Vanast katlamajast nüüdisaegseks jahimajaks

Vanast katlamajast nüüdisaegseks jahimajaks TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD VAMBOLA JAHISELTS, JAANUS VAIKSOO

Sügisel oli Vikerraadio mulgikeelsetes uudistes juttu, et Mulgimaal Tarvastu mail Soe külas valmis Vambola jahiseltsil vanast katlamajast ümber ehitatud uus kahekorruseline jahimaja. Selle aasta alguses pärast kolmekuningapäeva sõitsin Mulgimaale asja lähemalt uurima.

Võrtsjärvest paari-kolme kilomeetri kaugusel Soe külas võttis mind vastu Vambola jahiseltsi nõnamees Orav Tairo, nagu mulgid isekeskis oma seltsi esimeest kutsuvad.

Uus maja torkab silma eripärase kujuga. Paremas tiivas on mitme meetri kõrguse laega avar ulukite esmakäitlusruum. Vasakule jääb kahekorruseline majaosa: all köök ja saunaruumid, üleval suur loodusklass ning jahimeeste puhkeruumid. Vana katlamaja nõukogudeaegne „arhitektuur“ on väga stiilselt ja ratsionaalselt taaskasutusesse võetud.

Aasta 2010

Veel tosina aasta eest toimetasid Vambola jahimehed jahihooajal saagiga samamoodi nagu see käis paljudes Eesti jahiseltsides: ulukid nüliti ja tükeldati ühe jahimehe taluhoovis puu otsas. Endine Tarvastu vald kinkis 2010. aastal vana katlamaja aluse maatüki kui peremehetu vara jahiseltsile, sissesõidutee andis seltsi käsutusse Vambola jahiseltsi pikaaegne esimees Kalev Kikas (juhtis seltsi aastani 2010) ja vallaga ajas asjad korda toona esimeheks saanud Tarmo Arak. Väiksemate ehitustöödega hakati pihta juba järgmisel aastal, kõigepealt tehti korda katus ja üks ruum kohandati selleks, et saaks väljast varju alla ulukeid töötlema ning oleks, kus pärast jahti istuda.

Vanast katlamajast ehitatud jahimaja. Fassaadi viimistlus seisab veel ees. Katusealune grillimaja.

Riikliku toetusmeetme abil valmis nüüdisaegne ulukite esmakäitlushoone.

Loodusklassi kaminanurk.

Kui Tairo Orav 2019. aastal seltsi etteotsa valiti, tekkis Eesti jahiseltsidel peatselt võimalus taotleda riigilt toetust ulukite esmakäitluskohtade väljaehitamiseks. Vambola jahimehed otsustasid seda võimalust kohe ka kasutada ja jahimaja seest täielikult välja ehitada. Aasta algusest 2020 kuni 2021. aasta oktoobrini, kui maja valmis, oli seltsi liikmetel äärmiselt tihe ja töine aeg. Kohalik ehitusettevõte ehitas, jahimehed ise tegid lihtsamad tööd. Lisaks käitlushoone toetusmeetmele saadi abi ka Mulgimaa arenduskoja kaudu LEADER-programmist. Seetõttu kasvas päris suureks jahiseltsi omaosalus, millesse iga jahimees panustas ja veidi tuli võtta ka laenu. Kuid nüüd on pikisilmi oodatud jahimaja peaaegu valmis ja see on esimene sügistalv, kui

tegutsetakse puhtas ning nüüdisaegses esmakäitlushoones. Kõik jahimehed on väga rahul.

Ühisjaht igal nädalavahetusel

Nagu jahiseltsidel ikka tavaks, toimuvad ühisjahid igal nädalavahetusel. Uus jahimaja on andnud seltsi liikmetele tublisti indu juurde: 30 jahimehest on aktiivseid umbes kaks kolmandikku. „Tänu jahimajale kisuvad jahipäevad juba päris pikaks,“ on seltsi esimees tähele pannud suurt muutust. „Köögipoolel toimetab meil seltsi raudvara Jaan Pärl. Tema teeb juba enne jahti ettevalmistused ja tuleb ka enne jahi lõppu kööki. Kui saak on töödeldud, saavad mehed kohe lauda istuda ja sööma hakata. Kokk Jaan hoiab ka majal silma peal, sest elab jahimaja külje all.“

Arvestades praegust aega, on Vambola jahimehed igati kokkuhoidlikud. Sihtide puhastamisest saadud puud veetakse välja ja tarvitatakse talvel jahimaja kütteks. Mõni mees teeb küttepuid ka n-ö normipäevade eest. „Panustama peame seltsis kõik,“ kõneleb Tairo, kuidas asjad on korraldatud. „Igaühel peab olema vastutus. Selts on kogukonnapõhine, enamik meestest on meil kohalikud.“

Vambola jahiseltsil on jahimaid 10 120 hektarit, üheks piiriks on Võrtsjärv, seetõttu on paljud vanemad kütid ka kalamehed. Mõistagi on Võrtsjärve lähedus soodus elupaik kobrastele. Nii on Vambola jahimehed viimastel aastatel küttinud ka palju kopraid, jahihooaja peale 90 looma ligi, millest umbes pooled kütib noorjahimees Jaanus Sulu. Peale tema tegeleb aktiivselt kobrastega veel paar meest, sest paljud metsakraavid tuleb hoida puhtad.

Kui sügishooaja põdrajaht on möödas, peetakse hagijaga rebase- ja jänesejahti ning muidugi tuleb aktiivselt metskitsi küttida, sest neid on tõesti palju. Seltsi kvoot oli sel hooajal 90 looma. Ka metssigade arvukuse katsuvad jahimehed hoida väikse, et mitte kokku puutuda SAK-iga.

Praegu on väga tähtis maaomanikega jahimaade kasutusõiguse lepingute sõlmimine. Sellesse peab iga jahimees oma osa andma. Selleks on antud kõigile seltsi liikmetele volitus ja sel kombel saab aeganõudev, kuid vajalik töö ka kiiremini tehtud.

Loodusklass lastele

Vambola jahiseltsi uhkuseks võib kindlasti pidada loodusklassi jahimaja teisel korrusel. Jahipäevadel on see mõistagi jahimeeste puhkeruum. Siin toimuvad ka kõik seltsi koosolekud ja peetakse aru, samuti korraldatakse jahiseltsi liikmete perekondlikke üritusi, kui keegi seda soovib. Selts on teinud palju ka selleks, et kohalikud lasteaialapsed ja Tarvastu gümnaasiumi õpilased saaksid siin pidada loodusõpetuse tunde. Soetatud on korralik topiste ja ulukinahkade kollektsioon, mida jõudumööda pidevalt täiendatakse. „Sügisel veetsid näiteks neljanda klassi õpilased kogu koolipäeva siin õppeklassis,“ rõõmustab Tairo Orav tiheda koostöö üle lasteaia ja kooliga. „Lasteaialapsed tulevad rohkem uudistama, katsuvad ja vaatavad nahku ning topiseid. Kooliõpilased kuulavad lugusid loodusest ja jahindusest, mida räägib neile põhiliselt Ilmar Lillemägi. Seintel on seltsi liikme Andres Almre looma- ja linnufotod. Laste jaoks on siin palju eksootikat, näiteks tuhkur, nugis, saarmas, ilves, hunt, keda iga päev loodudes ei kohta. Nii see loodusehuvi märkamatult kujuneb.“

Vambola jahiseltsi maja ei ole siiski lõpuni valmis. Selle aasta plaanidesse on võetud välistööd: fassaadi viimistlus, terrass ja teise korruse rõdu, kust saab nautida suurepärast vaadet.

Nii et jääme ootama uusi uudiseid Mulgimaalt!

Vambola jahiseltsi loodusklass.