GRANAADIHEITJA M203: LIHTNE, AGA TÕHUS

GRANAADIHEITJA M203: LIHTNE, AGA TÕHUS

Rahe ehk automaadi R20 kasutuselevõtuga tulid Kaitseliidus ja Kaitseväes relvastusse uued 40 mm granaadiheitjad M203-2003, mis vahetasid välja seni Galil ja AK4 automaatidega kasutatud relvad HK GLM ning HK79N.

Tekst: major (r) RISTO PÄRTEL , Kaitseliidu tegevliige

Tegemist on juba 1960ndate lõpus Ameerika Ühendriikide relvastusse võetud granaadiheitja M203 modifikatsiooniga. Tõsi, meil kasutatavaid relvi on algversiooniga võrreldes mitmeti täiustatud. Automaadi R20 laesääre alla kinnitub granaadiheitja NATO standardsele kinnitusliistule, granaadiheitja avaneb endisest rohkem, võimaldades kasutada pikemaid granaate, täiustatud on päästikukaitset ja mehaanilist sihikut. Võrreldes varem Kaitseväes kasutatud 40 mm granaadiheitjatega on M203 kompaktsem ja kergem, kaaludes laadimata ainult 1 kg.

Meile valiti just automaadile kinnitatav versioon, mis on kergeim lahendus ja hoiab sõdurivarustuse kaalu võimalikult väiksena. Relvale kinnitatuna ei ole granaadiheitjale eraldi käepidet vaja, selleks kasutatakse automaadi enda padrunisalve ja pära, millest laskmisel kinni hoida ja kuhu toetada. Kuna suurematele kaugustele lastes tuleb relv paigutada suure nurga alla, lastakse seda, surudes automaadi pära kaenla all käega vastu keret.

LIHTNE KÄSITLEDA

Relva tööpõhimõte on äärmiselt lihtne. Selle vasakul küljel on hoob, millele pöidlaga vajutades avaneb raua lukustus ning libistades vintrauda eesmisse asendisse, avaneb juurdepääs padrunipesale.

Kui laskur on asetanud granaadi padrunipessa, liigutab ta vintraua tagasi tagumisse asendisse, mis samas vinnastab pääste-löögimehhanismi ja lukustab padrunipesa. Pärast seda on vaja ainult sihtida, eemaldada kaitseriiv ja vajutada päästikule. Padrunipesa uuesti avamisel heidetakse tühi hülss välja.

TAKTIKALINE KASUTAMINE

Relvaalusel granaadiheitjal on ka taktikaline eelis, mis võimaldab laskuril vastavalt sihtmärgile ja olukorrale teha kiire valik automaadi või granaadiheitja kasutamise vahel. Granaadiheitja M203 on ette nähtud kasutamiseks lähituletoetusena punkt- ja maa-ala sihtmärkide vastu.

Relv võimaldab hävitada kaartulega vaenlast varjete taga ja ruumides, kuhu otsetulega ei pääse. Granaadiheitja on tõhus linnalahingus uste ja punkrite purustamiseks ning kergelt soomustatud sõidukite hävitamisel.

Hästi koolitatud M203 laskur saab oma relva efektiivselt kasutada vaenlase mahasurumiseks. Relva maksimaalne laskekaugus tavalaskemoonaga on 400 m, kuid efektiivseks maa-ala sihtmärkide tabamise kauguseks loetakse kuni 350 m ning punktsihtmärkide puhul, nagu näiteks sõidukid, 150 m.

LASKEMOON

Laskemoonana kasutatakse madala algkiirusega 76 m/s (ingl k low-velocity) granaate. Kaitseväe põhiliseks laskemoonatüübiks on kumulatiivne kildgranaat HEDP (High-Explosive Dual Purpose), mille kildude surmav raadius on 5 m ja soomuse läbistamise võime 5 cm.

Relvale on palju erinevat tüüpi laskemoona, seda saab kasutada valgustuse, suitsukatte, süütelaengu, haavlite, pisargaasi või mittesurmavate kummikuulide laskmiseks. Treenimiseks on loodud pürotehnilise laenguga või oranži pulbriga täidetud märkimisgranaadid.

Esmaseks harjutamiseks on plastikust ja vahtkummist SIR-tüüpi (Safe Impact Round) mittesurmav laskemoon, mille hülsse ja granaate saab spetsiaalsete paukpadrunite abil uuesti laadida ning korduvalt kasutada.

Viimasel aastakümnel on hakatud tootma uusi keskmise algkiirusega või pikendatud laskeulatusega (ingl k medium-velocity, extended range) granaate, mille laskekaugus on 700–800 m ja kildude surmav raadius kuni 10 m.

Austraalia firma Defendex on arendanud 40 mm granaadiheitjast välja lastava kompaktse luuredrooni lennuulatusega 15 km ja lennuajaga 20 + minutit.

SIHTIMISSEADMED

M203 granaadiheitjal kasutatakse lihtsaid mehaanilisi sihikud, kus sihikusälk on redelit meenutaval sihikuliistul, millel „redelipulgad“ tähistavad laskekaugusi 50 m sammuga 100 m kuni 400 m. Firmade EOTech ja Ringsights seadmed reklaamivad sihikuaknale projekteeritud kaugusskaalaga lahendust.

Rootsi ja Taani kaitsejõud kasutavad firma SPHUR täiustatud sihtimissüsteemi, kus saab valida sihikuskaalal konkreetse laskekauguse ja punatäpi abil sihtmärgi sihikule võtta. Sellele lahendusele on võimalik kinnitada ka infrapunane lasersihik öiseks kasutamiseks.

Välja on töötatud laserkaugusmõõdikuga varustatud Ameerika firma Wilcox ja Belgia firma FN FCU sihikud, mis seadistavad punatäppsihiku risti õige nurga alla, kui seadmes oleva laserkaugusmõõdikuga on laskekaugus tuvastatud. Need sihikud sisaldavad juba öiseks laskmiseks vajalikke lasereid.

Usun, et panustades M203 sihtimisseadmete arendusse ning uuendatud laskemoona, on relval piisavalt arenguruumi ja efektiivsust, et teenida Eesti sõdurit järgmisel kümnendil.