6 minute read

Drever on universaalne jahikoer

- jahikoer Drever on universaalne jahikoer

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD ERAKOGU

Advertisement

Rootsis ja Soomes väga populaarne jahikoeratõug drever on Eesti jahimeestele veel üsna tundmatu. Saaremaa jahimees Vahur Jalak aga on dreveritega jahti pidanud ligi 30 aastat ning tunneb seda koera läbi ja lõhki. Niisis saame tuttavaks: drever!

Esimene reliikvia.

Drever on rahva seas tuntud ka kui Rootsi hagijas, ent oma lühikeste jalgadega meenutab ta välimuselt pisut taksi. Aili Pärtel-Beljaevi ja Mari-Ann Rehki käsiraamat „Eesti jahikoerad“ selgitab lähemalt dreveri päritolu: „Väike Saksa hagijatõug Westfaali takshagijas toodi Rootsi 1910. aastal. /---/ Mõned usuvad isegi taksiga ristamisse, kuid tõendid selle kohta puuduvad.“ Kindel aga on, et pärast teist ilmasõda muutus tõug Rootsis ja ka teistes Põhjamaades aastatega üha populaarsemaks koera mitmekülgsuse ja võime tõttu pidada jahti keerulistes tingimustes. Siinkohal veel üks lõik jahikoeraraamatust: „Drever sobib eriti hästi metskitsejahiks, kuid on sama hästi kasutatav ka jänese- ja rebasekoerana. Drever on just jäljekoerale omase kehaehitusega, kuid kasutatakse ka universaalse jahikoerana, samuti verejäljekoerana. Drever peab olema pikk ja vastupidav tööks Rootsi ränkades maastiku- ja kliimatingimustes. Dreveri mitmekülgsest kasutusest ei tohiks olla probleemi tema ajamisomadustele. Intelligentne koer oskab eristada üht jahti teisest, on ju varustuski erinev.“

Vahur Jalak, kellel praegu kodus juba kolmas drever, kümnekuune Ressi, soovib noorest loomast koolitada eelkõige järelotsimiskoera ja pidada temaga suurulukijahti hirvele, põdrale ning metsseale. Nii et tegemist on tõepoolest universaaliga. Vahur on olnud 35 aastat jahimees Saaremaal Võhma jahiseltsis, pidanud varem nii laikasid kui ka hagijaid, kuni 1990. aastate algul sai endale esimese dreveri. Drever ei ole väga suur, ta mahub igale poole ja teda on mugav pidada.

Eestis on drever väga haruldane, kuidas teie selle jahikoera enda jaoks leidsite?

Mul on olnud kolm dreverit, esimene koer Hjalmar oli pärit Rootsist ja elas 15-aastaseks, teine koer Rufi oli mul 12 aastat, Ressi on praegu alles kümnekuune ja selle tõin Soomest. Aga algas kõik sellest, et üks 1944. aastal Rootsi

SCHOTTER 30

Vahuri esimene kohtumine Ressiga ja sõit koju Saaremaale.

Oi-oi-oi, ikka päris kangekaelsed on ja see tulebki väiksest peast paika panna. Kolm korda ütled talle, siis neljandal korral hakkab liigutama, vaatab, mida sa minust üldse tahad.

põgenenud eestlane tuli Saaremaale tagasi ja tõi kaasa ühe emase ja ühe isase dreveri ning sellest pesakonnast saingi endale kutsika. Esimeste dreverite põhitoon oli kollane ja valge, Ressi toonid on must, pruun ja valge.

Jahikoerte käsiraamat ütleb dreveri kohta, et ta on Rootsis aretatud põhiliselt kitsejäljekoeraks.

Eks ta olegi mõeldud kitse, jänese ja teiste väiksemate elukate jahiks, aga mina olen oma koeri õpetanud rohkem verejälje peale ja proovinud kitsest ning jänesest pigem eemal hoida. Mõlemad esimesed koera olid verejäljekoerad, aga ajasid ka siga, põtra ja hirve. Olen nendega väga palju jahil käinud, teinud pikki 8–9-tunniseid päevi hommikul varavalgest õhtul pimedani. Ega nad metsas ajamist suurt järele jätta taha, kui ikka nahavahe soojaks saavad, tõmbavad päev läbi.

Kõva jahiinstinktiga koerad.

On ikka küll. Omal ajal sai nendega ka paaris jahil käidud, siis üks ergutas teist terve päeva.

Kuidas dreverit koolitada, et temast ikka hea jahikoer saaks?

Oi-oi-oi, ikka päris kangekaelsed on ja see tulebki väiksest peast paika panna. Kolm korda ütled talle, siis neljandal korral hakkab liigutama, vaatab, mida sa minust üldse tahad.

Ometigi on nad teile lähedaseks saanud.

Mul on olnud palju suuremaid koeri, kes peavad ainult suurulukijahti ja üle poole aasta istuvad aias. Mulle meeldib, et drever on universaalne, teda võib autoga igale poole kaasa võtta, võib elada toas, kodus on ta sõbralik perekoer, suur laste lemmik, metsas teeb oma tööd. Drever ei ole ka väga suur, ta mahub igale poole ja teda on mugav pidada. Iseloomult on kangem kui näiteks Eesti hagijas, ongi selline taksi ja hagija vahepealne variant. Verejälge ajades peremehest väga kaugele ei lähe, kutse peale tuleb

Tallinnas

Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus

Raatuse 20 tel 745 1136

tagasi. Looma ajab häälega nagu hagijas ikka.

Kas seda järelotsimistööd on jahil koertele ikka jagunud?

On ikka, hirvejahil eriti, sest hirv ei jää alati nii kiiresti maha. Ja kui lund ei ole, siis läheb ilma koerata keeruliseks, peab ikka koer olema, olen seda aastaid kogenud. Jahil on drever väga visa. Talvel sügava lumega võib minna raskeks, aga läbi nad lähevad, liiguvad omamoodi huvitavalt kõrgele hüpates sups-sups-sups.

Aga jahti peate dreveriga ikka põhiliselt suurulukitele.

Jah, ikka hirv, põder, siga. Ega ta niisama suure loomaga rinda pista taha. Suur loom teda eriti ei pelga, läheb vaikselt lonkides ees.

Ressi on alles kümnekuune, kuidas tema koolitamisega läheb?

Häält teeb ja verejäljel olen temaga käinud. Olen temaga ka esimesed loomad üles otsinud, talle looma näitamas käinud. Kui ta oli nelja-viiekuune, küttisin kuldmedali-hirvepulli, siis näitasin seda ka Ressile. Hiljaaegu proovisin teda Mari-Ann Rehki verejäljekoolitusel. Mais tuleb Aegviidus verejäljeeksam, siis loodan sinna minna.

Ressi on Soomest pärit. Seal on dreverid hästi populaarsed, on dreverite klubid, korraldatakse näitusi ja võistlusi. Aga Ressile meeldib näiteks väga saunas käia, ronib kohe lavale, kui

DREVER

» Aastal 1953 tunnustas FCI dreverit kui Rootsi tõugu. » Üldmulje pigem robustne ja jõuline, uhke kehahoiak, hästi arenenud lihastik, kärme. » Turjakõrgus isastel 32‒38 cm (ideaalne 35 cm), emastel 30‒36 cm (ideaalne 33 cm). » Karvkate karm, sirge ja lühike, tihedalt kerele liibuv, vajab minimaalset hooldust. » Värvus sümmeetriline punane-(pruun)-valge, mustvalge või kolmevärviline ehk trikoloor. » Lubatud on kõik värvused koos valgete märgistega. Lubatud ei ole ühevärviline. » Suurepärane jahi- ja perekoer. » Intelligentne, taibukas, energiline, töökas, kergesti koolitatav, kuid on põikpäine. » Jahikirg väga tugev. Allikas: Aili Pärtel-Beljaev, Mari-Ann Rehk „Eesti jahikoerad“.

uksest sisse lased. Üldse on kõigile mu dreveritele meeldinud hirmsasti vesi, möllavad meres. Ja muidugi on Ressi meie pere suur lemmik, ta on tark, sõbralik, uudishimulik, mänguhimuline ja natuke kangekaelne, pigem iseloomuga koer, igal juhul on tal oma arvamus asjadest.

Lahendame hulkuma kippuva koera probleemi

Huntloci jälgimisseade ja raadiopiire saavad töötada koos.

Jahikoertel on väga head tajud ja instinktid. Nad on tugevad ja sageli isepäised. Klientidelt oleme kuulnud, et mõnikord pole kasu sellest, kui paigaldada koera valvamiseks kodu ümber raadiopiirdeaed. Tugeva võõra lõhna korral talub jahikoer aiast saadud elektrilööki ja läheb ikkagi kodust kaugele hulkuma. Seega ei saa omanik kunagi kindel olla ja peab kontrollima, kas tema koer on turvaliselt aias.

Huntloc on loonud virtuaalaediku lahenduse, et koerte ootamatut kadumist ennetada. Huntloci äpist saab omanik määrata lemmikule sobiva raadiusega virtuaalaia. Kui jälgimisseade on aktiivne, saab koera tuvastada määratud alal või sellest väljas. Aediku saab äpis kaardil luua endale sobivas suuruses ja mugavasse asukohta.

Lisaks aedikule on Huntloc loonud koera paremaks valveks ka uue jälgimisrežiimi „Aktiivsuse jälgimine“. Selles režiimis hakkab seade koera aktiivselt jälgima alles siis, kui ta liigub. Kui neljajalgne magab ega liiguta, siis on seade ooterežiimil. Kui seade tuvastab liikumise, siis on omanikul võimalik nutitelefonist mugavalt koera tegemisi jälgida. Jälgimisrežiim on kasutajasõbralik, omanik ei pea seda ise sisse lülitama, vaid seade teeb seda automaatselt ja jooksus loom on kohe nähtav.

Lääne-Siberi laika omanik Raplamaalt tunnustas Huntloci jälgimisseadme kasulikkust. Lisaks jahipidamisele aitab see seade valvata koera ka kodus. Tema koera ei heidutanud raadiopiirde elektrilöök üldse, kui lähedal oli tunda emase koera lõhna. Nüüd ongi laikal raadiopiirde kaitsele lisaks kaelarihmal ka Huntloci jälgimisseade ja omanik on väga rahul. Koer on alati kaugelt nähtav ja valve all!

ERINEVATE PÕLDUDE JAOKS

This article is from: