PEALT SIIDINE, SEEST MAAVILLANE

PEALT SIIDINE, SEEST MAAVILLANE

Just nii saab iseloomustada Vaike Niklust, naist, ema, rühmajuhti, perenaist, üliõpilast – Vaike rolle ja tiitleid võibki jääda loetlema. Kes vähegi Vaiket tunneb, teab, et ekstravagantsus käib temaga kaasas.

Tekst: RITA KAASIK , vabatahtlik autor

On see siis juuksetukk või riietumisstiil, aga temas on alati midagi teistest erinevat ja sutsuke glamuurset. Kindlasti on vaikelikku värvigammasse peidetud kollane värv, mis on tema lemmik ja ühtlasi iseloomustab teda suurepäraselt. Isegi laigulistes rõivastes suudab ta olla väljapeetud. Aga selle siidise ja värvilise kesta sees on lihtne naine, Kamari kodutütarde rühmavanem ja noorkotkaste rühmapealik.

TULE TOOMISEST JA ÄMBRITEST

Vaike peres on täiskasvanuks sirgunud kolm last, kellel kõigil olid militaarsed huvid. Tubli emana alustas ta 2006. aastal koos lastega luurelaagrites kaasas käimist ja hakkas sestsaadik samm-sammult sisse elama rühma töösse. Praegu kuulub tema juhitud rühmadesse 50 tüdrukutpoissi vanuses 7–19 aastat.

Küsimusele, millised on olnud selle aja eredamad hetked, vastab Vaike, et eks ikka võidukad naasmised maakondlikelt luureretkedelt, mil ees on ootamas elevil ja õnnelikud lapsevanemad. Eredalt on meelde jäänud vabariigi võistlustel esikolmikusse jõudmised ja sealt edasipääs Rootsi ja Norrasse. Rootsis toimunud võistlus oli militaarsem, meie neiud tõid sealt koju esikoha. Vaikel on olnud au tuua 2022. aasta võidupüha paraadil presidendilt võidutuli kodumaakonda Jõgevamaale. Siinkohal tasub mainida, et läbi aegade on Kamari rühmast valitud ühtekokku kaheksa võidutule toojat.

Vahel tuleb peale ka tüdimus ja käegalöömistunne, sest „ämbreid“ ju ikka juhtub. Kurvaks teeb aga see, kui hakatakse lõhkuma toimivat asja. Läbipaistvus, reeglid ja ausus kõigi suhtes on hästi toimiva rühmatöö olulisemateks märksõnadeks.

Vaike on siiralt rõõmus, et tal on, kellele rühmad üle anda, kui ise enam ei jaksa – huvilisi on välja kasvanud tema enda perest ja on olemas ka tubli vilistlane, kelles ta näeb juhi potentsiaali.

ÕPPIMINE ON ELUSTIIL

Mõned aastad tagasi üllatas Vaike kõiki hoogsa õppimisperioodiga. Ikka üks kool teise järel! Näiteks käis ta neli aastat rahvakultuuri keskuse rahvarõivakoolis, mille jooksul meisterdas valmis Põltsamaa kihelkonna 18. sajandi naise rõivad ning hiljem kaasale ka mehe rõivad.

Praegu on teadmisjanu viinud teda Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiasse õppima pärandtehnoloogiat, täpsemalt rahvusliku tekstiili eriala. Miks selline valik? Vaike juured on Lõuna-Eestis Antsla kandis, tema isapoolne vanaema oli käsitööhuviline ja kuldsete kätega naine, kes pani riidesse paljud küla naised.

Vanaemaga oli väiksel Vaikel eriline side. Vaike enda sõnul võiks tema ja vanaema vahele suisa võrdusmärgi panna: neil olid sarnased huvid, meeldis olla inimeste seas ja pidevalt asjatada.

Koolides õpitust toob Vaike välja hulga omandatud oskusi: tikkimine, kudumine, õmblemine, telgedel kudumine, nahast jalanõude meisterdamine jne. Seni uhkeimaks tööks peab ta enda kootud kangast õmmeldud villast mantlit, milles muidugi on sees ka kollast värvi. Eristumine hallist massist on sellega garanteeritud! Pingutamist vajab aga kirjatöö, eriti võõrkeelse kirjanduse läbitöötamine ja tõlkimine, ent siin ulatab abikäe ülikoolis õppiv noorem poeg.

KES TEEB, SEE JÕUAB

Vaike värvilist tukka näeb lehvimas kõigil Kamari Haridusseltsi üritustel. Tema igapäevatööks ja hobiks on olla Kamari seltsimaja perenaine. Oma töösse suhtub ta ikka põhjalikkuse ja täpsusega, olgu eesootavaks ülesandeks tellitud pidulaudadele salvrätikute voltimine või seltsiõuel maailma kõige sirgemate teede lükkamine värskelt maha sadanud lumme.

Muuseas, lumi ja Vaike käivad hästi kokku: suusaradadel näeb teda tihti, viimastel aastatel ehk küll vähem, kui ta ise sooviks, sest kool ja muud kohustused võtavad oma aja. Möödunud talvel läbis ta siiski ligi 200 suusakilomeetrit vaikuses ja rahus. Kuningamäe terviseradadel ei toimu ühtegi võistlust, kus sekretariaadis ei lööks aegu kokku Vaike, ja seda ikka talle omase piinliku täpsusega.

Oma kiire tempoga elus võtab Vaike koos perega just talviti nädalaks aja maha. Siis sõidetakse pere, sõprade ja lähedastega mägedesse suusatama. Vaike ja tema kaasa Indrek on juba ka õnnelikud vanavanemad. Ühisüritustest ja pidudest peetakse nende peres väga lugu. Vaike suudab jõulukingi lunastamisegi põnevaks teha!

Aastakümneid oli Vaikel üks salajane mõte, südamesoov. Samal ajal näris väike kahtlus, et tahaks küll, aga kas ...? See mõte oli rahvatants. Mis sa, hea lugeja arvad, kuhu see idee viis? Jah, siin pole kahtlust – ikka tantsutrenni! Kaasa Indrekuga on nüüdseks juba kaheksa aastat koos rahvatantsu tantsitud. Intensiivsed trennid ja tore seltskond annavad ülima rahulolutunde.

Selline siis ongi see pealt siidine ja seest maavillane Vaike – naine, keda on tunnustatud aasta pärli tiitliga, kes on võidutule tuletooja ning Kodutütarde teeneteristi, kuldsõle omanik.