Jahikoerte vaktsineerimine marutaudi vastu

- JAHIKOERA TERVIS Jahikoerte vaktsineerimine marutaudi vastu

TEKST ENEL HAKMANN, põllumajandus- ja toiduameti loomatervise- ja heaoluosakonna peaspetsialist FOTO SHUTTERSTOCK

Jahikoerte ja ka teiste lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu on kohustuslik ja väga vajalik.

Eestis on registritele ja uuringutele tuginedes hinnanguliselt üle 230 000 lemmiklooma, suur osa neist on vaktsineerimata. Koerte ja kasside vaktsineerimine marutaudi vastu on ainuke viis kaitsta lemmikut surmava nakkushaiguse eest. Lemmiklooma vaktsineerimine aitab ennetada inimeste nakatumist surmaga lõppevasse haigusesse.

Praegu pole marutaud meil levinud, kuid see võib väga kergelt muutuda.

Viimase poole sajandi jooksul on meie piirkonnas olnud haiguse põhilised levitajad rebased ja kährikkoerad, kes võivad meieni jõuda naaberriigist üle piiri tulles.

Metsloomad ja vaktsineerimata lemmikud

Hoolimata sellest, et Eesti on 2013. aastast ametlikult marutaudivaba, on meie naaberriigis Venemaal marutaud levinud. Seetõttu vaktsineerib põllumajandus- ja toiduamet metsloomi regulaarselt piirialadel. Selle vaktsineerimisprogrammi koostööpartner on ka Eesti jahimeeste selts. Seltsi abiga kogutakse igal aastal marutaudi riskiloomadelt proove kogu Eestis ja proove vaktsineeritud puhveralalt, et kontrollida vaktsiini söömust ja toimet kütitud rebastel ning kährikutel. Lisaks metsloomadele on marutaudi salakavalam levikutee viiruse kandumine kaugete vahemaade taha vaktsineerimata lemmikloomaga, kes liigub inimesega kaasa ühest riigist teise.

Et aidata sõjapõgenikke ja sõja tõttu kannatavaid loomaomanikke ning nende lemmikuid, leevendas põllumajandus- ja toiduamet veterinaarnõudeid Eesti territooriumile Ukrainast saabuvate põgenikega ning Venemaalt ja Valgevenest naasvatele Euroopa Liidu kodanikega kaasas olevatele lemmikloomadele. Leevendus ei ole seotud teiste kriisipiirkonnast pärinevate loomadega, lubatud on ainult omanikega kaasas olevate loomade lihtsustatud liikumine. Tavaolukorras nõutakse piiriületusel loomadelt kiibi olemasolu, sertifikaati ja passi, marutaudivastast vakstineerimist ja Ukrainast saabudes ka laboriuuringut antikehade kohta, kuid praegu seda ei nõuta.

Ukrainas, nagu ka Venemaal ja Valgevenes, on marutaud väga levinud, aastas on seal tuhandeid marutaudijuhtumeid.

Siinsetele loomadele ja ka inimesele marutaudi ning muude nakkushaiguste riski maandamiseks on vaja kõigist sõjapõgenikega kaasas olevatest lemmikloomadest teavitada põllumajandus- ja toiduametit. Siia saabunud loomad peavad jääma vähemalt kolmeks nädalaks isolatsiooni, kus oleks välditud nende otsesed ja kaudsed kontaktid kohalike loomadega. Kui loomal tekib raskekujuline tervisemure, loom hammustab kedagi või sureb isolatsiooni ajal, tuleb sellest kindlasti teavitada põllumajandus- ja toiduametit. Amet võtab vajaduse korral proovi, et uurida looma võimalikku nakatumist marutaudi.

Samuti on praegu ülioluline, et kõik lemmikloomaomanikud, sh jahikoerte omanikud, kontrolliks üle, kas nende loom on marutaudi vastu vaktsineeritud.

Lemmikloomi saab marutaudi vastu vaktsineerida loomakliinikutes või erapraksisega loomaarstide juures. Samuti vaktsineerivad kasse ja koeri riikliku loomatauditõrje programmi käigus põllumajandus- ja toiduametiga lepingu sõlminud veterinaararstid.

Mis on marutaud?

» Viirushaigus, millesse haigestuvad nii loomad kui ka inimesed. » Haiguse peiteaeg on tavaliselt üks kuni kolm kuud. » Kui haigus välja kujuneb, on see ravimatu ja lõpeb alati surmaga. » Iga kümne minuti tagant sureb maailmas marutaudi üks inimene, valdavalt lapsed. » Enamasti saab inimene haiguse nakatunud koera hammustusega või sülje sattumisel haava. » Marutaud on koerte ja kasside vaktsineerimisega ennetatav.

Esmase vaktsineerimise järel kulub kolm nädalat, kuni loom saavutab kaitse nakkuse vastu.

Marutaud on maailma surmavaim haigus ja juba haigestunud looma ravida ei ole võimalik.