Zsigmond Széchenyi näitus Budapestis

Suurim saal oli pühendatud Aafrikale, kus lisaks muudele eksponaatidele oli näha mõningaid Zsigmond Széchenyi kütitud loomade topiseid.

Ungaris 25. septembrist 14. oktoobrini toimunud maailmanäituse raames oli nii Budapestis kui ka teistes linnades põnevaid väljapanekuid. Ungari tuntud jahimehe ja kirjaniku Zsigmond Széchenyi (1898—1967) näitus väärib pikemat ülevaadet.

TEKST ANDRA HAMBURG FOTOD ANDRA HAMBURG, ROBERT CAPA KUNSTIKESKUS JA SZÉCHENYI ERAKOGU

Ungari jahinduse suurkujule Zsigmond Széchenyile pühendatud näitus oli maailmakuulsa sõjafotograafi Robert Capa fotokunstikeskuses. Piltide, topiste, jahipäeviku jms kõrval olid eriti mõtlemapanevad tema tabavad tsitaadid jahindusest. Jahindust selgitas ta järgmiselt: „Jahindus tähendab uluki jälitamist ja metsakohinaid, pigem siiski metsakohinaid.“

Mitu põlvkonda on üles kasvanud Zsigmond Széchenyi kirjutatud romaanidega, tema jahikogemuste najal. Välisekspeditsioonid on talletatud raamatukaante vahele. Tema teoseid on ungari keeles välja antud rohkem kui 70 korda ja müüdud üle poole miljoni eksemplari. Lisaks on tema järgi nimetatud jahindusmuuseum Hatvani linnas Budapestist 60 km kaugusel.

Pärit kõrgklassi perest

Keszthely Helikoni raamatukogus Balatoni järve ääres ja võis taas jahti pidada. Hiljem tohtis ta tagasi Budapesti kolida.

Széchenyi oli laia silmaringiga, teda iseloomustas sügav armastus ja austus looduse vastu. Fotograafina ilmutas ta suurt huvi mitte ainult floora ja fauna, vaid kogu maailma ja inimeste vastu, keda ta oma reisidel kohtas. Siiski meeldis talle olla rohkem väljaspool tsivilisatsiooni, istuda lihtsalt lõkke ääres metsas või olla jahil.

Esimene näituseruum oli pühendatud Széchenyi eluloole: kuidas ta jahipidamist alustas, tema esimesed jahid, milline oli ta kodu ja isiklik elu. Erilist tähelepanu vääris pilt 17-aastasest Zsigmondist (1915), kus ta demonstreerib kütitud punahirve trofeed.

Teised saalid olid jaotatud Euroopa, Aafrika, India ja Alaska jahiretkede järgi. Ta ei käinud alati küttimas, vaid ka loodust vaatlemas.

vanemad olid tolleaegse valitsuse liikmed, emapoolsed vanavanemad olid suurmaaomanikud, kuuludes ka kuningakotta.

Tuntud jahimees alustas jahikarjääri väga varases eas. Õhupüssiga käis ta juba seitsmeaastasena Sárpentele külas varblasi laskmas.

Zsigmond Széchenyi oli kirglik jahikollektsionäär. Tema hilisemas eas kütitud kõrbeantiloop (Addax) oli lausa maailmarekordi vääriline. Teise maailmasõja ajal hävis kodupõlengus 1300 jahitrofeega kollektsioon. Õnneks säilis osa tema neljakeelsest (inglise, ungari, saksa ja prantsuse) jahinduslikust kirjanduskogust, mis sisaldas üle 3000 köite ja mida peetakse kogu maailmas rariteediks.

Pärast sõda ootasid rasked ajad. Nõukogude võim arreteeris ta 1945. aasta märtsis ja hoidis kuu aega vangis. Aastal 1951 küüditati ta kodukohast ja järgnevad kaheksa aastat viibis ta asumisel eri kohtades. Kommunistliku režiimi ajal sai ta sõbra abiga tööle

Näituse plakat, millel on 17-aastane Zsigmond Széchenyi (1915), kus ta demonstreerib enda kütitud punahirvetrofeed.

37-aastane Zsigmond Széchenyi (1935) Alaska jahiretkel kütitud mägilambaga.

Aafrika

Aafrika oli Széchenyi kõige südamelähedasem paik, seal käis ta kõige rohkem. Algul jahtis eksootilisi loomi, järgmistel kordadel sattus peamiselt sealset elu pildistama, tutvuma kohalikega ja lihtsalt loodust nautima.

Aafrika kohta on ta öelnud järgmist: „Euroopa ei ole olnud iial nii ilus, kui seda vaadata Aafrikast. Kuid Aafrika ei ole eales olnud nii ilus, kui seda vaadata Euroopast.“ Esimene jahireis Aafrikasse toimus 1927. aastal, kui ta käis Sudaani lähistel. Siis küttis ta esimese lõvi ja pantri ning pani aluse oma jahikollektsioonile. Järgmisel aastal läks ta tagasi, veetis kuus kuud Keenias ja tõi sealt kaasa trofeesid, sh hiiglaslikud elevandivõhad. Trofeede kohta on ta öelnud: „See ei ole ainult jahitrofeede kokku lugemine või nende mahu ja sentimeetrite mõõtmine. Esimene ja kõige tähtsam on siiski nende mittemõõdetavus.“

Alaska

Suvel 1935 oli Széchenyil võimalus külastada koos kahe sõbraga Alaskat. Nende soov oli küttida neli ulukit: lumelammas, Kodiaki karu, põhjapõder ja Alaska põder. Plaan õnnestus täita kahe kuuga.

Mõni aasta hiljem kirjutas ta sellest jahiretkest raamatu „Hunting in Alaska“ (1937), mis on rohkem kui jahipäevik, sest räägib ka Alaska ajaloost, jahikaaslastest jm huvitavatest teemadest. Talle meeldisidki kauged kohad. Ta ütles selle kohta järgmist: „Mind meelitavad kõik sellised kohad, mis on kaugel, on suured või mis on metsikust loodusest ümbritsetud ja kus on vähe inimesi.“

India

Széchenyi abiellus 1936. aastal Stella Crowtheriga. Järgmisel aastal külastasid nad Indiat, käisid tuntud ja vähemtuntud kohtades ning nii tiigri- kui ka linnujahil. Piltidelt on näha, kuidas abikaasa poseerib oma mehe kaamerasse koos kütitud trofeedega.

Pärast avaldas ta oma esimese raamatu „Chui“, mis tõi kohe palju tuntust. Seejärel läks ta uuesti Aafrikasse, kus küttis Nuubia metskitse, millest kirjutas raamatus „Two goats“. Hiljem käis ta 1960. aastatel veel kaks korda Aafrikas. Raamat „Denatured Africa“ rääkis tema viimastest seiklustest.

Kodumaa oli kõige armsam

Kõige rohkem meeldis talle siiski pidada jahti kodumaal. Ta on selle kohta öelnud: „Hirvesarved Ungari metsades on mulle südamelähedasemad kui suurima elevandi võhad, /- - -/ maikuine liiliate hõng aasal on rahustavam kui kõige kaunima orhidee lõhn.“ Enim meeldis talle küttida metskitse. Ta oli ka osav laskja ja osales regulaarselt väikeulukijahtidel Slovakkias. Tuntuse tõttu sai ta jahikutseid peaaegu igasse maailma otsa. Transilvaanias (tänapäeva Rumeenia) käis ta küttimas karusid ja hirvi ning Alpides mägikitsi. Samuti oli ta edukas tuvide küttimise võistlustel. „Kõige ilusam küttimistulemus on mälestus,“ oli ta siiski kindel.

Jahimeheks olemist on ta mõtestanud järgmiselt: „Mis puutub jahindusse, jahinduse olemusse – sa ei saa seda õppida kirjutades ega raamatutest tarkusi ammutades. Kõik, kellel on võimalus, peaksid selle maitse suhu saama juba lapsena. Seejärel pisitasa üha kasvava, aga ka rohkem distsiplineeritud jahikirega peaks see mees või naine seda endale nii-öelda sisestama ning järk-järgult selle „vaimuga“ rikastuma.“

Piltidelt ja jahipäevikut vaadates tundub, et aktiivseim jahiaeg jääb 30.–40. eluaastatesse, kui Széchenyi ka palju reisis. Lähedased kirjutasid talle pidevalt ja ootasid teda tagasi, seega mõistis ta, et ei peaks oma riigist põgenema. Aastal 1945. tabas teda karm saatus: abikaasa ja poeg läksid sõja puhkedes Inglismaale, tema kodu hävines, ta pandi koos isaga vangi ning isa suri kaks päeva pärast vangist vabanemist.

Pärast sõda lahutas ta esimesest abikaasast, uuesti abiellus ta 1959. aastal Margit Hertelendyga. Aastal 1960 lubati tal isegi Aafrikasse reisida. Hiljem kirjutas ta menuraamatuid. Aastal 1964 käis ta uuesti Aafrikas jahiretkel, kuid hiljem muutus tervis juba halvemaks. Széchenyi suri 1967. aastal Budapestis.

Mida vanemaks ta sai, seda vähem oli sissekandeid jahipäevikus. Pigem meeldis talle siis rohkem vaadelda ja pildistada. „Lõpuks ei tähendagi jahipidamine laskmist. Vintpüssist tulistamine on lihtsalt resonants ja näitab inimlooma jahipidamist. Jahindus tähendab siiski aukartust.“

Õnnitleme!

ARE JAHIMEESTE SELTS

Andreas Tiimus 50

EIDAPERE JAHISELTS Sulev Kidra 70

HAIMRE JAHIMEESTE SELTS

Heino Roop 80 Kaljo Tiigisoon 80

HALINGA JAHIMEESTE SELTS

Mihkel Salom 90 Johhannes Toomsalu 80 Tõnu Kõrvits 75 Aare Saagim 70 Arvi Mölder 65

HALLISTE JAHISELTS

Hendrik Mäger 70 Tõnu Aasna 55

HARJU JAHINDUSKLUBI

Madis Liiväär 70 Heino Moor 70 Jüri Lillemaa 65 Aleksandr Vassiljev 65 Lembit-Alo Kippar 60 Aivo Sepp 55 Andrei Korotõts 55 Anti Tomson 55 Vassili Burtin 65 Marek Mikkus 50

John Anthony Longhurst 55 Erkki Hein 50 Alar Tammepärg 50 Laur Nappus 50

HIIUMAA JAHIMEESTE SELTS

Toomas Adrikorn 80 Aare Mehik 70 Jüri Preobraženski 70 Jüri Noorkõiv 60

IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS

Vladimir Homjakov 80 Juri Poma 75 Nikolai Astašev 70 Sergei Prosolkov 70 Annes Rääst 70 Viktor Rautio 70 Vjatšeslav Šlõk 70 Pavel Veikolainen 70 Kunnar Kuusmik 65 Nikolai Zaitsev 65 Valery Vasiliev 60 Margus Ets 50 Dmitri Rakov 50 Sigrid-Viiu Vislap 50

JAHINDUSÜHISTU NUGIS

Aare Veedla 50

JAHISELTS BUBO

Peeter Kiuru 55

JAHISELTS GUSTAV

Arvi Pettai 55

JUURU JAHIMEESTE SELTS

Einar Ley 60

JÕGEVA JAHIMEESTE ÜHING

Arnold-Vasten Ploovits 85 Kaljo Tõnissoo 85 Hinno Nõmmik 80 Tõnu Lepik 70 Väino Kalaus 70 Viktor Mitt 65 Rudolf Riiman 55 Harles Kaup 50 Tiit Luhamäe 50

JÄRVAMAA JAHINDUSKLUBI

Vassili Matvienko 70 Arvi Milka 70 Jüri Pikma 70 Mait Metsare 65 Toomas Lepind 60 Hariton Tähtla 60 Valeri Homin 50 Imre Randjõe 50 Hirvo Rannu 50

KAIU JAHINDUSKLUBI

Jaanus Luks 80 Mihhail Tanvel 70

KEHTNA JAHINDUSKLUBI

Kalju Laiapea 75 Allan Tinno 70 Ain Roosild 55 Aivar Savelli 55 Sven Soomets 50

KEILA JAHISELTS

Raimo Uuemõis 60

KIHELKONNA JAHIMEESTE SELTS

Guido Suurna 55

KLUBI TAJASK

Vladimir Beljajev 75

KOERU JAHIMEESTE SELTS

Karl Lõoke 65 Jaanus Vaiksoo 55

KOHILA JAHIMEESTE SELTS

Kaupo Kiis 55 Arno Kipso 50

KULLAMAA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Ilmar Süld 60

KULLAVERE JAHIÜHISTU

Viktor Maiorov 70 Raigo Saar 55

LEIE JAHIMEESTE SELTS

Vello Põder 50

LEHOLA JAHISELTS

Jüri Piir 70

LINNUSE JAHISELTS

Mart Raissar 75

LÄÄNE-LAHEMAA JAHISELTS

Martin Smitt 50

LÄÄNEMAA JAHINDUSKLUBI

Olev Heinpalu 65 Nikolai Vassiltšenko 65 Väino Reissar 60 Kalev Heinpalu 55 Sergei Jampolski 50 Aivar Rand 50

METSASÕBRAD MTÜ

Vladimir Beljajev 75

MÕISAKÜLA JAHISELTS METSIS

Ervin Tamberg 65 Enno Lilleste 50

MÄRJAMAA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Rein Loel 75 Nikolai Strelkov 60

ORA JAHISELTS Ivar Meinson 65

PADISE JAHIMEESTE SELTS

Jaan-Miikael Annus 80 Ivo Meller 60 Vello Norak 60 Kalle Põldsalu 60

PALIVEREPIIRSALU JAHISELTS

Olev Heinpalu 65 Kalev Heinpalu 55

PÕLTSAMAA JAHISELTS

Eino Valma 85 Heiki Tapio Hipp 65

PÕLVA JAHISELTS

Aleks Kõiv 80 Kalju Hunt 65 Ain Luhse 65 Avo Kruusla 65 Maidu Kukk 65 Vahur Käärik 65 Aivar Lemsalu 65 Mati Tiigimäe 65 Arvo Hausenberg 60 Silver Hinto 50 Aarne Rätsepp 50 Vendu Suurmann 50

PÄRNUMAA JAHIMEESTE LIIT

Kalju Ojassalu 90 Neeme Juurikas 85 Ivan Gavrijasev 80 Andres Ilves 80 Knut Magne Lindhjem 75 Oskar Suislepp 75 Jüri Pikma 70 Viktor Lindt 65 Jüri Puust 65 Aavo Saar 65 Maldon Tominga 60 Kalev Kiisk 55 Andrus Mihhailov 55 Kalev Popp 55

RAHNOJA JAHISELTS

Friedrich Müür 75 Peeter Haas 60

RAIKKÜLA JAHISELTS

Rein Värk 85 Nikolai Liukanen 75 Ain Oraste 65 Anti Laagus 55

RAKVERE JAHINDUSKLUBI

Eeri Tamm 65 Kalle Tull 65 Jüri Vilimaa 65 Raimo Tamm 65 Igor Benbik 60 Georgi Kert 60 Toomas Bauvald 50 Janek Leevand 50

RAPLA VALLA JAHISELTS

Nikolai Liukanen 75 Harri Õunapuu 75

RIMMU KÜTID MTÜ

Eduard Kähr 80

SAARTE JAHIMEESTE SELTS

Eino Roosipõld 85 Arvo Sema 85 Enn Meri 80 Ants Kanemägi 75 Vello Kallus 75 Helmer Jõgi 70 Arvet Pello 65 Mati Tarkin 65 Meino Uussaar 65 Nikolai Vassiltšenko 65 Jüri Kolomainen 60 Märt Lehto 60 Jüri Maastik 60 Urmas Mägi 60 Ülo Valmas 60 Neeme Õige 55 Ivi Maripuu 50 Priit Nurk 50

SINIALLIKA JAHISELTS

Peeter Tuttelberg 65

SUISLEPA JAHISELTS

Urho Veske 55

TAEBLA JAHISELTS Kalju Rae 80

TAHKUNA JAHISELTS

Georgi Kiselev 75 Hanno Riismaa 50

TALLINNA JAHIMEESTE SELTS

Ivan Varvaruk 85 Juri Bogoljubov 70 Alim Faktulin 55 Tarmo Suss 55

TARTU JAHINDUSKLUBI

Vassili Tanin 85 Enn Banner 80 Lauri Ploom 80 Juri Plukk 80 Ürjo Saat 80 Arno Justus 75 Valeri Sepp 75 Jüri Tensing 75 Viktor Barsukov 70 Helmer Jõgi 70 Jaan Siitam 70 Ilmar Koppel 65 Vello Laisk 65 Viktor Mišin 65 Paavel Remets 60 Andrus Rinne 60 Mati Teder 60 Erik Tohvri 60 Valdur Vilu 60 Toomas Armulik 55 Redik Eschbaum 55 Taivo Lentsius 50 Kiur Lindmäe 50 Marek Palusoo 50 Juri Pusep 50

TIHEMETSA JAHISELTS

Juhan Pikkur 90

TUUDI JAHISELTS

Rein Leht 60 Arni Õuemaa 60

TÄNASSILMA JAHISELTS

Kalev Palta 75

VAHASTU JAHISELTS

Vladimir Kazantsev 70 Heimu Steinpilm 70 Peeter Kask 55

VALGAMAA JAHIMEESTE ÜHISTU

Ants Orgel 75 Eduard Sokolovski 75 Einar Kliiman 65 Gennadi Senjavin 65 Vassili Kovaltsuk 60 Rein Lehtmets 60 Aivar Veerme 60 Alo Jodsche 55 Andres Rõõmus 55 Jaak Mae 50 Teet Metsavas 50

VALGU JAHIMEESTE SELTS

Taivo Lauri 50 Märt Osula 50

VALTU JAHIMEESTE SELTS

Eedi Reose 75

VARDI JAHISELTS

Mart Raissar 75 Aare Reose 55

VASTSE-KUUSTE JAHISELTS

Priit Ansip 50

VILJANDI JAHIMEESTE LIIT

Toomas Külvet 85 Toivo Luik 75 Endel Peek 75 Uno Kink 70 Tõnu Kirs 60 Taimar Mauring 55 Toomas Tuul 55 Hillar Kangro 55 Peeter Ruus 55 Jaanus Kadaja 50 Tauno Utsal 50 Margus Tõnson 50

VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTS

Tõnu Tamm 80 Arvo Ojaots 75 Taivo Tagamets 75 Tõnis Moppel 70 Tõnu Raudsepp 70 Priidu Isak 65 Mati Pajur 65 Peep Hollas 60 Urmas Horg 60 Urmas Kuus 60 German Nagovitsõn 60 Kalev Pindis 60 Vainu Tamberg 60 Aivar Mesikäpp 55 Kalmer Umbleja 55 Tõnis Alliksoo 50 Toomas Leetjõe 50