TOSSUPOMMIÄHVARDUS SÄÄSKEDELE!

TOSSUPOMMIÄHVARDUS SÄÄSKEDELE!

On tore, kuid suhteliselt kasutu teada, et keskmine sääsk suudab oma paaki imeda 0,003 milliliitrit verd. Seega on inimese verest tühjaks imemiseks vaja umbes 1,6 miljonit sääske. Hoopis rohkem on kasu teadmisest, kuidas sääski endast eemale peletada.

Tekst: ASSO PUIDET , Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

Kõige lihtsam on muidugi metsa minnes kaubandusvõrgust mingi sääsepeleti kaasa haarata. Aga mida teha siis, kui see võimalus meenub alles metsas, hetkel, mil esimene sääsk ennast himukalt su ihusse on puurinud?

Esmalt tasuks ringi vaadata, äkki kasvab selles metsatukas puhmas piparmünti, sidrunheina või lavendlit, mille lähedale end positsioneerida –need on vaid mõned taimedest, mille lõhna sääsed ei talu. Et need pole aga meie metsades just väga laialt levinud, siis sellele lahendusele lootma jääda ei saa.

Kui teil juhtub olema küüslauku, pistke üks põske. Vänge küüslaugulõhn ei peleta eemale mitte ainult sõpru, vaid väidetavalt aitab sotsiaalset distantsi hoida ka igasugu lendavate vereimejatega. On neiks siis vampiirid või sääsed. Olgu küüslauguga kuidas on, aga kindel on see, et täpselt nagu vampiirile, nii mõjub ka sääsele hukutavalt roigas – kui teil õnnestub teda sellega tabada. Ent seegi pole teab mis jätkusuutlik sääsetõrjemeetod.

SUPERVÕIME ABIKS

Aga mis siis üle jääb? Juba laagrisse asudes võiks esmalt kriitilise pilguga üle vaadata laagri asupaiga. Et sääsed munevad seisvasse vette, siis ei ole mõistlik laagrit üles lüüa näiteks tuletõrje veevõtutiigi kõrvale. Siis võib üsna kindel olla, et laagrist lahkudes olete verevaesemad kui sinna saabudes.

Teiseks võiks laagrikoht asuda pigem lagedal kui sügavas varjulises metsas. Sest sääsed eelistavad just päikeselõõsa eest kaitstud paiku. Pealegi võib lagedal alal saada tuul teie liitlaseks sääsevastases võitluses – sääsed on teatavasti kerged ning vähegi tugevama tuulega nad ei lenda. Või siis lendavad sinna, kuhu tuul neid puhub. Ära.

On vana tõde, et sääskedele ei meeldi toss. Seega tuleks midagi põlema panna. Eriti hea oleks põlema panna midagi, mis eritab nii tossu kui ka sääskedele vastunäidustatud lõhna. Kui viskate lõkkesse peotäie rosmariini või salvei lehti, ei kiida sääsed sellist teguviisi heaks. Pigem vastupidi.

Aga piisab ka täiesti tavalisest lõkkest. Pidades silmas sääski ja nende kombeid, ongi looduses märksa mõistlikum teha süüa lõkkel, mitte gaasipriimusel. Viimane eritab põledes ohtralt süsihappegaasi ja see kraam mõjub sääskedele nagu magnet – kohe lendavad kohale.

Kui lõkke jaoks puid valite, siis teadaolevalt on sääskedele kõige enam vastumeelt seedrist, tammest või hikkoripuust lõke. Aga noh, kes ikka seedrit või tamme tulle loobib, hikkoripuust rääkimata. Sobib ka tavaline mänd, kuusk, lepp või muu kättesaadav kraam. Peaasi, et põleb ja natuke tossab. Ja kui on ikka tunne, et sääskede kontsentratsioon õhus ületab taluvuspiire, võib lõkkele visata tooremat kraami – lehti või oksi.

Sellega on muidugi see probleem, et siis ei ole ka endal kuigi mugav lõkke ääres istuda. Kui just seltskonnas pole kedagi, kelle supervõimeks on tossu enda peale tõmbamine. Tavaliselt üks selline igas seltskonnas ikka on.

TOSSUKARDIN ÜMBER LAAGRI

Et aga sellele supervõimele mitte liiga palju lootma jääda, võib selle asemel, et ümber tossava lõkke istuda, tekitada hoopis laagriplatsi ümber tossukardina. Nüüd, ümber laagriplatsi lõkete tegemine on arutu ja ohtlik. Seda ei maksa teha. Mida aga maksab teha, on võtta üks tühi kõrgem plekist konservikarp. Näiteks selline, mille sees müüakse ube. Eemaldage sellelt kaas ja sööge tühjaks. Kui te just kosmonaut ei ole. Kui olete, siis oad teile ei sobi – ostke parem konservtomateid. Kui soovite, võite konservikarbile traadist peale väänata ka väikese aasa, nii saate selle soovi korral maast kõrgemale riputada.

Seejärel otsige metsast pehkinud, kuid kuiva puitu. Kes vähegi lõket teinud, teab, et tuletegemiseks selline materjal ei sobi. Sooja suurt ei anna, põleda ei taha ning ainult tossab. Aga meil just tossu vaja ongi.

Nüüd murdke kõdupuu umbes konservikarbi pikkusteks pilbasteks ning toppige need konservikarpi. Võite karbi kohe päris täis toppida, et pulgad oleks üksteise vastas, aga mitte liiga tihkelt, vaid nii, et õhk ikkagi liikuma pääseks.

PAREM SÄÄSED KUI TULEKAHJU

Ja siis pole muud, kui kõdupuu pealtpoolt põlema. Andke alguses korralikult leeki ja veenduge, et puit ikka hõõguma hakkaks. Edasi on muretu, sest vaevaliselt, väikese tossava leegiga närib tuli end järjest allapoole. Kui tundub, et tossu on liiga vähe, võite aeg­ajalt käia sellele ka peale puhumas. Juba tossavatele tukkidele võib peale asetada ka niisket kõdupuud, mis kuumuse mõjul omakorda kuivab ja tossates hõõguma hakkab.

Kui paigutate selliseid looduslikke tossumasinaid laagriplatsi ümber neli kuni kuus, peaks sääskedega olema muretu. Ärge neid ainult liiga kaugele sättige. Ja muidugi vaadake, et asetate või riputate tossutajad sellisesse kohta, kus need kuumuse mõjul midagi põlema süüdata ei saa.

Kui aga kõdupuud tõesti käepärast ei ole, siis sobivad selles masinavärgis tossu tekitamiseks ka männikäbid. Kombineeri hõõguvad käbid veel värskelt katkutud toore heinaga ning tossu jagub kauemakski.

Kuival ja tuleohtlikul ajal on aga mõistlikum kannatada pigem sääsehammustusi kui riskida tossu tekitades metsa mahapõletamisega. Sest, nagu öeldud, sääski ei maksa väga karta –eluohtliku olukorra tekitamiseks peaks inimest korraga ründama suurusjärgus miljon sääske.

Video: https://youtu.be/32t-_31LZRw