Kuressaare mängumees lubas, et putsasid varna ta veel ei riputa, ja loodab oma jalgpallikamraade rallide vahel aidata ka palliplatsil.

Silver Alex Kelder Esiliiga Soccernet.ee telemängud on sel hooajal pakkunud publikule juba kaks suurepärast käärlöögiga löödud väravat. Kui maikuu alguses näitas Tartu pealtvaatajatele seda ilu Tartu JK Welco mängija Siim Kaasik, siis suve hakul sai samaga hakkama Tallinna Kalevisse kuuluv Kelder, kelle 86. minuti käärlöök andis tallinlastele 1 : 0 võidu Rakvere Tarva vastu.

... Pro litsentsiga treenerit sai Eesti juurde sel kevadel, kui kolmanda lennu läbisid Indrek Zelinski, Meelis Rooba, Norbert Hurt, Aleksandra Ševoldajeva, Gert Olesk, Argo Arbeiter, Yusuf Erdogan, Marko Pärnpuu ja Indrek Koser.

Eesti noortekoondis on peatreener Andres Koogase sõnul näitamas head loovust ja tehnikat, mille abil suudeti mõlemas mängus Berliini vastu ka skoorida. Foto: EJL

U16 koondis lööb loovusega Eesti U16 koondise poisid pidasid hiljuti kaks kohtumist Berliini eakaaslastega ja kirja saadi 1 : 0 võit ja 1 : 3 kaotus. Koondise peatreener Andres Koogas kiitis mängude järel praeguse koosseisu loovust, öeldes jalgpall.ee portaalile nii: “Meil on ründajate seas palju loovaid ja mitmekülgseid mängijaid, kes on võimelised tooma mängu murrangut oma ebastandardsete lahendustega. Hindan seda omadust mängija juures kõrgelt.” Jalkale selgitas Koogas põgusalt, kuidas seekordsete mängudega rahule võib jääda ning mille poolest seekordne U16 koondis varasematest erineb. Kuidas Berliini noortega peetud mängudega rahule võib jääda? Mängisime kaks erinevat mängu, sest kasutasin kahte erinevat koosseisu – teises mängus (kus teeniti 1 : 3 kaotus – toim.) kasutasin mängijaid, kes esimeses kohtumises ei saanud üldse platsile või teenisid vähem mänguaega. Kokkuvõttes võib mõlema kohtumisega rahule jääda. Need näitasid kenasti ära meie taseme ja puudujäägid ehk see on koht, kust on hea edasi minna. Meil on ründajate seas palju loovaid ja mitmekülgseid mängijaid, kes on võimelised tooma mängu murrangut oma ebastandardsete lahendustega. Kui hinnata praeguse koosseisu loovust, mida kiitsite, siis mille poolest erineb see aastakäik teistest? Peamise tähelepanekuna nägin juba trennis, et mitmel mängijal on väga hea individuaalne tehnika ja paljude puhul on tegemist tõsiste jalgpallifanaatikutega, mis nii noores eas tuleb kindlasti kasuks. Nägin, et nad on mängijad, kes on igal hetkel valmis tegelema ainult jalgpalliga, ja erinevus teiste aastakäikudega ongi ehk see, et seda tahtmist oli neis rohkem näha. Selline pühendumus annab mängijale kindlasti juurde ka mitmekülgsust ja aitab loovusele kaasa.

Kuidas seda loovust hoida koondisemängudes, kui vastased on enamasti tugevamad ja me peame palju kaitses istuma? Kui võrdleme Eesti taset rahvusvahelise pildiga, siis seal on suur vahe sees, seega ühe variandina oleks hea, kui suudaksime oma liiga taset tõsta. Seda on muidugi väga keeruline teha, aga eesmärk peaks olema, et meie suure potentsiaaliga mängijad saaksid võimalikult kõrgel tasemel võimalikult palju mänge pidada, seda aasta ringi ja terve hooaja jooksul pidevalt. Siis ei tuleks need koondisemängud poistele nii-öelda üllatusena, et nüüd äkki mängitakse teisel tasemel ja teist masti vastastega. Teine asi, mida klubides saaks teha, oleks panna mängijad trennidesse endast aasta vanematega, sest see on noorele mängijale alati korralik proovikivi, kas ta saab natuke tugevamas keskkonnas hakkama. See peaks iga mängija puhul olema asi, mille poole püüelda.

1405

Millised on U16 koondise edasised plaanid sel suvel? Augusti keskel peame kaks sõprusmängu Põhja-Iirimaaga ja seda seekord võõrsil ehk sõidame neile külla. Nende mängude eesmärke paika pannes võib öelda, et kui lähtuda viimasest Berliiniga peetud mängust, siis eelkõige peaksime nüüd suutma oma värava puhtana hoida. See oleks eesmärk number üks. Sealt edasi tahaksime jätkata senise hea resultatiivsusega ehk mõlemast mängust värava kirja saada. Enne mängudele sõitmist on aga koondisel loomulikult ka kogunemine ehk laager, millele omakorda eelneb kahepäevane II koosseisu laager juuli lõpus.

... eelmise hooaja Eesti naiste meistriliiga paremat naiskonda ehk Pärnu JK ja Tallinna Flora hakkavad juuni keskel mängima naiste taaselustatud Balti liigat, mis kolme riigi parimate osavõtul toimis varem aastatel 2006–2008. Pärast seda pole suudetud liigat taastada – kuni tänavuse aastani.

... minutit sai Eesti koondise kapten Ragnar Klavan kirja oma esimesel hooajal Inglismaa meistriliigas 20 mänguga. Liverpool lõpetas meistrivõistlused neljanda kohaga.

JALKA JUULI 2017

KADI PARTS

KALEVIPOJAD TAAS KODUMURUL!

EESTI . KÜPROS

3. SEPTEMBER 2017 MM-VALIKMÄNG A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00. Pääsmed eelmüügis Piletilevis. PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “No katsu kirjeldada jalgpallimatši. 22 meest väljakul, kolm kohtunikku ja üks pall. Lisaks kümned tuhanded tribüünidel. Seda ei ole võimalik edasi anda!” Meediauurija Raivo Palmaru “Vahel olen ka mõelnud, et ongi parem, kui eestlastel hästi ei lähe, olgu see siis jalgpall või Eurovisioon – eduga kaasneb mõnevõrra tüütu eufooria, mis võib nõrgema närvikavaga inimese rööpast välja viia. See isegi ei sobi eestlastele, sest edulood on meile nähtusena ajalooliseltki küllalt võõrad. Organism, nagu öeldakse, pole harjunud ja hakkab perutama.” Ajakirjanik Janar Ala “Olime võitnud ja edukalt teinud (tootnud, loonud) maailma suurima telesaate. See on nagu võit jalgpallis – sama kindel viis kinnistuda tavalise kodaniku teadvusse.” Endine Eurovisiooni peaprodutsent Juhan Paadam Eesti korraldatud lauluvõistlusest 2002. aastal “Üks on jalgpallihull. Noorem poiss on korvpallipisikuga.” Spordibioloog Kristjan Port poegadest “Usun, et laulupidu tekitab emotsioone kõigil, kes seal osalenud või seda vaatamas käinud. Kuid samamoodi on emotsiooniderohke iga jalgpallimatš või popstaari kontsert suurel staadionil.” Dirigent Veronika Portsmouth “Mina käin selleks eelkõige jalgpalli vaatamas ning rokiklubides ja festivalidel. Minu jumalad ja kogudus on pigem seal.” Teatrikriitik Alvar Loog vastuseks arvamusele, et suveteater on inimeste rituaalne kogunemiskoht “Tänaseks oleme jõudnud sinna, et veidi alla kahe protsendi elanikest tegeleb jalgpalliga. Linna nimekirjas kinnitatud andmete järgi on jalgpall harrastajate arvult esikohal.” Tartu Tammeka jalgpallikooli tegevjuht Kristjan Tiirik “On ju variant võtta seljakott ja Euroopasse minna, kuhugi kindlasti saaks, aga kas see on karjäärile vajalik õige käik, on alati kaheldava väärtusega.” Flora puurilukk Mait Toom välismaale siirdumisest

JALKA JUULI 2017

Elva saab staadioniga uue tõuke Esimest aastat Eesti tugevuselt teises liigas ehk esiliigas mängiv Elva klubi on tänavust suve oodanud pikisilmi, sest lõpuks ometi on valmimas korralik kunstmurukattega staadion. Elva klubi tegevjuht Marek Naaris selgitas, et kuigi eelkõige saab staadionist noorte ja kogukonna kasutusala, on see suur päästerõngas ka Elva kunstmuruväljaku tulevane asupaik. Foto: FC Elva esindusmeeskonnale, kes on senimaani hooaja alguses olnud konkurentidest kehvemas seisus. Korraliku kunstmuruplatsi projekti on Elvas aetud juba mitu aastat – algust tehti sellega 2013. aastal, kui klubi juhtidel selline mõte peas mõlkuma hakkas. 2015. aastal jõuti omakorda ettevalmistustöödeni, ent kui juba tundus, et pinnas on valmis ja saab hakata katet peale panema, selgus kurb tõsiasi, et sellega tuleb veel oodata. “Selgus, et pinnas on tehtud ebatasaselt ja tuleb uuesti teha,” selgitas Naaris. “Paraku olime oma kattepakkuja järjekorras kõige viimase aja kinni pannud ja nii pidime ootama, kuni tänavu kevadel jõuti siis selleni, et põhi tehti tasaseks.” Naarise sõnul jõutakse juuni jooksul aga kindlasti nii kaugele, et uus plats juba kasutusse võetakse, kuigi suure tõenäosusega on ametlikku avaüritust oodata augusti alguses: “Oleme omakeskis juhatuses arutanud, et ilmselt on suurem avaüritus 5.–6. augustil, kui peame jalgpallifestivali. Siis mõtleme sinna ka mõne uue väljaku avaürituse välja, aga mängima ja trenni tegema saab seal hakata juba varem.” Kunstmuruväljak on eelkõige oluline abi Elva esindusmeeskonnale, kes suvisel ajal saab esiliiga mänge pidada Elva muruväljakul, kuid hooaja alguses on vaeslapse rollis. Nimelt ei kannata muruplats veel märtsis ja aprillis Eesti kliimaga mängimist ning nii peavad elvakad esimeses ringis pidama kõik mängud võõrsil – näiteks tänavu ehk oma esimesel esiliiga aastal peeti esimene kodumäng alles kümnendas voorus ehk 7. mail. Naarise sõnul on oma koduväljaku võimalus kogu hooaja kestel äärmiselt oluline nii mängutulemuste kui üldise meeskonnatunnetuse jaoks. “Järgmisel aastal saab täis 18 aastat, kui Elvas on jalgpalli tõsisemalt aetud, ja mul on äärmiselt hea meel, et lõpuks on läbi pisarate jõutud selline suur asi ära teha,” selgitas Naaris. “See on ikkagi väga oluline asi, sest kui vaadata meie esinduse viimaseid mänge, siis Flora U21 meeskonna vastu oli üllatus õhus (Elva kaotas koduplatsil 1 : 2 – toim.) ja Maardu vastu võeti võit. Meestel on tunne hoopis teine, kui saab kodus mängida, ja juba hooaja algusest, mitte poole pealt.” Tema sõnul ei saa uuest platsist kasu aga mitte ainult esindusvõistkond, vaid selline tingimuste paranemine kajastub ka kõige väiksemate jalgpallis. “Nägin viimatises eliitliiga mängus, et kui meie vastaseks on liidrid, siis jääb meil teatud olukordades natuke puudu. Ei ole lihtsalt olnud võimalik korralikul suurel platsil neid asju läbi arutada ja mängus ei saa kohtunikult stoppi paluda, et siis proovida. Minu arust on hea näide Tartu Tammeka ja nende Sepa staadion – pärast seda, kui nad oma kunstmuruplatsi rajasid, olid nad kohe hooaja alguses palju paremini ette valmistatud ja ma olen praegu ekstra jälginud, et nende noortevõistkonnad on pigem tabeli tipus. Meie uus kunstmurustaadion ei ole seega lihtsalt plats, vaid see annab kõigele uue hingamise ja uue tõuke, mis kajastub ka meie tänavuse hooaja motos, milleks on “Uus tase”.” “Kunstmuruväljakust saab eelkõige noorte treenimiskeskus ning duubli ja naiskonna Meka, aga samas annab see võimaluse tõsta kogu senine nii-öelda külajalgpall uuele tasemele ja rajada siia näiteks jalgpallikool,” andis Elva tegevjuht mõista, et Lõuna-Eesti klubis mõistetakse suurelt unistada.

KADI PARTS

lood & tsitaadid A. Le Coq Arena väravad läksid pensionile Tervelt 16 aastat mängiti Eesti jalgpalli uues kodus A. Le Coq Arenal sama paari jalgpalliväravatega. Puhkusele said vett ja vilet, aga ka Eesti koondise suuri võite näinud postid-latid alles tänavu mais. 19. mail toimunud Tallinna Flora ja FCI matš, mille avavärava kõmmutas grusiin Zakaria Beglarišvili, toimus uute väravatega. Eelkõige seostub A. Le Coq Arena ikkagi Eesti koondise mängude, emotsioonide ja tulemustega. Ja muidugi on esimene selline MM-valikmäng Hollandi vastu, mille kaotasime viimase veerandtunniga võiduseisust 2 : 4. Muu hulgas oli lõunatribüünipoolne väravaraam selles mängus tunnistajaks Eurospordi telekanali ilusaima kolli sünnile – just sinna võrku lähetas oma pommi Andres Oper. Järgmisel aastal saime magusa 2 : 1 võidu Venemaa üle ja ikka tänu Operi tabamustele. Väärt tulemus oli 2 : 0 võit kahekordse maailmameistri Uruguay üle 2011. aastal. Kõige pikem kaotuseta seeria oli koondisel pensioneerunud kahe väravakomplektiga kuue mängu pikkune, aastatel 2008–2009. Milline võiks olla aga nende väravate saatus? Kas müüa või anda need mõnele klubile või staadionile? Müüa mõnele friigile? Annetada muuseumile (kõne alla võiks tulla spordimuuseum või Eesti rahva muuseum, aga kas neil on huvi ja ruumi)? Jätta hoiule tulevase jalgpallimuuseumi tarbeks? Selliste asjadega on ikka nii, et esialgu on raske tabada nende ajaloolist väärtust. Amortiseerunult on tegu lihtsalt oma aja ära elanud varustusega ja uued paigaldatud komplektid teevad rõõmu neile, kes asjast teavad. Ega tavaline vutisõber oska aimatagi, et väravapostid on vahetatud. Aga mõne aja möödudes omandavad vanad asjad mingi huvitava aura. Siis on põnev vaadata kunagiste postide-lattide arme ja enesele ette kujutada, milliste maailma ässade käest neid on saadud. Milliste väravavahtide putsad on täkkeid löönud posti alumisse osasse (neil on ju komme oma jalkasaabaste taldu vastu posti koputada), milliste väljakumängijate pommlöögid on kulutanud postide ülemist osa ja põiklatti? Ühel hetkel on elututel asjadel võime jutustada lugusid ja tiivustada meie fantaasiat. Mõelge, kui meil oleks olemas väravad, mida kaitses omaaegne korüfee Evald Tipner või kuhu löödi esimene Eesti koondise värav! Või kui oleks alles värav, kuhu löödi MM-võistluste esimene koll! See MM toimus Uruguays ja staadionit, kus esimene värav löödi, enam pole. Aga kohas, kus see värav löödi, on mälestusmärk. See asub keset üht Montevideo tänavat ja kujutab endast väravaposti ja jupikest väravalatti. Aga kui kusagil muuseumis oleks olemas ka originaalvärav! Kui muuseumiidee meie puhul teoks ei saa, poleks ka paha, kui kaks vana väravakomplekti omandab mõni staadion. Aga staadionihoones võiks olla selgitav tahvel, mis märgib ära, millised haruldased ja ajaloolised väravad sel väljakul paiknevad. Muuseumini on tegelikult veel aega.

INDREK SCHWEDE

Need väravapostid on näinud kodu- ja välismaiseid kuulsaid mängijaid ning häid ja halbu aegu. Foto: Lembit Peegel

nii nad

ütlesid

“Minu elust vändatud filmi ei tahaks keegi näha. Kes mind mängiks? Kes on maailma kõige igavam näitleja?” Ragnar Klavan

““Huvitab“ ei ole õige sõna. Pigem ütleksin, et see on oluline asi, mis tuleb korralikult, tõsiselt ning õigesti ja õiglaselt ära teha.” Aivar Pohlak FIFA eetikakohtuniku ametist, mida ta maikuust alates peab “Lüüakse ka keskele – vahel mõtled, et ootakski seal löögi ära. Aga tegelikult on emmale-kummale poole hüpates ikkagi suurem tõenäosus, et sinna läheb ka pall.” Nõmme Kalju väravavaht Vitali Teleš “Aga mõned targemad teavad – tiitlit kaitsta on alati raskem kui seda võita. Ega ikka ei ole küll! See on lihtsalt üks järjekordne põlvest põlve kanduv spordiklišee, mis tõtt-öelda ajab kõrvad virtsavett jooksma.” Jalgpalliajakirjanik Mart Treial “Temast ei saa kunagi Liverpooli esimene valik. Aga kui Jürgen Klopp on teda vajanud, on Klavan enamasti kindlalt tegutsenud.” Portaal Football365 Ragnar Klavanist “Seal on kõik inimesed nagu peatreenerid. Kui kuhugi lähed, tulevad juurde ja hakkavad rääkima, mida nemad teisiti teeks, mis nende taktika oleks ... (..). Alguses küll rahulikult linnas kõndida ei saanud. Tulid mehed juurde, tõmbasid käe paljaks, seal oli suur Sarajevo tätoveering, ja ütlesid, et teeme pilti. Ega valida ei antud, välimus oli meestel selline, et Eestis näeb võibolla Tartu vanglas selliseid inimesi.” Frank Liivak elust Bosnia ja Hertsegoviinas “Kui Tammeka tulevärki teeb, siis tuleb ikka väike higitilk otsa ette.” Flora kapten Brent Lepistu Eesti karikafinaalist, milles FCI võidu korral sai eurokarika koha Flora “Arve vaadates pole enam üllatav, et tillukese Islandi jalgpallimeeskond võitis mullu EMi kaheksandikfinaalis Inglismaad.” Eesti patsientide liidu tegevjuht Kadri Tammepuu Islandi laste spordiga tegelemisest “Inglismaal olen kolm aastat sisendanud endale kogu aeg, et pean riskima ja ei tohi karta ega põdeda.” Mattias Käit “Staarid on Messi ja Ronaldo, meie oleme lihtsalt mingis valdkonnas tuntud inimesed.” Konstantin Vassiljev

2017 JUULI JALKA

11-mõtet

TIPPJALGPALL

MOODUSTAB 0,04% KOGU

MAAILMA JALGPALLIST

IFA on kahel aastal (2000 ja 2006) korraldanud suure uuringu oma liikmesriikide seas, et saada ette pilti jalgpalliharrastuse ulatusest maailmas. 2006. aasta andmetel mängis jalgpalli 265 miljonit meie planeedi elanikku. Sellele lisandus viis miljonit ametimeest ja kohtunikku ehk siis kokku oli 11 aastat tagasi jalgpalliga seotud 270 miljonit inimest, kusjuures FIFA küsimustele vastas 3/4 tema toonasest 207 liikmesriigist. Tõenäoliselt jätsid vastamata tillemad liikmed ja suurte riikide vastavad arvud on kajastatud kokkuvõttes. FIFA palus liikmesriikidel saata elukutseliste ja amatöörmängijate

hulk, samuti saali- ja rannajalgpalli ning ebaregulaarsete ja registreerimata harrastajate hulk. Muidugi on sellise statistika kogumine seotud raskustega, sest eri riikides võib statistika kogumise võimekus olla erinev. Aga tänu 2000. aastal tehtud avakatsele sujus 2006. aasta uuring paremini. Kuna veerand FIFA liikmeist siiski ei vastanud ja andmed on terve kümnendi vanad, ei kajasta nad enam tänapäeva seisu. Aga minu eesmärk on välja tuua muu. Tuua välja proportsioonid, mis üheteistkümne aasta jooksul pole tõenäoliselt muutunud. Nimelt on selle jalgpalliga vähemal või suuremal määral seotud 270 miljoni inimese seas 113 000 elukutselist

mängijat, need, kes saavad mängimise eest palka. Nemad on suures jalkaperes need, kes on kuulsad kas üle ilma, oma riigis või regioonis. Nemad on telepildis, uudistes, fotodel. Nendest räägitakse ja nendega tehtud intervjuusid kuulatakse-loetakse. Nad on teleriklõpsu, hiirekliki ja sõrmelibistamise kaugusel. Nende nimedega särke müüakse ja neid kantakse. Nemad reklaamivad tooteid ja teenuseid. Paljud neist kindlustavad oma karjääriga materiaalselt oma elu. On ka neid, kes peavad leppima niru palgaga, ja neid, kes peavad saamata jäänud palgaraha eest võitlema. Aga nendestki kirjutatakse meedias. Lühidalt – need 113 000 olid aastal 2006 jalgpalli koorekiht. Paljudele

JÄÄMÄE VUNDAMENDIST

Kogu muu jalgpall moodustab 99,96%. Selle osa vastu on meedia huvi tibatilluke.

Platsile sammuvad 0,04 ja 99,96% jalgpallimaailmast. Foto: Lembit Peegel

JALKA JUULI 2017

inimestele nad ongi jalgpall. Mis paljudele – võib ikkagi öelda, et sisuliselt kõigile kaasaelajatele tähendab jalgpall justnimelt tippjalgpalli, mille keskmes on profimängijad. Samas – need 113 000 moodustavad 270 miljonist vaid 0,04%! Teiste sõnadega: kui me vaatame, loeme ja räägime jalgpallist ning vaidleme omavahel selle üle, mida nägime ja millest lugesime, siis oleme me kapseldunud vaid selle 0,04% protsendi külge. Kogu muu jalgpall moodustab aga 99,96%. Selle osa vastu on meedia huvi tibatilluke. Nagu märgitud, kuuluvad selle alla kõik amatöörid, noored ja päris jalgpalli sõsaralad. Aga jalgpalliga on seotud ka

11-mõtet amatöörklubidele kaasa elavad fännid, oma laste mängudel käivad ja nende igakülgsest arengust huvitatud lapsevanemad. Harrastusmängijatel on vanemad, õed-vennad, pruudid-peiud, sõbrad, tuttavad, sugulased, kolleegid, lapsed. Brasiilia tuntud näitekirjanik ja spordiajakirjanik Nelson Rodrigues armastab oma maa sotsioloogide, antropoloogide ja ajaloolaste kohta öelda, et nad pole eriti intelligentsed inimesed, kuna on unustanud Brasiilia suurima sotsiaalse fenomeni: jalgpalli. Kui ta tahab kellegi kohta halvasti öelda, sõnab Rodrigues: “X on sama tark nagu sotsioloog.” Sama kehtib sotsioloogide, antropoloogide ja ajaloolaste kohta üle maailma. Jalgpall on fenomen, mille mõju suurust on ühiskonnateadlased väga visalt nõus tunnustama. Ka nemad näevad üksnes seda 0,04%, pidades seda pelgalt meelelahutuseks ja palaganiks. Tõsi, jalgpall on ka meelelahutus, aga seda on ainult tippjalgpall, mis mahubki just selle 0,04% sisse, kus peale meelelahutuse on oluline koht ka fännide lojaalsusel ning rahvuslike, paikkondlike, usuliste, sotsiaalsete identiteetide tekkel, hoidmisel ja tugevdamisel. Tänapäeval kasutatakse jalgpalli populaarsust ära tegelemaks erinevate sotsiaalse vastutuse projektidega ning jõudmaks hõlpsamalt raskesti ligipääsetavate sotsiaalsete gruppideni (kodutud, narkomaanid, prostituudid) ja pakkudes neile abi- ja terviseprogramme eluga toimetulekuks. Meelelahutus kargab küll silma ja imbub kõikjale, selle mõju võib olla suur, kuid see moodustab kogu maailma jalgpallist veelgi väiksema osa kui 0,04%. Asi pole nende kahe protsendi teineteise vastu mängimises, vaid mõistmises, et nad on teineteisega lahutamatult seotud: pisike profipallurite hulk ja profijalgpall saavad juurdekasvu hiigelsuurest amatööride ja noortejalgpallurite armeest. Hiigelsuur kaasaelajate hulk omakorda maksab elukutseliste palga mängupileti, nänniostu, maksutelevisiooni ja reklaamiraha kaudu (mis tegelikult ei tule mitte firmade, vaid tarbijate taskust). Tippjalgpall omakorda innustab ülejäänuid oma glamuurse eeskujuga ning õnneks või kahjuks loob ka jalgpalli kuvandi. Mida me selle teadmisega 0,04 protsendist peale hakkame? Võiksime endale teadvustada, et suurtelt ja väikestelt ekraanidelt meid üleujutav tippjalgpall on tegelikult imeväike osa suurest ülemaa-

Tammeka mängijad oma toetajaid tänamas.

Foto: Jana Pipar

Tartu Tammeka ja fännide võit Tänavune Eesti karikafinaal oli oma nime väärt ja väga vahva, et sellele vajutasid pitseri fännid. Tartu Tammeka puhul räägiti lausa 400 toetajast, kelle seast leidis ka armastatud kirjanikud Contra ja Mika Keräneni – ja Keränen tõdes vaheajal, et hääl on ära karjutud. Tammeka fännide tekitatud helifoon oli võimas. Seda oskasid hinnata ka mängijad, kui nad 0 : 2 kaotatud mängu järel üheskoos põhjatribüüni ette tulid ja oma tulihingelisi lojaalseid fänne tänasid. Eraldi tuli kaaslinlasi tänama peatreener Kaido Koppel. Marek Tšernjavski langes fännide ette põlvili ... Eriti silmatorkav oli Tammeka spordimehelik käitumine autasustamisel. Olen sellest varem kirjutanud, kuidas suur osa kaotanud meeskonna liikmeist keset autasustamistseremooniat tujutult väljakult lahkub, jättes võitjad oma kohaloleku ja aplausiga tunnustamata. Kui FCI oli karika kätte saanud, aplodeeris Tammeka võitjatele siiralt. See polnud moepärast löödud paar käteplaksu, vaid pikki sekundeid kestnud plaksutamine. Tammeka oli kohal lõpuni, väärtustades mitte ainuüksi meeskonda, kes oli neist sel päeval parem, vaid ka tervet karikasarja ja sellele viimasel kuuel aastal nime andnud legendaarset väravavahti Evald Tipnerit.

ilmsest jalgpallist. Et jalgpall on midagi palju enamat kui Messi ja Cristiano Ronaldo duell pallimurul ja konkurents maailma parima tiitlile. Ja et ühiskonnateadlased võiks lõpuks märgata fenomeni, mis ulatub igasse elusfääri ning liidab inimesi üle maailma.

INDREK SCHWEDE JALKA peatoimetaja 2017 JUULI JALKA

kolumn

Ennustamise mõnust ja panustamise stressist Hooaja alguses ennustasin, milline on Inglise meistrivõistluste lõpptabel. Nüüd on hea kõrvutada minu pakutud ja tegelikku tabeliseisu. ANDRES VAHER

is vahet saab olla lihtsalt oma lõbuks Inglise liiga järjestuse pakkumisel ja raha peale hasartmängimisel? “Kui pead tingimata raha peale panustama, jõua veel enne alustamist selgusele kolmes asjas: mängureeglites, panuste suuruses ja hetkes, millal lahkud.” Hiina vanasõna

Veel enne selle loo stardipauku tuleb selgeks teha üks asi: mina ei panustanud. Isegi kihla ei vedanud. Ennustasin. Mis neid kolme eristab, milline neist on tervislikem ja millisel juhul eelistada üht, teist või kolmandat? Äsja Londoni Chelsea veenva triumfiga lõppenud Inglismaa liigahooaja eel tegin Eesti Päevalehte intervjuu meie iidoli Ragnar Klavaniga. Oli augustikuu. Sama loo juurde lisasin oma pakkumise, milline võib üheksa kuud hiljem välja näha Premier League’i lõpptabel. Mul puudus igasugune pinge – mängus polnud raha ega kõrval kellegi teise ennustust. Kaalul oli vaid tiba professionaalset väärikust. Kuidas siis läks? Nigelalt. Täpselt ei õnnestunud pihta saada ainsatki kohta 20st, keskmiseks eksimuseks kujunes 2,9 (vaata täpsemalt lisatud tabelist). Tõsi, mitu vääratust olid napid. Kõige karmimalt panin puusse West Bromwichiga (mul 17., tegelikult 10.), teise koha ses arvestuses hõivas mu pakutud tšempion Manchester United, kes leppis tegelikult alles kuuenda platsiga. 16

JALKA JUULI 2017

Uskusin Jose Mourinho teise hooaja efekti ja Punaste Kuradite hooajaeelsete täienduste (Paul Pogba, Zlatan Ibrahimovic, Henrik Mhitarjan, Eric Bailly) tõhususse. Eksisin, ehkki kokkuvõttes ei saa ManU hooaega kehvaks lugeda – võideti ju Euroopa liiga, samuti kodune liigakarikas. Ent tähtsaimas sarjas mindi põhjalikult alt.

Londoni Chelsea krooniti Inglismaa meistriks.

Erapooletu ja pingeta ennustaja võib rehmata käega ja tõdeda: eks katsuge ise planeedi kõige ettearvamatumas vutiliigas ideaalselt orienteeruda. Proovikivi keerukuse kohta saab tuua erinevaid statistilisi tõendusi, kuid piirdun siinkohal minu silmis mõjuvaimaga: suurest kuuikust ei lõpetanud mitte keegi mullusega võrreldes samal positsioonil. Mujal võidakse sellisest põnevusest vaid und näha. Saksamaal sekkus tänavu suurde mängu küll värske nägu (RB Leipzig), ent Müncheni Bayern valitseb ikkagi juba aastaid masendava ülekaaluga. Itaalias domineerib samamoodi Torino Juventus, ka kaks järgmist (AS Roma ja Napoli) mängivad ülejäänutega võrreldes üsna oma liivakastis. Hispaanias võidab Real või Barcelona,

kolumn teoorias suudab neile vastu hakata vaid Madridi Atletico, teised on täiesti relvitud. Vaid Prantsusmaal tekkis elevust, kui AS Monaco “noortegäng” tõukas troonilt Paris Saint-Germaini miljonärid.

Võitlus kihlveokontoriga on alati ebavõrdne Aga nüüd ringiga tagasi alguse juurde. Kes meist poleks läinud sõbraga spordivõistlusest rääkides või sellele vahetult kaasa elades hasarti? Kerge vaidluse (või koguni tögamise) järel sünnivad kihlveod. Vahele pannakse pudel head karastavat jooki või väike rahasumma või midagi muud meelepärast. Niisama tõe ja õiguse peale naljalt kihla ei veeta. Enamasti läheb elu pärast võitu/kaotust vanamoodi kenasti edasi. Aga ennekuulmatud pole ka juhtumid, kui kaotaja kirub masendunult: pagan, mul olnuks selle summaga parematki teha. Samuti on ette tulnud olukordi, kus kaotaja lihtsalt haihtub. Ehk teisisõnu: niipea, kui mängu sekkub mistahes materiaalne väärtus, tuleb hoobilt kaasa mitu muud tegurit, eelkõige psühholoogilised. Ning siit on samm panusta-

Foto: Scanpix

miseni (inglise keeles gambling) juba üsna lühike. Kes selle siiski astub, peab tingimata teadma, mida kujutab endast võitlus kihlveokontoriga. See ei ole võrdne duell. Kui sõbraga oled nägu näo ja hammas hamba vastu, siis nüüd heitled terve meeskonnaga. Pealegi võtab su vaenlane igalt kihlveolt niinimetatud marginaali, mille suurusjärk on 10%. Ka kõik muud mängureeglid on koostanud tema. Et sellises härjavõitluses sadulasse jääda, pead olema äärmiselt tark, tähelepanelik ja kannatlik.

Õnnelik võitja ja kõigest ilma jäänud luuser Tean inimest, kes elatub spordivõistlustele panustamisest. Ta edu valem on ütlemata lihtne: ta otsib ja ootab, kuni leiab “kuldkala”. Neid on iga kuu vaid mõni üksik. Ta paneb raha mängu ainult siis, kui on kindel, et kihlveokontor on eksinud. Loomulikult: ka tal tuleb ette kaotusi. Vahel selgub, et mingi oluline infokild või detail on siiski kahe silma vahele jäänud. Aga kokkuvõttes on ta kopsakas plussis ja õnnelik pereinimene. Vahepalaks veel natuke õnnest. Ka tol kasumlikul ennustajal – vabandust, panustajal – napib vahel õnne. Aga ta teab, et halba õnne pole iial mõtet kiruda. Veel vähem kujutleda oma hädade suurimaks põhjuseks. Inimloomus on kord juba selline, et peab vedamist loomulikuks, nappi õnne aga mitte. Sestap ongi targem juhinduda 19. sajandi USA kirjaniku ja poeedi Bret Harte’i ütelusest “Õnne puhul on kindel vaid üks – et see muutub”. Vastukaaluks kirjeldatud võitvale näitele olen lugenud panustajatest, kes on maha mänginud nii raha, aja kui ka elu armastuse. Tsiteerin üht kihlveofoorumi kasutajat: “Ma ei panustanud nii-öelda pimedalt ja juhuslikult. Töötasin välja oma strateegia. Aga see eeldas pidevat uudiste ja koefitsientidega kursis olekut. Istusin suure osa päevast arvuti ees. Mul oli suhe, mõlemapoolne tugev kirg, aga enamikul juhtudel ei leidnud ma aega tüdrukuga õhtuti välja minna. Muutusin närviliseks ka panustades. Hakkasin rapsima. Lõpuks pidin tõdema, et olin ilma nii rahast kui tollest neiust.” Miks on üks plussis ja õnnelik ja teine miinuses ja stressis? Taas pealtnäha lihtsal põhjusel: sest peale teadmiste ja kogemuse omamise oskab üks kontrol-

Andres Vaheri ennustus 1. Manchester United (eksimus 5 kohta) 2. Manchester City (1) 3. Chelsea (2) 4. Arsenal (1) 5. Liverpool (1) 6. Tottenham (4) 7. West Ham (4) 8. Leicester (4) 9. Everton (2) 10. Stoke (3) 11. Southampton (3) 12. Crystal Palace (2) 13. Bournemouth (4) 14. Swansea (1) 15. Middlesbrough (4) 16. Sunderland (4) 17. West Bromwich (7) 18. Watford (1) 19. Burnley (3) 20. Hull (2)

Tegelik lõpptabel 1. Chelsea 2. Tottenham 3. Manchester City 4. Liverpool 5. Arsenal 6. Manchester United 7. Everton 8. Southampton 9. Bournemouth 10. West Bromwich 11. West Ham 12. Leicester 13. Stoke 14. Crystal Palace 15. Swansea 16. Burnley 17. Watford 18. Hull 19. Middlesbrough 20. Sunderland

lida kirge, teine mitte. Ega’s panustamist ilmaasjata hasartmänguks nimetata. Haarates sõnal sabast: võitja ongi see, kes suudab mängida hasardita. Pole ju saladus, et kihlveokontorite suurkasumid tulevad klientidelt, kellel napib oskusi ja/või kannatust. Niisugusel juhul ongi tulemus juba enne alustamist ette teada: kaotad kas palju või väga palju. Sel juhul on targem lihtsalt ja pingevabalt ennustada. Täpselt nii, nagu sai Inglise liigaga tehtud. Kui läheb halvasti – nagu mul näiteks! –, naeratad muretult, õpid vigadest (heal juhul) ja ennustad järgmise hooaja hakul taas. 2017 JUULI JALKA

minu 11 Foto: Lembit Peegel

Marek Lemsalu 11 ehk kuidas Lemsalu Paolo Maldini särki ihkas

ndise keskkaitsja Marek Lemsalu moodustatud sümboolne koosseis on kõvemast kõvem. “Mu peas kangastusid 1990ndad,” kommenteerib kunagine koondise tugitala, kuidas ta staaripuntra kokku sättis. “See on minu kaasaegsete kuulsuste plejaad, nemad on mulle enim korda läinud.” Peter Schmeichel Ta on jätnud kustumatu mulje, oli veidi kreisi. Ühel hetkel naeris laia suuga, teistpidi meenuvad tema kehakeel, õpetamine ja vihapuhangud. Ma ei olnud 1992. aastal alguses Taani fänn, aga turniiri jooksul tekkis poolehoid ja see, kuidas nad finaalis Saksamaale ära panid, oli täitsa hull. Schmeichel oli omal ajastul kunn. Paolo Maldini Läbi aegade üks suurimaid iidoleid. Meeldis, et mängis karjääri jooksul ainult AC Milanis – kõik ei ole müügiks! Kui Eesti mängis 1993. aastal Triestes Itaaliaga, siis Maldini ei mänginud, aga mäletan, et tahtsin hirmsasti tema särki. Niisiis vahetasin Alberto Di Chiaraga, kes oli selles mängus number 3. Siiamaani hoian seda alles ja mõtlen, et sümboolselt on see Maldini särk. See on üks viiest särgist, mille ma üldse alles olen hoidnud – teised on Mainz 05, Bryne, Levadia ja Eesti koondise särk. Lothar Matthäus Ma mäletan, kuidas ta võis keskväljal lõpmatuseni joosta. Praegu on selliseid vendi veel, aga tollel ajal oli sürr – hull mees. Kuna keskväljal on kõvad mehed ees, pidin ta panema keskkaitsesse, kus ta karjääri lõpus mängis. Kui ma Saksamaal olin, oli ta täielik kuningas, kõvemat venda ei mäletagi. Franco Baresi Eredalt mäletan, et ta polnud mingi imemees, aga üks parima kohavalikuga keskkaitsjaid üldse. Piisavalt kiire ka. Sain Triestes tema vastu mängida, oli mu tolleaegne iidol. Cafu Mõtlesin, kas panna paremasse kaitsesse Jürgen Klopp, sest ta on kõige kuulsam mees, kellega ühes võistkonnas olen olnud, aga ta ei sobiks üldisesse pilti, tema tase oli II Bundesliga (Saksamaa tugevuselt teine liiga – toim.). Cafuga on meeles, et ta oli tohutu töövõimega modernne aktiivne äärekaitsja. Ta ei olnud välkkiire nagu Roberto Carlos, aga oli elegantne mängija. Maradona Üks maailma suurimaid. Virtuoos. Kõik ootasid maagiat ja ta suutis alati midagi toota. Tohutult võimas, kuidas ta esimeste sammudega end lahti rebis. Selles koosseisus parim. 18

JALKA JUULI 2017

Marco van Basten

Ronaldo

Diego Maradona

Luis Figo

Zinedine Zidane

David Beckham

Paolo Maldini

Lothar Matthäus

Franco Baresi

Cafu

Peter Schmeichel

Luis Figo Mäletan, et kui ta Barcelonas oli, oli ta niivõrd kerge, suure kiiruse pealt aina läks ja läks ning kogu aeg oli õige puude. Tema vastu mängides meenub, et ta oli tark, ma läksin küll jõuliselt sisse, aga ta ei lasknud end lõhkuda, hüppas ilusti üles. Zinedine Zidane Kui ta platsil oli, siis mõtlesid, et nüüd tuleb midagi head. Tal oli kuidagi muretu ja pingutamata mängustiil ning ta teadis alati, kus võistkonnakaaslased asuvad. Võis lüüa väga tähtsates olukordades väravaid. David Beckham Tema trahvilöögid ja tsenderdused olid alati head, aga mina hindasin tema tohutut töövõimet. Olen kuulnud, et oli üks professionaalsemaid jalgpallureid. Ta oli esimene, kel kasvas kogu see jalkaväline üle pea, aga ta suutis selle sees jääda iseendaks ja mängida hästi. Raha oli, feimi oli, aga miski sundis teda edasi pingutama. Ronaldo Pean teda parimaks puhtaks ründajaks. Kiire, plahvatuslik ja nõtke, valitses suurepäraselt keha, tegi õige pikkusega puuteid. Väga raske oli teda ära lükata. Geniaalne. Marco van Basten Ei olnud niivõrd tehniline ega kreatiivne, aga tõenäoliselt üks parimaid momentide realiseerijaid. Oskas õigel ajal õiges kohas seista ja otsustavaid väravaid lüüa. Samas tegi ka välja palju tööd.

Telli ajakiri Sport

superhinnaga -

6 kuud vaid

Vaata siit: www.tellimine.ee/sport-heahind Kõik spordist - kasulikud nõuanded, põnevad intervjuud ja sütitavad artiklid!

JUU NI 20 17

MA I 20 17

AP RI LL 2 0 17

JUUNI 2017 APRILL 2017

MAI 2017

Hans Uku Leitham – tulevikutäht

Suvevolle meelitab randa

Kas minitreeningust Keenia jooksjate on kasu?

Valdo Jahilo Tühja katsetab kõhuga ﬁ tnesskellasid trenni?

Kairit Kaasik 30. korda Maijooksule Miks selg

Rulluisuvirtuoos CrossFit Tõnis Paalme kolib õue

saladused

Kristjan Gold – sportlik raadiohääl

valutab?

Jooksud ainult

Energiline sõudespinning

Lõbusad tantsutrennid

hüpates vormi!

E LUST IIL

Kus on parimad matkarajad?

"Maijooks on jooksufestival!" SUP-iga merele!

TARTU JOOKSUMARATONI KA ANEPOISS

MARATONI INFO RAIVO

HIND 4.95

Purjetaja Kätlin Tammiste toitumisnipid

9 772382 818016

Vabatahtliku töö avardab silmaringi

7 km jooks, käimine ja kepikõnd www.tartumaraton.ee E. TAMM

35. TARTU JOOKSUMARATON 35. TARTU

23/10/5 km jooksJOOKSUMARATON ja kepikõnd 23/10/5 km jooks ja kepikõnd 7. mai 2017 7. mai 2017

AMETLIK INFO LEHEKÜLGEDEL 2-5

MARATONI INFO

Rajakaart, liiklus/parkimine, osaleja info

MARATONI INFO www.tartumaraton.ee www.tartumaraton.ee

Baltimaade suurim maastikujooks 35. Tartu Jooksumaraton toimub 7. mail. Tartu Maratoni Kuubiku sarja kuuluv Tartu Jooksumaraton

Baltimaade suurim maastikujooks 35. Tartu Jooksumaraton 7. mail.ja Tartu Maratoni sarjaEtkuuluv Tartu Jooksumaraton toob igal aastal kevadisi jooksumõnusid nautima ligitoimub 10 000 väiksemat suuremat jooksusõpraKuubiku ning kepikõndijat. nii osalejad ka pealtvaatajad ürituse ajal kõigeligi toimuvaga paremini kursis oleksid kohapeal sujuvamalt orienteeruksid, kõigil toob igal aastal kevadisikui jooksumõnusid nautima 10 000 väiksemat janing suuremat jooksusõpra ningpalume kepikõndijat. Et nii osalejad jooksusõpradel ja ka lihtsalt Tartu Jooksumaratonist huvitatutel tutvuda skeemide ja infoga, mis sisaldub siin Tartu Jooksumaratoni kui ka pealtvaatajad ürituse ajal kõigeajakirja toimuvaga kursis oleksid ning kohapeal sujuvamalt orienteeruksid, palume kõigil ametliku häälekandja Sport aprilliparemini numbri lehtedel. jooksusõpradel ja ka lihtsalt Tartu Jooksumaratonist huvitatutel tutvuda skeemide ja infoga, mis sisaldub siin Tartu Jooksumaratoni

Osaleja info lehekülgedel 2-6

tahtejõuga triatlonile

9 772382 818016

HIND 4.95

20. mai 2017

HIND 4.95

E LU ST I I L

Liina Kraam Tšernov

Selle suve hitt on tõukeratas

ELU ST II L

Kuidas mõjutada hingamist? Jumping –

• SUKELDUMINE • WAKEPARK • GOLF • SEIKLUSPARK• RULLUISUTAMINE • KIIKUMINE LAULUKAARES • MATKAMINE

Kaspar Taimsoo JOHN BLAKEY: trennirutiinid Tipus on tähtis vaimne tugevus 11 trennimüüti Kaardilugeja Martin Järveoja tööpäev

AJ AVI ID E

A JAV II DE

A J AV I I D E

Sulev

naistele Neli spordiblogijat

ME ELELAH UT US

M E EL EL AH UT US

M E EL E L A HUT U S

Maijooks tähistab 30. aasta juubelit

SUUR SUVE-ERI

9 772382 818016

premium liiga

Kas tiitlikaitsjad on neetud? Spordimaailmas on teada-tuntud tõde, et tiitlit kaitsta on oluliselt raskem kui seda võita. Tänavuse meistriliiga hooaja alguses on sama fenomen kummitanud mullu oma klubi esimese Premium liiga tiitli võitnud FCI Tallinna. Mis on tiitlikaitsjaga juhtunud? KADI PARTS

lles eelmisel aastal oli Eesti meistriliiga kuumimaid teemasid 2015. aastal meistriks kroonitud FC Flora käekäik. Toonased valitsevad meistrid alustasid hooaega konarlikult, asetasid poole hooaja peal senise juhendaja Norbert Hurda asemel peatreeneritoolile Argo Arbeiteri ja lõpetasid hooaja pettumust valmistava neljanda kohaga. Sel aastal paistab olevat sama teed käimas FCI, kes juuni keskel peetud koondisepausi ajal oli liigas alles viiendal kohal, kaotades esikohal olevale Florale juba 20 punktiga (võrdluseks – aasta varem raskustes olnud Flora kaotas mullu samal ajal liidrikohal olnud Levadiale vaid üheksa punktiga). “Me tõesti ei oodanud, et hooaja algus nii halvasti läheb,” nentis sellise asjade käigu kohta FCI spordidirektor Dmitri Skiperski. “Kui tagasi vaadata, siis hooaja ettevalmistus oli varasematest aastatest parem – meil oli oma

Eesti meistrid 2012–2016 ja nende käekäik järgmisel hooajal 2012 – Nõmme Kalju (aasta varem meistriks tulnud Flora sai 3. koha) 2013 – Levadia (Kalju sai 2. koha) 2014 – Levadia 2015 – Flora (Levadia sai 2. koha) 2016 – Infonet (Flora sai 4. koha)

JALKA JUULI 2017

hall ja võimalus enda valitud ajal trenni teha, uued süsteemid, analüütik, füüsilise ettevalmistuse treener jne –, nii et muidugi on üllatav, et vahe esimese meeskonnaga juba nii suur on.” Ka jalgpalliekspert Marek Lemsalu tunnistas, et mulluse võitja kahvatu hooaja-algus oli ootamatu. “Kindlasti oli see üllatus, aga siin pole midagi ilustada, sest kes vähegi jalgpalli jagab, see saab aru, et joosti kõvasti lati alt läbi,” ei hakanud Marek Lemsalu olukorda ilustama. Ta lisas, et kuigi kõrvaltvaatajana on raske lõplikku hinnangut anda, võib probleem suure tõenäosusega peituda tiimi sisekliimas. “Meeskonnal peab olema sisemine põlemine ja jõud, peab olema teineteise aitamist ja seda, et ka pingipoisid on igal hetkel valmis mängu lülituma ja endast kõik andma. Kui nende hammasrataste vahel on aga mingid liivaterad sees, siis hakkabki asi viltu kiskuma.” Lemsalu sõnul ei saa FCI pugeda oma spordidirektori Dmitri Skiperski väite taha, et meeskonna koosseis on veidike muutunud (peamise tugitalana lahkus kahe hooaja vahel Sergei Mošnikov – toim.) ja vajab kokkumängimiseks aega. “Kui vaadata nende mehitatust, siis kaitseliin on ju sama, kaitsele suunatud keskväljamehed on samad, ründeliin on sama ja äärepoolikusse toodi jõudu juurde,” analüüsis Marek Lemsalu. “Hooaja alguses oli meeskond jah vigastustega kimpus, sest neil olid

FCI eelmise hooaja staarid pole tänavu võitjakoormale vastu pidanud ja oodatust kahvatumad tulemused on pannud meeskonna keerulisse seisu. Kas endale kaevatud august on veel väljaronimisruumi? Foto: Jana Pipar

puudu nii Sergei Tumasjan kui ka Jevgeni Harin. Siis oli tõesti puudu kaks väga kreatiivset mängumeest ja head rünnakuehitajat. Aga ega nad ei ole ju tegelikult halvasti mänginud, lihtsalt pole suudetud neid mängude lõppe enda poole kallutada ja just sellest jääbki puudu.” Sama kitsaskoha tõi välja JK Tallinna Kalevi peatreener Marko Pärnpuu, kelle sõnul on neil suurem osa võtmemänge olnud tasavägised, aga probleemiks on see, et nad ei löö ise ära. Erandiks vaid üks Florale kaotatud 0 : 3 mäng. “Nende mäng ei erine eelmise hooaja mängust väga palju, aga mullu lõid nad palju tähtsaid väravaid standardolukordadest,” ütles Pärnpuu. “Nüüd ei ole neil esile kerkinud võt-

premium liiga

memängijat, kes neid üliolulisi väravaid lööks ja mänge enda kasuks aitaks kallutada.”

Hääl kuklas ei lõpeta koputamist Kui aga FCI koosseis ega mängupilt pole kardinaalselt muutunud, siis peab asi olema kinni milleski muus. Siinkohal tulebki mängu võitjakohustus ehk praeguses olukorras tiitli kaitsmise koorem. Dmitri Skiperski kinnitas FCI siseellu kaedes, et selline nähtus on klubis tõepoolest olemas: “Eks selle nii-öelda teise hooaja sündroomi puhul tunnevad nii mängijad, treener kui ka juhtkond suuremat pinget ning see kuklas koputav hääl teeb paraku mängimise raskemaks.” Marko Pärnpuu selgitas samuti, et

kuigi igapäevaselt sellele ei mõelda, siis võitjatel tiksub enamasti peas võiduhääleke, mis uuel hooajal pärast meistriks tulemist mängimist raskendab. “Ega keegi muidugi iga päev väljakul seda tiitlit kaasas ei tassi ja selle kaitsmisele kogu aeg ei mõtle, aga alateadvuses kummitab ikkagi see teadmine, et nüüd enam vähemat kui tiitlit su käest ei oodata. See panebki võitjakohustuse peale,” rääkis Marko Pärnpuu. Mitmekordne Eesti meister Marek Lemsalu tunnistas, et teab omast käest, kui raske tiitlikaitsmine olla võib, kuid aeg on näidanud, et see pole võimatu. Lemsalu meenutas, et tuli Levadiaga aastatel 2006–2008 kolmel korral meistriks (Levadia võitis meistritiitli ka 2009. aastal, kuid Lemsalu lõpetas karjääri 2008. aasta hooaja järel – toim.),

ja teab, mida selleks vaja on, et tiitlit kaitsta. “Kui meie aega meenutada, siis eks meil olid head motiveeritud treenerid, ja kui ennast veidi pjedestaalile tõsta, siis eks vanakesed nagu mina, Indrek Zelinski ja veel praegugi mängiv Andrei Kalimullin olime päris head,” naeris Lemsalu. “Meie eelis oli toona see, et meilt ei läinud tol ajal kõvasid mängumehi ära, aga samas FCI puhul ei olnud kaotus tiimist lahkunud meeste puhul nii metsik, et oleks pidanud nii tohutult mõjuma. Fakt on see, et tiitli kaitsmine nõuab endalt tugevat motiveerimist ja kui kogu meeskond sellega kaasa ei tule, siis on keeruline seda teha.” Treeneri vaatenurgast selgitas Marko Pärnpuu FCI praegust olukor2017 JUULI JALKA

premium liiga Eesti jalgpallurite edetabel Edetabelis suuri muudatusi pole. Suurim tõusja on Ats Purje, kes tänu Lätile löödud väravale taastas koha 30 parema seas. Teine uustulnuk on Albert Prosa, oma koha pidid loovutama Pavel Marin ja Mihkel Ainsalu. Uueks esikümnemeheks on Mattias Käit, kelle koht koondise algrivistuses tundub olevat kindel. 1. Ragnar Klavan 2. Konstantin Vassiljev 3. Siim Luts 4. Karol Mets 5. Taijo Teniste

6. Sergei Zenjov

–1

7. Ken Kallaste 8. Mihkel Aksalu 9. Mattias Käit

10. Nikita Baranov

–1

11. Henri Anier

–1

12. Henrik Ojamaa 13. Artur Pikk 14. Marko Meerits

15. Rimo Hunt

–1

16. Karl Mööl 17. Rauno Sappinen 18. Janar Toomet 19. Markus Jürgenson

20. Enar Jääger

21. Madis Vihmann

22. Dmitri Kruglov 23. Ats Purje

+4 UUS!

24. Brent Lepistu

25. Mait Toom

26. Andreas Vaikla

–7

27. Marek Kaljumäe

28. Joonas Tamm 29. Albert Prosa 30. Mark Oliver Roosnupp

JALKA JUULI 2017

–5 UUS! –6

da analüüsides, et kuri võib karjas olla ka seetõttu, et mullune tiitel oli klubi ajaloo esimene ning seega ei oldud selle hooaja võidukoormaks korralikult valmis. Samas pole treeneritöös vahet, kas ollakse tiitlikaitsja või mitte. Treener ei pea meeskonda hooajaks ja mängudeks ette valmistama mitte ainult füüsiliselt ja taktikaliselt, vaid ka vaimselt. “Kuna FCI on endale uudses olukorras, sest meeskonnana pole nad varem meistriks tulnud ja sellise kooslusega seda koormat kandnud, siis ei ole paraku suudetud selleks valmis olla,” rääkis Pärnpuu.

Kas rong on lõplikult läinud? Ent hooaeg on siiski alles poole peal ja võitjaid või kaotajaid välja kuulutama hakata selgelt vara. Näiteks eelmise aasta ebaõnnesõdur Flora ronis hooaja kehvast algusest välja ja kaotas lõpuks esikolmiku koha vaid kahe punktiga, seega on ka FCI puhul kõik veel võimalik. Või kas on? “Kui vaadata, millise hooga Flora ja Levadia lähevad, siis mina küll ei näe, et FCI neile järele saab,” väitis Marko Pärnpuu. “Nõmme Kalju on omakorda üpris stabiilne meeskond, aga FCI-l on ka nendega päris korralik vahe ja minu hinnangul on neil esikolmikusse jõuda

ikka väga-väga raske,” lisas Tallinna Kalevi treener. Endine koondislane Marek Lemsalu oli pisut positiivsemat meelt, kuid leidis, et esikolmikusse pääsemiseks tuleb esmalt toetajad tagasi võita. “Neil oleks vaja mõni oluline võit saada ja rohkem ambitsioonikust näidata, et oma fännidele tõestada, et pole püssi põõsasse visatud,” jäi Lemsalu optimistlikuks. “Medalitele jõudmine on küll keeruline, aga mitte võimatu, ja kuigi tiitlikaitsmist on väga raske uskuda, siis imesid ju ikka sünnib.” FCI omalt poolt konkreetseid kohti või lubadusi välja ei käinud ning kuigi Dmitri Skiperski tunnistas, et asjalood pole kiita, siis käib töö edasi: “Meie mängijad ei kakle omavahel, nii et sisekliimaga on kõik korras ja tööatmosfäär on korralik. Kas mängijate, treeneri ja juhtkonna vahel on pingeid? Seda ma ei kommenteeri, aga siit ei maksa välja lugeda, et meil kindlasti on pingeid. Meie praeguses seisus ei saa me kuidagi öelda, et kõik on korras, aga siit väljatulemine on meie kõigi ühine eesmärk. Kindlasti ei lepi me asjaoluga, et oleme viiendad, ja laseme nüüd jala lõdvaks, et las minna. Meister või mitte meister, tööd tuleb ikka teha.”

Miks tekib võidukompleks ja kuidas seda ennetada? Võidule järgneva hooaja või võistluse ebaõnnestumise fenomen ei ole pelgalt Eesti või jalgpalli keskne probleem, vaid seda leidub väga laialdaselt ka muudel spordialadel. Kui sportlased ja treenerid ise sageli ei mõista, miks tiitlivõidule järgnev aasta kergelt öeldes aia taha võib minna, siis spordipsühholoogidel on selgem arusaam. “Tänapäeva arenevas jalgpallimaailmas tuleb arvestada ka mänguväliste faktoritega: on sponsorid, meedia ja klubijuhtide nõudmised,” selgitas spordipsühholoog Kristel Kiens. “See mõjub nii treeneritele kui mängijatele ning on loogiline, et võitjatele pööratakse rohkem tähelepanu ja neil on rohkem pinget. Kui aga selline pinge tekib, siis hakatakse sageli keskenduma asjadele, mida ei saa kontrollida – olgu selleks võidukohustus või emotsioonid, mis mängudega tekivad. Ning jalgpalli kui võistkonnaala juures on veel see fenomen, et kui ühel mängijatest tekib selline pinge ja ta hakkab seda oma käitumise või sõnadega näitama, siis see nakatab tervet meeskonda. Seda võib nimetada nii-öelda sotsiaalseks nakkuseks, mis levib ning nakatab ka neid mängijaid, kes enne üldse ei tajunud seda pinget ega mõelnud sellele,” lisas Kiens selgituseks. Ometi ei ole võidukohustus või edukale hooajale järgnev argipäev spordimaailmas midagi uut või üllatavat, seega miks ei suudeta potentsiaalse languse tekkimist ennetada ja etteruttavalt käituda? “Selle lahendamiseks ei ole üht kindlat asja, mida teha saaks, vaid see on pikaajalisem ja keerulisem plaan,” nentis Kiens. “Tuleks õppida keskenduma asjadele, mida saab kontrollida – näiteks oma mäng, aga mitte selle konkreetne tulemus –, ning õppida ära tundma seda, kui kellelgi tekib pinge.”

Kuidas paremini taastuda Kristo Reinsalu, Science in Sport Eesti

persoon mängija luubi all Fotod: Jana Pipar

Mario Stern Mitmekülgne ründemängija Mario Stern (19) on esiliiga esimese 11 matšiga saanud kirja üheksa väravat. Esiliiga märtsikuu parimat jalgpallurit hindavad FC Kuressaare peatreeneri kohusetäitja Sander Viira ja meest noorteklassides juhendanud Jan Važinski.

Sander Viira: “Isegi kui kehvalt mängib, oskab oma värava ära lüüa. Vaist on tal ikka väga hea. Kuressaare kindlasti tema lagi ei ole.”

Väljakunägemine

Õhuvõitlus

Sander Viira: See ta tugev külg ei ole. Tean, et teda on ka poolkaitses kasutatud, aga ise pole seda teinud. Pigem lööb väravaid, kui annab sööte – tema trumbiks on olla õigel ajal õiges kohas. Meil on ta ründepositsioonidel mänginud ja see külg pole veel nii välja arenenud. Jan Važinski: On selles aspektis kogu aeg arenenud. Alguses oli pigem individuaalne mängija, aga eliitliigas mängides arenes ja praegu läheb juba paremini. Tartu Santose (mai alguses – toim.) vastu andis ta ühe väravasöödu olukorras, mida oleks ta varem kindlasti proovinud ise lahendada.

Sander Viira: Enda kasvu kohta nõrk. Kardab natuke võitlusi. Noorteklassides mängiti talle jooksu peale palle ning on harjunud, et pall tuleb üle kaitseliini. Kahevõitlustesse väga ei kipu. Jan Važinski: Ta on tugev ja pikk poiss, võitlustesse läheb ilma probleemideta, aga pealelöögi sooritamises on vaja areneda.

Jõud Sander Viira: Juba noorena oli teistest arengus ees. Vahepeal oli probleeme, kuna ei näinud füüsisega väga vaeva, aga talvel tegi korraliku ettevalmistuse ja on ka kasvus juurde pannud. Väljakul on näha, et keegi teda naljalt ära ei lükka. Jan Važinski: Kindlasti üle keskmise, füüsilised omadused on suurepärased. Pikkust on 1,90 meetrit ja ta ei ole kõhn, vaid tugev poiss. On mees, mitte poisike.

Vastupidavus Sander Viira: Praegu on korralik. Eelmisel aastal segasid haigused ja oli probleeme. Kui ta rohkem musta tööd teeks, ei kestaks ilmselt mängu ära. Võiks rohkem tööd teha ja joosta, aga hoiab kaitse pealt veidi kokku. Jan Važinski: Pole kunagi mingeid kahtlusi olnud, et kas kestab lõpuni või mitte. Alati on vastupidavust ja leiab ka lisaajal jõudu.

Sisu Sander Viira: Vahepeal oli väga nõrk, asi oli tahtmise taga. Sel aastal on häälestus õige ja on korralikult trenni teinud, eks sealt on ka tulemus tulnud. Ta muutub vahepeal väljakul laisaks, aga potentsiaali on kuhjaga. Jan Važinski: Oli alati selline mängija, kes palju ei suhelnud, kuid oli näha, et tal on suured eesmärgid. Eelmisel aastal olid tal probleemid, sai vähe mänguaega ja oli kurb, aga tegi palju tööd ja nüüd saab kogu aeg algkoosseisus mängida. Tahtmist tal on.

Tehnika Sander Viira: Tugev külg. Triblingust ootaks rohkemat: tean, milleks ta võimeline on. Natuke vähe võtab ette ja kaotab triblinguid. Arvan, et see on peas kinni. Äärel mängimine on tema jaoks uus positsioon, pole lihtsalt harjunud veel mehi ette võtma, aga saab hakkama. Jan Važinski: Väga-väga tehniline poiss. Mõni mängija näeb palli enda poole liikumas ja hakkab mõtlema, kuidas omaks võtta, aga Mario on pingevaba ja mõtleb juba, kuidas järgmist sammu teha.

Kiirus Sander Viira: Kiirust on, lapsest saati on ta teistest kiirem olnud. Praegu tundub, et võibolla ei kasuta seda väga ära. Ise näeksin rohkem seda, et ta kiiruse peale palli võtaks. Jan Važinski: Ilmselt tahavad kõik treenerid pikka ja kiiret ründajat. Tal on nii stardi- kui ka distantsikiirus olemas ning oluline on see, et suudab kiiruse juures ka palli kontrollida.

JALKA JUULI 2017

Liikuvus Sander Viira: Üks tema trumpidest. Oskab leida õigeid tsoone, kuhu avaneda. Eriti ründekolmandikul. Madalamal mängides on passiivsem. Jan Važinski: Oli juba noorena tema trumbiks, kuid on ajaga veelgi arenenud. Liigub teravalt nii palliga kui ka pallita.

Löök & sööt Sander Viira: Löök on väga hea, suudab ka olematutest kohtadest väravaid lüüa. Üks tema trumpidest – jõudu ja kiirust jalas on. Söötmist saaks juurde aidata, on sel hooajal rohkem söötma hakanud. Ei võta enam kõike enda peale, vaid jagab teistele ka. Jan Važinski: Parema jala löök on väga täpne ja tugev, tihti kasutab ka väliskülge. Vasaku jalaga teeb tööd, on veel arenguruumi. Lühike sööt on korralik, aga pikem sööt võiks parem olla.

CV: 26.07.1997 Klubi: FC Kuressaare Endised klubid: Viljandi JK Tulevik, Sörve JK Treenerid: Leo Ira, Janek Meet, Jan Važinski, Jaanis Kriska, Roland Kütt, Pelle Pohlak, Martti Pukk, Sander Viira

mängija luubi all

Mäng Valgevenes röövis vutituju Sander Viira ja Jan Važinski iseloomustasid just su mängijaomadusi. Millistes neis elementides sa enda arvates kõige parem ja halvem oled? Kõige paremad on ilmselt tehnika ja kiirus. Kaks halba omadust oleks õhuvõitlus ja vastupidavus. Oma pikkuse kohta peaksin õhus parem olema, aga ma pole seda piisavalt treeninud, ajastus jätab soovida. Vastupidavuse kohalt tunnen küll, et võiks parem olla. 2015. aasta septembris mängisin U19 koondises Valgevene vastu ja seal läks nii halvasti, et olin endas pettunud ja mõtlesin jalgpalliga üldse ära lõpetada, huvi kadus. Eelmisel aastal mängisin põhiliselt II liigas ja vastupidavus kadus ära, kuna ma ei teinud trenni. Nüüd tahan jälle mängida, sest ma olen jalgpalliga kaua tegelenud ja ma ei taha seda raisku lasta. Kas Mart Poom või Ragnar Klavan? Mõlemad on head, aga pigem Klavan, sest ta on väljakumängija nagu minagi. Liverpooli mees ikka! Oled Viljandis sündinud ja elasid lapsepõlves seal, kas sa pead end rohkem mulgiks või saarlaseks? Pigem saarlaseks. Olen mõlemas kohas sama palju elanud, aga Viljandis olin liiga väike ning sõbrad ja tuttavad on ikkagi Saaremaal, kuhu kolisin kümneaastaselt. Ma ise ei pane tähele, aga teised ütlevad, et saarlaste ö on mulle külge jäänud. Mitu tundi päevas internetis aega veedad? Ma arvan, et viis. Suhtlen sõpradega ja loen uudiseid. Põhiliselt spordiuudiseid, aga ka muid. Miks valisid omal ajal korvpalli asemel jalgpalli? Käisin tõesti korvpallitrennis, aga olen ka lauatennise, tennise ja võrkpalliga tegelenud. Korvpallis sain kohe põhitiimi, olin pikk ja liikuv. Läks hästi ja jätsin vahepeal seepärast isegi jalkatrenne ära, aga lõpuks valisin ikkagi jalgpalli, sest olin sellele terve elu keskendunud. Suguvõsa on meil üldse sportlik. Lähemalt olen sugulane Janar Taltsiga, kaugemalt Jaan Taltsiga. Õpid Tallinna tehnikakõrgkoolis autotehnikat. Miks selline valik? Olen alati autode vastu huvi tundnud. Valisin kahe ala – kehakultuur ja autotehnika – vahel, aga ma ei tahtnud end spordiga nii tugevalt siduda. Autoasi on vaheldus. Hetkel olen akadeemilisel puhkusel. Mis spordialasid veel peale jalgpalli ja korvpalli jälgid? Ma telekat ei vaata väga, aga tavaliselt käib kas TV6 või Viasat Sport Baltic. Vaatan näiteks jäähokit või võrkpalli. Olümpiamängud mind pigem ei huvita, vahepeal olen perega traditsiooni pärast vaadanud, aga kedagi ei poolda ega fänna, et peaks kindlasti jälgima. Kui on parem plaan, siis jätan vahele. Kes on sinu suurim eeskuju? Ma arvan, et Fernando Torres. Mul on seina peal ka tema grafiti, mille tegi venna sõber siis, kui me Saaremaale kolisime. Samal pildil on ka näiteks Gianluigi Buffon. Xavi on samuti meeldinud. Olin noorteklassis üks või kaks hooaega poolkaitsja ja mulle meeldis pikki palle panna ja väravasööte anda. Mis on sinu halvim iseloomujoon? Ma lähen liiga kiiresti närvi ja kaotan keskendumise. Noorena oli seda väljakul väga palju. Kui mul oli võimalus kohe mängu alguses värav lüüa, aga eksisin, siis läksin enda peale väga närvi ja mäng ei läinud kuidagi. Nüüd olen sellest üle saanud.

Käib 80. minut, sul on peaaegu 100protsendiline võimalus lüüa 2 : 0, kuid näed silmanurgast viimast kodumängu pidavat võistkonnakaaslast, kel oleks söödu korral 70protsendiline väravavõimalus. Ta on rahva suur lemmik, ta elu unistus on saada oma viimasel hooajal esimest korda karjääri jooksul liiga parima väravaküti tiitel, kuid selleks pead sina loovutama oma kindla värava ja söötma talle, et ta saaks raskemast kohast pealelöögi teha. Kuidas käitud? Oleneb, kui tähtis see võit meile oleks. Kui see liigas otseselt midagi ei mõjutaks ja eesmärke ära ei tapaks, siis ma ilmselt söödaksin. Kui on väga oluline mäng, siis ma lööksin ikkagi ise ära. Kui mõlemal oleks võimalus väravaküti tiitel võtta, siis ma ka ei söödaks, sest mul endal on parem võimalus.

2017 JUULI JALKA

rannajalgpall

Fotod: Triin-Heleri Letner/ Rannajalgpalli Liit

Publiku jaoks pole tänavu vaatemänguks mitte ainult imeilusad käärlöögid, vaid ka FC Üksjalgvärava ühe staari Marko Kiigajaani (kollases) efektsed karjed.

RANNAJALGPALLI LIIGA

Kes jahivad tänavu rannaliiga tiitlit?

RANNAJALGPALLI MEISTRILIIGA

RANNAJALGPALLI LIIGA

Juuni keskel läks käima Eesti rannajalgpalli uuendatud meistriliiga, kus tänavu asub tiitlit jahtima kaheksa meeskonda, kes peavad maha viis etappi. Et lugejatel oleks randa sattudes lihtsam meeskondi ära tunda ja suvises kuumuses väljaku ääres kaasa elada, võtsime luubi alla iga tiimi ühe staarmängija, kes andis lühikeste RANNAJALGPALLI küsimuste vahendusel aimu, mis meeste ja võistkondadega tegu on.

MEISTRILIIGA

KADI PARTS

BSC Peugeot Mängija: Ragnar Rump Rump on rannajalgpalliväljakutele tulnud otse Eesti jalgpalli meistriliigast Tallinna Kalevi rivistusest. Ei läinud palju aega, kui mees liivaga kohanes ja murdis ennast 2013. aastal Eesti rannajalgpalli rahvuskoondisse, kus ta on tänaseni suutnud 30 mängu jooksul lüüa 22 väravat. Ühtlasi on Rump kahel viimasel aastal olnud meistriliiga ülekaalukas väravakütt. Samuti on ta ainuke Eesti mängija, kes on sattunud jalgpalligigandi FC Barcelona rannajalgpalli tippmeeskonna huviorbiiti, 26

JALKA JUULI 2017

ja juba lähiajal võib juhtuda, et näeme eestlast sellise meeskonna koosseisus mängimas. 1. Mis on parim asi rannajalgpalli juures? Kombinatsioon kolmest asjast: esiteks oled sa rannas, teiseks saad mängida jalgpalli ja kolmandaks on asja juures väga tugev fun-faktor. 2. Millise kuulsusega maailmas tahaksid üheks päevaks kohad vahetada? Nelson Mandelaga, sest minu arust on imetlusväärne, kuidas ta suutis isegi vangistuses olles jääda oma uskumustele kindlaks ja säilitada selle vaimsuse, millega pärastpoole ka riiki juhtis. See

üks päev tema elust võiks olla mõni viimastest päevadest, kui ta hakkas enda jaoks ühendama mingeid punkte, mis ta elus on olulised olnud või ühe ja teise asjani viinud ning midagi tähendanud. 3. Iseloomusta oma tänavust meeskonda kolme kuni viie sõnaga. Kogemus, küpsus, mängutarkus, kokkumäng ja jõud. 4. Kes võidab tänavuse Eesti rannajalgpalli meistriliiga? No Peugeot ikka võidab. Meil on kolmest viimasest aastast kaks tiitlit ette näidata, nüüd läheme kolmanda järele.

rannajalgpall SK Augur / Enemat Mängija: Kristian Marmor Marmor on mänginud tipptasemel jalgpalli FC Levadias ja saanud kirja ka ühe mängu rahvuskoondises. Rannajalgpalliliigaga liitus mees 2011. aastal ja tõusis kiiresti üheks suurimaks staariks, kes valiti kahel aastal järjest Eesti parimaks mängijaks (2013, 2014). Rahvuskoondise eest on mees teinud suuri tegusid, olles 2014. aastal Euroopa suurimal turniiril superfinaalis väravaküttide edetabelis kõrgel kuuendal kohal, kui teda edestasid vaid maailma tõelised ranna-

Nõmme BSC / OlyBet Mängija: Aleksander Saharov Kes ei teaks Aleksander Saharovi meest, kes on mänginud tipptasemel jalgpalli FC Floras ja esindanud rahvuskoondist. Rannajalgpalliväljakutel on olnud mees asendamatu, pakkudes publikule efektseid käärlööke ja originaalseid väravatähistusi. 2015. aastal

BSC Thunder / Häcker Mängija: Kevin Sooaluste Sooaluste puhul on tegemist mängijaga, kes jõudis eelmisel hooajal oma maailmaklassist käärlöögi ja selle Pokemoni stiilis tähistamisega mitme miljoni vaataja ette, kui selle videot näidati suurtes maailma telekanalites. Mees on tõusnud oma ägeda mänguga Eesti rahvuskoondisse ja osales sel aastal

jalgpalli superstaarid. Viimastel aastatel suurte vigastuste küüsi sattunud mees on teinud mitu korda edukaid tagasitulekuid, hetkel istub mees küll pingil, kuid aitab meeskonda juhendamisel. 1. Mis on parim asi rannajalgpalli juures? Parim asi rannajalgpalli juures on seltskond. Meeskonnakaaslastega koos aja veetmine ja rannajalgpalli mängimine. Kõik muu rannajalgpalli juurde kuuluv (muusika, võidud, kaotused, tiitlid) toetab seda ja muudab koosolemise veelgi mõnusamaks. 2. Millise kuulsusega maailmas tahakPärnus toimunud rannajalgpalli superfinaalis lõi mees viimasel sekundil Eesti võiduvärava Ungari vastu ja aitas Eesti esimest korda superfinaalis finaali. 1. Mis on parim asi rannajalgpalli juures? Atraktiivsus nii mängijatele kui pealtvaatajatele. 2. Millise kuulsusega maailmas tahaksid üheks päevaks kohad vahetada? esimese eestlasena Ameerika suurimal rannajalgpalliturniiril The Beach Soccer Championships 2017. 1. Mis on parim asi rannajalgpalli juures? Rannajalgpalli juures on parim selle ala kombineeritud atmosfäär, mis hõlmab randa, ilusat ilma ja muusikat. 2. Millise kuulsusega maailmas tahaksid üheks päevaks kohad vahetada? Vahetaksin meeleldi kohad mõne Brasiilia koondislasega, näiteks Bokinha

sid üheks päevaks kohad vahetada? Elon Musk - et teada saada, mida visionäär haudumas on; mida põnevat on tal maailmale veel pakkuda ja millega veel üllatab. Kui mul lastaks valida, siis vahetaks kohad päeval, mil stardib esimene Marsi koloniseerimise rakett. 3. Iseloomusta oma tänavust meeskonda kolme kuni viie sõnaga. Andekad, mitmekülgsed, professionaalsed, näljased, kuldsed. 4. Kes võidab tänavuse Eesti rannajalgpalli meistriliiga? Ma ei saa sellele küsimusele teistmoodi vastata - SK Augur / Enemat. Madjer Saraiva, Portugali koondise staariga. Sooviks vasaku jalaga proovida samasuguseid pomm- ja käärlööke. 3. Iseloomusta oma tänavust meeskonda kolme kuni viie sõnaga. Kogemus, tõeline rannajalgpall, efektsus. 4. Kes võidab tänavuse Eesti rannajalgpalli meistriliiga? Nõmme BSC / Olybet.

või Datinhaga. Põhjus on väga lihtne: tahaks mängida oma ala tippudega. 3. Iseloomusta oma tänavust meeskonda kolme kuni viie sõnaga. Motiveeritud, noor, kiire ja agressiivne. 4. Kes võidab tänavuse Eesti rannajalgpalli meistriliiga? Kindel on see, et võidab parim meeskond. Meie teeme omalt poolt kõik, et selleks meeskonnaks oleks BSC Thunder / Häcker.

Aleksander Saharov (punases) oma Nõmme BSC meeskonnaga lubab tänavu pakkuda efektsust ja tõelist rannajalgpalli.

2017 JUULI JALKA

rannajalgpall BSC Alpha

Mängija: Markko Kudu Kudu on Alpha meeskonna üks paremaid väravakütte, kes mängib murujalgpalli esiliigas, kus ta on samuti parim väravalööja. Mees on mänginud rannajalgpalli juba pea 15 aastat ja on legendaarseks saanud oma vaatemänguliste käärlöökide poolest.

FC Üksjalgvärav / Vitamin Well Mängija: Marko Kiigajaan Kiigajaan on saanud tipptantsijast rannajalgpalliründajaks. Kuulsaks sai mees saates “Tantsud tähtedega”, aga nüüd on pannud ennast maksma ka rannajalgpalliväljakutel, olles aastaid meistriliiga kümne parema väravalööja hulgas. Tegemist on väga emotsionaalse mängumehe ja oma meeskonna liidriga, keda tasub jälgida, sest mees lööb palju väravaid ja kasutab väljakul värvikaid hüüdeid.

JK Saue

Mängija: Erkki Liiv Liiv on esindanud Saue meeskonda juba pikki aastaid ning olnud alati üks klubi liidreid ja parimaid väravakütte. See mees võib mänge otsustada. 1. Mis on parim asi rannajalgpalli juures?

Rõuge Saunamaa Mängija: Oliver Ossipov Alles esimest aastat rannajalgpalli meistriliigas osalev meeskond alustab uuel hooajal oma loo jutustamist ja nende soov on pakkuda nii mõnigi üllatus. 1. Mis on parim asi rannajalgpalli juures? Rannajalgpalli juures pean kõige pa28

JALKA JUULI 2017

1. Mis on parim asi rannajalgpalli juures? Sõpruskond.

3. Iseloomusta oma tänavust meeskonda kolme kuni viie sõnaga. Sõbralik, seltsiv, võitlev ja ühtlane.

2. Millise kuulsusega maailmas tahaksid üheks päevaks kohad vahetada? Muidugi tahaks kohad ära vahetada Madjes Saraivaga, kuna ta on nii hea mängija ja nii mitmekülgne.

4. Kes võidab tänavuse Eesti rannajalgpalli meistriliiga? Sel aastal on raske ennustada, kuna on palju häid meeskondi, aga loodan, et võitjaks tuleb mõni uus võistkond.

1. Mis on parim asi rannajalgpalli juures? Käärlöökidest löödud ilus värav toob endalegi muige näole. Eriti veel siis, kui oled seda ise teinud. See on üks parimaid enesetundeid selle ala juures. Loomulikult annab hingele hea palsami ka eriti tasavägise mängu võit.

sümpaatne ja tegemist on targa mängumehega. Sellepärast on ta valitud ka maailma parimaks mängumeheks.

2. Millise kuulsusega maailmas tahaksid üheks päevaks kohad vahetada? Kuna olen Madjer Saraivaga kohtunud ja põgusalt ka suhelnud, siis oleks tore veeta üks päev Portugali koondise juures ja näha, kuidas seal treeningut läbi viiakse. Ta tundus mulle inimesena väga Kombinatsioon “Saue tavaline”. 2. Millise kuulsusega maailmas tahaksid üheks päevaks kohad vahetada? Donald Trumpiga. Sellel päeval naudiksin täie raha eest Trumpi enesekindlust ja eraldaksin tuima rahuga mõned USA miljonid Saue JK-le kaitsekulutuste lappimiseks.

remaks positiivseid emotsioone, mida see asjaarmastajatele pakub, aga ilusad väravad, toredad inimesed ja melu, mis selle kõigega kaasas käib, pole vähem tähtsad. Loomulikult ei oska öelda, kui palju positiivsust esimene hooaeg meistriliigas meile pakub, kuid kavatseme nautida igat mänguminutit. 2. Millise kuulsusega maailmas tahaksid üheks päevaks kohad vahetada? Väga keeruline küsimus. Valiksin Ronaldinho lihtsalt seepärast, et teada saada, mis tunne oleks sellist kontrolli

3. Iseloomusta oma tänavust meeskonda kolme kuni viie sõnaga. Visa, võitluslik, nooruslik. 4. Kes võidab tänavuse Eesti rannajalgpalli meistriliiga? See on alati tänamatu küsimus. Selge on see, et meister on erinev eelmisest aastast. Ilmselt on suurimad favoriidid tiitlile Peugeot ja Augur, kuid mulle isiklikult meeldiks, kui esile kerkiks mõni uus tegija. Eks aeg näitab, mis suvi toob.

3. Iseloomusta oma tänavust meeskonda kolme kuni viie sõnaga. Vanade kogemus + noorte uljus = ettearvamatus. 4. Kes võidab tänavuse Eesti rannajalgpalli meistriliiga? Tänu Saue JK kasvandikele - Augur Enemat.

palli üle omada. 3. Iseloomusta oma tänavust meeskonda kolme kuni viie sõnaga. Lõbusad, lugupidavad, distsiplineeritud ja allaandmatud. 4. Kes võidab tänavuse Eesti rannajalgpalli meistriliiga? Minu teada tuleb aastal 2017 Eesti meistriks rannajalgpallis Rõuge Saunamaa.

koondis

Tubaseid mõtteid Eesti–Belgia mängust Eesti–Belgia MM-valikmäng toimus varasemast tubasemas miljöös, sest põhjatribüünile püstitatud katus andis staadionile seestpoolt lõpetatuse ja hubase tunde. Eesti poolt rikkus mängu kaks lihtsat viga, kõik muu andis lootust, et koondis on jälle rööbastel. INDREK SCHWEDE

esti meeskonna 0 : 2 MM-kaotust kodumurul Belgiale saab vaadelda mitmest otsast nagu alati. Avapooltunni lõpus väravavaht Mihkel Aksalu pillatud pallist Dries Mertensi koksatud lihtne avavärav ning Artjom Dmitrijevi vastaste poolel 44. minutil tald ees sooritatud sissesõit punasärgile ja eemaldamine väljakult tegid vastaste ülesande kergemaks. Teisel poolajal otsisid nad kaitsesõõri tõmbunud eestlaste vastu söödumänguga teist kolli, aga kiiret neil ka kuhugi polnud ja arvuline ülekaal endast nõrgema vastu andis lisakindluse. Eesti kannatas surve all ning püüdis tosin minutit enne lõppu palli vastaste poolele viia, tuues vahetustega sisse värskeid jalgu. See oli igati õigustatud risk, kuid justnimelt risk: kaitse hõrenemise kasutasid maailmaklassi belglased kohe ära ja vormistasid lõpptulemuseks 0 : 2. Nii et ühest küljest toodi võit kandikul neile kätte. Teisest küljest andis Eesti targa lahingu. Polnud ju kuni avaväravani Belgial midagi ohtlikku ette näidata. Ja kui oli, siis tegi Mihkel Aksalu imetõrjeid või tõstis liinikohtunik suluseisu märgiks lipu. Väljakumängijaist oli silmapaistev Taijo Teniste, kes võitis järjest õhuvõitlusi, lõikas vahelt sööte, võttis palli Mertensilt, eksis ise vähe sööte andes ja teenis kolm nurgalööki. Neil hetkedel, kui Mattias Käidil pall oli, tundis ta end koduselt ja leidis alati kaaslase, kellele kera lükata. Selle poolest tõusis ta visuaalselt nimekate vastaste kõrvale. Varasematel aastatel vahel koondise särgis 30

JALKA JUULI 2017

tujutsenud Konstantin Vassiljev oli seekord himuga asja kallal ja õigupoolest oli kahju, et teisel poolajal üksinda ees rassiv Kostja ei saanud kordagi keskringis palli – klubivutis Chelsea puuri kaitsev Thibaut Courtois oli sedavõrd väravast väljas, et tugev täpne kaarlöök viigistanuks seisu. Vassiljev on intelligentne mängija, kes näeb hästi väljakut ning kel ei jää kunagi märkamata oma valdustest eemaleulatuvad puurivahi seiklused. Ta oleks kindlasti üritanud ja enesekindla kollkipri võibolla ka ära karistanud. Kuni püsis 0 : 1, oli põnev vaadata, kui Belgia kaitseliin keskringi juures ümber Vassiljevi söötu lükkas. Väike apsakas, valesööt või meiepoolne vaheltlõige ja kui pall olnuks Vassiljevi jalal, poleks Courtois täpselt mõõdetud lööki suutnud takistada. Need nüansid, mis paraku liigituvad küll rubriiki “oleks”, tegid vaatamise ometi põnevaks. Vassiljev lõpus oma võimaluse ka sai, tunduvalt lähemalt kui keskring, ning kihutas palli Courtoist mööda, kel jäi üle vaid abituna löögi tulemust oodata – vägev pommlöök kolksutas ristnurka ja põrkas tagasi platsile.

Tubane tunne kodustaadionil A. Le Coq Arena lõpuniehitamine on täies hoos ja selle tulemusena istusid külalisfännid esimest korda põhjapoolsel otsatribüünil katuse all. See andis staadioni seespidisele vaatele lõpetatuse tunde. Nüüd on ka neljas külg katusega turvatud ja visuaalselt andis see juurde kodust tubast tunnet. Umbes 1300 Belgia fänni omakorda lisasid mängu

atmosfäärile jalgpalli suurvõistlusele omast häälekat ja parimas võtmes ärevust tõstvat tausta. Nende komme Eesti hümni ajal aplodeerida oli kummaline, kuid tundus, et heatahtlik.

koondis Võit Riias 86 aasta järel Eesti jalgpallikoondis sai Läti alistamisega lõunanaabrite kodus hakkama 86-aastase vaheaja järel. Seni peetud 54 mängu juures on Eestil ette näidata 10 võitu, 20 viiki ja 24 kaotust. Viimases kuues kohtumises pole Eesti naabrile alla jäänud. Kuid võõrsil on eestlased Läti vastu olnud hädas. Viimane võit saavutati 1931. aastal Riias ja enne seda oldi võidukad 1926. aastal samuti Riias. Äsjase 2 : 1 võidu tegi eriti magusaks asjaolu, et Eesti domineeris ja see, et suutsime välja tulla kaotusseisust. Fännidele oli see kosutav võit, sest suvised mängud lõunanaabrite juures on olnud hinnatud väljasõidud, aga paraku polnud taasiseseisvuse järgne põlvkond veel võidurõõmu kogenud. Nüüd on see viga parandatud.

Staaridest kubisev Belgia jättis sümpaatse mulje. Käsi südamel hümni kuulamisest – in corpore – kuni ülalpidamiseni väljakul. Mehed tegid süvenenult oma tööd, ei laianud ega laiutanud jäsemeid ka siis, kui arvulises ülekaalus ei suutnud skoori suurendada. Väga sümpaatne on nende hispaanlasest peatreener Roberto Martinez, kes juba Eesti–Belgia esimese kohtumise ajal polnud meediaga (loe: avalikkusega) suheldes mitte ainuüksi viisakas, vaid südamlik. Seda omadust on raske teeselda, see peab tulema inimese seest ja küllap on tegu ka hea lastetoaga. Martinez vastas pärast mängu Belgia ajakirjanike küsimustele pikalt ja põhjalikult hoolimata sellest, et oli südaöö. Oleme harjunud, et suurte koondiste peatreenerid ei tea või ei mäleta väikeste koondiste mängijaid nimepidi, märkides nad ära särginumbri, väljakul mängitud positsiooni või väliste tunnuste järgi. Martinez lahkas aga mängu ja nimetas meie väravavahti

Punasärk Marouane Fellaini on tugev õhuvõitleja. Teda üritavad peatada Mihkel Aksalu (vasakult), Karol Mets ja Ragnar Klavan. Foto: Lembit Peegel

Aksalu ja kaitses tegutsenud Metsa, nagu oleks tegu maailmanimedega, keda teavad kõik. Ja kui mees oli Belgia pressile andnud ammendavad vastused ja Eesti ajakirjanikud pakutud küsimuste voorust loobusid, oli Martinez justkui veidi pettunudki – tema oli valmis veel rääkima ja selgitama!

Keegi ei hilinenud Ühe märkimisväärse asjaoluna ei hilinenudki publik seekord kohti sisse võttes. Suured vastased ja täismaja tähendab tavaliselt seda, et mängule tuleb palju inimesi, kes pole harjunud käima jalgpalli vaatamas, ning seepärast tullakse matšile nagu teatrisse – veidi enne algust. Kuid teatrisse mahub vähem rahvast ja seal ei ole turvakontrolli. A. Le Coq Arenale aga nii lihtsalt ei pääse. Seepärast oleme ka kõige kõvemate mängude puhul tunnistajaks, et pealtvaatajad ei oska staadioni sissepääsuvõimega arvestada, seisavad avavile järel närviliselt turvajärjekorras ja peavad mängu käigule kaasa elama publiku reaktsioonidele toetudes. Halvemal juhul jäädakse ilma varasest väravast, nagu juhtus näiteks 3 : 0 võidumängus Horvaatia vastu, kui Siim Luts põmmutas esimese kolli juba esimesel minutil. Varem on täismaja puhul kõik piletiga pealtvaatajad oma kohtadele jõudnud alles 15 minutit pärast mängu algust. Seekord läks kõik ludinal ja küllap aitas siin tõhusalt kaasa festivaliala, mis pakkus enne palju tegevust. Festivalialal sai süüa-juua, osta vutinänni ja tuttavatega juttu puhuda. Minu arvates tasub tribüünile tulla juba tunnike enne avavilet. See on hea sisseelamiseks. 45 minutit enne kick-off’i tulevad meeskonnad sooja tegema ja kui keegi on kohale tulnud selleks, et välismaiseid staare imetleda, pakub see aeg neile suurepärase võimaluse. Belgia väravavahid – Thibaut Courtois, Simon Mignolet ja Koen Casteels – tulid näiteks sooja tegema lausa tund enne mängu algust. Süüa ja nänni osta saab ka muul ajal, aga sedavõrd kõvasid tegijaid saab mõnekümne meetri pealt oma silmaga näha harva. Belglased, kes jalgpalli sees kasvanud ja elanud, olid oma kohad ammu sisse võtnud, kui meie häälekamad toetajad kohtadele jõudsid. Kodumängudel ei tohiks vastaste vokaalil lasta sedavõrd võimust võtta. Nii et parandamisruumi on väljakul ja selle kõrval. 2017 JUULI JALKA

Torino Juventus Meistrite liiga finalist 2017

All vasakult: Paulo Dybala, Dani Alves, Miralem Pjanic, Gonzalo Higuain, Alex Sandro. Taga vasakult: Giorgio Chiellini, Andres Barzagli, Sami Khedira, Mario MandĹžukic, Leonardo Bonucci, Gianluigi Buffon. Foto: Scanpix

Meistrite liiga vĂľitja 2017

Tallinna Flora

MIHKEL AINSALU

Foto: Jana Pipar

Madridi Real

All vasakult: Casemiro, Marcelo, Dani Alves, Dani Carvajal, Isco, Luka Modric. Taga vasakult: Keylor Navas, Sergio Ramos, Toni Kroos, Raphael Varane, Karim Benzema, Cristiano Ronaldo. Foto: Eddie Keogh/Reuters/Scanpix

Meistrite liiga vĂľitja 2017

ajalugu

Üliõpilased olid agarad vutitagujad Üliõpilased ajasid nahkkera taga ka kahe maailmasõja vahel. Peamiselt oli tegu Tartu üliõpilasorganisatsioonide omavaheliste mängudega. Okupatsiooniaeg katkestas traditsioonid, millest osa on praeguseks siiski taastatud. KRISTJAN KARRON

uba esimeses Üliõpilaslehes, mis ilmus 1920. aastal, figureeris noortele üliõpilastele suurelt manitsus spordiga rohkem tegelema hakata. Nagu ajaloost teame, oli tegemist õnneliku, ent keerulise ajaga – ilmasõda ja Vabadussõda olid Eesti noorte meeste hulgas lõikust pidanud niivõrd rängalt, et 1920. aasta üliõpilasolümpiaadist ei võtnud osa ükski üliõpilane. Ent samas lehes leitavad üleskutsed jalgpalliväljakute ehitamiseks ei kõla erinevalt neist, mida kuuleb tänapäevalgi. Muidugi oli üliõpilassporti mõneti raske käima lükata. Põhjused ikka needsamad, mis tänapäeval – üliõpilastel on ka kõvasti muid tegevusi ja ainult nii palju aega, mida kulutada. Veelgi enam – kui doktor H. Jürgenson (hilisem kehakultuuri sihtkapitali teaduslik sekretär) käis Eesti Üliõpilaste Seltsis ettekannet tegemas, kurtis ta hiljem, et tema soovitus lõpetada õllejoomine ja suitsutegemine spordimeeste hulgas suurt kõlapinda ei leidnud. Just jalgpallis on peamiseks takistuseks peetud suvist mööda maad laiali minekut. Ning mõistagi oli riigi ülal peetavatel

JALKA JUULI 2017

ülikoolidel ainult nii palju raha, mida kulutada. Peamiselt on üliõpilasjalgpalli ajalugu seotud muidugi Taaralinnaga (pealinnas oli Tallinna tehnikumil küll oma spordisektsioon, mille koosseisus oli täieliku varustusega jalgpallimeeskond ning mis võttis kahekümnendate lõpus mõõtu muu hulgas ka Tartu ülikooli meeskonnaga). Üliõpilaste suhe spordiga oli tollal lähedalt seotud seltside, korporatsioonide ja muude akadeemiliste organisatsioonide tegevustega. Vabadussõjast naasnud jalkasõprade õnneks oli olemas juba 1908. aastal loodud ja väga eesmärgipäraselt nimetatud Eesti Üliõpilaste Selts “Sport”, mille “komando” (tollane nimetus jalgpallimeeskonna kohta) oli tosina aasta jooksul Tallinna satside ja Riia polütehnikumi esindustiimiga peetud mängude arvelt kõvasti kuulsust kogunud.

Tartu ASK riigi parimate seas Spordi komando oli osaline ka esimeses suuremas vabas Eestis korraldatud üliõpilasjalgpallimatšis, mille käigus

Akadeemilise Spordiklubi jalgpallimeeskond 1936. aastal. Fotod: Rahvusarhiiv

võtsid nad mõõtu neile väljakutse esitanud kooliõpilaste vastu. 1921. aasta 23. mail toimunud matši käigus näitasid Spordi mehed oma väljakutsujatele skooriga 4 : 0 koha kätte. Ka tänapäeva jalgpalli arvestades väärib aga mainimist kommentaatori tähelepanek, et “niisama mõttetu on halfback’il keskväljalt vastase väravatele peale lüüa”. Sama aasta lõpus vahetas Sport oma nime meile juba tuttavama Tartu Akadeemilise Spordiklubi (ASK) vastu, mis selle nime all 1923. aastal Eesti meistrivõistlustel ka A-klassi turniiri finaali sai. Seal aga pidi Tartu ASK Kalevi vastu mängides vastu võtma valusa 6 : 0 kaotuse. Olles astunud 1922. aastal Eesti Jalgpalli Liidu liikmeks, esindas Akadeemiline Spordiklubi aga vaid üliõpilasspordi koorekihti, mistõttu ta tihtilugu kriitika alla sattus. ASKi jalkameeskond suutis aga vahelduva eduga konkureerida riigi tasemel kuni kolmekümnendate aastate lõpuni välja.

ajalugu

1927. aastal toimus Tallinnas riigivanema poolt kümneks aastaks välja pandud rändkarika nimel võistlus, kus omavahel kokku tulnud Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikumi meeskonna vahelises matšis jäid tartlased 4 : 1 peale. Kahjuks jäi aga selline sündmus enne traditsiooniks kujunemist juba järgmisel aastal soiku. 1930. aastatest alates suurenes ka muude akadeemiliste organisatsioonide jalgpallilahingute korraldamise tihedus. 1926. aastal toimunud Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Vironia korporatsiooni vahelise matši tulemusel tekkis 1931. aastal kahe organisatsiooni vahel iga-aastane võistlus rändkarikale. Samal aastal toimus ka sõpruskohtumine üliõpilasseltside Raimla ja Liivika vahel, mis lõppes 2 : 1 Raimla kasuks, järgmisel aastal võttis aga Liivika võimsa 5 : 2 revanši. Kahe seltsi vahel toimus võistlus ka 1933. aastal, mis lõppes taas kord Liivika suurvõiduga, seekord oli skooriks 5 : 1.

1933. aastaks oli tudengijalgpall jõudnud nii kõrgele tasemele, et sõpruskohtumises alistas Tartu ülikooli tudengitest koostatud meeskond võimsa A-taseme jalgpalliklubi Olümpia 3 : 1. Üliõpilased võitsid mängu tugeva teise poolaja abil, mil Olümpia mängis ühemehelises vähemuses mängija ja kohtuniku vahelise vaidluse tõttu. Tudengite poolt väärisid esile toomist Georg Koort (Vironia) ja Ilmar Riomar (EÜS), kes mõlemad selleks ajaks juba üliõpilasjalgpalli veteranid olid. See võistlus demonstreeris hästi tudengite potentsiaali, kuid jäi kahjuks vaid üksikuks välgutabamuseks, mida hiljem helge sõnaga meenutati. 1935. aastal korraldati EÜSi ja Vironia ürituse edukusest inspireerituna esmane üldine akadeemilisi organisatsioone koondav jalgpallivõistlus. Tamme staadionil kahe päeva jooksul toimunud “välkturniiri” finaalis kohtusid seltside EÜS ja Liivika esindused, kellest EÜS skooriga 2 : 1 peale jäi.

Järgnesid iga-aastased mõõduvõtmised, millel võisteldi nüüdseks kaduma läinud rändkarika nimel. 1939. aastal toimunud turniiril lunastas finaalis Fraternitas Liviensise korporatsiooni vastu võitnud EÜS välja ka Eesti jalgpalliliidu välja pandud omaette karika, teiseks jäänud frater liviensiseid autasustati aga hõbedasest kapaga.

Jalgpall publikumagnet ja kassatäitja Eesti üliõpilased on jalgpallis vähemalt proovinud pürgida ka riigipiiridest väljapoole. 1926. aastal toimus Roomas “I kunsti, teaduse ja spordi rahvusvaheline ülikoolide vaheline olümpiaad”, mille suursugusesse kavasse mahtus ka jalgpall. Neli aastat hiljem Darmstadtis oli jalgpall samuti kavas (võitjaks osutus tookord Itaalia, Eesti aga niivõrd suurt meeskonda rahalistel põhjustel välja panna ei jaksanud). Eesti üliõpilased on vutimatše pidanud ka Poola meeskondadega, kuid kõige rohkem said tuden2017 JUULI JALKA

ajalugu Foto: Henry Narits

1933. aastal jalgpalliklubi Olümpia alistanud tudengimeeskond.

gid rahvusvahelist jalgpallikogemust ikka SELLi mängude (Soome, Eesti, Läti, Leedu) raames, hoolimata sellest, et neil võistlustel asjad tihtilugu kiiva kiskusid. 1923. aastal tunnistati esimestel SELLi mängudel lätlaste paremust, 1930. aasta septembris toimunud SELLi V olümpiaadil oli jalgpallivõistlus küll kõige suurem publikumagnet (ja seega ka rahalistes raskustes vaevleva SELLi mängude päästja), kuid naljakal kombel ja tänapäevale kaduma läinud põhjustel otsustati jalgpalliturniir poole pealt katkestada. 1931. aastal aga ei suutnud Eesti üliõpilaskond lihtsalt oma esindust Riias toimuvale võistlusele saata (omavahel madistasid vaid lätlased ja leedukad). 1935. aastal sõitis Eesti jalgpalliesindus mängudele, kuid seal pidi õnnetu omavärava tagajärjel tunnistama lätlaste 2 : 1 paremust. Miks siis ei saanud kuulsusrikastest seikadest ja tegelastest ning populaarsetest sündmustest hoolimata tudengijalgpallist rohkem asja? 1934. aastal on Üliõpilaslehes sellel teemal sõna võtnud J. Schütz (luuletaja Juhan Sütiste – toim.), kelle arvates oli asi spordialade liigses rohkuses ja võrdelises uudsuses. “Tartu Koolinoored,” kirjutas Schütz, “(..) vaimustusid ennekõike kerge-spordist ja ameerikalikult uudsest võrk-, korv- ja pesapallist.” Ka mänginud oma rolli jalgpalli rangelt meeskondlik loomus. “Peale iga üksikmängija spordimeheliku füüsilise võime ning pallikäsitlemise tehnika nõuab jalgpalli 40

JALKA JUULI 2017

edukas arendamine suurt ühistunnet,” on ta kirjutanud. “Jalgpallimängija ei saa harjutada paarikolme kaupa kuskil kõrvalises kohas või piiratud ruumis ja siis kokku tulla meeskonnamänguks.” Siiski võib julgelt väita, et tänapäeval on tudengijalgpall Tartus au sees. 2017. aastal on III liiga lõuna divisjonis pallimas nii Tartu Ülikool Fauna kui ka EMÜ SK (Eesti Maaülikool) meeskond, ning jalgpalli harrastatakse mingil määral ka üliõpilaste suvemängudel. Toimuvad ka akadeemiliste organisatsioonide vahelised turniirid – EÜSi ja Vironia vaheline, kolmekümnendate alguses Tartu tippsündmuseks kujunenud võistlus on pärast okupatsiooniaega taastatud ning sama lugu on ka akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiriga, millest võtavad osa nii mees-, nais- kui ka segaorganisatsioonid. Verivärskel Sepa staadionil (mille valmimist on muu hulgas toetanud Eesti Arstiüliõpilaste Selts, ÜS Raimla ja korporatsioon Revelia) on tihtilugu võimalik näha üliõpilasi nahkkera ringi tagumas. Kuldajastu, mil üliõpilasjalgpall meelitas kohale sadu pealtvaatajaid ja reportereid suurimatest ajalehtedest, jääb aga siiski 1930. algusaastate juurde.

Kolmekümnendatest pärit ja siiani kasutusel olev Akadeemilise Spordiklubi kingitud rändkarikas. Foto: Henry Narits

EÜSi–Vironia vaheline jalgpalliturniir Esimene kahe üliõpilasorganisatsiooni vaheline jalgpallivõistlus leidis aset 1926. aastal Tartus, mil kohtusid Eesti Üliõpilaste Selts ja üliõpilaskorporatsioon Vironia. Mängu olid kajastama tulnud ajakirjanikud, kes kohaloleva publiku suurust umbes kahesajapealiseks hindasid, kusjuures ei tuvastanud nad “tribüünidel” ühtegi naisterahvast, mis kohe halva ilma kaela ajati. Vihmasadu oli mängu ajal üpris raju ja seetõttu oli tegemist ka üpris kaootilise mänguga. Mängu lõppedes oli Vironia, kes mängis Kalevi spordiklubi tagurpidi pööratud mustades särkides, löönud sinises mängivale EÜSile kuus väravat ning võtnud sellega ka kindla võidu. 1931. aastal toimus järjekordne kohtumine, mille puhul pani Akadeemiline Spordiklubi välja rändkarika, mille kolmekordselt võites jäädavalt endale sai. Järjekordselt vihmases ilmas mängitud Karlova jalgpalliväljakul toimunud mängu võitis EÜS võimsa teise poolaja arvelt, mil vormistati lõppseisuks 3 : 1. Järgmiseks aastaks 250 krooni maksnud jalgpallivarustuse soetanud Vironia pidi taas võtma vihmases ilmas vastu napi 1 : 0 kaotuse. Tamme staadionil toimunud mäng oli klassikaline “kahe poolaja” mäng – kui esimesel poolajal domineeris EÜS, lüües ka mängu ainsa värava, siis teisel poolajal tekitas Vironia sellist survet, et üks poolehoidja olevat jumalat EÜSi vilistlaseks nimetanud. 1933. aastaks oli karikasari Tartus juba iga-aastaseks suursündmuseks kujunenud. Seekord sai Vironia esimese, 4 : 1 skooriga võidu, olles Tartu Postimehe ajakirjaniku kohaselt näidanud “innukat ja kiiret mängu”. Järgmisel aastal aga naasis EÜS võiduteele, alistades Tamme staadionil Vironia skooriga 1 : 0. Ainsaks väravalööjaks oli EÜSi liige Ilmar Riomar, kelle vend eelmisel aastal omakorda EÜSi auvärava löönud oli. Kolmekümnendate teisel poolel aga võistlust sellisel kujul enam ei toimunud, kuid alguspäevil uudisekünnise ületanud turniir taaselustati 2005. aastal, ning on toimunud sellest ajast igal aastal. Parimate olemasolevate andmete kohaselt on ajalooline skoor EÜSi üksteist võitu Vironia viie vastu.

pipraterad pippraterad

Fännid Eesti–Belgia mängul

Fotod: Jana Pipar

Fotograaf Jana Pipar püüdis Eesti–Belgia MM-valikmängu ajal A. Le Coq Arena festivalialal kaadrisse mõlema riigi fänne, kes kõik olid heas tujus.

Kaks sõpra hoiavad kokku ja loodavad parimat.

Löögil sinisärk number 14 ehk Kostja Vassiljev! 42

JALKA JUULI 2017

Enne mängu sai proovida oma löögitäpsust.

pippraterad pipraterad

Sõjamaalingud näkku ja lahingusse!

Siin me oleme!

Belgia fänn Eesti lippu imetlemas.

Eesti fänn sõprust sobitamas.

Dekoreeritud külaline pakkus huvi kohalikele.

Mõlema poole poolehoidjad on optimistlikud. 2017 JUULI JALKA

uus staadion

Merejumalad loovad Pärnu külje alla uut kodu Vaid kuus aastat eksisteerinud klubi rajab endale esindusstaadioni. Kuidas see võimalik on ja kuidas võimalikuks saab? Pärnu Poseidoni juhid avavad ehituse tagamaid. KADI PARTS

“A

rvan, et kui keegi oleks kohe alguses osanud paberile panna kõik asjad, mis juhtuma hakkavad, siis me poleks selle projektiga üldse alustanud,” rääkis Pärnu Poseidoni tegevjuht Joonas Mengel. “Aga kui juba peale hakkad, siis saad kõigest üle, ja eks siis oleks ühel hetkel juba rumal pooleli jätta, kui nii palju oled vaeva näinud.” Koos oma võitluskaaslastega hakkab ta peagi jõudma oma teekonna lõpp-punkti ehk klubi esindusstaadioni valmimiseni, millega väike klubi on vaikselt kandadele astumas piirkonna suurematele tegijatele. III liiga lääne piirkonnas mängiv Poseidon ei pruugi laiemale jalgpallirahvale üleliia tuntud olla, sest 2011. aastal rajatud klubi on alles vaikselt rahvaliigast välja kasvanud projektiga suuremaid tuure kogumas. Liigasüsteemis hakati mängima kolm aastat tagasi ning nüüd on jõutud faasi, kus peale esindus- ja duubelmeeskonna on klubil ka mitu noortevõistkonda. Sel suvel astuti suur samm lähemale veel ühele olulisele aspektile – oma klubi esindusstaadionile. Maikuus jõuti tööde-tegemistega nii kaugele, et muruseeme külvati maha, ja nüüd jäädakse ootele, kuidas muru suvega kasvama hakkab. Ent kuidas jõudis üks madalama liiga klubi nii ambitsioonika plaaniga üldse nii kaugele, et vaid kuus aastat pärast klubi loomist juba oma staadionit ehitatakse? “Puhtjuhuslikult sattusime Sindi linna arengukava peale ning seal oli 44

JALKA JUULI 2017

Pärnu Poseidon Loodud: 2011 Esindusmeeskond: mängib III liiga lääne tsoonis Duubelmeeskond: IV liiga lõuna tsoonis

2015. aasta tähtajaga kirjas, et sellele krundile tahetakse rajada renoveeritud staadionit,” selgitas projekti esimesi samme Poseidoni juhatuse liige ja staadioniprojekti süda Joonas Einfeldt. “See tähtaeg oli selleks ajaks möödas ning kuna seal ei olnud selles suunas ühtegi sammu astutud, siis rääkisime Sindi linnavalitsusega. Linnavalitsus ütles, et nemad ise midagi seal ära teha ei suuda, aga kui oleks mõni tegija, siis nad annaksid selle tasuta rendile.” Nii saidki Poseidoni mehed tähtajatu lepinguga tasuta krundi, mis projekti realiseerimise esimese sammu üldse võimalikuks tegi. Kuigi rajatav staadion paikneb Sindis ja klubi nime järgi tegutsetaks justkui Pärnus, pole asjaosaliste endi sõnul probleem, et uus staadionikompleks linnast veidi väljas paikneb. Vastupidi – selles nähakse isegi võimalikku tugevust. Klubi tegutseb seitsmes kohas ja erinevad võistkonnad on näiteks nii Pärnus, Kilingi-Nõmmes, Sindi gümnaasiumi staadionil kui ka Juurus. Poseidoni arvates on see nii nende nõrkus kui tugevus: ühest küljest on hea, et kaardistatakse ära suurem osa ümberkaudsest piirkonnast,

Ka traktor annab oma panuse uue kodu rajamisse.

samas kui mõni võistkond treenib ainult Kilingi-Nõmmes, siis neil ei pruugi üldse tekkida seost esindusmeeskonnaga, kes Pärnus mängib. “Oma staadioni rajamine ühte kohta ja eemalolevasse piirkonda aitab kindlasti paremini ühtsustunnet tekitada ning siis on lihtsam ka publikut mängudele saada, sest väikeses kohas on staadion kindlasti kohalik tõmbenumber ning rahvas tuleb vaatama, mis seal toimub,” selgitasid oma lähenemist nii Einfeldt kui Mengel.

Staadion valmib 2018 Rajatavale staadionile tuleb esmalt täismõõtmetes mänguväljak ja harjutusväljak, mis mõlemad on murukattega. Projekti eestvedajad tunnistasid, et ideaalis soovitakse loomulikult ka kunstmuruplatsi, kuid see on hetkel veel liiga ambitsioonikas. Küll rajatakse aga väljakute kõrvale ka paarisajale inimesele mõeldud tribüün ja staadionihooned. Päris valmis loodetakse kõigega saada 2018. aasta augustiks, et esindusmeeskond saaks järgmise hooaja sügisringi mänge juba uuel väljakul pidada. Sel aastal loodetakse plats saada aga sügiseks nii kõlblikuks, et seal saaks pidada mõne heategevus- või sõumatši, et kohaliku rahva seas oma edulugu veidi reklaamida, sest just kohalike kaasamine on Einfeldti sõnul olnud kõige raskem. “Endal võib olla väga selge visioon, aga kõige raskem on olnud seda teistele

uus staadion

Fotod: Pärnu Poseidon

maha müüa,” ütles Einfeldt. “Ja seda mitte ainult toetajatele, vaid ka meeskonnale ja kohalikele inimestele. Meil on olnud umbes kümme talgupäeva ja aktiivseid inimesi on olnud küll, aga ma naiivselt arvasin, et inimesteni on lihtsam jõuda. Just see on keeruline, et luua neile seos praeguse tegevuse ja lõpptegevuse vahel – et inimesed saaksid aru, et kui see valmis on, siis saavad ju kõik seda kasutada.” Teisest keerulisest teemast ehk rahast, millest tavaliselt liiga palju rääkima ei kiputa, tahavad Poiseidoni mehed aga hea meelega kõneleda, sest raha saadi kokku üsna lihtsalt. “Me alustasime täieliku nulleelarvega, aga leidsime endale kohe toetajad, kes tahtsid meid aidata mitte raha, vaid tegevustega,” selgitas Einfeldt. “Meie särgisponsor Kodu Kuubis on näiteks ehitusettevõte ja nemad aitavad meid konkreetselt masinatega. Lisaks kogusime 6000–7000 eurot ka muruseemne ja väravate ostmiseks.” Tema sõnul linnavõimult otsest toetust ei saadud, kuid suureks abiks oli juba see, et krunt anti neile tasuta. Lisaks garanteeriti see, et võimaliku võimuvahetuse ajal ei jää merejumala nime kandev klubi oma maatükist tulevikus ilma, sest sõlmitud lepingu järgi vaadatakse iga kolme aasta tagant küll olukord üle, kuid leebed tingimused soosivad Poseidonit. “Kui juba midagigi on edasi arenenud ja toimunud, siis on meil pluss kirjas,” selgitas Einfeldt.

Kohaliku linnavalitsusega maid jagada on üks asi, ent mida on Poseidoni ponnistustest arvanud Pärnu ja lähiümbruse teised klubid, kelle kandadele peagi Sindisse koliv klubi astuda kavatseb? “On normaalne, et uuel alustajal ei peagi lihtne olema,” naeris Einfeldt. “Seega alguses ei suhtutud meisse positiivselt, sest meile ei võimaldatud isegi ühelegi staadionile aegu saada. Viimasel ajal on seis läinud veidi paremaks ja minu teooria järgi on asi selles, et Pärnu Linnameeskonna projekt lagunes ning nüüd on kõik eraldi, ja seega pole kellelgi enam jõupositsiooni. Ning kuna suur osa meie tegutsemisest on ikkagi seotud ümberkaudsete piirkondadega, kus pole eriti klubisid, siis pole see olukord hull. Eks meie lähenemine on suurematele klubidele tundunud ehk pisut teistsugune, sest vanemad klubid, kes on pikemalt tegutsenud, kipuvad

Siia tuleb staadion!

Foto: Pärnu Poseidon

natukene manduma ja ei pruugi näha võimalusi, kuidas asju teistmoodi teha. Meie puhul on noore inimese naiivsus palju kaasa aidanud.” “Ja miks me tegelikult üldse seda teeme, on see, et me oleme nüüd näinud, kui oluline selline tegevus väikestes maakohtades ikkagi on,” lisas Mengel. “Ning meie senist tegevust vaadates ei näe ma, et Poseidon ei peaks oma eesmärke saavutama. Me lihtsalt ei jäta järele enne, kui need tehtud on.”

Kanalisatsioonitööd lõid plaanid sassi Üheks suuremaks üllatuseks ja ootamatuks tõkkeks oma staadionit rajades osutusid Poseidoni meestele kanalisatsioonitööd. Nimelt paiknes samal Sindi krundil kunagi ammu küll jalgpalliväljak, kuid kuna see jäi unarusse, ladustati 2010. aasta kanalisatsioonitööde ajal sinna kogu linna ehitusmaterjal. “Terve eelmine suvi läks meil selle peale, et seda sealt ära koristada, sest see ei olnud lihtne töö,” meenutas Einfeldt. “Kui esialgu väideti meile, et seal pole ühtegi sellist kivi, mida inimjõududega tõsta ei jõua, siis reaalsuses oli neid seal ikka päris palju ja eks me seetõttu oleme ka oma esialgsest graafikust veidi maas, sest me ei olnud selliseks takistuseks valmis.”

2017 JUULI JALKA

treener

Kristiina Möller talle omases miljöös – jalgpallimurul. Foto: erakogu

JALKA JUULI 2017

treener

Kristiina Möller:

treeneritöö ei olegi nagu töö Taanlasest treeneriga abiellunud Kristiina Möller sai uue perekonnanime, kuid kõik muu jäi samaks: ta töötab ikka treenerina, mis õieti ei olegi nagu töö. KADI PARTS

õmme Kalju tüdrukutetreener Kristiina Möller on olnud jalgpalli juures 15 aastat ning kuigi jalgpalli ja igapäevase põhitöö kõrvalt on kohati raske eraeluks aega leida, ei ole tal mõtteski vutist loobuda: “Mul on meeles ühe treeneri ütlus, et kui sa lähed hommikul oma tavatööle, siis ütledki, et lähed tööle, aga kui lähed õhtul trenni või mängule, siis ei ütle sa kunagi, et lähed tööle, kuigi tegelikkuses see ju seda on.” Võõrapärase perekonnanimega Mölleri puhul tulebki esmalt tuua majja selgus, kuidas nii kummalise nimega treener Eestisse on sattunud. Põhjus on aga lihtne: neiupõlvenimega Allos abiellus mõni aeg tagasi ja kannab nüüd oma taanlasest mehe Rene Mölleri nime. Perekonnanimi võib seekordsel loo kangelasel olla küll uus, kuid jalgpalliga on Möller juba vana tuttav – noorena sai omajagu sporti tehtud, kuigi peamine rõhk oli isa eeskujul jooksmisel. Vuti juurde jõudis ta 15 aastat tagasi ehk 2002. aastal, kui toona veel EMT nime kandnud telekommunikatsioonifirma spordiklubis korraldati jalgpallivõistlused just naistele. Sealt edasi käidi mõned aastad koos trenni tegemas, kuni 2005. aastal leidis Möller, et võiks siirduda vast loodud Nõmme Kalju naiskonda. Omajagu aastaid saigi seal pallitud ja selle kõrvalt juba ka treeneri-

töö poole kiigatud. “Toonane Kalju treener – minu praegune abikaasa – pakkus võimalust, et ta kui ta noori treenib, siis tal oleks abilist vaja,” meenutas Möller, kes nüüd juhendab Kaljus igapäevaselt U11 ja U15 tüdrukute rühmi. “Alates 2008. aastast olengi treeneritööga tegelenud. Eks alguses oli ikka omamoodi raske

TÖÖ POLE TÖÖ

Kui sa lähed hommikul oma tavatööle, siis ütledki, et lähed tööle, aga kui lähed õhtul trenni või mängule, siis ei ütle sa kunagi, et lähed tööle, kuigi tegelikkuses see ju seda on. mõelda, mida anda teistele edasi sellest, mida sulle on õpetatud. Aga vaikselt sai koolitustel käidud ja litsentsid ära tehtud.” Peale oma klubitöö on Möller ametis ka noortekoondise juures ja tema juhendada on U14 neiud. Eri vanuste treenimise kohta tunnistab loo kangelane, et vanusega muutuvad mõned asjad, kuid mitte kõik: õpetussõnu on jagada igas vanuses noortele. “Päris väikestega on selles osas lihtsam, et nendega saab lihtsamaid asju teha, samas kui näiteks U15

grupis on see kasvatamine juba hoopis teistmoodi,” räägib ta. “Koondisemängijad on samuti täiesti omaette grupp, sest nende puhul on küll tunda, et nad ei ole nii-öelda sinu oma mängijad, vaid klubide juurest kokku toodud, aga ega kasvatusmoment on ka seal. Ka neile tuleb õpetada meeskonnatööd, omavahelist suhtlemist ja kasvõi seda, et treeninglaagris olles ei lärmata ega joosta näiteks punase tulega üle tee. See kõlab küll lihtsalt, aga lapsed on lapsed igas vanuses ja ikka tuleb neid õpetada.” Treeneritöö telgitagustest rääkides on Mölleri sõnul kõige raskem noori innustada ja jalgpalli juures hoida – et teatud vanuseni jõudes ei kaoks see tuhin ja tahtmine ära, vaid suudetaks areneda noormängijast korraliku täiskasvanud jalgpallurini. Just sellega on seotud ka tema suurim ambitsioon: “Tahaksin oma klubi ja võistkonnaga ühe tiitli ära võita. Ja seda mitte ainult noorteliigades, kus sageli polegi võit ju kõige tähtsam, vaid just täiskasvanutena. Tahaks, et üks võistkond, kes on koos noorteklassist naiskonda välja kasvanud, suudaks Eesti mõttes tugevaks võistkonnaks saada ja midagi ära teha. Et ei joostaks ühel hetkel laiali medaleid jahtima mujale, kus tuleb sageli pingil istuda, vaid just suudetaks koos kasvada ja siis midagi ära teha.”

2017 JUULI JALKA

lugeja küsib

Eesti–Serbia mäng Belgradis on Tarmo Kingile meeldejäävaim mäng. Kink ise skooris 3 : 1 võidumatšis samuti.

JALKA JUULI 2017

Foto: Lembit Peegel

lugeja küsib

Tarmo Kink:

ma ei ole kogu oma potentsiaali realiseerinud 31aastane Tarmo Kink Eesti jalgpallisõbrale tutvustamist ei vaja ning lugejate meelevalda asetatud ründaja rääkis seekord pisut oma karjääri senistest valikutest ja klubidest, elust välismaal ja ka Eesti koondisest.

as on ikka nii, et Middlesbrough’s tuntakse sind tänaval ära ja ise ei pea pintigi õlut ostma? Mis on sellise tuntuse juures kõige meeldivam? Mis omakorda kõige raskem? (Sulev, Tartu) Ma ei elanud Middlesbrough’s, aga seal käies tunti ära küll, õlut ma õnneks ei joo. Tuntusega on nii, et ega ma ei ole olnud nii kuulus, et sellega seoses oleks kunagi ebameeldivusi olnud. Küllap võib seda juhtuda maailma tippstaaridega. Tuntuks olemise plussiks võib olla see, et on kergem luua kontakte huvitavate uute inimestega ja osaleda projektides, kuhu muidu tõenäoliselt ei kutsutaks. Aga üks mälestus seoses kuulsusega on küll meeles, kui ühel korral Eestis bensiinijaamas keeras suur must džiip suurel kiirusel minu ette. Esimene mõte oli, et mis jamaga ma nüüd hakkama olen saanud. Tegelikult väljus autost soliidne härra ja palus oma pojale autogrammi. Kes andis sulle jalgpallipisiku? (Carl-Kristo) Alustasin isaga nelja-viie aasta vanuselt vastu kiviseina jalgpalli tagumist. Sealt see pisik alguse sai. Umbes kuueaastaselt viis ta mu Aivar Tiiduse juurde jalgpallitrenni. Päris lapsena muud alad mulle väga huvi ei pakkunud, hiljem

tegelesin jalgpalli kõrvalt veidi kergejõustikuga. Kui sa poleks jalgpallur, siis millise elukutse oleksid valinud? ( Jaanus, Tallinn) Tõenäoliselt oleksin tegelenud mõne muu spordialaga professionaalsel tasemel või oleks minust saanud lihtsalt Kopli pätt (naerab – toim.). Kui suur on olnud su pere tugi läbi karjääri? Kas nad on toetanud sinu valikut hakata profisportlaseks? (Mihkel, Pärnu) Pere tugi on olnud suurepärane. Nad on mind ja minu otsuseid alati toetanud. Ilma sellise toeta on tõenäoliselt raske üldse kaugele jõuda, olen väga tänulik. Tarmo Kink ja pall. Vahel tegi mees sellega pööraseid asju. Foto: Lembit Peegel

TARMO KINK

TARMO Sünniaeg:KINK 06.10.1985 Pikkus: 183 cm

Sünniaeg: 06.10.1985 Positsioon: ründaja Pikkus: 183 cm Koduklubi: Mezokövesd-Zsory Positsioon: ründaja (alates 2016. aasta suvest) Koduklubi: Mezokövesd-Zsory (ala-

Saavutused: meister 2006– tes 2016. aasta Eesti suvest) Saavutused: meistervõitja 2006–2008 2008 (Levadia),Eesti Hõbepalli 2010 (Levadia), Hõbepalli 82 võitja Koondisekarjäär: (6)2010 Koondisekarjäär: 82 (6)

Millist hetke oma karjääris nimetaksid kõige meeldejäävamaks? (Kristo, Viljandi) Klubide eest mängides on raske üht hetke välja tuua, neid on olnud palju. Koondise eest mäng Serbiaga. Seal olid emotsioonid vägevad. Eriti meeldejäävaks tegi selle mängu asjaolu, et Serbia meeskond on tugevaim, keda me oleme võitnud ametlikes mängudes, ja seda veel võõrsil Belgradis. Kas Eestis on võimalik pallimängus maailmakaardile pääseda? (Keven, Haapsalu) Individuaalselt on võimalik vaheetappide kaudu, kuid meeskondlikult ei ole minu silmis võimalik. Kui just naftašeigid siia elama ei otsusta kolida. Mis on su lemmikkoht Eestis või üldse maailmas? Miks just see koht? (Triinu, Tallinn) Eestis on lemmikkoht Tallinn, sest olen siin sündinud ja elanud. Samuti on minu lapsepõlvesõbrad siin. Maailma kohtadest, kus olen käinud, on meeldinud väga Dubai oma luksuslikkuses. Samas jättis kustumatu mulje puhkus vaeses riigis, kuid täielikul paradiisisaarel Boracayl, Filipiinidel. Kui sul oleks võimalik jalgpallis midagi muuta – näiteks reegleid või midagi muud sarnast –, siis mis see oleks? (Martin, Võru) Kohtunikega manipuleerimise ja näitlemise eest kaartide väljameelitamise pärast võiks saada otse punase, et mäng oleks vähe ausam. Kes on sinu iidolid? (Liisa-Maria) Michael Jordan, sest ta oli võitja. Ta 2017 JUULI JALKA

lugeja küsib AINULT LEVADIA

“Liitusin Levadiaga, sest see oli üks kahest meeskonnast, kes sel ajal võitles meistritiitli eest. Floraga liitumine ei ole kunagi tulnud kõne allagi.”

Mida teed pärast karjääri lõppu? (Ave, Tallinn) Ma ei ole veel mõelnud konkreetsele ametile, soovin ise mängida nii kaua, kui võimalik. Samas võiks treeneriamet tulevikus olla huvitav, kui leida enda kõrvale tiim, kellel on jalgpallist sama arusaam nagu mul.

oli oma alal parim ja silm puhkas teda vaadates. Lance Armstrong oli samuti sellepärast iidol, et pärast rasket haigust tuli ta tippsporti tagasi ja võitis. Pidasin teda iidoliks kuni dopinguskandaalini.

Milline oleks su unistuste 11? (Henri) Manuel Neuer, Cafu, Sergio Ramos, Fabio Cannavaro, Roberto Carlos, Xavi, Andres Iniesta, Luis Figo, Cristiano Ronaldo, Ronaldo, Lionel Messi.

Mulle tundub, et karjääri alguses olid väga lubav talent, aga kogu potentsiaal on jäänud realiseerimata. Praegugi oled koondisest väljas. Kas nõustud? (Evald, Põltsamaa) Nõustun, et kogu potentsiaal on jäänud kasutamata. Koondisesse mittekuulumine ei ole seotud minu potentsiaaliga.

Millises välisklubis oled enda arvates kõige paremad mängud teinud? Miks? ( Jack, Keila) Györi Eto FCs ja Middlesbrough FCs. Treenerid andsid nendes klubides mulle suhteliselt vaba rolli ja julgesin võtta endale vastutuse. Hiljem Middlesbrough’s muidugi muutus palju.

Mis su õige positsioon väljakul siis ikkagi on: edurivis, äärepoolikus või mujal? (Siim, Rakvere) Enam ei tea isegi (naerab – toim.), aga tunnen end paremini, mängides ründaja alusena või paremal äärel ründes. Miks sa Moskva Spartakisse edasi ei jäänud? Seal oleks võinud ju kõval tasemel mängida. (Toomas, Tallinn) Olin noor. Psühholoogiliselt oli raske olla kodust eemal. Kahetsen küll, et Moskvasse ei jäänud, sest ma usun, et ma oleksin võinud seal väga edukas olla.

VÄGEVAIM VÕIT

“Serbia meeskond on tugevaim, keda me oleme võitnud ametlikes mängudes, ja seda veel võõrsil Belgradis.” Kas midagi pidanuks karjääris ja klubidevalikul teisiti tegema? (Üllar, Tartu) Võibolla, aga kahjuks või õnneks ei saa ma seda kunagi teada. Mis on praeguse aja Eesti koondise suurim miinus? Aga mis on suurim pluss, millega on hästi hakkama saadud? (Gregor, Tallinn) Mängijate koha pealt on miinuseks ühe hea ja stabiilse ründaja puudumine, kes lööks kuskil välisliigas igal aastal vähemalt 10–15 väravat. Üks hea keskpoolik võiks samuti lisaks olla. Ülejäänud kohad on enam-vähem lapitud, kuigi konkurents võiks olla tugevam. Individuaalne meisterlikkus võiks ja peaks olema parem, et Euroopas läbi lüüa. Plussiks pean mängulist distsiplineeritust ja kohusetundlikkust, ilma milleta oleks Eesti koondisel võimatu kedagi võita.

Tallinna Levadias euromängus Drogheda Unitedi vastu. Võõrsil lõi Tarmo Kink värava.

JALKA JUULI 2017

Foto: Lembit Peegel

Milliste kõige hullemate vigastustega oled karjääri jooksul kokku puutunud? (Liisa, Tartu) Õnneks olen oma karjääri jooksul üsna terve püsinud. Kõige suuremad vigastused on olnud hüppeliigesega ja põlvega. Hüppeliiges oli lühikest aega kipsis ja põlve menisk vajas operatsiooni. Mõlemad vigastused jäid karjääri algusesse.

lugeja küsib Kas oled rahaliselt kindlustatud, kui putsad varna riputad? (Silver, Pärnu) Oleneb, kuidas elada (naerab – toim.). 16–17 aastat tagasi lõid rannajalgpallis mu pojale kääridega värava. Kas oled ka väljakul selliselt skoorinud? Kas on plaanis rannajalgpalli juurde tagasi tulla? (Alar, Tallinn) Olen selliseid väravaid ka väljakul skoorinud. Hobi korras võiks tulevikus kindlasti rannajalgpalli mängida. Tegu on füüsiliselt raske ja huvitava alaga. Eestis mängides kuulusid Levadiasse. Miks valisid toona just selle klubi? (Caspar, Torma) Kui Levadiaga esimesel korral liitusin, siis sel põhjusel, et see oli üks kahest meeskonnast, kes sel ajal võitles meistritiitli eest. Floraga liitumine ei ole kunagi tulnud kõne allagi. Teisel korral tundus Levadiaga liitumine loomulik asjade käik, sest nendega ma harjutasin alati, kui olin puhkusel, ning tegemist oli minu vana klubiga. Kui palju jälgid praegu Eesti meistriliigat ja end Eesti jalgpalli käekäiguga kursis hoiad? (Tõnis, Tallinn) Eesti liigat ma ei jälgi väga, samas olen ikkagi natuke asjadega kursis, sest mõned head sõbrad endiselt mängivad seal.

MIKS MITTE TREENER

“Treeneriamet võiks tulevikus olla huvitav, kui leida enda kõrvale tiim, kellel on jalgpallist sama arusaam nagu mul.” Kui lapsel on suur unistus jõuda Eesti jalgpallikoondisesse, millele sel teekonnal enam tähelepanu pöörata? (Rasmus, Pärnu) Tuleb keskenduda oma asjale ja teha seda nii hästi, kui suudad. Kuidas oled rahul eluga Ungaris ning kui rahul Ungari liiga tasemega? (Sander, Tallinn) Elu Ungaris on väga mõnus. Jalgpalli seisukohalt on liiga pidevas tõusus ja üleüldine infrastruktuur on arenenud Euroopa tippliigade tasemele. Ungari

Andres Iniesta kuulub Kingi unistuste 11 hulka. 2008. aastal sai ta hispaanlase vastu mängida.

jalgpalli on viimastel aastatel hakatud väga suurelt rahastama. Kõikidel meeskondadel on valmis või ehitusjärgus uued väljakud ja treeningukeskused. Üleüldises mõttes on elu väga rahulik, inimesed eestlaslikult tagasihoidlikud, kliima on suurepärane. Kes on sinu lemmiktreener? Miks? (@siimu.23) Pep Guardiola, sest mulle tundub, et ta suudab oma mänguplaani viia mängijateni. Millist hetke kahetsed oma karjääris kõige rohkem? (@urmojyrgenson) Moskva Spartakist ja Middlesbrough’st uisapäisa lahkumist. Mida tähendas sulle 2010. aastal Hõbepalli võitmine? (Risto, Viljandi) Hõbepalli võitmine oli meeldiv tunnustus. Isiklikus plaanis sel suurt tähendust ei ole, sest pean seda ikkagi meeskonna võiduks. Kui tihti on sul aega ise jalgpalli vaadata? Mis klubi(sid) sa toetad ja kas

Foto: Lembit Peegel

oled pühendunud fänn või see (need) lihtsalt meeldivad? (Kristo, Tallinn) Mulle meeldib väga vaadata jalgpalli ja üldse sporti. Lemmikmeeskond on Barcelona. Ma ei ole millegi ega kellegi pühendunud fänn, lihtsalt meeldib. Kas unistad veel mõnest riigist ja liigast, kus tahaksid mängida? Kui jah, siis miks just seal? (Gregor, Tallinn) Enam nii väga ei unista mingis konkreetses liigas mängimisest. Kunagi olid unistused väga suured. Oleksin soovinud mängida Hispaania liigas, sest Hispaania jalgpall on mulle alati meeldinud oma tehnilisuse poolest. Arvan, et oleksin sinna sobinud.

Jalkale saabus küsimusi nii meili, Facebooki kui ka Instagrami teel. Järgmises numbris vastab teie küsimustele Sander Post.

Saada küsimused indrek@jalgpall.ee või postita Eesti jalgpalliliidu Facebooki või Instagrami.

2017 JUULI JALKA

naised

Naistele on poris müttamine ja meeste mänguvormid ajalugu Jalka võtab ette Eesti viimaste aastate naistevuti arengu ja teeb seda kolme põlvkonna mängija kaudu. Selgub, et enam kui kahekümne aastaga on puhtast entusiasmi peal mängimisest jõutud varustuse paranemise ja väljakute kaasajastamisega suurema mängijate arvuni ning konkurentsi ja kvaliteedi tõusuni. ALVER KIVI

Merily Toom: naistejalgpall on muutunud tehnilisemaks.

JALKA JUULI 2017

Foto: Lembit Peegel

estis jalgpalli mängivad naised ei pea enam meestel sabas sörkima nagu raamatu “Karlsson katuselt” Väikevend, kes kõik oma vanema venna riided endale sai, sest välja on mängitud positsioon, kus saadakse ise hakkama. “Me hüppasime puu otsast kohe väljakule,” tunnistab 1990ndate algul Eesti koondisesse kuulunud pärnulanna Gerlin Naisson. “Meie ajal oli tüdrukutel lihtsam jalgpalli mängima hakata, sest polnud nutiprobleemi. Olimegi kogu aeg õues ja muudkui jooksime terve päeva koos poistega ringi.” Gerlin Naissoni sõnul polnud naiste tehnilised oskused küll kiita, kuid samas oldi füüsiliselt heas seisus, sest trennis joosti palju. Tänu sellele saadi ka teistele naiskondadele vastu. “Meil oli nii äge sats,” märgib ta. “Trenni tegime kooli kõrvalt, toetasime üksteist ning saime hakata käima võistlustel välismaal. Soome ja Rootsi olid siis ikka unistuste maad.” Praegu Soome klubis Aland United mängiv koondislane Pille Raadik meenutab, et kui tema üles kasvas, ei olnud arvuteid ega telefone ning kogu vaba aeg veedeti õues. Selle võrra oldi tänapäeva lastest sportlikumad. Raadik mäletab, et kui ta suvel läks iga päev staadionile ja harjutas pika palli löömist, siis vaheaja lõpuks oli see märgatavalt paranenud. Tänapäeval aga veedavad noored selle aja pigem arvuti taga. Kui Pille Raadik alustas juba naiskonnas mängimist, siis oli jalgpalli harrastavate mängijate arv tunduvalt väiksem. Meistrivõistlustel oli üks tüdrukuteliiga ja üks naisteliiga seitsme-kaheksa võistkonnaga. See tähendas, et algajad võistkonnad pidid minema kohe vastamisi selliste tugevate võistkondadega nagu Pärnu JK Levadia. “Esimestel aastatel võtsime neilt vastu suuri kaotusi, natukene tasavägisemad mängud olid Kehtna ja Viljandiga,” lausub ta. Tallinna FC Floras mänginud,

naised praegu Pärnu JKd esindav ja Eesti koondisesse kuuluv Merily Toom leiab, et meistriliigas on viimastel aastatel mängutase oluliselt paranenud ja kindlasti on tõusnud tempo: “Varem ei olnud naistejalgpall nii tehniline kui praegu ja viimastel aastatel on selles osas juurde pandud.”

“Floras oli meil igal aastal ikka uus vorm, kuigi pidime selle ise välja ostma,” räägib ta. “Pärnus on uue vormi soetamiseks sponsor, kes naiskonda toetab. Aga üldiselt proovitakse klubides hoida mänguvarustus ikka korras. Koondises on praegu ikka tipptase, sest vormid on uusima mudeliga.” Gerlin Naisson lisab, et tänapäeval on naiskondi väljakul hea vaadata, sest kõik on korralikult ja soliidselt riides: “Praegu ma vist küll enam meestesärki selga ei paneks, tõmbaks sellega korralikult vee peale.”

Poris müttamine ja meeste särkides mängimine elati üle

Gerlin Naissoni sõnul tuli 25 aasta eest palli taga ajada igasugustel platsidel ja kohati madistati ka porimülkas. Tee on lahti “Pärast igat mängu tuli ikka haavu lakkuda,” tõdeb ta. “Jalad Viimastel aastatel on kasvanud olid tihti marraskil kas vastaste mängijate arv, juurde on tulnud Pille Raadik: võistlusriided on nüüd parajad. Foto: Lembit Peegel löökidest või halvast väljakust. rohkem naistreenereid ja -kohOli ka juhus, kui Narvas jäi kehvade tunikke, tüdrukud jõuavad jalgpallitreetingimuste pärast mäng ära, kuna treeningutele nooremana. Paremad mänvaatamata sellele, et olime vähem treener ei olnud nõus poris oma mängijaid gijad on asunud mängima välismaal ja ninud ja kehvemate oskustega.” lõhkuma.” Pille Raadikule meenub, kui ükskord teenivad selle eest ka raha. Ka Pille Raadik märgib, et aastaid “Ma arvan, et naistel on jalgpallis tuli treener Jüri Saar Balti turniiril tagasi olid väljakud väga kehvas seisuarenemiseks kõik võimalused olemas,” tema juurde ning küsis, miks ta nii korras, kuid tänapäeval ei ole halvad räägib Pille Raadik. “Samas on mul õnnetu on. Raadik vastas, et riided väljakud enam nii halvad. Merily Toom raske öelda, kas praegu on kergem on suured. Ta kandis meeste L-suulisab, et nüüd on ka suuremates kompalustada. Kindlasti on paremad tingirust. Väravavahil oli vorm vahel lausa leksides head väljakud, sest vanasti oli mused ja võimalused, kuid vahel võivad XL-suuruses. isegi Sportland Arenal betoonkate. mängijad seda võtta ka kui loomulikku Merily Toom varustuse üle ei kurda, Kui esimestel hooaegadel pidid osa ning nad ei oska seda hinnata ja kuigi on vanematelt mängijatelt kuulnaised enamasti leppima meeste vanade parimal viisil ära kasutada.” nud lugusid, kus tuli väljakule joosta mänguvormidega, siis algusaastatePille Raadiku sõnul oli koondises meeste vanades ja suurtes vormides. ga võrreldes on mängijate varustuses varem mängijate valik tunduvalt väiktehtud samm edasi nii klubides kui sem, kuid samas olid ees kogenud head koondises. mängijad, kes hoidsid taset kõrgel ning “Kui päris aus olla, siis sellele ei kes väljakul olid tõelised võitlejad. mõelnud ja mingit alaväärsuskompleksi “Loodetavasti suudab koondis Gerlin Naisson sündis 17. oktoobküll ei olnud,” tunnistab Gerlin Naisjärgnevate aastatega sammu edasi teha,” ril 1978. aastal. Ta mängis naiste avaldab ta. “Loodan, et tuleb juurde son. “Hakkasime kohe võistlustel käima meistriliigas osalevas klubis Pärnu uusi noori mängijaid, kellel on tahet ja ja kuigi särgid olid tõesti paar numbrit JK ja kuulus Eesti naiste jalgpallisisu ning kes viivad koondise järgmisele suuremad, siis oli meil väga hea tiimikoondisesse. tasemele.” tunne, pidime hakkama saama ja oli Pille Raadik sündis 12. veebruaril Merily Toom leiab, et samas võiks lihtsalt pull olla. Me olime nii plikad, 1987. aastal. Ta mängis 2004.–2006. aastal Piraaja Kehras, 2007.–2008. meestega võrreldes olla olukord ikkagi et ei osanud sellistele asjadele mõelda. aastal Tallinna JK Kalevis, 2009.– parem. Ta märgib, et kunagi peaks tuleKuid oli uhke tunne, kui said endale 2010. aastal FC Flora Tallinnas. ma ka aeg, kus naismängijad hakkavad Marek Lemsalu või Indrek Zelinski Alates 2011. aastast on Åland Unisamuti palka saama, sest paljudel on sinise särgi selga.” tedis. Ta kuulub 2009. aastast Eesti väga raske töö kõrvalt harjutamas käia Samas märgib Naisson, et teiste koondisesse ja valiti aastal 2012 Eesti parimaks naisjalgpalluriks. ja mängudel osaleda. naiskondadega kohtudes neid suureMerily Toom sündis 20. augustil “See tõstaks ka mängukvaliteeti,” mates särkides mängimine ei häirinud 1994. aastal. Ta mängib aastast rõhutab ta. “Muidugi tahaks, et ka ja isegi kui ka vaadati teise pilguga, 2009 naiste meistriliigas, algul naistemängudest hakataks tegema telesiis andis see neile eelise: “Saime indu oli FC Floras, praegu Pärnu JKs. Ta ülekandeid, mis viiks mängu publikule juurde, kui vastased meid maakateks mängib aastast 2012 Eesti naiste lähemale, tutvustaks meie tegemisi ja pidasid. Meil oli selle võrra suurem jalgpallikoondises. tooks huvilisi juurde.” tahtmine end nende vastu tõendada,

Kolm erinevat aastakäiku

2017 JUULI JALKA

ajalugu

Balti turniir 25 aastat tagasi 1992. aastal toimus esimene ametlik Balti turniir pärast II maailmasõda. Liepajas oli kohal Šveitsi koondise peatreener Roy Hodgson, kes luuras MM-valikmängu eel Eesti koondise käekirja ja andis intervjuu Päevalehele. Mäletamist väärivat on veelgi. INDREK SCHWEDE

alti turniirid (BT) jalgpallis on olnud läbi ajaloo kolme rahva tülide allikaks. 1934. ja 1939. aasta turniir jäidki pidamata. Praegugi pole üksmeelt selles, milliste turniiride tulemused on jõus ja millised mitte. Lõunanaabrid pidasid vahepeal arvestust ka okupatsiooniaja mõõduvõtmiste üle, kuigi näiteks Eestit esindas mõnel aastal meid annekteerinud riigi sõjaväelaste meeskond BLTSK (Balti Laevastiku Tallinna Spordiklubi) täis siin armeeteenistuses viibivat ajutist koosseisu. Sama konflikt oli nähtaval ka 1993. aastal Liepajas, kui kolm riiki pidasid esimest korda pärast 1938. aastat FIFA liikmesriikidena Balti turniiri. Eesti ei tunnustanud 1991. aastal toimunud Balti turniiri: riigid olid küll taasiseseisvunud, kuid FIFA polnud neid taastunnustanud (iseasi muidugi, et juriidiliselt polnud keegi Balti riike maailmaorganisatsioonist välja arvanudki). Eesti maadles pealekauba kodakondsusprobleemiga: kas siin elavad muulased, kes pole õigusjärgsed Eesti vabariigi kodanikud, tohivad ülepea koondisse kuuluda? Liepaja turniiri kavas oli kehtetuks tunnistatud ka 1930. aasta Balti turniir – arvamus, mida ei Eesti ega Leedu jaganud ega jaga. Eestile oli 1992. aasta BT igatahes esimene ametlik pärast taasiseseisvumist ja meeskonnaga kaasasõitnud ajakirjanikud lõid mõttelise silla esimese iseseisvusajaga, kui korraldasid bussis teel Liepajasse mängijate ja taustajõudude seas ennustusvõistluse. Just nõnda 54

JALKA JUULI 2017

talitasid sulemehed kahe ilmasõja vahel ja see andis alati mõnusat kirjutamisainet. Nii nüüdki. Kui Eesti koondis Liepajast lahkus, oli pidamata Läti–Leedu mäng ja koondise poolkaitsja Sergei Ratnikov tuletas ajakirjanikele meelde: “Kui Leedu ja Läti homme viiki mängivad, olen mina võitnud.” Nii siiski ei läinud. Kümme osalejat oli kogunud võrdselt punkte ja vaja läks lisaküsimust – mitu väravat lööb turniiri võitjameeskond? Leedu neli väravat olid ära aimanud kaitsja Marek Lemsalu ja väravavahtide treener Tarmo Rüütli, kes olidki ennustusvõistluse võitjad. Eestile pakkus turniirivõidu jagamist kolm mängijat, pisut heldemad olid taustajõud, kellest kaks pakkus puhast võitu ja üks esikoha jagamist.

1992. aastal ühtki Eesti fotograafi Liepajas polnud, Päevaleht avaldas lõunanaabrite piltniku tehtud fotosid. Sellel pildil on Balti turniir 1993. aastal Pärnus: Risto Kallaste (paremal) mänguhoos lätlaste vastu. Foto: Lembit Peege

Eesti maailmarekord: 52 aastat kaotuseta Personaalia poole pealt on huvitav, et meeskonna peatreeneriks oli Uno Piir ja abitreeneriks Aivar Pohlak ning arsti rolli täitis meie kaheksakümnendate aastate parimaid kollkipreid Tõnu Vanakesa, kes oli valitseva Eesti meistri Tallinna Norma väravavaht ja kes oli mänginud isegi Moskva Dinamo duublis. Tema hoole all oli meie keskväljamootor Martin Reim, kes oli säärepiirkonna mädaniku tõttu voodirežiimil ega osalenud kummaski kohtumises. Läti–Leedu mängu vilistas aga Ants Nõmmiste, kellele see oli esimene FIFA egiidi all toimunud mäng ja kes õhkas: “Oleks see kõik kümme aastat varem tulnud. Noortel on praegu head

2. juuli 1993 Pärnus. Eesti algkoosseis Läti vastu (paremalt): Urmas Hepner, Mart Poom, Andrei Borissov, Sergei Bragin, Indro Olumets, Viktor Alonen, Martin Reim, Lembit Rajala, Marko Kristal, Toomas Kallaste (varjus), Risto Kallaste. Foto: Lembit Peege

võimalused ja perspektiiv ka kohtunikutöös.” Turniiri avamängus kaotas Eesti Lätile 1 : 2 ja nõnda fikseerus üks omapärane maailmarekord, nagu Päevaleht seda esitles: katkes Eesti jalgpallikoon-

ajalugu ründaja Urmas Kirs vastase väravavahiga silmitsi (“Lõin vasakuga sisenurka. Kartsin, et tahanurka lööma sättides jõuab kaitsja vahele. Palju mööda läks? No meetrit seal küll vahel ei olnud”). Meie meeskonna mõlemad väravad lõi poolkaitsja Indro Olumets peaga, kusjuures väravad olid sarnased nagu kaks tilka vett ja välisajakirjanikud vaimutsesid: ainult seda see Olumets teha oskabki! Turniiri parimaks puurivahiks valiti Eesti meeskonna kapten Mart Poom. Päevaleht pani mängijatele ka hindeid kahe Eesti ajakirjaniku Tõnu Vanakesa ja Ants Nõmmiste poolt. Läti vastu said hinde 4 Mart Poom ja Urmas Kirs. Järgnesid 3,7 – Igor Prins, 3,5 – Indro Olumets, 3,2 – Toomas Kallaste, 2,7 – Sergei Hohlov, Tarmo Linnumäe, Marko Kristal, 2,5 – Meelis Lindmaa, Sergei Ratnikov, 2 – Viktor Alonen. Hinded Leedu vastu: 4,2 – Indro Olumets, 4 – Mart Poom, Igor Prins, Sergei Ratnikov, 3,5 – Toomas Kallaste, 3,2 – Jaanus Veensalu, 3 – Sergei Hohlov, Meelis Lindmaa, Viktor Alonen, Urmas Kirs, Marek Lemsalu 2,7 – Marko Kristal, 2,5 – Tarmo Linnumäe.

Intervjuu Roy Hodgsoniga

dise 52 aastat 10 kuud ja 13 päeva kestnud kaotusteta seeria! Nimelt oli Eesti koondis viimati kaotanud 27. augustil 1939, kui jäädi alla Leedule 0 : 1. Vahepeal oli võidetud 1940. aastal Lätit 2 : 1 ja 1992. aastal viigistatud 1 : 1 Sloveeniaga. Aga ajaliselt oli kaotusteta seeria pikim maailmas! Teises mängus viigistasid eestlased Leeduga 1 : 1, kusjuures 83. minutil oli

Päevaleht tuli Liepajast tagasi hunniku muljete ja infoga ning sai jutule ka Šveitsi koondise peatreeneri Roy Hodgsoniga, kes pärast Eesti–Leedu mängu jälgis väikeses täissuitsetatud putkas, kus toimus niinimetatud bankett, enda ümber toimuvat. Muidugi kiitis inglane viisakalt eestlasi, tuues välja meie väravavahi Poomi mängu, ja oskas nimetada parimatena ka keskkaitsepaari Prinsi ja Toomas Kallastet ning Olumetsa. Huvitava iseloomustuse andis Hodgson Urmas Kirsile: “Kirs on hea. Ta töötab palju. Temas pole midagi võltsi, ta läheb ikka lõpuni ja mõjub kuidagi ehtsana. Täna ta kaotas küll kaks väravavõimalust, aga tal võib ees seista hea aasta.” Ilmse viisakusena mõjus ka hinnang, mille kohaselt “teeb Eesti meeskond palju selle heaks, et palli kontrollida ja osavalt rünnakuid punuda”. Eesti–Šveitsi MM-mängu tulemust kogenud treener, kelle parimad päevad Blackburn Roversi, Milano Interi, Udinese, Fulhami, Liverpooli, West

“Where is beer (Piir)?” Päevaleht avaldas kimbukese lustakaid reisikilde, millest üks puudutas Eesti–Läti mängu järgset päeva ja oli kirjeldatud nõnda: “Banketijärgsel hommikul ujus pikast ja hämarast hotellikoridorist välja kõikuv kummitus, kes lähemal vaatlemisel osutus üheks Šveitsi ajakirjanikuks. “Where is beer?” (Kus on õlu?) kähistas mees pisut vigaselt ja tooniga, mis polnud kaotanud lõplikku lootust. Pakutud variantide peale taipas šveitslane: “Beer is not here?” (Siin (hotellis) õlut ei ole?) Võõra inimese mure muutus ka tema Eesti kolleegide mureks ja üheskoos hakati täbarale olukorrale lahendust otsima. Tegudeni siiski ei jõutud. Midagi tundus šveitslasele valesti ja ta küsis sama asja uuesti üle: “Where is Piir?”

“Issi, kus me siin Läti televisiooni näeme?” Päevaleht fikseeris Liepajas veel ühe vahejuhtumi, kirjutades: “Läti televisioon näitas õhtul oma Eesti-mängu teist poolaega. Nõnda said palluridki end kõrvalt hinnata. Kui meie delegatsioon sellest võimalusest kuulis, võttis suure murekoorma enda kanda Aivar Pohlaku 7aastane poeg Siim: “Issi, kus me siin Läti TVd näeme?””

Bromwich Albioni ja Inglismaa koondise eesotsas olid alles ees, muidugi ennustama ei hakanud. Päevaleht provotseeris: küllap veendusite, et Eesti puhul pole tegemist eriti tugeva vastasega, aga kui te siiski midagi tulevase vastase puhul kardate, siis mis see on? Hodgson: “Ma kardan igat mängu. (..) See, mida ma eriti kardan, on Eesti meeskonna lühisööduline mäng. Teil on palju häid pallivaldajaid, kes mängivad hästi kokku, ja kui me peame liiga palju tegelema pallijahtimisega, võib see kätte tasuda.” Tagantjärele teame, et Eesti läkski Šveitsi vastu mängima lahtiselt ja sai 0 : 6 tappa, aga see on teine jutt. Liepajas tehti igal juhul mitut moodi ajalugu. 2017 JUULI JALKA

pilt või kiri

Kumb pakub rohkem lusti –

kuulsuse autogramm või selfi temaga? Kas tänaval jäätist limpsiva spordikuulsusega peaks tegema selfi või võtma esimesele ettejuhtuvale paberlipikule autogrammi? Jalka kiikab kahe jäädvustusvormi sisse ja üritab mõista, mis jääb aastal 2017 nende kahevõitluses peale. SIIM KERA

Brasiilia jalkaäss Kaka Eestis. Ja sajad temalt autogrammi tahtvad jalkanoored. Aastal 2009 selfisid veel ei tehtud.

JALKA JUULI 2017

Foto: Lembit Peegel

pilt või kiri

a mäletan elavalt, kuidas passisin Otepääl toimunud igasuvisel Saku Suverulli võistlusel kohmetult rajapiirde ääres ja ootasin sooja tegevaid suusastaare. Ühes käes oli mul pastakas, teises kortsunud vihik. Ja nad peatusid, isegi Bente Skari peatus! Õhtul koju jõudes suundus värsketest signatuuridest pungil vihik sahtlisse pikka unne ja tärkas taas aasta pärast, kui asfalti tulid rullsuuskadega neelama uued skandinaavlased. Aga need olid ajad ammused. Praegu on selfiajastu. Väidetavalt jõuab keskmine Y-põlvkonna (sünniaastad 1980ndatest kuni 2000ndate alguseni) liige teha elu jooksul 25 700 selfit ehk pilti enesest. Päevas tehakse erinevatel andmetel üks kuni 93(!) miljonit selfit. Pole siis ime, et mõnele neist võib peale telefoniomaniku ka kuulsus peale jääda. Kas ja kui palju on tehnoloogia võidukäik autogrammide populaarsust mõjutanud?

MARTIN KASESALU:

“Selfi on mälestus endale, kellelegi teisele ei tähenda see mitte midagi.” ““Brent, kas ma saan sinuga selfit teha?” on tänapäeval normaalne küsimus,” sõnab Tallinna Flora kapten Brent Lepistu. “Kui ma olen patroonide päeva raames noortegruppide juures käinud, siis olen täheldanud, et mõned poisid on poole trenni pealt klubihoonesse jooksnud ja telefoni toonud, et selfit teha. Aga ma ütleks, et autogrammide jagamine pole kuhugi kadunud. Võibolla on see veidi isegi ülekaalus, küll tahetakse, et särgid ja putsad täis soditakse. Aga kui vaadata pilku, mis noortel pärast autogrammi saamist on ... Ma olen ise ka mõelnud, et pigem küsitakse seepärast, et teatakse, et nii tehakse. Kunagi oli autogrammi saamise emotsioon ilmselt palju suurem. Selfi iidoliga tähendab noortele tänapäeval palju rohkem kui kritseldus paberil.” Kui Lepistu arvates domineerivad arvuliselt veel autogrammid, siis Nõmme Kalju ründaja Tarmo Neemelo kogemuse järgi tuleb pildistamist tihedamini ette kui pastapliiatsiga mööda

paberit liuglemist: “Nutitelefonid on ju igal väikesel lapsel, kõik tahavad pilti teha.”

Autogramm prügikasti Selfi ja autogrammi suurim erinevus on see, et selfi on sügavalt isiklik. Sotsiaalmeedias saavad tuttavad küll õlale patsutada, aga kuulsusega tehtud pilt vaevalt kellegi teise kogusse reisib. Autogrammimaailm on aga metsik äri, mille väärtuseks on hinnatud 45 miljonit eurot aastas. Rariteetsemate allkirjade müügiga võib teenida korraliku kopika. Spordihuvilisel Martin Kasesalul on kodus 5000 – 10 000 autogrammi. Viimasel ajal on ta mõne atleediga hakanud ka selfisid tegema, aga pigem vähe. “Selfi on mälestus endale, kellelegi teisele ei tähenda see mitte midagi,” ütleb ta. “Autogrammi saab surres kasvõi pojapojale pärandada, see jääb alles, tal on püsiv väärtus, ning seepärast pean autogrammi olulisemaks.” Sportlastega kohtudes on ta samuti tajunud, et autogramme võetakse tänapäeval selfide tõttu märksa vähem. “Autogramme väga ei võeta, kuigi kuni 12aastased lapsed küsivad neid kas käe või paberi peale, aga see on spontaanne küsimine,” arvab ta. “Võimlejate ümber on alati terve bande lapsi, autogrammi küsimine annab võimaluse iidoliga suhelda, kuigi paber lendab õhtul võibolla prügikasti.” Jalgpallifänn Kati Maripuu, kel sotsiaalmeedias ilutsevad pildid näiteks koos Ragnar Klavani, Mark Clattenburgi, Henri Anieri, Raio Piiroja, Joel Lindpere, Alo Bärengrubi ja Mihkel Ainsaluga, sõnab, et autogramme ega selfisid ta ei kogu, aga nende kahe vahel valides eelistab pigem viimast. “Pliiatsit igal hetkel kaasas ei ole, aga telefon on alati taskus olemas,” kommenteerib Maripuu oma valikut. “Minule ütleb üks pilt alati rohkem kui tuhat sõna. Fotos on rohkem emotsiooni.” Psühholoog Andres Riimets seletab kuulsustega selfide tegemist positiivse instrumentaalse ja afektiivse hoiaku kaudu. Esimene neist tähendab, mida me pildi tegemisest kasu võime saada – kui me koos kuulsusega fotole jääme, öeldakse meile ilmselt paar

kiidusõna või/ning tõuseb meie sotsiaalne staatus. Afektiivne hoiak viitab aga sellele, et selfit tehakse seepärast, et see on tänu tõenäoliselt järgnevale positiivsele emotsioonile meeldiv tegevus. Lisaks tuleb mängu kultuuriline väärtus – inimene on ühel pildil kellegagi, kes on tema kultuuris tähtis. “Pilt võib tekitada tugevama reaktsiooni kui autogrammi lugemine, sest annab rohkem kontekstuaalset infot,” mõtiskleb Riimets. “Kui sul on inimesega selfi, saab palju kergemalt tõendada, et sa temaga kohtusid. Personaalne kontakt on natuke erilisem kui see, et käisid kuskil laua taga ja paber käis korraks kuulsuse käe alt läbi. Kui inimese kõrval on naeratav Ronaldo, siis see tähendab suure tõenäosusega, et nad surusid üksteise käppa ka.” Lepistu ütleb lõpetuseks, et suures plaanis ei ole tal vahet, kas jääda fotole või anda signatuur, kuid … “Kui ma teen inimesega pildi, siis ma sisimas tean, et see pilt tähendab midagi,” sõnab koondist kolm korda esindanud mees. “Ta paneb selle foto kuhugi üles ja tänu sellele kasvab Eesti liiga mängijate tuntus oluliselt rohkem kui autogrammiga, mis paberlipikul nädalaks ajaks lauale seisma jääb. Pildid jäävad ja kestavad.”

Kuidas Brent Lepistu superstaari autogrammi sai “Kuigi ma väga suur koguja ei olnud, käisin ikka kuulsustelt autogramme jahtimas,” alustab Lepistu. “Ma olin suur David Beckhami fänn ning kui ta 2007. aastal Eestis käis, olin ma selle mängu pallipoiss. Ma võtsin endaga Beckhami raamatu kaasa, aga see võeti mul käest ja öeldi, et pole kohane niimoodi küsida. Kui Beckham mööda kõndis, mõtlesin, et nüüd ma ei saagi autogrammi. Õnneks olid need head inimesed, kes minult raamatu võtsid, ise sinna autogrammi küsinud. Mul ei olnud Beckhamiga isiklikku kontakti, aga ma olin ikka väga õnnelik.”

2017 JUULI JALKA

maailm

Inglismaa naistevuti tiigrihüpe Inglismaa naistekoondist toetab staadionil regulaarselt A. Le Coq Arena täismajaga võrdne publikuarv. Milline on vuti sünnimaa naiste tippjalgpall aastal 2017? MALLE KOIDO

ottingham, Suurbritannia, eelmise aasta september. Eesti naistekoondis on väljakule astumas Inglismaa vastu. Tribüünidel aga mängib puhkpillibänd, lüüakse trummi ja üle 7000 pealtvaataja tõuseb püsti hümnideks. “Lärm oli nii kõva, et võistkonnakaaslastega oli raske rääkida, tundus, nagu omaette räägiks! Infomatsiooni oli edasi anda keeruline,” meenutab meie algrivistuses sinises särgis platsile sammunud Pille Raadik, kes mängib profijalgpalli Soomes Aland Unitedis. Tema sõnad kõlavad nagu Raio Piiroja muljed Lilleküla staadioni avamängust. Raadik lisab: “Minus ei tekita lisaärevust suur publikuarv võõrsilmängudel. Muidugi on tore, et nii palju rahvast on vaatamas, kuid mängin ikka samamoodi.” Just nii elatakse Inglismaal kaasa naistevutile. Mängust Eestiga näidati otseülekannet ka BBCs, kohal oli Inglismaa jalgpalliliidu president ja kõigi oluliste meediaväljaannete reporterid. Peale mängu ootas pallureid teel riietusruumist bussi paarsada fänni, peamiselt teismelised tüdrukud koos vanematega. 58

JALKA JUULI 2017

Inglismaa naiste karikafinaalis kohtusid tänavu Birmingham City ja Manchester City. Fotol ManC mängijad Isobel Christiansen (vasakul) ja Keira Walsh heitluses Ellen White’iga. Foto: Paul Childs/Reuters/Scanpix

“Jill! Jill! Tule siia!! Steph! Lucy!” hüüavad fännid oma lemmikuid, pikakasvulist ründetähte Jill Scotti, võitluslikku keskkaitsjat, blondi peaga kaptenit Stephanie Houghtonit ja paremkaitsjat Lucy Bronze’i. Nii mõnelgi autogrammikütil on seljas Inglise koondise särk mõne naismängija nimega seljal. Kui varem hoidis Inglismaa naistejalgpallis tagaplaanile, siis mis on viimaste aastate arenguhüppe taga? Jalgpalliliidu hea töö, suurklubide rahalised võimalused, sportlikud saavutused, muutuv suhtumine naistesporti ja olümpiamängud mängivad kõik oma rolli.

Naistekoondis müüb Wembley välja Pean ausalt tunnistama, et hakkasin Inglise naistekoondise mängudel regulaarselt käima alles eelmisel kevadel, et sõbrannale kaasa elada. Loomulikult teadsin, et 2012. aasta Londoni olümpial mängisid nad täismaja ees, ning olin tüdrukuid St George’s Parkis – Inglismaa koondiste treeningukeskuses – laagrites näinud. Samuti on meedia viimastel aastatel naistekoondisele –

suuresti tänu sportlikule edule – palju rohkem tähelepanu pööranud. Mängijad käivad populaarsetes jutusaadetes intervjuusid andmas ja figureerivad ajakirjade esikaantel. Ning seda mitte kurioosumina, nagu naismängijaid ikka veel mõnikord meedias serveeritakse, vaid kuna publik tahab oma kangelannadest rohkem teada. Sellegipoolest oli suur publikuhuvi naiste koondisemängude vastu meeldiv üllatus. Inglismaa koondis reisib mööda Inglismaad ringi, pidades uhke Wembley staadioni asemel oma mänge regulaarselt väiksemates linnades, nagu Nottingham, Rotherham või Milton Keynes. 10 000 pealtvaatajat ehk A. Le Coq Arena täismaja Inglismaa naistekoondise mängul pole mingi ime. Staadionile sisenemiseks tuleb aega varuda. See võimaldab ka Londonist väljaspool elavatel inimestel, kes alati meeste A-koondise mängule ei jõua, kolme lõviga särk selga tõmmata ja tribüünile minna. Lisaks elab naistemängudele kaasa palju rohkem naissoost fänne – naisi-mehi on staadionil silmaga vaadates umbes pooleks, samas

maailm

kui keskmisel vutimängul leidub naisi ehk viiendik. “Olen hakanud hiljuti Tottenhami naiste- ja ka koondisemängudel käima,” räägib elupõline Tottenhami meeskonna fänn Jack Hussey. “Naiste- ja meestemängudel valitseb totaalselt erinev atmosfäär. Naistemängud on pigem nagu perepäev kui tavaline Inglise koondise mäng, kus publik iga hinna eest võitu nõuab. Isegi Inglismaa–Saksamaa mängul Wembleyl, 45 000 pealtvaataja ees, oli õhkkond pigem toetav. Loomulikult leidub ka nii-öelda tüüpilisemaid vutifänne, aga kuna enamik publikust pole alkoholi mõju all, käituvad ka nemad tsensuursemalt.” Toosama Inglismaa–Saksamaa sõprusmäng oli muide välja müüdud – Wembley üldmahutavus on küll suurem, kuid osa staadionist oli mängu ajal remondis ja suletud. Matšile müüdi rohkem pileteid kui samal perioodil toimunud meeste A-koondise mängule. Olümpiamängudel lõi Suurbritannia koondis riigi naistejalgpalli publikurekordi 70 584 pealtvaatajaga. Inglismaa jalgpalliliit keelas aastal 1921 naistevuti viiekümneks aastaks enam-vähem ära, pidades mängu naistele ebasobivaks. Viimastel aastatel on sporti aga pumbatud miljoneid naelu, et suurendada mängijate arvu ja Inglismaa ka eliittasemel eduteele viia. Võib

öelda, et enne 2012. aasta Londoni olümpiamänge oli huvi naistevuti vastu palju väiksem. Aastal 1993 eksisteeris Inglismaal vaid 80 tüdrukutesatsi praeguse enam kui 5000 vastu. Mis siis muutus? Põhimõtteliselt oldi jalgpalliliidus positiivselt üllatunud, sest peale olümpiamänge tekkis naistevuti populaarsuslaine, ning otsustati seda nii kiiresti kui võimalik hüppelauana kasutada. Seati ambitsioonikas eesmärk – kasvatada naistejalgpall viie aastaga harrastajate poolest Inglismaa teiseks spordialaks, popimaks kui igitraditsioonilised meestekriket või -ragbi. “Olümpiamängude ajal tunti naistejalgpalli vastu suurt huvi, ent Wembley staadioni väljamüümine Saksamaa sõprusmänguks näitab, et inimesed tahavad naistejalgpalli vaadata ka väljaspool olümpiakonteksti,” ütleb Inglismaa jalgpalliliidu naistejalgpalli direktor Kelly Simmons. “Me oleme alates olümpiamängudest teinud tööd telekanalite ja kommertspartneritega. Naiste superliiga ehk WSL on arenenud amatöörliigast poolprofiliigaks ja nüüd profiliigaks. Kõik liigub samm sammu haaval, aga minu arvates on õiglane öelda, et spordiala on kasva-

nud kiiremini, kui keegi oleks osanud unistadagi.” Simmons lisab: “2015. aastal kasvas WSLi keskmine publikuarv esimest korda üle tuhande ning see kasvab pidevalt. Pole kahtlustki, et koondise edu 2015. aasta MMil Kanadas (Inglismaa tuli läbi aegade kõrgeimale kohale, kolmandaks – toim.) ja teised edukad üritused on olukorda tugevalt mõjutanud. Pilt on võrreldes olümpiaeelse ajaga täiesti äratundmatu.” Oma MM-pronksiga on naistekoondis meestest edukam. Jalgpalliliidus ollakse väga pettunud, et koostöös Walesi, Šotimaa ja Põhja-Iirimaaga ei õnnestunud poliitilistel põhjustel Rio olümpiamängudele taas välja panna Suurbritannia ühiskoondist. Simmonsi arvates läks kaduma suurepärane võimalus naistevutti veelgi promoda ning ta loodab Tokyo olümpiaks siiski teiste alaliitudega kokkuleppele jõuda. Inglismaal ajab aktiivselt palli taga 2,9 miljonit tüdrukut ja naist. Mis edasi? “Kõige olulisem on panna tüdrukud mängima nii noorelt kui võimalik, sest see annab neile oskused ja enesekindluse mängu nautida ning jääda mängima pikemas perspektiivis. Enesekindlamad tüdrukud lähevad mängima segaliiga-

Pille Raadik A. Le Coq Arenal Inglismaa vastu peavõitlust pidamas.

Foto: Lembit Peegel

2017 JUULI JALKA

maailm desse, kus enamik mängijaid on poisid. Me oleme praegu keskendunud põhikooliealistele tüdrukutele, ent peame pingutama viie- kuni seitsmeaastaste tüdrukute jalgpalli juurde toomisele,” kirjeldab Simmons plaane oma tiimi järgmise eesmärgi – Inglismaal aktiivselt jalgpalli mängivate naissoo esindajate arv 2020. aastaks kahekordistada – täideviimiseks.

Inglise klubid värbavad maailma parimaid Kui Manchester City juba mõnele projektile oma rahakoti rauad avab, võib arvata, et seda saadab edu. WSLis ja Meistrite liigas mängiv City on viimastel aastatel innukalt naistejalgpalli investeerinud. Klubi palgal on hulk koondise staare. Suurim pommuudis tuli Cityst sel kevadel, kui lühiajalise lepinguga palgati kahekordne FIFA aasta mängija ameeriklanna Carli Lloyd. Kuid Cityga hoiavad sammu igipõlised rivaalid Chelsea ja Arsenal, noolides oma ridadesse samuti tippklassist ameeriklannasid. Suurklubid teenivad kopsakalt tänu oma laia haardega äritegevustele, ning ühe naiskonna ülalpidamiskulud jäävad aastas kõigest miljoni naela kanti. Inglise koondise tähtmängijatel on igaühel Twitteris umbes 100 000 jälgijat. Parimad inglannad, kes kuuluvad nii mõnda kohalikku tippklubisse kui ka koondisse, teenivad klubilt ja vutiliidult kokku umbes 70 000 naela aastas. Ning pidagem siinjuures meeles, et emalõvidel (lionesses), nagu inglise koondislasi kutsutakse, pole veel regulaarselt asja FIFA parima mängija auhinnatseremooniale. Naistevuti suurimad nimed on endiselt ameeriklannad, nagu Lloyd, Alex Morgan või Hope Solo, samuti brasiillanna Marta. Naiste profijalgpall ei kasva mühinal aga mitte ainult Inglismaal, mida võib USA, Rootsi ja Saksamaa kõrval mõneti uueks jõuks tippjalgpallimaastikul pidada. Kui Athletic Bilbao eelmisel aastal Hispaania meistriks tuli, tähistas naiskonna võitu tänavatel 10 000 linnaelanikku. Naiste Meistrite liiga finaali, kus Lyon võitis penaltitega 7 : 6 PSGd, jälgis Cardiffi staadionil 22 433 silmapaari. Lyonile on see teine järjestikune Meistrite liiga võit, mis näitab Prantsusmaa liiga tugevust. Pille Raadik räägib oma võõrsil mängimise kogemusest: “Üks suurima 60

JALKA JUULI 2017

Prints William koos Inglismaa naistekoondislaste ja kuningliku perekonna väikese liikme Charlotte’i särgiga.

publikuarvuga mäng oli Prantsusmaa vastu. Seal oli kohal 9000 pealtvaatajat. See oli mängijana esimene suure publiku mäng. Ühel Eesti koondise mängul saime publikuarvuks üle tuhande, oli väga meeldiv mängida sellise arvuka kodupubliku ees. Minule on oluline, et meil oleks fännid ja toetajad. Kui meedia on huvitatud ja kajastab naistejalgpalli rohkem, siis leiab ka rohkem tüdrukuid loodetavasti tee jalgpallini.” Kuid kas suurem publikuhuvi naistejalgpalli vastu ja naismängijate figureerimine meedias – Nike on Manchester City särgireklaamides viimastel aastatel kasutanud nii klubi nais- kui meesmängijaid – tähendab, et noored tüdrukud

Foto: Scanpix

idoliseerivad Lionel Messi asemel hoopis Carli Lloydi? “Kuna meestejalgpalli kajastatakse nii palju rohkem ja eksisteerib võimalus seda kogu aeg telekast vaadata, siis on loomulik, et eeskujud tulevad just meeste seast,” muljetab Raadik. “Naistemängudeks pead internetis stream’e otsima, kuid selle jaoks peab teadma kellestki või mõnest võistkonnast rohkem, et niivõrd huvitatud olla. Ronaldo on endiselt populaarne eeskuju tüdrukute hulgas. Pigem on naismängijad eeskujuks neil, kes on rohkem naistejalgpalliga kokku puutunud. Minu ühe Alandi võistkonnakaaslase eeskuju on Lucy Bronze, kuid ta on juba 23aastane.”

Inglismaa naistejalgpalli publikunumbreid 2012 Suurbritannia–Brasiilia 2013 Wolfsburg–Lyon 2014 Inglismaa–Saksamaa 2015 Kanada–Inglismaa 2016 Arsenal–Chelsea 2017 Birmingham City – Manchester City

OM, Wembley, 70 584 Meistrite liiga finaal, Stamford Bridge, 19 278 maavõistlus, Wembley, 45 619 MM, BC Place, Vancouver, 54 027 karikafinaal, Wembley, 32 912 karikafinaal, Wembley, 35 271

KALEVIPOJAD TAAS KODUMURUL!

EESTI . KÜPROS

3. SEPTEMBER 2017 MM-VALIKMÄNG A. Le Coq Arena

Staadion avatakse kell 17:00. Avavile kell 19:00. Pääsmed eelmüügis Piletilevis. PEATOETAJA

TOETAJAD

SUURTOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

juulikuu kalender

Flora ja Levadia mängivad omavahel kaks korda viie päeva jooksul Kodustel meistrivõistlustel juuli keskel on viie päeva jooksul kaks maiuspala järjest: Tallinna derby Flora ja Levadia osavõtul! Loodetavasti on suvi täies hoos ja meelitab tribüünidele palju pealtvaatajaid. Meie U17 ja U19 tüdrukud mängivad juulis kodus Balti turniiri. Võimalikke kalendrimuudatusi vaata www.jalgpall.ee. PREMIUM LIIGA Laupäev, 1. juuli

19.00 Tartu JK Tammeka – Pärnu JK Vaprus Tartu Tamme staadion Reede, 7. juuli

19.30 JK Sillamäe Kalev – Viljandi JK Tulevik Sillamäe Kalevi staadion

19.30 Viljandi JK Tulevik – Tallinna FC Levadia Viljandi linnastaadion Laupäev, 29. juuli

16.00 Tallinna FC Flora – JK Narva Trans A. Le Coq Arena 19.00 Paide Linnameeskond – Nõmme Kalju FC Paide linnastaadion

ESILIIGA

Laupäev, 8. juuli

19.00 FCI Tallinn – Tartu JK Tammeka Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 JK Narva Trans – Paide Linnameeskond Narva Kreenholmi staadion Pühapäev, 9. juuli

19.00 Nõmme Kalju FC – Pärnu JK Vaprus Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Tallinna FC Levadia – Tallinna FC Flora Kadrioru staadion Reede, 14. juuli

19.00 Tartu JK Tammeka – FCI Tallinn Tartu Tamme staadion 19.30 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia A. Le Coq Arena Laupäev, 15. juuli

16.00 JK Narva Trans – Nõmme Kalju FC Narva Kreenholmi staadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – Paide Linnameeskond Pärnu rannastaadion 19.00 Viljandi JK Tulevik – JK Sillamäe Kalev Viljandi linnastaadion Reede, 21. juuli

19.00 FCI Tallinn – Pärnu JK Vaprus Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 Nõmme Kalju FC – Viljandi JK Tulevik Hiiu kunstmurustaadion 19.30 Tallinna FC Levadia – JK Narva Trans A. Le Coq Arena Laupäev, 22. juuli

16.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Flora Tartu Tamme staadion (Tamme pst 1) 19.00 Paide Linnameeskond – JK Sillamäe Kalev Paide linnastaadion Reede, 28. juuli

19.00 JK Sillamäe Kalev – FCI Tallinn Sillamäe Kalevi staadion 19.00 Pärnu JK Vaprus – Tartu JK Tammeka Pärnu rannastaadion

JALKA JUULI 2017

Laupäev, 1. juuli

16.00 FC Elva – Tallinna FC Levadia U21 Elva linnastaadion 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Rakvere JK Tarvas FC Flora Lilleküla väljak Esmaspäev, 3. juuli

19.00 FCI Tallinn U21 – FC Kuressaare Infoneti Lasnamäe staadion Neljapäev, 6. juuli

19.00 FCI Tallinn U21 – Tartu FC Santos Infoneti Lasnamäe staadion Reede, 7. juuli

19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Rakvere JK Tarvas – FC Kuressaare Rakvere linnastaadion 19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Maardu Linnameeskond Maarjamäe staadion Pühapäev, 9. juuli

16.00 FC Elva – Tartu JK Welco Elva linnastaadion Neljapäev, 13. juuli

19.00 Noortekoondis – Pärnu JK EJL TNTK Laupäev, 15. juuli

19.00 FC Elva – Tallinna FC Levadia U21 Elva linnastaadion 19.00 JK Tallinna Kalev – Maardu Linnameeskond Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu JK Welco FC Flora Lilleküla väljak 19.00 Tartu FC Santos – FCI Tallinn U21 Tartu Annelinna kunstmurustaadion

Laupäev, 22. juuli

19.00 FCI Tallinn U21 – Rakvere JK Tarvas Infoneti Lasnamäe staadion Pühapäev, 23. juuli

19.00 Tallinna FC Levadia U21 – Tallinna FC Flora U21 Maarjamäe staadion 19.00 Tartu JK Welco – JK Tallinna Kalev Tartu Tamme staadion Neljapäev, 27. juuli

19.00 Rakvere JK Tarvas – Maardu Linnameeskond Rakvere linnastaadion 19.00 Tartu JK Welco – FC Kuressaare Tartu Tamme staadion Laupäev, 29. juuli

19.00 FCI Tallinn U21 – FC Elva Infoneti Lasnamäe staadion 19.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Levadia U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Pühapäev, 30. juuli

19.00 Tallinna FC Flora U21 – Tartu FC Santos FC Flora Lilleküla väljak

ESILIIGA B Laupäev, 1. juuli

16.00 Paide Linnameeskond U21 – Viimsi JK Paide linnastaadion Pühapäev, 2. juuli

16.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Tartu JK Tammeka U21 Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 16.00 Vändra JK Vaprus – Raasiku FC Joker Vändra staadion Esmaspäev, 3. juuli

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Kohtla-Järve JK Järve Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak Kolmapäev, 5. juuli

19.00 Raasiku FC Joker – Nõmme Kalju FC U21 Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Laupäev, 8. juuli

19.00 Kohtla-Järve JK Järve – Vändra JK Vaprus Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Viimsi JK – JK Sillamäe Kalev U21 Viimsi KK staadion

Neljapäev, 20. juuli

Pühapäev, 9. juuli

19.00 FC Elva – Tartu FC Santos Elva linnastaadion 19.00 Maardu Linnameeskond – FC Kuressaare Maardu linnastaadion

16.00 JK Tallinna Kalev U21 – Paide Linnameeskond U21 Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Tartu JK Tammeka U21 – Keila JK Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak

juulikuu kalender Kolmapäev, 12. juuli

19.00 Paide Linnameeskond U21 – Tartu JK Tammeka U21 Paide linnastaadion Pühapäev, 16. juuli

19.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Viimsi JK Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Keila JK – JK Tallinna Kalev U21 Keila staadioni muruväljak 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Raasiku FC Joker Hiiu kunstmurustaadion 19.00 Vändra JK Vaprus – Kohtla-Järve JK Järve Vändra staadion Kolmapäev, 19. juuli

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Viimsi JK Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Kohtla-Järve JK Järve – JK Sillamäe Kalev U21 Kohtla-Järve spordikeskuse staadion 19.00 Paide Linnameeskond U21 – Nõmme Kalju FC U21 Paide linnastaadion Laupäev, 22. juuli

19.00 Raasiku FC Joker – Vändra JK Vaprus Raasiku põhikooli kunstmuruväljak Pühapäev, 23. juuli

19.00 Tartu JK Tammeka U21 – Keila JK Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 29. juuli

19.00 JK Sillamäe Kalev U21 – Raasiku FC Joker Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak 19.00 Viimsi JK – Tartu JK Tammeka U21 Viimsi KK staadion

Pühapäev, 30. juuli

19.00 JK Tallinna Kalev U21 – Kohtla-Järve JK Järve Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 19.00 Keila JK – Paide Linnameeskond U21 Keila staadioni muruväljak 19.00 Nõmme Kalju FC U21 – Vändra JK Vaprus Hiiu kunstmurustaadion

NAISED Kolmapäev, 12. juuli

19.00 Noortekoondis – Pärnu JK EJL TNTK Laupäev, 15. juuli

13.00 Tartu SK 10 Premium – Põlva FC Lootos Kambja staadion 16.00 JK Tallinna Kalev – Tallinna FC Flora Kalevi keskstaadioni kunstmuruväljak 16.00 Tartu JK Tammeka – Tallinna FC Levadia Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 22. juuli

16.00 Pärnu JK – JK Tallinna Kalev Pärnu rannastaadion 16.00 Tallinna FC Flora – Tallinna FC Levadia FC Flora Lilleküla väljak 16.00 Tartu SK 10 Premium – Noortekoondis Kambja staadion 18.00 Tartu JK Tammeka – Põlva FC Lootos Tartu Sepa jalgpallikeskuse kunstmuruväljak Laupäev, 29. juuli

13.00 Noortekoondis – Tartu JK Tammeka EJL TNTK

16.00 Pärnu JK – Tallinna FC Flora Pärnu rannastaadion 16.00 Põlva FC Lootos – JK Tallinna Kalev Lootospark 16.00 Tartu SK 10 Premium – Tallinna FC Levadia Kambja staadion

KOONDISED Naised NU17 Teisipäev, 4. juuli

18.00 Eesti–Soome TNTK staadion UEFA NU17 sõprusturniir 2017 Kolmapäev, 5. juuli

18.00 Eesti–Aserbaidžaan TNTK staadion UEFA NU17 sõprusturniir 2017 Reede, 7. juuli

15.00 Eesti–Malta TNTK staadion UEFA NU17 sõprusturniir 2017 Kolmapäev, 19. juuli

12.00 Eesti–Läti TNTK staadion

Balti turniir 2017

Reede, 21. juuli

12.00 Eesti–Leedu TNTK staadion Balti turniir 2017

U19 Kolmapäev, 19. juuli

15.00 Eesti–Läti Maarjamäe staadion Balti turniir 2017 Reede, 21. juuli

1500 Eesti–Leedu Maarjamäe staadion Balti turniir 2017

2017 JUULI JALKA

lisaaeg Vaheaeg

Mati Lember

Autor: Margus Kontus

vana

foto

Mati Lember tõusis lootustandva poolkaitsjana esile sajandi alguses. Eestil on olnud taasiseseisvumise järel häid kaitsjaid (Risto Kallaste, Marek Lemsalu, Urmas Rooba, Andrei Stepanov, Raio Piiroja, Enar Jääger, Dmitri Kruglov, Ragnar Klavan, Taijo Teniste, Ken Kallaste, Karol Mets), samuti ründajaid (Andres Oper, Indrek Zelinski, Kristen Viikmäe, Joel Lindpere, Tarmo Kink jt), kes on teinud arvestatava väliskarjääri. Kuid poolkaitses, just keskpoolkaitses on välismaises karjääris ette näidata vähe. Ainus läbilööja on siiani olnud Konstantin Vassiljev. Mati Lember kuulus nende sekka, kes andsid lootust. Ta debüteeris Eesti koondises 2004. aastal Tai vastu King’s Cupi turniiril. Peatreeneri kohuseid täitnud Ivo Lehtmets andis talle 90 minutit mänguaega järgmises seltskonnas: Martin Kaalma, Tihhon Šišov, Enar Jääger, Raio Piiroja, Dmitri Kruglov, Martin Reim, Enver Jääger, Mati Lember, Kristen Viikmäe, (77. Ott Reinumäe), Vjatšeslav Zahovaiko, (65. Ingemar Teever), Maksim Smirnov (75. Aleksander Saharov). Samas mängus tegi koondisedebüüdi Šišov, samal aastal olid selle teinud Artur Kotenko, Alo Bärengrub, Sander Post, Andrei Sidorenkov ja Tarmo Kink. Taiga mängiti 0 : 0, mängujärgne penaltiseeria kaotati 3 : 4. Järgnenud 0 : 5 kohtumises Ungariga tuli Lember vahetusest mängu 54. minutil ning sai peale esimeses mängus mainitute väljakut jagada ka Kotenko, Teet Allase, Bärengrubi, Posti, Sidorenkovi, Dmitrijevi, Ott Reinumäe, Jarmo Ahjupera ja Märt Kosemetsaga. Need kaks mängu jäidki Mati Lemberi ainsateks A-koondises. Teised treenerid teda sinisärke esindama ei kutsunud. Lember mängis klubijalgpalli FC Kuressaares, Pärnu Tervises, Valga Warrioris, Tallinna Floras, Viljandi Tulevikus, Nõmme Kaljus, Tallinna Kalevis, HÜJK Emmastes. Lemberil oli kaasmängijate seas autoriteeti, ta kaitses Eesti värve ka U15, U17, U18, U19, U20 ja U21 koondise eest. U21 eest mängis ta 17 korda, U20 eest lõi ühe värava.

MIA-MARII ROOTSLANE

JALKA JUULI 2017

Mati Lember Nõmme Kalju kirjus särgis aastal 2008. Klubi meistritiitlini jääb neli aastat. Foto: Lembit Peegel

ma mäletan ... Juulikuu sünnipäevad 01.07 Katrin Kaarna 01.07 Mait Nõmme 02.07 Elari Valmas 03.07 Sören Kaldma 04.07 Karel Voolaid 05.07 Kristjan Kask 06.07 Kristen Niilop 06.07 Tatjana Lebedeva 07.07 Raiko Mutle 07.07 Miina Kallas 07.07 Frank Liivak 07.07 Getriin Strigin 07.07 Mark Rõõmussaar 08.07 Urmas Rooba 08.07 Erik Sorga 09.07 Ave Pajo 10.07 Ando Hausenberg 11.07 Raio Piiroja 12.07 Vladimir Karev 12.07 Hannaliis Jaadla 12.07 Kristjan Pelt 14.07 Ott Meerits 15.07 Ain Tammus 16.07 Rico Reinoja 18.07 Igor Orlov 18.07 Priit Penu

37 34 29 21 40 18 18 17 33 28 21 21 19 39 18 33 30 38 65 31 16 35 48 17 59 47

19.07 Peeter Lelov 19.07 Johannes Kukebal 20.07 Maksim Gussev 21.07 Mati Lember 22.07 Zaur Tšilingarašvili 22.07 Neeme Neemlaid 23.07 Katrin Tuse 23.07 Aleksandr Kulik 23.07 Alen Stepanjan 23.07 Triinu Esken 24.07 Urmas Kaljend 26.07 Timo Lomp 27.07 Arina Kopatš 28.07 Varje Tugim 28.07 Randin Rande 28.07 Carmen Kaidi Jõeleht 29.07 Jaanus Veensalu 29.07 Hannes Reinvald 29.07 Jaanus Sirel 29.07 Alger Džumadil 30.07 Jaan Roos 30.07 Allan Soomets 30.07 Crystal King 31.07 Urmas Hepner 31.07 Carl Tubarik 31.07 Siim Valtna

67 24 23 32 50 32 38 38 26 25 53 29 19 39 20 18 53 46 42 21 38 36 16 53 36 30

LHV edetabel Maikuu jalgpallikaardi tehingute summa esimesed 20 (sulgudes koht eelmisel kuul): 1. (1.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 2. (3.) Tallinna FC Flora 3. (2.) Nõmme Kalju FC 4. (–) Pärnu JK Vaprus 5. (6.) Tallinna FC Levadia 6. (8.) Tallinna FC Infonet 7. (5.) FC Kuressaare 8. (4.) FC Elva 9. (11.) Viljandi JK Tulevik 10. (7.) JK Tallinna Kalev 11. (9.) Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpalli haigla 12. (17.) Paide Linnameeskond 13. (14.) Rakvere JK Tarvas 14. (13.) Tallinna JK Piraaja 15. (12.) FC Kose 16. (–) Põhja-Tallinna JK Volta

17. (10.) FC Nõmme United 18. (19.) JK Welco 19. (18.) Viimsi JK 20. (–) Kärdla LM LHV jalgpallikaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Vaata lisa: www.lhv.ee/jalka.

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS ESIKAANEL:TARMO KINK FOTO: ANDRES HAABU/POSTIMEES/SCANPIX NR 7 (115) 2017

Kadi Parts spordiajakirjanik Ma mäletan ... oma elu esimest suurt lemmikut Fabien Barthezi. Olen alati väravavahtidele pöialt hoidnud ja lapsena oli mu hiigelsuureks lemmikuks Barthez, kuigi ma temast midagi ei teadnud. Pärast 1998. aasta MMi sai Zinedine Zidane’ist mu järgmine suur lemmik ja ma pole siiani suutnud andestada itaallastele, kelle vastu ta karjäär nii õnnetult lõppes. Ma mäletan ... oma vennale tehtud jalgpallisoengut. Suviste suurturniiride ajal olime onulastega alati jalkalainel ja kui vanemad tõid mu nooremale vennale Brasiilia koondise särgi, siis ei võtnud ta seda peaaegu terve suvi kordagi seljast ära. Ühel suvel – võis olla 2000. aasta EM – värvisime onutütrega oma juukseid blondimaks ja kuna värvi jäi üle, tekkis suurepärane idee mu venna siilisoengusse jalgpallilaigud värvida. Kuna olime parajasti EMi lainel ja tuhinas, siis tundus ka väikevennale see idee igati tore, kuigi seda vaid seni, kui ta sai aru, et peabki kuu aega laigulise peaga ringi käima. Ma mäletan ... suurt solvumist. Põhikooli lõpus suutsin ühel korral saada klassiõed nii kaugele, et mängisime tavalise pesapalli asemel jalgpalli. Tund lõppes katastroofiliselt, sest kui üks minu tiimi liige mängis väravast meetri kaugusel käega ja ma selle eest vastastele penalti andsin, marssisid väljakult ära nii minu võistkond kui vastased. Mõlema tiimi arvates olin käega mittemängimise reegli ise välja mõelnud ja ükski klassiõde ei rääkinud minuga kaks järgmist päeva. Ma mäletan ... kuidas ma ka gümnaasiumis klassiõdesid terroriseerisin. Kui 2004. aasta sügisel Miina Härma gümnaasiumisse läksin, oli kunstmuruväljak just valmimas ja minu klassiõdedele tähendas see üht: kui kehalise kasvatuse õpetaja iga tunni eel küsis, mida me teha tahame, olin mina juba koos ühe klassiõega jalgpalli välja toonud ja võistkondi moodustama hakanud. Kui gümnaasiumi viimasel aastal pandi käima klassidevaheline võistlus ja meie klassi poisid keeldusid seal osalemast, kamandasin klassiõed isegi võistlustele poiste vastu mängima. Iganädalasest harjutamisest oli kasu, sest meie poolt läks ajalukku hetk, kui minu 1,60 meetri pikkune pinginaaber tõmbas korralikult maha tuntud Eesti judoka Juhan Mettise, kes väikesest neiust kordades suurem oli. Ma mäletan ... oma esimest ametlikku mängu. 2016. aasta suvel sain oma koduklubi Tartu JK Welco Naiskonna eest kirja esimese päris mängu. Mäletan, et mäng algas küll õhtul, aga juba hommikul oli mul süda paha ja suur närv sees. Esimesest poolajast ei ole midagi meeles, aga teisel poolajal oli juba närv väiksem ja mäletan, et sain kolm-neli korda järjest palli peaga mängida, mille peale sõbrad hõikasid väljaku äärest, et olen oma võistkonna Raio Piiroja – see andis tunde, et sain millegi tubliga hakkama, ja tekkis soov veel vingemalt edasi panna. Alles pärast tuli meelde, et aastaid tagasi olid arstid käskinud mul vältida igasuguseid peaga tehtavaid kokkupõrkeid, aga mängunärv ja adrenaliin olid nii suured, et see kõik ununes ära. Kadi Parts on Jalka uus toimetaja.

KOLLEEGIUMI ESIMEES: INDREK SCHWEDE indrek@jalgpall.ee TOIMETAJA: KADI PARTS kadi@jalgpall.ee FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL AJAKIRJA MAKETT: JAANUS SAMMA KUJUNDAJA: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI VORP

REKLAAM: ANDER SIBRIK +372 5651 007, ander@menuk.ee KOLLEEGIUM: ÜLEV AALOE, LENNART KOMP, SIIM KERA, NEEME KORV, AIVAR POHLAK, INDREK SCHWEDE (ESIMEES), ANU SÄÄRITS, MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT www.jalgpall.ee

TELLIMINE: OMNIVA.EE / AJAKIRJANDUS / TELLI AJAKIRJANDUST / AJAKIRJAD TELLIMISHINNAD: AASTA 24 EUROT POOLAASTA 12,5 EUROT TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, ASULA 4C, 11312 TALLINN TRÜKITUD UNIPRINDIS

2017 JUULI JALKA

ristsõna

Juunikuu ristsõna vastus oli “ma saan ise hakkama”. Õige vastuse eest võitis Eesti Jalgpalli Liidu torusalli Taimar Paate. Võitjaga võtame ühendust. Juulikuu ristsõna vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 9. juuliks. Õigesti vastanute vahel loosime välja kaks pääset Eesti–Küprose MM-valikmängule 3. septembril. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

JALKA JUULI 2017

LHV jalgpallikaardiga toetad oma jalgpalliklubi

Iga sinu ostu pealt maksab LHV 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks. Kutsu ka klubiliikmeid ja sõpru kaarti võtma, sest siis koguneb lemmikklubile rohkem raha.

Võta kaart lhv.ee/jalka • Alates 7-eluaastast

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.