Raamatud

- RAAMAT Tippkokad soovitavad põnevaid veiseroogi

Liivimaa Lihaveisel ilmus kokaraamat „Mahe rohumaaveis“, kus Eesti tippkokad soovitavad põnevaid veiseroogi.

TEKST ANDRA HAMBURG FOTOD LIIVIMAA LIHAVEIS

Küsimustele vastab Liivimaa Lihaveise tegevjuht Marko Hiiemäe.

Kust tuli idee tippkokkade retseptid kaante vahele panna?

Raamatus on 22 Eesti tunnustatud koka veiseliharetseptid. Igal kokal on oma nipp, kuidas saavutada parim tulemus. Kõik road on kodukokkadele jõukohased.

Veiseliha juures hinnatakse tihtipeale pehmet ja mahlast fileed, millest saab kindla peale maitsva suutäie. Õnneks on inimeste teadlikkus avatud maitsemeelte ja vastutustundliku suhtumisega kokkade abil üha paranenud. Iga tükk on söödav, lihtsalt tuleb teada sobivat valmistusviisi. Kes oleks parimad seda tutvustama kui mitte Eesti tuntud tippkokad, kes ühtlasi on ka meie kliendid. Soovime, et raamat jõuaks iga eestlase köögiriiulile ja veiseliha menüüsse igal nädalal.

Rääkige mõne sõnaga „õnneliku liha“ tootmisest ja käitlemisest.

Kvaliteetse ja puhta liha saamine käib käsikäes vastutustundliku tootmisega, pakkudes loomadele loomulikke kasvutingimusi ning arvestades keskkonda. Rohumaaveise kasvatamiseks on vaja liigirikkaid niite ja toimetada loodusega kooskõlas. Rohumaal kasvanud veised tagavad süsihappegaasi sidumise mulda, mis on eluliselt vajalik mulla säilimiseks ja taimede kasvamiseks. Rohumaaveis sööb suvel karjamaal rohtu ja talvel niitudelt tehtud heina ning silo, tema kasvatamiseks ei kasutata teravilja ega kaugelt maadelt toodud sojat või muid söötasid. Seega on tema veekasutus mitu korda väiksem kui nuumveistel. Rohumaaveis joob looduslike veekogude vett ega kurna keskkonda jõusööta tarbides.

Milline on teie enda lemmikroog veisest?

Mul on mitu veiselihast lemmikrooga. Suvel meeldib grillida veisesteike, laagerdunud antrekooti, picanha’t, küljesteiki. Talvel on lemmikud aeglaselt küpsetatud veisepõsk, suitsuahju brisket ehk veiserind ja tähtpäevadel böff à la tartar. Veiselihast ei saa olla ainult üht lemmikrooga.

Kust saab raamatut osta?

Raamatut saab osta Lihapood.ee-st. Sealt saab vastavalt retseptile valida ka meelepärase lihatüki. Raamatu võib soetada ka Apollo raamatupoest.

Raamat rahvusloomast

Eelmise aasta lõpus ilmunud raamat „Susi – meie rahvuslooma 523 nime“ loetleb peitenimed, mida meie esivanemad kasutasid hundist rääkimiseks ja mis hundiuurija Ilmar Rootsi arhiividest välja on otsinud.

Ilmar Rootsi aastakümnete jooksul kogutud peitenimede hulk on tõenäoliselt maailma suurim ühe loomaliigi kohta. Senini on näiteks Guinnessi rekordiraamatus mitteametliku rekordina ära märgitud puuma nimede hulk, mida on inglise keeles umbes 40. Ainuüksi karul on eesti keeles 99 peitenime. Ent kõik loomaliigid ületab hunt, kellel on rohkem peitenimesid kui ülejäänud imetajatel kokku.

Koguni 523 nime annab tunnistust, et esivanemate jaoks oli susi erakordselt tähelepanuväärne loom. Praegu ütleme tema kohta ka konfliktliik, viidates sellele, et inimesel on hundiga palju muret.

Oma pärandist ei leia me aga Ilmar Rootsi sõnul kriimsilma kohta palju vaenulikku. Peamiselt leiame austust, tihti imetlust, sekka ka nalja ja veidi hurjutamist. Esivanemad pöördusid hallivatimehe poole meelitades ja vannutades, et ta kenasti käituks ega karja ei murraks. Kahekõne hundiga on oskus, mida peaksime õppima taas väärtustama. See ei tähenda muud, kui looduse austavat kohtlemist.

Intervjuud „Susi“ toimetaja Helen Arusooga näeb QR-koodi alt.

Eraisikule hind 3,20, koos pildiga 6,40. Kuulutus on kodulehel kolm nädalat, kuulutuse pikkus võib olla kuni 200 tähemärki. Firmadele hind kokkuleppel. Kuulutus saada andra@ejs.ee Kuulutus ajakirjas ja kodulehel 5 €. Pildiga kuulutus ajakirjas ja kodulehel 10 €. Kuulutuse eest saab tasuda Eesti Jahimeeste Seltsi kontole 10052038296002 selgitus: kuulutus ajakirjas/kodulehel.

Chaga OÜ ostab kokku musta pässikut ehk chaga’t. Chaga peab olema korjatud värskelt, seda võib säilitada sügavkülmas. Kuivatatud chaga’st ei ole huvitatud. Miinimumkogus, mis vastu võetakse, on 10 kg, hind 5 €/kg. Suuremate koguste korral hind kokkuleppel. Jahimehed ja maaomanikud, ärge jätke raha metsa, vaid korjake chaga ära ja tooge meile. Lisainfo saamiseks helistage või kirjutage. Arvi Raag, tel 5347 7497, arvi.raag@chagahealth.eu.

Müüa Venemaal valmistatud punane lipuliin koos rulliga. Liini pikkus on 1 km (4 × 250 m). Lipud on suurusega 30 × 15 cm. Materjal: 100% polüester. Üldmõõtmed: 370 × 330 × 330 mm. Rull koos liiniga kaalub 6,7 kg. Hind 250 €. Kontakt: Tõnis, tel 503 0280.

Kodu otsivad kuus kutsikat (viis isast ja üks emane), 20. jaanuaril said kahe kuu vanuseks. Ema on Ida-Siberi laika. Ussitõrje ja vaktsiinid tehtud. Asukoht Märjamaa. Hind kokkuleppel. Lisainfo 509 3283.

Müüa püssid Merkel 12 mm, Sabatti-Rover 7,62 mm koos objektiiviga, Winchester 12 mm. Hind kokkuleppel. Aleksander, tel 5091 159.

SULEV HEINPALU

21.03.1951‒13.01.2022 Haapsalu jahiseltsi jahimees Sulev Heinpalu suri 13. jaanuaril. Läänemaa jahimehed kaotasid suurepärase kaaslase ja hea sõbra. Sulev oli Haapsalu jahiseltsi liige 1980. aastate keskpaigast. Ta oli kirglik ja mõnusa jutuga jahimees, kelle jahilugusid kuulati ammuli sui. Jahimeeste kokkutulekutel, sünnipäevadel ja pidudel oli ta seltskonna hing, esimene mees, kes võttis laulu üles. Hindamatu kokk! Vähe oli neid jahte, kus Sulev poleks kokanud. Eesti jahimeeste suvistel kokkutulekutel oli Sulev koloriitne kuju, tugisammas, kelle ümber pandi püsti Läänemaa laager, kohe peatelgi kõrvale. Tema tehtud road andsid silmad ette tipprestoranidele. Alati imestasime, kuidas tal küll on energiat ja tahtmist jännata.

Sulev oli ka kõva pigilinnulaskja ja tegi võistlustel silmad ette paljudele kaasvõistlejatele. Peale kõige selle oli ta ka hinnatud pottsepp, jahimajas jääb Sulevit meenutama üks viimaseid töid: jahimaja pliit. Sulev oli mitmekülgne ja väga eriline inimene. Tema muhe olemine ja katkematud jahilood köitsid kõiki, tal oli palju sõpru kogu Eestis.

Helge mälestus säravast Sulev Heinpalust jääb kõigi jahimeeste südamesse.

Haapsalu jahiselts Läänemaa jahindusklubi

TOIVO REINUP 01.06.1941‒21.12.2021 Mälestame aktiivset ja head kauaaegset jahikaaslast.

Vähero jahiselts

ILLAR SARAPUU 21.01.1964‒19.11.2021 Mälestame head sõpra ja jahikaaslast. Sügav kaastunne lähedastele.

Kullavere jahiühistu

ENN RANDOJA 21.07.1940 - 17.01.2022 Head jahikaaslast mälestab

Haljala jahiselts

JAAN JUHKOV 25.07.1952‒02.01.2022 Mälestame kauaaegset meeldivat jahikaaslast ja avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Kullavere jahiühistu

SULEV HEINPALU 21.03.1951‒13.01.2022 Mälestame head sõpra ja jahikaaslast. Südamlik kaastunne lähedastele.

Pühajärve jahiselts