8 minute read
HEAD PARTNERID: KAITSELIIT JA KAITSETÖÖSTUSE LIIT
HEAD PARTNERID: KAITSELIIT JA KAITSETÖÖSTUSE LIIT
Aasta tagasi valiti Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuhiks erukolonel Kalev Koidumäe, kes enne seda oli Kaitseliidu Tallinna maleva pealik ja Põhja maakaitseringkonna ülem. Praegu kuulub ta toetajaliikmena Harju maleva Männiku malevkonna ridadesse. Uurimegi liidu tegevjuhilt, kuidas Eesti kaitsetööstusel praegu läheb, millised on eesmärgid ja väljakutsed.
Tekst: JUKKO NOONI , Männiku malevkonna vabatahtlik teavituspealik
Mis see kaitsetööstuse liit täpsemalt on?
„Eesti Kaitsetööstuse Liit loodi 15 aastat tagasi eesmärgiga tugevdada kaitsevõimet ja sisejulgeolekut ning luua paremaid võimalusi kaitsetööstuse ettevõtetele.
Praegu kuulub liitu 140 ettevõtet, mis pakuvad tööd ligi 8500 inimesele, kellest puhtalt julgeoleku ja kaitsetoodetega tegeleb umbes 2000. Eelmise aasta prognoositav kaitsevaldkonna käive on suurusjärgus 330 miljonit, millest 200 miljonit on tulnud ekspordist. Liitu kuuluvate ettevõtete kogukäive on suurusjärgus 1,3 miljardit eurot. Meie liikmetel on oluline roll laiapindses riigikaitses, sest palju tooteid ja teenuseid on kasutatavad nii rahu- kui ka sõjaajal.“
Milline on Eesti kaitsetööstuse innovatsiooni- ja arendustegevuse tase võrreldes teiste Euroopa riikidega?
„Vanades Euroopa riikides, kus kaitsetööstusel on pikad traditsioonid, on selles valdkonnas suhteliselt protektsionistlik keskkond. Eesti kaitsetööstuse fookus on arendada kõrgema lisandväärtusega tooteid. See annabki konkurentsieelise. Rahvusvahelisel kaitsetööstusturul läbilöömiseks on oluline, et tooted oleksid piisavalt unikaalsed ja kõrge tehnoloogilise tasemega.“
Milliseid koostööprojekte või -võrgustikke on kaitsetööstuse liit rahvusvahelisel tasandil edendanud?
„Eesti Kaitsetööstuse Liidul on tihe koostöö lähinaabrite kaitsetööstuste liitudega Põhjamaades ja Balti riikides. Osaleme Euroopa Liidu EDFi (European Defence Fund) arendusprogrammides, kus Eesti ettevõtted on väga aktiivsed.
Samuti teeb USA kaitseministeerium siin skautimist ning mõned meie ettevõtted osalevad oma toodetega nende testprogrammides. Meie kosmosesektori ettevõtted teevad koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga ning osalevad NATO SpaceNeti programmis ja selle töögruppides. Eesti ettevõtted löövad aktiivselt kaasa rahvusvahelises koostöös ja panustavad mitmetes üleilmsetes projektides.“
Kuidas on koostöö rahvusvaheliste partneritega viimastel aastatel muutunud?
„Eesti kaitsetööstuse koostöö rahvusvaheliste partneritega on viimastel aastatel märkimisväärselt laienenud.
Meie peamine huvi on integreerida Eesti ettevõtted suuremate rahvusvaheliste kaitsetööstuskontsernide tarneahelatesse. See avab juurdepääsu uusimatele tehnoloogiatele ja võimaldab meie ettevõtetel oma brändiga maailmaturule jõuda.
Paljud Eesti ettevõtted toodavad tipptasemel tooteid, kuid sageli teevad nad seda allhankena, ilma et nende tooted kannaksid „Made in Estonia“ silti või ettevõtte logo. Meie eesmärk on seda olukorda muuta ja aidata Eesti ettevõtetel oma tooteid oma nime all maailmaturule viia.
Kaitsetööstuse liit on ellu kutsutud just selle eesmärgiga: luua ettevõtetele paremad tingimused erinevatele turgudele sisenemiseks. Eesti turg on kaitsevaldkonnas suhteliselt piiratud, seega keskendume eksporditurgudele. Korraldame välisvisiite ja kohtumisi, mis aitavad ettevõtetel leida koostööpartnereid. Sel aastal oleme korraldanud visiite Rootsi, kohtunud Rootsi kaitsetööstuse liidu ettevõtetega, käinud aprilli alguses Kiievis ja juuni alguses Norras. Need visiidid võimaldavad ettevõtetel leida koostööpartnereid teiste riikide kaitsetööstuse liitude kaudu.
Osalemine rahvusvahelistes programmides, nagu Euroopa Liidu kaitsefondi arendusprogrammid, tõstab meie ettevõtete tuntust. Samuti on olulised koostööprojektid Euroopa Kosmoseagentuuriga, kus Eesti ettevõtted saavad osaleda teadus- ja arendusprojektides. Kosmosesektoris välja arendatud uued tehnoloogiad jõuavad varem või hiljem ka teistesse valdkondadesse, suurendades seeläbi Eesti ettevõtete rahvusvahelist tuntust.“
Kuidas sujub koostöö avaliku sektoriga? Kas valitsus toetab Eesti kaitsetööstuse ettevõtteid?
„Praktiline toetus on olemas ning koostöö kaitseministeeriumi ja mitmete teiste riigiasutustega on suurepärane. Erinevate välisvisiitide puhul on meie jaoks oluline, et delegatsiooniga on kaasas minister, kantsler või asekantsler. See tõstab Eesti delegatsiooni usaldusväärsust, näitab, et me pole lihtsalt punt ärimehi, kes lähevad kuskile mingit äri ajama, vaid meil on riigi toetus.
Meediaski kajastust leidnud 50miljonilise mahuga kaitsefondi loomisesse on Eesti Kaitsetööstuse Liit samuti kaasatud.
Seadusemuudatuste poolelt on meie ettevõtted esile toonud parandamist vajavaid teemasid ja juhtinud tähelepanu, et relva- ja lõhkeaineseadused võivad pärssida meie ettevõtete konkurentsieelist teiste riikide ees. Vaatame kasvõi seda, mida tehakse Lätis ja Leedus, et kaasata riigi toel sektorisse välisinvesteeringuid.
Kineetiliste relvade arendamiseks on vaja väga rangeid nõudeid, mis nõuavad suuri investeeringuid. Kui arendatakse droone, pole väga spetsiifilist keskkonda vaja, aga kui sinna külge arendatakse laengut või relva, peab see toimuma kontrollitud keskkonnas ja vastavuses relvaseadusega. Sellise keskkonna loomine nõuab suuri investeeringuid enne, kui toode on olemas. Ettevõtted pole sageli suutelised seda investeeringut üksi tegema.
Kaitseliit on meile väga hea partner. Paljud meie liitu kuuluvate ettevõtete omanikud ja töötajad on Kaitseliidu liikmed. Mõned äriideed ongi tekkinud väljaõppe käigus esile kerkinud probleemide lahendamisest ja hiljem tootena turule tulnud. Samuti on Kaitseliit kasulik partner teatud toodete katsetamisel.“
Kas on midagi, mis saaks selles vallas parem olla?
„Me eeldaksime ja loodaksime, et teatud protsessid kulgeksid kiiremini, eriti siis, kui on vaja luua keskkonda kaitsetööstuse arendamiseks. Ühest küljest rõhutatakse pidevalt, et julgeolekuriskid on väga kõrged, kuid menetlused ja asjaajamine toimuvad endiselt nagu sügaval rahuajal. See on vastuoluline. Tahaksime näha just seadusandluses muutusi, mis võimaldaksid otsustusja menetluseprotsesse kiirendada. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna toodete osas peaksime keskenduma sellele, et kõik, mida on võimalik Eestis toota, ka Eestis toodetaks.“
Millised on peamised väljakutsed, millega Eesti kaitsetööstus praegu silmitsi seisab?
„Kindlasti on üheks peamiseks väljakutseks kvalifitseeritud personali puudus, sealhulgas erialase haridusega insenerid ja tänapäevaste tööpinkide operaatorid. Ettevõtted koolitavad ka ise CNC-pingi operaatoreid, aga me toetame ja aitame kutsekoolidel kohandada õppekavasid tööstuse tegelike vajadustega.
Odava tootega rikkaks ei saa, tooted peavad olema võimalikult kõrge kvaliteediga. Tööjõupuudus viib ettevõtteid oma tootmisprotsesse automatiseerima ja rohkem roboteid kasutama.
Inseneride värbamine on keeruline mujalgi, neid otsitakse üle maailma. Ka geopoliitiline olukord ei soosi seda. Paljude riikide insenerid vaatavad, et me oleme vahetult Venemaa kõrval, ja peavad riski liiga suureks.
Kapitali kaasamisega hakkavad asjad õnneks lahenema. Varem suhtusid pangad ja investorid kaitse- ja julgeolekuvaldkonna rahastamisse nagu narkokaubanduse ja hasartmängude toetamisse. Nüüd on nähtud, et tootlikkus on kõrge ja siia on vaja kapitali juurde.“
Millist rolli mängib Eesti kaitsetööstuses küberkaitse?
„Meil on mitmeid küberettevõtteid, mis arendavad uusi tooteid ja teenuseid. Kaitsetööstus on ühest küljest väga konservatiivne, teisest küljest sõltub toodete müük referentsidest. Kõik soovivad osta relvasüsteeme, mida on reaalses lahinguolukorras kasutatud ja testitud. Kübervaldkonnale oli oluline 2007. aasta, kui toimus Venemaa küberrünnak Eesti vastu. Eesti e-riik jäi sellele vaatamata toimima, mis on olnud meie küberturvalisuse ettevõtetele tugev müügireferents välisturgudel.“
Kuidas on Ukraina konflikt mõjutanud Eesti kaitsetööstust?
„Ukraina konflikt on mõjutanud Eesti kaitsetööstuse tootmis- ja tarneahelaid mitmel viisil. Näiteks Threodi droone ja Defsecinteli olukorrateadlikkuse süsteeme on regulaarselt tarnitud Ukrainasse, kus neid pidevalt täiendatakse ja uuendatakse, sest iga süsteem on lahinguväljal efektiivne umbes 2–3 nädalat. Seetõttu on oluline olla lõppkasutajatele võimalikult lähedal.
Meil on ettevõte, kes avas seal tehase, mitmel on Ukrainas oma esindused. See on Eesti ettevõtete eelis võrreldes suurte rahvusvaheliste korporatsioonidega, mille otsustusprotsessid on sageli pikemad.
Eesti kaitsetööstuse tooted on Ukrainas hinnatud nende eesmärgipärasuse, kvaliteedi ja kasutajatoe tõttu. Meie ettevõtted reageerivad kiiresti ning teevad vajalikud muudatused, et need lahinguväljal töötaksid.“
Kuidas liit Ukrainasse panustab?
„Eesti panus per capita on muljetavaldav, võttes arvesse meie rahvaarvu ja ressursse. Meie ettevõtetel on suur huvi toetada Ukrainat nii palju kui võimalik, et nad sõja võidaksid. Samal ajal saavad ettevõtted testida oma tooteid reaalses olukorras, veendumaks, et need töötavad nii, nagu on disainitud, ja saada tagasisidet, mis aitab tooteid mujal maailmas paremini turustada.
Sõda on kohutav keskkond, aga kaitsetööstus arendab oma tooteid eesmärgiga ennetada konflikte ja heidutada vaenlasi. Kui sõda siiski puhkeb, peavad need süsteemid töötama nii, nagu nad on disainitud. Eesti ettevõtted saavad ühelt poolt tagasisidet, aga teisalt toetame Ukrainat nende tööriistadega, mida oleme välja arendanud ja ehitanud.
Kaitsevägi on testinud paljusid tooteid erinevatel välismissioonidel. Näiteks Iraagis ja Afganistanis töötati välja esimesed seadmed improviseeritud lõhkekehade vastu. TalTech ja Rantelon on neid tooteid edasi arendanud ja need töötavad nüüd väga hästi ka Ukrainas.
Viimase 2,5 aasta jooksul on toimunud tormiline tehnoloogiline areng, eriti elektroonilise sõjapidamise vahendite, droonide ja droonitaktika valdkonnas. Uute toodete hulka kuuluvad droonivastased tehnoloogiad, mis on arendatud Ukraina sõja kontekstis. Ilma Ukraina sõjata oleksime selliste tehnoloogiliste tulemusteni jõudnud alles aastate pärast.“
Milliseid uusi tehnoloogiaid või lahendusi on viimastel aastatel turule toodud?
„Eelkõige tooteid ja lahendusi, mis on Ukraina sõja kontekstis end tõestanud. Näiteks olukorrateadlikkuse süsteemid, mis võimaldavad suurte maa-alade jälgimist ja kiiret infoedastust erinevatele juhtimispunktidele ja meeskondadele.
Samuti on arendatud mehitamata platvorme. Eesti on selles valdkonnas olnud teerajajaks. Milrem on üks ettevõtteid, mis on mehitamata maismaaplatvormide arendamises maailmas juhtpositsioonil. Märkimist väärivad kindlasti veel sensoritehnoloogiad. Näiteks Threodi välja arendatud vaatlussüsteemide lahendused nende luurelennuki küljes. Eelkõige tarkvaraarenduse pool, mis teeb selle väga efektiivseks. Optikaseadmete poole pealt on meil Hevi Optronics, kes oma vaatlussüsteemiga murrab välisturgudele.“
Millised on trendid ja vajadused, millele Eesti kaitsetööstus peaks keskenduma?
„Kõigis kolmes domeenis – maa, meri ja õhk – käib Eesti ettevõtete aktiivne arendustegevus. See on märkimisväärne, sest suudame rahvusvahelistele ettevõtetele pakkuda konkurentsi uute tehnoloogiate arendamise valdkonnas. Eelkõige lähtume kliendi vajadustest, sest tööstusse tuleb raha kliendi käest.
Ukraina sõjast tulenevalt on üheks peamiseks arendusvaldkonnaks droonivastased tehnoloogiad. Selles segmendis käib aktiivne tootearendus, testimised ja katsetamised. Droonide hulk õhuruumis kasvab pidevalt ja me ei oska praegu täpselt öelda, kuidas droone tulevikus kasutatakse: kui suur osa on juhtimissüsteemides tehisintellektil, millised peavad üldse olema nende navigeerimissüsteemid, millised vastumeetmed.
Droonindus tervikuna mõjutab meie kaitseväe väljaõpet, õhudimensiooni ja jalaväelaste maastikul navigeerimise võimekust drooniparve all. Eriti oluline on droonide tuvastamise ja droonitõrje valdkond. Arendame ka lasertehnoloogiaid ja muid lahendusi, näiteks droonipüsse ja -võrkude süsteeme.
Samuti on oluline elektrooniline sõjapidamine ja kõik, mis puudutab mehitamata platvorme. Meil on juba olemas maismaaplatvormid ja käsil mereplatvormide arendamine. Näiteks Saaremaa laevatehas osaleb koostöös kümne riigi ja 25 ettevõttega Euroopa Liidu kaitsefondi projektides, kus aastaks 2027 peaks valmima autonoomne mereplatvorm. Lennuvahendite valdkonnas on kõige tuntum Threod, kuid ka Krattworks on aktiivselt tegev ja neil on kaitseväega leping.“
