SÄRA STHELLA TOHV - MITMEL RINDEL NOORTEGA

SÄRA STHELLA TOHV - MITMEL RINDEL NOORTEGA

Sära Sthella Tohv on 23aastane Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng, kes kooli kõrvalt töötab poole kohaga ka Tartu Noorsootöö Keskuses. Selle loo kontekstis pole aga vähem oluline fakt, et aastatel 2019/2020 läbis Sära 11kuulise ajateenistuse Tapal pioneeripataljonis, kus oli pioneeriluurerühmas jaoülem.

Tekst: MARGIT KINK , Tartu Noorsootöö Keskuse direktor

Mõte kaitseväkke minna tekkis Säral juba kümnendas klassis. Umbes sel ajal tekkis temas tugev tundmus, et tahaks panustada riigikaitsesse. Lisame sellele veel lausa sportliku huvi kaitsevaldkonna ja militaarmaailma vastu – ning ega väga palju muid variante peale kaitseväe jäägi.

Liiatigi, metsas matkamist ja uitamist on Sära nautinud niikaua, kui ta ennast mäletab. Juba väiksena sai poistega sõda ja luurekat mängitud. Ja mitte vähe. Ikka palju. Nii et kui koolis pakuti välja võimalus minna klassivendadega samasse kohta aega teenima, nägigi ta head võimalust see teekond sõprade toel ette võtta.

Esimene nädal kaitseväes oli Sära jaoks nagu uuesti elama õppimine: kuidas õigesti kõndida, rääkida ja käituda. Tapale jõudes ei teadnud ta veel sedagi, millisesse väeossa ta suunatakse. „Olime just emaga kokku leppinud, et pioneeriks kindlasti mitte, sest asjade õhku lennutamine on nii ohtlik,“ meenutab Sära.

Saatus mängis aga vingerpussi ja ühisbuss viis Sära otse pioneeripataljoni kasarmu ette, kuhu ta lõpuks ka jäi. Tagantjärele kinnitab Sära, et on asjade sellise kulgemisega väga rahul, sest teenistus oli väga äge ja proovilepanev ning tema spetsiifiline eriala pioneeriluures äärmiselt huvitav ja silmaringi avardav. „Kindlasti sain ka väga hea kogemuse juhtimises ja üleüldse inimestega töötamises: mida teha ja eelkõige mida kindlasti mitte teha,“ on Sära veendunud.

VÕTAB MAKSIMUMI

Kaitseliitu sattus Sära tuttavate kaudu 2021. aastal ning praegu on tal õppustel üsna samasugune ülesanne, nagu ajateenistuse ajal pioneeridega. „Peamiselt luuran meie üksusele paiknemisalasid välja ning toetan julgestusega,“ selgitab ta.

Kuna parajasti keskendub Sära õpingutele, käib tööl ning sai hiljuti ka seljavigastuse, on ta mõneks ajaks metsaõppused kõrvale jätnud. Küll aga võib ta uhkusega öelda, et on igal aastal osalenud suurõppusel Kevadtorm, kas siis Kaitseliidu või pioneeriüksusega.

Kevadtormidest kõige meeldejäävamaks nimetabki ta viimast, 2023. aasta õppust, kus ta koos lahingupaarilisega jagu juhtides põgenes soomustatud vastase eest, tegeles „eksinud sõjapõgenikega“, istus varjestatud Iltisega võpsikus ning vaatas, kuidas vastane neist märkamata mööda sõidab. „Ehkki ma õppustele liiga tihti ei jõua, võtan osaledes alati maksimumi,“ kinnitab Sära.

Pärast ajateenistust jäi Sära ka tegevteenistusse. Ent tolles süsteemis olles tundis ta end justkui kastis, hing aga ihkas loovamat ning vabamat keskkonda. Kord avanes talle võimalus osaleda instruktorina Pärnus riigikaitselaagris ning seal sai Sära aru, et töö noortega talle sobib. Mitte ainult ei sobi, vaid pakub naudingut.

Just selle tõdemuse tõttu polnud keerukas ka erialavalik Viljandi Kultuuriakadeemias ning kõigele lisaks tõi saatus justkui kuldkandikul ette imelise töökoha Tartus, kus oma õpinguid praktilise tööga põimida. „Olen nii oma töö kui erialaga väga rahul, see valdkond on tõesti väga mitmekülgne ja samas ka emotsionaalselt tasuv,“ kiidab Sära, lisades, et on nii tore, kui mõni noor tema juurde tuleb ja tänab, et on talle toeks olnud.

TASAKAAL ON TÄHTIS

Kuna noorsootöötaja on justkui Hunt Kriimsilm, kes viib läbi töötube, korraldab üritusi, planeerib ja arendab noorsootööd ning nõustab noori, võib tahtmatult unustada selle kõige keskel ise puhata.

„Olen selle õppetunni nüüdseks juba kätte saanud ja oskan võtta ampse, mis suud lõhki ei aja,“ on Sära sõnul suurimateks töisteks väljakutseteks kannatlikkuse säilitamine ning suure töökoormuse all ka iseenda eest hoolitsemine.

Ja nüüd, kus tasakaal leitud, on see tema jaoks unistuste töö, mis pakub palju arenguvõimalusi ja imelisi kogemusi, mida meenutada kogu elu. „Ma ei ole kordagi tundnud end tööorjana, vaid tulen igasse tööpäeva hea meele ning uute mõtetega,“ kinnitab Sära.

Mis puutub erialase töö ja riigikaitsetegevuse sidumisse, siis siin pole Sära kinnitusel probleemi. Vastupidi. Näiteks viib ta aeg-ajalt noortekeskuses läbi tutvumispäevi, kus võtab oma Kaitseliidu varustuse tööle kaasa ning räägib noortele lugusid oma seikluste kohta Kaitseväes ja Kaitseliidus. Lisaks osaleb ta nii koolipraktikana kui ka omast tahtest erinevates noortelaagrites, olgu need siis riigikaitseõpetuse, noorkotkaste või kodutütarde laagrid. „Noored on alati üllatunud, et ma sellise asjaga tegelen, kuulavad hea meelega lugusid ja proovivad varustust selga,“ märgib Sära.

MISKI POLE TAKISTUSEKS

Neis laagrites on Sära aru saanud, et noorte arvamused ja arusaamad riigikaitsest ulatuvad seinast seina. On neid, kes juba 15aastaselt hauvad plaani, kuidas ajateenistusest kõrvale viilida, ja on ka neid, kes on maast madalast olnud noorkotkad või kodutütred ning teavad väga hästi, millisesse väeossa ja mis ametikohale nad tahavad teenima minna.

Üldiselt levib ikkagi arusaam, et ajateenistus on üks nõme koht ja aja raiskamine. See näitab Sära hinnangul aga seda, et riigikaitseõpetust peaks rohkem tagama just mitteformaalses formaadis ning tutvustama ka kõike positiivset, mida ajateenistus noorele võib pakkuda.

See öeldud, peab ka Sära tunnistama, et vahel on üsna raske tööd, kooli ja Kaitseliitu omavahel ühendada. Kuna ta õpib sessioonõppes, on ta tihti koolis just nädalavahetustel, mil toimuvad ka Kaitseliidu õppused. „Õnneks on minu üksuse poisid väga mõistvad ja toetavad ning õnnelikud, kui mõnikordki osaleda saan,“ rõõmustab Sära.

Samuti on Sära enda kogemuse pealt veendunud, et naiseks olemine ei ole mingisugune takistus riigikaitsesse panustamisel. „Kui endal on tahet õppida ja oma füüsist arendada, ei ole miski takistuseks, ka mitte hügieen metsas, mida paljud naised kardavad,“ julgustab Sära kõiki huvilisi oma eeskuju järgima. Tuleb lihtsalt valmis olla, et tihtipeale on ajateenistus nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt väga väljakutsuv ning naisena peab meestekeskses maailmas rohkem vaeva nägema, et ennast kehtestada.

Kommentaar:

SÄRA JÄI SILMA

Tartu Noorsootöö Keskuse direktor MARGIT KINK:

„Iga inimene, kes keskusesse tööle tuleb, toob endaga kaasa mingi väärtuse oma huvide ja hobidena. Sära jäi kohe silma oma Kaitseväe tausta ja huviga.

Seda hakkas ta rakendama ka noorsootöösse, tutvustades noortele, mis on Kaitseliit ja Kaitsevägi, ning vedades eest varjevõrkude tegemise töötuba. See rikastab noorsootööd ja on väga äge!

Kui on õppused, oleme võimaldanud Säral nendel osaleda, tehes graafiku tema vajadusi arvestades. Sära jagab oskuslikult oma aega töö, ülikooli ja Kaitseliidu vahel, võimalusel kõike omavahel kombineerides.“

TARTU NOORSOOTÖÖ KESKUS

Kaitseministeeriumilt „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse pälvinud Tartu Noorsootöö Keskus (TNTK) on Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna haldusalasse kuuluv noorsootööasutus, millel on kolm tegevuskohta: Anne noortekeskus (Uus 56, Tartu), Lille noortekeskus (Lille 9, Tartu) ja Ilmatsalu noortekeskus (Järve tee 8, Ilmatsalu), ning viis noortekeskust.

Kõigis viies noortekeskuses saavad noored osaleda huviringides, suhelda eakaaslaste ja noorsootöötajatega, mängida lauamänge jne.

Lisaks avatud noorsootööle korraldab TNTK ülelinnalisi noorteüritusi (noortepidu, lastekaitsepäev, tarkusepäev, noortepäev) ja Tartu noorte töömalevat, koordineerib tänavapõhist noorsootööd, arendab koostöövõrgustikke ning pakub ka erinevaid lisavõimalusi noortele (näiteks noorte nõustaja teenus) ja teistele noortega töötavatele asutustele. Kõik noortekeskuse tegevused on noortele tasuta ja avatud osalusega.

SÄRA STHELLA TOHV ON TARTU 2023. AASTA NOORSOOTÖÖ TEGIJA

Igal aastal tunnustatakse Tartu linnas neid noortevaldkonna tegijaid, kes on märkimisväärselt panustanud valdkonna arengusse ja silma paistnud oma tegevustega noorsootöö maastikul.

Jaanuari keskel toimunud tunnustussündmusel nimetati 2023. aasta noorsootöö tegijaks Sära Sthella Tohv.

Hindamiskomisjon tõi välja, et:

„Sära on noorsootöö tegija, kelle teod ja toimetamised paistavad välja ka väljaspoole Tartu Noorsootöö Keskuse ruume ning on näha, et tema enda entusiasm tõmbab kaasa ka noori tegusid tegema;

Sära on noorsootöötaja, kes teeb oma tööd südamega, ta on alati avatud, entusiastlik ja tegus, samas ka hooliv ja südamlik;

Sära algatab noortele tegevusi, mis on nii-öelda kastist välja ja teistsugused. Näiteks hoiab Sära au sees Eesti traditsioone ja rahvakalendri tähtpäevi ning korraldab noortetoa tegevusi nendest lähtuvalt. Sära on hooliv ja osavõtlik ning kui noortel on muresid, võtab ta aega, et nendega individuaalselt tegeleda – kuulab ja aitab vastavalt võimalustele. Sära panustab aktiivselt ka Tartu Noorsootöö Keskuste üldistesse tegevustesse, pakub uusi ideid ja räägib kaasa.“