KAITSELIIDU KOOLI UUED PROOVIKIVID - INSTRUKTORID, HLT ALUSED JA DROONID

KAITSELIIDU KOOLI UUED PROOVIKIVID - INSTRUKTORID, HLT ALUSED JA DROONID

Alanud aasta esitab Kaitseliidule suuremaid väljakutseid kui kunagi varem. Juba sügisel tuleb maakaitse toetamiseks koolitada vähemalt algtasemel ligi 10 000 reservväelast. Instruktorite ja koolitatavate tõhusaimaks peetava arvulise suhte järgi tähendaks see ligi tuhande instruktori kaasamist koolitusse.

Tekst: major RENE TOOMSE , Kaitseliidu kooli pealik

Muidugi tuleb õppekogunemised jagada osadeks, näiteks neljaks, mis matemaatiliselt teeb vajalike instruktorite arvuks 250. Ikkagi on see väga tõsine proovikivi.

Ukraina õppetunnid näitavad selgelt, et hajutatud lahingutegevus vastase tagalas on tõhus tegevus. HIMARS-i raketid ei leia ise sihtmärke, kütuse- ja laskemoonaveokid ei plahvata tegelikult hooletu suitsetamise tõttu. Igal pool hoiavad hajutatud võitlejad silma peal. See on väljakutseid esitav võitlusviis, milles Kaitseliit peab saama maailma parimaks.

Droonid on tulnud, et jääda ning oma vaatlusvõimelt ja tulejõult edasi areneda. See on uus võidurelvastumine igal tasandil. Kui drooni lennutama võib õppida igaüks, siis sõjaolukorras on sellest oskusest üksi vähe. Kuidas leida maskeerunud vastane, kuidas juhtida suurtükituld drooniga vaadeldes ja kuidas jääda ise ellu vastase kaudtule raadiuses tegutsedes? Need on vaid osa küsimustest ja oskustest, millele tuleb kiiremas korras hakata tähelepanu koondama.

JIG – JOINT INSTRUCTORS GROUP

Kaitseliidus on täna arvestuslikult ligikaudu 60 palgalist instruktorit. Nende igapäevane töö on hoida ja tõsta Kaitseliidu võitlejate väljaõppetaset.

Väga üldistatult arvutades on neid väikeses ja keskmises malevas üks saja Kaitseliidu tegevliikme kohta ning suuremas malevas üks ligi kahesaja liikme kohta. See on kaugel optimaalsest ka tavaoludes. Seetõttu tuleb kaasata vabatahtlike hulgast tunduvalt rohkem instruktoreid.

Kaitseliidu kool saatis eelmise aasta detsembris kõigile malevatele oma liikmetele edastamiseks üleskutse liituda loodava instruktorite grupiga. Eesmärk on koondada instruktorite omaduste ja oskustega inimesed ühtsesse inforuumi.

Ingliskeelne nimi ja lühend JIG tuleb sellest, et samas grupis hakkavad olema ka meile tuge pakkuvad välis- instruktorid (UK, US, Taani). Kool loob keskkonna, kus malevad saavad jagada infot oma toetusvajaduse kohta, ja JIG instruktorid saavad võimaluste piires pakkuda enda oskusteavet üle kogu Kaitseliidu.

Tegu on võrgustikuga, mitte üksusega. Kõik instruktorid jäävad malevates oma ametikohtadele ja ülesannetesse. Tegevused JIG raames on alati lisategevused. Kuna selline lisatöö väljub Kaitseliidu liikme kodumaleva ülesannetest, siis tasustatakse seda vastavalt Kaitseliidus seatud korrale.

Igaüks, kes tunneb endas huvi ja võimeid oma kaasvõitlejaid koolitada, on teretulnud liituma. Neile, kes pole veel „küpsed“, anname koolitusi ja praktikat, et saada tõeliselt heaks instruktoriks. Vaata lähemalt Kaitseliidu kooli uuelt kodulehelt: kaitseliidukool.ee.

HLTA – HAJUTATUD LAHINGUTEGEVUSE ALUSED

Kaitseliidu väljaõppesuunad on viimastel aastakümnetel olnud heitlikud kui tormituuled. Olid ajad, kus sissiõpe oli oluline, siis jällegi põlu all. Hajutatud lahingutegevus on keeruline, sest sunnib igal tasandil oma peaga lahendusi leidma. Sul on oma vastutusala, minimaalne toetus kõrgemast üksusest ja (lihtsustatult) püsiülesanne: tapa vastast nii palju kui saad ning püsi elus, et võidelda ka järgmisel päeval, kuul ja kui vaja, ka järgmistel aastatel.

Lihtne on plaanida ja mõelda konventsionaalses lahingupildis – nemad ründavad ja meie kaitseme. Kuid selles võidab lõpuks see, kellel on rohkem massi ja varusid. Kui vastase lahinguüksuste mass saab siiski edasi liikuda, tuleb tema selja taga teha kõik, et tankid ja soomukid ei saaks enam kütust ega lahingumoona. Tema sõdurid ei tohi saada sooja toitu ega öösel magada – iga hetk võib neid teise ilma saata miin või täpsuslaskuri kuul. Ja seda niikaua, kuni vastane on meie maal ning „kuni meie maal leidub veel põlvepikkune poisike.“

Lühikursus, mis avab seda mõtteviisi ja praktilist planeerimist, on plaanis teha ühe nädalavahetuse pikkune. Esimene päev kaetakse teooriaga ja teine päev situatsioonidel põhinevate planeerimisharjutustega. Kursus on suunatud peamiselt varasemate aastakäikude juhtidele enesetäienduseks, kuid saab edaspidi iga sõjalise tasemekursuse lahutamatuks osaks.

DROONIDE MÄNG

„Võib-olla nägi meid Orlan, võib-olla püüdis meie ja drooni vahelise ühen- duse kinni maapealne radar. Igatahes kukkus 152 mm mürsk meie juhtimispunktile väga lähedale. Me teadsime kohe, et see pole juhuslik ega ka viimane. Sekundiga olid asjad koos, me jooksime olümpiakiirusega oma autodeni ja gaas põhjas alast eemale,“ kirjeldas Ukrainas tegutsenud droonioperaator ühte oma kogemust.

Koostöös küberkaitseüksusega on plaanis luua taktikaline droonimeeskonna kursus, mis tugineb suuresti Ukraina õppetundidele kui tänapäeva kõige paremale praktilisele kogemusele.

Väike tsiviildroon vaatluseks, oma liikumissuunal ohutuse tagamiseks või rünnatava objekti jälgimiseks on täna võimalik ja peaks olema normiks juba jao tasemel. Keerukam on drooni kaudu tulejuhtimine. Seda nii tuvastamisohu kui ka droonimeeskonna vastu suunatud vaenlase tegevuse tõttu. Just sellele hakkab kursus keskenduma.

Lisaks tavapärastele kursustele püüame koolis taaselustada teadmuse ja arenduse suunda. Et ühes kohas oleks võimalik õppida teise kogemustest. Olgu need kogemused saadud meie oma malevates või laias maailmas –me hoiame silma peal ja anname oma kodulehel teada.

Maailm muutub meie ümber pidevalt. Kaitseliidu kooli tegelik ülesanne on olla muutustest ees ja jagada oma teadmist kogu Kaitseliiduga.

Foto: Kristjan Prii