VABADUSSÕDA MÄLESTATAKSE VILJANDIMAAL VÕISTELDES

VABADUSSÕDA MÄLESTATAKSE VILJANDIMAAL VÕISTELDES

Laupäeval, 28. jaanuaril kogunesid noorimad, 7–11aastased kodutütred ja noorkotkad Viljandimaal Karksi-Nuias, et osaleda Vabadussõja Kärstna lahingule pühendatud matkamängul. Seda juba 30. korda.

Tekst: TEA RAIDSALU , Sakala maleva blogi Oma Maa kaasautor

Kärstna lahingute mälestuseks korraldati esimene matkamäng 3. jaanuaril 1993. aastal Kärstnas. Selle kutsus ellu toonane Kärstna kooli ajalooõpetaja, isamaaliselt meelestatud Priit Silla, kes mängu aastaid eest vedas.

Esimesest mängust kirjutas Priit Silla kokkuvõtte Viljandi maakonnalehele Sakala: „Pidasime maha ägeda „lahingu“, saime „tuld“ ja andsime „tuld“, ründasime „suurtükitule“ all ja kandsime „haavatuid“. Vaenlane taganes Kärstnast Valga suunas, jättes maha kahuri, muud lahinguvarustust ja moonavoori. Meie väeosad kohtusid rõõmsalt Undiussel ja marssisid koos tagasi Kärstna Vabadussõja samba juurde. Kokku tuli läbida umbes 10 km kohati isegi rasket maastikku. Oli põnevust, elevust ja väsimustki.“

Korraldaja hindas toona, et mäng õnnestus igati, kuigi ajalootundides tehtud ettevalmistus oleks eeldanud kolm korda rohkem mängulisi.

„Olime sõjamängu lõpetanud, 20 noort inimest, sini-must-valge lindike rinnas (selle õmblemine oli hommikul esimene ülesanne). Olime veidi väsinud ja rahul, sest läbitud sai raske maastik, olime pisut väärikamad, sest puhastatud sai kild mälestuste hõbedat.“

Koostöös Kaitseliiduga ja noorkotkaste rühmadega leidis Kärstna lahingumäng Priit Silla väsimatul eestvedamisel aset igal aastal. Lahingumäng oli esialgu täies varustuses koormusmatk, mille käigus võis sattuda varitsusele, pidada tulevahetust, saada haavata ja anda haavatutele esmaabi. Varitsusi ja lahingutegevust aitasid korraldada alguses jahimehed, hiljem kaitseliitlased. Asja juurde kuulus ka mälumäng, lühike ülevaade Vabadussõjast ja Kärstna lahingust. Aja jooksul on mängu olemus on üpris palju muutunud ning nüüdseks on korraldamise eesotsas Sakala maleva noorteinstruktorid ja noortejuhid. Mängu korraldamisel löövad kaasa ka vanemad noorkotkad ja kodutütred, näiteks on nende ülesandeks tegutseda kontrollpunktides abikohtunikena. Samuti on toeks naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased.

Kuni 2021. aastani korraldas Sakala malev Kärstna lahingumängu Kärstna ümbruses. Sealsed rajad ja metsatukad said aga osalejatele juba nii tuttavaks, nii et korraldajad otsustasid mänguga Viljandi maakonnas ringi käima hakata. Seega muudeti pisut ka ürituse nime: nüüd korraldatakse iga aasta jaanuaris Kärstna lahingu mälestusmängu. Noored on matkanud Mustlas, Halliste põhikooli ümbruses ja tänavu Karksi-Nuias.

Seekord suundus 17 neljaliikmelist tiimi umbes viiekilomeetrisele rajale. Ees ootas 11 kontrollpunkti ülesannetega, mille lahendamiseks oli vaja nii kodutütarde kui noorkotkaste V–VI järgu teadmisi ja oskusi. Aega raja läbimiseks oli kolm tundi ning punktide läbimise järjekorra sai iga meeskond omavahelisel kokkuleppel ise valida. Kitzbergi gümnaasiumis oli finiš, kus vaadati üle võistlejate varustus. Ülesannete lahendamiseks oli aega 8 minutit.

Jõudu ja täpsust sai proovile panna saapaviskes. Kelgusõidul tuli üles näidata osavust ja nutikust, kuidas mahutada kogu tiim ühele kelgule ja nii mäest võimalikult kaugele alla tuhiseda. Laste loodusteadmisi kontrolliti taimede ja lindude äratundmisega. Pudelitesse olid pistetud näiteks kuivatatud õunatükid, piparmünt ja nõges. Lindude määramisel olid abivahendiks pehmed mängulinnud, mis pigistades ka laulsid.

Naiskodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaoskonna naiskodukaitsjad vaatasid, mida oskavad lapsed teha, kui leiavad eest maha kukkunud inimese, kes küll hingab, ent pole teadvusel. Kiita said need, kes oskasid ta keerata stabiilsesse küliliasendisse, kontrollida hingamist ja helistada 112.

Karksi-Nuia kultuurikeskuse naabruses tuli lastel demonstreerida seda, kui hästi nad tunnevad ilmakaari, ning määrata, mis ilmakaares asub kirjanik August Kitzbergi kuju. Abivahendiks oli maas suur puust kompass.

Palju elevust pakkus pusleülesanne, kus tuli elevandikujulisele alusele mahutada väiksed puidust elevandikesed. Samuti oli lastele meelepärane pudelivise, mida ilmselt on päris palju omavahel ka harjutatud.

12. kontrollpunktis tuli lõksuga kinnitada nöörile õigesse järjekorda riigipühad, just nii, nagu need kalendriaastas ajaliselt üksteisele järgnevad. Miinuspunktid aga läksid kirja selle eest, kui ajateljele jõudsid ka tähtpäevad. Seda ülesannet nimetasid paljud võistlejad üheks keerulisemaks.

Pärast üsna kõledas tuules matkamist oli kuum supp igati omal kohal ning paremusjärjestuse selgumist oodates jaksasid lapsed kooli võimlas palle taga ajada. Kodutütarde Sakala ringkonnavanem Eda Kivisild rääkis põhjalikult Kärstna lahingu ajaloost ning seejärel tunnustati osalejaid. Igaüks sai endale mälestuseks Kärstna lahingumängu 30. aastapäeva embleemi.

Kärstna lahingu matkamängu korraldatakse 2.–6. jaanuaril 1919 Kärstna ümbruses toimunud murranguliste Vabadussõja lahingute mälestuseks. Need olid ühed strateegiliselt olulisemad lahingud lõunarindel. Siin murti punaarmee pealetungi ind ja lõppesid selle katsed liikuda edasi Viljandi poole. Viljandimaal olid Kärstna lahingud Vabadussõja kõige ohvriterohkemad võitlused. Tänavu lasus Kärstna lahingu matkamängu korraldamise au Kodutütarde Sakala ringkonnal.

ESIKOLMIKUD

KODUTÜTARDE ARVESTUSES

1. Pärlipüüdjad

2. Tarvastu algajad

3. Paalalinna Kodutütred 1

NOORTE KOTKASTE ARVESTUSES

1. Nutikad Rebased

2. Nutikad Rebased 2

3. 8jalad