NIKOLAI KAZAKOV - EESTI VABARIIGI KAITSEKS!

NIKOLAI KAZAKOV - EESTI VABARIIGI KAITSEKS!

Eesti riik võttis aastal 2012 vastu otsuse kutsuda suurõppusele Kevadtorm 2012 kõik need, kes olid aega teeninud veel Vene kroonus ja olid küll reservis, kuid polnud kunagi käinud õppustel ega omanud sõjaaja ametikohta. G4Si Ida piirkonna turvajuht Nikolai Kazakov oli nende õnnelike seas.

Tekst: MAXIM TUUL , AS G4S Eesti kommunikatsioonijuht

Kazakov liideti Alutaguse maleva luurerühmaga ja nendega ta lahingusse läkski. Nagu Kazakov ise mäletab, lendas nädal mööda nagu üksainus päev – väga põnev oli relvaga metsas joosta. Tema suureks üllatuseks oli rühmas mitu vana tuttavat ja endist töökaaslast. Need ei hoidnud end tagasi ja uurisid kohe Kazakovilt, miks ta Kaitseliidus ei ole – ise vana militarist ja sõjaajaloohuviline? „Ütlen ausalt, et mul oli 1990ndatel kaitseliitlastega kokkupuude ja mul tekkis mulje, et seal on suhteliselt distsiplineerimata imelikud mehed. Teisalt aastal 2007, aprillimäsu ajal, tulid just kaitseliitlased meile appi, kui meid Jõhvi keskväljakul rünnati,“ olid Kazakovil Kaitseliidu suhtes vastakad tunded.

Igatahes sai langetatud otsus, et olgu, proovime. Seda otsust pole Kazakov järgnenud aastate jooksul kordagi pidanud kahetsema. „Meeskond on kõva ja seltskond on lahe,“ kinnitab ta. Nagu ta hästi mõistab, on kaitseringkond piiriäärne ning aastatega on olukord läinud aina pingelisemaks. „Mul on uhke tunne, et kui midagi juhtub, saan anda oma panuse Eesti Vabariigi kaitseks,“ teab Kazakov täpselt, mida on vaja teha, kui on vaja teha.

UNIVERSAALNE SÕDUR

Aastast 2013 Alutaguse maleva Jõhvi malevkonna liikmena oli Kazakov kuni aastani 2017 luurerühmas vanemluuraja. Siis loodi malevas tankitõrje raketirühm, kuhu ta üle läks. Sõjaametikoht on tal sihtur­laskur ning relvastuseks kurikuulus Javelin ehk slängis „Oda“. Sellega on ta õppuse Põhjakonn 2022 lahinglaskmistel ka lasu sooritanud.

„Käed muidugi värisevad, kui mõtled, et nüüd võivad 80 000 eurot mööda minna,“ meenutas Kazakov seda olulist, kuid pisut ärevat hetke. „Õnneks ei läinud ja võin mainida, et meie rühm on teostanud kuus lahingulasku ja kõik kuus on tabanud sihtmärki.“

Õnnega pole siin muidugi kuigi palju pistmist. Ehkki raasike sõduriõnne käib asja juurde, on nende tabamuste taga ikkagi väljaõpe. „Enne, kui sul lubatakse sellist kallist asja lasta, pead sa trenažööri taga liitrite kaupa higi valama,“ märkis Kazakov.

Kui rääkida väljaõppest, siis Kazakov on lõpetanud neid lausa kolm – luure, tankitõrje ja side alal. Seetõttu võtab ta aeg­ajalt endale ka näiteks rühma ülema autojuht­sidemehe rolli. Mehe enda sõnul loodab ka juhtkond selle peale, et kaitseliitlane ei ole ühes ame­ tis kinni, vaid on nii­öelda universaalne sõdur.

Et õpitud oskused säiliksid, on rühma väljaõpe iga kuu kolmandal nädalavahetusel. Sellele lisanduvad aeg­ajalt lisaväljaõpped ja seminarid ning kakskolm korda aastas suuremad õppused, kus tegutsetakse koos Kaitseväe ja liitlastega. Nii et aasta jooksul on Kazakov „metsas“ keskmiselt kuu aega.

TAGAB TURVALISUSE

Aga, nagu öeldud, on Kazakov palju enamat kui kaitseliitlane. Ta on ka abikaasa, isa ja uhke kolmekordne vanaisa. Ja lisaks kaitseliitlikule tegevusele paeluvad teda ka teist laadi sõjalised tegevused. Näiteks meeldivad talle sõjastrateegilised arvutimängud. Samuti kõiksugu sõjaajalugu käsitlevad raamatud. Ning siis, kui pole aega samme raamatukokku seada, surfab ta internetiavarustes sõjaajaloo arhiivides.

Pärit on Kazakov Ida­-Viru maakonnas Lüganuse vallas Kiviõli lähedal paiknevast pisikesest Erra alevikust.

Enamikule eestimaalastest ei ütle paarisaja elanikuga Erra ilmselt mitte halligi. Küll aga neile, kel süvahuvi geoloogia vastu. Nimelt on Erra järgi nime saanud Kõrgekalda kihistu Erra kihistik. Kihistusse kuuluvad veel Koljala kihistik ja Pärtlioru kihistik. Kihistu koosneb põhiliselt rohekashallist lubjakivist, mis sisaldab ohtralt kivistisi ja nende jäänuseid. Lubjakivi vahel on õhukeste kihtide ja läätsedena merglit. Kirde­Eestis sisaldab kihistu ka õhukesi (kuni 2 cm) kukersiidi kihte, mis on vanimad maailmas. Lademe alumisel piiril on palju götiidist ooide.

Kes nüüd ei tea, siis ooidid on väikesemõõdulised sfäärilised või läätsjad mineraalsed moodustised, mis on tekkinud vees hõljuvate võõrkehade, näiteks liivaterade, orgaaniliste jäänuste kildude või õhumullide ümber. Tavaliselt on ooidid kontsentrilis­kihilise ehitusega.

Vot nii. Aga aitab nüüd geoloogiast. Selle loo kangelane on ikkagi Kazakov, kes juba 26 aastat töötab turvaettevõttes AS G4S Eesti. Jah, see on üks neist poolesajast ettevõttest, mis pälvis läinud aastal „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse.

Alustas Kazakov nimetatud ettevõttes turvatöötajana, töötas pikalt patrulliosakonnas ning aastast 2016 on ta Ida piirkonna turvajuht. Tema ülesanne on juhtida ja koordineerida turvatöötajate tööd mehitatud valve objektidel Narvast kuni Rakvereni (tööpiirkond kattub täpselt Kirde kaitseringkonna piiridega). Tema meeskonnas on 45 turvatöötajat, kes füüsiliselt valvavad kaubandus­ ja tööstusobjekte. Kui külastate Astri, Fama, Pargi, Krooni või Vaala keskust, siis need tublid mehed ja naised, kes seal korda peavad, on Kazakovi meeskonna liikmed.

Ent kuidas leida tasakaal töö ja kaitseliitliku tegevuse vahel?

Suurem osa õppusi ja väljaõpet toimub nädalavahetustel ja tööd ei sega. Suuremate, viis kuni kümme päeva kestvate õppuste korral, mida tuleb ette nii paar korda aastas, võtavad töökaaslased Kazakovi töökohustused enda peale.

„Mõnikord jooksevad tõesti asjad kokku ja peab valima, kas lähed õppustele või organiseerid WRC ralli valvet –sellisel juhul on ikka töö esiplaanil,“ nentis Kazakov.

Kõige keerulisem on tema sõnul väljaõppe kohandamine muu eluga just kiirkogunemiste korral. „Eelmine Okas tähendas, et pidin kohe keset ühtlustusseminari kotid kokku panema ja Haapsalust malevasse tormama,“ tõi ta näite.

Küll aga võib Kazakov kinnitada, et riigikaitsjate toetaja tunnustuse saanud ettevõtte juhtkond suhtub sellistesse olukordadesse väga mõistlikult ja toetavalt. „Meie divisjoni direktor on ise kaitseliitlane, motiveerib igati meid riigikaitses osalema ja ma olen uhke, et ettevõttes on palju aktiivseid kaitseliitlasi,“ rääkis Kazakov uhkuse ja heameelega. Selleks on ka põhjust –ainuüksi tava, et sel ajal, kui Kazakov osaleb pikaajalistel õppustel, säilib tema palk ettevõttes, ei ole Eesti ettevõtetes veel väga levinud.

Nii on „Riigikaitse toetaja“ tunnustus läinud täiesti õigesse kohta. Ja täiesti õiges kohas on ka Kazakov.

Kui Nikolai Kazakov enam kui kümme aastat tagasi Alutaguse maleva Jõhvi malevkonnaga liitus, oli Kaitseliidu vorm veel teistsugune. Ent meelsus oli Kazakovil sama nii siis kui nüüd: Eesti eest, surmani!

Foto: Erakogu

Lisateave:

TURVATÖÖ JA RIIGIKAITSE ÜHISOSA

Mõistagi ei ole Nikolai Kazakov ainus Kaitseliidu ridades kodumaa eest seisev G4Si töötaja. Neid mehi ja naisi, kes oma turvatöötaja varustuse lahinguvarustuse vastu vahetavad, leiab kogu Eestist.

Üheks neist on G4Si Tartu patrulli turvatöötaja Karl-Ander Mei. Mei ütleb, et tundis endas kutsumust teenida oma riiki ja osaleda riigikaitsetegevustes ning tahet anda oma panus kogukonna turvalisusse. Ja muidugi väärtushinnangud – kõik see kombineerituna juhataski teda Kaitseliidu ridadesse.

Kaitseliidus on Mei rühma parameedik ja kuulub rühma juhtkonda. Ta täidab meditsiinieksperdi vajalikku rolli, andes meditsiinilist nõu juhtkonnale, organiseerides sanitaride tööd ning tagades reaalmeditsiini. „Minu peamine ülesanne on tagada rühmaliikmetele elupäästev esmaabi ning vastutada üldise tervise eest. Lisaks tegelen ennetavate meetmetega, et vältida võitlejate haigestumisi ja traumasid,“ andis ta põgusa ülevaate oma rollist Kaitseliidus.

G4Si patrullteenistuses on Mei põhiülesandeks tagada klientide vara ja territooriumi turvalisus. Nii koosnevad tema tööpäevad regulaarsetest patrullringidest määratud piirkondades sõltuvalt vajadusest ja kliendi nõudmistest. „Minu töö eeldab pidevat valvsust, et tuvastada võimalikke ohuolukordi või ebatavalisi tegevusi. Kui saabub häire või tekib erakorraline olukord, reageerin kiiresti,“ tõi Mei välja turvatöötaja ameti need tahud, mis ei erinegi nii väga sellest, mida eeldatakse kaitseliitlaselt. Jah, töö patrullteenistuses on vastutusrikas ning nõuab head füüsilist vormi, tähelepanelikkust ja kiiret otsustusvõimet. Oluline on oskus säilitada rahulikkus ja enesekontroll ka pingelistes olukordades, et tagada klientide turvalisus ja vara kaitse.

Tänu sellistele ühisjoontele on ka lihtsam leida tasakaalu töö ja kaitseliitliku tegevuse vahel. Et tasakaal säiliks, läheb aga vaja planeerimist, paindlikkust ja selget suhtlust nii töökohas kui ka Kaitseliidus.

G4Si töökeskkonnaspetsialist Artur Rinne liitus aga Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna malevkonnaga juba aastal 2001. „Et saada teadmisi ja oskusi ning olla oma riigile kasulik,“ selgitas tänane Nõmme malevkondlane.

Täpselt nagu Kazakov, Mei ja tegelikult enamik kaitseliitlasi, peab ka Rinne otsima ja leidma tasakaalu oma igapäevatöö, tsiviilelu ja kaitseliitliku väljaõppe vahel. Ning väljaõpet, seda ei ole liiga vähe. Pigem, nagu Rinne märgib, on seda üsna tihti. Hooaegadel üks kuni kaks, mõnikord ka kolm nädalavahetust kuu jooksul.

Kuid tasakaalu isiklike ja tööandja ootuste vahel on ta saavutanud. „G4S toetab igati vabatahtlikku riigikaitset ning Kaitseliidus omandatu aitab omakorda tööülesannetega tõhusamalt hakkama saada,“ on ka Rinne leidnud turvatöö ja riigikaitse valdkondades nii vajaliku ja kasuliku ühisosa.