5 minute read
ROOTSLASTE UNIKAALNE LASKEMOONA KANDESÜSTEEM AITAB ALUTAGUSE KAITSELIITLASTEL TÕHUSAMALT VASTU PANNA
ROOTSLASTE UNIKAALNE LASKEMOONA KANDESÜSTEEM AITAB ALUTAGUSE KAITSELIITLASTEL TÕHUSAMALT VASTU PANNA
Alutaguse maleva kaitseliitlane Ivan Altuhhov pälvis aasta teo tiitli unikaalse tankitõrje granaadiheitja laskemoona kandesüsteemi hankimise eest oma üksusele. Kaitse Kodu! toimetus uuris tublilt vabatahtlikult, millise teekonna pidi ta oma eesmärgi saavutamiseks läbima.
Tekst: IVAN ALTUHHOV , Alutaguse maleva vabatahtlik
Aasta teo tunnustus ei kuulu ainult mulle, vaid kõigile neile, kes igal minu sammul vastasid „Seadus keelab!“ asemel „Küsin kohe ülemuselt, mida saame teha“. Nendeks olid kapten Aleksandr Lupanov, Snigel Swedeni esindaja Björn Bexander ja kõikmteised, kes ütlesid neile „OK, me saame teha seda nii“. Ilma nendeta poleks midagi juhtunud.
SNAIPRIST GRANAADIHEITURIKS
Olen peaaegu 40, mul on viis kõrghariduse diplomit ja tunnistust, sh magistrikraad finantsanalüütikas, töötasin ma New Yorgis JPM Chase’is. Ameerika Ühendriikides käisin ka kangitrennis.
2014. aastal, enne USAsse minekut, jälgisin sündmusi Ukrainas ja sain aru, et kui midagi juhtub, siis mina ei tea isegi seda, kuidas relval salve vahetada.
Sügis 2017. Vestlus Kaitseliidus: mida teha tahad? Miks snaipriks? Vestluse läbiviijatel – naeratus. Minu esimene laskevõistlus Narva malevkonna võistkonnas AK4ga 100 m kauguselt lamades laskeasendist – 97 punkti. Järgnes täpsuslaskurite kursus (kokku tuli mul neid neli). Samal perioodil sattus mulle pihku üks intervjuu lahinguveteraniga, millest jäi meelde soovitus: „Kui tead, kuidas lasta, siis võta kätte granaadiheitja.“ Võtsingi.
Kõige esimesed õppused tankitõrjuja rollis: veebruarmärts, metsas lund üle põlve, külmunud koorik, mis 140–150kilose raskuse all (juba M2 kaalub 14,2 kg) puruneb. Ma ei saanud liikuda samamoodi nagu kõik teised, vaid kukkusin igal sammul lumme. Siis sain aru, et reaalses olukorras ma siit välja ei saaks, see tähendab, et tuleb lasta, kuni meil midagi lasta on, järelikult vajame palju granaate. Pärast õppust pidas kolonel kõne: „Mõnikord peate selleks, et teie kaasvõitlejatel oleks aega turvaliselt varjuda ja evakueeruda, tegema raskeid valikuid.“ Järeldasin, et olen kõigest õigesti aru saanud.
EITAVAD VASTUSED
Minu esimene katse leida kandur, mis kinnitaks M2 kõrgele mulle õlgadele ja võimaldaks mul iseseisvalt laskemoona kanda. Pöördume ameeriklaste poole: miinimumhind 3000 dollarit, ainult riigihange.
Veebruar 2022, tagasi idee juurde. Käimas on arutelu: osta seljakott ja muuta seda vastavalt meie vajadustele. Märts 2023: Ilja Ussov leiab Internetist prototüübi, mis põhineb „Alpide seljakotil“. Seejärel hakkame Google’i pildiotsingust otsima muid võimalusi. Läheme Snigel Swedeni kataloogi. Kirjutan neile, vastus suunab Fintechi juurde. Kirjutan sinna, vastust pole kaks nädalat. Saan aru, et kirjutamine on kasutu. Helistan Soome, kell 16.45, mulle vastatakse. Selgitan olukorda, et nad ei vasta mu kirjale. Vastuseks räägitakse mulle tüüpjuttu: ei näinud, unustasid, kaotasid, oota, varsti, varsti, võibolla.
Tegelik põhjus on teine. „Kas asi on selles, et mul on vene nimi?“ küsin. Vastuseks on vaikus, kuid minu otsekohesust hinnatakse „jah“iga. 30 minutit telefonivestlust ettevõtte juhiga, lugu Narvast ja meist: „Ma armastan Eestit.“ Vastus on: „OK, aga müüa me teile nagunii ei saa, ainult riigihange.“ Järgmisel päeval tuleb vastus: „Government controlled equipment, states only. Bulk orders only.“ Ka see vastus ei sobinud mulle.
LAHENDUS LEITUD
Snigel Sweden – pöördun nende juurde tagasi, seekord tean juba, et kirjutamine on kasutu. Vaja on isiklikku kontakti. Ma helistan. Saan ühendust Björn Bexanderiga. Ütlen: „Nad (Fintech) ei taha mulle kaupa müüa, sest mul on vene nimi.“
Järgmisel päeval saabub tema vastus: „Restricted access equipment. Government only. Bulk orders only“ – esitage dokumendid riigiasutusest, tellige kaubaalus, siis pole probleeme. Olen juba kursis uue teenusepakkuja süsteemi sissetoomise protsessiga eraettevõttes koos valitsusega. See kõik võib võtta aastaid. Helistan uuesti, vastatakse, tullakse vastu, pakun variante, lubatakse vaadata, ühe on juba nõus müüma, aga ainult riigile. Kokku pidasime läbirääkimisi mitu kuud. Leppisime kokku, et varustus antakse tasuta ühe ühiku ulatuses, näidisena, kuid ainult siis, kui mul on riigitöötaja tehtud ametlik kiri.
„Ülem – kapten, kas sellest piisab?“
„Jah. Aga kas sa saad aru, et tal on ka vene nimi?“
„Ivan, millesse sa mind tirid?“
Kokkuvõttes: Ilja aitas otsida, kapten Lupanov nõustus tegema vajaliku ametliku kirja, Björn ja Snigel Swedeni juhtkond ei keeldunud.
VARUSTUS ISE
Põhiversioonis asuvad granaadid konteineris, mis ise kaalub palju ja on suur. Veebel Karl Vähk mõtles kohe välja, kuidas kandesüsteemi üles seada, ja kinnitas sellele kaks veega täidetud konteinerit.
„Jookse nüüd positsioonile, hakkad tulistama,“ ütles ta, pannes mind M4 ja kahe veetoruga seljas (kumbki 20 kg) jooksma läbi talvise metsa.
Kui süsteem on õigesti seadistatud, tõmmatakse see tihedalt vastu keha: kõik on pehme, valmistatud kvaliteetsest hingavast materjalist. Tahapoole on sisse ehitatud ergonoomiline plasttugi – miski ei avalda seljale survet. Keskel on spetsiaalne padi – selg saab õhku ega külmu.
Esimesel korral seisin 40 minutit ega tundnud, et mul on seljas jääveega anumad. Winter Safari õppusel kõndisime mitu kilomeetrit läbi metsa, konteinerid olid tühjad, aga mina kinnitasin sinna peale ka M4. Õige seadistusega saate M4 selja tagant kätte 15–20 sekundiga, kõndides asub see aga alati kõrgel õlgadel, jaotades koormuse ühtlaselt.
Asjal on siiski on üks „aga“ – sa pead olema füüsiliselt väga tugev ja vastupidav. Põlvelt püsti tõusta, kui õlgadel on 30–40 kg, ei ole lihtne. Kui aga avastad end olukorrast, kus kaaslast pole läheduses, siis tuleb vaid käsi sirutada ja granaat välja tõmmata. Pealegi on see varustuse näidis tehtud molle süsteemi järgi – osi (taskuid) saab ise soovi kohaselt lisada või eemaldada. Ja veel: kandesüsteemis on taskud ka granaatide endi jaoks, mis tähendab, et laskemoona konteinerit pole enam vaja!
Nagu illustratsioonidelt näha, saab üks inimene kanda 9 granaati korraga. HEAT 441 kaalub 3,1 kg. Kokku 28 kg teie õlgadel, natuke oskusi, palju õnne ja ...
Kokkuvõtteks tahan märkida, et Snigel Sweden teeb koostööd tankitõrje granaadiheitja M4 tootjaga SAAB. Teatavasti on see relv kasutusel nii Rootsis kui ka teistes riikides, sh Eestis. Snigel Sweden pakub ka muid lahendusi, mis võivad Eesti kaitsjate võitlusefektiivsust kvalitatiivselt tõsta.
Video: https://youtu.be/kyJ3_9jMSQ0