Juhatuse koosolek

- juhatus Juhatuse koosolek

TEKST ja FOTO EJS

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) juhatuse korraline koosolek toimus 19. jaanuaril, 20 liikmest osales 16, lisaks osalesid Hiiu-, Põlva- ja Jõgevamaa esindajad.

Juhatus peab koosolekut: (vasakult) Priit Vahtramäe, Raul Vahter, Tiit Tammsaar, Arvi Luuk, Aigar Jürjens (seisab), Endrik Raun, Andres Lillemäe, Lea Truska, Andres Onemar, Ott Lepmets, Mati Kivistik, Jaanus Põldmaa. Seisab koosoleku juhataja Margus Puust. Ülejäänud osalesid veebi vahendusel.

Viljandimaa esindajad

Viljandimaa jahimeeste liidu (VJL) volikogu oli esitanud keskkonnaametile (KeA) ettepaneku määrata maakondliku jahindusnõukogu liikmeteks Tõnis Riisk ja Andrus Reimaa, keda tutvustas lähemalt VJL-i tegevjuht Ott Lepmets. EJS-i juhatus toetas VJL-i volinike koosoleku otsust.

Viljandimaa jahimehed näevad oma esindajana EJS-i juhatuses endiselt Priit Vahtramäed.

Kasutusõiguse load

Margus Puust tegi ülevaate kogu Eesti kohta. Jahindusnõukogude heakskiidu on 19. jaanuari seisuga saanud 119 jahipiirkonda, mis moodustab üle kolmandiku üldarvust. KeA on pikendanud 54 jahipiirkonna load.

Selle aasta novembri lõpuks peavad kõik jahipiirkonnad olema esitanud KeA-le pikendamisavalduse. Sellele lisatakse jahindusnõukogu nõusolek. Igaks juhuks tuleks arvestada kolme nõukoguga, mis toimuvad kuuajaste vahedega. Suvel on ametnikud puhkusel.

Ameti ja ministeeriumi juhtide vahetusega on tekkinud segadusi, mis on kandunud üle jahindusnõukogudesse. Mõnes nõukogus pole suudetud tagada seadusest tulenevat korda. Sellekohane teave tuleb edastada KeA-le. Peagi kohtuvad EJS-i esindajad KeA uue peadirektoriga ning siis võetakse see küsimus jutuks.

Novembri lõpuks peavad kõik jahipiirkonnad olema esitanud KeA-le pikendamisavalduse.

Põtrade küttimine

Juhatuse liige Priit Vahtramäe on kogunud kokku 2021. hooaja põdraküttimise andmed piirkonniti. Lõppenud

põdrajahihooajal kütiti 5014 põtra, mis on võrreldes 2020. aastaga 205 isendit rohkem (4809), kuid 34 isendit vähem, kui lepiti kokku jahindusnõukogudes (5048). Neljal maakonnal (Jõgeva-, Pärnu-, Lääne- ja Ida-Virumaa) oli jahindusnõukogu otsustega lubatud küttimismahu hälve pluss-miinus 10–30%. Lisaks oli Viljandimaal protokollis lisaklausel, et vasikate puudumise korral ei peeta struktuuri kõrvalekallet küttimismahu täitmata jätmiseks. Üldiselt olid need kokkulepped mõistlikud ja andsid jahiseltsidele võimaluse otsustada hooaja jooksul, kas jätta mõni loom küttimata. See peaks muutuma tavapäraseks.

KAUR-i seirearuandes soovitati põdra üldarvukuse hoidmiseks 2021. aasta alguse tasemel küttida ligi 5000 põtra. Jahimehed said sellega edukalt hakkama.

Arvude statistilisel võrdlemisel selgus, et limiite ei täitnud 75 jahiühendust, mis on 22,72% kogu jahiühenduse arvust. See on 17 seltsi rohkem kui 2020. aastal (+5,15%), jäädes viimase viie aasta võrdluses alla ainult aastale 2019. Neljas maakonnas aga oli hälve lubatud, seega saavad jahindusnõukogu otsusega paljud nendest täidetud reale. Kui küttimislimiidi täitmata jätmine oli jahiseltside teadlik otsus, siis on see igati positiivne ja seaduslik võimalus säilitada põdrapopulatsioon paremas seisus.

Tõsist muret teeb küttimisstruktuur. Viimase kolme aasta kokkuvõte näitab, et „varastame“ ise populatsioonist. Eriti hull olukord on pullidega. Kindlasti annab see märku juba sel hooajal, nagu juhtus ka eelmisel hooajal. Nimelt olid paljudel seltsidel juba vasikad väga väikesed (paaritatud alles teise indlemise ajal ja kuu aega hiljem sündinud). Ikka tulevad ajudest välja tugevas keskeas ja kõige paremas poegimisvanuses lehmad ilma vasikateta. Põdravaatluse kaardilt on näha, et nad ei ole ka imetanud. Lõplikuks struktuuriks kujunes 37,66% pulle, 32,33% lehmi ja 29,8% vasikaid. Vasikate protsent on küll eelmise hooajaga võrreldes suurenenud 0,4% ja võrreldes 2019. aastaga 0,3%, kuid see ei ole märkimisväärne ega paranda tegelikku olukorda.

Lehmade küttimine on eelmise aastaga võrreldes sama protsendi juures, kuid pullide liigne küttimine on selgelt näha ja võrreldes 2019. aastaga on see veelgi suurenenud (1,16%). Eelmise aastaga võrreldes on vähenemine 0,74%. Protsente võrreldes on arvuliselt vahe väike, aga kui võrrelda isendite arvu, siis näeme, et pulle on kütitud 407 isendit rohkem kui vasikaid ja 249 isendit rohkem kui lehmi. Ka lehmi on kütitud 158 isendit rohkem kui vasikaid, mis tähendab iga jahiühenduse kohta keskmiselt 0,5 lehma ja 1,5 pulli. Nii ei tohiks teha, kui tahame, et meil oleks ka tulevikus loomi, kes vasikaid teevad. Struktuurse küttimise säilitamiseks tuleb vähendada küttimist nii palju, et kõigi kolme struktuur oleks võrdne. Statistiliselt oli kõige parema struktuuriga Hiiu- ja Raplamaa ning väikese hälbega (1–2% pulle rohkem) ka Viljandimaa.

Vasikate puudumisel kütitakse rohkem pulle juba viimased kolm aastat, mis ei ole populatsiooni seisukohast õige. Pulle sünnib küll rohkem, kuid neid ka hukkub kõige rohkem. Pullide arvu nii kiire vähenemine viib tagajärgedeni, mida me ei soovi.

Maakondadest olid limiidi täitmisel kõige raskemas olukorras Lääne- (täitmine 91%), Harju- (93%), Saare- (95%) ja Valgamaa (96%). Kuid 15 maakonna keskmine andis matemaatiliselt täpselt 100%.

Hooaeg oli raske ja edaspidi tuleb teha kõik selleks, et hoida alles jäänud populatsioon terve ning tugevana ja mitte küttida juurdekasvust rohkem. Selleks tuleks paljude küttimissoove vähendada, et tagada struktuurne küttimine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata dominantsete, keskeas 3,5–6,5-aastaste lehmade ja pullide hoiule ning küttida põhiliselt noorloomi ja vasikaid.

Jälgima peaks ka KAUR-i soovitust ja uuel hooajal sellest lähtuma. Põdra küttimismahtu eelmise jahihooajaga võrreldes soovitame suurendada eeskätt nendes jahipiirkondades, kus põdra asustustihedus või nende tekitatud kahju on ikka suur. Piirkondades, kus asustustihedus on väike ja kahju puudub või esineb väga lokaalselt, võiks hoida küttimismahud eelmise aasta tasemel ja vajaduse korral isegi vähendada.

Ikka tulevad ajudest välja tugevas keskeas ja kõige paremas poegimisvanuses lehmad ilma vasikateta.

Arutelu öösihiku kasutamise üle

Esimene küsitlus tehti juhatuse liikmete hulgas. Selgus, et öösihikute vastu on kaks juhatuse liiget (10%). Samuti 10% seisukoht on, et kui seda saab rakendada probleemideta, siis ollakse poolt, kui aga tekib probleeme, siis pigem ollakse vastu. Ei vastanud 10% ja ülejäänud olid põhimõtteliselt nõus. Kindlasti aga on vaja tõhusat kommunikatsiooni, selgitust, keda kütitakse, milleks seda on vaja jms.

Teine küsitlus korraldati EJS-i liikmete seas. Kokkuvõtte tegi Andres Lillemäe. Vastanud 33 liikmest oli öösihikute vastu kolm, teised oli piirangutega kasutuselevõtu poolt, kaks pooldasid piiranguteta kasutuselevõttu.

Jaanus Põldmaa arvas, et selle küsimuse peaks läbi arutama maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlauas. Andres Onemari sõnul on vaja väga hästi läbi mõelda meediaplaan.

IT-projektide arendus jätkub

IT-projektijuht Karri Urban tegi kokkuvõtte aastast 2021 ja tutvustas 2022. aasta tegevust. Mullu märtsis alustati suuruluki elektroonsete jahilubade katseprojekti Tartu- ja Hiiumaal. Praegu kasutab elektroonseid suuruluki jahiluba 120 jahipiirkonda.

Üks tähtsamaid ettevõtmisi 2021. aastal oli jahimaakorraldaja mooduli arendus. See võimaldab jahipiirkondadel hallata maaüksuste omanikega sõlmitud lepinguid. Süsteemi kasutab üle 270 jahipiirkonna.

Koostöös häirekeskusega arendati Jahise infosüsteemi. Kevadest alates teevad häirekeskuse töötajad jahipiirkonna ja selle kontaktisiku kindlaks Jahise vahendusel. Jahise äpi teise etapi töid alustati 2021. aasta teises pooles. Tehti ka Jahise ja Metsise parendustöid.

Juhatuse IT-töörühma nõupidamine oli 18. jaanuaril. Kinnitati 2022. aasta tegevus: põllumassiivide andmekiht ja kahju ennetamise lepingud, suurkiskjate küttimise haldus, jahipiirkonna jahimeeste infohaldus, trofeemoodul, jahipidamisõiguse tasu andmete päring. *

EJS-i töö- ja meediaplaani 2022. aastal tutvustas tegevjuht Tõnis Korts.

Juhatuse järgmine koosolek on 16. veebruaril.

Foto Jüri Jõepera

Foto Remo Savisaar

Aasta loom ja lind

Aasta loomaks 2022 valiti pruunkaru ja linnuks metskurvits.

Karu arvukus on Eestis viimased 15 aastat suurenenud ja asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Suur arvukus aga tähendab, et sagenevad ka inimese ja karu kokkupuuted. Just seetõttu peame tundma suurkiskjate eluviisi.

Tänavune aasta lind on metskurvits ehk nepp, kes on tuntud oma kevadise mängulennu poolest. Metskurvits tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liiki raske uurida ning seetõttu temast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.

Metskurvitsa-aastal saavad huvilised osa võtta loodusõhtutest, foto- ja videovõistlusest ning jutuvõistlusest. Plaanis on metskurvitsatele paigaldada GPSseadmed mängulennu jälgimiseks ja tulemusi aasta linnu blogis pidevalt kajastada. Aasta linnu tutvustamiseks valmib ka lühifilm.

Mäger osutus pesukaruks

Tartumaal Kambja jahiseltsi maadel koertega jalutama läinud peretütar kohtas jaanuari keskpaigas pesukaru, kes kutsude eest puu otsa põgenes.

Loom õnnestus ka fotole jäädvustada. Nädal enne oli külarahvas samuti seda elukat kohanud ja pidanud teda mägraks, kes sarnaselt koerte eest puule lidus.

Tartu jahindusklubi tegevjuhi Tõnu Petersoni sõnul on armsa välimusega loomake Põhja-Ameerikast meile levinud inimese vastutustundetu tegevuse tõttu. „Kasvandustest põgenemise ja tahtliku sissetoomise tõttu on ta jõudnud Euroopasse ja näiteks Saksamaal laialt levinud,“ ütles Peterson. „Eestis on pesukaru võõrliik ja kehtiva korra kohaselt tuleb Eesti loodust ohustavad võõrliigid loodusest eemaldada. Asjaomased meetmed on rakendamisel.“ Tänaseks on teada, et see pesukaru oli Kambja kandist kodust valla pääsenud, kus teda lemmikloomana peeti.

Kiirelt paljunevat pesukaru peetakse väljaspool tema kodumaad ja looduslikku leviala nuhtluseks ja probleemseks võõrliigiks. Just seepärast keelati tema pidamine lemmikloomana Euroopa Liidus alates 2016. aastast. Pesukaru levitab ohtlikke haigusi ja ohustab meil pesitsevaid linnuliike. Foto erakogu Pesukaru põgenes koera eest puu otsa.

TORI-SINDI JAHIPIIRKONNAS MURTI ILVES

Tori-Sindi jahimehed andsid teada, et 16. detsembri hommikul leiti Urumarja külast surnud ilves.

Leiust teatati riigiinfo telefonile 1247. Keskkonnainspektsiooni inspektorid tuvastasid koos kohalike jahimeestega täiskasvanud isasilvese kaelal ja seljal selged murdmistunnused, muid vigastusi ei täheldatud. Murdjaiks peavad kohalikud jahimehed sealkandis ringi liikuvaid hunte. Keskkonnaagentuur seda ei kinnitanud.

Foto erakogu

Täiskasvanud isasilvese kaelal ja seljal tuvastati selged murdmistunnused.

MÄETAGUSEL KUULUTATI VÄLJA JAHIRAHU

Ida-Virumaal Mäetaguse mõisa ees kuulutati 15. detsembril välja jahirahu.

Jahimehi oli tervitama tulnud Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar. Ida-Virumaad tutvustas jahimeestele ja külalistele Ida-Viru jahimeeste seltsi tegevjuht Marko Vinni.

Möödunud aasta tegemistest rääkis jahimeeste seltsi (EJS) president Margus Puust. Lisaks kuulutas ta jõulupühade ajaks metsadesse jahirahu ja tutvustas uut aasta teemat, mis keskendub jahiuluki väärtustamisele. Jõulupidulikku meeleolu lõi EJS-i jahisarveansambel.

Pärast jahirahu väljakuulutamist esitlesid Marko Vinni ja Anne Nurgamaa Mäetaguse rahvamajas Ida-Viru jahimeeste seltsi ajalooraamatut. Rahvamajas sai jahindusteemalise fotoseina juures pilti teha ja huvilised võisid tutvuda jahimehe Urmas Roodeni jahimaalide koguga.

Muusika saatel vestis juttu ja luges loodusluulet Guido Kangur. Jahirahu väljakuulutamist näeb ka videost QR-koodi abil.

KÜMME AASTAT ILMA MARUTAUDITA

Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) andmetel on Eesti olnud marutaudivaba juba kümme aastat.

Lõppenud 2021. aastal uuriti marutaudi võimalikku esinemist 1004 riskiloomal (rebased ja kährikkoerad) ning 240 marutaudikahtlast kodu- ja metslooma.

Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja- heaoluosakonna peaspetsialist Enel Niin nentis rahuloluga, et möödus kümnes aasta, kui Eesti aladel pole diagnoositud marutaudi.

Viimati oli marutaudi nakatunud 2011. aasta jaanuaris kährik Velna külas, kes jõudis naaberriigist meile hinge heitma.

PTA teeb koostöös jahimeeste seltsiga marutaudi järelkontrolli, mille käigus võetakse riskiloomadelt (rebased, kährikud) proove, et uurida võimalikku nakkust.

METSLINDUDE REHABILITATSIOONIKESKUS

Maaülikooli veterinaariakliiniku taha on maaehituse ja veemajanduse õppetooli tudengid ja õppejõud püstitanud majakese, millest sai metslindude rehabilitatsioonikeskus.

Üliõpilaste enda projekteeritud hoones on kõik konstruktsioonid ühendatud metallkruvide ja naelteta. Metallivabade tarindite loomine on maaülikoolis uus uurimissuund.

Metslindude rehabilitatsioonikeskus on koht, kus loomakliinikusse ravile sattunud röövlinnud saavad turvaliselt olla neile omases õuekeskkonnas. Realistlike olude tagamiseks on osa katusest kaetud võrguga, et vihm sajaks majja sisse. Samuti on lindudel võimalik koridoris pärast pikka ravi teha esimesi lennuharjutusi.

Eesti maaülikooli loomakliinikusse satub ravile kahetsusväärselt palju röövlinde peamiselt inimese süül. Suur osa patsientidest kannatab pliimürgistuse käes.

- uudised Saaremaal kaelustati hirvelehm

Saaremaal kaelustati 13. detsembril Rahtla kandis hirvelehm, kes sai nimeks Aina.

Peibutussöödale tuli kolm hirve, kaks lehma ja vasikas. Kaeluse sai kaela hinnanguliselt 2,5-aastane loom, kelle liikumist saab edaspidi jälgida.

Kaelustamise meeskonda kuulusid Martin Hein, Arli Toompuu, Elar Vokksepp, Andres Maripuu, Annaliisa Jalak, Toivo Lõhmus ja Aare Veetsmann.

Hirvede liikumise jälgimise mõte on jahimeeste peas ringelnud juba mitu aastat, aga suurem tõuge saadi septembris, kui Saarte jahimeeste seltsi (SJS) eestvedamisel kohtusid jahiseltside esindajad, keskkonnaagentuur ja keskkonnaamet.

Kohtumisel sõlmiti kokkulepe, et SJS korraldab viie hirve kaelustamise. Esimene neist on kaeluse saanud. Kui õnnestub, siis lisandub neli veel.

Uuringu eesmärk on koguda teavet punahirvede liikumise ulatuse, kodupiirkonna suuruse, võimalike sesoonsete rännete ja elupaigakasutuse muutuste kohta. Sealjuures jälgitakse jahipidamisega kaasnevate häiringute mõju kaelustatud isendite liikumisele. Eestis ja teadaolevalt ka lähiümbruses punahirvesid telemeetriliselt jälgitud ei ole ning teadmised punahirvede kodupiirkonna suurusest ja kasutusest on väga puudulikud.

Kaelustamise meeskond. Vasakult Arli Toompuu, Elar Vokksepp, Andres Maripuu, Martin Hein.

Foto SJS

Jahiluba.ee

Alates märtsist lõpetab pilet.ee jahipidamiseõiguse eest tasu maksmise vahendamise ja see teenus kolib aadressile jahiluba.ee. Samale platvormile pääseb aadressi kalaluba.ee kaudu ning sealsamas saab maksta ka kalapüügiõiguste eest.

Kõik varem pilet.ee-st ostetud õigused ja load kehtivad pärast üleminekut edasi neil märgitud kehtivusaja lõpuni ja on nähtavad ka uuel lehel.

Uus platvorm pakub veebis moodsa e-poe mugavusi, kus tasuda saab nii pangalingi, krediitkaardi kui ka mobiilimaksega ja tänu ostukorvi funktsioonile tekib võimalus soetada soovi korral mitu erinevat luba ühekorraga.

Uue süsteemi loomise põhjus oli praeguse infosüsteemi vananemine, mis ei võimalda edaspidi tagada turvalisust ega pakkuda mugavaid teenuseid. Platvorm on loodud seniste ja tulevaste kasutajate vajadustest lähtudes. Nende seas on nii harrastuspüüdjad kui ka jahimehed, aga ka lubade haldamise ja kontrollimisega seotud ametnikud.

Uus platvorm kohaldub kasutatava seadme ekraaniga, olgu see mobiil, tahvel või arvuti. Parandatud on ostetud õiguste ja tekkinud kohustuste, sealhulgas näiteks kalastuskaardi aruannete kohta teavituste saatmist.

Pärast uuele platvormile üleminekut saab vajaduse korral abi keskkonnaameti klienditoe telefonil 662 5999 või meili teel klienditugi@keskkonnaamet.ee.

Nüüdisaegse platvormi arendust rahastas 90% Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfond ja 10% Eesti riik.