BERLIINI-MOSKVA SILD JÄLLE KATKI?

BERLIINI-MOSKVA SILD JÄLLE KATKI?

18. jaanuari 2023 võib pidada pöördepunktiks propagandasõjas, mis moodustab ju osa Venemaa 2014. aastal alanud agressioonist Ukrainas. Kremli peremees viibis sel päeval Peterburis, kus osales Leningradi blokaadi murdmise aastapäeva üritustel ja külastas sõjatehast.

Tekst: TOOMAS ALATALU , politoloog

Töölistele esinedes ennustas Putin Venemaa võitu sõjas, blokaadi üleelanutega kohtudes aga ütles otsesõnu välja sedagi, mida siiani oli räägitud vihjamisi. Venemaa välisminister Lavrov pidas samal päeval Moskvas eelmist aastat kokkuvõtva pressikonverentsi, kus Putini sõnumid leidsid pikemat avamist.

Laias laastus põletati neis sildu ehk saadeti USA ja kollektiivne Lääs pikalt. Paraku on reaalsus muidugi see, et varem või hiljem saab sõda otsa ja kontaktid taastatakse. Tänu Kremli ootamatule avameelitsemisele on pilt seni toimunust ja eesolevast nüüd selgem kui kunagi varem – seis, mis tuleb kasuks nii sõjas osalevale kui seda pealt vaatavale maailmale.

GENOTSIIDI KAART MÄNGUS

Kremli võtteid teades polnud juhus, et kohtumine blokaadnikutega algas naisaktivisti sõnavõtuga, kus esitati fakte ja arve, mida Putin pärast kommenteeris ja korrigeeris.

Proua teatas, et on käinud tunnistajaks juba kuuel nn genotsiidi kohtuistungil ja tsiteeris end (see on toodud jutumärkides), et on „väga solvav, et pole leitud dokumente eestlaste osavõtu kohta“ Leningradis toimepandust. Enne seda oli ta öelnud, et genotsiidi Nõukogude rahvaste kallal panid koos Saksa- maaga toime 11 riiki. Putin täpsustas hiljem, et tegu oli 11 riigi esindajatega, ja mainis konkreetselt „Sinist diviisi“. Teadupoolest oli tegu vabatahtlikega, kes, seistes vastu Nõukogude armee osalemisele Hispaania kodusõjas (1936–1939), läksid veel 1941. aastal appi Wehrmachtile ja sõdisid idarindel. Putini peaväiteks oli, et Nürnbergi protsessi aegu polevat olnud võimalik genotsiidist täpselt rääkida, mida igal juhul tulevat teha nüüd!

Tegelikult on Moskva ennegi, 2019. aastal, tõstatanud sakslaste ja nende käsilaste nõukogude rahvaste vastase genotsiidi teemat koos vanade kohtuotsuste läbivaatamisega. Pole raske tabada, et see oli seotud tekkinud tõrgetega Nord Streami gaasitorude ehitamisel ja Ukrainas alustatud avantüüri läbikukkumisega. Mõlemal juhul oli mängus Teises maailmasõjas lüüa saanud Saksamaa, kellele tema fašistliku poliitika aega on just Moskva aastakümneid halastamatult meelde tuletanud ja sellega ka sakslaste käitumist mõjutanud. Seni süüdistati neid sõjakuritegudes, ent kuna Moskva seisund halvenes, siis võeti sammsammult kasutusele karmim hinnang.

VANAD SÕBRAD

Ajaloos aga oli läinud nii, et Esimeses maailmasõjas sõdisid vastasleeridesse kuulunud Saksamaa ja Venemaa teineteisega ning tegid – kumbki liitlasi reetes – veebruaris 1918 kahepoolse separaatrahu. Neli aastat hiljem, kui Saksamaal tuli täita talle võitjate poolt peale pandud ränki kohustusi, tuli Nõukogude Venemaa talle appi Rapallo lepinguga. Sestap saab MolotoviRibbentropi pakti sündi 1939. aastal pidada kahe riigi ladvikute koostöö jätkuks.

Mõlemas kehtis siis totalitaarne režiim koos sisevaenlaste julma vaenamisega. Hitleril olid neiks juudid, kellele sõja puhkedes lisati poolakad, Stalin hävitas samuti poolakaid (Katõni massimõrv, juuni 1941 deportatsioon), ent represseeris ka juute.

Teise maailmasõja järel tekkis kaks Saksa riiki ja jällegi oli Venemaa (NSVL) see, kes tagas Saksamaade taasühinemise. Eelnevalt – 1970. aastal ehk pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Nõukogude vägede poolt – oli alanud Siberist Lääne-Saksamaale küündivate gaasitorude ehitamine, millele sel sajandil lisandusid Balti mere põhja paigutatud torud. Seega on Euroopa Berliini juhtimisel saanud juba 50 aastat Venemaalt odavat gaasi.

Venemaa impeeriumi taastamist alustanud Putin oli kindel selle majandussilla püsimises ja Ukraina avantüüri algus seda ka kinnitas – Kremlile tulid ju appi Saksamaa ja Prantsusmaa juhid.

Kiirelt sünnitatud Minski kokkulepetes polnud sõnagi Krimmi okupeerimisest ja annekteerimisest, lepingute sisuks oli relvarahu Vene vägede abil hõivatud Ida-Ukrainas. Nord Stream 1 oli selleks ajaks valminud ja algas Nord Stream 2 ehitus.

Tagatipuks oli Putin suutnud Venemaa Suures Isamaasõjas saavutatud võidu aastapäevade tähistamisega siduda peaaegu kogu Lääne ladviku, kes 2005. ja 2010. aastal käisid Moskvas vaatamas võiduparaade, viimasel juhul ka 2008. aastal Gruusias sõdinute marssimist!

Tähelepanu keskpunktis olek andis Kremlile kõik võimalused oma rahva „harimiseks“. Alles Donald Trumpi valimine USA presidendiks (2016) lõi Moskva-Berliini telje kõikuma ja kantsler Merkeli koalitsioonivalitsus hakkas kõhklema. Sestap alustaski Putin ühel hetkel sakslaste mõjutamist, ähvardades nende minevikusüüd suurendada.

Õnneks olid vahepeal NATO-ga liitunud Ida-Euroopa riigid hakanud senisele, Moskvas koostatud Teise maailmasõja alguse ja lõpu käsitlusele vastu seisma ning nendega ühines ka Berliin.

2019 nõustuti Saksa-Vene lepinguga maksma kompensatsiooni Leningradi blokaadi üleelanutele ja seda tegi veel Merkeli valitsus (oktoober 2021), ent ainult juutidele. See vallandas mõistagi Moskva pahameele, mida esialgu väljendati väga vaoshoitult.

Aeg näitas, et kahe suurpartei lahkuminek soosis detsembris 2021 sotsiaaldemokraat Olaf Scholzi moodustatud uue koalitsiooni kiiret lahkumist kaua toiminud Berliini-Moskva sillalt. Algas tõelisele reaalsusele pürgiv Realpolitik. Selle alguseks loetakse kantsler Scholzi programmkõnet Bundestagis 27. veebruaril 2022, mis taunis Venemaa agressioonipoliitikat ja tõotas toetust Ukrainale.

AGA NEMAD ...

Poleemika ajaloo üle oli jätkunud ja 30. augustil 2022 tegi Venemaa välisministeerium avalduse, milles kinnitati, et Saksamaa on ainuvastutaja Teise maailmasõja puhkemise eest. Tegelikult püüti sellega ennetada 30. novembril 2022 Bundestagis vastu võetud resolutsiooni, mis kuulutas 1932.-1933. aastal Ukrainas Moskva korralduste tulemusena tekkinud näljahäda (holodomor) genotsiidiks. Selles hukkunute arvuks antakse vähemalt 4 miljonit.

Resolutsiooni kaasautoriks tuleb pidada Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid, kes ületamatu sõnameistri ja diplomaadina lahendab käigult aastakümneid püsinud probleeme. Antud juhul kommunismi ja fašismi ühist ja samaaegset taunimist.

Nüüd on kommunism-sotsialism saanud hinnangu konkreetse teo abil ja kui fašismi kuritegude alguseks peetakse Saksamaal aprillis 1933 kehtestatud juudivastaseid seadusi, siis holodomori alguseks on novembri lõpp 1932. Seega algas Stalini korraldusel organiseeritud eluohtlik kuritegevus ühe rahva vastu isegi varem, kui seda alustas Hitler. Pärast Bundestagi langetas ka Europarlament 15. detsembril analoogilise otsuse ja nüüd võib kindel olla, et sama teevad veel kümned parlamendid. Seda teadmise juures, et nad kujundavad uut ja õiglast arusaamist ajaloost ja sõdadest.

Mõistagi tähendab see üksnes suure ja olulise mõtestamisprotsessi algust, mis samas on hea õppimisväli kõigile. Kremli katse uue sildistamisega vastupealetungile asuda mõjub selles lootusetu ajast mahajäämisena ja suurendab lootust tema kiirele lüüasaamisele sõjas.