5 minute read
DIANA POUDEL: "NAISKODUKAITS ON ROHKEM KUI ÜKSIKOSADE SUMMA!"
DIANA POUDEL: "NAISKODUKAITS ON ROHKEM KUI ÜKSIKOSADE SUMMA!"
Harju ringkonna naiskodukaitsja ja Tartu Ülikooli doktorant Diana Poudel pälvis infovastupidavuse valdkonna käimalükkamise eest Kaitseliidu ülemalt kindralmajor Ilmar Tammelt tiitli „Aasta tegu 2023“.
Tekst: KAISA TAMMOJA , vabatahtlik autor
Kaks aastat tagasi Naiskodukaitsega liitunud Poudelil on nüüdseks mõistagi läbitud ka Naiskodukaitse baasväljaõpe. Muide, samal ajal, kui ta ise alles Alus Kaitseliidu koolis välitoitlustamist õppis, käis ta ohutushoiu BVÕ moodulil ise interneti ja infoühiskonna teemadel koolitamas.
Diana, miks just infovastupidavus?
„Üks asi on viinud teiseni. Mul on küll tehnik-programmeerija paberid ja olen neli aastat õppinud ka informaatikat, aga kümme aastat tagasi tegelesin põhiliselt hoopis turunduse, sh internetiturunduse teemadega.
Kui mu kaksikud kooli läksid, siis kuulsin põnevaid ja hirmutavaid jutte sellest, mis nendevanuste laste digimaailmas toimub. Rääkisin oma lastele järjepidevalt internetiohtudest, kuid mingil hetkel sain aru, et internetis turvaliselt olemiseks ei piisa ainult sellest, et sa ise tead, vaid ka su sõbrad peaksid targalt käituma.
Pakkusin laste klassijuhatajale välja, et tulen rääkima turvalise interneti teemadel. Sealt läks lumepall veerema: paralleelklassid, laste kool tervikuna, teised koolid. Nüüdseks olen selle teemaga seoses külastanud üle saja kooli, noortekeskuse ja raamatukogu.
Mingil hetkel püüdsin koolitustele pidurit tõmmata, sest tegelikult ei olnud mul ju tookord plaani õpetajaks-koolitajaks hakata. Kirjutasin raamatu „Turvaline internet. Digimaailma teejuht“, kuid see hoopis suurendas huviliste arvu, kes tahtsid mind koolitama kutsuda, samuti sain tellimusi erinevate õppematerjalide loomiseks.
Samal ajal oli vaja valida teema oma magistritööle ja otsustasin kirjutada selle noortest ja digipädevustest. Selle tulemusena valmis mäng „Häkkerite lahing“, mille eesmärk on panna lapsevanemaid ja lapsi omavahel turvalise interneti teemadel suhtlema.“
Kust tuli idee tegeleda infovastupidavuse koolitustega?
„Mõte doktorantuuri minekust tiksus mu peas juba varem. 2021. aasta sügisel kandideerisin doktoriõppesse ja mu doktoritöö idee oli virtuaalkursuste kommunikatsioon, kuid sel ajal oli pakkumisel vaid üks koht ja ma jäin oma punktidega tublile teisele kohale.
Otsustasin aasta pärast uuesti proovida, aga 2022. aasta veebruaris alustas Venemaa täiemahulist sõda Ukraina vastu. Läks lahti täielik infosõda. Esimesed kuud püüdsime teatud seltskonnaga inforuumis n-ö korda luua (tegime koolitusi, raporteerisime valeinfot jne) ja aprilliks sain aru, et pean oma planeeritava doktoritöö teemat muutma.
Liitusin 2022. aasta märtsis Naiskodukaitsega, pusletükid hakkasid kuidagi kokku sobituma ning tekkis idee uurida, kuidas saaks kogukondliku võrgustiku kaudu jõuda väga erinevate inimesteni, et neid meediapädevuste teemadel harida, selle kaudu suurendada nende infovastupidavust ning tugevdada kogu ühiskonda. Näiteks 2023. aasta kevadel tegin intervjuud 30 meediapädevuse eksperdiga, kellelt uurisin, mida peaks üldse õpetama, millised on suurimad väljakutsed ja kuidas nemad suhtuvad ideesse, et NKK võiks olla n-ö üks eestvedaja infovastupidavuse edendamisel. Ausalt öeldes oli tagasiside veel positiivsem, kui lootsin. Nende intervjuude põhjal panin kokku esimese pilootkoolituse idee ja leidsin tulevased koolitajad.
Iga projektiga tuleb uusi ideid juurde. Läinud aasta augustis oli infovastupidavuse koolitus NKKs juba sotsiaalmeedias toimetavatele inimestele. Ideed kuhjusid ja sõelale jäi Digiliikur.
See on hämmastav, kui aktiivne osavõtt sellel veebiseminaride sarjal on olnud. Olin ka Balti Sekkekeskuse tiimis (nad tegelevad valeinfo teemadega) ja seal oli vaja läbi viia üks uuring. Tegu oli pilootuuringuga ja kuna üks segment oli kodanikuühiskond, kelle peal asja piloteerida, siis pakkusin välja, et võiks ju NKKs uuringu läbi viia.
Tiimikaaslased olid veidi mures, et kas ühe organisatsiooni pealt saab ikka minimaalselt 50 vastajat kokku. Ise olin optimistlik: sada aktiivset naist meil ikka leidub! Vastas ligi 300 inimest – see oli mulle positiivne üllatus ja kolleegid akadeemiast ei suutnud sellist aktiivsust uskuda!
NKK ongi eriline organisatsioon – siin lähevad infovastupidavuse, propaganda, valeinfo jmt teemad inimestele palju rohkem korda kui ühiskonnas laiemalt. Seetõttu olen ma ka järjest rohkem veendunud, et see on organisatsioon, mis peaks kogu selle teemaga veel aktiivsemalt tegelema.“
Mis on Digiliikur ja kellele see on mõeldud?
„Digiliikur on mõeldud igale inimesele, kes mõistab, et tehnoloogia on tulnud, et jääda, ja et see mõjutab meid kõiki sõltumata soost, vanusest, elukohast, ametist jne. Ma ise olen digitehnoloogiaga 25 aastat igapäevaselt kokku puutunud ja pean tunnistama, et ka minul on viimasel ajal tunne, et asjad liiguvad liiga kiiresti. Ei kujuta ette, mida tunneb inimene, kelle jaoks infoühiskond ei ole töö ega hobi.
Digiliikur on üks võimalustest, et end veidigi toimuvaga kurssi viia. Arvestades teemade mahukust, tuleb arvestada, et Digiliikur viib nagu rong sõitjad peatusesse, annab kiire ülevaate põnevatest teemadest ja seejärel sõidab juba järgmisesse peatusesse. Aga kui on soov sügavamalt uurida, siis peab ise seal peatuses pikemalt seisma jääma – internetis on palju kasulikke materjale ja olen püüdnud osalejatele pärast veebinari esmased viited kätte anda.“
Kas Digiliikur jätkub sügisel?
„Jätkub, huvilisi on ju tuhandeid! Naiskodukaitsjad, õpetajad, koolide huvijuhid, lapsevanemad ja teised. Üks teema, mida kindlasti tahan avada, on kogu Vikipeedia maailm.
ChatGPT tulekuga on veelgi olulisemaks muutunud see, kuidas me oma organisatsiooni Vikipeedia lehel haldame (ChatGPT võtab tihti vastuseid sealt). NKK ajalookomisjonil on tegemisel väga lahe projekt „Naiskodukaitse 100 nägu“. Projekti tulemusena peaks info olema leitav ka Vikipeediast. Selles osas on Wikipedia ja NKK väga sarnased – mõlemad on kodanikualgatused, mis on kokku palju enamat kui vaid üksikosade summa.“
Mida on Naiskodukaitsega liitumine sulle andnud?
„Erialaselt mõeldes on see mu enda kõlakambri või nö filtrimulli palju suuremaks muutnud ja toonud palju põnevaid uusi tutvusi. Loodan, et see võrgustik aitab mul minu unistust lähemale tuua …“
Millest sa siis unistad?
„Ma unistan ühiskonnast, kus vastandumise asemel hinnatakse dialoogi, kus inimesed on piisavalt taibukad, et manipulatsioonile mitte alluda, ning teevad otsuseid lähtuvalt enda, kogukonna ja riigi huvidest.“