FILmIARvUSTUS
mUSTvALgE TEEKOND jABURUSTENI Kui lahinguväljal tuleb sõdimisele millegipärast vahe sisse, hakkavad sõjameeste peas arenema kahtlasevõitu ideed.
K
Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor
ui totrad mõtted tulevad pähe reakoosseisul, ei ole mõtete tulem ehk kõige hullem. Võimalik, et minnakse hüppesse, juuakse end täis või tehakse relvaga lollusi. Igatahes on kannatajaks peamiselt ideede generaatorist sõjamees ise, kes pannakse kartsa või saab niisama kaaslastelt naha peale. Kui aga mõne suurema ülemuse peas hakkab ennast liigutama põnev idee – oota häda suuremas mastaabis. Just selline möll läheb lahti Stanley Kubricku filmis „Paths of Glory“.
80
2/2020
Käib esimene maailmasõda. Sakslased on edenenud mitmeidkümneid kilomeetreid Prantsusmaal, kuid nüüd on pealetung takerdunud ja käib pikalt vinduv kaevikusõda. Aegajalt tüüdatakse vastast kahuritule või patrullidega, kuid muidu toimub mõlemal poolel nüri järjekindlusega peaga vastu seina jooksmine. Olukorras, kus edu saavutamine on sisuliselt võimatu, hakkab Prantsuse poole kõrgema juhatuse peades juuri ajama idee pealetungist. Pärast mõningast moosiga ülekallamist ja jala tahapanekut valatakse kogu kompott, üles-
andega sooritada edukas pealetung, kaela kolonel Daxile (Kirk Douglas). Pealetung mõistagi ebaõnnestub ning siis on Prantsuse kindralitel tarvis süüdlast. Umbes selline võiks olla filmi sünopsis. Loomulikult on sisu pisut nüansirikkam, aga seda uurib igaüks ise. Väidetavalt on tegemist tõsielulistel sündmustel põhineva looga. Nimelt olla pärast 1916. aasta ebaõnnestumisi tulnud Prantsuse kindralihärradele peale suurem hoog alluvaid karistada. Isegi keegi sõna otseses mõttes seina
