INImENE
LUgU SELLEST,
KUIDAS TõPRATOhTER KERgE AITAS ILmALE TUUA KAITSELIITU 1988. aasta suvi. Nõukogude Liit on veel täie elu ja tervise juures, kuid perestroika tuuled puhuvad juba nii kõvasti, et on pühkinud tolmukorra pööningutele peidetud sinimustvalgetelt trikolooridelt. Üle Eesti taastatakse Vabadussõja mälestusmärke ning mehed liituvad tasahilju esimeste taastatud Kaitseliidu üksustega. Eesti täieliku taasiseseisvumiseni jääb veel neli aastat. Tekst: SANDER SILM, Lõuna MKR tsiviil-sõjalise koostöö ja avalike suhete spetsialist
S
ama suve 31. juuli õhtul istus Rannar Kerge praeguse Maarja-Magdaleena vana kabeliaia maakivist aia peal ning arutas koos abiturientidest vendade Ago ja Ivo Vaidlaga ning kohaliku mehe Kalev Rajuga ilmaasju. Äsja oli lõppenud taastatud Vabadussõja mälestusmärgi õnnistamine Maarja-Magdaleena kalmistul – see mälestusmärk taastati Jõgevamaal esimesena. Muide, selle mälestusmärgiga kaasneb huvitav numbrimaagia: pärast Vabadussõda oli Maarja mälestusmärk viies, mis Eestis püstitati, ning pärast okupatsiooni samuti viies, mis taastati.
10
2/2020
Maarja-Magdaleena Vabadussõja sammas oli nende sammaste hulgas, millel õnnestus okupatsioon suhteliselt valutult üle elada. Ühel 1940. aasta ööl tõmbasid kohalikud mehed samba vaikselt alla ja matsid mitte väga sügavale maha. Sealjuures teadsid kõik vanemad inimesed, kuhu sammas täpselt on maetud.
