VÕITLUSGRUPP - KAITSELIIDU TERAVIKU TIPP

VÕITLUSGRUPP - KAITSELIIDU TERAVIKU TIPP

Võitlusgrupp on kahtlemata uute liitujate ja noorte seas populaarseim ja ihaldusväärseim üksus Kaitseliidus, kuid sinna ei sobi igaüks.

Tekst: KRISTLIN KÕRGESAAR , Põhja maakaitseringkonna CIMIC-ohvitser

On ju võitlusgrupid Kaitseliidus ettevalmistatavad erioperatsioonide üksused, kelle abil me mitmekordistame Eesti erioperatsioonide võimet. Neisse üksustesse kuuluvad mehed ja naised, kelle väljaõpe on keskmisest palju intensiivsem ja võitlustahe märksa kõrgem. Nad peavad olema valmis lahingusse minema esimesena ja sealt väljuma viimasena, neile usaldatakse ülesandeid, mis tavaüksustele käivad üle jõu.

SÕDALASE TÖÖ

Aga miks on selle üksuse nimi just võitlusgrupp? Ajalooliselt on loetud võitlusgruppide algusajaks 2000. aastate teist poolt, kui kaitsejõudude koosseisust kaotati sõjaväestatud piirivalve. Pärast 2008. aastal alanud Gruusia sõda muutus sissitegevuse õpetamise vajadus taas aktuaalseks. Pilk langes Kaitseliidule – paiknevad ju kõikjal Eestis vabatahtlikud ja motiveeritud inimesed, kes tunnevad kohalikke olusid.

Tihti tõmmatakse küll paralleele võitlusgruppide ja sissiüksuste vahele, kuid sissivõitlus on vaid osa nende üksuste tööriistadest. Samuti oli üksuse kontseptsioon esialgu pisut ähmane. Kuna ei olnud selge, millega uus üksus täpsemalt tegelema hakkab, siis viidi ka väljaõpet igas malevas läbi nii, nagu paremaks arvati. Ühed nägid üksuses jalaväerühma, teised midagi luurerühma sarnast, kolmandad sissiüksust –vastavalt sellele teostati ka väljaõpet.

Seega puhtalt „sissirühmaks“ ei tahetud seda üksust nimetada. Käis läbi ka idee nimetusest „kohaliku kaitse üksus“, kuid lauale jäi ikkagi „võitlusgrupp“, mis on juba üsna hästi vastu võetud ja tuntud nimetus.

„Võitlus“ tähendab ühelt poolt pikaajalist visa vastupanu ja teiselt poole on „võitleja“ keegi, kes pidevalt treenib ja on alati valmis seisma nõrgemate kaitseks, kes ei anna alla ja leiab igas olukorras lahenduse – sõdalane, kelle jaoks võitlemine on põhitöö.

ESIMENE JA VIIMANE VÕIMALUS

Võitlusgrupp on üksus, mille väljaõpe koosneb peamiselt luure- ja patrullioskuste harjutamisest, väikeüksuse taktikast, linnalahingu- ja pioneeriõppest ning laskeväljaõppest. Kõike seda on võimalik õppida Kaitseliidu parimate instruktorite, kes on tõenäoliselt ka ise selle grupi liikmed, ja Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse käe all.

Suuremas pildis on võitlusgruppide eesmärk olla terve riigikaitse lahinguedu võimaldaja vastase kurnamise kaudu viimase tagalas. Olukorras, kus tavaväed ei suuda esmase kaitsevõime raames vaenlast enam kinni hoida, liitlasabi viibib ja ainuke alternatiiv allaandmisele on sissivõitlusega liitumine, on just võitlusgruppide eesmärk organiseerida allesjäänud tavavägede võitlejad totaalseks sissivõitluseks.

Võitlusgrupid koguvad luureandmeid, toetavad oma põhijõudude tegevust ning teostavad rünnakuid ka vaenlase poolt kontrollitaval alal ja aladel, kuhu omade manööver- ja luureüksused ei ulatu. Liikmete varustus ja väljaõpe võimaldavad neil tegutseda omade põhijõududest eemal.

Viimase viieteistkümne aastaga on võitlusgruppide väljaõppes aset leidnud jõulisem areng, väljaõpe käib ühtsete standardite järgi ning võitlusgrupid on funktsioneerivad ja malevate lahinguvõimelisimad üksused.

PIDEV VÄLJAÕPE

Võitlusgrupi liige peab olema võimeline töötama suure psühholoogilise ja füüsilise pinge all. Liikmel peab olema kõrge motivatsioon ja pühendumus panustada väljaõppesse järjepidevalt. Väljaõpe ei ole lihtsamate killast.

Üksuse liikmed on igas vanuses ja tegutsevad väga erinevatel tsiviilerialadel.

Väljaõppinud võitlusgrupi liige on jõu kordistaja, sest tal on keskmisest põhjalikum väljaõpe, teadmised ja kogemused erinevatest taktikalistest olukordadest ning oskused seda kõike teistele edasi anda.

Võitlusgrupi liige on eelkõige universaalne võitlev sõdur ja õpetaja. Sõltuvalt väljaõppes osalemise tihedusest saavutab võitlusgrupi liige arvestatava taseme umbes 5–10 aastaga.

Võitlusgruppide liikmed, nii mehed kui ka naised, on ühed ajaliselt kõige enam sõjalisse väljaõppesse panustavad vabatahtlikud.

Kui artiklit lugedes tekkis huvi võitlusgrupi väljaõppe vastu ja sooviksid teada rohkem, siis on internetiavarusest võimalik leida Kaitse Kodu! artikleid ja Youtube’i keskkonnast väljaõpet tutvustava sisuga videoid.

Kes on veendunud, et tema tegevus Kaitseliidus ja panus riigikaitsesse peaks olema seotud võitlusgruppidega, peaks võtma ühendust oma kodumalevaga.

Video: https://youtu.be/WluWP_QQnY0

ALLIKAD:

• Sander Silm. Võitlusgrupp – vastasmeeskonna vastik vastane. Kaitse Kodu! 4/2022.

• Ühisel jõul vaenlase vastu. Kaitse Kodu! 1/2021.

• Romeo Sierra. Võitlusgrupid vaenlase tagalas. Kaitse Kodu! 7/2019.

• Rene Toomse. Sõjapidamine VIII. Kaitseliidu võitlusgruppide doktriinide selgitus ja projekt. Kaitse Kodu! 8/2010.

• Rene Toomse ja Martin Plaser. Luure kui pusle II: KL võitlusgrupid on paiksed eksperdid. Kaitse Kodu! 1/2009.

• Kaitseliidu võitlusgrupid harjutasid Eesti kaitsmist. https://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliidu-voitlusgrupidharjutasid-eesti-kaitsmist