KANGELASED ELAVAD SENI, KUNI NEID MÄLETAME

KANGELASED ELAVAD SENI, KUNI NEID MÄLETAME

Kevadel täitus kümme aastat Venemaa esimesest sissetungist Ukrainasse, kui Donbassis (taas)avastati rahvademokraatia, mis paiskas riigi rasketesse kaitselahingutesse. Volnovahha on selles vaid üks märksõna paljudest.

Tekst: HANNES NAGEL , kriisiuuringute keskus

Aastal 2014 alanud Vene­Ukraina sõda kestab tänaseni, ehkki selle olemus on väga palju muutunud. Kuid Venemaa eesmärgid on jäänud endiseks – hävitada oma tugevaima naaberriigi iseseisvus ning seejärel allutada Ida­Euroopa – ja neile vastandub jõuliselt ukrainlaste tahe okupandid välja tõrjuda ja eemal hoida, aga ka soov oma eluga edasi minna.

Need vastandlikud ambitsioonid põrkusid esimest korda tugevalt Donetski oblastis Volnovahha linna lähedal, kus toimusid kokkupõrked Ukraina 51. üksiku mehhaniseeritud brigaadi ja venemeelsete separatistide vahel. Ööl vastu 22. maid 2014 kandis mainitud Ukraina armeeüksus riigi idaosas terrorismivastase operatsiooni tsoonisA (ukr k

51. BRIGAADI EPILOOG

2014. aastal läks 51. mehhaniseeritud brigaad Donbassi sõdima tavalise lepingulise väeüksusena, milles oli umbes 500 kutselist sõdurit võrreldes Ukraina regulaarüksuste 800 kuni 1000 kutselise sõduriga.

Vaatamata sellele, et brigaadi tavaline sõjaaja suurus, 4500 meest, saavutati vaid mobiliseeritud meeste abil, osalesid 51. brigaadi üksused nii mõneski esimese Vene­Ukraina sõja kõige ägedamas lahingus piiridel, Savur­Mohõlas ja Ilovaiskis.2

5. mail 2014 liikusid 51. brigaadi 1. ja 3. pataljoni taktikalised rühmad Donetski oblastisse. Sel ajal juhtis brigaadi kolonel Jatskiv, kelle lahinguülesandeks oli luua üheksa teetõket Donetski piirkonna asustatud alade vahel: Kurakhove – Bogojavlenka

– Vugledar – Pavlivka – Jehorivka –Volnovahha. Venemeelsed kohalikud elanikud blokeerisid algul tee ega lasknud 51. brigaadi kolonnil Volnovahhasse jõuda. Sestap anti ohvitseridele ülesanne teha kohalike elanike seas teavitustööd, võimalusel konflikte vältides. Esimest nelja kontrollpunkti mehitasid 1. pataljoni üksused, teisi aga 3. pataljon.

17. mail sai brigaad käsu luua ka kümnes kontrollpunkt Veliko­Anadoli raudteejaama piirkonnas, ent see oli algusest peale probleemne, sest puudusid kaevikud ja betoonplokid koos liivakottidega. Olukorda tegi keerulisemaks seegi asjaolu, et asuti aktiivse lahingutegevuse piirkonnast kaugel, mistõttu kontrollpunkti kaitse juhtimist otsustas korraldada 3. pataljoni ülem major Leonid Polinkevitš isiklikult.3

Lahing algas mõned päevad hiljem, kui Ukraina armee kolonn Suur­Anatolia (Olginka) ja Volodõmõrivka vahel sattus ligi saja venemeelse Donetski mässulise varitsusse Volnovahhast väljaspool asuva kontrollpunkti lähedal, enam kui 100 km kaugusel Ukraina sõjaväe tavapärasest aktiivse tegevuse tsoonist.

Pealtnägijate sõnul saabusid separatistid hommikul umbes kell 4.40 Privatbankilt ärandatud sularahakogumisautodega4, et luua üllatusmoment, ning alustasid tiheda kuulipilduja­ ja raketitule katte all rünnakut kümnendale kontrollpostile, kasutades inimkilbina tsiviilisikuid. Kuna ukrainlased vastasid tulega, kestis lahing mitu tundi, mille tagajärjel hukkus 16 Ukraina kaitseväelast ja paljud said haavata.5

Kontrollpunktis oli toona 30 meest ja kolm jalaväe lahingumasinat BMP­2. Pommitamise käigus tabas üks laengutest punktis olnud sõidukit nii, et masinas olnud laskemoon detoneerus.

Lisaks hukkunutele kaotasid ukrainlased lõpuks kõik kolm soomukit. Separatistid tulistasid ka kahte kiirabiautot ja ühte väikebussi6. Vähemalt üks separatist sai lahingutegevuse käigus surma. Hukkunud Ukraina sõjaväelaste hulgas oli ka major Polinkevitš. Kokku viidi haiglatesse 32 mõõdukas, raskes ja väga raskes seisundis Ukraina sõdurit, kes olid saanud Volnovahha lahingu käigus vigastada7. Neist kuus raskemini haavatut hospitaliseeriti Donetski haiglatesse, mis hiljem muutusid mässuliste sihtmärgiks, nii et sealt tuli haavatud sõjaväelased evakueerida.8

VOLNOVAHHA LAHINGU TAGAJÄRGEDEST

Volnovahha lahing oli oluline mitmel põhjusel. Esiteks oli see selle ajani konflikti üks verisemaid lahinguid ja näitas Donbassis toimuva sõja intensiivsust, aga ka tulevikuperspektiivi. Teiseks näitas lahing venemeelsete separatistide kasvavat võimekust, kui nad olid suutelised läbi viima koordineeritud rünnaku palju suurema ja paremini varustatud jõu vastu, saades omakorda kõikvõimalikku abi Venemaalt. Ühtlasi näitas see piirkonnas toimuvate kokkupõrgete keerukust ja mõju laiemale konfliktile, sest tõi kaasa Ukraina sõjaväe ründeoperatsiooni­

de ajutise peatamise terves piirkonnas. Ukraina valitsus oli sunnitud oma strateegiat ümber hindama ja konflikt piirkonnas nihkus pikaajalisemaks, sissisõja tüüpi konfliktiks.

Volnovahha lahing oli oluline pöördepunkt ka Ukraina valitsuse ja venemeelsete separatistide vahelises dialoogis. See markeeris vägivalla eskaleerumist ning tõi esile probleemid, millega Ukraina valitsus kuni 2022. aasta veebruarini silmitsi seisis, püüdes taastada kontrolli separatistide valduses olevate piirkondade üle Donetski ja Luhanski oblastites. Pärast lahingut süüdistasid mõlemad pooled teineteist 2014. aasta aprillis sõlmitud relvarahuleppe rikkumises. Ukraina valitsus süüdistas venemeelseid separatiste raskerelvade kasutamises, mis olid relvarahuleppega keelatud, venemeelsed Ukraina kaitseväge aga relvarahu rikkumises pealetungioperatsioonidega.

Siinjuures tasub suhtuda irooniaga sõnasse relvarahu, eriti kui sellele apelleerib mõni venemeelne separatist, kes kurdab selle üle, et vastane asus alatult end kaitsma ja tellib provokatsiooniks veel õhulöögigi kaela.

„MINA OLIN SEAL“

„Volnovahha haiglas oli viis, kolm on jäänud. Donetski haiglas on veel seitse haavatut. Täna peab helikopter nad neist kohtadest Harkivisse, Dnipropetrovskisse või Kiievisse transportima. Palatid on valve all, kuid olukord on selline, et me peame haavatud evakueerima, sest mässulised võivad nad välja visata, nagu nad juba teatasid.“ Konstantin Zinkevitš, 51. üksiku mehhaniseeritud brigaadi vabatahtlik8

„Me hävitasime Ukraina fašistliku armee teetõkke, mis oli püstitatud Donetski Vabariigi maale.“ Igor Nikolajevitš Bezler, Donbassi rahvamiilitsa kolonel (GRU ehk Vene armee luure peavalitsus)4

„Minu vestluskaaslane avaldas arvamust, et need olid ilmselt palgasõdurid, kes viisid sel viisil läbi Ukraina võimude vastu suunatud näidisoperatsiooni.“ Lesja Ganja, Ukrajinska Pravda ajakirjanik4

KAS TEADSID?

51. üksiku mehhaniseeritud brigaadi sõdurid olid lahingutegevuseks ette valmistamata, sest nad ei täitnud ATO ülesandeid ja saabusid kontrollpunkti vaid julgeoleku tagamiseks.4 Lahingujärgsetel päevadel ilmus video, mis näitas lahingu tagajärgi Blagodatne külateel. Kaadritest selgus, et oli toimunud karm võitlus, tee ääres oli näha nii põlenud sõidukeid kui ka laipu.

Samas selgus, et terroristid suutsid kohalike venemeelsete elanike vihjete põhjal korraldada suhteliselt lihtsa varitsuse 3. pataljoni sõduritele. Viimastel puudus ettevalmistus terrorismivastaseks operatsiooniks ja venemeelsed olid sellest teadlikud.5

Näiteks päev enne rünnakut Ukraina 51. brigaadi 10. kontrollpunktile viisid DNRi (vene k ДНР)B separatistide kohalikud toetajad läbi luuretegevust, suheldes Ukraina kaitseväelastega, kes puhkasid maantee ääres9. Rünnakut Ukraina sõdurite vastu on laialdaselt nimetatud ka terroriaktiks10

Suures plaanis oli Volnovahha lahing arenevas konfliktis pöördepunkt sõja suunas, sest seni olid kokkupõrked piirdunud Slovjanski piirkonnaga. Separatistide tegevus teistel rindelõikudel kujunes pärast lahingut laiaulatuslikuks sõjaliseks operatsiooniks, mille eesmärk oli okupeerida Venemaa toetusel Ida­Ukraina.

Propagandarindel näitasid separatistid Horlivkas korraldatud lavastatud pressikonverentsil kahe väidetavalt pärast lahingut vangistatud Ukraina kaitseväelase relvi ja isikutunnistusi. Kuigi lahingud jätkusid Karatšuni mäe ümbruses Slovjanski lähedal, teatas Ukraina kaitseministri kohusetäitja Mihhailo Volodõmõrovitš Koval 29. mail, et 51. brigaad on pärast lahingut ATO tsoonist välja viidud ja selle komandör kolonel Jatskiv Vladimir Vassiljevitš on juhikohalt eemaldatud.11

Brigaad ise viidi lepituseks Shiroky Lan’i harjutusväljakule, kuigi umbes 300 sõjaväelast avaldas soovi jääda ATO tsooni.12

Need sõdurid veetsid kolm nädalat Mariupoli lähedal ja juuni lõpus paigutati nad uuesti Dokutšajevskisse. Sealt

viidi osa isikkoosseisust üle Amvrosiivkasse, kus sel ajal võitles 72. brigaad, ning osa pataljoni­taktikarühmast, mida juhtis kolonelleitnant Mykola Kapinos, saadeti Venemaa piiri lähedal asuva Hrihorivka küla piirkonda.

Ehkki 51. brigaad toodi suve lõpus rindele tagasi, teatas president Petro Porošenko 2014. aasta oktoobris brigaadi laialisaatmisest. Protsess viidi lõpule 1. detsembril 2014, kui ATO operatsioonides heaks hinnatud 51. brigaadi üksustest said selle asemele loodud 14. mehhaniseeritud brigaadi elemendid.13

Volnovahha mälestustahvlil, mis paigaldati lahingupaika 2015. aastal, on loetletud 18 langenud sõduri nimed 51. brigaadi 3. pataljonist, neist 16 langes kohapeal ning üks suri 14. oktoobril haavadesse. Nimekirjas on ka autojuht­parameedik Lubomir Kuzmin, ent temagi hukkus teistel asjaoludel, kui 23. mail tabas meditsiiniveokit Novopavlivka küla (Volnovaski rajoon) lähedal separatistide varitsus.14

Ukraina 51. üksiku mehhaniseeritud brigaadi lühike sõjatee, mis kulges vaevaliselt ka hiljem Ilovaiski all ning mille maine sai kannatada ka osa võitlejate desertöörluse tõttu, tipnes lõpuks üksuse laialisaatmisega ning annab aimu sellestki, kui keeruline on asendada sügavalt juurdunud venepärast bardakki läänelike väärtustega.

Vaatamata sellele on ka 51. brigaadi võitlejad kangelased, keda peame mäletama ka 50 aasta pärast, sest tänu neile ja nende relvavendadele teistes üksustes ja vabatahtlike pataljonides pandi alus just sellele iseseisvale Ukrainale, mis suutis kaheksa aastat hiljem Kremli väljareklaamitud kolmepäevase jalutuskäigu Kiievisse peatada, tagasi peksta ja ka okupantide jaoks kurnavasse hakklihamasinasse kiskuda.

Seetõttu on 51. brigaadi valud osa ukrainlaste võiduloost, mida kroonib ühe tavalise lahingutsoonis mitteviibiva tsivilisti silmis vahest enim sajandeid allasurutud suure slaavi rahva ja kultuuri taassünd.

Aeg kompromissitu vastasena ei tunne aga kellegi vastu halastust ega sümpaatiat. Võimalusel matab ta kõik sündmused ja mälestused pimedusse, sest ka kangelased elavad seni, kuni neid mäletatakse. Mäletagem siis.

MÄRKUSED:

A 2014. aastal nimetati seda esialgu Vene­Ukraina vastasseisu tsooniks Donbassis (ukr k зона російсько-українського протистояння на) ehk ATO operatsiooniks, mis asendus 2018. aastal terminiga Ühendjõudude Operatsioon (ukr k Операція об'єднаних сил).1

B Donetski Rahvavabariik (vene k Донецкая Народная Республика) on Ida­Ukrainas Donetski oblasti territooriumil 7. aprillil 2014 välja kuulutatud tunnustamata kvaasiriik, mille Venemaa annekteeris 22. septembril 2022 ning mis sõjalise separatistliku rühmitusena teostab territoriaalset kontrolli ja terrorit okupeeritud Ukraina alade üle.

VIITED:

1 [Anon.], 2018. Old war, new rules: what comes next as ATO ends and a new operation starts in Donbas? Ukraine Crisis Media Center, 04.05.2018. Leitav https://uacrisis.org/en/66558­joint­forces­operation

2 [Anon.], 2019. У Луцьку вивісили 30-метровий банер, який обвинувачує Порошенка в розформуванні 51-ї ОМБр. LB, 14.03.2019. https://web.archive.org/web/20190901195713/ https://lb.ua/society/2019/03/14/421944_lutske_ vivesili_30metroviy_banner.html

3 Тинченко, Я. 2016. Комбриг не вийшов з бою. Як загинув командир 51-ї бригади. Український Тиждень, 13.05.2016 https://web.archive.org/ web/20170404070456/http://tyzhden.ua/ Society/164891

4 Стежар, Т. 2014. Расправа под Волновахой: бей слабых. УНІАН, 23.05.2014. https://web.archive. org/web/20140526134009/http://www.unian.net/ politics/921298­rasprava­pod­volnovahoy­bey­slabyih. html

5. [Anon.], 2014. Поблизу Волновахи відбулися бої, загинули 8 українських військових- ЗМІ. Українська Правда. 22.05.2014. https://web.archive. org/web/20140602171011/http:/www.pravda.com. ua/news/2014/05/22/7026074/

6 [Anon.], 2014. Військові розповіли, як виносили бою під Волновахою. ТСН. 22.05.2014. https://web.archive.org/ web/20140606095859/http://tsn.ua/ukrayina/ viyskovi­rozpovili­yak­vinosili­tovarishiv­po­sluzhbi­zpolya­boyu­pid­volnovahoyu­350964.html

7 [Anon.], 2014. В утреннем бою под Волновахой погибли 16 человек. Донецька ОДА, 22.05.2014. https://web.archive.org/web/20140525065559/ http://donpress.com/news/22­05­2014­v­utrennemboyu­pod­volnovahoy­pogibli­16­chelovek

8 [Anon.], 2014. Двое раненых под Волновахой военных скончались этой ночью. Вести, 23.05.2014. https://web.archive.org/ web/20140716034527/http://vesti.ua/ donbass/53143­dvoe­ranenyh­pod­volnovahojvoennyh­skonchalis­jetoj­nochju

9 [Anon.], 2014. Як терористи напередодні бою під Волновахою проводили розвідку. ЕспресоTV, 22.05.2014. https://web.archive. org/web/20140524192627/http://espreso.tv/ news/2014/05/22/yak_terorysty_naperedodni_boyu_ pid_volnovakhoyu_provodyly_rozvidku

10 [Anon.], 2014. Генсекретар ООН стривожений через теракт на Донбасі. Радіо Свобода, 23.05.2014. https://web.archive.org/web/20140525214831/ http://www.radiosvoboda.org/content/ article/25395227.html

11 [Anon.], 2014. Військові з бригади, розстріляної під Волновахою, повернулись у зону АТО. Радіо Свобода, 10.06.2014. https://web.archive.org/ web/20140613021043/http://www.radiosvoboda.org/ content/article/25417285.html

12. Береза А. / Beresa, A. 2015. Командир высоты. Подполковник капинос про штурмы саур-могилы. Цензор НЕТ, 31.08.2015 https://web.archive. org/web/20170725153127/https:/censor.net.ua/ resonance/349609/komandir_vysoty_podpolkovnik_ kapinos_pro_shturmy_saurmogily 13

13. [Anon.], 2014. 51 бригада стане 14-ою, - Порошенко. ВолиньPost,, 09.10.2014. https://www.volynpost. com/news/40652­51­brygada­stane­14­oyuporoshenko

14. Anon.], 2017. Масовий розстріл 51-ї бригади під Волновахою. Треті роковини перших великих втрат ЗСУ в АТО. Новинарня, 22.05.2017https:// web.archive.org/web/20170527052909/http:// novynarnia.com/2017/05/22/masoviy­rozstril­51­yibrigadi­pid­volnovahoyu­treti­rokovini­pershih­velikihvtrat­zsu­v­ato/