EHITADES KUULIKINDLAT LASKEOSKUST

EHITADES KUULIKINDLAT LASKEOSKUST

Läbi aastatuhandete on sõdalasi saatnud küsimus, kuidas oma võitlusoskust võimalikult efektiivselt ja ohutult treenida. Olgu relvaks nui, oda või tulirelv, vastaseks metsloom või automaatrelvadega patrull – probleemi põhiolemus jääb samaks. Kaitseliitlasele võib vastuseks kõlada: taktikaline laskmine.

Tekst: KASPAR KOOVIT , vabatahtlik autor

Treeningut saab teha kas üksi või sõpradega, kuid üksi harjutamisel (näiteks võitluskunstidest tuntud kata) jääb efektiivsus piiratuks ja paarilisega treeninglahingus ei saa kunagi valla päästa kogu jõudu. Mis aga veelgi olulisem: sõbralikus võitluses jääb puudu meeleseisundist – sõbra elu ja tervise säästmiseks ollakse ettevaatlik ning piiripealne pingutus ja stress ei ole kuidagi võrreldavad sellega, mida tuntakse surmavaenlase vastas seistes.

Tänasel kujul on taktikalise laskmise distsipliin saanud reeglistiku ja vormi, kombineerides teadmisi, mis on saadud nii EKJ väljaõppe, laskespordi kui reaalsete lahinguülesannete käigus. Usun, et hetkel on tegu kõige realistlikuma väljaõppega, mida on võimalik lahingumoonana võistluse formaati panna.

Selleks, et valmistada laskurit ette lahingutegevuses osalema, on erinevaid meetodeid. Täna peamiselt kasutatavad ja väljaõppe eeskirjades kajastatud on relvaõpe, tiirulaskmised (sh dünaamilised harjutused), taktikaharjutused ja lahinglaskmised.

Lisaks sellele on Eestis võimalik tegeleda dünaamiliste laskespordialadega nagu IPSC ja SRA, millest kummastki on ajakirjas Kaitse Kodu! juba kirjutatud.

Ehituskive justkui jaguks, aga vaatame neid korraks lähemalt.

HEAD JA VEAD

Relvaõpe ja tiirulaskmine on iga laskuri vundament ja ilma neis head taset saavutamata ei ole edasiminek mõistlik. Rahuolekus õpitud täpsus on see, mida hakkame hiljem osaliselt tempo vastu vahetama ja mõistma, mis on lahinguliselt efektiivse tabamuse saavutamiseks vajalik miinimumtegevus.

Taktikaharjutused õpetavad meid maastikku lugema ja meeskonnana töötama, kuid kannavad endas ka ohtu, et paukpadrunid tekitavad halbu harjumusi (FX, UTM, laservestid jt treeningvahendid on kaitsejõududes endiselt vähe levinud ja sobivad eelkõige lähidistantsidele). Paukpadrunisõjas läheb paratamatult fookus sellele, kuidas teha võimalikult palju müra, ja lasketehnika kannatab. Lahinglaskmiste korraldamiseks läheb palju ressurssi, neid toimub harvem ning enamasti ei ole individuaalne lasketulemus mõõdetav.

Läbi viidud katsetuste käigus on korduvalt selgunud, et lahinglaskmistel kasutatakse palju „paukpadruni lasketehnikat“ ja kohati on testharjutustes olnud üks taktikaline laskur tabamustelt efektiivsem kui terve jalaväejagu, kes on stressitingimustes lastes kasutanud vaid paukpadruneid.

LAHINGUSTRESSI KOGEMUS

Lühidalt kokku võttes, jätkulaskeväljaõppe osana annab taktikaline laskmine meile võimaluse hoida laskur oma tabamuste eest vastutavana, nõudes samas lahinglaskmisega võrreldavat taktikalist käitumist ja pingutust.

Alati peab olema selge arusaam, mis oskust parajasti arendatakse, ning kogu tegevust tuleb instruktori poolt tagasisidestada – vaid personaalne lähenemine avastab tehnikas puudujääke ja aitab neid parandada.

Tulemusena edeneb individuaalne kutsemeisterlikkus ja laskmine kui automaatne oskus – laskur ei mõtle lõpptulemusena enam sellele, kuidas asendit võtta, sihtida ja päästa. Vabanev vaimuressurss aitab mõelda ette järgmist käiku, näha muudatusi ja analüüsida lahinguvälja probleeme.

Võrreldes IPSC ja SRA laskespordialadega (mis on mõlemad väga head vahendid relvakäsitsusvilumuse suurendamiseks), on taktikalise laskmise peamisteks erisusteks lahingustressi imiteerimine, taktikaliselt õige käitumise soodustamine ja realistlikum lähenemine punktisüsteemile. Võrreldes lahinglaskmisega on samuti erinevusi – märkide asukoht on ette teada, tegevus üldjuhul individuaalne, iga lasu tabamispunkti eest tuleb vastutada ja rõhk on endiselt rohkem tehnilise laskeoskuse rakendamisel kui taktikalise olukorra lahendamisel.

OLULISIM ON LASKEOSKUS

Artikli koostaja ei ole kogenud ega kuulnud tulevahetusest, mis oleks stressivaba. Surmahirm, kaalutlused oma järgmise päästikuvajutuse moraalsuse ja seaduslikkuse üle, füüsiline pingutus, keskkonnamõjud, kõrvalseisjad ja palju muud on meie fookust püüdmas ning seda on üsna raske imiteerida, kuid erinevate vaimsete ja füüsiliste ülesannetega on võimalik jõuda n-ö stressivaktsineerimiseni. See ei anna täielikku garantiid, et laskuri oskused stressile sajaprotsendiliselt vastu peavad, kuid suurendavad seda tõenäosust oluliselt.

Taktikaline laskmine püüab luua olukordi, kus avatud alalt liigutakse kiiresti üle, märke lastakse varjetest ja/ või võimalikult varakult pärast vaatevälja jõudmist. Võrdluseks on näiteks IPSC/SRA distsipliinides edu võtmeks lasta võimalikult vähestelt positsioonidelt ja, läbides minimaalse distantsi, jäädakse seisma kohas, kus on korraga näha võimalikult palju märke, mistõttu peatub laskur sageli kõige lagedama koha peal paljude märkide vaateväljas.

Punktiarvestuses on täpsuse rõhuasetust suurendatud – oluliselt karmimad on karistused kõrvalseisjaid imiteerivate trahvimärkide tabamise eest ja märgi äärealad annavad vähem punkte. See tagab, et tegu ei ole pelgalt kergejõustikuvõistlusega, vaid olulisim on ikkagi laskeoskus, mida tuleb rasketes tingimustes säilitada.

Taktikaline laskmine peaks olema jätkulaskeväljaõppe lahutamatu osa – ükski teine ehituskivi ei kata seda osa, mida loodud treeningumetoodika pakub.

PANE END PROOVILE

Läinud aasta lõpus kogunes umbes 60 riigikaitsjat KL G7 väljaõppeosakonna ja Kaitsejõudude Spordiklubi instruktorite initsiatiivil Männiku lasketiiru, kus toimusid esmakordselt Kaitseliidu meistrivõistlused taktikalises laskmises.

Võistlusele kvalifitseerumiseks olid juba varem aasta jooksul toimunud klassifikatsioonivõistlused, mille põhjal saadi kutsed meistrivõistlusele. Kokku võeti mõõtu kuuel väljakutset pakkuval laskeharjutusel.

Edukaks esinemiseks oli peale täpse silma ja kindla käe vaja ka kiirust, jõudu, haardejõudu, head mälu, elementaarseid esmaabioskusi ja palju muudki. Lasti nii seisvaid kui ka liikuvaid, kõikuvaid ja lendavaid sihtmärke.

Ent pole tähtis, kes sellise võistluse võidab. Olulisem on, et kõik osalejad oleksid tugevamad ja efektiivsemad kaitsjad oma perele, rahvale ja riigile. Võistlemine kindlas formaadis on vaid üks väljund.

Võistlusrajad on sageli keerukad ja viimaseid laske tehakse teinekord maksimaalse pulsi lähedal, aga kõiki elemente saab treenida ka oma kodutiirus. See nõuab huviliselt selget arusaamist, mis on vajalik stressitase ja kuidas selleks valmistuda. Käe ja silma kindlaks sundimine toimib üsna samamoodi nii füüsilise kui vaimse stressi tingimustes. Meenub ehk endagi kogemustepagasist, kuidas lask läks mööda, sest „närv tuli sisse“?

2024. aastal toimuvad treeningupäevad, mis on mõeldud instruktorite arendamiseks. Kaitsejõudude Spordiklubi toel viiakse läbi kaks kvalifikatsioonivõistlust ja sügisesed KL meistrivõistlused. Taktikalise laskmise reegliraamat on olemas nii Kaitseväe kui Kaitseliidu kodulehtedel. Küsimustega võib pöörduda maleva väljaõppeosakonda või Kaitseliidu laskurpealiku poole. Muuda Sinagi oma laskeoskus kuulikindlaks!

Video: https://youtu.be/KKE3Ub8ccjk