Saksa vibujahimehed Eestis

- VIBUJAHT Saksa vibujahimehed

EESTIS TEKST JAANUS VAIKSOO FOTO ANDRA HAMBURG

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) külastas 1. märtsil Saksa vibujahiseltsi (Deutsche Bogenjagd Verband) esindus: seltsi president Jan Riedel, asepresident Oliver Opitz ja Saksa jahiajakirjades vibujahti kajastav Christian Heinz.

Vibujahiklubi Mägilased kutsel käisid kolm vibukütti kolm päeva Tartumaal koprajahil. EJS-i majja jõudsid mehed mõni tund enne kojusõitu. Nende muljed Eestist olid vaimustavad. Jaht läks igati korda, iga mees küttis kopra, kuid lisaks jahielamustele said nad osa varakevadise Eesti looduse külmast ilust. „Jahiõhtud ja -hommikud olid väga külmad,“ meenutas Christian Heinz. „Saime kopraid varitsedes ikka korralikult külmetada, aga mulle jättis sügava mulje Eesti loodus ja inimeste sõbralikkus.“

Christian Heinz elab Austrias Grazi lähedal, kuid vibujahil käib Ungaris, sest Austrias, nagu ka Saksamaal, ei ole vibujaht veel ametlikult aktsepteeritud. Samasugust külalisjahti peab Jan Riedel, kes elab Saksamaal Prantsuse piiri lähedal ja käib naaberriigis vibujahil.

Suhtumine vibujahti on Euroopa riikides erinev. Prantsusmaal ja Ungaris võib vibuga küttida nii suur- kui ka väikeulukeid, kuid Saksamaa ei ole veel valmis vibujahti legaliseerima. Nii on Saksa vibujahiseltsil kaks olulist ülesannet. Esiteks selgitada avalikkusele ja ka jahimeestele vibujahi eetilisust ning ohutust. Teiseks tõestada teaduslike uurimistööde põhjal vibu kui jahirelva tõhusust, et jaht vibuga ei vigasta ulukeid rohkem kui tulirelvaga küttimine. Seetõttu on Saksa vibujahimehed rahvusvaheliselt väga aktiivsed, et vahendada teiste riikide positiivseid kogemusi

Saksa vibujahiselts külas Eesti jahimeeste seltsil (vasakult): Oliver Opitz, Christian Heinz, Andres Lillemäe, Rita-Anette Kohava, Jan Riedel, Tõnis Korts ja Jaanus Vaiksoo.

oma riigis. Saksa vibujahiseltsis on 500 liiget, lisaks on 1500 jahimeest saanud vibujahi väljaõppe.

Vibujahilitsentsi saamiseks tuleb läbida loomulikult ka jahimehe baaskursus, mis Saksamaal on väga põhjalik. Jahikoolitus kestab neli-viis kuud, sellest teooriaosa vähemalt 120 tundi ja praktika samuti 120 tundi. Niisiis on kõik vibukütid Saksamaal ka väljaõppinud jahimehed. Miks edeneb aga vibujahi legaliseerimine sedavõrd visalt võrreldes mitme naaberriigiga?

Saksamaa on urbaniseerunud, väga paljude kontakt maaeluga on väike ja sestap on ühiskond aldis vastu võtma vibujahiga seotud eelarvamusi, millest kõige tüüpilisem on loomade vigastamine noolega. Vibujahivastaste protest avalikus meediaruumis on väga häälekas, see mõjutab kogu ühiskonna hoiakut, kuid mõjutab ka ametkondi ja poliitikuid, kes peavad vastu võtma otsuseid.

Üks eeldus vibujahi legaliseerimiseks on teaduslikud uurimisprojektid, mis tõestaksid vibujahi eetilisust ja ohutust. Looduskaitseorganisatsioonide surve on olnud aga sedavõrd jõuline, et teadlased muutuvad ettevaatlikuks ja on loobunud plaanitavatest projektidest. See omakorda on toonud kaasa lahkarvamused jahikogukonnas. Jahimehed küll mõistavad vibujahti, kuid kardavad, et see võib kahjustada jahinduse mainet.

Niisiis on Saksa vibujahiseltsi kõige suurem ülesanne pidev selgitustöö ühiskonnas, tuues positiivseid näiteid mujalt maailmas. Näiteks on eeskujuks Taanis mitu aastat väldanud uurimisprojekt, mille tulemusel legaliseeriti mõne aasta eest metskitse- ja hirvejaht (vt ka „Vibujahimaa Taani“, Eesti Jahimees 2019, nr 3), või Madridis viimased kümmekond aastat lubatud vibujaht metsseale, et piirata metssigade arvukust suurlinnas, häirimata linnaelanikke.

Saksa vibujahimehed osalevad viimastel aastatel aktiivselt messidel, suhtlevad meedia ja poliitikutega. Väga head on kontaktid põllumajandusministeeriumiga, kelle haldusalas jahipidamine on.

Saksa vibujahiseltsi president Jan Riedel (autorinimega Luis Hant) avaldas aastal 2011 raamatu „Vibujaht täna“ („Bogenjagd Heute“). Ta tegutseb vibujahimehena 2006. aastast ja on viimased viis aastat juhtinud Saksamaa vibujahiseltsi.

Mõne aasta eest toimetas Christian Heinz ka vibujahiajakirja, kuid nüüd avaldavad nad vibujahist artikleid Paul Parey kirjastuse jahiajakirjas Wilde Hunde. See ilmub neli korda aastas ja igas numbris on 20–25 lehekülge pühendatud vibujahile.

EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe tutvustasid Eesti jahindust ja meie kogemusi ning probleeme vibujahi legaliseerimisel. Väga pikkade jahitraditsioonidega Saksamaa jahimehed hindavad väga väikese Eesti tööd Euroopa jahinduse maine parandamisel ja soovivad hoida siinsete mõttekaaslastega tihedaid kontakte.

Vibujahilitsentsi saamiseks tuleb läbida loomulikult ka jahimehe baaskursus, mis Saksamaal on väga põhjalik.