Heino Kasesalu 90

- JUUBILAR Heino Kasesalu 90

Heino Kasesalu Järvseljal jahil.

Eesti Jahimehe lugejad ei kujuta ette ajakirja ilma jahiajaloo rubriigita.

FOTOD AIMAR RAKKO, ERAKOGU

Juba aastaid avaneb iga numbri lõpulehekülgedel mõni maailma või Eesti jahindusega seotud ajalooline seik või isik, saavad selgeks meie jahiseltside asutamislood ning praegused jahimehed loevad huviga, kuidas peeti jahti lähemas ja kaugemas minevikus, millised olid jahitraditsioonid, kes olid need jahimehed, kelle pühendunud töö tulemusena pandi alus Eesti jahindusele.

Kõigi nende jahiajaloo artiklite autor on Heino Kasesalu, elupõline jahimees, üle 30 aasta Järvselja õppekatsemajandit juhtinud mees, meie jahiajakirja pikaaegne toimkonna liige. Heino Kasesalu sai 1. aprillil 90-aastaseks.

Heino sündis 1932. aastal Viljandimaal Kõo vallas Soomevere külas, sünnikodu oli ema esivanemate talu, põliskoht, kus möödusid lapsepõlveaastad. Heino sõnul jahimehi tema esivanemate hulgas polnud, jahindushuvi äratas hoopiski naabrimees Jaan, kes oli üsna agar jahi- ja kalamees. „Temaga koos sain esimesed jahipidamise elamused. Tema jahikirg äratas ka minus huvi. Olin siis väike poiss – seitsme-kaheksa-aastane,“ on ta meenutanud.

Heino käis Soomevere 6-klassilises algkoolis ja Kiriveres, keskkooli lõpueksamid tegi ta 1953. aastal Tartu 1. töölisnoorte keskkooli juures ja astus samal sügisel põllumajandusakadeemiasse metsandusteaduskonda. Siitpeale oli ta Järvseljaga tihedalt seotud. Aastal 1921 oli asutatud Järvselja õppemetskond, millest sai metsandustudengite praktikabaas. Ka Heino käis tudengina igal aastal üks kuni kaks kuud Järvseljal praktikal, aastast 1956 oli ta seal jahimeeste kirjas ja pärast põllumajandusakadeemia lõpetamist 1958 määrati Järvseljale vanemmetsaülema ametikohale. Järvselja kujunes Heinole nüüd alatiseks kodu- ja töökohaks, vaid kolm aastat õppis ta vahepeal Tartus aspirantuuris zooloogia- ja botaanika instituudi juures ning selle lõpetamise järel määrati 1964. aastal Järvselja õppekatsemajandi direktoriks.

Järvselja erines kindlasti tavalisest metskonnast, sest tegemist oli üliõpilaste praktikabaasiga. Alates 1921. aastast on kõik Eesti kõrgharidusega metsamehed Järvseljalt läbi käinud, paljud neist on kuulunud Järvselja jahiseltsi nagu Heinogi. Tegemist on teatud määral akadeemilise sektsiooniga, mille ajaloost kirjutas hiljaaegu pikemalt Vello Vainura (vt Eesti Jahimees 2021, nr 6, lk 58–64).

Järvselja mail on möödunud ka Heino Kasesalu aktiivsed jahimeheaastad. Lisaks sellele on tal olnud põnevaid jahiretki Sahhalini saarele, Ussuurimaale, Kesk-Aasiasse ja Saksamaale Tüüringisse. Kõige meeldejäävamad muljed on vanal jahimehel Kaug-Idast, kus peeti karujahti mägijõgedel ja hirvejahist Tüüringi metsades.

Kõigil nendel aastakümnetel on tundnud Heino suurt huvi looduse vastu. Ta on alati ilmutanud süvenenud uurijavaimu, olles aktiivne Eesti loodusuurijate seltsi ja Eesti dendroloogia seltsi liige. Eesti loodusuurijate selts (asutatud 1853) on üks vanemaid akadeemilisi uurimisorganisatsioone Eestis, kuhu Heino Kasesalu kuulus juba tudengina. Vanemas eas on tema huvi pöördunud peamiselt metsanduse ja jahinduse ajaloo poole. Ehk nagu ta ise 2007. aastal Eesti Jahimehe veergudel meenutas: „Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab teda huvitama möödanik. Ilmselt on nii, et nooremas eas ei ole see huvi eriti tahapoole suunatud. Nüüd on aega, sest varem ei kippunud vaba aega üldse jääma. Samuti on ka arhiivid võrreldes Vene ajaga avatud. Lisaks sellele väike leidmisrõõm, kui mingi asjaga põhjalikumalt tegeleda.“

See Heino Kasesalu väike leidmisrõõm on aga valmistanud nüüdseks juba pikki aastaid jahimeestele suurt lugemisrõõmu ja andnud meile kõigile juurde tarkust ning teadmisi Eesti ja maailma jahindusajaloost.

Heino, me imetleme sinu piiritut uudishimu, töökust, täpsust ja avatud meelt.

Soovime sulle ikka head tervist ja jõudu ning uusi kohtumisi nendel põnevatel ajaloo avastamise radadel!

Eesti Jahimees Eesti Jahimeeste Selts

Noore mehena oli Heino Kasesalu üks lemmikharrastus ratsutamine.