GLOCK, KOKK JA SILERAUDNE JAHIPÜSS

GLOCK, KOKK JA SILERAUDNE JAHIPÜSS

Igast Eestimaa nurgast, peaaegu kõigist ringkondadest kogunesid naiskodukaitsjad Hiiumaale Kapasto lasketiiru, et võistelda laskmises. Ja mitte lihtsalt laskmises, vaid lahingrelvadest laskmises.

Tekst: ÜLLE RAAVEL , NKK Lääne ringkonna toetajaliige, võistluse protokollija

Võisteldi automaatrelvaga AK4 ja püstoliga Glock P80. Veel olid korraldajad välja mõelnud kaks meelelahutuslikumat lisaülesannet, millest ühes võeti mõõtu meditsiiniteadmistes ja teises lasti sileraudse jahipüssiga taldrikuid puruks.

Ja ei võistelnud naised mitte lihtsalt võistlemise pärast, vaid 2020. aastal Kaitseliidu endise ülema kindralmajor Riho Ühtegi annetatud rändkarika nimel.

Selline karikavõistlus leiab aset igal aastal erinevas Naiskodukaitse ringkonnas. Sel aastal korraldaski võistlust Naiskodukaitse Lääne ringkond koostöös Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna ja Lihula üksikkompaniiga.

Kui lugeda võistlejate tagasisidet, siis leiab sealt kiitust nii võistluste õhkkonna, õiglaste kohtunike kui ka maitsva söögi kohta. Kiideti verivärsket Kapasto tiiru ja soovitati sarnast võistlust teha samade kohtunike osalusel ka edaspidi.

Mitmed võistlejad on eraldi välja toonud, et põnev oli taldrikute laskmine jahipüssist, sellise relva käsitsemine oli enamikule uudne kogemus. Jahirelva üllatusülesanne oli küll ka kogu võistluspäeval ainus, mis ajakava natuke sassi lõi. Siiski jõudsime võistluse lõpetada nii, et kõik, kellel oli vaja praamile jõuda, sinna aegsasti ka jõudsid.

Tagasisidest jäi veel silma, et oleks soovitud võistelda oma relvadega –kirjutati, et kui lahingurelv, siis olgu igal võistlejal oma relv. Kapasto tiirus võisteldi seekord AK4ga, aga osad võistlejad eelistanuks Rahega (R20) laskmist.

Kindlasti on mugav lasta relvast, millega kodutiirus harjutamas käiakse, aga kui mõelda sellele, milleks üldse laskmist harjutame, siis ega seegi olukord mugav ole ja valmis tuleb olla kõigeks. Ülioluline on korjata just rahuajal mitmekülgseid kogemusi. Seejuures kogemusi mitte ainult laskmises, vaid ka igasuguse ilmaga tulejoonel tegutsemises.

Võistlejatega vesteldes jäi kõrvu, et mõni neist põdes oma kehva lasketulemuse pärast üksjagu. Aga tegelikult on kahetseda põhjust ainult neil, kes Kapasto tiiru tulemata jätsid. Laskevõistlused on väljaõppe oluline osa ja seal saadud kogemus kaalub üles mis tahes mõõdus punktiskoori.

Kommentaar:

KODUMALEVA TOETUS ON HINDAMATU

SVETLANA AUG, NKK Lääne ringkonna instruktor

NKK Lääne ringkonnal on olnud au, võimalus, aga ka soov ja tahtmine korraldada NKK üle­eestilist laskevõistlust juba kolmandat korda. Esimest korda oli see aastal 2012, sportrelvadest ja Piirsalus. Tollel ajal oligi Naiskodukaitse laskevõistlus ainult sportrelvadest. Teist korda saime kokku taas Piirsalus, nüüd juba Naiskodukaitse üle­eestilisel laskevõistlusel lahingrelvadest, ja aasta oli siis 2020.

Miks sellel aastal Hiiumaal ja Kapasto lasketiirus? Siin saan öelda suured tänusõnad Hiiumaa malevkonna palgalistele, kellega on meil väga head suhted ja kes kutsusidki lahkelt selle võistlusega oma uhiuut lasketiiru testima.

Algul mõte veidi hirmutas, et kas see on üldse võimalik, aga mida enam hakkasin selle mõttega mängima, seda rohkem hakkas see meeldima ning jah­sõna sai öeldud kerge südamega, kordagi kahetsemata.

Tegelikult on laskevõistluse korraldamine võimalik vaid siis, kui on head suhted maleva ja malevkondadega, sest Naiskodukaitse enda jõududega sellise ürituse läbiviimisel hakkama ei saa. Vajalik on maleva ja ka malevkondade sajaprotsendiline toetus laskeinstruktorite, lasketiiru, relvade, moona ning muu vajaliku tagamisega, milleks Naiskodukaitsel endal alati võimeid ei ole. Lääne ringkonnal on väga vedanud, sest kodumaleva toetus, Lihula üksikkompanii ja Hiiumaa malevkonna abi oli hindamatu ka selle laskevõistluse ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

IGAL VÕISTLUSEL OMA VÕLU

MARE LAIDE, NKK Lääne ringkonna laskevõistluse peakohtunik

Lääne ringkond korraldas laskevõistlust esimest korda 2012. aastal, kui mina olin lisaks esinaise tiitlile ka võistluse peakohtunik. Korraldasime selle Piirsalus, kus nädal enne võistlust loksus lai vesi. Tee sinna oli selline mülgas, et vähemalt kaks summutit jäi küll sinna maha.

Kindlasti on toonase ajaga võrreldes nii mõndagi muutunud. Kasvõi see, et me ei lubanud ilma Kaitseväe vormita kedagi laskma ja seda sellepärast, et teadsime Alutaguse võistkonda, kes käis alati oma võistlusriietes, mis andis neile päris palju eeliseid. Tänaseks on neil ikka korralik vorm selga panna.

Ei mäleta, et otseselt protestitud oleks. Meenub küll ühe ringkonna esindaja tusatuju, et ta pidi sõitma sellisesse mülkasse, kui meil ometi avati alles uus tiir. Ta mõtles Haapsalu spordihoone tiiru, kus paraku lahingrelvadega lasta ei saa. Torises terve päeva, aga haukuv koer ei hammusta. Igal võistlusel on oma võlu ja las ollagi. Siis jääb vähemalt midagi meelde. Peaasi, et toit oleks maitsev ja seda jätkuks kõigile. Täis kõht tagab rahulolu ja keegi ei viitsi enam pisivigadega tegeleda.

Lisateave:

NAISKODUKAITSE LAHINGRELVADEST LASKMISE KARIKAVÕISTLUSE TULEMUSED

Üldkokkuvõttes tuli võitjaks Tartu ringkond 1202 silmaga (harjutus 1 ja 2), nii et rändkarikas, mille Tartu naised hommikul lauale tõid, rändas õhtul sama teed tagasi. Tartu ringkonna võistkonnas olid Liis Kruuse, Silja Möllits, Miina Voltri ja Linda Pärn.

Teiseks tuli Alutaguse võistkond 1183 silmaga (koosseisus Jekaterina Tihhomirova, Kristina Polunina, Natalja Skvortsova, Katrin Smirnova) ja kolmandaks Tallinna ringkond 1086 silmaga (koosseisus Anu Asu, Külli Davel, Sirle Baldesport­Märss, Berit Cavegn).

Harjutuses 1 ehk automaatrelvast AK4 laskmises oli parim Tartu võistkond (1054 silma), teine Alutaguse (1030 silma) ja kolmas Tallinn (951 silma).

Harjutuses 2 ehk püstolist Glock P80 laskmises oli parim Alutaguse (153 silma), teine Tartu (148 silma) ja kolmas Tallinn (135 silma).

Individuaalarvestuse esikuuik:

1. Silja Möllits, Tartu (269 silma);

2. Natalja Skvortsova, Alutaguse (268 silma);

3. Karme Hain, Võrumaa (267 silma);

4. Jekaterina Tihhomirova, Alutaguse (265 silma);

5. Linda Pärn, Tartu (264 silma);

6. Miina Voltri, Tartu (261 silma).

Märkimisväärne on, et 44 võistlejast lausa 29 täitsid mõne laskurvõi kütiklassi normi. Kokku täitsid naised neli laskur II, neli laskur I, kaheksa esilaskuri, viis küti II ja kaheksa küti I klassi normi.

Video: https://youtu.be/nkAIoKW5GVc