VARASEMATEST VEIDI ERILISEM PÕRGUPÕHJA RETK

VARASEMATEST VEIDI ERILISEM PÕRGUPÕHJA RETK

11.–13. juulil toimus metsavendlusele ja ellujäämisoskustele pühendatud võistlus Põrgupõhja retk 2024. Retkele startinud võistlejad ei teinud seda lihtsalt niisama, vaid kunagiste Põrgupõhja metsavendade mälestuse hoidmiseks.

PTekst: KATERINA MUDARISSOVA , Päästeameti kriisikommunikatsiooni ekspert

õrgupõhja retke legendi kohaselt moodustavad võistlejad võistluse ajaks üksiku metsavendade salga, kelle põhiülesandeks on kolme päeva jooksul liikuda varjatult ja etteantud ajagraafikus, läbides erinevaid kontrollpunkte ning täites nendes mitmesuguseid ülesandeid.

Retkel selgitatakse kõigist osalejatest välja parimad, kes suudavad mõelda, tegutseda ja täita ülesandeid suure füüsilise koormuse ja stressi tingimustes, äratades huvi üleelamisoskuste ja matkatarkuste ning sõjaliste oskuste vastu.

Tänavuse retke läbiviimisele panid õla alla ka vabatahtlikud päästjad. Vana-Vigala Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi liikmed aitasid tagada võistlejate joogivett ja viisid läbi kaks kontrollpunkti. Ühes tuli võistlejatel kiiruse peale moodustada kahekümnest voolikujupist tüvi- ja tööliin. Voolikutel olid aga erinevad liitmikud (Storz, ROT, Bogdanov jne), nii et kõigepealt tuli pusle lahti harutada ning siis voolikud õiges järjekorras ühendada. Teises päästealases kontrollpunktis oli kahe võistleja ülesandeks opereerida hüdropulti, üks pumpas ja teine juhtis juga. Ülejäänud kaks võistkonnaliiget vedasid lähedal asuvast jõest liitrise veekannu ja kahe tassi abil hüdropulti vett. Võistlus käis aja peale ning võistkond, kes kõige kiiremini kolm märki joaga ümber lasi, oligi selle kontrollpunkti võitja.

Põrgupõhja retke peakorraldaja Martin Andreller on ka ise vabatahtlik päästja Vana-Vigala Vabatahtlikus Tuletõrje Seltsis. „Oli tore teha koostööd Päästeameti, Kaitseliidu ja kõigi teiste osapooltega. Ühiselt suutsime võistlejatele pakkuda vaheldusrikkaid ülesandeid ja seda ka päevakajalistel teemadel,“ nentis Andreller.

Lisaks vabatahtlikele päästjatele osalesid kontrollpunktide läbiviimises Päästeameti evakuatsiooniasjatundjad StenPatrick Kreek, Jaano Vija ja Marje Verbo.

„Ühes kontrollpunktis mängisime võistlejatega kriisivarude Aliast, kus ühel võistlejal tuli oma meeskonnakaaslastele kirjelduste abil edasi anda eseme või vahendi olemust, et nad suudaksid selle ära arvata. Teises kontrollpunktis said võistkonnad puremiseks lünkteksti, kus puuduvate sõnade leidmiseks tuli süveneda elutähtsate teenuste katkestusega toimetulekusse. Kõik see toimus ajalise surve all sooviga saavutada võimalikult hea tulemus. Võistlus ju!“ ütles Marje Verbo.

„Neis kontrollpunktides said võistlejate jalad küll puhkust, kuid olles juba teist päeva metsas ja maastikul, seal pidevalt varjatult liikudes ja erinevaid ülesandeid lahendades on üsna pingutav mõttetööle keskenduda. Kriisidega toimetulekuks on aga väga oluline asjad läbi mõelda ja ette valmistada. Sellele rõhusime ka oma ülesannete ülesehituses,“ lisas Verbo.

Põrgupõhja retke selleaastane võitja on Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkonna meeskond kooseisus Margus Ots, Teet Leppänen, Marko Pikk ja Marek Soop. Teiseks tuli Harju maleva ja kolmandaks Rapla maleva meeskond. Lõppkokkuvõttes aga võitsid muidugi kõik, kes rajal või korralduse poolel kaasa lõid.

Kommentaar

MARTIN ANDRELLER, Põrgupõhja retke peakorraldaja

„Järjekorranumbrit 24 kandnud Põrgupõhja retk oli varasematest veidi erilisem ja erines kontrollpunktiülesannete tõttu, mis käsitlesid kas elanikkonnakaitset ja seda puudutavaid teadmisi või ka pritsumeeste ajalugu. Kriisivarude Alias tõi kenasti välja võistkonnad, mille liikmed üksteist ilmselt läbi ja lõhki tunnevad, või ka võistlejad, kelle fantaasia ja kirjeldamisoskus oli ... no sellel ei olnud piire. Vana­Vigala vabatahtlikud päästjad olid aga kohale toonud kastitäied Raikküla VTSile kuuluvaid tuletõrjevoolikuid, millel olid erinevad otsad ja millest ainult õiges järjekorras ühendatuna moodustus terviklik voolikuliin. Pusimist jagus kauemaks ning ega hüdropuldi ülesandeski aja peale sihtmärkide veejoaga maha „laskmist“ just kergeks saanud pidada. Vähemasti tagantjärele. Enamasti paljastus kontrollpunktides aga ikkagi vana tõde, et hästi kokkutöötanud või üksteist hästi tundvad ja ühiselt tegutsevad võistkonnad suudavad liigutada mägesid. Või siis läbida retke võimalikult väheste karistuspunktidega ning seega – konkureerida rändkarikale ja võitja mõõkadele!“

Video: https://youtu.be/jJ87g680qXw