ÕPPUS SWIFT RESPONSE 2024: PROOVIKIVI, MIS TÕHUSTAS KOOSTÖÖD

ÕPPUS SWIFT RESPONSE 2024: PROOVIKIVI, MIS TÕHUSTAS KOOSTÖÖD

Swift Response on USA armee Euroopa ja Aafrika väejuhatuse juhitud igaaastane rahvusvaheline õppus, mille põhitegevused leiavad aset Balti riikidest Balkanini. Ka on see seotud NATO seni suurima õppusega Steadfast Defender, millest võtab osa üle 90 000 liitlase.

Tekst: INDREK JURTŠENKO , Kirde maakaitseringkonna teavitusspetsialist

Õppuse eesmärk on liitlasvägede koostalitusvõime harjutamine selleks, et olla vajadusel valmis kiiresti ja tõhusalt reageerima erinevatele kriisidele. Õppuse Swift Response peamiselt Kesk­ ja Lääne­Eestis aset leidnud osas harjutasid koos Kaitseväe üksused, samuti Kaitseliidu Kirde maakaitseringkond ning liitlased Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Poolast ja Lätist.

ARENEV JA MITMETAHULINE SWIFT RESPONSE

Aasta­aastalt on Swift Response muutunud mitmekihilisemaks ja see on andnud ka Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna üksustele hea võimaluse õppusel osaleda. Alates esimesest Swift Response’ist 2021. aastal on ringkond olnud õppusega tihedalt seotud. Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonnast osalesid tänavu 6.–10. maini Järva maleva kergejalaväe üksused ja miinipildujarühm ning ringkonna luurerühm, samuti vaatlusvõrgustiku sihtüksus, ühtekokku ligi 250 kaitseliitlast. Tänavuse õppuse Swift Response eesmärk ringkonna üksustele oli treenida koos Kaitseväega ja liitlasüksustele treenida võimet siirda riiki kiiresti täiendavaid liitlasvägesid.

„Kõik kolm õppust Swift Response, millel oleme aastatel 2021–2024 osalenud, on olnud omanäolised,“ ütles Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna, Viru ja Alutaguse maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu.

„Aasta­aastalt on meil liitlastega aina enam koostööd ja see on hea nii igale malevale eraldi kui ka ringkonnale tervikuna. Koostalitusvõime on praegusel ajal märgilise tähendusega, seetõttu iga hetk, mil saame nii väiksematel kui suurematel õppustel liitlastega koostööd teha, on samm tugevama ja ühtsema koostöö nimel selleks, et kaitsta Eestit ja NATO idatiiba alates esimest mullakamarast,“ jätkas kolonelleitnant Ainsalu.

„Suur tänu kõikidele Kirde maakaitseringkonna võitlejatele ja staabile, kaitseväe­ ja liitlasüksustele, koostööpartneritele, tänu kellele saime õppusel ringkonnale seatud eesmärgid täidetud. Täname Järvamaa omavalitsusi, eriti aga kohalikke elanikke õppuse toimumiskohas kannatlikkuse, vastutulelikkuse ja mõistmise eest,“ lisas ta.

JÄRVA MALEVA KAITSELIITLASTE PROOVIKIVI

Kuigi järvakad on osalenud ka eelmistel aastatel, langes kõigist ringkonnaüksustest, kes õppusel osalesid, tänavune põhiülesanne just nende õlgadele.

Järva maleva kergejalaväeüksused ja miinipildujarühm korraldasid pärast planeeritud maa­ala hõivamist, enne õppuse kõige aktiivsemat faasi, mitmepäevase värskendusväljaõppe. Toimusid nii jao­ kui rühmadrillid, viidi läbi maastikuluure oma vastutusalas, valmistati ette kaitsepositsioone ning seati üles mehitatud kontrollpunkte nii metsas kui ka teedel. Võitlejad tegid läbi relvaõpet erinevate relvadega, sealhulgas Kaitseliidus tänavu aktiivselt alanud väljaõppetsüklist juba tuttava tankitõrjerelvaga Spike SR. Samuti sooritasid võitlejad Eivere lasketiirus taktikalise laskeharjutuse Test 3. Päevad muutusid pikemaks, unetunde jäi lühemaks, kuid üksused olid õppelahinguks valmis.

10. mai varahommikul siirdusid Järva maleva üksused ootealale, et olla valmis dessanditõrjeks. Kuigi taeva all oli nähtavus piiratud, ei jäänud õppelahing ära, õhudessant muudeti maapealseks ja operatsiooniala jäi mõlemale osapoolele samaks. Pärast ründekopterite tiirutamist kaitsepositsioonide vahetus läheduses ja esimesi laske õhutõrjerelvadest jõudis kätte kauaoodatud hetk.

Kompaniiülema käsk „Tuli vaba“ andis kiire tõuke kõikidele üksustele, kes rullisid end maastikul lahti vastavalt õppelahingus märgatud vastaspoole liikumisele ning lähtudes rühma­ ja jaoülemate korraldustest. Kui õppelahingu alguses oli Järva maleva üksuste rolliks kaitsepositsioonidest lähtuv dessanditõrje, järgnes ülesande edukale täitmisele peatselt uus käsk „Vasturünnak varemmääratud suunas ja ala puhastamine“. Mõlemad ülesanded täideti heas tempos, pälvides allüksuste ülematelt tunnustavad noogutused võitlejatele.

„Meile oli see suur väljakutse, kuigi oleme erinevate koosseisudega osalenud ka varasematel õppustel,“ ütles Järva maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai. „Saime mõtteainet ja vajalikke õpikohti, mida kindlasti integreerime uutesse väljaõppetegevustesse. Võitlejatele oli see õppus väga vajalik ja seda mitte ainult iga võitleja oskuste kontrolliks, vaid ka allüksuse koostöö ja kokkukuuluvuse suurendamiseks.“

Ja nii nagu õppust Põhjakonn 2024, külastasid ka õppust Swift Response 24 välisajakirjanikud, seekord Ühendkuningriigist. Ühel päeval jälgisid nad väljaõppetegevust ja teisel päeval võtsid osa juba õppelahingust. Kui ühel naisajakirjanikul oli sünnipäev, üllatasid kaitseliitlased teda mõnusa ja vahetu sünnipäevatervitusega. Kes teeb, see jõuab, ning kaitseliitlane on alati valmis reageerima ja teisi üllatama.

Lisateave:

SWIFT REPONSE 24

Kevadtormi osaõppusel Swift Response harjutati Briti õhudessantväelastega Eesti kaitsevõime kiiret tugevdamist täiendavate liitlasvägedega.

Nurmsi ja Kiltsi lennuväljal treeniti 10. ja 11. mail liitlasüksuste Eestisse paigutamist sõjalise vastupanu tingimustes.

„Harjutasime seda, kuidas lühikese etteteatamisajaga Ühendkuningriigist Eestile toeks tulla,“ ütles Briti armee 16. brigaadi õhudessantüksuse ülem brigaadikindral Mark Berry. „Oleme osa eelpaigutatud liitlasvägedest Eestis. Oleme võimelised oma vägesid siirma kiirelt üle maailma. Õhudessandi korral jõuaksime siia loetud tundide jooksul.“

Kevadtormi juurde kuuluva siirmisõppuse Swift Response ajal on Keskja Lääne­Eestisse saabunud liitlased Eesti, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Poola liitlasvägede koostöös.

„Mida me harjutame, on see, kuidas ohu korral meie liitlased, näiteks Suurbritanniast, tulevad meid tugevdama. Nii et see on suurem operatsioon. See on sajad ja tuhanded inimesed sadade kilomeetrite kauguselt, tonnide kaupa varustust,“ ütles Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. „Lisaks sellele on oluline, et me harjutaksime omavahel sidepidamist, mis on alati väljakutse.“

Õppuse Swift Response õnnestumisse on panustanud kaitseliitlased ja kaitseväelased erinevatest üksustest üle Eesti.

Video 1: https://youtu.be/NxYQpSJytqA

Video 2: https://youtu.be/dJEAysbOWD0