2 minute read

Nutriad tungivad linnadesse

- Vibujaht Nutriad tungivad linnadesse

Iga kuu valib FACE kuuprojektiks ühe jahindusega seotud looduskaitseprojekti Euroopas.

Advertisement

TEKST FACE TÕLKINUD RITA-ANETTE KOHAVA

Need projektid toovad esile vaid mõne paljudest suurepärastest algatustest, mida jahimehed teevad bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. FACE bioloogilise mitmekesisuse manifesti 2021. aasta detsembriprojekt oli „Vibujahiühing aitab võidelda linnadesse tungiva nutria ohjamisega.“

Nutria

Nutria (ld Myocastor coypus) on suur lestjalgne näriline, kes on vees liikuvam kui maismaal. Ta elab vee lähedal urgudes või pesades. Nutria sarnaneb kopraga, kuid on väiksem, umbes 60 cm pikkune. Tal on ümmargune saba ja kollakasoranžid näriliste hambad. Sarnaselt väiksema ondatraga tekitab nutria paljudes kohtades kahju, sest kaevab uru paisudesse ja tammidesse. Nutria hävitab keskkonda, levitab haigusi, näiteks tuberkuloosi, ja kannab ka parasiite, nagu paeluss, maksakaan ja ümarussid, olles nende peremeesorganism.

Nutriad elasid algselt Lõuna-Ameerikas. Aastakümneid tagasi pääsesid isendid Ida-Euroopa ja Ida-Saksamaa karusloomafarmidest välja. Nad levisid peaaegu kogu Euroopas. Alates 2016. aastast on nutriapopulatsioon Saksamaa jahiliidu uuritud piirkondades ligikaudu kahekordistunud.

Nutria on alates 2016. aasta juulist kantud EL-i invasiivsete võõrliikide nimekirja. Kui nutria satub elukeskkonda, võib ta maastiku kiiresti laastada, hävitades taimestikku. Teadlased on juba aastaid täheldanud, et nutriad on muutumas kõigesööjateks, jahivad mageveekarpe ja lõhuvad seega toiduahelat.

Miljon eurot kahju

Nutriad on muutunud Californiast Saksamaani ulatuvaks laastavaks probleemiks. Neil ei ole palju looduslikke vaenlasi ja nad võivad mitu korda aastas poegida. Prantsusmaal Saksamaa piiri ääres Haguenaus otsustas linnavalitsus invasiivsete võõrliikide vastu meetmeid rakendada. Kuigi nutria näeb välja kahjutu ja armas, on ta tegelikult ahmitsev ning hävitav: „Nutriad tekitavad meile suuri probleeme, sest nad kaevavad veekogude kallastel, hävitavad kaldaid ja isegi õõnestavad tamme,“ kurdab Thomas Schulz Schwalmi ühingust Brüggenis.

Ainuüksi 2017. aasta kevadel loendas linnavalitsus umbes 500 meetri ulatuses ligikaudu 70 nutriat. Nutria põhjustatud erosiooni tõttu on jõgi viimase kümne aasta jooksul muutunud kaks korda laiemaks. Linnavalitsus hindas kahju suuruseks umbes miljon eurot.

Kirjeldatud linnapiirkonnas ei ole võimalik kasutada vintpüssi, haavlipüssi, püüniseid ega isegi mürki, sest oht inimestele, lemmikloomadele, autodele ja majadele on liiga suur. Seetõttu pöördus Haguenau linn Alsace’i vibujahiliidu (ACABR, Association des chasseurs à l’arc du Bas-Rhin) poole küsimusega, kas jahimehed saaksid nutriate arvu linnapiirkondades vibuga küttides vähendada.

Projekti käivitasid 2. juulil 2017. aastal 27 jahimeest, kes on Alsatian Bow jahiliidu (ACABR) ja Saksamaa vibujahiühingu (DBJV) liikmed. Varasel hommikutunnil toimus neli jahti. Kohapeal täideti küsimustik, mille abil koguti nutriate kohta andmeid, mida hiljem uuriti Hannoveri veterinaariaülikooli patoloogilises instituudis.

Kümmet nutriat uuriti Hannoveri veterinaarmeditsiiniülikoolis. Tehti kindlaks, kuhu jahinool tabas, milliseid elutähtsaid organeid jahinoolega vigastati ja kas tekkis ilmne verejooks (tugev verekaotus).

Ü H I S J A H T 2 0 2 2 KOPRALE

1 5 . 0 3 - 1 5 . 0 3 V I R T U A A L J A H T Ü L E E E S T I 3 1 . 0 3 - 2 . 0 4 L A E K V E R E *

* K O H T A D E A R V P I I R A T U D

Tulemused

Algatuse käigus kütiti umbes 30 nutriat. Jahimehed ja teadlased kulutasid üle 550 töötunni. Projekti piirkonnas nutriapopulatsiooni reguleerimiseks tuleb hinnanguliselt küttida igal aastal vähemalt 100–150 nutriat.

Edukas aktsioon tõestas, et küttimine on keskkonna ja kohaliku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ning looduslike elupaikade säilitamise tõhus piiriülese koostöö meede.

ALLIKAD

• https://www.dbjv.org/assets/data/downloads/dbjv_bericht_nutria_reduzierung_haguenau_2017.pdf • http://www.rp-online.de/nrw/staedte/iersen/nutrias-zerstoeren-deiche-und-ufer-aid-1.7027519

This article is from: