2022 – väärtusta jahisaaki

- VÄÄRTUSTA JAHISAAKI! 2022 – Väärtusta jahisaaki!

EJS soovib aasta teema ühest aluspõhimõttest lähtudes, et jahiseltsid ja jahimehed väärtustaksid väikekiskjate küttimist.

Aastateema valik

Kui EJS-i juhatuse liikmed arutasid tänavuse aasta võimalikku teemat ja valisid selleks liitteemana „Väärtusta jahiulukit!“, siis analüüsiti üksipulgi läbi kogu jahisaagi mõiste ehk kõik, mida jahilt saadakse. Sealhulgas peatuti tervisel. Jaht vabas looduses on võimalik ka praeguse pandeemia ajal. Jahimeestele ja jahis osalejatele on see liikumine mõistliku koormusega, põnev tegevus, mis maandab pingeid ning aitab ära hoida stressi ja haigestumist. Jahisaagina võib käsitleda ka põnevaid hetki jahiretkedel, elamusi ja üllatusi looduses: udused sügishommikud ja kevadised päikesetõusud, hetked, mis jäävad meelde kogu eluks ja mida saab jagada pere või sõpradega. „Väärtusta jahisaaki!“ aluseks said Raili Elleri pakutud „Väärtusta väikeulukit!“ ja Kaido Kaasiku esitatud „Väärtusta ulukiliha!“.

Raili Eller põhjendas, et viimasel ajal jääb väikeulukeid aina rohkem kaamerasilma ette ja kahjuks ka maanteedel autorataste alla. Talle meeldivad väga metsloomanahast rõivad, aga kahjuks on nahkade parkimiseks vähe võimalusi. Väikeulukite nahku peaks rohkem hindama ja andma neile praktilist väärtust.

Kaido Kaasiku meelest on väga hea, et Eesti jahimeeste seltsi (EJS) viimase suurema projektina tegid jahiseltsid korda hulga ulukiliha esmakäitluskohti. Sellest lähtuvalt tegi ta ettepaneku, et järgnevalt võiks pöörata tähelepanu ka ulukilihale kui väärtuslikule toorainele, mis rikastab toidulauda.

Juhatuse liige Ive Kuningas pakkuski lõpuks välja variandi liita need kaks väga head ideed. Nii sündiski aastateema „Väärtusta jahisaaki!“.

Jahisaak on jahipidamise tähtis osa. Kui lisaks tavapärasele arusaamale mõista jahisaagi all ka kvaliteetaega, mis veedetakse looduses, tugevat energialaksu, mis tuleb värskest õhust, päikesest ja tuulest, ning kõike muud, mis jahil olles omaks saab, siis võib öelda, et jahisaak on peaaegu kõik, mis jahipidamisega kaasneb.

TEKST MARGUS PUUST, EJS-i president, TÕNIS KORTS, EJS-i tegevjuht FOTOD EJS

Millele pöörata tähelepanu?

Aasta teema ühest aluspõhimõttest lähtudes soovime, et jahiseltsid ja jahimehed väärtustaksid väikeulukite küttimist. Väikeulukite jaht on põnev, emotsionaalne ja nõuab oskusi, mida saab järjest edasi arendada. Jahieeskirjas on loetletud 43 väikeulukit, kellele võib Eestis jahti pidada. Loomulikult näitab see nii meie head keskkonnaseisundit kui ka loodusrahva suhtumist väikeulukitesse kui taastuvasse ressurssi. Väikeulukeid on piisavalt, et iga jahimees leiaks endale sobiva jahi. Mõelda tuleks sellele, keda oleks vaja esmajoones küttida, et kaitsta võõrliikide eest kodumaiseid liike, kuidas hoida looduslikku tasakaalu, ennetada suurest arvukusest tulenevat haigusriski ja vähendada kahjustusi.

Väikekiskjate küttimisel tuleks kasutada ära väärtuslikud karusnahad. Eesti jahimees lähtub heast tavast ja kütib nii palju, kui tal on tarvis. Kõik, mis jahimees on küttinud, kasutab ta võimaluste piires ka ära.

Just väikekiskjate nahkade kasutamisega on olnud muret. Negatiivselt on mõjunud ulukinahavastased kampaaniad. Ehkki need on lähtunud puurikarusloomade kasvatamise vastu suunatud liikumisest, on need negatiivselt mõjutanud ka jahiulukite nahkade kasutamist. Kuigi loomakaitsjad kutsuvad võitlema karusloomakasvanduste vastu, deklareerivad maailma rõivatootjad loobumist kõigi karusloomanahkade kasutamisest. Kas teadlikult Margus Puust.

Tõnis Korts.

Ulukinahad on tulnud loodusest, pargitud loomulike võtetega ja nende ökoloogiline jalajälg on olematu.

või teadmatusest on see igal juhul silmakirjalik, sest sel juhul ei saa kasutada ka ausal teel kütitud ulukinahku. See on aga ebamõistlik ja keskkonnavaenulik. Ulukinahad on tulnud loodusest, pargitud loomulike võtetega ja nende ökoloogiline jalajälg on olematu. Kunstkarusnaha tootmisel on kasutatud taastumatut loodusvara, keskkonda kahjustavat energiat ja tihti ka arengumaade alamakstud tööjõudu.

Ringmajandusest ja rohepöördest rääkides on legaalselt kütitud karusnahkade kasutuselevõtt õige asi, mis säästab keskkonda ja aitab säästlikult kasutada meie taastuvaid varusid.

Eesti oma ja aus nahk

Ei saa jääda lootma, et keegi peale meie karusnahkade maine parandamiseks midagi teeks. Pigem üritavad huvirühmad karusnahkade kandmist halvustada ja neid välja tõrjuda.

EJS on jahimeeste huvide eest seisva katusorganisatsioonina otsimas toimivaid lahendusi koostöös Eesti kõrgkoolidega (kunstiakadeemia, Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti maaülikool), lamba- ja loomakasvatajate ning lihatöötlejatega. Novembris 2020 toimus Viljandis pärandtehnoloogia konverents „Oma nahk“, kus tekkis häid ideid, näiteks luua ühine naha kaubamärk „Eesti oma ja aus nahk“. See aitaks ka meie ausalt kütitud väärtuslikke karusnahku turustada ja annaks keskkonnateadlikule tarbijale piisavalt teavet ning tagatise, et tegemist on keskkonnasõbraliku ja rohelise tootega.

Kähriku kui võõrliigi küttimine nõuab märksa suuremat tähelepanu.

Just selle kallal soovib EJS algaval „Väärtusta jahisaaki!“ aastal aktiivselt tegutseda. Loomulikult koos partneritega.

Iga jahimees saab aidata kaasa väikeulukijahi väärtustamisele, väärtustades jahisaaki – karusnahku. Seni, kuni ei ole ühtset kaubamärki ega turgu, saab karusnahku kasutada ise, propageerida neid oma tutvusringkonnas ja valmistada neist väärtuslikke tooteid. Külmad talved ja keskkonnasäästlik mõtlemisviis aitavad sellele kaasa.

Esmatöötluskohad

Teisest aluspõhimõttest lähtudes tuleks senisest enam väärtustada ulukiliha, aga ka sarvi ja nahku.

EJS-i mitmeaastase töö tulemusena saime riigilt jahindussektorisse kaks miljonit eurot, et arendada välja nõuetekohased ulukite esmatöötluskohad. Ühest küljest on see sigade Aafrika katku (SAK) tõttu hädavajalik, et kindlustada metssigade küttimine ja loomade lihakehade säilimine aasta läbi. Teisest küljest on tähtis, et ulukiliha ei kaotaks pärast küttimist väärtust: seda tuleb õigesti töödelda. Esmatöötluskoht, mis rajati, korrastati või renoveeriti, möödunud, „Jahikoda korda!“ aastal või juba varem, on mitte ainult kõrge jahikultuuri tunnus, vaid ka hädavajalik hoone, kus jahisaadust nõuetekohaselt töödelda.

Praegu veel ei nõuta jahiseltsidelt kasutusõiguse loa pikendamisel nõuete kohase käitlemiskoha olemasolu, aga järgmisel pikendamisel kümne aasta pärast juba kindlasti. Sellele viitavad kõik märgid, kaasa arvatud haiguspuhangute järjepidev lisandumine.

Iga jahimees saab aidata kaasa väikeulukijahi väärtustamisele, väärtustades jahisaaki – karusnahku.

Täpne lask ja uhke trofee

Jahisaaduse väärtustamine algab kvaliteetsest lasust. Ebatäpne lask võib põhjustada suurt kahju nii ulukile kui ka jahisaadusele. Täpse lasu kindlustab korras relv, hea laskemoon ja laskeoskuste pidev lihvimine. Jahiõnn on muu hulgas peidus heas ja korras jahirelvas, kvaliteetses moonas ja lasketiirus. Kui loom kütitud, tuleb ta toimetada võimalikult kvaliteetsena esmatöötluskohta. Selleks on head väljaveokelgud, kohandatud pärakärud ja jahiautod.

Ulukiliha kvaliteet oleneb paljuski lasust, kütitud uluki veost ja esmatöötlusest. Siin on igal jahimehel ja jahiseltsi oma sõna kaasa öelda. „Väärtusta jahisaaki!“ aastal on tähtis väärtustada ka trofeesid. Pole tähtis, kas sarved on suured või väikesed. Iga trofee jahitoa seinal jutustab põneva loo. Kellel pole kodus ruumi, saab trofee paigutada seltsi jahimajja, kus see meenutab kaaslastele järjekordset tulemuslikku jahiretke.

Väärtustada tuleb ka suurulukinahku, mille kokkuostu korraldab EJS. Soomes valmistatakse neist lemmikloomatoitu. Nahkade kokkuostuhind ei ole kõrge, aga tähtsam on põhimõte, et kõik, mis on kütitud, kasutatakse ära.

Ilus komme on jahisaagi austamine. „Väärtusta jahisaaki!“ aastal on paslik pöörata tähelepanu ka sellele, mis iseloomustab kõrget jahikultuuri. Ühine jahipidamine algab rivistuse ja instrueerimisega. Ilus ja igati korrektne on jaht ka koos kaaslastega lõpetada. Kui on saadud saak, siis seda austatakse.

Austada tuleb ka kütte ja kuulata nende lugusid. See annab kasulikku ja õpetlikku teavet kõigile jahilistele. Jahi ühine lõpetamine annab kogu jahipäevale näo ja vormi.Jahikoerte erinäitus

14. mail 2022 Särevere staadionil

Registreerimine näitusele avatakse märtsis. Registreerimiseks vajalik EKL-i tunnustatud organisatsiooni tõutunnistus. Osaleda saavad ka kõik kupeeritud sabadega jahikoerad!

Lisainfo http://jahikoer.ejs.ee/ tel 511 9978, 524 5556

EESTI JAHIKOERTE TÕUÜHINGU SPONSOR ON

Kokkuvõtteks

Iga jahimees ja jahiselts saab jahisaagi väärtustamisele lisada oma mõtte ja idee, mida järgides tegutseda just endale sobivalt. Kõik, mis aitab jahisaagi väärtustamisele kaasa, väärib tegemist.

Jahisaaki väärtustades väärtustame jahipidamist, nii aga peame omakorda lugu endast ja ka esivanematest, kes on jahti pidanud hallidest aegadest peale. Väärtustades ennast ja oma tegevust, kindlustame, et jahipidamine ei hääbu, ei upu rohepöörde sohu ega lenda sealsetest kurvidest välja. Soovime et jahipidamine koguks rohepöördes hoogu ja võimu, et tugevneda, puhastuda ja paraneda ning muutuda uueneva inimkonna ja hoitud looduse suhtluse vääramatuks osaks. Selleks on meil aga vaja eranditult kõigi jahimeeste jõupingutust jahisaagi väärtustamisel.

Head uut jahisaagi väärtustamise aastat!