Kas ja kuidas küttida kaugelt?

Jahipidamine on väga huvitav hobi või õigemini — elustiil. Mind paelub jahinduses mitmekesisus ja võimaluste rohkus.

TEKST KAIDO TOOM FOTOD KAIDO TOOM, ERAK OGU, SHUTTERSTOCK

Autor ja 500 jardilt kütitud kits.

Jahivarustus: binokkel, termokaamera, aktiivkõrvaklapid ja kaugusmõõtja.

Pikamaalaskmise optika.

Ulukite küttimisel on võimalik kasutada lõkse ning püünisraudu, pidada varitsus-, hiilimis ja ajujahti või minna põdra peibutamise koolitusele, õppida jahisarve mängima jne.

Viimasel ajal on üks minu lemmikuid metskitsejaht. Olen arendanud oma oskusi ja varustust nii, et suudaksin küttida keskmisest kaugema vahemaa tagant. Mõtlen siinkohal kaugust 300 jardi (u 274 m) ja enam. Lisaks turvalisusele ja oskustele on vaja ka natuke teistsugust varustust kui klassikalisel jahil, kus vahemaad jäävad enamasti 200 meetrini ja vana kool õpetab, et „võta natuke kõrgemale“.

Tavaliselt (u 9–10 g kuul näiteks .308Win või 30-06 moonast) kukub 100 meetri peale sisse lastud kesktule padruni kuul 200 meetri peal u 8–10 cm ja 300 meetri peal u 25–30 cm. Väike loom, nagu metskits, on seega kuni 200 meetrilt üsna lihtne sihtmärk, kuid 300 meetri peal on juba keerulisem ja 400 meetri peal on kuuli kukkumine u 75 cm ja 500 meetri peal poolteist meetrit. Soovitan kindlasti soetada kaugusmõõtja, kui on kavas tulevikus teha mõni pikem lask.

Soovitan kindlasti soetada kaugusmõõtja, kui tulevikus on kavas teha mõni pikem lask.

Miks on pikamaalask vajalik?

Minu seisukoht ja kogemus on, et planeeritud pikamaalask on väga humaanne: sa lased ikkagi seisvat objekti ja alati piisab ühest lasust. Pikamaalasu jaoks on aega rohkem kui küll, loom ei taju ohtu isegi siis, kui näeb sind, sest oled piisavalt kaugel. Saad panna relva rahulikult valmis, kontrollida kaugust mitu korda kaugusmõõtjaga, timmida paika optika, rahuneda, kontrollida ümbrust ja ohutust ning sooritada turvalise lasu.

Pikamaalasu sooritamise oskus on sama oluline kui lähilaskmine. Meie jahimehed on seda paremad, mida rohkem on neil mitmekesiseid oskusi.

Igal juhul on vaja ära teha suur töö lasketiirus, kus on vaja sisse lasta optika. Tuleb teada, kuidas optika töötab ja kuidas seda erineva vahemaa peale paika reguleerida. Enne, kui hakata tegema mugavustsoonist kaugemat lasku, tuleb olla täiesti kindel, et keskkond on turvaline ja ohutu.

Relv, kaliiber ja optika

Relv oleneb sellest, keda küttida. Ääretulepadruni ja sileraudsed jätaks mängust välja, aga kesktulepadruniga relvad on omal kohal. Kui kapis on .308 Win, 30-06 Spr, 7 mm Rem, 6,5 × 55 Swe, siis need kõik sobivad suurepäraselt.

Hea optika on isegi tähtsam kui relv. On üks hea ütlus, et kõigepealt osta optika ja ülejäänud raha eest osta püss. Mina eelistan optikat, millel on punatäpp, lahtine elevation turret ja side paralex. Punatäpiga on minu meelest lihtsam sihtida, eriti siis, kui loom ja taust sulanduvad või valgust on vähem kui ideaalselt vaja. Lisaks saab punatäpi intensiivsust reguleerida ja hämaras saab seda maha ning eredas päikesevalguses peale keerata.

Elevation turret (ei teagi eestikeelset täpset nimetust) – see on nupp optika peal, millega saab reguleerida optika vertikaalselt risti ehk reticle’t. Seda nuppu ongi vaja pikamaalaskmise jaoks, sest sellega saab kuuli langust teades enne lasu sooritamist optika „õigeks“ sättida. Tavalisel jahioptikal on see nupp n-ö kinnine ehk lased tiirus relva paika ja siis paned nupule korgi peale. Pikema lasu optikatel on see nupp n-ö lahtine ehk korki peal ei ole ja nupul on skaala, mida saab kiiresti „õigeks“ reguleerida.

Optikal on reguleerimismõõdud tavaliselt tollmõõdus (MOA) ja meetermõõdus (MIL). Kui optikat valida ja seal peal on kirjas „1 click = ¼ MOA“, siis on optika tollimõõdus. Soovitan selle 100 jardi (u 92 m) peale sisse lasta.

Enne, kui hakata tegema mugavustsoonist kaugemat lasku, tuleb olla täiesti kindel, et keskkond on turvaline ja ohutu.

Binokkel ja kaugusmõõtja

Jahipidamiseks sobib minu arvates hästi 8 × 42 binokkel või sarnane. See on piisavalt väike, kuid siiski võimekas ja sobib kuni 500 meetrini kenasti.

Kaugusmõõtja tuleks valida selline, millega saab mõõta nii meetrites kui ka jardides ning kus on skannimisvõimalus ehk mõõt muutub, kui seade on sisse lülitatud ja sellega n-ö skannitakse objekte.

Et pika maa taha lasta, on vaja teada, kui palju kuul teatud vahemaal kukub.

Kuuli langemise kalkulaatori, mida mina kasutan, leiab lingilt https://www.jbmballistics.com/cgi-bin/jbmtraj-5.1.cgi. Seda kalkulaatorit soovitas mulle Kerry Adams Uus-Meremaalt. Tema korraldas koolitusi, kuidas oma optikat paika sättida ja kuidas turvaliselt kuni 500 meetrit lasta. Kerry on huvitav ja mitmekülgne tegelane, kellel on väga laialdased teadmised relvadest, optikast, jahipidamisest ja kõigest, mis puudutab outdoor lifestyle’i. Kel huvi, võib tema blogist lisa uurida https://goodblokes.nz/.

Lugemismaterjali on internetis palju. Räägin mõne sõnaga, kuidas mina seda teen ja loodan, et sellest on abi teistel huvilistel.

Varustus

Relv Tikka T3 Forest Kaliiber 6,5 × 55 Swe Optika Zeiss V4, 6-24 × 50 (MOA) Kaugusmõõtja Ranger, mõõtmisulatus kuni 1200 jardi Aktiivkõrvaklapid Peltor Binokkel Minolta 8 × 36

Kõigepealt osta paar karpi kvaliteetmoona (näiteks Sako või Norma) ja lase sellega oma optika sisse. Mulle meeldib MOA-süsteemis optika ja mina lasen oma optika sisse 100 jardi (u 92 m) peale. Järgmiseks ava ülal märgitud link, kust leiad erinevad kalkulaatorid. Sul on vaja kalkulaatorit Trajectory. Sisestad andmed moona kohta, mida kasutad, relva ja optika ning keskkonnatingimuste kohta (osa välju on eeltäidetud), põhiandmete info leiab moonakarbilt (näiteks ballistiline koefitsient, kuuli kaal, algkiirus), ära on näidatud ka kuuli kukkumine eri distantsidel (tavaliselt kuni 300 m), neid andmeid saad hiljem võrrelda kalkulaatori tulemusega. Kui andmed sisestatud, vajutad all olevat nuppu „Kalkuleeri“ ja kuvatakse tabel, mille järgi võid lasta täpselt kuni 1000 jardi. Algandmeid sisestades võid öelda, mitme jardi tagant mõõtu kuvataks (mina panin 25 jardi). Prindi see tabel väikeses formaadis välja või salvesta telefoni ekraanipiltide alla.

Tabeli esimeses tulbas kuvatakse objekti kaugus, järgmises kuuli kukkumine tollides (seda võid võrrelda moonakarbil olevate andmetega, kui see klapib, siis oled andmed õigesti sisestanud) ja kolmandas tulbas on kuuli kukkumine MOA-s ehk see tähtis number, kui palju pead optikat reguleerima.

Näiteks passid sokku ja näed looma kaugel-kaugel, ilmselgelt kaugemal, kui tundub turvaline lasta. Loom on kaugel, tõenäoliselt ei näe ta ka sind või ei näe ta põgenemisvajadust. Sul on aega rohkem kui vaja, et kõik toimingud rahulikult ära teha. Võtad taskust kaugusmõõtja ja võtad mitu mõõtu (käsi väriseb erutusest, see on arusaadav), kõik mõõdud tulevad näiteks sinna 500 jardi kanti. Looma taga on küngas, seega on lasta turvaline. Nüüd võtad telefonist lahti ekraanipildina salvestatud tabeli, mis näitab sulle, et 500 jardi korral pead optika reguleerima täpselt kümne peale (10). Punatäpi lülitad ka sisse ja loomulikult kasutad pikamaalaskude korral ka relva jalgasid bi-pod’i. Nüüd viskad kõhuli, keerad optika põhja, reguleerid side paralex’iga pildi teravaks, sihid ilusti käpa taha, rahuned maha ja vajutad hästi õrnalt päästikut. Kõlab pauk ja loom kukub jalalt.

Palju õnne! Oled küttinud turvaliselt looma 500 jardi pealt.

- LASKMINE Jahiohutus eelkõige

Kommenteerib ARLES TAAL, paljukordne Eesti meister kuulilaskmises.

»Mõned praktilised lisamõtted, mida peab jahiohutuse seisukohalt arvestama » .308 kuul kukub 300 m peal märksa rohkem, mõningatel andmetel u 40–45 cm, 400 m peal peaaegu meetri kanti. » Küljetuul iga 4 m/s mõjub u 10% kõrgusest (1,5 m kukkumise korral on üsna tüüpilise tuulega 30 cm kõrvalekalle oluline). » Küngas looma taga võib ohutuse asemel tähendada ka ohtu: kuul võib kaldpinnalt lihtsalt saada rikošeti ja teha edukalt reisi nägemisulatusest välja künka taha. » Tegelik laskmine ei alga katsest „looma peal“ – paraku ei saa paljud relvaomanikud saja meetri pealt täpselt pihta ka liivakoti pealt lastes, rääkimata distantsidest, kus päästiku tõmbe viga saab mõõta meetritega märklehel. » Iga kauget lasku upitav kütt peaks kõigepealt proovima samal moel tabada kümme lasku kümnest 100 m peal 2 cm suurusse ringi ja seejärel proovima samal moel pikemaid distantse: 10 cm sisse kümme lasku kümnest 500 m peal. Päris jahis tuleb niikuinii adrenaliin „appi“. » Kõhuli lastes kipub relv õlga vaid osaliselt toetuma ning see mõjutab märgatavalt lasku – veel kord, proovi tiirus järele! » Enne pikal distantsil päästiku vajutamist peab kütt olema iseenda vastu aus ja tunnistama, kas ta saab ulukile pihta nii, et see ei põgene vigasena metsa kaheks nädalaks elu lõppu ootama. » Kütt peab lisaks ballistikale teekonnal püssiraud-uluk mõistma ka seda, mis toimub pärast: kuhu kuul võib tabada, põrgata, lennata ja keda ohustada. Ohutus on küti vastutus!

NB! Pikamaalaskmist võib proovida kogenud ja tiirus palju harjutanud kütt. Loterii elusolendite peal ei ole jahindus.

Kui jahikoer läheb ise kodust jahile

Huntloci jälgimisseade aitab valvata koera ka kodus

Jahikoerad on metsas GPS-seadmetega hästi nähtavad, kuid tihti juhtub, et neljajalgsed abimehed lähevad omapäi jahti pidama. Koera kadumine valmistab palju peavalu kõigile pereliikmetele ja halvimal juhul otsib omanik lemmikut mitu päeva.

Oleme Huntloci jälgimislahendust arendades näinud, et koera kodust kadumise korral on meie jälgimisseadmest kasu. Kui koeral on jälgimisseade kogu aeg kaelas ja ooterežiimil, saab selle eemalt tööle panna ja põgenikku kiiresti jälitama hakata.

Eelmisel aastal tulime välja äpiga Doglo, mis on mõeldud kodus oleva koera valvamiseks ja jälgimiseks. Tegemist on Huntlociga sarnase äpiga, aga see on kõigile pereliikmetele palju lihtsam. Sellel on koera jälgimise, virtuaalaia loomise ja koerale helistamise funktsiooni. Lisaks on Doglos kasulik täiendus: jälgimisseadme saab jagada neljale pereliikmele, et ka nemad näeksid oma telefonis äpist perelemmiku liikumist. Jahimehel saab olla telefonis kaks äppi: Doglo koduseks valvamiseks ning Huntloc koera jälgimiseks jahil ja teiste jahimeestega jagamiseks.

Meie lahenduse kasutajad on seda võimalust väga kiitnud. Eesti hagija omanikust klient rääkis, et tal pole kodu ümber vastupidavat aeda ja sageli juhtub, et hagijas on kodust kadunud. Peremees on töö tõttu kodust sageli eemal ja koera peavad püüdma naine ning lapsed. See on nüüd palju lihtsam, sest perel on jagatud jälgimisseade Doglo äpiga ja koera asukoht nähtav.

Rohkem infot jälgimisseademe võimaluste kohta saad uurida Huntloci meeskonnalt