Ulukid teel

Ulukid teel TEKST URMAS SALMU FOTO JÜRI JÕEPERA

Aasta tagasi käivitas Eesti jahimeeste selts (EJS) projekti „Ulukid teel“. Aeg on teha esimesi kokkuvõtteid.

Tunnustada tuleb kõiki jahindusorganisatsioone, kes liitusid projektiga kohe. Eraldi toon välja Rakvere ja Tartu jahindusklubi, kus Jaan Villak ja Tõnu Peterson algatajaid igati toetasid. Lisandusid ka Haapsalu mehed ja Kaisma jahiselts Pärnumaalt. Jahiseltsid valisid välja 27 teelõiku, teist sama palju tuli ka kilomeetreid.

Ilma IF Kindlustuse rahalise toeta poleks projekt sellises mahus sündinud. Kogu aasta jooksul pääsesime mitu korda eetrisse uute uudistega maanteedelt. Kanal 2 saate „Roolivõim“ saatejuht Raivo Rimm ei pidanud paljuks sõita vajaduse korral otse n-ö sündmuskohale, olgu see või Eesti teises otsas.

Uued maanteelõigud

Kui reflektorite mõju oli aina selgem, otsustas If Kindlustus 2021. aasta teises pooles pakkuda projektile lisarahastust. Selle arvel saame täiendavalt katta kuni 12 km uusi lõike, kus metsloomaõnnetusi juhtub tihti. Jahiseltside enda panustamisvajadus vähenes kolmandiku võrra, arvestades reflektorite tegelikku maksumust.

Senini on saadud rahastusest kaetud täiendavalt reflektoritega 7 km jagu maanteed (Hiiumaa ja Tahkuranna aladel Pärnu–Ikla suunal). Reflektorite varu on praegu veel kuni 5 km jaoks. Osaliselt tuleb katta talviste sahkamistega kaduma läinud reflektorid, mida jagame tasuta. Palun vaadake oma teelõigud üle ja andke teada!

Kui jahiseltsi piirkonnas on põhi- või tugimaantee, mille lõike võiks liita projektiga, andke sellestki teada. Kõige paremini mõjuvad reflektorid metskitsedele. Seos oleneb loomade silmade kõrgusest maapinnast ja maastiku eripärast. Kõrgemalt laskudes ei mõju reflektori valgus ulukile samavõrd, kui tasaselt pinnaselt teele liikudes.

Iga väljasõit hukkunud loomade koristamiseks on otsene kulu jahimehele ja kindlasti ka seltsile. Sõidukiomaniku keskmine kulu kokkupõrkel metskitsega jääb suurusjärku 2500-5000 eurot.

Hea kolleeg, bioloog ja jahimees, Eesti maaülikooli dotsent Tiit Randveer on reflektorite kohta avaldanud oma arvamuse: „Reflektorite (potentsiaalne) positiivne efekt seisneb selles, et need ei takista loomade vaba liikumist, aga loodetavasti/ ilmselt/tõenäoliselt peletavad ohtlikust olukorrast just siin ja praegu.“ Kui tõenäoliselt, selle väljaselgitamine ongi algatatud projekti eesmärk.

Häirekeskus

Häirekeskuse telefonile 1247 vastajad peavad esmalt suhtlema sündmuspaika sattunud inimesega. Olgu tegu autojuhi või bussiaknast välja vaatava inimesega, kes märkab tee ääres oimetut metslooma. Teatajat ei saa alati süüdistada valede

asukohaandmete edastamises, võib-olla ei oska inimene metsas orienteeruda ega tunne loomaliike. Niisiis pole vaja teha asjatuid järeldusi, nagu tahetaks meid lollitada ja ajada niisama teedele laipu koristama. See on üks meie kohustustest, mille alusel on meile kinnitatud jahipiirkonna kasutusluba. Vahel tuleb ka leppida teadmisega, et leidmata, aga ilmselt autoga kokkupõrkest vigastatud isend jääbki loodusesse.

Kui saite e-kirja, kus lisaks kirjeldusele ka täpsed koordinaadid, siis leiate uluki kiiresti. Minu palve on, et helistage 1247 numbrile tagasi ja teatage, mis uluki te leidsite. Eriti vajalik on see juhul, kui teile teatatakse, et maanteele X jäi BP (bussipeatuse) juurde karupoeg, kes teie kohale jõudmise ajaks oli moondunud kährikuks. Samu andmeid hiljem töödeldes saame õige teabe.

Kahjuks on kontaktid Jahises, mida peaks haldama jahiseltside juhid, kohati auklikud. Kui jahiseltsis on vahetunud inimesed, kes on määratud häirekeskuse kontaktisikuteks, tuleks see muudatus kajastada kohe ka Jahises.

Jahis on koos oma rakendustega avatud kasutamiseks 1247 teenustele. Palun vaadake üle, kas teie piirkonna kontaktid on õiged!

Ulukite hukkumised ja pahateod

Metskitsede hukkumise põhjuste uurimisse tuleks suhtuda tõsisemalt kui kunagi varem, sest varem pole selliseid juhtumeid nii palju registreeritud. Kõige rohkem oli kirjeldatud juhtumeid, et metskits tuli uue aasta esimestel või eelmise aasta viimastel külmadel kuudel talu või maakodu hoovi, lasi end silitada ega kartnud koeragi. Üksikuid taolisi juhtumeid esines aasta läbi. Ehk tuleks leida raha ja hakata niiviisi surnud metskitsede maosisu uurima?

Jahimehi kutsutakse sageli lahendama ka neid juhtumeid. Iga olukord on unikaalne, lahenduse peaks leidma jahimees iseseisvalt või koostöös keskkonnaameti (KeA) esindajaga. KeA kontaktisiku leidmiseks, tuleb helistada 1247 operaatorile, kellele on teada kõigi piirkondade esindajate telefoninumbrid. Inspektoreid saab kätte tööpäeviti kella 8–22, nädalavahetusel kell 9-22.

Silma jäid juhtumid, kui karu, hunt ja ka rebane olid rüüstanud, murdnud või muul viisil majapidamistele kahju tekitanud. Iseäranis mesitarude lammutamisi, mis karudega seotud, on registreeritud enam kui 130 korral.

Näiteid eelmisest aastast

Karu lõhkus 8. mail mesindusettevõtte Apis OÜ mesilas kolm taru ja sõi mee ära. Hundid murdsid 23. mail Rakvere lähistel Kloodil kolm utte ja talled. Rebane käis 21. juunil Viljandimaal Kodakülas mitu ööd järjest talu lindlas ja murdis kõik haned. Karu käis 30. juulil Harju maakonnas Saku vallas ja tekitas kaost. Lõhkus puid ja kaevas välja pool aastat tagasi maetud kassi. Nähti karu jälgi. Öösel haukusid koerad teistmoodi, nagu liiguks võõras. Karu üritas 27. septembril rünnata Kiltsi külas. Karjus, ajas taga, kraapis aia taga. Suur pruun karu on ka varem pahandust teinud, aga nüüd on muutunud väga agressiivseks.

Ulukite ja sõidukite kokkupõrked

Liikluskoormus on eelnenud aastaga võrreldes vähenenud keskmiselt 3–12%, mis seostub ka 2020. aasta kevadise eriolukorra kehtestamisega. Tavapärane liikluskoormus on kõigil lõikudel pigem 2019. aasta tasemel.

Möödunud aasta on metsloomaõnnetuste arvu poolest üsna sarnane 2019. aastaga. Metskitsedega toimunud kokkupõrgetes suuri erinevusi pole. Tabelis 2 kajastuvad aga ka juhtumid, kui metskits leiti majapidamiste lähedalt, mis ei tähenda, et tegemist oleks liikluses hukkunud või vigastatud metsloomaga. Liiklusõnnetustega seotud juhtumite arv on seetõttu väiksem. Küll aga peab arvestama, et metskitsede ja liiklusvahendite kokkupõrgetest sageli ei teatata. Transiitveokite juhtidel pole teavet, mida teha, kui metsloom teel hukka saab.

Ulukitõrjereflektoritega kaetud maanteelõikudel on pimedal ajal toimunud kaheksa õnnetust, neist kolm põtradega, neli metskitsedega ja üks metsseaga. Need juhtusid ajal, kui reflektorid oleks pidanud õnnetusi ära hoidma.

Väljaspool mõjuala, mis koondab nii reflektoritega kui ka võrdluseks arvestatud maanteelõike, on metskitsedega toimunud 20 ja põtradega neli kokkupõrget. Juhtumeid kokku oli 24.

See näitab, et reflektori mõju on suurem metskitsedele ja väiksem põtradele. Metssigade arvukus aga on väike, seega ei saa nende kohta veel järeldusi teha. Uued kokkuvõtted teeme aasta pärast.

Senini jälgime öösiti teepervi ja helkivaid silmi. Kiirus liiklusmärgi „Metsloomad teel“ mõjualas võiks olla mõõdukalt alla piirkiiruse.

Tabel 1. Liiklussagedus püsiloenduspunktides, 2020

Mnt nr Maantee nimetus Kilomeetrite vahemik Mõõtekoht

Ööpäevane liiklussagedus, 2020

1 Tallinna–Narva 1‒17,8 Prügila rist 18 463 1 Tallinna–Narva 1‒32,1 Kodasoo 11 763 1 Tallinna–Narva 1‒158,3 Kukruse 12 945 2 Tallinna‒Tartu‒Võru–Luhamaa 2‒35 Kuivajõe 12 044 2 Tallinna‒Tartu‒Võru–Luhamaa 2‒89,5 Mäeküla 8 780 2 Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa 2‒188,5 Ülenurme 13 368 4 Tallinna‒Pärnu 4‒107 Are 8 146 5 Pärnu‒Ikla 4‒150,5 Võiste 4 758 5 Pärnu‒Rakvere 5‒85,5 Reopalu 4 930 9 Ääsmäe–Haapsalu 9‒64,7 Herjava 5 711 10 Risti–Virtsu 10‒37,2 Lihula 2 790 45 Tartu‒Räpina‒Värska 45‒12,2 Vana-Kastre 3 691 49 Imavere‒Viljandi 49‒33,5 Sürgavere 4 474 60 Pärnu‒Lihula 60‒13,1 Audru 2 373

Allikas. Liiklusloendus 2020. Transpordiamet, Tallinn, 2021.

Tabel 2. Metsloomaõnnetuste ülevaade, 2017–2021

Uluk

2017 2018 2019 2020 2021

Põder 319 407 246 201 224 Metskits 2916 4408 4884 4300 5000 Metssiga 173 134 116 161 151 Hirv 9 10 10 26 25 Ilves 2 11 6 8 21 Karu 2 10 8 14 9 Hunt – – 6 5 5

Allikas. Infotelefoni 1247 teabe põhjal.