10 minute read
7000 AASTAT SÕJAAJALUGU MALTAL
7000 AASTAT SÕJAAJALUGU MALTAL
Malta ordu Püha Elmo kindlus on osa Malta pealinna Valletta hästi säilinud kindlustustest. Koos saareriigi sõjamuuseumiga on nad seotud tervikuks, mis annab väga hea ülevaate militaararengutest Maltal 7000 aasta jooksul.
Tekst: ANDRES REKKER , sõjaajaloo huviline
Läbi ajaloo on Malta ordu (täisnimega Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu) teada ja tuntud rüütliordu, kes valitses ja kaitses pikka aega kristluse eelposti Malta saart. Ordu sümbol Malta rist on laialt kasutuses, seda näeb nii Kotkaristi kui ka Valgeristi teenetemärgil.
Malta ordu rüütlid saabusid saarele 1530. aastal pärast seda, kui nende viimane tugipunkt Rhodose saarel oli 1522. aastal langenud Osmanite impeeriumi kätte. Saare kinkis neile Saksa-Rooma keiser Karl V eesmärgiga, et ordurüütlid kaitseksid kristlikke laevu Vahemerel, olles merekilbiks türklaste ja piraatide vastu, ning takistaksid türklastel kaugemal lääne pool alasid vallutada.
KINDLUSEST MUUSEUMIKS
Püha Elmo kindlus ehitati strateegilisse asukohta Sciberrase poolsaare tippu, et tagasi hoida Osmanite riigi sõjalaevastikku. See koht oli võtmepositsioon juba keskajal, pakkudes panoraamvaadet sadamatele ning ümbritsevatele linnadele ja küladele. Esmakordselt mainitakse selles kohas paiknenud alalist valveposti 1417. aasta maakaitse ülevaates. Tähekujulise kindluse ehitus algas 1552. aastal ning see valmis oma esmasel kujul 1565. aastaks. Oli ka viimane aeg, sest sama aasta kevadel ründas 30 000meheline türklaste armee kuutsada saarel asunud Malta ordu rüütlit, kes koos 7000 liitlassõduriga saart kaitsesid.
Suve lõpuks pidid türklased taganema ning tunnistama kristlaste paremust. Kindlus ise pidas vastu kuu aega, sidudes suure osa türklaste kontingendist ja andes sellega ordurüütlitele võimaluse valmistada ette türklaste alistamine. Kõik kindlust kaitsnud 150 rüütlit langesid lahingus, neid sümboliseerivad praegu neli metallist rüütlit kindluse hoovis.
17. ja 18. sajandil tegi ordu rekonstrueerimise käigus mitmeid juurdeehitusi, sealhulgas rajati kasarmud, kirik ja tuletorn. Kuna 1568. aastast sai Valletta orduriigi pealinnaks, siis moodustas Püha Elmo kindlus ühe osa pealinna kindlustusvööndist, mis tänapäevalgi silma rõõmustab.
Briti võimu all uuendati Püha Elmo kindlust XIX sajandi suurtükiväe jaoks ja see uuendus mängis olulist rolli isegi Malta kaitsmisel II maailmasõja ajal. Kindluse väärikale sõjaajaloole pani punkti kuningliku Malta suurtükiväe lahkumine siit 26. märtsil 1972.
Et külastada Püha Elmo kindlust, tuleb osta ka seal asuva riikliku sõjamuuseumi pilet. Muuseum asub nn kindlustuse alumises ehk uuemas osas (Lower Saint Elmo), mis on rajatud 18.-19. sajandil. Algselt tähekujulise kindluse asupaigaks oli aga ülemine osa (Upper Saint Elmo), kuid esialgne kindlus on ümberehituste käigus hävinud. Muuseum asub endisel kindluse harjutusalal, hilisemas relvalaos, kus II maailmasõja ajal õpetati välja õhutõrjekahuri meeskondi.
Kindluse tutvustustes tuuakse välja kahe Pühale Annale pühendatud kabeli suurepärast arhitektuuri. Teoloogiliselt on Püha Anna Kristuse vanaema ning ratsanike kaitsja. Malta saarel on Püha Anna kultus laialdaselt levinud ning malta keeles kutsutakse öisel ajal taevas helendavat Linnuteed Püha Anna teeks (Triq ta’ Sant’Anna).
Uuemas ja suuremas kabelis asub sõjamemoriaal, kus on maailmasõdadest osa võtnud maltalaste pildid ja teenetemärgid (või ka koopiad), mis on antud neile sõja ajal vapruse ja teenete tunnustamiseks. Kabelis asub George’i Rist, mille Ühendkuningriigi kuningas George VI annetas 15. aprillil 1942 Malta saare elanikele. Asutajalt nime saanud autasu loodi 1940. aastal ning see on kõrgeim tsiviilautasu, mis antakse meelekindluse ja vapruse eest väljaspool lahinguvälja. Annetatud on vaid kolm sellist kollektiivset teenetemärki. Samuti on ekspositsioonis risti saatev diplom, kus kirjutatakse, et kuningas George VI annetab vaprate inimeste austamiseks Malta saarekindlusele George’i Risti, olles tunnistajaks kangelaslikkusele ja pühendumusele, mis jääb ajalukku. George’i Rist lisati Malta lipule 1943. aastal ja ka iseseisvudes jäeti see kangelaslikkuse tunnustus lipule ja riigivapile alles.
Muuseum on ise noor. Muuseumi loomise algatajateks 1975. aastal olid Rahvusliku Sõjamuuseumi Ühingu entusiastid, kes koostasid esimese ajutise näituse II maailmasõjast. Riiklik sõjamuuseum on jagatud seitsmeks osaks
ja hõlmab 7000 aastat Malta sõjaajalugu alates pronksiajast kuni Malta ühinemiseni Euroopa Liiduga 2004. aastal. Pikka aega oli muuseum pühendatud vaid II maailmasõja kajastamisele, kuid pärast 2015. aasta uuenduskuuri kajastab nüüd nime vääriliselt tervet Malta sõjaajalugu. Siiski on raskuskese Malta olulisel rollil I maailmasõja ajal, sõdadevahelisel perioodil ja II maailmasõjas.
7000 AASTAT SÕJANDUST
Loomulikult algab Vahemere rahvaste sõjaajalugu iidsetel aegadel. Nii on välja pandud 7000 aastat vana kivikirves, mis oli kindlasti topelt otstarbega – nii vaenlase pea lõhki löömiseks kui ka puude raiumiseks.
16. sajandil toimunud moslemi invasiooni ärahoidmisse andsid ordurüütlid märkimisväärse panuse ning sellele on pühendatud mitu saali. Ekspositsiooni kuuluvad Püha Johannese ordurüütlite ja Ottomani türklaste sõdalaste raudrüüd koos kilpide ja mõõkadega, lahingulaagris kasutatud igapäevaesemed. Eriti ilus on ordurüütli ümarkilp valge Malta ristiga punasel taustal. Toimunud lahingutest saab vaadata ka dokumentaalfilmi.
Suur saal kujutab rüütlite valitsusaja lõppu koos ümberrelvastumisega, seinu kaunistavad Malta ordu suurmeistrite vapid. Samas saalis on ülevaade Napoleon I läbi viidud okupatsioonist. Olgugi et Prantsuse valitsemine, mis kestis vaid kaks aastat, kaotas feodaalsed õigused, privileegid ja orjuse ning andis vabaduse kõikidele türgi ja juudi orjadele, oli see maltalaste seas ebapopulaarne. Eriti seetõttu, et prantslased olid katoliikluse vastu vaenulikud ja rüüstasid kohalikke kirikuid sõjategevuse rahastamiseks. Seetõttu on saalis palju tolleaegseid karikatuure Napoleon I ja Prantsusmaa sõjaväe kohta.
Pärast prantslasi võtsid maltalased rõõmuga vastu saabunud Briti väed ning avaldasid soovi saada Briti dominiooniks, millega britid nõustusid. Saali teine pool kujutabki head Briti aega. Kuna Malta Briti garnison koosnes enamasti kas mere- või suurtükiväelastest, on muuseumis näha palju suurtükiväelaste varustust. Kindluses asub ka mälestusmärk kohas, kus langesid Maltat II maailmasõja ajal kaitsnud esimesed kuus sõdurit. Loomulikult oli tegemist kindluses teeninud suurtükiväelastega.
I maailmasõja ajal asusid Maltal sõjavangilaagrid, kus hoiti 2300 Saksa sõjavangi. Tuntumateks sõjavangideks olid Rudolf Hess ja hilisem suuradmiral Karl Dönitz. Vangilaagritest on eraldi väljapanek, milles kajastatakse vangide eluolu. Näha on nende valmistatud esemeid, nagu hülssidest malendid ja portsigarid.
Väljas on ka Ühendkuningriigi printsess Mary tehtud jõulukingitused sõjaväelastele esimesteks sõjajõuludeks. Nendeks oli vaskkarbis piip ohvitseridele, välgumihkel ja unts tubakat ning sigaretid. Mittesuitsetajatele oli pliiats ja magusat, meditsiiniõed said šokolaadi.
Ühe I maailmasõja sõjasaagi näidisena on muuseumis 20. sajandi esimesel kümnendil Saksa keiserliku armee jaoks välja töötatud 25 cm kaliibriga raskemiinipilduja, mis oli efektiivne punkrite ja kindlustuste hävitamisel.
FOOKUSES ON II MAAILMASÕDA
Muuseumi põhiekspositsioon on aga pühendatud II maailmasõjale. Ekspositsioonis on palju fotosid, mis annavad edasi elu sõja ajal, keskendudes kohalikule ja sõja kõrval jätkuvale tsiviilelule.
Malta saar oli baas, kust Briti laevad, allveelaevad ja lennukid Põhja-Aafrika kampaania ajal (1940–1943) ründasid sinna suunduvaid Itaalia ja Saksa konvoisid. Itaalia ja Saksa relvajõududele oli tähtis hävitada brittide tugipunkt, milleks korraldati aastatel 1940–1942 õhu- ja mereväe toel Malta blokaad. Vaatamata suurtele kaotustele tarnisid britid piisavalt sõjamoona, toitu ja kütust, et Malta elanikkond ja sõjaväelased suudaksid vastu panna. Praktiliselt iga konvoiga läks põhja nii kaubalaevu kui ka sõjalaevu. Kokku uputasid sakslased ja itaallased 31 kaubalaeva. Briti merevägi kaotas 28 suuremat laeva ja 40 allveelaeva ning õhuvägi 707 lennukit. Kokku langes nendes operatsioonides ja saarel 5 700 Briti sõjaväelast.
Seetõttu on muuseumis palju pinda ja ekspositsiooni pühendatud merekonvoidele. Eraldi on välja toodud merekonvoi operatsioon Pedestal, mida Maltal tuntakse Santa Maria konvoi (Il-Konvoj ta’ Santa Marija) nime all. See oli Briti operatsioon, mille eesmärk oli tarnida 1942. aasta augustis Malta saarele varustust, sest varustuse puuduses mõlgutati juba alistumismõtteid. Karistused toiduvarguse eest olid karmid – konservi varguse eest karistati 30päevase arestiga. Operatsiooni kõige olulisem tarneartikkel oli kütus, mida nappis saarel ning mida vedas tanker Ohio. Merekonvoil olid teekonnal mitmed suuremahulised nii mere- kui ka õhulahingud vaenlastega. Konvoi käigus uputas vaenlane 4 sõjalaeva ja 9 kaubalaeva, lisaks said 3 sõjalaeva ja 3 kaubalaeva kahjustada. Tanker Ohio vigastused olid nii tõsised, et viimase osa teekonnast Maltale läbis ta kahe sõjalaeva pukseerituna. Laeva võtsid sadamas vastu juubeldavad rahvahulgad. Pärast kütuse väljapumpamist murdus laev kaheks tükiks. Tankerit meenutatakse Maltal tänaseni hea sõnaga ja peetakse saare päästjaks. Muuseumis on väljas tankeri rooliratas, lipp, laevalt pärit nimesilt ja teised esemed. Samuti on näha esemeid teistelt operatsioonides osalenud laevadelt, sealhulgas väga palju laevakilpe. Kuna tegu on tänapäevase muuseumiga, on lauana asetatud ekraanilt võimalik vaadata konvoi liikumist, konfiguratsiooni ja lahingutegevust.
Samuti on ekspositsioonis Briti lennukikandja Illustrious mitu tabamust saanud laevakell, mis aitab mõista, millise jõuga ründasid vaenlased laevakonvoisid. Muuseumis on ka tollase laevakapteni vorm. Seda kandis mereväekapten Lord Louis Mountbatten, hilisem Ühendkuningriigi laevastikuadmiral, kes teenis üle kuue aasta Ühendkuningriigi relvajõudude kaitsestaabi ülemana. Seejuures oli ta aastatel 1960–1961 NATO sõjaväelise komitee esimees.
Muuseumis on eksponeeritud allveelaevalt Clyde pärinevad esemed. Britid olid sunnitud Itaalia ja Saksa mereblokaadi tõttu ehitama selle ümber veealuseks varustuslaevaks. Samas, arvestades allveelaeva suurust, ei olnud seal varustusele kuigi palju vaba pinda.
Näha on ka üks eriline haruldus. See on Itaalia mereväe inimtorpeedopaat MT (Motoscafo da Turismo, tõlkes turismipaat). Neid toodeti ainult 20 eksemplari ning tegemist on ühega vähestest säilinuist. Paadi pikkus on 5,62 meetrit ning liikumiskiirus 33 sõlme ehk 61 km/h. Piloodi kokpit oli taga, et tagada vööri sees oleva 330 kg lõhkelaenguga raskuse ühtlane jaotus. Piloot pidi juhtima paadi kokkupõrkekursile sihtlaevaga ja enne kokkupõrget hüppama paadist välja. Seda tüüpi paatidega toimus 26. juulil 1941 rünnak Valletta Suursadamale, et blokeerida sadama kasutamine. Vastase tuvastas varakult Briti radar ja ranniku suurtükivägi avas tule, kui itaallased jõudsid lähitule kaugusele. Sellega rünnak nurjati.
Malta pommitamine Itaalia õhujõudude poolt algas suvel 1940, olukord halvenes 1941. aastal pärast Saksa Luftwaffe kaasumist õhulahingutesse. Muuseumis on tähtsal kohal tsiviilkaitse ja selle tegutsemine. Paljude kultuuriväärtuste hävimist pommide all sümboliseerib moodsa kunsti teosena pommipuu, mille okstel on pommid ja juurteks hävinud kultuuriväärtused. Alates 1941. aastast töötas pommivarjendite ehitamisel pidevalt 1500 meest ja tulemusena rajati iga saare elaniku kohta 0,37 m2 varjendipinda ehk kokku 92 500 m2 250 000 inimesele. Sellest hoolimata sai ikkagi 1600 tsiviilisikut pommitamisel surma. Lisaks fotodele on väljas tsiviilkaitses kasutatud kiivrid ja vormid, väiksemad vaenlaste lennukipommid ning meditsiinikomplektid.
Vaatamiseks on ka itaallastelt sõjasaagiks saadud 1935. aastal toodetud tankitõrjekahur 47/32, mis oli efektiivne kergelt ja keskmiselt soomustatud tanki vastu. Kahur oli valmistatud Itaalias Austria firma Böhler litsentsi alusel. Kuid sellel on side ka Eestiga. Nimelt ostis Eesti Kaitsevägi Austriast 1936. aastal neli samasugust kahurit loodavatele tankitõrjekompaniidele. Tegu oli tollaste tankitõrjerelvade viimase sõnaga.
Liitlaste lippudega ehitud Võidu saali keskmes on USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja viietärnikindrali (General of the Army) Dwight D. Eisenhoweri
Malta saarel sõitmiseks kasutatud Jeep „Husky“. 1945. aasta veebruaris peeti Maltal enne Jalta konverentsi mitmeid kohtumisi brittide ja ameeriklaste vahel.
Lisaks meresõjale toimus Malta kohal taevas õhusõda. Malta saarel paiknes 1940. aastal tosin kaheplaanilist hävitajat Sea Gladiator. See oli viimane kahetasandiline hävituslennuk brittide õhuväes ning uuemate monoplaanide konstruktsioonid muutsid Sea Gladiatori vananenuks juba selle kasutuselevõtu ajal. Tagamaks Malta õhukaitset, loodi neist lennukitest eskadrill, mis statsioneerus lennuväljal Hal Far. Korraga oli õhus kolm lennukit kutsungitega Faith, Hope ja Charity. See tekitas müüdi, et saart kaitsti ainult kolme lennukiga. Teoreetiliselt oleksid itaallased ja sakslased pidanud saavutama õhus ülekaalu, kuid Sea Gladiatorite manöövrivõime ja hea taktika võitsid mitu lahingut. Muuseumis on eksponeeritud ainsana säilinud Sea Gladiatori (kutsungiga Faith) tiibadeta kere. Õhukaitse tugevdamiseks saabusid saarele kuu aega pärast lahingute algust moodsad hävitajad Hawker Hurricane. Ekspositsioonis on alla tulistatud Saksa ja Itaalia lendurite isiklikke asju, vorme, lennukirusude detaile. Samuti on väljas Ühendkuningriikide kuningliku õhuväe ja mereväe õhuväe vormiriietus, lenduri lennuvarustus (seda tagi ja mütsi kannaksid moeteadlikud inimesed tänapäevalgi!). Vaadata saab õhulahingus hukkunud ja merepõhjast välja toodud Spitfire’i ja Messerschmitt Me-109 rususid.
Õhusõjaga on seotud ka Suurbritannias toodetud 90 cm läbimõõduga prožektor Searchlight, mille valgusviht ulatus 8 kilomeetri kaugusele. Selle teenindamiseks läks vaja 12-liikmelist meeskonda, kelle sageli moodustasid territoriaalabiteenistuse naised. Vaatamiseks on radarikompleksi Il-Widna (malta k ’kõrv’) makett. Tegemist on raudbetoonist õhutõrje helipeegliga, mille testimisel leiti, et see tuvastab lennukimüra ligikaudu 40 km kauguselt. See tagas kuueminutilise eelhoiatuse.
Juhul, kui pärast kindluse ja muuseumi külastamist tekib tunne, et sõjaajaloo annus polnud piisav, saab Maltal lisadoosiks külastada veel mitmeid teisi muuseume ja kindlusi.
