VARUSTUS - SÕJAPIDAMISE OLULINE ALUSTALA

VARUSTUS - SÕJAPIDAMISE OLULINE ALUSTALA

Kaitseliidu oluliseks osaks on varustus – individuaalvarustusest ja relvadest tehnikani. Aastate jooksul on Kaitseliidu varustus mitmekesistunud ja kvaliteetsemaks muutunud ning uuenemine jätkub kõigis valdkondades.

Tekst: major MEHIS ANNI , Kaitseliidu peastaabi tagalaosakonna ülem

Peastaabi tagalaosakond korraldab Kaitseliidu relvastuse, transpordi, varustuse ja meditsiini valdkonda ning materjali käitlust. Varustusjaoskond tegeleb kaitseliitlase individuaalvarustusega, mis hõlmab nii liikmete vorme kui ka riide­ ja erivarustust, nagu söögiriistad, magamiskotid ja põlvekaitsmed. Relvastuses on lisaks relvadele ka laskemoon, tehnika seast leiab nii maastureid, kopplaadureid kui ka kütusetankureid, meditsiinivaldkonnas läheb lisaks varustusele vaja ka ravimeid ja tehnikat. Kõigi nelja valdkonna ülesannete hulka kuulub hoolduse ja remondi korraldamine, et tagada varustusele võimalikult pikk elutsükkel.

KAITSELIITLASE STARDIPAKETT

Kaitseliidu liikmeks astunud inimesele on oluline kiiresti organisatsiooni sulanduda ja ülesandeid täitma asuda. Selleks väljastatakse talle minimaalne individuaalvarustus: välivormi jakk, välivormi püksid, välivormi müts, talvise välivormi jope, talvise välivormi müts, t-särk, sviiter, sõrmkindad ja poolsaapad

Varustusjaoskonna juhataja Ülle Russe selgitusel oleneb järgmiste varustuselementide saamine vabatahtliku enda valikust, kuidas ta soovib Kaitseliidu tegevustesse panustada, aga ka sellest, millised on tema kompetentsid laiapindse riigikaitse toetamiseks.

„Kui tegevliige annab nõusoleku enda nimetamiseks sõjaaja ametikohale maakaitseüksuses, tuleb tal läbida sõdurioskuste kursus (SOK),“ tõi Russe näite. Vastavalt väljaõppele lisanduvad riide­ja lahinguvarustusse elemendid, milleks võivad olla näiteks lahingurakmete komplekt, kuuli- või killuvest, kiiver, alusmatt, telkmantel, seljakott, söögiriistad, soe pesu, vihmaülikond, meditsiinikomplekt MK1

Russe kinnitusel uuendatakse individuaalvarustust pidevalt. „Vastavalt sellele, kuidas kaasajastatakse Kaitse­ väe varustust, laekuvad ka Kaitseliitu uuendatud varustuselemendid, näiteks saapakatted vahetavad välja kummikuid ning fliisid asendavad senini kasutuses olnud sviitreid,“ sõnas ta.

Pärast sõdurioskuste kursuse läbimist ootab ees täpsem spetsialiseerumine. Olenevalt sõjaaja ametikohast läbib tegevliige järgmised vajalikud erialakursused ja koos sellega lisanduvad spetsiifilised eriala varustuselemendid. Snaipritel näiteks snaipri individuaalsed moondamiskomplektid ja täpsusrelva maskeerimiskatted

KAITSELIIDU MASINAVÄRK

Masinate värvikus ei paista mitte nende metsarohelisest pealispinnast, vaid hoopis sellest, kui palju sõidukeid on Kaitseliidu transpordivaldkonnas erinevateks ülesanneteks ja eesmärkideks.

Transpordijaoskonna juhataja Valeri Beljajevi sõnul on ka transpordis käimas värskendus. „Kaitseliit uuendab kogu transporti, vahetades sõidukid välja kaasaegsemate ja võimsamate vastu. Lähiaastatel võetakse ekspluatatsioonist maha Vene päritolu sõidukeid, nagu ZILid ja GAZ, ning ka vanu Rootsi sõidukeid, nagu Volvod LTGBIL 941, TGB 1111 AMT, TGB 211 AMT, TGB 131 AMT,“ kirjeldas Beljajev.

Peamised põhjused, miks sõidukid ekspluatatsioonist maha võetakse, on varuosade puudus ning vajadus, et Kaitseväel ja maakaitse üksustel oleksid ühesuguse mudeliga sõidukid. „See tagab sõidukitele ühtse varuosade baasi ja parema remondivõime. Näiteks kui sõiduk õppuste käigus puruneb, on võimalik abi saada Kaitseväelt,“ ütles Beljajev. Tema sõnul on transpordijaoskond nüüdisaegsemate sõidukite saamisega tunduvalt parandanud Kaitseliidule püstitatud ülesannete täitmist.

Põhisõidukiteks on isikkoosseisul Mercedes-Benz U1300L, DAF 4440/4442 ja Mercedes-Benz 1017A. Maasturitest on Kaitseliidus kasutusel MercedesBenz 250/290GD. Sõidukid on kasutusel kõikides üksustes ning täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Maastikul tagavad meditsiinivõimet samuti Mercedes-Benz 250/290GD, aga ka Unimog 1300 MED

Pioneerirühmade võimet täita pioneeriülesandeid on parandanud kopplaadurid CASE 695ST. Kopplaadurid võimaldavad teha pinnasetöid ja tõsta kopaga. Pinnasetöödeks on olemas veel pinnasetihendaja ja piikvasar ning kaupade tõstmiseks nii­öelda tõstekahvlid.

LUUREÜKSUSE SÕIDUKID

Maismaa taktikaline luureüksus on mõeldud tegutsema kinnisel ja poolkinnisel maastikul, sh vastase kontrollitavas alas kuni 25 kilomeetri sügavuses. Üksuse peamised eesmärgid on luureinformatsiooni kogumine vaatluse ja kuulamise teel. „Maakaitses on luureüksused maakaitse ringkonna või pataljoni peamisteks orgaanilisteks taktikalise luure vahenditeks. Ringkonna või pataljoni ülem saab neid kasutada olukorrateadlikkuse saavutamiseks ja oluliste infolünkade täitmiseks,“ selgitas Beljajev.

Luureüksus peab olema mobiilne, kuid samas suutma tegutseda varjatult. Tegevuse eripärast tingituna vajab luureüksus sõidukeid, millega saaks liikuda ka raskesti läbitaval maastikul, kust tavaline sõiduauto läbi ei pääse. Selleks eelistatakse kõrge maastikuläbivusega maastureid ja kergemaid liikureid, nagu ATV ja mootorratas. Maastur on mõeldud üksuse ja selle varustuse transportimiseks. Lahinguid ei ole sellega aga alati otstarbekas pidada, sest see on soomustamata.

Kui side ei toimi, on võimalus kasutada virgatsite „teenust“, et üksused saaksid ülemate käsud kätte, selleks on virgatsitele eraldatud mootorrattad GASGAS EC 350F 4T. Tegu on n­ö krossimootorrattaga ja selline rattatüüp sobib virgatsitele väga hästi – tagab ka raskemates maastiku oludes läbivuse.

Lisaks mobiilsusele mängib sõiduk olulist rolli luureüksuse lahingutoetuse tagamises, näiteks toidu, vee ja laskemoona transpordil ning sidepidamisel kõrgema juhtimispunktiga. Luureüksuste võimekus on välja ehitatud Mercedes-Benz GD sõidukite baasil. Sõidukeid on täiendatud Kaitseliidu ülesannete täitmiseks vajalike elementidega – peale on pandud vints, kraaviületuse rambid, lisakütuse kanistrite hoidajad ja muu vajalik.

TEHNIKA LOGISTILISE TOENA

Kaitseliit saab hakkama nii kauba vedamise kui ka peale ja maha laadimisega. Samuti suudetakse sõidukeid maastikul tankida. Selleks on olemas 4 m³ kütusetankur DAF YF 4442, tänu millele ei pea kulutama aega tsiviiltanklasse sõitmiseks.

Kaupade maha­ ja pealelaadimise võimet on suurendanud teleskooplaadur Dieci Apollo 26.6. „Sõidukid on väga hea manöövrivõimega ning 4 x 4 veovalemiga. See tagab, et nendega on võimalik töötada ka raskemates maastikuoludes,“ rääkis Beljajev. Suuremate ja mahukamate kaupade veoks on ka 2,5 tonnise tõstejõuga kraana DAF YAZ 2300, mille suureks plussiks on võime ise kaupa peale ja maha laadida.

Samuti on suuremate kaubakoguste veoks eraldatud iga maakaitseringkonna logistikaüksustele veoauto MAN - TGA 26.440 6X6 BL konteinerveok. Veovalem 6 x 6 annab sellele veokile maastikul hea läbivuse ja masina kasutusvõimalusi avardab asjaolu, et 20“ konteiner ei ole sõidukile statsionaarselt kinnitatud, seega saab merekonteineri maha võtta ning asendada nt veolavaga. Sellel sõidukil ei ole aga konteineri mahaja pealelaadimise võimet, vaid tuleb kasutada veoauto DAF YBZ 3300 abi. See on taas eriti tähtis maastikul, kus ei ole koheselt olemas peale ­ ja mahalaadimiseks vajalikku tehni ­ kat. Transpordi jaoskonna juhataja Beljajev: „Kui sõiduk on maastikul kinni jäänud, seda on vaja puksiiris transportida remonditöökotta või on vaja teostada merekonteinerite tõstmist – kõigi nende töödega saab hakkama DAF YBZ 3300.“

KAITSELIIDU RELVASTUS

Kaitseliidu maakaitseüksuste relvastus on väga mitmekesine. Nimekirjas leidub kõike, püstolitest miinipildujateni. Ka see valdkond täieneb pidevalt. Allpool on välja toodud levinuim põhirelvastus, lisaks nimetatuile on näiteks võitlusgruppidel ka muid relvi.

Relvastusjaoskonna spetsialist KarlGustav Kert rääkis, et püstolitest on praegu kasutusel põhiliselt 9 mm HK USP ja Glock P80

Peamiseks automaatrelvaks on 5,56 mm automaat LA-R20 Rahe. Lisaks Rahele on malevates kasutusel Rootsi päritolu 7,62 mm automaat AK-4 ja Norra moderniseeritud variant AG3 F2 „850 automaati AK­4 on moderniseeritud: lisatud Picatinny sihtimisseadmete kinnitusalus, punatäppsihik, kolmekordne suurendus ning osadel ka kergsulamist laesäär koos lisakäepideme­harkjalaga,“ selgitas Kert.

Lahingukompaniis kasutakse automaatide juures ka granaadiheitjaid, mis võimaldavad lasta kildgranaate kuni 400 meetri kaugusele. Selleks on olemas kaks 40 mm relvaalust granaadiheitjat. AK­4 ja AG3 F2 puhul kasutatakse granaadiheitjat HK 79N ja LA­R20 Rahe puhul granaadiheitjat M203

Püsside seas on nii täpsuspüssid kui ka snaipripüssid. Karl­Gustav Kerdi sõnul on maakaitseüksustes praegu kasutusel nelja tüüpi täpsuspüsse: uue relvana on 7,62 mm täpsuspüss TA-R20 Rahe, 7,62 mm täpsuspüss M14 TP2 12 x 50 Smith & Benderi sihikuga, 7,62 mm täpsuspüss AG3 TP 6 x 42 Smith & Benderi sihikuga ja 7,62 mm snaipripüss Galil-snaiper.

Snaipripüssina on kasutusel Norra päritolu 7,62 mm NM149 SM, millele on Eestis moderniseerimise käigus lisatud 12 x 50 Smith & Benderi sihik, harkjalad ning rauasuudme kompensaator.

Lisaks on üksustes üksikud 8,6 mm snaipripüssid, mille Kaitseliit ja tegevliikmed on ise soetanud. Kaitsevägi hangib uued 8,6 mm snaipripüssid, mis jõuavad ka Kaitseliidu snaiprirühmadesse. Nende relvade tarne peaks Eestisse jõudma hiljemalt 2024. aasta jooksul.

Vaieldamatult mängib relvastuses olulist rolli ka tankitõrjerelvastus. Põhilise tankitõrjerelvana on maakaitseüksustes kasutusel 84 mm TT­granaadiheitja CG M2 ja CG M4.

Lahingumoonast kasutatakse Kerdi sõnul soomusevastast kumulatiivgranaati HEAT 551, kumulatiivset tandemgranaati 751, mitmeotstarbelist kumulatiivgranaati HEDP 502 ja kildgranaati HE 441.

Soomusevastastest relvasüsteemidest võib välja tuua ka 90 mm ühekordsed tankitõrje granaadiheitjad C90 Instalaza ja 130 mm lühimaa tankitõrjeraketid Spike SR. Mõlemad relvasüsteemid on ühekordseks kasutamiseks, mis tähendab, et pärast lasu tegemist jäetakse kest maha.

C90 Instalaza on kasutuses põhiliselt kahes erinevas versioonis: C90-CR-RB on tankitõrjeks ning C90-CR-AM lask sisaldab mitmeotstarbelist kumulatiivkildlõhkepeaga granaati. C90 Instalaza efektiivne laskekaugus on kuni 350 m ning Spike SRil kuni 2000 m.

Tankitõrje raketirühmas on kasutusel TT­raketisüsteem Javelin. „Kaitseliidu Javelini simulaatorid võimaldavad relva kasutamist harjutada ka virtuaalses keskkonnas,“ ütles Kert. Ta lisas, et Javelini laskeseadet ehk CLUd (ingl Command Launch Unit) kasutatakse aktiivselt ka õppusel vaatluse teostamiseks (infrapuna­ ehk termovaatlusvõime).

Kuulipildujatest on Kaitseliidul 7,62 mm kuulipildujad MG-3 ja KSP-58 ning 12,7 mm raskekuulipilduja Browning M2 QCB. 2020.–2021. aastal moderniseeriti kõik Kaitseliidu 12,7 mm raskekuulipildujad, seejuures muudeti vintraua kinnitussüsteemi, mis võimaldab vintrauda kiiremini vahetada (ingl QCB ehk Quick Change Barrel).

2024. aasta kevadel jõudis Kaitseliitu ka Iisraeli päritolu 7,62 mm kuulipilduja Negev NG-7, mis vahetab välja kuulipildujad MG­3.

Kaitseliidu miinipildujad pärinevad USAst ja Rootsist. Nendeks on vastavalt 81 mm M252 ja 120 mm m/41D 81 mm miinipildujate tuleulatus on kuni 5700 meetrit ja 120 mm miinipildujal kuni 7100 meetrit.

Kaitseliidul on kõikides valdkondades olemas põhjalik ja ulatuslik varustus. Varustuse uuendamine tagab, et varustust on piisavalt ja see on teiste riikidega võrreldes vähemalt samal tasemel ja sama kvaliteetne. Kaitseliit teeb järjepidevat koostööd Kaitseväega, et Eesti julgeolekuasutustel oleksid ühised eesmärgid ja väärtused.

KAITSELIIDU MEDITSIINIVARUSTUS

Tänaseks peaks kõigile Kaitseliidu sõjaaja ametikohale määratud tegevliik­ metele olema väljastatud koos riideerivarustusega meditsiinikomplekt MK1. Viimastel aastatel on täiendatud jaosanitaride komplekte MK2 ning parameedikute komplekte MK3

Kaitseliit on evakuatsioonisõidukitele saanud esimesed komplektid MK6 ning igas ringkonnas on loodud ravimite säilitamise võimekus.

Sellega on saavutatud olukord, kus Kaitseliit suudab iseseisvalt tagada 3. (parameediku) taseme meditsiinilist turvamist. Ka õppusel Ussisõnad tagati suur osa meditsiinist Kaitseliidu vabatahtlike meedikute toel.

Nagu kinnitas meditsiinivaldkonna juht kapten Diana Vänt, on lähiaastate eesmärgiks varustada kõik olemasolevad evakuatsioonisõidukid ja soetada varustus, millega professionaalsed tervishoiutöötajad saaksid tagada oma kvalifikatsioonile vastavat esmaabi, st luua 4. taseme (arst/õde) meditsiinilise turvamise võime. Esimesed arsti/õe meditsiinikomplektid MK18 jõuavad igasse ringkonda hiljemalt 2025. aasta alguses. Uutes kinnitamisele minevates varustustabelites on igale ringkonnale ette nähtud ka kiirabiauto varustus MK23

Kaitseliit on saanud ka esimesed sidumispunktid. Põhja maakaitseringkonnal on olemas pataljoni meditsiinirühma varustus MK5 ning Lõuna maakaitseringkonnal kompanii meditsiinijao varustus MK4, mille Kaitseliidu vabatahtlikud meedikud on välja töötanud spetsiaalselt väikeüksuste taktika eripära arvestades. Uut tüüpi sidumispunktid on kompaktsed ja mobiilsed. Varustuse maht on kokku 4 euroalust ja mahub ära DAFile. Maastikul mahub sidumispunkt ka metsasele alale ega vaja suuremat lagendikku, mistõttu on see sihtmärgina vähem märgatav.

Kuna MK4 varustusega sidumispunkti saab transpordiks kokku pakkida või siis tööks valmis panna vaid 15–20 minutiga, ei teki ümberpaiknemise ajal kannatanutele abi andmisel pikemaid pause ning ohuolukorras pääseb meditsiinijagu kiiremini liikuma. See võimaldab olla toetatavatele üksustele lähemal. Uute sidumispunktide varustus on heaks kiidetud ka Kaitseväe poolt, kuid nende soetamine võtab veel aastaid.