EHITAME KOOS ESIMEST SAMMAST

EHITAME KOOS ESIMEST SAMMAST

Sambaid on erinevaid, aga alati on samba eesmärk midagi toetada. Naiskodukaitse tegevust hoiavad püsti ja ilmestavad kolm sammast: teadlik ja oskuslik kodanik, riigikaitse lai käsitlus ehk mittesõjalised tegevused ning osalemine sõjalises riigikaitses.

Tekst: EVE TOBIAS , NKK Harku jaoskonna aseesinaine

Neist esimene ja kõige suuremat tuge pakkuv sammas on teadlik ja oskuslik kodanik. Naiskodukaitse kodulehel saame lugeda, et kõige aluseks on baasväljaõppe läbinud naiskodukaitsja, kes suudab tänu omandatud teadmistele ja oskustele nii tava- kui ka kriisiolukorras ise hakkama saada, märgata abivajajat ja anda abi. Ta on alustala turvalisema kogukonna loomisel. Naiskodukaitse esimene sammas koosneb naistest, kes on läbinud väljaõppe ja valmis vajadusel kõikjal käe külge panema, kes saavad igas olukorras hakkama ning märkavad ka tuge vajavaid ühiskonnaliikmeid.

Aga mida see esimene sammas tegelikult tähendab? Naiskodukaitse esimese samba mõistes ei ole teadlikud ja oskuslikud kodanikud ainult naiskodukaitsjad. Naiskodukaitsjate roll on siin oma oskusi rakendades toetada ja harida oma kogukonda.

Eesmärk on olla kogukonnana valmis erinevateks olukordadeks ja saada iseseisvalt hakkama, vajadusel oma kogukonna liikmeid vastastikku toetades. Erinevad kriisid on päriselt võimalikud ja mida suurem on kriis, seda kauem kulub aega riigi või kohaliku omavalitsuse organiseeritud abi jõudmisel inimesteni.

KÕIK ALGAB SIISKI VÄLJAÕPPEST

Naiskodukaitsjad alustavad viieosalisest baasväljaõppest, kus nad saavad teadmised organisatsioonist, esmaabist, esmastest sõdurioskustest, toitlustamisest ja ohutushoiust. Kõik omandatud teadmised aitavad meil rinda pista erinevate ohtudega.

Edasine teekond on naistel juba erinev, igaüks saab valida just teda kõige enam kõnetava teekonna. Üks võimalustest on keskenduda ohutushoiu ja elanikkonnakaitse teemadele. Sellega on seotud mitmed tegevusalad, näiteks avalike suhete grupi liikmed viivad läbi elanikkonnakaitse koolitusi. Osad ringkonnad on loonud ohutushoiu toimkonna just selle eesmärgiga ja üks võimalus on liituda evakuatsioonirühmaga, kus saab väga mitmetahulist väljaõpet.

Loomulikult on tark tegu kaasata koolitamisse partnereid, muidu on oht oma mulli kinni jääda. Naised teevad koostööd Päästeametiga, kellega suurema usalduse tekitamiseks sõnumid ühtlustatakse. Koolitusvõimalusi pakuvad ka erinevad vabaühendused ja nende katusorganisatsioonid. Võimaluste piires kasutatakse kõike, et naiste teadmised oleksid võimalikult laiapõhjalised.

Kindel on see, et üheskoos jõuame alati kiiremini ja paremate tulemusteni kui üksinda toimetades. Kauapüsivat ja tugevat sammast saame ehitada ainult siis, kui meil on head partnerid, kellega koos seda teha.

KOOSTÖÖ, KOOSTÖÖ, KOOSTÖÖ

Naiskodukaitsel on palju häid partnereid, kellega koos toimetada. Järjepidevalt teeme koostööd Päästeametiga ja seda kõigil tasanditel. Naisi kaasatakse näiteks Päästeameti avatud komandode päevadele ja erinevatele kogukonna kriisikoolitustele. Sama toimib ka vastupidi, naised kaasavad oma tegevustesse Päästeameti esindajaid. Päästeameti põhja piirkonna ennetuspartnerite eestvedamisel toimuvad regulaarsed koostöökohtumised Harju, Tallinna ja Rapla naiskodukaitsjatega.

Koostööd teeme ka kohalike omavalitsustega. Paljud naiskodukaitsjad on kaasatud oma linna- või vallavalitsuse kriisikomisjoni töösse, nende kaasabil viiakse läbi evakuatsiooniõppusi ja koolitatakse kohaliku omavalitsuse ning hallatavate asutuste töötajaid. Kui koostööd riigiasutustega koordineerib sageli peastaap või ringkond, siis koostöö kohaliku omavalitsusega on peamiselt jaoskondade kätes.

Kriisivalmidus on praegusel ajal üks kohalike omavalitsuste prioriteete ja naiskodukaitsjate koostööettepanekud võetakse hea meelega vastu. Kasu on vastastikune, kohalikule omavalitsusele saab kergesti põhjendada, kuidas naiskodukaitsjate panus kriisikomisjonidesse võib aidata kogukonnal hädaolukordadeks paremini valmistuda. Selleks, et koostöö jääks toimima ega piirduks üksikute projektidega, on soovitatav paika panna regulaarne suhtlus KOViga ja aidata neil aru saada, kuidas naiskodukaitsjate oskused võivad olla kogukonnale olulised.

Isikliku kogemusena saan tuua näite Harku vallast, kus Naiskodukaitse Harku jaoskonna juhid on laiendatud kriisikomisjoni liikmed ja räägivad kaasa nii elanikkonna koolitamises kui ka erinevate õppuste läbiviimises.

2023. aasta kevadel viis Harku vald läbi kriisiõppuse, mille eesmärk oli harjutada Harku valla võimekust hädaolukorra lahendamisel ja koostööd partneritega. Ühe olulise partnerina oli kaasatud ka Naiskodukaitse Harku jaoskond, kes avas evakuatsioonipunkti.

NOORTEST SÕLTUB EESTI TULEVIK

Üks väga oluline sihtgrupp on noored. Eri vanuseastmetele saame läheneda erineval moel, aga kõik astmed on olulised.

Ühelt poolt saame kujundada ja ehk veidi ka mõjutada noore inimese arusaamu, teiselt poolt jõuame niimoodi ka nende perekondadeni. Koostöö koolide ja lasteaedadega aitab kujundada tulevasi elanikkonnakaitse entusiaste ning suurendab noorte teadlikkust ja oskusi hädaolukordadeks valmistumisel.

Kuidas siis jõuda haridusasutusteni? Riigikaitseõpetus on gümnaasiumiastmes juba kohustuslik, seega on mõistlik keskenduda põhikoolile. Üks võimalus on seda teha koostöös kohaliku omavalitsusega ja pakkuda neile elanikkonnakaitse arendusplaani eri kooliastmete tarbeks. Sama võib teha ka otse koolide poole pöördudes. Aga eelnevalt peaks välja selgitama, kes on koolis õige isik, kelle poole pöörduda. Esimese variandina võib arutada oma jaoskonnas, kas keegi ise või tema pereliige töötab või on töötanud haridussüsteemis. See teeb pöördumise ja õige isiku leidmise kindlasti lihtsamaks. Kui sellist jaoskonnaliiget ei ole, ei tasu veel püssi põõsasse visata, vaid tuleb lahti võtta kooli koduleht ja leida sealt sobiv kontakt. Sõltuvalt kooli suurusest võib see olla kas huvijuht, õpetaja või hoopis koolijuht. Koolides on projektinädalad ja sinna sobitub elanikkonnakaitse teema väga hästi.

KUIDAS JÕUAME TÄISKASVANUTENI?

Ainult noorte harimisest kindlasti ei piisa ja oluline sihtgrupp on ka täiskasvanud. Taas on küsimus, kuidas nendeni jõuda. Organiseeri koolitus või muu üritus, kutsu inimesed kohale ja muudkui koolita!

Kõlab väga lihtsalt, aga tegelikkuses ei teostu see ilus plaan alati nii hästi. On juhtunud sedagi, et koolitajaid on rohkem kui koolitatavaid. Mida siis teha, et ikka inimesteni jõuda? Üks võimalus on pöörduda nii avaliku kui erasektori organisatsioonide poole. Oma pöördumises saad näidata kasu ka organisatsiooni juhtkonnale: inimesed on teadlikumad, saavad ise paremini hakkama ja vajadusel oskavad ka töökeskkonnas abi osutada. Lisaks on organisatsioonidel oma toimepidevuse ja kriisiplaanid, mille täitmisse sellised koolitused oma panuse annavad.

KOGUKOND ON MEIE KÕIGE LÄHEM TUGI

Meie kõigi kõige olulisem ja turvalisem paik on kodu. Linnastumine on põhjustanud väga palju õpitud abitust ja vähendanud inimeste võimet iseseisvalt hakkama saada. Kortermajades ei tunne naabrid sageli üksteist. Kas sellises majas elades on võimalik tunda end turvalise ja kriisikindla kogukonna liikmena? Kindlasti on, kui leidub eestvedajaid, ja naiskodukaitsjatel on siin võimalus taas oma abikäsi ulatada. Koostööd saab teha korteriühistutega, aga ka haldusfirmade, kohalike omavalitsuste ja erinevate katusorganisatsioonidega.

Eramajade piirkonnas on probleemid veidi teistsugused, aga ühise kogukonnana tegutsedes on ka sealsetel elanikel võimalik kriisides paremini hakkama saada. Alustada saab taas erinevatest asumiseltsidest, külaseltsidest, külavanematest või muudest kogukonda esindavatest vabaühendustest.

Kui sinu jaoskonnal ei ole veel häid suhteid oma piirkonna kogukondlike vabaühendustega, siis soovitan need kindlasti luua. Naiskodukaitsjad saavad olla abiks nii kogukonna koolitamisel kui ka ühiste kriisiplaanide loomisel.

Lisaks eelnevale hoia kindlasti silma peal kogukonna ürituste kalendril, sest alati on lihtsam minna sinna, kus inimesed juba on koos, mitte hakata neid ise kokku kutsuma.

KUIDAS ISE TUGE SAADA?

Väga oluline kõigi nende tegevuste juures on ka meie endi omavaheline koostöö. Alati on hea teada, kuidas teised on alustanud, millised nipid neid on aidanud ja millest tasub õppust võtta.

Nii on ka meile endile väga suureks toeks võrgustik, kus vahetada mõtteid ja kogemusi, vajadusel rolle jagada või abi küsida, tagades, et iga liige on osa suuremast toetavast kogukonnast.

Kui kriisikindluse ja elanikkonnakaitse teemad sind kõnetavad, siis liitu enda ringkonnas valdkonda vedavate entusiastidega. On see siis avalike suhete grupp või ohutushoiu toimkond. Kõik on oodatud, oluline on soov panustada, julgus alustada ning olla avatud erinevatele võimalustele.

Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse teemade kõige suurem väljakutse on nende atraktiivseks tegemine. Inimesed ei soovi panustada millessegi, mis võib juhtuda, aga ei pruugi.

KUIDAS LUUA ESIMEST SAMMAST:

• Kasuta iga võimalust enda harimiseks.

• Leia partnereid, kellega koos koolitada ja koolitust mitmekesisemaks muuta.

• Leia partnereid, kes aitavad jõuda sihtgrupini.

• Ole uute partnerite jaoks pildil ja uutele pakkumistele avatud. Loo toetav võrgustik.

NB! Mine sinna, kus inimesed on juba koos.

Samba ehitamisel on iga kivi oluline!