Talvine ruutloendus

- Aktuaalne TALVINE

ruutloendus

TÄHTIS TEADA

Jahiulukite ruutloenduse tulemused esita keskkonnaagentuurile kümne päeva jooksul pärast loenduse lõppu. Ruutloenduse algusest teavita keskkonnaametit.

TEKST RAUNO VEEROJA, keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna jahiulukite seire juhtivspetsialist FOTO JÜRI JÕPERA

Taas on kätte jõudnud aeg, kui kõigis jahipiirkondades tuleb ruudukujulistel püsimarsruutidel korraldada talvine ulukite jäljeradade loendus ehk ruutloendus.

Paljude teiste loendusmeetoditega võrreldes on jäljeradade loenduse üks suuri eeliseid see, et samal ajal saab koguda teavet väga paljude liikide kohta. Mitme väikeuluki ruutloenduse tulemused on küttimisandmete kõrval sisuliselt ainus infoallikas nende liikide arvukuse muutumise jälgimisel.

Kuigi loendajatelt eeldab jäljeloendus head ulukijälgede tundmist, on loendus iseenesest lihtne. Loendaja ülesanne on mööda loendusmarsruuti liikudes üles täheldada kõik loendusmarsruudiga ristuvad eri ulukiliikide jäljeread ja kanda tulemused loendusankeedile. Loendaja ei pea juurdlema selle üle, kui paljudele isenditele loendatud jäljeread kuuluvad või kui palju neid loenduspiirkonnas üldse elutseb.

Loenduse tulemuste põhjal arvutab keskkonnaagentuur iga loendatava ulukiliigi kohta selle suhtelist arvukust iseloomustava jäljeindeksi (ühe ööpäeva jooksul 1 km pikkusele loendusmarsruudile maha jäetud jäljeradade arv). Jäljeindeksi põhjal saab hinnata nii ulukiliikide suhtelise arvukuse piirkondlikke erinevusi kui ka seda, kas see on eelnenud aastatega võrreldes suurenenud, vähenenud või jäänud samaks.

Selle talve lumeolud on senini olnud jäljeloendusteks soodsad. Loodetavasti saame lumikatet ja selle lisa näha ka järgneval kahel kuul. Kindluse mõttes soovitame jahimeestel sobivate lumeoludega, kui viimasest vanu jälgi katvast lumesajust on möödas 24–48 tundi, teha loendus esimese võimaluse korral juba jaanuari lõpus või veebruaris. Eesti talved on viimastel kümnenditel olnud üsna heitlikud, seega pole tark loendust märtsi lükata.

Enne loendama hakkamist tasuks läbi lugeda loenduse metoodiline juhend, mille leiab keskkonnaagentuuri kodulehelt https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri-tegevusvaldkonnad/ulukid/vaatluslehed-ja-ankeedid#ruutloendus.

Shutterstock

Foto Pärast pikki arutelusid tehti Lätis jahiseadusesse muudatus, millega võib kasutada teatud juhtudel jahipidamisel termosihikuid. Seadusemuudatus jõustub 1. aprillil.

Termosihikuid võib hakata kasutama öösiti, pidades jahti metsseale, rebasele ja kährikkoerale. Selle kasutamiseks peab aga olema kõrgistmel (vähemalt 2,5 meetri kõrgusel).

Öösihikuid võib Lätis kasutada juba 2014. aastast. Ka Eestis käivad arutelud öösihiku kasutamiseks.

Seakatk jõudis Itaaliasse

Esimesed sigade Aafrika katku (SAK) juhtumid leiti jaanuari alguses Loode-Itaalias Piedmonti piirkonnas, kus metsseal tuvastati seakatk.

Genovast 30 km kaugusel Piedmonti piirkonnas leiti surnud metssiga, kellel tuvastati SAK-i tunnused. Praeguseks on välja kujunenud kaks kollet, mis asuvad üksteisele võrdlemisi lähedal. Tuvastatud on kuus haiguspositiivset juhtu.

Piedmonti piirkonna tervisenõunik Luigi Genesio Icardi ütles Itaalia ajakirjale Corriere della Sera, et nad püüavad väga kiiresti tegutseda, et katk edasi ei leviks: „Metssigade tõrjemeetmete rakendamine viivitamata on hädavajalik, et haigust võimalikult palju piirata ja likvideerida.“

SAK-i tõttu on ohus Itaalia sealihakaubandus, sest riikidel, kus seakatk esineb, keelatakse üldjuhul seatoodete eksport.

Praegu levivad seakatku juhtumid põhinevad genotüübil kaks, mis on viimastel aastatel esinenud Saksamaal, Poolas, Rumeenias, Baltikumis, Venemaal, Aasias jm. Ametnike sõnul on liiga vara öelda, kuidas viirus Itaaliasse jõudis. Kahtlustatakse, et kõige tõenäolisemalt on viirust levitanud inimene.

Eestlaste idee sai teoks

Ungaris CIC-i aastakoosolekul esitleti ulukiliha retseptiraamatut „CIC world game cookbook“.

Ligi 300-leheküljelisse raamatusse on kogutud 209 retsepti 66 riigist kogu maailmas. Retseptid on kahes keeles: inglise ja selle maa keeles, kust retsept pärineb. Raamatus on ka eestipärased retseptid, mis pärinevad Eesti naisküttide seltsi esinaise Triin Roostfeldti sulest.

Raamatut saab tellida CIC-i kodulehelt. See maksab 40 eurot, mis sisaldab nii pakkimis- kui ka tellimiskulu.

Raamatu autor Soňa Chovanová Supeková rääkis ka EJS-ile retseptiraamatust lähemalt. Vaata videot QR-koodi kaudu.

Shutterstock

Foto

SEAKATK JA LINNUGRIPP

FACE ulukihaiguste töörühma veebikoosolek toimus 13. veebruaril, räägiti seakatkust ja linnugripist.

Seakatk on laienenud Saksamaal ja Itaalias. Lisaks on SAK levinud Hiinas, Tais ja Kesk-Ameerikas. Katk hüppab sadade kilomeetrite kaupa, isegi 900 kilomeetrit korraga. Seetõttu arvasid Euroopa Komisjoni liikmed ja teadlased, et siin on mängus inimese käsi.

Euroopa komisjon on andnud suunise, et seal, kus seakatk avastatakse esimest korda, tuleb jahipidamine peatada, et sigu mitte laiali ajada. Ühtlasi on Euroopa komisjon seisukohal, et jahipidamine pole kaugemas tulevikus enam jätkusuutlik, kui seakatk endiselt levib.

Kõige rohkem linnugripijuhtumeid on olnud lindude talvitusaladel Taanis ja Belgias ning rändekoridorides.

Linnugrippi on nakatunud 59 linnuliigi esindajad, 23% neist luiged, 14% valgepõsk-lagled ja 13% hallhaned. Kahju on tekitatud ka suurtele kodulinnufarmidele, kus bioohutus ei ole olnud korras. Linnugripp on senini läinud metslindudelt farmidesse, mitte vastupidi. Linnugrippi on nakatunud mõnikord ka imetajad: Eestis ja Soomes kolm rebast ja saarmas. On tõestatud, et see levib ka hüljestele.

Nakkuse vältimiseks soovitatakse järgmist: ära puutu surnuna leitud, haigeid või imelikult käituvaid linde ega loomi, väldi kokkupuudet linnusõnnikuga.

HUNDID ÜRITASID PIIRI ÜLETADA

Piirivalvekaamera tuvastas hundikarja, kes üritas Valgevene piiri kaudu Leetu pääseda.

Varem on Valgevene–Leedu piiri üritanud ületada immigrandid, kuid nüüd nähti seda tegemas ka hunte, kirjutas 3. jaanuaril Medibas.

On üsna tavapärane, et hundid üle piiri liiguvad ja tihti on neid näha ka Valgevenest Leedu ja Läti poole liikumas. Teadlaste sõnul ei ole aga kõik piiriületused seotud elupaiga vahetusega, vaid loomi paneb liikuma näiteks aktiivne jahihooaeg.

HUNDID ON MUUTUNUD NUHTLUSEKS

Leedus Kaunase lähedal Bunikiai külas elavad hundid, kes käivad tihti külades ja tekitavad paksu pahandust.

Senini on nad murdnud vähemalt 15 koera ja mitu kitse. Jahimehed püüdsid huntidele jälile saada, korraldasid lähipiirkonnas jahi, kuid pole hunte tabatud, kirjutas 10. detsembril Medibam.

Viimastel nädalatel on nad murdnud kaks koera. Samuti õnnestus kohalikul elanikul filmida, kuidas üks hunt väikest koera taga ajab. Jahimeeste arvates on tegemist kahe täiskasvanud hundiga, kes on käinud küla peal koeri murdmas. Külavahel käiakse valdavalt samal ajal, umbes kella kolme paiku öösel.

Leedus kehtestati tänavuse jahihooaja kvoodiks 190 hunti, enamik neist on kütitud. Hundijaht on seal lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini või kuni kvoot saab täis.

- VÄLISuudised Jahipidamine kaitsealadel

Euroopa Komisjoni ettepanekul piirata jahipidamist ja kalapüüki rangelt kaitstavatel aladel (need moodustavad 10% Euroopa liidu maa-alast) ei olnud õiguslikku alust. Ei leidnud kinnitust, et see bioloogilist mitmekesisust rikuks.

FACE president Torbjörn Larsson nentis, et terve mõistus võidutses ja uue rangelt kaitstud alade kategoorias ei hakatud jahipidamist keelustama: „FACE on aktiivselt seisnud vastu jahipidamise põhjendamatule keelustamistele, rõhutades, et jahimehed on Euroopa kaitsealade haldamisel väga tähtsad. Täname siinkohal ka meie liikmeid aruteludesse aktiivselt kaasa löömast. See näitab, kui oluline on Euroopa seitsme miljoni jahimehe jaoks koostöö.“ FACE president Torbjorn Larsson.

FACE

Foto

Shutterstock Foto

Trofeede impordi keeld

Suurbritannias tahetakse keelustada eksootiliste loomade trofeede importimine riiki.

Võimud on juba pikka aega kavatsenud keelata ohustatud liikide jahitrofeede importimise Suurbritanniasse, kirjutas 10. detsembril Independent.

Esitatud seadusemuudatusega läheks keelu alla ligi 7000 liigi, sh lõvide, ninasarvikute, elevantide ja jääkarude trofeede Suurbritanniasse toomine. Kahe aastaga on imporditud Suurbritanniasse ligi 300 eksootilise looma trofeed.

Ühendkuningriigis kavandatav trofeejahi impordikeeld võib kahjustada aga ninasarvikute, elevantide ja teiste ohustatud metsloomade kaitset, teatas rühm juhtivad teadlasi ja looduskaitsjaid, kelle sõnul on valitsus Aafrika vaatepunkti sellel teemal ignoreerinud. Trofeejahi keelu vastu on ka juhtivad looduskaitseorganisatsioonid, Oxfordi ülikooli teadlased ja Aafrika kogukonna juhid, kirjutas 13. jaanuaril the Guardian.

Ühendkuningriigi valitsuse soovi keelata trofeede import peetakse silmakirjalikuks, kuna import toimub sellistest looduskaitselistest kohtadest, nagu Namiibia ja Botswana, kus trofeejahti kasutatakse tihti looduskaitse rahastamiseks.

Rahvusvaheline looduskaitseliit IUCN jälgib ohustatud liikide nimekirja ja tegi kindlaks, et trofeejaht on toetanud mitme liigi, sh ninasarvikute, elevantide jt kaitset. Lisaks on ÜRO aruandes kirjas, et trofeejaht aitab kaitsta miljoni aakri suurust metsloomade elupaika Aafrikas.