NARVA MALEVKOND - KEERULISE AJALOO KIUSTE TÕUSVAS JOONES EDASI

NARVA MALEVKOND -KEERULISE AJALOO KIUSTE TÕUSVAS JOONES EDASI

Narva malevkonna sünnihetkeks võib pidada 14. novembrit 1918. Kuigi Kaitseliit likvideeriti 1920 ja 1940, on malevkond pärast mitut taasasutamist täna 105aastane. Kuidas aga kõik alguse sai?

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkonna teavitusspetsialist, ROGER VINNI, Narva malevkonna teavituspealik

13. novembril 1918. aastal peeti Narvas koosolek, kus viisteist huvilist asutasid Virumaa ja Narva linna Kaitseliidu Narva osakonna, asukohaks Narva linn, Viru tn 6.

Koosolekul määrati Narva Kaitseliidu ülemaks ja formeerijaks staabikapten Heinrich Laretei. Juba 14. novembril avaldas staabikapten Laretei üleskutse Kaitseliiduga liituda. Algas kiire väljaõpe ja südikamad läksid vabatahtlikult ka Eesti riiki kaitsma, esimeseks väljakutseks Kulgu lahing. Pärast Punaarmee taandumist ja kogu Virumaa vabastamist 19. jaanuaril 1919. aastal muudeti Narva ja NarvaJõesuu Kaitseliit iseseisvaks üksuseks ning seda hakkas juhtima Narva linna komandant kapten Eduard Freudenstein. Ajutiselt oli ülema kohusetäitjaks ka major Paul­August Lilleleht.

Tegevusperioodil 1924–1940 tegutses Narva malev jõudsalt edasi, korraldades väljaõppeid ja osaledes Kaitseliidu õppustel. Eelmise sajandi 30. aastatel andis malev välja ka ajalehte Narva Maleva Teataja. Pärast Kaitseliidu järjekordset likvideerimist, 1940. aastal alanud okupatsiooniaega ja sõda osalesid Narva kaitseliitlased 1944. aasta augustis 292. Eesti politseipataljoni kompanii, 4. Eesti piirikaitserügemendi I pataljoni ja teiste üksuste koosseisus Permisküla lahingus, aidates selle saare ka vaenlase käest tagasi võita.

OBJEKTIKAITSEST MALEVKONNA TEKKIMISENI

1991. aastal taasasutati Kaitseliidu Narva osakond. Koosolekuid peeti Narva linnuse lähistel, aga ka Tartu rahu piiri lähistel Komorovka külas.

1992. aastal anti Narva Kaitseliidu osakonnale kasutada endine sõjakomissariaadi hoone. Seda hoonet valvasid kaitseliitlased oma relvadega. Raha saamiseks, et tegevust arendada, renditi hoone vabu ruume ka eraettevõtetele. Sealtpeale pöörduti Narva kaitseliitlaste poole ka objektikaitse sooviga, tänu millele muutus olukord linnas ajapikku rahulikumaks. 20. sajandi 90. aastate algus oli kogu Eestis väga pinev. Alates Eesti taasiseseisvumisajast, mil töötlev tööstus Ida­Virumaal ja sealhulgas ka Narva linnas hääbus, tekkis väga suur tööpuudus, mille taustal kasvas kuritegevus. Erinevad grupeeringud Eestist, aga ka Venemaalt, klaarisid oma arveid rahumeelsete ja riigitruude kodanike arvelt. Eesti riik vajas taas kord kaitseliitlaste abi, seekord teisiti.

„Üks huvitav juhtum oli siis, kui valvasime taastatud langenud Saksa sõdurite kalmistut ja garaažide kompleksi,“ meenutas kaitseliitlane Roger Vinni. „Ühel kaitseliitlasel tuli hea idee kasutada kaitsevahendina naelapüstolit, millelt eemaldati turvakaitse. Kokkuvõttes rüüstamised ja lõhkumised peatusid. Kuigi 1990. aastate algus pakkus väljakutseid ja eesti keelt kõnelevaid elanikke oli väga vähe, liitusid paljud narvakad sellegipoolest Kaitseliiduga. Nende panust taastatud Eesti omariiklusesse ja Narva malevkonna loomisse on raske üle hinnata.“

Et tegevust edasi arendada, tuleb panustada ja seda kõigil. 12. augustil 2013. aastal päädis toonase kaitseministri Urmas Reinsalu ja Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili külaskäik Narva sellega, et 19. märtsil 2016 taasavati rekonstrueeritud Narva malevkonna maja, mille üle võib uhke olla iga Kaitseliidu malev, rääkimata malevkonnast.

Kui Alutaguse malevas oli Narva malevkond algusaastail üsna täbaras olukorras, siis riigi tähelepanu sellele piirkonnale on andnud malevkonna kiirele arengule tõhusa tõuke. Alutaguse lahingukompanii liikmete hulgas on palju Narva malevkonna liikmeid, kes korraldavad aktiivselt väljaõpet, osalevad ringkonna õppustel ja korraldavad oma kodukandis isamaalisi üritusi, tehes seejuures tihedat koostööd Narva linnavalitsusega, aga ka teiste kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonidega.

KAS PIIR PANEB PIIRID ETTE?

Narva malevkonna liikmed „piire ei tunne“, seega nende jaoks pole see küsimus, vaid võimalus: mida keerulisem väljakutse, seda arendavam.

Eelmisel aasta sügisel loodud Kaitseliidu piirikaitse malevkonda kuulub mitmeid endisi piirikaitsjaid ja Narva malevkonna liikmeid. Ka COVIDi pandeemia ajal 2020­2021 olid just paljud Narva kaitseliitlased need, kes aitasid kolleegidel politsei­ ja piirivalveametist korda tagada nii piiri lähistel kui ka linnaruumis, sealhulgas õppusel Okas 2021 ning koos maakaitse reservväelastega Kaitseväe ja Kaitseliidu suurimal õppusel Ussisõnad 2023.

Ka ringkonna suurimal õppusel Põhjakonn osaletakse alati õlg õla kõrval ringkonna teiste võitlejate ja liitlasüksustega.

Kõik see algab ja saab jätkusuutlikuks tänu põhiväärtuste kasvatamisele noorte seas. Viimasel kahel aastakümnel on Noorte Kotkaste Alutaguse malevaga liitunud palju noori, sealhulgas Narva linnast. Tänu tublidele noorkotkaste ja kodutütarde juhendajatele on mitmekesist tegevust palju ja see meelitab kohale aina enam noori, olenemata rahvusest. Parim integratsioon on just koostöö, mis on noortetöö kaudu eriti tõhus, sest väärtuspõhises isamaalises tegevuses kasvavad noored „mänguhoos“ märkamatult kokku, jätkates hiljem koos juba Kaitseliidu ridades.

Narva malevkond panustab kõikide vahenditega noorte kasvatamisse, tänu millele on noored tublilt kaasatud ka mitmesuguste isamaaliste ja kogukondlike ürituste korraldamisesse. Ehk kõik see, mida tehakse mujal, toimib hästi ka Narvas, Eesti kõige idapoolsemas linnas, kust algab meie koduriik, Euroopa Liit ja NATO.