Jahijärelevalvest 2021. aastal

- AKTUAALNE Jahijärelevalvest

2021. aastal

Möödunud aasta oli tegus nii jahimeestele kui ka keskkonnaameti järelevalveosakonnale. Jahimeeste seltsi algatusel on võetud aina laiemalt kasutusele elektroonilised jahiload. Keskkonnaameti kontroll nende üle on sujunud.

TEKST LIIVI PLUMER, keskkonnaameti peainspektor FOTOD KESKKONNAAMET

Keskkonnaameti jahijärelevalve kontrolli käigus avastatud laetud jahirelv. Jahimees transportis jahirelva ühisjahi laskekohtade vahetamisel laetuna ehk üks padrun oli rauas ja relvale oli kinnitatud padrunitega salv. Ohutuse tagamiseks eemaldas inspektor laetud relva autost ja laadis tühjaks ohutus suunas.

Järelevalveosakonnale oli 2021 esimene aasta suures ühendametis. Inspektori töös siiski palju ei muutunud, endiselt on oluline järelevalve looduses. Muutus aga asutuse nimi: keskkonnainspektsiooni kirjade asemel on kõigil autodel ja paljudel inspektoritel vormiriietusel kirjas „keskkonnaamet“. Mitme vormielemendi kandmisaeg on pikk, seetõttu asendatakse rõivastust tasapisi. Seniks võivad inspektorid kanda nii sinist keskkonnainspektsiooni vormi kui ka uuemat, rohelist keskkonnaameti välivormi.

Alustati 143 menetlust

Eelmisel aastal alustas keskkonnaamet 143 väärteomenetlust jahiseaduse alusel. Levinuim rikkumine oli jahipidamine kehtiva jahipidamisõiguse tasuta (vt tabel). See kohustus kipub ikka ununema, kuid peagi muutub tasu maksmine mugavamaks. Jahipidamisõiguse eest tasu maksmine kolib kevadel uuele platvormile jahiluba.ee, kus saab soetada nii jahipidamis- kui ka kalapüügiõigusi. Kõik pilet.ee keskkonnas varem ostetud jahipidamisõigused kanduvad uude süsteemi üle ja kehtivad alates soetamise hetkest aasta aega.

Jahirelvadega seotud rikkumised olid paraku peaaegu sama levinud kui jahipidamisõiguse tasu makseta küttimine. Transpordivahendis avastati 28 juhul laetud jahirelv, millel oli padrun rauas, padrunid relvale kinnitatud salves või mõlemas (vt fotod).

Jahieeskirja § 7 lg 2 ja 3 järgi peab jahirelv olema transpordivahendis laadimata ning püssikotis või kabuuris, välja arvatud jahipidamisel paadist ja vahetult enne lasu sooritamist metsseajahil seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist. Laadimata jahirelval ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves. Kõige sagedamini oligi laetud relv pandud autosse ühisjahil laskekohtade kiiruga vahetamisel või individuaaljahil ringi sõites. Jahimehele endale ja kõrvalseisjatele on see kõige ohtlikum rikkumine, millele keskkonnaamet jahikontrollides suurt tähelepanu pöörab. Õnneks möödus 2021. aasta suuremate jahiõnnetusteta.

Jahiohutuse rikkumiste alla liigitusid ka olukorrad, kui jahti peeti hoonetele liiga lähedal või jäeti järelevalveta jahirelv teistele isikutele kättesaadavasse kohta. Individuaaljahil tuli ette, et jahirelva transporditi autos ilma kotita näiteks istmete vahel. Ilma kotita võib laadimata jahirelva panna autosse vaid ühisjahil laskekohtade vahetamisel.

Jahiloata jahipidamine avastati 23 korral ja keeluajal jahipidamine seitsmel korral. Sageli oli tegu uluki küttimisega, kui puudus jahiluba või

polnud vastava uluki jahiaeg. Sellisel juhul tekkis rikkumisega keskkonnale kahju, mis määrati 26 juhtumi korral. Jahiloata jahipidamise alla liigituvad ka olukorrad, kui jahimees peab jahipiirkonnas jahti, kuid tal ei ole vastava piirkonna kehtivat jahiluba.

Keelatud silmuste, taldrikraudade ja poolautomaatsel relval üle kahe padruni mahutava salve kasutamine jahipidamisel fikseeriti 18 juhul. Poolautomaatsel relval võib kasutada kuni kaht padrunit mahutavat salve, lisaks võib üks padrun olla rauas ehk jahiseadus näeb ette võimaluse poolautomaatsest relvast lasta järjest kuni kolm lasku. Silmused ja taldrikrauad on keelatud vahendid ja nende avastamisel alustab keskkonnaamet alati väärteomenetlust ning võtab vahendid hoiule.

Dokumendid

Jahipidamise dokumentidega oli probleeme 13 korral. Jahti suurulukile peeti laskekatsetunnistuseta kuuel korral ja ühel juhul pidas jahimees jahti aegunud jahitunnistusega. Mõlemat rikkumist on kerge vältida, sest iga kütt saab oma jahidokumentide kehtivuse mugavalt Jahise või Metsise andmebaasist üle kontrollida. Mõned rikkumised olid seotud jahilubade väljastamise ja tagastamisega ning jahiloale märke õigel ajal tegemata jätmisega. Muud jahipidamisele esitatud nõuete rikkumised olid jahipidamine keelatud kohas või keelatud ajal. Osa rikkumiste korral oli ühe teoga astutud üle mitmest jahiseaduse nõudest, näiteks peeti jahti kehtiva laskekatsetunnistuse ja jahipidamisõiguse tasuta. Sellisel juhul on tabelisse kirja läinud kahest rikkumisest raskem, mida arvestati karistuse määramisel.

Jõustunud karistustest edastab keskkonnaamet teabe jahimeeste seltsile, kelle pädevuses on otsustada, kas peatada jahiseaduse nõudeid rikkunud küti jahitunnistuse kehtivus. Jahitunnistuse peatamise ettepaneku esitame raskemate rikkumiste korral, nagu jahiohutuse nõuete rikkumine või jahiloata jahipidamine. Jahimeeste selts on jahitunnistuse kehtivuse peatanud paarist kuust kuni mitme aastani.

Keskkonnaamet jätkab 2022. aastal kontrolli jahiohutuse nõuete täitmise üle. Lisaks korraldame sarnaselt viimaste aastatega aeg-ajalt suuremaid jahijärelevalve reide, kui ühte maakonda tulevad korraga kontrollima inspektorid kogu Eestist.

Ohutut jahti!

Tabel. Jahiseaduse rikkumise alusel keskkonnaameti alustatud väärteomenetlused 2021. ja 2020 aastal

Rikkumise valdkond

Jahipidamisõiguse tasu maksmata Jahiohutuse ja relva transpordinõuete rikkumine Jahiloata jahipidamine Keelatud vahendi kasutamine (keelatud salv, püünis ja peibutis) Probleem jahipidamise dokumentidega Muud jahipidamisele esitatud nõuete rikkumised

Kokku alustatud väärteomenetlusi

Keskkonnakahjuga juhtumeid

2021 2020

40 50 39 15 23 29 18 14 13 13 10 9

143 130

26 21