TÄNAVUNE KOORMUSMATK - LÄBI AEGADE KÕIGE KARMIM

TÄNAVUNE KOORMUSMATK - LÄBI AEGADE KÕIGE KARMIM

Higi, rakud ja (must) huumor. Just nii võib iseloomustada Lahemaa metsades juba 28. korda toimunud Naiskodukaitse iga-aastast patrullvõistlust, mis on tuntud ka koormusmatka nime all.

Tekst: EVE TOBIAS, NKK Harju ringkond; GEA OTSA, NKK Harju ringkond

Sedakorda Harju ringkonna korraldatud matka planeerimisega alustati juba mitu kuud varem, lisaks naiskodukaitsjatele kaasati raja ja tegevusülesannete kavandamisse kaitseliitlasi, noorkotkaid, vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke. Peakorraldaja, Harju ringkonna esinaise Elbe Lumiste ettepanekul rajati rada Ida-Harjumaa vaheldusrikkale maastikule ning eesmärk oli proovile panna võistlejate füüsiline ja eriti vaimne vastupidavus.

VÕISTLEJA TUGEVAIM RELV ON NAERATUS

Reede, 26. juuli lõuna ajal täitus Loksa gümnaasiumi ja kooli ümbrus autode ja sihikindlalt ringi liikuvate korraldajatega. Kella viie paiku hakkasid võistluspaika saabuma eri ringkondade võistlejad. Kokku läks võistlustulle 13 võistkonda – Alutaguse, Järva, Lääne, Põlva, Saaremaa, Tallinna, Valga, Viru ja Võrumaa ringkondadest oli kõigist väljas üks ning Pärnumaa ja Tartu ringkonnad panid välja lausa kaks võistkonda.

Harju ringkond korraldajana võistluses ei osalenud, küll oli rajal Harju ringkonna naistest koosnev 0-tiim, kelle ülesandeks oli kõik tegevuspunktid läbi käia ja vajadusel tagasisidet anda.

Võistlejad said kätte oma stardimaterjalid ja juhendid, kinnitasid keha ning jäid oma stardiaega ootama.

Rajale minekule eelnes kõigi osalejate rivistus. Esmalt sai sõna Naiskodukaitse aseesinaine Helen Allas, kelle kinnitusel on võitjad kõik naised, kes on starti tulnud ja rajale lähevad. Võistlejaid oma koduvallas tervitanud Lumiste soovitas aga naistel rajal mitte unustada kõige tugevamat relva, milleks on naeratus.

JULGUS, TUGEVUS, TEADMISED

Kell 21 anti Loksa keskväljakul start 0-tiimile, ülejäänud võistkondadel jäi veel ligi tund aega oodata. Ja siis see algas – kell 21.40 tuli stardialale esimene võistkond, kelleks loosi tahtel oli Tallinna ringkonna naiskond.

Stardikohtunik Eili Erg kontrollis üle naiste kohustusliku varustuse ja pikk teekond sai alguse. Edasi läksid võistkonnad 20minutiliste vahedega ja öösel kella üheks oli Loksa keskväljak taas vaikseks jäänud.

Kokku pidid võistlejad läbima 15 kontrollpunkti, neist eredamana jäi osalejatele meelde Valgejõe ületamine mööda Nõmmeveski hüdroelektrijaama vana turbiini veekanalit. Esmapilgul ehmatas see nii mõnegi võistleja ära, aga kaaslaste tugi aitas edasi ja kõik täitsid ülesande edukalt. Teine rohkelt emotsioone tekitanud punkt oli 24,5 meetri kõrgusest Majakivi vaatlustornist pilkases ööpimeduses köiega laskumine.

Sinna vahele mahtus veel luureülesanne, esmaabi andmine, sidepunktis ettekande edastamine, laskmine, päästjate juures vooliku kokku ja lahti rullimine ning tule kustutamine, erinevate taimede, loomade ja toiduainete tundmine, jaotelgi püstitamine, mälu testimine abipolitseinike juures, raftiparvega vee ületamine, airsoft-relvast laskmine, sõnadeta Aliase mängimine ja loomulikult rohkelt väljakutseid pakkuv lõpujooks. Kõike seda pidid meeskonnad tegema ligi 80kilomeetriseks kujunenud rännaku vahel, täisvarustuses ja relva kandes.

KÕIGE ÜLEVAM TUNNE

Koormusmatka lõpetasid edukalt seitse võistlevat naiskonda ja lisaks neile ka 0-tiim.

Võidukarika viis endaga koju Tartu ringkonna I võistkond koosseisus: Kristi Loit, Kerli Prants, Silja Möllits, Maret Meriste, esindaja Indrek Etverk.

Teise koha saavutas Pärnumaa ringkonna II võistkond koosseisus: Maret Kaljulaid, Annika Mõttus, Airi Talumets, Airin Laasma, esindaja Kristina Kallaste. Kolmanda koha sai Lääne ringkonna võistkond koosseisus: Marge Kelder, Julia Sirkel, Henrieth Kampmann, Reelika Bulak, esindaja Karel Kelder.

Esikoha saanud Tartu naised hindasid võistlust väga raskeks ja põhjalikult proovilepanevaks. Pole salata, et vahepeal kaaluti tõsiselt ka katkestamist. Naiste sõnul oli ilm kuum ja lämbe ning rajal ette nähtud hästi kiire tempo – korduvalt koormusmatka läbinud võistlejad ei olnud varem pidanud nii keerulistes oludes hakkama saama.

Samas kiitsid osalejad kontrollpunktide ülesannete loomingulist ja leidlikku sisu. Tartlaste lemmikuks olid laskmine, ohutushoid, Alias ja lõpujooks. „See oli meie ühine otsus, et kuni vähegi suudame, jätkame ega katkesta. Oi, kui raske oli, aga olen otsusega väga rahul. See oli kõige ülevam tunne, kui jõuad raskustest hoolimata ühiselt finišijooneni,“ ütles Loit.

USALDUS TAGAB EDU

Mis tõi keerulistes oludes võidu? Loiti sõnul oli kõigil tiimiliikmetel varasemast koormusmatka kogemus olemas, kuigi mitte täpselt samas koosseisus. Igaühel on oma tugevused, mis üksteist täiendavad – kui Kristi on suurepärane kaardilugeja ja aja jälgija, siis Kerli on see, kes alati rahulikuks jääb ja analüüsiva meele säilitab. Silja on väga hea laskur ja füüsiliselt võimekas – ning ehkki ta kardab kõrgust, sai ta oma hirmust üle. Asendamatuks osutusid Mareti kogemused ja lai silmaring, teiste naiskonnaliikmete sõnul oskas ta igast olukorrast väljapääsu leida.

Teistele naiskodukaitsjatele, kes järgmistel aastatel koormusmatkal osaleda plaanivad, on tartlastel konkreetsed soovitused: tiimis peab olema väga hea orienteeruja, võistluse ajal tuleb teha kiired otsused ning üksteist tuleb aktsepteerida. „Me tegime enne võistlust mõned kokkulepped. Näiteks et kui keegi tõesti vajab pausi, siis me pausi ka teeme, mitte ei push’i teda vägisi edasi. See tagas, et meil oli usaldus. Kõik toimis ja nii see võit tuli!“ ütles Loit.

Helen Allase sõnul on ta igal aastal kuulnud finišis naistelt, et nad ei tule enam kunagi ühelegi koormusmatkale, aga nüüd nägi ta neid jälle stardis. „Iga kord saan kinnitust, et naiskodukaitsja on äärmiselt vastupidav, mitte ainult füüsiliselt, vaid just vaimselt. Meie võistlejad tulevad igast olukorrast kas huumoriga või hambad ristis välja ja naiste eesmärk on eelkõige rada läbida. Naised hoiavad kokku, toetavad üksteist ja nende motivatsioon on kõrge, see on nende edu pant,“ rääkis Allas.

Video: https://youtu.be/rhgwO-Uscw4