Lapsega koos jahile

- NOOR JAHIMEES Lapsega koos jahile

Läbimõeldud, õnnestunud lask ja saagiks saadud uluki uurimine aitavad lapsel luua otsese ja väärtustava arusaama looduse aineringist ja meie toidu algupärast.

Jahikäigul saab laps osaleda mitmesuguses tegevuses. Siin monteeritakse kõrgiste jaoks redelit.

TEKST ja FOTOD ANTTI SAARENMAA Ajakirjast Metsästäjä nr 1 2022 tõlkinud PEETER HUSSAR

Paljud jahimehed leidsid oma lemmikharrastuse juba lapsepõlves, kui käisid jahiretkedel koos vanemate, vanavanemate või mõne sugulasega. Need kogemused jätsid palju positiivseid mälestusi, mis juhatasid täiskasvanuna aktiivse liikumise juurde looduses.

Hea enesetunne ja rahunemine

Lapsel on vahel väga raske vaikselt paigal istuda. Osale meist on see raske ka täiskasvanuna. Rahunemine ja keskendumine on vajalikud oskused, mida tuleb mõnikord harjutada kogu elu.

Jahipidamine pakub suurepärase võimaluse harjutada eesmärgistatud keskendumist, rahunemist ja jälgimist. Ühised hetked koos lapsega varitsuses istudes, loodust vaadeldes ja avastades annavad võimaluse tunda ennast selles osalisena. Avastuste tegemine, nende üle imestamine, ka loomade, puude ja teiste taimede tundmaõppimine ning ümbritsevate häälte kuulamine loovad nagu iseenesest võimaluse nii keskendumiseks kui ka keskkonna tundma õppimiseks.

Samuti pakub hämarduv õhtu või varane hommik varitsuses väga hea võimaluse harjuda pimedusega. See tõstab lapse enesehinnangut. Isiklik pealamp loob enesekindluse ja turvatunde isegi siis, kui lampi ei pandagi kohe põlema. Laps kujundab enesekindlust, valides ise sobiva hetke, millal lamp põlema panna või jätab selle hoopis süütamata. Enesekindlus ja turvatunne luuakse lähedal oleva täiskasvanu toetusel: „Mina saan küll veel hetke hakkama!“

Kust tuleb toit?

Lapse jahile kaasa võtmine annab ka sobiva võimaluse võtta jutuks toidu algupära. Läbimõeldud, õnnestunud lask, saagiks saadud uluki uurimine ning jahisaagi õige käitlemise õppimine aitavad lapsel juba väiksest peale luua otsese ja väärtustava arusaama looduse aineringist ja meie toidu algupärast. Saagiks saadud uluki vastu üles näidatud lugupidamine ja asjatundlik suhtumine kasvatab asjalikku ning ratsionaalset hoiakut.

Uluki vajaduste, tema elupaiga ja toiduahela uurimine (sh juba saagiks saadud uluki söödud toidu uurimine) avavad lapsele reaalse arusaamise keskkonnast. Lisaks kasvatab see vastutustundlikku suhtumist loodusesse ja teadvustab tegude tähtsust.

Kõik väärtused ei saa lapsele kohe selgeks, kuid läbimõeldud ja avatud juhendamine ning teadmiste jagamine aitavad luua vundamendi arukale, protsesse mõistvale, haritud jahimeeste ja looduses liikujate põlvkonnale. Üheskoos jagatud hetked, kuum kakao ja võileivad loovad võrratuid mälestusi.

Rahunemine ja keskendumine on vajalikud oskused, mida tuleb mõnikord harjutada kogu elu.

Nende nippidega kindlustad lapse hea enesetunde

Head võileivad on retke tipphetk

Võta retkele kaasa küllaldaselt toidupoolist. Samuti pole paha mõte võtta kaasa tavapärasest maitsvamat nosimist. Ka siin võib tee südameni viia kõhu kaudu!

Oma binokkel ja taskulamp

Binokliga näeb rohkem ja pimeda saabudes annab taskulamp turvatunde. Parimal juhul võib laps otsustada jätta lamp süütamata ja ilma lisavalguseta avastada ümbritsevat pimedust.

Pea meeles vahetusriided

Märgade sokkide või kinnastega ja ka tuulise ilmaga poeb külm väga kiiresti kontidesse. Lapsel juhtub see palju kiiremini kui täiskasvanul. Külm röövib motivatsiooni ja vähendab indu. Hoolitse, et lapse varustus püsiks kuiv ja soe. Tuulekindel riietus võib olla kullast kallim ja suurendab märgatavalt heaolutunnet.

Anna lapsele võimalus osaleda

Lapse aktiivses osalemises on häid külgi. Õppimine käivitub juba esimestel meetritel, parandab enesetunnet ja võrreldes passiivse kõrvaltvaatamisega hoiab huvi märksa kõrgemal. Leia lapsele võimalusi osaleda saagi käitlemisel. Lase lapsel osaleda ümbruse jälgimises või vilega peibutamises ja saad temast endale täisväärtusliku jahikaaslase kohe algusest peale.