Kaitse Kodu! nr 5 2024. a

ANŽELA VORONOVA OLÜMPIAL KÄINUD NAISKODUKAITSJA

Kui Narva laskespordile aluse pannud Vladimir Sidorov 1967. aastal Narva laste spordikoolis laskespordi osakonna avas, ei olnud Anžela Voronova veel sündinud. Kalendriaasta jõudis vahetuda, enne kui üks Ida-Virumaa ja tegelikult kogu Eesti edukamaid naispüssilaskureid ilmavalgust nägi.

Tekst: KAITSE KODU!

Kes üldse on Anžela Voronova, võib laskespordikauge inimene siinkohal küsida. Olgu siis vastuseks öeldud, et Anžela Voronova on Eesti laskur, kes on Eesti Kaitseväe kapralina tulnud korduvalt sõjaväelaste maailmameistriks. Naiskodukaitse liige on Voronova juba 2002. aastast. Pärast pikki aastaid Alutaguse ringkonnas on ta nüüdseks küll ringkonda vahetanud ja kuulub Tallinna ringkonna ridadesse.

Voronova on osalenud neljadel sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel: 2002., 2006., 2010. ja 2012. aastal. Neist vaid 2010. aasta MMil saavutas ta 12. koha, kolmel ülejäänud MMil tuli aga maailmameistriks. 2011. aastal tuli toona 42aastane Voronova Belgradis peetud Euroopa meistrivõistlustel kuuendaks ja tagas sellega pääsu Londoni olümpiale.

„Vanust vaadates peaksin pensionile minema, mina aga alles alustan spordiga,“ kommenteeris ta toona Õhtulehele.

Eks ta nii oligi, et siis juba 43aastane Voronova oli omal alal vanim osaleja. „Esimese püstiseeria ajal läksin närvi. Olümpiamängud ikkagi, oli teistmoodi kui tavaline võistlus. Paljud tugevad läksid siin närvidega alt,“ kommenteeris olümpial 31. koha saavutanud narvalanna Delfile.

Aga eksib see, kes arvab, et Voronova pärast olümpiat püssi põõsasse viskas ja pensionile läks. Ega ikka ei läinud. Juba järgmisel aastal võitis ta Horvaatias Osijekis peetud Euroopa meistrivõistlustel naiste 300 meetri standardharjutuses kuldmedali, kogudes 586 silma, mis jäi toona kehtinud maailmarekordile vaid kahe silma jagu alla.

HARJUTADES MEISTRIKS

2014. aastal Granadas toimunud laskmise maailmameistrivõistlustel 300 m harjutuses (60 lasku lamades) sai ta 591 silmaga pronksmedali. „See pole lihtne harjutus. Püss on suur, laskmine 300 meetrilt nõuab sportlaselt peale psühholoogilise kindluse ka kehalist jõudu,“ märkis Tallinnas Kaitseliidu Männiku lasketiirus MMiks harjutanud Voronova toona.

Jah, harjutamine teeb küll väidetavalt meistriks, aga alati ei saa selle peale kindel olla. „Läksin pingevabalt võistlema, ei osanud midagi suurt oodata. Need laskurid, kes medali võitsid, näitasid ka naiskonnavõistluses häid tulemusi. Tuul oli küll veidi vaibunud, kuid selle mõjuga tuli ikka hoolsalt arvestada. Enne iga lasu sooritamist pidin püüdlikult keskenduma ja õiget hetke ootama. Kogemused tulid kasuks,“ meenutas ta 2014. aastal.

2017. aastal Itaalias Tolmezzos toimunud Euroopa karikavõistluste finaaletapil saavutas Voronova naiste 300 m lamadesharjutuses auväärse teise koha.

Pole siis ime, et korda kümme on Voronova pälvinud Ida ­Virumaa parima naissportlase tiitli. Viimati 2021. aastal, mil ta Euroopa meistrivõistlustelt kaheksanda kohaga kodumaale naasis.

Ja kes teab, ehk pälvib ta selle tiitli ka käesoleval aastal. Sest just tänavu kevadel lõikas Voronova Horvaatias Osijekis laskmise Euroopa meistrivõistlustel taas loorbereid, võites koguni kolm medalit.

LASKMINE ALATI AU SEES

Muidugi pole Voronova Narvas ainuke, kes püssi lasta oskab. Nagu öeldud, on tänu Sidorovile ja teistele treeneritele sirgunud sealtkandist terve armee täpse käe ning terava silmaga mehi ja naisi.

Millalgi 1990. aastate lõpus algas ka tihe koostöö Narva laskurmeeste ning Kaitseliidu vahel. Algul tegeleti Narva maleva laskevõistlustega. Algas kogemuste vahetus: laskurid jagasid lasketehnikat ning kaitseliitlased näitasid, et pole ainult õhupüssid ja väikerelvad, vaid ka suurema kaliibriga relvadest saab ja peab täpselt laskma.

Nagu kinnitas Naiskodukaitse Alutaguse ringkonna Narva jaoskonna esinaine Jekaterina Tihhomirova, tulevad narvalased tänaseni hästi toime neile pandud kohustustega, tehes kõvasti trenni, treenides teisi, osaledes erinevatel võistlustel, näidates häid tulemusi nii sport­ kui lahingurelvadest laskmises. Seda nii Kaitseliidu kui ka Naiskodukaitse laskevõistlustel.

Iga aastaga muutuvad laskevõistlused huvitavamaks ja raskemaks: harjutuste arv suureneb, mõeldakse välja uusi lõbusaid laskeharjutusi ja üllatusülesandeid ning meelitatakse noori.

„Ajad lähevad, inimesed muutuvad. Aga samal ajal kasvab Narva lasketiirus kogenud treenerite ja mentorite juhendamisel tulevane laskurite põlvkond. Soovime neile edu,“ ütles Tihhomirova.

Tuleb nõustuda.