SEGI PAISATUD JA LAIALI PILLUTATD ELUD

SEGI PAISATUD JA LAIALI PILLUTATD ELUD

Mis on kestnud üle pooleteise aasta, hävitanud lugematul hulgal inimeste elusid ning veel suuremal määral teinud maatasa nende kodusid? Loomulikult on see sõda Ukrainas. Miks see meile nii oluline on? Kindlasti saab sellele küsimusele anda palju vastuseid, kuid kõige tähtsamad vastused peituvad Vahur Laiapea raamatus „Ukraina päevikud“.

Tekst: KARRI KAAS , Kaitse Kodu! peatoimetaja

Miljonid sõjapõgenikud, sajad tuhanded haavatud, kümned tuhanded surnud. Arvud, mis oma suuruses on keskmise inimese jaoks üsna hoomamatud ning muutuvad seetõttu pelgalt statistikaks, sest nii on neid lihtsam käsitleda.

Jah, sõda vajab statistikat, et teatud protsesse mõista ja tervikust paremini aru saada. Kuid seejuures ei tohi mitte mingil juhul unustada, et selle statistika, nende arvude taga on üksikud indiviidid. Lihtsalt öeldes, tavalised inimesed.

Vahur Laiapea raamat „Ukraina päevik“ just nendele inimestele keskendubki. Inimestele, keda 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa täieulatuslik sõda Ukraina vastu on moel või teisel puudutanud. Nende inimeste elu, saatust ja omanäolisust on autor avanud, et nad ei jääks tundmatuteks väärtusteks sõjatemaatika abstraktsetes valemites. Nagu seisab kirjas ka raamatu kaanel. Ja õigesti seisab!

Loomulikult ei tee see raamatut kohe automaatselt heaks. Kaugeltki mitte, sest kuidas saab heaks pidada kõike seda valu ja vaeva, mis praktiliselt igalt leheküljelt vastu peegeldub ning paneb igat vähegi empaatiavõimelist lugejat tundma end oma turvalisel Eestimaal kohati silmakirjateenrina? Ei saagi!

Mis ei tähenda, et „Ukraina päevikud“ pole hea raamat. On küll! Kõigele eelpool kirjutatule vaatamata, või just selle tõttu, on see väga hea. Nappide sõnadega on autor suutnud maalida hingekriipiva pildi segipaisatud maailmast ja laialipillutatud inimestest selles. Kes on lugenud Eesti ühe suurima päevalehe veergutelt Laiapea samanimelist artiklisarja, millel kõnealune teos põhinebki, see teab. Kes ei ole, saab oma vea nüüd raamatusse kaevudes parandada. Sest see on oluline.

Eriti veel praegu, mil sõja venimine on paljudes hakanud tekitama kahtlusi, kas Ukraina ikka suudab vaenlase oma maalt välja suruda. Ja mitte ainult välja suruda, vaid ka võtta talt soovi sinna kunagi tagasi pöörduda. Peab suutma!

Selles on oma osa täita ka lugudel, mida Vahur Laiapea oma raamatus meile vahendab. Et me ei unustaks. Et me ei kahtleks. Et me ei tõlgendaks toimuvat ainult arvude kaudu ega taandaks seda statistikaks. Vastasel korral on meil endil oht ükskord saada osaks sellest.

“UKRAINA PÄEVIKUD”

Vahur Laiapea

279 lehekülge

Postimehe kirjastus